Eile käis meediast läbi lugu sellest kuidas Põlvamaal sattus majaomanik pahatahtlike üürnike ohvriks kes jätsid tasumata kokku lepitud üüri ning lahkusid ootamatult üüritud majast võttes kaasa selle sisustuse, mis kuulus majaomanikule.
Lisaks üüritud maja sisustuse vargusele langetasid üürnikud krundil ilma majaomaniku ja kohaliku omavalitsuse loata puid mis tõi majaomanikule kaasa trahvi loata raide eest. Kuidas taolist olukorda vältida?
Esiteks üürilepingud tuleb alati sõlmida kirjalikult. Kirjaliku lepingu sõlmimine aitab välistada vaidluse kas ja kelle vahel leping oli üldse sõlmitud ning mis tingimustel see oli sõlmitud.
Üürileping peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
- poolte nimed, isiku- või registrikoodid ja kontaktandmed;
- üüritav asi;
- lepingu tähtaeg;
- üüri ning kõrvalkulude suurus ja tasumise kord.
Juhul kui üürilepingu esemeks on sisustatud korter või maja, siis on mõistlik lepingus loetleda üürniku kasutusse antav sisustus ja kirjeldada selle seisukorda. Kõige lihtsam on sisustust pildistada ning pildid poolte poolt allkirjastada, see aitab välistada hilisemat vaidlust sisustuse seisukorra üle lepingu sõlmimisel.
Lisaks lepingu kirjalikule vormistamisele peab üürileandja olema ise hoolikas ning jälgima üüri tasumist. Kui üürnik jääb pidevalt üüri tasumisega hiljaks või ei maksa seda üldse, siis mõistlik on üürileping lõpetada. Loota olukorras kus üürnik on juba mitu kuud üüri võlgu, et ta selle hiljem ära maksab, on naiivne. Ennetada tuleb olukorda kus tasumata üüri summa muudkui suureneb, sest mida suurem on võlg seda raskem on seda hiljem tasuda.
Samuti tuleb üüritava asja üleandmisel üürileandjalt üürnikule fikseerida elektri-, vee-, gaasi- või soojaarvesti näidud, et vältida vaidlust selle üle millised need olid lepingu alguses ja mis hetkest alates on üürnik kohustatud nende eest tasuma.
Vältimaks üürniku poolt üüritava ruumi ja selle sisustuse kahjustamist on üürileandjal mõistlik regulaarselt kontrollida üüritava asja kasutamist. Selleks peaks lepingus sätestama üürniku kohustuse lubada üürileandjal siseneda üüritavatesse ruumidesse kontrolli teostamiseks. Üürileandja loomulikult peab kontrollist ette teatama ning teostama seda mõistlikul ajal.
Kokkuvõttes võin öelda, et pahatahtliku üürniku ohvriks sattumist ei saa vältida aga seda riski on võimalik üürileandja enda tegevusega tunduvalt vähendada.
| Alan Biin Advokaadibüroo Biin & Biin vandeadvokaat |
 |
Tõnu Toompark on kinnisvaraanalüütik, -konsultant ja koolitaja, kelle tegevusvaldkonnad on valdavalt: * elamispindade turg, turutrendid, tehingud, hinnad ning turuülevaated; * uute korterite arendamise mahud, müük, hinnad ja analüüsid; * üürituru pakkumine, tehingud ja hinnad ning üüriinvesteeringud, tasuvusarvutused; * elamispindade kättesaadavus numbrilisena; * koolitused eeltoodud valdkondades. Koolituste valdkonnaga on Tõnu Toompark seotud üle 25 aasta. Ta on avaldanud sadu ja sadu kinnisvarateemalisi analüüse, artikleid ja kommentaare. Tõnu Toompark on läbi viinud koolitusi nii kesk-, kutse-, kõrg-, kui ülikoolides, lisaks mitmetes koolitusettevõtetes. Näiteks Kinnisvarakool, Tallinna Tehnikaülikool, Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor, Estonian Business School, Tartu Ülikool, Tallinna Majanduskool.
