Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis tõusis

21.08.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga 0,6% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,4%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas juulis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning mootorsõidukite elektri- ja elektroonikaseadmete tootmises.

2013. aasta juuliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus arvutite ja elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, juuli 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Juuli 2014 – juuni 2014, %	Juuli 2014 – juuli 2013, %
KOKKU	0,6	-0,4
Töötlev tööstus	0,0	-0,4
Mäetööstus	-4,2	-9,6
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	9,0	3,7
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,8

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga –0,1% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –1,6%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid juulis keskmisest enam põllumajandussaaduste, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puidutoodete hinnad, samas tõusid elektrienergia, tekstiiltoodete ja paberi ning pabertoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta juulis võrreldes juuniga 0,3% ja võrreldes 2013. aasta juuliga –0,3%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid juulis keskmisest enam elektrienergia, naftasaaduste ja rõivaesemete hinnad, samas langesid keskmisest enam põllumajandussaaduste, nahast toodete ning paberi ja pabertoodete hinnad.

RKASi tütarettevõte konkureerib avalikel hangetel kõigi turuosalistega samadel alustel

21.08.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) ei nõustu tänases Äripäevas ilmunud väitega, mille kohaselt tütarettevõttelt hooldustööde tellimine tekitab turul ebavõrdset konkurentsi. Hooldus Pluss konkureerib avalikel hangetel kõigi turuosalistega samadel alustel.

RKASi gruppi kuuluvalt tütarettevõttelt teenuse ostmine on põhjendatud kolmel juhul. Esiteks, kui ilmneb vajadus teenindada kõrgeima turvalisuseastmega objekti. Teiseks, kui ettevõte on võimeline pakkuma turuhinna tasemel paremat kvaliteeti. Kolmandaks, kui ettevõte teeb avalikul hankel soodsaima pakkumise.

Esimese ploki moodustavad kinnipidamis- ja uurimisasutused, samuti julgeolekuga seotud objektid.

Teise plokki kuuluvad riigi esindusfunktsiooni täitvad hooned, mis on avalikkuse suure tähelepanu all. Näiteks nagu Stenbocki maja ja ministeeriumide peahooned.

Valdava osa RKASi objektidest kuulub kolmandasse plokki, mille teenindamiseks vajaliku lepingu saamiseks tuleb tütarettevõttel konkureerida avalikel hangetel kõigi teiste turuosalistega samadel alustel. Neil konkurssidel osaledes on Hooldus Pluss hankeid vahel võitnud, vahel mitte.

Hooldus Plussi strateegia näeb ette üksnes RKAS kinnisvaraportfelli teenindamist ja mitte konkureerima väljapoole. RKAS vajab kasvufaasis paindlikku võimalust teenuste tagamiseks klientidele. Kehtiv riigihangete seadus näeb selleks ette sisetehingu võimaluse.

RKASi grupi sisetehingud on väga haruldased ja suur erand. Teenuste tagamise eest vastutavad töötajad peavad valikut põhjendama ja seda kaitsma juhatuses. Aja jooksul on Hooldus Plussi poolt teenindatav portfell oluliselt vähenenud.

RKAS toimib seadusi järgiva vastutustundlikku riigiettevõttena, mida on kõik senised auditid, sealhulgas Riigikontrolli omad, ka kinnitanud.

RKASi poolt 2008. aastal asutatud OÜ Hooldus Plussi esmane eesmärk oli hooldustegevus ettevõttest välja viimine, et oleks võimalik paremini võrrelda hooldustegevuse efektiivsust võrreldes turul pakutavaga.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Terik: tühjad hooned ei tee au omanikule ja on ohuks Sanatooriumi pargi piirkonna turvalisusele

21.08.2014 Tõnu Toompark

Seoses täna Sanatooriumi pargis asunud vana mahajäetud polikliinikuhoone põlenguga kutsus Nõmme linnaosa vanem Tiit Terik hoonete omaniku AS-i Infortar esindaja homme hommikuks kohtumisele. Sanatooriumi pargis asuvad endised haiglahooned on viimasel ajal korduvalt põlenud, viimati möödunud laupäeval.

Tiit Teriku sõnul on mahajäetud ja kasutuseta hooned selgeks ohuallikaks piirkonna elanike tervisele ja varale. “Korduvate põlengute tagajärjel on tuleohtu sattunud ka teised Sanatooriumi pargi piirkonnas asuvad hooned ning sealsete elanike vara ja tervis. Samuti on saanud kahjustada kaitsealuse parkmetsa puud,” lausus Terik.

“Homsel kohtumisel AS-i Infortar esindajaga soovin kuulda lahendusi olukorra parandamiseks. Lahenduse saavad tuua omaniku selged ja konkreetsed sammud. Tühjad ja eluta hooned ei tee au omanikule ja on ohuks Sanatooriumi pargi piirkonna turvalisusele. Need tuleb korda teha ja sinna elu sisse tuua, või lammutada,” lisas linnaosavanem.

Täna põlenud hoone on tulekahju tagajärjel sisuliselt hävinud ning varisemisohtlik.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Uus korterelmute arendusprojekt Rocca al Mares

21.08.2014 Tõnu Toompark

RE Kinnisvara AS alustas uue korterelamute arendusprojekti müüki kõrgelt hinnatud Rocca al Mare asumis, Kärneri tänaval, privaatses ja rohelises elukeskkonnas.

Projekti arendaja on Nordkapital OÜ, ehitab Remet AS.

Korterelamu asub endise puukooli ja aia alal. Projekti raames ehitatakse kaks 3-korruselist korterelamut kus on kokku 40 korterit. Majad valmivad 2015. a mais.

Alanud on korterite eelmüük ja huviliste registreerimine.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada suurema või väiksema tubade arvuga korter?

20.08.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste ja väiksema tubade arvuga korterite likviidsus on üüriturul enamasti kõrgem. See tähendab, et väiksemaid kortereid on tavapäraselt võimalik kiiremini üürile anda.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril. Ühetoalise korteri ruutmeetri üürihind on reeglina ikka kõrgemal kui kolmetoalise korteri ruutmeetri üürihind.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda. Likviidsust vähendab kõrgem hind, mida suudab väiksem seltskond üürnike maksta.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega. Vakantsuseperioodil tuleb aga kõrvalkulud (kommunaalkulud) tasuda üürileandjal.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on reeglina märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda automaatselt kõrgemat tootlust. Seda põhjuselt, et väikese korteri ostuhind ruutmeetri kohta on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Sõlmiti leping Kalaranna tänavava ehitajaga

19.08.2014 Tallinn.ee

Tallinna Kommunaalamet sõlmis AS-ga Teede REV-2 töövõtulepingu Kalasadama ja Tööstuse tänavat ühendava Kalaranna tänava rajamiseks.

Rajatav 1,75 km pikkune Kalaranna tänav asub Põhja-Tallinna linnaosas, kus praegu on killustikkattega jalg- ja jalgrattatee, tuntud nimetusega „Kultuurikilomeeter“. Projektiga on hõlmatud tee-ehituslikud tööd, tänavavalgustuse, veetorustiku, reovee- ja sademeveekanalisatsiooni, elektrikaablikanalisatsiooni, magistraalse soojatorustiku ja gaasitorustiku rajamine ning sidekanalisatsiooni rekonstrueerimine. Kalaranna tänav plaanitakse rajada 1+1 läbiva sõidurajaga ning kõnnitee ja kergliiklusteega.

Tänava ehitusest on huvitatud olnud riigi poolt Riigi Kinnisvara AS ja meremuuseum ning eraettevõtetest Pro Kapitali ja Noblessneri kvartali esindajad. Linna omaosalust rahastatakse juunis vastuvõetud lisaeelarvest.

Kultuurikatla piirkonna detailplaneeringu täiendav väljapanek

19.08.2014 Tõnu Toompark

Põhja-Tallinna Valitsus, Tallinna Kesklinna Valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet korraldavad Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneeringu täiendava avaliku väljapaneku.

Täiendav avalik väljapanek korraldatakse seoses kavatsusega detailplaneering osaliselt kehtestada.

Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda 3.–30. septembrini tööpäeviti Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2), Tallinna Kesklinna Valitsuses (Nunne tn 18) ja Tallinna Linnavalitsuse infosaalis (Vabaduse väljak 7).

Detailplaneeringu seletuskirja ja põhijoonisega on võimalik tutvuda ka Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee. Täiendav info telefonidel 645 7003, 645 7217 ja 645 7264.

Kultuurikatla, Linnahalli ja mere vahelise ala detailplaneering on kavas kehtestada osaliselt jättes välja planeeritava ala kaguosa, sh Põhja pst 33 kinnistu (omanik Statoil Fuel & Retail Eesti AS). Vastuvõetud detailplaneeringus oli planeeritud ala suurus 11,21 ha, detailplaneering on kavas kehtestada 7,01 ha suurusel alal.

Detailplaneeringut on muudetud võrreldes vastuvõetud lahendusega Põhja pst 35 kinnistu osas. Kinnistust on ette nähtud moodustada kaks hoonestatavat krunti varasema ühe hoonestatava krundi asemel. Neist üks on planeeritud ühiskondlike ehitiste sihtotstarbega Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumi hoone tarvis, teisele saab ehitada kuni 5-korruselised ärihooned. Lisaks on detailplaneeringut korrigeeritud arvestades varem korraldatud avalike väljapanekute ja arutelude tulemustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Tallinn teenis kinnisvara enampakkumistega üle 1,4 miljoni euro

19.08.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnakassasse laekub tosina kinnisvaraobjekti enampakkumisest kokku üle 1,4 miljoni euro, seekordseks hinnalisimaks ostja leidnud müügiobjektiks olid ühtse müügiobjektina enampakkumisel olnud Toompuiestee 13 korteriomandid.

Toompuiestee 13 korteriomandite müügihind kujunes enampakkumise tulemusel alghinnast poole kõrgemaks, tõustes 756 000 eurolt hinnaks kujunes 1 156 000 eurole.

Järvevana tee 5a kinnistu, mille sihtotstarve tootmismaa ning pindala 1741 m2, leidis ostja alghinnaga 35 102 eurot ehk alghinnast 17% kallimalt.

Kalamajas asuv Salme tn 31-10 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 28,9 m2 ostetakse hinnaga 35 200 eurot, mis on alghinnast ligi viiendiku jagu rohkem. Samas asumis paiknev Kungla tn 5a-11 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 17,2 m2, leidis ostja hinnaga 21 511 eurot, seega kujunes ostuhind alghinnast 37% kõrgemaks. Kungla tn 10//Vabriku tn 30-7 korteriomand, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 18,4 m2, leidis ostja hinnaga 22 750 eurot ehk alghinnast 35% kallimalt.

Roopa tn 17// Villardi tn 10-6 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 19,3 m2, leidis ostja hinnaga 28 200 eurot, mis on alghinnast 3200 eurot ehk 12,8% enam.

Kolme Koplis asuva korteriomandi, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 23,3 m2, 21,8 m2 ja 11,5 m2, müügist laekub linnakassasse kokku 54 159 eurot.

Pelgulinnas asuv Õle tn 38-3 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 37,1 m2, ostetakse hinnaga 42 777 eurot, alghinnast 34% kallimalt ning Karjamaa asumis paiknev Hundipea tn 3-16 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 22,9 m2, hinnaga 15 010 eurot, mis on alghinnast 65% kõrgem.

Ostja leidis ka Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuv Koidu tee 4 kinnistu, elamumaa sihtotstarbega 2390 m2 suuruse hoonestatud kinnistu hinnaks kujunes 26 200 eurot.

Nende kinnisvaraobjektide müükide tulemusel laekub linnakassasse kokku 1 436 909 eurot.

Uus Maa alustas uute eksklusiivsete korterite müüki vanalinna ja Kalamaja piiril

19.08.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Brodal Holding OÜ-ga Vanalinna ja Kalamaja piirile, aadressile Põhja pst 5 ehitatava hoone korterite müügiga.

Tallinna kesklinna, Vanalinna ja Kalamaja piirimaile, Põhja puiesteele, kerkib 2015. aasta kevadeks uus atraktiivne ja eksklusiivne kortermaja, mis kujuneb kahtlemata miljööväärtusliku piirkonna arhitektuuriliseks suunanäitajaks. Hoone arhitektuur on värske, geomeetriline ja esinduslik.

Kuuekorruselise elamu korterid sobivad koduks kvaliteeti ja maitsekaid lahendusi hindavatele, eelkõige aktiivse elurütmiga linnainimestele. Hoone tehniline lahendus on terviklik ja kaasaegne ning materjalide ja tehniliste süsteemide valikul on kasutatud parimaid olemasolevaid lahendusi – hoone projektijärgne energiatõhususe näitaja vastab korterelamute energiaklassile B.

„Arendajaga oleme varasemalt koostööd teinud mitme kortermaja müügil ja selle firma arendusprojekte iseloomustab nõudlikkus kvaliteedi suhtes. Ka Põhja pst 5 siseviimistlusmaterjalid on keskmisest kõrgema kvaliteediga ning arvestatakse ka ostjate erisoovidega.“ kommenteeris korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild.

„Kuna tegemist on hoonega, mis jääb oma asukoha tõttu olulisel määral kujundama Tallinna nägu, püüdsime koostöös arhitektidega leida arhitektuurset lahendust ning viimistlusmaterjale, mis oleksid ajatud ning silmale meeldivad ka aastakümnete pärast,“ kommenteeris Brodal Holding OÜ juhatuse liige Veikko Varik.

Elamus on kokku 38 korterit ja 6 äripinda. Kõige suurem korter on 145,6 m2 ja väikseim 44,5 m2. Iga korteri juurde kuulub rõdu/terrass, panipaik ning lisaks on võimalik omandada vähemalt üks parkimiskoht maja-aluses garaažis.

Hoone arhitekt on Meeli Truu, ehitustöid teostab Kopter Ehitus OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kinnisvaraga tehakse Euroopas rohkem tehinguid

19.08.2014 Tõnu Toompark

Tehinguaktiivsus Euroopa kinnisvaraturul kasvab, kuid seda pigem väiksematel turgudel.

Käesoleva aasta teises kvartalis kasvas kinnisvarainvesteeringute maht 36,6 miljardi euroni, mis oli 24 % suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga
Kasvu taga oli eelkõige positiivne areng Prantsusmaal, Belgias, Hollandis, Luksemburgis, Itaalias, Iirimaal ja Hispaanias, Ühendkuningriigis investeeringud aastases lõikes ei kasvanud ning Saksamaal isegi vähenesid
Erinevalt viimase aja suundumustest olid aktiivsemad just Euroopa kohalikud investorid. Väljaspoolt Euroopat tulnud investeeringute maht moodustas 36 % kõigist investeeringutest, kusjuures keskenduti pigem perifeersetele turgudele
DTZ prognoosib turumahu jätkuvat kasvu ja seda eriti väiksematel turgudel, 2014. aasta kasvuks eelneva aastaga võrreldes prognoositakse 8 %

Investeeringute maht on taas kasvamas

Käesoleva aasta esimese poolaasta investeeringute maht on 72 miljardit eurot, mis ajaloolises võrdluses ületab näiteks 2005. aasta mahtu, kuid jääb kaugele maha buumiaastate näitajatest. Turu taastumisest on põhjust rääkida eelkõige Prantsusmaal (71 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal) ja Beneluxi maades (61 %-line kasv kvartaalsete näitajate põhjal).

Taas kord oli hulganisti tehinguid, mis ületasid poole miljardi euro piiri. Seesuguste megatehingute poolest paistsid silma Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, kuid sinna kategooriasse küündis ka Hispaania, kus müüdi Klepierre-Carrefour kaubanduskeskuste kett. Euroopa kinnisvarainvesteeringu keskmine suurus jääb siiski oluliselt tagasihoidlikuma 36 miljardi euro tasemele.

Käesoleva aasta teine kvartal näitas Euroopa mastaabis esimeses kvartalis alanud positiivse trendi jätkumist. Taastumine jätkub ja nii kohalike kui väljastpoolt Euroopat tulevate investorite huvi on pigem kasvamas. Seda tõendab asjaolu, et investorid on tegutsemas mõnevõrra laiemas tootluste spektris, kuni veel mõni aeg tagasi tekitas huvi ainult madalaima riskitasemega kinnisvara. Käesoleva aasta teiseks poolaastaks prognoositakse kinnisvaraturu jätkuvat kasvu, kusjuures Euroopa mastaabis kasvab investeeringute maht 8 % ja küündib 155 miljardi euroni.

Väljaspoolt Euroopat tulevad investeeringud

Väljastpoolt Euroopat tulevatest investeeringutest domineerivad investeeringud Põhja- Ameerikast ja nö globaalsed investorid, kusjuures Aasia investorite osakaal pigem vähenes. Samas Lähis-Idast tulevate investeeringute maht kasvas. Populaarseim riik väljaspoolt Euroopat tulevate investeeringute osas on jätkuvalt Ühendkuningriik, samuti ka Saksamaa ja Prantsusmaa. Mõnevõrra huvi pakuvad ka Hispaania ja Itaalis, kuid sellega seesuguste investorite huvi ka piirdub ning väiksemad turud on eelkõige Euroopa investorite pärusmaa.

Populaarseim on kontor

Sektoritest moodustas suurima osa kontor, mis moodustas 43 % kinnisvarainvesteeringutest, samas enim kasvas võrreldes käesoleva aasta esimese kvartaliga kaubandussektor. Suurima osa sellest moodustasid kaubanduskeskuste tehingud, mis toimusid peamiselt Ühendkuningriikides, Prantsusmaal ja Hispaanias. Enim tööstus- ja laopindade investeeringuid tehti Ühendkuningriikides ja Soomes.

Olukorrast Balti riikides

Kahjuks pole sarnaselt paljude teiste Euroopa väiksemate riikidega põhjust midagi positiivset öelda kolme Balti riigi kohta. Investeeringute maht jääb mullusele selgelt alla. Ukraina kriisi otsest mõju on suhteliselt keerukas välja tuua, kuigi kaudsemad seoseid on suhteliselt suure tõenäosusega olemas. Lääne ja põhja poolt tulevad investorid on asendunud suuresti kodumaiste ja Venemaalt tulevate investoritega. Väiksem huvi seniste investorite poolt võib olla seotud lisaks uudistele Ukrainast ka Põhjamaade suhteliselt kesiste majandustulemustega. Venemaalt tulevate investeeringute kasv on ilmselt seotud aga eelkõige turvalisema investeerimiskeskkonna otsingutega, sest loomulikult jagub neid investeeringuid ka paljudesse teistesse Euroopa riikidesse. Balti riikide prognoos käesolevaks aastaks on 0,5 miljardi euro suurusjärgus, kusjuures esimese poolaasta tulemus moodustab sellest selgelt alla poole, mis omakorda tähendab seda, et tegelikkus võib osutuda mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Statistika: Eluasemelaenude käive kerkib tehingute arvu languse kiuste

19.08.2014 Tõnu Toompark

2014 II kvartalis väljastasid Eesti pangad 199 miljoni euro väärtuses eluasemelaenusid. Aastaga kerkis eluasemelaenude käive 12%, mis on viimase pooleteise aasta kõige madalam juurdekasv.

Juurdekasvu hoogsa tempo on allapoole toonud korteritehingute arvu langus. Eesti korteritehingute arv kukkus II kvartalis 12%.

Laenukäibe muutustest hoolimata jätkas eluasemelaenude kogukäive kasvu. Aastataguse ajaga võrreldes kerkis Eesti eluasemelaenude jääk 1,7% ehk 5,94 miljardi euroni.

Laenujäägi kasv 1,7% võib küll väiksena tunduda, kuid tegemist on viimase viie aasta kõige suurema laenukäibe lisandumisega.

Laenujäägi kasvu taga on kõrge elamispindade tehingute arv ja sellega kaasnev lisandunud laenude arv. 2014 II kvartalis oli Eesti pankadel 161 700 eluasemelaenu. Aastane laenude tükiline juurdekasv oli 3150 ehk 2%.

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Nordecon AS lõpetas Paide uue reoveepuhasti ehituse

18.08.2014 Tõnu Toompark

Homme, 19. augustil avatakse pidulikult Paide uus reoveepuhasti. Ehitustööd algasid 2013. aasta mais. Objekti maksumuseks kujunes ca 6,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta. Tööde tellija oli AS Paide Vesi, projekteerijateks OÜ Aqua Consult Baltic ja Eesti Veeprojekt OÜ.

„Järvamaa ja Paide linna pikaaegne murekoht on saanud lahenduse ning paidelastel on nüüdsest Kesk-Eesti üks suurimaid ja kaasaegseima tehnoloogiaga reoveepuhasteid,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Jaano Vink. „Tänu uuele reoveepuhastile paraneb looduskeskkond oluliselt, kuna Pärnu jõest vaid 200 meetri kaugusel asuva puhasti puhul on kõigi rangete normatiivide täitmine kindlalt tagatud.“

AS Paide Vesi juhatuse liikme Tarmo Vaheri kinnitusel ei puhastata valminud reoveepuhastis ainult Paide linna reovett. „ AS Paide Vesi poolt transporditakse puhastisse ka Järvamaa kuue valla reoveepuhastite jääkmuda, mis Paide puhastis ja valmival reoveepuhasti komposteerimisväljakul lõpptöötluse saab,“ lisas Vaher.

„Tööde käigus ehitati uus reoveepuhasti tehnohoone pindalaga ca 1300 m², rajati puhastusprotsessi mahutid, paakautode pesemisplats ja sissesõidutee kuni Mündi tänavani. Lisaks ehitati garaažikompleks ja paigaldati kompaktalajaam. Tööde lõppetapis, kui uue puhasti katseperiood oli edukalt läbitud, lammutati ka vana puhastikompleksi hooned ning rajatised,“ rääkis Nordecon ASi projektijuht Marek Sööt. „Samuti ehitati kokku ca 2,5 kilomeetrit torustikku ning rajati üle 300 meetri drenaažisüsteeme.“

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uute korterite tehinguinfo viib petlike järeldusteni

16.08.2014 Urmas Tehver

Enamasti valitseb arvamus, et Tallinna korterite kiire hinnatõusu mootoriks on tehingud järjest kallimate uute korteritega, tegelikkuses on aga järelturukorterite hinnatõus isegi natuke suurem.

Valdav hulk kinnisvaraturu ülevaadetest baseerub maa-ameti avaldataval statistikal, mis summeerib kõikide müügitehingute andmed, eraldamata, kas tegu on uute või juba kasutuses olnud ehk järelturu korteritega. Neid andmeid siis erinevad analüütikud kommenteerivad, lisades maakleritelt ja oma ettevõtte andmetest saadud turuinformatsiooni.

Meie võtsime ette kinnisvarahindajate poolt kasutatavad maa-ameti kogutud andmed kõikide Tallinna korteriomandeid puudutavate tehingute kohta alates 2012. aasta algusest. Elimineerisime tehingud, mis olid märgitud kui mitte vabaturu tehingud, samuti tehingud korteriomandite mõtteliste osadega ning nn plokktehingud, kus osteti ühe tehinguga kõik majas olevad korteriomandid ehk tehingu sisuks oli kogu kinnistu ost.

Seejärel eraldasime tehingud uute korteritega, kus meile oli abiks Adaur Grupi poolt koostatav uute korterelamute arenduste monitooring. Uute korterite hulka arvestasime ka need arendusprojektid, kus müüakse kortereid täielikult renoveeritud majades.

Tehingud uute korteritega

Reeglina alustatakse arendusprojektides korterite müüki koos ehituse algusega või isegi enne seda – müük toimub «paberil». Esmalt sõlmitakse ostuhuvilisega broneerimiskokkulepe, olenevalt arendajast, kas selle eest mingit tasu võttes või mitte, seejärel sõlmitakse notariaalne võlaõiguslik müügileping ehk rahvakeeli eelleping.

Lõplik korteriomandi müügileping ehk asjaõigusleping sõlmitakse tavaliselt peale ehitise valmimist. Seega toimub tavaliselt arendusprojektides korterite müük kogu ehituse aja jooksul, sõltuvalt projektist aasta kuni kaks, kuid enamuste korterite müügilepingute vormistamine jääb lühikesse ajavahemikku – kuu kuni kaks.

Ehituse valmimise järel müümata korterite puhul vormistatakse ostja leidmisel võlaõiguslik ja asjaõigusleping üheaegselt.

Maa-ameti tehinguregistris registreeritakse korteriomandite asjaõiguslikud müügilepingud –seega ei näita see päris tegelikku igakuist uute korterite müüki, vaid nende vormistamist.

Samuti on suurte ja pikemate projektide korterite müügihinnad statistikas väiksemad kui samal ajal müügis olevate samaväärsete korterite omad, sest müügitehingu tingimused, sh hind, on kokku lepitud aasta või isegi üle selle varem sõlmitud võlaõiguslikus lepingus.

Võib öelda, et uute korterite müügitempot ja tehingute hindu me maa-ameti tehinguandmete alusel pädevalt määrata ei saa. Tehingute arvu graafikult nähtavad uute korterite suuremad tehingute mahud on seotud suuremate arendusprojektide tihti kokkulangevate vormistamistega nagu näiteks Paldiski mnt 17/Eha 4, Mäepealse 28 ja Meeliku 21 oktoobris 2013 ning Pärnu mnt 104a, Suve tn 2 ja Raua 34 märtsis 2014.

Samuti on müügihindade graafikul uute korterite m2 keskmine müügihind sõltuvuses sellest, milliseid projekte parasjagu vormistatakse. Hinnatipud 2013. aasta kevadel ja suvel on tingitud sellel ajal toimunud mitme vanalinnas asuva arendusprojekti – Pikk tn 36, Pikk tn 37, Pagari 1, aga ka Rotermanni kvartali uue maja ja Kreutzwaldi tn 3 projektide müügitehingute vormistamisest.

Uute korterite müügihindade keskmine aastane tõus ajavahemikul 2013 jaanuarist kuni 2014 juunini on 11,4 protsenti.

Graafik. Tallinna korteriomandite tehingute arvud

Tehingud korteritega järelturul

Reeglina vormistatakse järelturul korteri müük võimalikult kiiresti peale ostja leidmist ja ühe lepinguga (koos võlaõiguslik ja asjaõigusleping). Seega näitavad järelturu osas maa-ameti tehinguandmed turutrende reaalselt.

Tehingute arvu osas on näha, et võrrelduna 2013. aasta kevadest kuni aasta lõpuni on 2014. aasta esimeses pooles toimunud tagasiminek. Kui võrrelda erinevate aastate esimesi poolaastaid, siis 2012. aasta esimesel poolaastal tehti keskmiselt 444 müügitehingut kuus, 2013. aastal 542 tehingut ja 2014. aastal on vastav number 490.

Trendina on näha, et tehingute arv on kõrgem kevadkuudel ja siis jälle tõuseb sügisel – saab näha, kas käesoleva aasta sügis kinnitab seda trendi.

Järelturukorterite hinnatõus on vaadeldaval perioodil olnud suhteliselt stabiilne ilma suuremate kõikumisteta. Aastases võrdluses oli hinnatõus 2013. aasta esimesel poolaastal keskmiselt umbes 13 protsenti, kiirenes siis ja oli 2013. aasta teisel poolaastal keskmiselt 16 protsenti ning 2014. aasta esimesel poolaastal keskmiselt 17 protsenti. Kui võtta periood 2013 jaanuarist kuni 2014 juunini, siis m2 keskmise müügihinna tõus oli 15,2 protsenti.

Võrreldes seda uute korterite hinnatõusuga, on näha, et järelturukorterite müügihinnad on tõusnud natuke kiiremas tempos kui uute korterite omad. Arvata võib, et järgnevatel kuudel hinnatõus mõnevõrra taltub ning 2014. aasta teise poolaasta näitaja enam nii kõrge pole.

On näha, et korterituru aktiivsus, mida näitab järelturukoreteritega tehtud tehingute arv, on Tallinnas 2014. aasta esimesel poolaastal tublisti väiksem kui eelneval kahel poolaastal. Järelturukorterite müügimahtude langemine mõjutab ka uute korterite müüki – kui vanast korterist ei saa lahti, pole võimalust ka uue ostmiseks.

Järelturukorterite hinnatõus aastases võrdluses on viimasel poolteisel aastal olnud natuke kiirem kui uutel korteritel, kuid tulenevalt tehingute arvu langusest ja ka võrdlusbaasist on oodata mõlemate puhul hinnatõusu tempo langemist. Ega senine 15..20-protsendine aastane hinnatõus pole ka jätkusuutlik.

Graafik. Korteri ruutmeetri keskmine maksumus (EUR)

Huvitavaid näitajaid kinnisvaraturul

Uute ja järelturukorterite müügihindade vahe on kogu vaadeldava perioodi keskmisena 45 protsenti. Järelturukorterite keskmine müügihind on kõikide korterite keskmisest müügihinnast kogu vaadeldava perioodi keskmisena 6 protsenti väiksem.
Kinnisvaraportaali kv.ee pakkumishinnad on keskmiselt 20 protsenti kõrgemad tegelike müügihindade keskmisest (uued ja järelturu korterid koos), seda hoolimata viimasel ajal kiiresti lisandunud pakkumiste hulgast.
Viimasest ei maksa muidugi järeldada, et päris kõikidest pakkumishindadest saab koheselt 20 protsenti hinda alla tingida; samas näitab see, et portaalis on seismas palju ülehinnatud müügihindadega objekte.

Autor: Urmas Tehver, Ühinenud Kinnisvarakonsultandid / UPC

Korteritehingute arvu langus toob endaga kaasa muutused

16.08.2014 Tõnu Toompark

Käesoleva aasta teises kvartalis juhtus Tallinna korteriturul midagi, mida me pole näinud pea kolm aastat – tehingute arv näitas aasta baasil langust. Tegemist ei olnud mingisuguse protsendi-paarise tehingute arvu anomaaliaga, vaid mehise 11-protsendilise tehingute arvu vähenemisega.

Viimased 2-3 aastat kiiret kasvu nii tehingute arvus kui hindades kogenud korterituru jaoks on see midagi täiesti uut, sest loomulikult on juba ammu meelest pühitud 2006.-2009. aastal toimunud hindade ja turuaktiivsuse kukkumine.

Kes mineviku ei mäleta…

Mõeldes sellele, kas tehingute arvu langus toob endaga kaasa turu kollapsi, tasub pilk heita mineviku suunas. 2006 II kvartalis pöördus kvartal varem 30-protsendilist aastast tõusu näidanud Tallinna korteritehingutearv 16-protsendilisse miinusesse.

Vaatamata tehingute arvu ootamatule kukkumisele kasvasid tehingute keskmised hinnad tempokalt edasi. 2006 II kvartali Tallinna korteritehingute keskmine hind ületas aastatagust meeletuna tunduva 56%.

Esmasest tehingute arvu korrektsioonist võttis veel aasta aega, mil hinnad kerkisid. Hinnad jõudsid tippu 2007 II kvartalis ehk aasta peale tehingute arvu vähenemise algust. Sellele järgnes kiire allakäik, mis oli põhjustatud nii utoopilistest hindadest Eesti kinnisvaraturul, kui kogu maailmamajanduse krahhist.

Kas tänane olukord erineb toonasest?

Tänase korterituru puhul võime tõmmata otseseid paralleele kaheksa aastat tagasi toimunuga. Korterite hinnad kerkisid tempokalt ostjate sissetulekute tõusu arvestamata. Kortereid rabati kui sooje saiu, sest ostuga viivitades võis pakkumisest ilma jääda. Kinnisvaraturg tundus kui igavest rikkust pakkuv rahapuu

Aga on ka erinevusi. Tänased korteriostjad ostavad kodu enda tarbeks või üürileandmiseks, mitte tühjana seisma nagu buumi parimatel aastatel. Tänane korteriostja ostujõud on heal tasemel ega ole hinnatõusu tõttu kukkunud ebanormaalselt madalale. 2007. aasta hindade tipus sai keskmise sissetuleku ja keskmise hinnaga opereeriv korteriostja soetada endale 20 m² elamispinda tänase 45 m² asemel.

Eeltoodutele ja siin mainimata teguritele toetudes võime julgelt öelda, et tänane kinnisvaraturg on märksa tugevamatel jalgadel, kui majandus- ja kinnisvarabuumi tippaastatel möödunud kümnendil.

Mida tehingute arvu langus endaga kaasa toob?

Tehingute arvu ehk ostjate ja müüjate kokkuleppele jõudmiste vähenemine on märk nõudluse vähenemisest. Nõudlus ehk ostjate arv väheneb, aga pakkumine kasvab. Pakkumine kasvab nii uute turule paisatavate korterite arvelt, kus iganädalaselt mõni suurem ja siis jälle väiksem projekt müüki lükatakse. Juurde tuleb ka vanemaid kortereid, sest uute ostjad peavad olemasoleva vara maha müüma.

Sellises olukorras on suhteliselt keeruline prognoosida kinnisvara väärtuse kasvu. Majandusloogika ütleb üsna selgelt, et kui nõudlus väheneb ja pakkumine suureneb, siis surub see hindu allapoole.

Inflatsioonilises keskkonnas, kus hinnatase ja sellega paralleelselt sissetulekud tõusevad võiksid heal juhul hinnad nominaalselt paigal seista. Tänane inflatsioon on aga nulli lähedal põigates aeg-ajalit isegi miinusesse. Nii ei ole mõningane hindade korrektsioon sugugi välistatud.

Hirmul ei tohiks olla liiga suured silmad

Tänane laenuturg on aktiivne, pangad annavad eluasemelaene üsna mõistlikult, laenukäibed kasvavad vaatamata tehingute arvu vähenemisele. Intressimäär on kõigi aegade madalaim, see soosib kinnisvaraturu hingespüsimist. Sissetulekud on kasvanud tempokalt jäädes küll oluliselt alla korterihindade tõusule, kuid koduostjate ostujõud on täiesti tugeval tasemel.

Seetõttu ei tohiks hirmul liiga suured silmad olla ehk 2008. aastal toimunud 50-protsendiline korterihindade kukkumine ei ole tänases keskkonnas reaalne. Pigem räägime me viie-, pessimistide hinnangul kuni 15-protsendilisest hinnalanguse potentsiaalist.

Välised riskid ei jäta meid puutumata

Üle ega ümber ei saa välistest riskidest, mis on seotud Venemaa-Ukraina kriisiga ja selle mõjudega Euroopale ehk meile. Tänased majandussanktsioonid ei jäta Eestit puudutamata. Iseasi, kui suured need mõjud on. Poliitikute rahustav toon, et midagi ei muutu, ei ole usutav.

Igal juhul saab majandus läbi skantsioonide mõjutatud, lisaks väheneb tarbijate kindlus. Viimane on aga väga oluline tegur, mis mõjutab eluaseme ostuotsuse positiivset langetamist.

Olukord on hea, kuid mitte lootusetu

Kinnisvaramüüjad kaotavad järjest positsioone ja peavad aastataguse võimutsemise asemel hakkama rohkem ostjate huvidega arvestama. Veel pole seda nähtavalt toimunud, kuid mõningate ülehinnatud projektide hinnalangetamised ei ole sugugi vähetõenäolised.

Koduostjal ei tasu kodu ostmise ostsust odava hinna lootuses kaugele tulevikku lükata. Pigem ongi tänane aeg hea ringi vaatamiseks, kus pakkumist on rohkem ja valikuvõimalus on laiem. Edasilükatud ostuotsus võib tähendada, et koduostja jaoks sobilik ja tema vajadusi rahuldav kaup turult kaob.

Kinnisvaraarendajad peavad tuleviku osas võtma tänasest pisut konservatiivsema hinnangu. Kui täna uus korter müüb, kuid kui neid tuleb senise suvise tempoga turule peale, siis uppume me uute korterite pakkumistesse juba enne jõuluvana saabumist.

Nähes, et tänane turg on vaatamata mõningatele ebakõladele siiski üsna tugev võib prognoosida, et kui välised riskid meid liiga valusalt ei salva, siis näeme kinnisvara- ja elamispindade turul mõningat seisakut, et seejärel aasta-kahega taas hoogsam elu sisse saada.

Kinnisvarakool avas raamatupoe

15.08.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvarakool avas kodulehe raamatupoe. Hetkel pakume Kinnisvarakooli raamatupoes Kinnisvarakooli enda väljaantud käsiraamatuid “Kinnisvaraõiguse ABC” ja “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“.

Lisaks on alanud veel juba sel kuul ilmuva käsiraamatu “Kinnisvaramaakleri ABC” soodushinnaga eeltellimine. Käsiraamat “Kinnisvaramaakleri ABC” on suunatud kõikidele, kes tunnevad huvi kinnisvaramaakleri ameti vastu.

Kinnisvarakooli raamatupood on kõige soodsama hinnaga võimalus värske kinnisvarakirjanduse soetamiseks.

Raamatupoe tellimused toimetame Eesti siseselt ostjateni tasuta. Suuremate, postkasti mittemahtuvate pakkide puhul on võimalik kasutada Omniva (Eesti Posti) pakiautomaatide võrku.