Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Veerenni asumisse kavandatakse uut elamukvartalit

05.08.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Kesklinna linnaossa Veerenni asumisse neljakorruselisi korterelamuid kavandava detailplaneeringu algatamise.

Algatatav Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistute detailplaneering hõlmab 2,79 ha suuruse maa-ala. Algatamistaotluse kohaselt plaanib arendaja ehitada alale kuni kolmeteist kuni 4 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega mitme korteriga elamut ning ühe kuni 3 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoone või mitme korteriga elamu.

Planeeritav maa-ala asub Magasini ja Tehnika tänava vahelisel alal. Planeeritava maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne piirkond, mis on valdavalt hoonestatud elamutega. Planeeritavast alast loodesse ja kirdesse jääb Veerenni miljööväärtuslik hoonestusala ning itta Siselinna kalmistu.

Magasini tn 31 kinnistu omanik Crossline OÜ ja Magasini tn 31b kinnistu omanik OÜ Bensco. Kruntidel paiknevad suhteliselt amortiseerunud ja Kesklinna sobimatud hooned – töökojad, administratiivhoone, ladu, läbipääsupunkt, garaažid, trafoalajaam, kaarhall ning remondihoone – on plaanis lammutada, nende asemele soovitakse ehitada linnakeskuse äärealale sobiva suuruse ja otstarbega hooned. Juurdepääs kruntidele on Magasini tänavalt. Planeeritavale alale kavandatakse 227 parkimiskohta, suurem osa parkimiskohtadest planeeritakse maa-alusesse parklasse.

Detailplaneering koostatakse kooskõlas säästliku arengu põhimõtetega. Magasini tn 31 ja Magasini tn 31b kinnistud asuvad magistraaltänavast eemal, kuid ühendus linna teiste piirkondadega on väga hea. Kesklinnapiirkonda uute korterite lisandumine võimaldab suuremal hulgal elanikel tarbida kesklinnas pakutavaid teenuseid isiklikku transporti kasutamata – elanike teenindamiseks vajalikud objektid ja linna keskus asuvad jalgsikäigu kaugusel.

Selleks, et alale planeeritavad hooned moodustaksid omavahel ja ümbritseva linnaruumiga terviku, koostati arhitektuuriline ideelahendus. Linnaehituslik lahendus põhineb SKAD arhitektid OÜ tööl.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Crossline OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS.

Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab peale algatamist detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse väljapaneku ja avaliku arutelu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaratehingute arv kasvas juulis 8 protsenti

05.08.2014 Tõnu Toompark

Juulis tehti Tallinnas kinnisvaraga 903 ostu-müügitehingut, mis on 8,1% rohkem kui juunis, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul olid juuli müügimahud arvestades puhkusteperioodi ja viimaste kuude kompavaid meeleolusid üle ootuste kõrged. “Hinnad püsivad ja paistab, et turg on uue reaalsusega harjunud ning leitud on tasakaalupunkt,” ütles Vahter.

“Ostjatel on siiski praegu lihtsam, peamised tegurid nagu ehitushind ja pankade laenupoliitika on samad, kuid valikut ja tingimisruumi on rohkem. Praeguseks on valminud nii väiksematel kui peamistel suurtel arendajatel nagu TTP, YIT, Merko ning NCC uued arendused. On ebaselge kas pakkumise suurenemine hinda kõigutab, kuid tõenäoliselt pikenevad müügiperioodid,” ütles Vahter.

Kokku tehti juunis Tallinnas korteritega 597 ostu-müügitehingut, mis on 8,15 protsenti enam kui juunis. Keskmine Tallinna korteri ruutmeeter maksis juulis 1435 eurot, mis on 0,6 protsenti enam kui juunis. Kalleim korter müüdi juulis Tallinnas 510 000 ja odavaim 1800 euro eest.

Tallinnas müüdi 31 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on viie võrra vähem kui eelmisel kuul. Kalleim maja maksis 595 000 ning odavaim 1300 eurot.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi Tallinnas juunis 16, mis on seitsme võrra rohkem kui juunis. Kalleim krunt müüdi 600 000 ja odavaim 1700 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

Statistika: Eluruumide ehituslubade arv kasvas aastaga 60%

05.08.2014 Tõnu Toompark

Eluruumidele väljastatud ehituslubade arv kerkis 2014 II kvartalis 1333 ehitusloani. Sedavõrd kõrget ehituslubade arvu nägime me viimati 2007.-2008. aastal.

Aastataguse ajaga võrreldes kasvas ehituslubade väljastamine 60%. Ehitusloa saanud eluruumide pindala suurenes aastaga 24%.

Kasvanud ehituslubade arv peegeldub korteriturult. Iganädalaselt näeme ühe-kahe uue projekti müükitulemist. Paraku asuvad ostjaid otsivad korteriprojektid peaasjalikult Tallinnas-Tartus. Muudesse piirkondadesse suuremaid arendusprojekte ei jätku.

Korteriprojektide puhul võime märgata sedagi, et turule on hakanud vaikselt tulema suuremad projektid, kus kümnekonna korteri asemel on neid kol-nelikümmend või rohkemgi.

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Ehitussektor näitab kriisist taastumise ilminguid

04.08.2014 Tõnu Toompark

2013. aastal oli ehitussektor võrreldes kriisieelsete aastatega endiselt madalseisus. Kuid enamikes näitajates võis märgata positiivseid arenguid, eelkõige hoonete- ja rajatiste ehitusmahuindeksites ning palgas ja tootlikkuses.

Möödunud aastal ehitasid Eesti ehitusettevõtted kokku 3,26 miljardi euro eest, mis oli võrreldes eelneva aastaga kaheksa protsenti enam. Eestis teostatud ehitustööde maht kasvas aastaga kümme protsenti.

Valdavalt ilmestasid ehitusettevõtete finantsnäitajad 2013. aastal paranenud tulemusi. Kasumit teeniti kokku 272 miljonit eurot, mis oli 2012. aasta tasemega võrreldes kuus protsenti rohkem. Investeerimine ehitusturul mullu aeglustus. Langus oli ootuspärane, eriti kui võtta arvesse ka asjaolu, et üle-eelmisel aastal olid investeeringud mitme madalseisu aasta järel läbi teinud suisa hüppelise kasvu.

2013. aastal töötas ehitussektoris kokku 56 600 inimest, mis tähendab väikest langust võrreldes 2012. aastaga. Ehitussektori keskmine palk ületas Eesti keskmise palgataseme.

Pärast langust aastatel 2009-2010 jätkasid ehitushinnad ka 2013. aastal tõusutrendil, kasvades aastaga 5,2 protsenti. Samas ei toonud kirjeldatud hinnatõus ehitusettevõtjate jaoks kaasa olulist marginaalide suurenemist, pigem jätkus riske arvestavate normaalsete hindade taastumine.

Ehitusettevõtjate väljavaadete ja kindlustunde koondindikaator oli Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringu kohaselt 2014. aasta märtsis parem kui eelmise aasta lõpus. Peamise murettekitava faktorina tõuseb ehitusettevõtjate hinnangul kõigi teiste kategooriate ees selgelt esile ebapiisav nõudlus.

Täpsemalt on võimalik ehitussektori 2013. aasta ülevaatega tutvuda: INNOVATSIOON JA SEDA TAKISTAVAD TEGURID EESTI EHITUSSEKTORIS.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EKI: Kinnisvarabaromeeter 07-2014

04.08.2014 Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarateenuste turul jahenemine jätkus. Kindlustunde indikaatori näit langes miinuspoolele (–6-le) ja on oluliselt madalam kui eelmise aasta juulis (+33), sest nõudlus pöördus eelmistel kuudel langusele (saldo –20) ja langustrendi jätkumist prognoosivad ettevõtted ka järgmiseks 3 kuuks (saldo –4).

Eelmise 3 kuu müügitulemused ei olnud nii head kui varasematel kuudel (saldo juulis +7, juunis +14), seejuures 24%-l ettevõtetel müük eelmisel 3 kuul siiski kasvas, 59%-l ei muutunud ja vaid 17%-l vähenes. Lähema poole aasta jooksul ettevõtete hinnangul olukord soodsamaks ei muutu – ärikonjunktuuri 6 kuu prognoosi saldo on liikunud miinuspoolele (–7).

Vähese nõudluse mõju äritegevust piirava tegurina on kasvanud, juulis oli see piiravaks 45%-le ettevõtetele (aprillis 13%-le), 10% ettevõtete tegevust häirisid finantsprobleemid, 31%-l tegevuses takistusi ei olnud. Töötajate arv viimastel kuudel kasvas (saldo +7) ja lisatöötajaid vajatakse ka järgmisel 3 kuul (saldo +14). Teenuste hinnatase jääb lähemal 3 kuul valdavalt samaks (90%-l ettevõtetel), 10%-l tõuseb.

Allikas:

Merko: korterelamu ehitusleping Vilniuses

04.08.2014 Tõnu Toompark

1. augustil 2014 sõlmiti AS Merko Ehitus kontserni kuuluva UAB Merko Statyba ja AS Pro Kapital Grupp kontserni kuuluva Pro Kapital Bonum UAB vahel leping korterelamu projekteerimis- ja ehitustöödeks, asukohaga Saltiniu Namai elamukompleksis, Vilniuses Leedus.

Lepingu kohaselt ehitab UAB Merko Statyba ühe kortermaja (41 korterit ja 3 äripinda) brutopinnaga kokku 4100 m².

Lepingu maksumus on 2,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. UAB Merko Statyba alustab projekteerimistöödega, ehitustööd algavad peale ehitustööde alustamise teate esitamist Pro Kapital Bonum UAB poolt hiljemalt 2014. aasta novembris ning tööd kestavad orienteeruvalt 15 kuud. Pro Kapital Bonum UAB’l on õigus ehitustöid mitte tellida.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Pro Kapital: Ehitusleping Vilniuses

04.08.2014 Tõnu Toompark

AS Pro Kapital Grupp teatab, et kontserni kuuluv tütarettevõte Pro Kapital Bonum UAB sõlmis 01.08.2014 ehituslepingu Merko Statyba UAB’ga Vilniuses asuva korterelamu ehitus- ja projekteerimistööde teostamiseks. Ehituslepingu lõpphind on 10 013 120 Litti (2 900 000 EUR) ilma käibemaksuta.

Ehituslepinguga lepiti kokku, et Merko Statyba UAB alustab ehituslepingu sõlmimisel uue hoone projekteerimistöödega. Uue hoone ehitustöödega alustatakse pärast seda kui Pro Kapital Bonum UAB esitab ehitustöödega alustamise teate. Pro Kapital Bonum UAB’l on õigus vastav teade esitada kuni 30.11.2014. Pro Kapital Bonum UAB omab õigust ehitustöid mitte tellida.

Pro Kapital Bonum UAB kasutab perioodi kuni 30.11.2014 korraldamaks korterite eelmüüki ja projekti finantseerimist.

Uus hoone hakkab asuma Leedus Vilniuses, Pro Kapitali poolt arendatavas Saltiniu Namai elamukompleksis. Uude hoonesse tuleb 41 korterit ja 3 äripinda müüdava pinnaga kokku 2 841 m2. Planeeritav ehitusperiood on 15 kuud alates ehitustöödega alustamisest.

AS Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Vittorio Michelozzi kommentaar: „Oleme tunnetanud tugevat nõudlust Vilniuse kõrgema klassi elamispindade turul ja oleme väga rahul juba valmisehitatud hoonete müügiga ja hoone müügiga, mille ehitustöid alustasime aasta alguses. 2014 Veebruaris alustasime me 19 pinnaga hoone ehitustöödega, mille planeeritud valmimine on Veebruaris 2015, 01.08.2014 seisuga on 19 pinnast 16 pinna osas sõlmitud ostu-müügi leping. Ehituse aegne 84% eelmüügitase näitab, et Pro Kapitali poolt Vilniuses arendatava toote osas on olemas tugev nõudlus. Valisime ehitustööde teostamiseks usaldusväärse partneri Merko Statyba UAB ja oleme veendunud uue projekti edus“.

Uue hoone valmimise järgselt on Saltiniu Namai elamukompleksi esimene arendusfaas lõpuni viidud. Saltiniu Namai elamukompleksi esimene faas hõlmab kokku 200 korterit, 27 äripinda ja 11 eramaja. Elamupiirkonna teises etapis on Saltiniu Namai elamukompleksis veel täiendavalt kasutamata arendusmahtu.

Tehing ei ole käsitletav tehinguna seotud isikuga börsi reglemendi mõistes ja emitendi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingust muul viisil isiklikult huvitatud.

Lisainfo

Saltiniu Namai on elamuehituse arendusprojekt, mis asub Vilniuse vanalinna lähistel. Saltiniu Namai elamukvartali äriplaan näeb ette rea korterelamuid, mida ehitatakse etappide kaupa. Asukoht on atraktiivne elamupiirkond, kuna see paikneb vanalinna läheduses ning sinna pääseb nii auto kui ka ühistranspordiga. Korterelamute ja eramajade ehitamine ning vabaaja-, spordi- ja äritsoonide rajamine annab märkimisväärse panuse Vilniuse linna laienemisse, kus toimub märkimisväärne mahajäetud tööstusalade ümberehitamine. Hetkel on rajatud neli viiekorruselist ärklikorrusega hoonet ja 11 eramaja. Pro Kapital on juba rajanud 143 korterit, 11 eramaja ja 21 äripinda müüdava pinnaga kokku 15 278 m2. Käesoleval ajal käib 1 160 m2 müüdava pinnaga 16 korteri ja 3 äripinna ehitus. Saltiniu Namai kvartali elanikud saavad juba nautida privaatseid sisehoove, viimistletud maastikuarhitektuuri ja täisvarustuses laste mänguväljakuid.

Pro Kapital Bonum UAB on äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on PK Invest UAB. PK Invest UAB on 100% Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB tütarettevõte. Pro Kapital Vilnius Real Estate UAB kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. Pro Kapital Bonum UAB on Saltiniu Namai elamukvartalisse rajatava 44 pinnaga hoone arendaja.

UAB Merko Statyba on ehitusettevõte, mis keskendub üldehitusele ning elamuarendusele ja –ehitusele Leedus. Ettevõte kuulub AS Merko Ehitus kontserni, mis hõlmab lisaks Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2013. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 860 inimesele ning ettevõtte 2013. aasta müügitulu oli 262,7 miljonit eurot.

Arco Vara aktsiakapitali suurendamisest

04.08.2014 Tõnu Toompark

Arco Vara AS (väärtpaberi lühinimi ARC1T, ISIN kood EE3100034653) fikseerib uute aktsiate märkimise eesõigust omavate aktsionäride nimekirja 07. augustil 2014 kell 23:59. Ülaltoodust lähtudes kaubeldakse täna, 4. augustil 2014. a viimast päeva Arco Vara AS aktsiatega, mis annavad uute aktsiate märkimise eesõiguse (cum-rights). Homme, 05. augustil 2014. a ostetud aktsiad ei anna enam õigust uusi aktsiad märkida (ex-rights).

Märkimisperiood algab 08. augustil 2014. a kell 09:00 (EET) ja lõppeb 29. augustil 2014. a kell 17:00 (EET). Olemasolevatel aktsionäridel on uute aktsiate märkimise eesõigus. Juhul, kui aktsionäri omandis olevate aktsiate arv ei anna õigust märkida täisarvu aktsiaid, ümardatakse aktsiate arv allapoole.

Arco Vara AS aktsiakapitali suurendatakse 2 450 000 euro võrra, emiteerides 3 500 000 uut aktsiat nimiväärtusega 0,70 eurot. Aktsiate väljalaskehind on 1 euro, st aktsia ülekurss on 0,30 eurot. Ettevõtte aktsiakapitali uus suurus on seejärel 5 769 194,90 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kolde puiestee lugu

04.08.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv umbes kahe kilomeetri pikkune Kolde puiestee algab umbtänava, ristub Õle, Ristiku, Roo, Aru, Preesi, Aarde, Sõle ja Ehte tänavaga ning lõpeb Pelguranna tänavas Stroomi ranna juures.

1921. aastal linnakaardile tekkinud puiestee kandis algselt Pelgulinna puiestee, 1926. aasta 29. septembrist aga Kolde puiestee nime. Puiestee Sõle tänavast Stroomi ranna suunas kulgev osa oli veel pärast Teist maailmasõda tühermaa ning kohaliku rahva aiamaade päralt. Tõnu Vennikas on meenutanud: Kolde puiesteest metsani olid toona tee ääres paarisaja meetri laiuselt linnarahva põllumaad ning mõned põlluputkad.

Igale perele umbes 200 m2. Seejärel oli suur kraav ja ilus mets kuni rannateeni, mis oli asfalt juba enne sõda. Paremat kätt laiusid aga lagedad karjamaad ja seal polnud isegi põõsaid. Kitsa siiluna Aru tänava ääres olnud staadioni keskelt, läks kraav kuni raudteeni Stromka poole ja mõlemale poole kraavi jäid ka põllupeenrad kuid putkasid seal enam polnud. Staadionil Kopli poolses otsas asus üks roheline laut, kus hoiti kahte lehma. Söödi tänav 4 maja hoovis oli ka laut Oki tädi lehmaga, kus ümberkaudsed omale värsket piima said.

Kolde puiestee algusest leiab arhitektuurimälestistena kaise all olevad Oma Kolde ridaelamud. 1922. aasta novembris anti Tallinna linnavolikogu otsusega Pelgulinna taga asunud vabad maad ehitusühingule Oma Kolle. Uue elurajooni ehitamisele oli tõukeks tollane odav riiklik neljaprotsendiline ehituslaen.

Kokku sai Oma Kolle linnalt 3000 ruutsülda maad ainult kolmesendise obrokimaksuga ruutsüllalt, kuid see-eest pidi ta välja ehitama tänavad, kanalisatsiooni ning valgustuse. Leping nägi ette, et kolme aasta jooksul tuleb ehitada kaheksa sektsiooniga ridaelamu, milleks sai ühisus riiklikust ehituslaenust 4,1 miljonit marka laenu.

Asumi planeeringu koostasid oma aja tuntud arhitektid Herbert Johanson ja Eugen Habermann. Eeskuju võeti tollase Inglise ja Saksa (eriti Dresden-Hellerau) töölisaedlinnade planeeringutest. 1924. aasta jõuludeks oli viis maja valmis ja mitme maja vundamenditööd pooleli. 1925. aastal valmisid kaks maja raudteepoolses osas, 1926. aastal Kolde 28–34 ning teisel pool tänavat asuv maja. Majade betoonseinad valasid ehitajad kohapeal.

Samas valminud katusekivide pressimiseks telliti Saksamaalt masin. Sellega sai valmistada üle 200 katusekivi päevas. Vaheseinakivid valmistati kivisöešlaki, liiva ja betooni segust.

Ka edasi leiab Kolde puiestee äärest kauneid enne Teis maailmasõda ehitatud elamuid.

Sõle tänava ristis ja sealt edasi Stroomi ranna suunas on tänava Kopli poolsel küljel nõukogudeaegne, teisel pool tänavat aga selle sajandi algusest pärit hoonestus.

Kolde puiestee paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

3,5,7,9 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
11, 13, 15, 17 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
19, 21, 23, 25 – 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
Edasi tuleb Kolde lasteaia kinnistu. Vana hoonestus hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
27 – 1930. aastate alguses.
29 – 1930. aastate alguses.
31 – 1930. aastate alguses.
33 – 1930. aastate alguses.
41 – 1930. aastate alguses.
43 – 1930. aastate alguses.
47 – 1934. aastal.
49 – 1934. aastal.
51 – 1935. aastal.
53 – 1934. aastal.
55 – 1938. aastal.
57 – 1930. aastate lõpus.
59 – 1930. aastate lõpus.
61- 1939. aastal.
65 – 2009. aastal ehitatud politseimaja.
67 – 2006. aastal.
69 – tennisekeskus.
73b – 1972. aastal rajatud puurkaev ja pumpla.
75 – Veskimetsa-Kopli õhuliin.
Edasi tuleb Stroomi mets ja rand.

Politseimaja

Kolde puiestee paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

4,6,8,10 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
12, 14, 16, 18 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
20, 22, 24, 26 – 1924. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
28, 30, 32, 34 – 1926. aastal ehitatud Oma Kolde ridaelamu.
40 – 1949. aastal. Eelmine sel kinnistul asunud maja hävis 1944. aasta märtsipommitamises.
42 – 1930. aastatel.
44 – 1952. aastal.
46 – 1928. aastal.
48 – 1929. aastal.
50 – 1929. aastal.
52 – 1927. aastal.
54 – 1930. aastal.
56 – 1938. aastal.
58 – 1951. aastal.
60 – 1950. aastate alguses.
62 – 1954. aastal.
64 – 1954. aastal.
66 – 1957. aastal.
68 – 1957. aastal.
76 – 1966. aastal.
78 – 1966. aastal.
80 – 1966. aastal.
82 – 1966. aastal.
84 – 1972. aastal.
88 – 1972. aastal.
94 – 1970. aastate alguses.
96 – 1972. aastal.
98 – 1976. aastal.
100 – 1978. aastal.
102 – 1970. aastate lõpus.
104 – 1970. aastate lõpus.

Kolde 28

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Uuendatud igaüheõigus teeb looduses liikumise reeglid selgemaks

02.08.2014 Tõnu Toompark

Tänasest hakkab kehtima uus igaüheõigus ehk reeglid, mille järgi käituda looduses võõral eramaal.

Uus seadus ei too küll suuri põhimõttelisi muutusi, ent selgitab mõnd enim tüli tekitanud olukorda, näiteks kallasraja kasutust, ühtlustab igaüheõiguse reegleid, täidab varasemaid lünki ja silub vastuolusid.

Kõige üldisem juhis looduses liikujale on see, et kui maaomanik pole selgelt mõista andnud, et ta võõraid oma maale ei soovi, võib rahuliku südamega looduses viibimisest rõõmu tunda, seal hulgas ka öisel ajal. Kui varasema seaduse järgi ei tohtinud võõral maatükil pärast päikeseloojangut viibida, siis uues seaduses seda keeldu pole. Lubatud on ka tähistamata eramaal ööbida ja telkida, kuid kui soovitakse laagrisse jääda kauemaks, kui 24 tundi, siis tuleb maaomanikult luba küsida.

Samuti võib igaüks, kuni maaomanik pole teisiti määranud, korjata metsast seeni, marju, pähkleid, mahalangenud oksi ja muid seesuguseid loodussaadusi. Küll aga ei tohi kasvavatelt puudelt murda oksi või koorida puukoort.

Looduses liikuja põhilised õigused ja kohustused on kogutud uude keskkonnaseadustiku üldosa seadusesse. Varem pidi matkaja neid kokku otsima asjaõigusseadusest, veeseadusest, looduskaitseseadusest, kalapüügiseadusest ja mujalt. Eelnimetatud õigusaktid täpsustavad endiselt erilisemaid olukordi, näiteks kuidas käituda kaitsealadel, veel liigeldes või kala püüdes. Tervikuna on keskkonnaseadustiku üldosa seadus Eesti õiguskorras täiesti uus nähtus.

Ülevaatlikku artiklit igaüheõiguse muutuste kohta saab lugeda viimasest Eesti Looduse numbrist ning seadust saab lugeda Riigi Teatajast.

Martin Vahter: avalik hoone peab olema rohkem kui hall kuubik

01.08.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektor Martin Vahteri sõnul on Eesti avalikud hooned tublid, aga kohutavalt igavad ning riik peab näitama erasektorile eeskuju, et Eesti pole pelgalt kontorikarpide maa.

Martin Vahteri sõnul on arhitektuur kõige selgem visiitkaart ning riik peaks avalikke arhitektuurikonkursse korraldades olema inspireerivam, loomingulisem ja igas mõttes erasektorist ees. “Kui erakapital investeerib pea ainult ratsionaalsusesse, et üüri ja kulu suhe oleks paigas, siis riik peaks vastukaaluna loominguliselt esinema. Arusaadavalt ei mahu ühte võrrandisse odav ehitushind, energiasääst, madal üür ja hea disain ning seda peaks tellides ka arvestama,” ütles Vahter.

“Riik on oma arhitektuuri nägu – näitame välismaalastele, et meie riik on cool ja pakume neile rohkem vau efekti. Kindlasti tuleb kriitikat, aga asjad mis püsivad on oma hinda väärt ja mainevõit näiteks Norman Fosteri või Rem Koolhaasi tasemega arhitekti palkamisel tasub päeva lõpus ka rahaliselt ära. Nad ei ehita tube, vaid vaatamisväärsusi ja maamärke nagu Millenniumi sild Londonis ja Bundestagi hoone kuppel Berliinis,” ütles Vahter.

“Üldplaanis liigume õiges suunas, näiteks meie enda inimeste disainitud Tallinna Ülikooli Narva Kolledž, ning kohtu- ja kontserdimajad Jõhvis on ilusad ja lihtsad. Eraarhitektuurist on kevadel valminud Noa restoran viimaste aastate tipp, aga isegi veidi hullu disaini oleks palju rohkem vaja,” ütles Vahter.

“Praegu käib Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkurss ja varsti on oodata ka Tallinna uue raekoja hanget. Näitame, et Eestil on rohkem hinge kui neli seina ja uks.”

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Arco Vara: Euroheinateo piiramine pidurdab põllumaade hinnakasvu

01.08.2014 Tõnu Toompark

Põllumaade hinnakasv võib varasema tempoga võrreldes aeglustuda, analüüsib Arco Vara põllu- ja metsamaade maakler Margus Põld riigi nn euroheinateo lõpetamise plaani mõjusid.

Sellel aasta esimeses pooles on põllumaade tehingute arv esimest korda viimase nelja aasta jooksul languses. „Hinnakasvu aeglustumist on tunda juba sel suvel,” täpsustas Põld. „Hinnad pole viimasel ajal enam nii hullult tõusnud kui eelnevad kolm-neli aastat.” Juunis toimus maa-ameti andmetel haritava maaga 101 tehingut. Keskmine hektarihind oli 1960 eurot, mediaanhind 2015 eurot ja maksimumhind 2881 eurot.

Alates 2014. aasta algusest on omanikku vahetanud 880 haritavat maad. 2013. aasta samal perioodil toimus haritava maaga 913 tehingut, kuid hektari keskmine hind oli tänavusest ligikaudu 300 eurot madalam. Statistikast on näha, et keskmine hind kasvas viimasel ajal 200-300 eurot aastas, jõudsalt suurenes ka tehingute arv. Maksimaalne hektarihind püsis jonnakalt samal tasemel, 3000 euro lähedal.

Pindalatoetust makstakse mitte üksnes maa omanikele, vaid seda saavad taotleda ka rentnikud. Toetustest ja rendihindadest teadlike maaomanike puhul ulatub rendihind 80%-ni makstast toetusest, kuid hea mullaviljakusega ning suurema nõudlusega piirkondades võivad rendihinnad ületada pindalatoetust ka kaks korda.

Margus Põld avaldas arvamust, et maa rendihinnad pindalatoetuste vähenemisest või kaotamisest ei muutu. Samuti püsib ilmselt investorite huvi põllumaid kokku osta. Erinevaid maade kokkuostjaid on praegu väga palju ja need investorid, kel ei õnnestu maid kohe välja rentida, lasevad need niita ning võtavad n-ö praegu välja üksnes pindalatoetuse.

Põllumajandusministeerium teatas juuli algul, et kavandab aastatel 2015-2020 piirata pindalatoetuste maksmist rohu hekseldajaile. Praegu saab vaid korra aastas toimuva hooldusniidu eest pindalatoetust kümnendik toetusõiguslikust maast.

Viimase 10 aasta jooksul on rohu hekseldamise eest võetava toetuse maht enam kui kahekordistunud. Kui 2004 oli rohu hekseldajate kasutuses 27000 ha maad, siis tänavu on sellist maad tervelt 60000 ha. Pindalatoetuse õigusliku maa osas tervikuna sellist kasvu näha pole. 2004. aastal omas toetuse õigust 818000 ha ja nüüd 924000 ha.

Põllumajandusminister Ivari Padar on öelnud, et pindalatoetused on muutunud hulga maaomanike jaoks lausa omaette äriks, mis takistab põllumajandusmaa sihipärast kasutamist.

Pindalatoetused on osa Euroopa Liidu ühisest põllumajanduspoliitikast, mille eesmärk on tagada toidutootmise jätkusuutlikkust ja pehmendada seejuures maaomanike ning tootjate jaoks turunõudluse mõjusid. Eestis maksti rohu hekseldamise eest pindalatoetusi hoidmaks ära sööti jäänud põllumaa võsasse kasvamist.

Põllumajandusministeeriumi hinnangul on praegu tootmismaa järele piisavalt nõudlust, mis tähendab ühtlasi, et vajadus maad võsastumise eest kaitsta on ära langenud. Seega pole vaja maksta toetust ka rohu hekseldamise eest.

Aastatel 2014-2020 makstakse põllumajanduslikke otsetoetusi enam kui 900 miljoni euro ulatuses.

Artikli allikas on
Arco Vara

Kinnisvarakool: Üürikoolitus toimub 16/09/2014

01.08.2014 Tõnu Toompark

16/09/2014 toimub Kinnisvarakoolis Üürikoolitus. Üürikoolitus käsitleb elamispindade üürileandmisega seonduvaid praktilisi küsimusi.

Kinnisvarakoolitusel vaatame lähemalt üürileandmise majanduslikku aspekti. Sellest kõneleb Kinnisvarakooli Üürikoolitusel kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark.

Üüriäri õiguslikku regulatsiooni käsitleb Evi Hindpere, kes on Raid & Ko jurist ja koolitaja.

Tõnu Toompark ja Evi Hindpere on mh käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autorid.

Tule üürikoolitusele ja saad käsiraamatu soodsama hinnaga.

Üürikoolitus toimub teisipäeval 16/09/2014 kell 13:00-18:00 (6 akadeemilist tundi).

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Arco Vara ASi uute aktsiate pakkumise teade

01.08.2014 Tõnu Toompark

Vastavalt 04.07.2014 erakorralisel aktsionäride üldkoosolekul vastu võetud otsusele pakub Arco Vara AS, registrikood 10261718, aadress Jõe 2b, Tallinn 10151, (edaspidi: „Ettevõte“) märkimiseks kuni 3,5 miljonit uut Ettevõtte aktsiat nimiväärtusega 0,7 EUR aktsia kohta (edaspidi: „Uued aktsiad“).

Uute aktsiate puhul on tegemist lihtaktsiatega. Uute aktsiate pakkumise aluseks on ingliskeelne aktsiate avaliku pakkumise ja noteerimisprospekt ja selle eestikeelne kokkuvõte, mis on elektrooniliselt kättesaadavad Finantsinspektsiooni veebilehel (www.fi.ee), Ettevõtte veebilehel (www.arcorealestate.com) ning samuti NASDAQ OMX Tallinn AS-i kodulehel (www.nasdaqomxbaltic.com).

Prospekt ja selle eestikeelne kokkuvõte on paberkandjal tasuta kättesaadavad Ettevõtte kontoris Tallinnas aadressil Jõe 2b alates 01.08.2014 kell 9:00 (Eesti kohaliku aja järgi) kuni pakkumisperioodi lõpuni, s.o 29.08.2014 kell 17:00 (Eesti kohaliku aja järgi). Investor võib paluda prospekti ja kokkuvõtte saatmist elektrooniliselt tema poolt antud e-posti aadressile, helistades numbrile +372 6144 630.

Uusi aktsiaid saab märkida vastavalt käesolevatele juhistele ja kõigile alljärgnevalt sätestatud tingimustele:

Ettevõte pakub Uusi aktsiaid Ettevõtte olemasolevatele aktsionäridele, kutselistele investoritele ja Arco Vara grupi (s.o Ettevõte ja Ettevõttega samasse kontserni kuuluvad äriühingud) töötajatele kooskõlas aktsiate avaliku pakkumise ja noteerimisprospektiga;
Ettevõtte olemasolevatele aktsionäridele on tagatud võimalus omandada Uusi aktsiaid koguses, mis vastab nendele kuuluvate Ettevõtte aktsiate kogusele seisuga 07.08.2014 kell 23:59 (Eesti kohaliku aja järgi);
Iga Uue aktsia eest makstav märkimishind on 1 euro (edaspidi: „Märkimishind“), millest 0.7 eurot on nominaalväärtus ja 0,3 eurot on ülekurss;
Märkimisperiood, mille jooksul on võimalik Uusi aktsiaid märkida, algab 08.08.2014 kell 9.00(Eesti kohaliku aja järgi) ja lõppeb 29.08.2014 kell 17:00 (Eesti kohaliku aja järgi) (edaspidi: „Märkimisperiood“);
Uute aktsiate märkimiseks esitab investor oma Eesti väärtpaberite keskregistris (edaspidi: „EVK“) avatud väärtpaberikonto haldurile märkimiskorralduse (edaspidi: „Märkimiskorraldus“);
Märkimiskorraldus esitatakse EVK-le Märkimisperioodi jooksul ja see peab sisaldama järgmisi andmeid:
- Väärtpaberikonto omanik: investori nimi;
- Väärtpaberikonto: investori väärtpaberikonto number;
- Kontohaldur: investori kontohalduri nimi;
- Väärtpaber: Arco Vara aktsia täiendav 5;
- ISIN kood: EE3800046759;
- Väärtpaberite arv: nende Uute aktsiate arv, mida investor soovib märkida;
- Hind (aktsia kohta): 1.00 euro;
- Tehingusumma: nende Uute aktsiate arv, mida investor soovib märkida, korrutatuna Märkimishinnaga;
- Tehingu vastaspool: Arco Vara AS;
- Tehingu vastaspoole väärpaberikonto: 99101908627;
- Tehingu vastaspoole kontohaldur: LHV Pank AS;
- Tehingu väärtuspäev: 04.09.2014
- Tehingu liik: „ost“;
- Arveldusmeetod: „väärtpaberiülekanne makse vastu“.
Ettevõtte olemasolevad aktsiad on noteeritud NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt reguleeritud turul. Uute aktsiate noteerimiseks esitab Ettevõte taotluse NASDAQ OMX Tallinn AS-ile. Vastava noteerimisotsuse saamise korral loodetakse alustada Uute aktsiatega NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt reguleeritud turul kauplemist 17.09.2014 või sellele lähedasel kuupäeval.

OLULISED KUUPÄEVAD:

08.08.2014 märkimisperiood algab
29.08.2014 märkimisperiood lõpeb
Eeldatavalt 01.09.2014 Ettevõte otsustab Uute aktsiate jaotamise
Eeldatavalt 04.09.2014 uued aktsiad kantakse investorite väärtpaberikontodele
Eeldatavalt 17.09.2014 või sellele lähedasel kuupäeval võetakse Uued aktsiad NASDAQ OMX Tallinn AS-i poolt reguleeritud turul kauplemisele

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

KV.EE: Harjumaa maade pakkumine väheneb, hinnad kerkivad

31.07.2014 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakutu juuni kuus Harjumaal müügiks 2972 maatükki. Maade müügipakkumiste arv on aastaga 14% jagu kokku kuivanud. Vähenev pakkumine ajab aga hindu ülespoole. Harjumaa maapakkumiste keskmine hind suurenes juuni kuuks aastaga 11%.

Maatükkide müügipakkumiste arvu vähenemine on suhteliselt kõikne. Vaid Paldiski linnas on portaali KV.EE andmetel pakkumiste arv võrreldes aastataguse ajaga kõrgemal tasemel.

Sama üldine on ka maade müügipakkumiste keskmine hinna kerkimine, mis Harjumaa 15 vallast langes portaali KV.EE andmetel ainult neljas.

Harjumaa kui Eesti suurima ja kõige aktiivsema kinnisvaraturu piirkonna maade sektori arenguid tiivustab korterituru kiire hinnatõus. Just eelkõige Tallinna korterite tempokalt kasvanud hinnad on andnud inimestele võimaluse maatükkide soetamiseks, et sinna uus kodu rajada.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maade müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	06/2013	06/2014	Muutus, %	06/2013	06/2014	Muutus, %
Harjumaa	3 465	2 972	-14%	963	1 068	11%
Anija vald			NA	379		NA
Harku vald	360	336	-7%	912	975	7%
Jõelähtme vald	80	67	-16%	1 059	1 200	13%
Keila linn	58	30	-48%	918	963	5%
Keila vald	180	135	-25%	778	770	-1%
Kernu vald	153	143	-7%	420	441	5%
Kiili vald	51	26	-49%	800	828	4%
Kose vald			NA	1 233		NA
Maardu linn	194	174	-10%	828	976	18%
Paldiski	22	24	9%	309	402	30%
Raasiku vald	26	15	-42%	864	519	-40%
Rae vald	228	133	-42%	1 166	1 259	8%
Saku vald	185	123	-34%	747	697	-7%
Saue linn	66	38	-42%	874	1 024	17%
Saue vald	60	54	-10%	1 008	1 003	0%
Tallinn	1 394	1 290	-7%	1 038	1 196	15%
Vasalemma vald	13		NA	611		NA
Viimsi	395	370	-6%	1 165	1 253	8%

Eesti	6 094	5 402	-11%	805	876	9%
Harjumaa	3 465	2 972	-14%	963	1 068	11%
Narva	51	75	47%	295	424	44%
Pärnu	387	318	-18%	812	886	9%
Tartu	324	373	15%	819	832	2%