Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Korteri müügihinna määramisel tuleks olla väga tähelepanelik

15.08.2014 Egon Juhanson

Kuigi kinnisvaraturg on juba stabiliseerumas ning aina enam on ostjatele oluline pakkumishinna põhjendatus ja vastavus tegeliku turuhinnaga, on pakkumisel üsna palju ülehinnatud kortereid, mis ei leia kuidagi ostjat. Praegu tuleks müügihinda määrates olla väga hoolikas.

Kui buumi ajal räägiti sellest, et hinda määratakse naabrimehe järgi, siis praegu juhtub tihti, et hinnasoov kujundatakse portaalides olevate pakkumiste järgi. Need aga ei vasta tihti turuhindadele ja on määratud lootuses, et kinnisvarahinnad jätkavad kasvu.

Kõige rohkem puudutab ülehindamine neid piirkondi, kus hinnad kasvasid vahepealsete aastatega enim. Nendeks on vanemate paneelelamutega linnaosad, kus tüüpkorterite pakkumisi on palju. Samuti tuleks hinnamääramisel väga tähelepanelik olla nende korterite puhul, kus on kõrged kommunaalkulud.

Korterit liiga kõrge hinnaga reklaamides võib tekkida oht, et see jääb pikalt seisma, sest inimesed otsivad soodsamaid pakkumisi. On olnud ka juhtumeid, kus kaua pakkumisel olnud korteri suhtes esineb ostuhuviliste poolt negatiivseid arvamusi – näiteks uuritakse, kas korteril on mõni esialgu varjatud puudus, et see kuidagi uut omanikku ei leia.

Seega tasub praegu arvestada kõige enam turuhinnaga. Kui pakkumise peale telefonikõnesid ei tule, on asi kõige tõenäolisemalt selles, et hind pole ostjaskonnale vastuvõetav.

Egon Juhanson
Uus Maa Kinnisvarabüroo Mustamäe ja Haabersti maakler

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

SEB nädalakommentaar: majanduskasv ja tööhõive vähenemine

15.08.2014 Tõnu Toompark

Eestis teise kvartali kohta avaldatud majandusnäitajad on olnud üle ootuste head. Majandus kasvas +2,2% aastaga ning 0,5% kvartaliga. Ka tööpuudus alanes eriti kiiresti, 8,5%lt esimeses kvatalis 6,9%le teises. Numbrid näitavad justkui väga head olukorda majanduses, erinevalt veel kvartal tagasi avaldatud näitajatest, mis valdavalt olid üsna minoorset tooni. See tekitab küsimuse, kas nüüd olemegi taas kasvurajal tagasi ning edasi on suund aina üles?

Positiivseid arenguid siin-seal on, kuid jään ikkagi oma senise arvamuse juurde, et suuremaks hõiskamiseks on veel vara. Siiani on väga vähe
näitajaid, mis avaldaksid, mis sellise suunamuutuse taga olla võiks. Lisaks sellele, et tegemist on uue (ja positiivsema?) metodoloogiaga
Statistikaameti poolt, mis ei võimalda seda eelneva kvartali andmetega otseselt võrrelda.

Eurotsoonis läheb majandustel jätkuvalt heitlikult. Teises kvartalis Eurotsooni majandus tervikuna ei kasvanud (võrreldes eelmise kvartaliga), mis oli paljudele pettumuseks. Majanduskasv kõigub kvartaliti plussist miinusesse ka Eurotsoonis. Pärast esimese kvartali tugevat kasvu Saksamaa majandus taas kahanes. Järeldus Eestile on siit üsna ühene – välisnõudluse poolt lisapanust majanduskasvu ei tule. Kasv võib kiirelt taas languseks muutuda ja vastupidi. Lisanduvad Vene kriisist tulenevad mõjud aasta teisel poolel.

Tööturul toimunud töötuse määra kiire alanemine on muidugi positiivne. Mündi teine külg on see, et koos töötute arvu vähenemisega on vähenenud ka töötavate inimeste arv. Töötute ja hõivatute arv vähenesid mõlemad ligi 8 tuhande inimese võrra. Samal ajal on inimeste töövalmidus samuti
vähenenud, ehk siis on rohkem neid, kes tööd teha ei soovi. Ettevõtete seisukohalt ei ole see kuigi hea uudis, sest vähenenud on saadaoleva tööjõu
hulk ning töötamisvalmidus.

Hõivatute arv vähenes teises kvartalis 1,2% aastataguse tasemega võrreldes ning seda on rohkem kui kvartal tagasi. Väheneva töötajate arvuga püütakse suurendada efektiivsust, et palgatõusu tempoga sammu pidada. Suurenev majanduskasv on siin lõhe tasandamisel igati abiks.

Võrreldes meie prognoosiga tööturu kohta, siis on käesoleval aastal ootuspäraselt käitunud tööhõive, mis on vähenenud, kuid tööpuudus on
vähenenud meie ootustest kiiremini. Seda eelkõige seetõttu, et on toimunud järsk tööjõu arvu vähenemine.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Pindi Indeks langes juulis 3,3% võrra

15.08.2014 Tõnu Toompark

Pindi Indeks langes juulis 3,3% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1051 eurot. Juunis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1087 €/m.

Kui juunis tehti antud linnades 911 korteriomandi tehingut, siis juulis tõusis aktiivsus 1068 tehingule. Võrdluseks – mullu mais tehti indekslinnades 1130 korteriomandi tehingut. Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses 25 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 68,4 protsendi võrra kõrgemal.

Tallinna järelturul on korterite hinnad alates kevadest kümnendiku võrra langenud, madalate kõrvalkuludega elamispinnad on hinnalangusest sisuliselt puutumata jäänud.

Maa- ja eramuturul tehakse varasemast rohkem tehinguid ning ka hinnad on kerges tõusutempos.Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman väidab, et hindade kerge langus ja tehingute arvu peatumine tuli Eesti kinnisvaraturule ideaalsel ajal: “Mida pikemalt oleks hinnaralli kestnud, seda järsem oleks olnud kukkumine. Praeguse pausi elab aga iga vähegi rasva kogunud ettevõtja ja leibkond valutult üle.”

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi kümne aastase ajaloo.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Kinnisvarakool: Koolitus Hindamise ABC toimub 18/09/2014

15.08.2014 Tõnu Toompark

18/09/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus Hindamise ABC. Koolistus on suunatud kinnisvaramaakleritele ja spetsialistidele ning eraisikutele, kel on huvi tuttavaks saada kinnisvara hindamise baastõdedega.

Kinnisvarakoolituse käigus tuleb juttu kinnisvarahindamise alustest, metoodikatest ja rakendamise praktikatest.

Koolitust Hindamise ABC viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub esmaspäeval 19/05/2014 kell 09:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Rail Balticu planeerimisel võeti Harjumaal võrdlusesse uus trassialternatiiv

14.08.2014 Tõnu Toompark

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Eile toimunud Rail Balticu juhtkomitee kohtumisel otsustati põhjalikult läbi analüüsida ning lisada trassialternatiivide hulka Harju maavanema pakutud uus trassialternatiiv Harjumaal.

Vastavalt planeerimisseaduse põhimõtetele on trassialternatiivide võrdlustulemuste koondamise ning avalikustamise järel võimalik esitada arvamusi ning ettepanekuid. Rail Balticu juhtkomitee otsustas toetada uut trassialternatiivi ettepanekut Harjumaal, mis kulgeb Saku vallas, puutub Kiili valla põhjaosa ning Rae vallast suundub Ülemiste reisiterminali ja Muuga sadamasse.

Projekti maakonnaplaneeringute ekspert Pille Metspalu kommenteeris, et Harjumaa uut trassialternatiivi peavad kõige vähem häirivamaks ka Rae, Kiili, Saku valla esindajad, kellega on koostööd tehtud. “Lisaks mõjutab see esialgsete hinnangute kohaselt vähem asustusalasid ja asulate arenguperspektiive, on tehniliselt hõlpsamini teostatav ning võimaldab perspektiivis liita eraldi harudena tootmisalasid Tartu mnt piirkonnas ja mujal,” lisas Metspalu.

Juhtkomitees otsustati võtta võrdlusse ning viia läbi analüüs ka Rapla maavanema ettepanekule täiendava trassialternatiivi osas Raplamaa põhjaosas, mis möödub Kohila alevist kaugemalt idapoolt. Teadmiseks võeti informatsioon Põhja-Pärnumaal Vändra ja Are vallas kulgevast kahest trassialternatiivist.

Rail Balticu maakonnaplaneeringute koostamise protsessis on toimunud trassialternatiivide põhjalik võrdlemine ning nende tutvustamiseks toimus kokku 15 avalikku arutelu Harju- Rapla- ja Pärnumaa omavalitsustes. Vastavalt seadusele kujundab otsuse lõpliku trassi osas oma maakonna piires Rail Balticu juhtkomitees esindatud maavanem ning kavakohaselt annab omapoolse seisukoha Vabariigi Valitsus eesoleval sügisel.

Seejärel alustatakse eskiislahenduse koostamisega, mis konkreetsetes piirkondades toob välja võimalikud tehnilised ülesõitude, läbipääsude jne lahenduspõhimõtted, mille tutvustamine on kavandatud eesolevale talvele. Trass saab lõplikult paika maakonnaplaneeringute kehtestamisega 2016. aasta esimeses pooles.

Rail Baltic on keskkonnasõbralik kiire raudtee, mis ühendab Eesti ülejäänud Euroopa ning naaberriikide Läti ja Leeduga. EL rahastuse toel jätkatakse ettevalmistustega ehitustöödeks eeldatavasti aastatel 2017-2018.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Täna jõudis lõpule Eesti Energia Võrguehituse müük

14.08.2014 Tõnu Toompark

Täna jõudis lõpule Eesti Energia tütarettevõtte Võrguehitus müük Leonhard Weiss Baltic Holdingule. 2009. aastal asutatud Võrguehitus, mis projekteerib, ehitab ja hooldab elektrivõrke kõikjal Eestis, hakkab tegutsema nime all Leonhard Weiss Energy AS.

Eesti Energia strateegia on aina enam keskendunud põlevkiviärile. Eesti Energia juhatuse esimehe Sandor Liive sõnul on ettevõte seetõttu väljunud viimastel aastatel mitmetest kõrvaläridest. „Soovime keskenduda sellele, milles oleme tõeliselt tugevad ning kuhu soovime ja suudame tulevikus ettevõtte väärtuse kasvatamiseks jõuliselt investeerida. Seetõttu müüsime näiteks mobiilset internetiühendust pakkunud firma Televõrk telekomiettevõttele ning oma osaluse Estlink merekaablis riikidevaheliste ülekandevõimsuste eest vastutavatele põhivõrguettevõtetele. Juunis kirjutasime alla Võrguehituse müügilepingule, et ettevõte saaks võrkude projekteerimisele ja ehitamisele keskendunud omaniku, kes äri edasi arendaks,“ sõnas Liive.

Leonhard Weiss Baltic Holding juhatuse esimehe Alexander Schneideri sõnul on tegemist ettevõtte jaoks väga olulise sammuga, mis võimaldab strateegiliselt edasi arendada ettevõtte Balti haru. „Võrguehituse näol on tegemist ettevõtte Balti haru kolmanda Eestis paikneva ettevõttega seniste Leonhard Weiss RTE AS raudtee-ettevõtte ja Leonhard Weiss Viater Ehitus AS teede-ehitusfirma kõrval. Loodame kolme ettevõtte ühisest toimimisest rohkelt sünergiat,“ selgitas Schneider.

Võrguehituse uus omanik, Saksa suurettevõtte Leonhard Weiss-i tütarühing Leonhard Weiss Baltic Holding OÜ tegeleb alates 2011. aastast Eestis raudtee ehituse ja hooldusega ning pakub ka Saksamaal erinevaid ehitusteenuseid. 1900. aastal Saksamaa perefirmana loodud ettevõttes Leonhard Weissi töötab täna kokku 3833 töötajat, kellest 250 asuvad Eestis. Võrguehitusele 259 töötajast enamikule ettevõtte omaniku vahetus olulisi muudatusi kaasa ei töö. Töölepingud lähevad üle uuele omanikule muutmata kujul, kuna ettevõte müüakse tervikuna.

Võrguehituse müügileping allkirjastati 26. juunil 2014, mille järel saabusid tingimused ja koondumise luba Eesti Konkurentsiameti poolt. Eesti Energia finantsnõustaja Võrguehituse müügitehingu juures oli Porta Finance ja juriidiline nõustaja Advokaadibüroo Sorainen.

UPC: Tallinna kinnisvaraturu graafikud august 2014

14.08.2014 Urmas Tehver

Juulikuus tehti Tallinnas 597 korteriomandi müügitehingut, see on 8,5% rohkem kui eelneval kuul, kuid jääb 42 tehingu võrra alla eelmise aasta juulile.

Arvestades, et tegu oli suvekuuga on turu aktiivsus olnud üllatavalt hea. Augustis ootame juulikuuga sarnast tehingute arvu.

Korteriomandite keskmine müügihind jäi sisuliselt juuniga samale tasemele – 1435 EUR/m2 (juunis1433 EUR/m2). Aastases võrdluses oli hinnatõus 9,5%, kuid 2014 aasta algusest vaid 3,4%. Seega hinnatõus on taltumas, ennustame, et lähikuudel erilisi hinnamuutuseid ei tule.

Tallinna korterituru graafikutega saab tutvuda siin: Turugraafikud_august_2014.

Technopolis Ülemiste ASi omanikud süstivad ettevõttesse 5,6 miljonit eurot

14.08.2014 Tõnu Toompark

Technopolis Ülemiste ASi omanikud süstivad ettevõttesse 5,6 miljonit eurot, eesmärgiga rahastada Lõõtsa tn 5 kerkiva uue ja innovaatilise 13-korruselise büroohoone ning Valukoja tn 4C rajatava parkimismaja ehitust.

„Tegemist on Ülemiste City jaoks kahe väga tähtsa objektiga, mille valmimine aitab kaasa linnaku arengule ja parandab oluliselt infrastruktuuri,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Antud investeering on osa ettevõtte selle ja järgmise aasata 20-miljonilisest investeerimisprogrammist, millest andsime teada aprilli alguses.“

Lõõtsa tn 5 kerkivat 13-korruselist büroohoonet ehitab Nordecon AS ja see valmib järgmise aasta augustiks. Parkimismaja ehitab Nordecon Betoon OÜ ja see valmib 2015. aasta jaanuariks.

Gert Jostovi sõnul aitab uue büroohoone ehitus linnakul kasvada ning annab võimaluse tuua siia uusi ja põnevaid rentnikke, kes panustaksid linnaku teadmistepõhisesse arengusse ning selle eesmärgi täitmisele soovivad omanikud igati kaasa aidata.

„Parkimismaja näol on eelkõige tegemist mugavusteenusega, kuid just sellised lahendused, nagu võimalus linnaku töötajatel tasuta parkida või siinsamas asuvad koolid, lastaed ja kauplused on need, mis muudavad Ülemiste City nii atraktiivseks,“ selgitas Gert Jostov. „Parkimismaja valmimisega saab loodetavasti püsiva lahenduse ka viimasel ajal üks suuremaid korralduslikke probleeme linnakus – sellega on meil olemas koht kuhu järgmiste suurte lammutamiste või ehitusobjektide lähedusest parkimist turvaliselt ümber suunata.“

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus Maa alustas ajaloohõnguliste korterite müüki Tallinnas Kassisabas

14.08.2014 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitus OÜ ja Vanalinna Ehitus OÜ-ga korterite müüki kolmes puitmajas Tallinna kesklinnas, Kassisaba asumis, aadressil Luise25 ja 27.

“Pakutavate korterite seas on suurem osakaal väiksematel korteritel. Praegu on ostjatel võimalik veel planeeringuid muuta ja valida siseviimistlust,“ kommenteeris korterite müüki korraldav Uus Maa Kinnisvarabüroo kutseline maakler Margit Sild. „Majade juures on põlispuudega suur, ligi paarituhande ruutmeetrine hoov, mis koos vahvate puitmajadega tekitab kena, Kassisabale kohase elukeskkonna.“

Hoonete ajalugu ulatub 120 aasta tagusesse aega. Nimelt projekteeris arhitekt Knüppfer 1894. aastal Luise 25 kinnistu omaniku Abram Tennebergi palvel sinna kaheksa korteriga kahekorruselise puitelamu (roheline maja). Samal aastal projekteeris arhitekt K. Wilcken sinna kõrvale, aadressile Luise 27, puidust pooleteist-korruselise elamu (sinine maja). Mõlemad hooned projekteeriti rikkaliku puitdekooriga, mis oli Kassisaba asumile iseloomulik. 1899. aastal esitas arhitekt Herastov linnavalitsusse kinnitamiseks antud kinnistu hoovimaja (beež maja) projekti.

Nüüd, enam kui sajand hiljem, taastatakse kolm maja tervikuna ning renoveeritakse täielikult nii väljast kui seest. Värvivalikus on arhitektid soovinud tuua piirkonda sobivaid iseloomulikke toone – rohelist, sinist ja beeži.

Rohelisel majal laiendatakse elamispinnana katusekorrus, sinine maja saab uue kuue ja beežil hoovimajal ehitatakse juurde uus osa ning luuakse elamispinnad ka sokli- ja katusekorrusele.

Kolmes majas on kokku 23 korterit, mille üldpinnad on vahemikus 28-94,3 ruutmeetrit. Parkimiskohti jagub suletud hoovis iga korteri autole ja krundi lõunanurka tehakse lastele liivakast. Renoveerimistööd lõpetatakse 2015. aasta algul.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Kuidas looduses liikuda?

14.08.2014 Tõnu Toompark

1. augustist 2014 hakkas kehtima uus igaüheõigus. Igaüheõiguseks nimetatakse kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega. Uus seadus ei too suuri põhimõttelisi muutusi. Mõned muutused siiski on ning selguse huvides kirjutame need reeglid lahti.

Eramaa piiramine ja tähistamine. Mõistliku nähtava vahemaa tagant paigaldatud sildid „Eramaa“ või „Eravaldus” on piisav tähistus, mis eeldab maaomanikult loa küsimist. Sellistest siltidest ilmneb omaniku tahe piirata võõraste viibimist oma maal, seal hulgas telkimist. Sama kehtib ka korraliku tara või aia kohta.

Reeglina paneb maaomanik sildi “Eramaa” üles selleks, et piirata oma maal liikumist. Igal juhul tuleb eramaa silti nähes kas valida teine teekond või siis maaomanikult luba küsida. Seega ei pea inimesed hakkama oma silte “Eramaa” täiustama.

Tuleb ka arvestada, et lisaks seadusele reguleerib igaüheõigusi ka kohalik tava. Mõnedes riikides, sh näiteks Rootsis, kust igaüheõigused pärinevad, on eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimine reguleeritud eelkõige tava alusel.

Riik või kohalik omavalitsus võib piirata enda maatükil viibimist vaid siis, kui see on vajalik avalikes huvides (näiteks militaarobjekt) või maakasutajate huvide kaitseks. Seega on riigi ja kohaliku omavalitsuse maal liikumine ja viibimine oluliselt vabam, kui eramaal ning piirangud tulenevad eelkõige looduskaitsest ja riigikaitsest või kui keegi riigi või kohaliku omavalitsuse maad kasutab.

Riigimaad tähistav silt (nt “Riigimets”) on informatiivne ja kui riik soovib liikumist piirata, siis peab olema konkreetne keelusilt väljas. Selline on siiani olnud ka tava, mis samuti suures osas igaüheõigusi reguleerib. Samas kehtivad ka riigimaal samad loodussaaduste, telkimise ja lõkketegemise reeglid, mis eramaalgi. Looduskaitsealal kehtivad muidugi alati erireeglid.

Telkimine. Kuni 24 tunniks võib telkida vaid siis, kui on tegemist piiramata või tähistamata kinnisasjaga. Kui on tegemist piiratud või tähistatud kinnisasjaga, siis tohib telkida ainult omaniku nõusolekul. Tähistamata maal peab looduses viibija kindlasti silmas pidama seda, et telkimine jääks väljapoole elumajade arvestatavat nähtavus- ja kuuldekaugust. Samas võib omanik lubada oma maalt läbi liikumist, aga näiteks ei luba seal telkida. See peaks kindlasti olema selgelt sildiga määratud.

Mis puudutab ööseks jäämist, siis tõsi, regulatsioon ei erista enam päeval ja öösel eraomanikule kuuluvas metsas või karjamaal viibimist, vaid kaalukeeleks on tähistamine. Uue regulatisooniga on välistatud olukord, et isik pärast päikeseloojangut liikudes osutuks tahtmatult õigusrikkujaks ainuüksi seetõttu, et ta ei suutnud aru saada, et on sattunud eramaale.

Siiani asjaõigusseaduses kehtinud keeld viibida piiramata ja tähistamata eramaal päikeseloojangust päikesetõusini oli arhailine ja paljuski vaieldav, kuna ka päikesetõus ja loojang on väga erinevatel aegadel ja suvel loojub päike vaid mõneks tunniks. Palju selgem on lahendada küsimust tähistuse kaudu ehk kui pimedal ajal jõutakse sildini “Eramaa” või konkreetse tarani, siis sellel maatükil omaniku loata viibida ei või.

Lõkke tegemine on lubatud ainult maaomaniku loal. Kui on olemas selleks ettevalmistatud ja tähistatud koht, siis võib eeldada, et maaomanik lubab lõket teha.

Loodussaaduste korjamine on piiramata-tähistamata eramaal lubatud, nagu see ka siiani lubatud oli. Sarnaselt telkimise keelamisele võib omanik piirata ka loodussaaduste korjamist, ka selleks on vaja selgelt sõnastatud silti.

Kui aga viibitakse looduskaitsealal, tuleb arvestada sellega, et seal kehtib vastava ala kaitse-eeskiri, mis määrab ära kas üldse ja kus tohib telkida või lõket teha. Kui looduskaitseala asub eramaal, siis ei või maaomanik sellel liikumist piirata kui kaitse-eeskiri seda lubab.

Kuidas saab maaomanik ennast siis kaitsta, kui tema maale tuleb kamp telkijaid öisel ajal, kes käratsevad ja segavad? Omanikul on alati õigus ka piiramata ja tähistamata maal anda suulisi korraldusi oma kinnistult lahkuda või kodurahu häirimine lõpetada. Omaniku korraldus on seadusest üle ehk kui keegi viibib, telgib või korjab loodussaadusi piiramata ja tähistamata eramaal ja omanik tuleb ütlema, et ta ei soovi, et tema maal viibitakse, siis tuleb sealt lahkuda. Seadus ütleb sõnaselgelt, et eraomandis oleval maatükil viibmisel tuleb järgida ka maaomaniku suulisi korraldusi. Samuti ütleb seadus, et ei tohi häirida omaniku kodurahu ja tuleb silmas pidada tema huve. Seega peavad telkijad vältima omaniku kodurahu häirimist. Kui eraomandisse kuuluval maatükil viibijad ei kuula maaomaniku korraldusi, siis saab maaomanik pöörduda politsei poole.

Lisaks kordame üle, et endiselt ei tohi jahiseaduse kohaselt öises metsas ilma maaomaniku loata jahti pidada. Samuti peavad jahimehed arvestama sellega, et tähistatud erametsas viibimiseks on neil tarvis maaomaniku luba.

Regulatsiooni valmistas ette Justiitsministeerium ning eelnõu oli üleval ka portaalis TOM (Täna Otsustan Mina) ning Justiitsministeeriumi kodulehel, et tagada kaasarääkimisvõimalus. Igaüheõiguse muutmiseks ei esitatud portaalis ühtegi ettepanekut. Seadust koostati aastatel 2010 ja 2011 ning see läbis toona ka kooskõlastusringi. Regulatsioon avaldati Riigi Teatajas 2011. aastal, ehk on olnud piisavalt aega ka sellega tutvuda enne jõustumist.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et mida selgemalt maaomanik oma soove väljendab, seda vähem võib tekkida arusaamatusi ja konflikte.

Seadust saab lugeda Riigi Teatajast.

Allikas: http://www.envir.ee/et/looduses-liikumine

Tööturg kohaneb nõrga majanduskeskkonnaga

14.08.2014 Orsolya Soosaar

Statistikaameti andmetel kahanes hõive 2014. aasta teises kvartalis aastavõrdluses 1,2%. Töötuse määr langes samal ajal peamiselt madalama tööjõus osalemise aktiivsuse tõttu 6,9%ni, mis viitab vaba tööjõu vähesusele.

Tööturul on näha ettevõtete kohanemist juba mõnda aega nõrgana püsinud majanduskeskkonnaga. Hõive aastakasv on teist kvartalit järjest negatiivne ning palgakasv on aeglustunud. Kohanemine on ootuspärane, sest kogutoodangust märksa kiirem tööjõukulude kasv ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Tasakaalustamatust aitab vähendada lisaks tööjõukulude kasvu aeglustumisele ka tootlikkuse kasv, mis oli statistikaameti teise kvartali majanduskasvu esialgse hinnangu põhjal oodatust kiirem.

Ettevaates mõjutab tööturgu varasemast enam Ukraina kriisi ja Venemaa majandussanktsioonide tõttu suurenenud ebakindlus. Konjunktuuriinstituudi kindlustunde baromeetri põhjal on tööstusettevõtete hõive ootused muutunud pessimistlikumaks ja ettevõtted teevad tõenäoliselt värbamisotsuseid varasemaga võrreldes ettevaatlikumalt.

Sanktsioonide mõjul ei tohiks siiski hõive lähiajal märkimisväärselt väheneda, sest kvalifitseeritud tööjõu puuduse tingimustes on ettevõtetel kulukas töötajate arvu muuta. Tööturu statistikat hakkab alates kolmandast kvartalist tõenäoliselt mõjutama uus töötajate registreerimise kohustus.

Maksu- ja tolliameti andmetel lisandus pärast töötamise registri rakendumist juulis ligikaudu 7000 töötajat, kes polnud viimase 12 kuu jooksul palgaväljamakseid saanud. Peale uute värvatud töötajate on nende seas ka varem mitteametlikult töötanud inimesi.

Orsolya Soosaar
Eesti Panga ökonomist

Tartu uue kaubamaja eskiislahendus läheb avalikule arutelule

14.08.2014 Tartu.ee

Eilsel istungil otsustas Tartu linnavalitsus suunata Riia tn 1 krundi (Tartu Kaubamaja) detailplaneeringu avalikule arutelule.

“Riia tänava äärse R-kioski jaoks tahaksime küll praegusest paremat lahendust leida,” lootis abilinnapea Jarno Laur. “Kui kiosk hoonesse viia, saaks jalakäijatele pinda juurde, samas nõuaks see kaubamajalt ruumide ümberkorraldust. Loodetavasti tuleb arutelult häid ettepanekuid.”

2013. aasta juunis algatati uus detailplaneering eesmärgiga kaaluda võimalusi olemasolevale kaubanduskeskusele korruse peale ehitamiseks. Planeeringuala suurusega 12 000 m² asub arhitektuurimälestise Vabaduse pst 1 kaitsevööndis ning arheoloogilises miljööpiirkonnas.

Eskiislahendusega on ette nähtud hoonele neljanda korruse pealeehitus. Vanemuise teatri poole avanevale neljanda korruse tasapinnale on kavandatud katuseterrass. Hoone suurim lubatud maapealne korruselisus on neli, maa-alune kaks korrust. Suurim lubatud absoluutkõrgus on 63,2 m. Planeeringuga on sätestatud, et hoone katusele võivad lisanduda tehnoseadmed või- rajatised, mille horisontaalmõõde on kuni 1 m ja kõrgus on kuni 0,9 m kõrgem hoone suurimast lubatud absoluutkõrgusest.

Vabaduse pst poolse jalakäijate juurdepääsu pöördukse ümber on planeeritud rajada tuulekoda. Hoone olemasolevate ja planeeritud jalakäijate juurdepääsudele ning Riia tänava bussiooteala kohale on kavandatud täiendavad varikatused. Jalakäijate juurdepääs hoonele toimub Küüni tn, Uueturu tn ja Vabaduse pst poolt. Planeeringuga on määratud aktiivsed tänavafrondi osad ning perspektiivselt jalakäijatele avatav hoone külg. Hoone Küüni tänava poolsele küljele on planeeritud üks lisa sissepääs. Riia tn poole on antud võimalus trepi rajamiseks, mis tagab täiendava juurdepääsu bussiootealale. Juurde on kavandatud jalgrataste parkimisalasid.

Planeeringuga on seatud nõue, et hoonele neljanda korruse laiendamise ehitusloa ja kasutusloa saamise eelduseks on Küüni tänava poolse ühe täiendava sissepääsu rajamine. Linnavalitsus lisas arutelule suunamise otsusesse märkuse, et jätkatakse parema lahenduse otsimist Riia tänava äärse R-kioski paiknemiseks.

Avalik arutelu toimub neljapäeval, 4. septembril 2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamiste ruumis aadressil Raekoja plats 3, III korrus.

II kvartalis tööpuudus vähenes

14.08.2014 Statistikaamet

Töötuid oli 2014. aasta II kvartalis 47 000 ja töötuse määr 6,9%, teatab Statistikaamet. Tööhõive I kvartaliga võrreldes kasvas, kuid aastatagusega võrreldes oli tööga hõivatuid II kvartalis vähem. See näitab, et Eesti on järk-järgult jõudmas kahaneva tööjõu tingimustesse.

Tööjõu-uuringu andmetel oli II kvartalis hinnanguliselt 47 000 töötut, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 10 000 võrra ja eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Töötuse määr oli madalam nii tänavuse I kvartali kui ka 2013. aasta II kvartaliga võrreldes (siis oli töötuse määr vastavalt 8,5% ja 8,0%).

Tööpuudus vähenes enam lühiajaliste (alla aasta tööd otsinud) töötute arvu kahanemise arvelt (neid jäi I kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähemaks). Pikaajaliste ja lühiajaliste töötute arv võrdsustus: kumbagi oli II kvartalis ligi 23 000. Pikaajaliste (aasta või kauem tööd otsinud) töötute arv on viimased neli kvartalit püsinud stabiilsena, pikaajalise töötuse määr oli II kvartalis 3,4%.

I kvartaliga võrreldes kahanes ootuspäraselt rohkem meeste tööpuudus ning nende tööhõive kasvas naiste omaga võrreldes enam, sest hooajalised tegurid mõjutavad meeste tööhõivet tugevamalt. Meeste töötuse määr oli II kvartalis 7,5% ning naistel oli see 6,4%.

Noorte, 15–24-aastaste töötuse määr oli II kvartalis 18,4% ning noorte tööpuudus püsis eelnenud kvartaliga võrreldes üsna stabiilne. Töötuid noori oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 10 000 ning ligikaudu sama palju oli neid nii eelnenud kvartalis kui ka aasta tagasi samal ajal. 15–24-aastaste töötuse määra arvestatakse osatähtsusena vaid tööalaselt aktiivsetest noortest, kes on juba tööelu alustanud, st on hõivatud või töötud. Enamik noori selles eas siiski alles õpib ning nad ei ole veel tööalaselt aktiivsed. Seetõttu oli töötute osatähtsus kõikide noorte seas vaid 6,7%.

Tööga hõivatuid oli tänavu II kvartalis hinnanguliselt 624 000, mis oli eelnenud kvartaliga võrreldes 19 000 võrra enam, kuid eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 8000 võrra vähem. Kui I ja II kvartali võrdluses soodustasid tööhõive kasvu suveperioodi hooajatööd, siis aastataguse sama ajaga võrreldes vähenes tööhõive nii negatiivsest rändesaldost tingitud tööealise rahvastiku vähenemise kui ka majanduslikult mitteaktiivsete arvu kasvu tõttu, samuti avaldas mõju eelmise aasta II kvartali kõrge võrdlusbaas. 15–74-aastaste tööhõive määr oli II kvartalis 63,0%. I kvartaliga võrreldes oli tööhõive määr 1,9 protsendipunkti kõrgem ning 2013. aasta II kvartaliga võrreldes 0,2 protsendipunkti madalam (siis oli hõivemäär vastavalt 61,1% ja 63,2%). Eelnenud kvartaliga võrreldes kasvas hõivatud meeste arv ligi kaks korda enam kui naiste arv ning vanuserühmade võrdluses suurenes enim 50-aastaste ja vanemate töötajate arv.

Tööhõive suurenemist mõjutas kõige rohkem töötajate arvu kasv töötleva tööstuse, ehituse, hulgi- ja jaekaubanduse ning info ja side tegevusaladel.

Mitteaktiivseid inimesi (õppijad, pensionärid, kodused, heitunud jt) oli 2014. aasta II kvartalis

15–74-aastaste hulgas 32% (320 000 inimest), seoses hooajalise hõive kasvuga kahanes nende arv I kvartaliga võrreldes 9000 võrra. Seetõttu jäi samas võrdluses vähemaks ennekõike neid, kes olid tööturult eemal terviseprobleemide tõttu (üldtrendina on nende arv viimastel aastatel siiski kasvanud). Mõnevõrra vähenes ka tööotsingutes heitunud isikute (sooviksid küll töötada, kuid on kaotanud lootuse tööd leida) arv, II kvartalis oli neid 6000.

15–74-aastased hõiveseisundi järgi, I kvartal 2005 – II kvartal 2014

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Pikaajalise töötuse määr on aasta või kauem tööd otsinud töötute osatähtsus tööjõus. Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastases rahvastikus. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel.

Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa turuülevaade 07-2014

14.08.2014 Tõnu Toompark

Eesti

Kinnisvaratehingute hulk juulis taas kasvas. Vaadates viimaste kuude tehingute dünaamikat, näeme, et see on sarnane möödunud aasta sama ajaga, kuid erinevalt mullusest, pole käesoleval aastal tegu enam tõusva turuga. Kuigi praegust situatsiooni on kirjeldatud ka mõneti negatiivsetes toonides, pole asjalood hullud, sest tegu on pigem siiski oodatud stabiilsusega, kus nii hinnakasv kui ka ostu-müügilepingute hulk liigub kord üles, kord alla. Alahinnata ei maksa ka sooja suve mõjusid.

Turuolukorra rahunemine pole märkimisväärset mõju avaldanud veel järelturukorterite pakkumishindadele ning näiteks „mägedel“ pakutavate korterite puhul esineb omanike hinnasoovi ja tegelike tehinguhindade vahel tihti suuri „kääre“. Kuigi turgu on nii odavamale kui kallimale kinnisvarale, on ostjate jaoks aina olulisem küsitud hinna põhjendatus.

On tõenäoline, et magalate tüüpkorterite osas toimub edaspidi hinnakorrektsioon ning seda kõigis linnades, kus on aktiivsem kinnisvaraturg. Praegu võidavad aga linnadelähedased hea infrastruktuuriga vallad, kus on hinnatase soodsam.

Populaarsust on kogumas kruntide- ja soodsama hinnaga eramuteturg, kuid siiski ei maksa oodata midagi buumilaadset, sest eramu on oma olemuselt kinnisvara, mis vajab keskmisest enam rahalisi vahendeid – näiteks parendustöödeks.

Kooli- ja sügishooaja lähenemine on kaasa toonud üürituru hoogustumise, kuid samas pole tekkinud ennenägematut rabelemist, sest inimesed on varasematele kogemustele tuginedes hakanud omale elamispinda otsima järjest varem. Loomulikult kaasneb sellega ka hooajaline hinnatõus, kuid aastavõrdluses jääb keskmine üürihinnatase üldiselt samaks. Vaid populaarsemates magalapiirkondades on heas seisukorras väikekorterite üürihinnad kasvanud, kuid ka nende osas pole edasist tõusu lähemal ajal näha.

Maa-ameti andmetel toimus juulikuus üle Eesti 3645kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht küündis 200,23 miljonile eurole. Võrreldes juuniga kasvas tehingute hulk 7,5%, kuid aastaga langes see 2,2%.

Allikas: Maa-amet

Tallinn

Sarnaselt kogu Eestiga kasvas ka Tallinnas tehingute hulk. Maa-ameti andmetel toimus juulis 904 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 8,3% enam, kuid mullusest juulist 0,2% vähem. Tehingute rahaline kogumaht oli 90,3 miljonit eurot.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 598 korterit (juunis 552), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1345 eurot. Võrreldes juuniga langes keskmine hinnatase 4,2% samas kui aastaga kerkis see 13,8%.

Linnaosade kaupa olid korterite keskmised mediaanhinnad ja nende liikumised järgnevad:

Haabersti: 1273 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,2% ja aastaga +19,3%.
Kalamaja: 1509 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,8% ja aastaga +4,1%.
Kesklinn: 1970 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +20,3%* ja aastaga +20,9%*.
Kristiine: 1582 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -2,5% ja aastaga +28,9%*.
Lasnamäe: 1140 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +1,4% ja aastaga +11,9%.
Mustamäe: 1262 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -6,6% ja aastaga +19,1%.
Nõmme: 1270 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -14,1% ja aastaga -0,2%.
Pirita: 1662 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,5% ja aastaga +16,8%.
Põhja-Tallinn: 1154 €/m2. Muutus võrreldes juuniga -10,5% ja aastaga +3,3%.
Vanalinn: 2652 €/m2. Muutus võrreldes juuniga +4,6% ja aastaga -18,5%*.

* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi, näiteks uusarenduste ja väikese üldpinnaga renoveeritud, kallima ruutmeetrihinnaga korterite hulk tehingute koguarvust.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi Tallinna piires juulikuu jooksul 31 (juunis 35) ning hoonestamata elamumaid 16 (juunis 9).

Allikas: Maa-amet

Tartu

Tartu kinnisvaraturg juulis veidi kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 177 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga kasvas tehinguaktiivsus 7,9%. Aastaga langes see aga 18,4%, mille põhjuseks on eelkõige see, et möödunud aastal andis Tartu kinnisvaraturul tooni suurem hulk tehinguid uutes kortermajades.

Allikas: Maa-amet

Müüdi 140 korterit (juunis 106), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 1169 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 11,2% ja aastaga 9,5%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid ja suvilaid müüdi juulis 9 (juunis 18) ja elamukrunte 2 (juunis 6).

Ida-Virumaa

Maa-ameti andmetel toimus Ida-Virumaal 327 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 1,2% enam ning samal tasemel mulluse juuliga.

Allikas: Maa-amet

Hoolimata suvekuumusest oli korteriturg endiselt aktiivne ning hinnatase suuremates linnades tavapäraselt vahelduv. Näiteks Narvas müüdi juulis 47 korterit (juunis 41), mille ruutmeetri keskmine mediaanhind langes kuuga 3,2% 467 eurole (aastane kasv 17%).

Allikas: Maa-amet

Kohtla-Järvel müüdi 67 korterit (juunis 49), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 63,9 eurot.

Allikas: Maa-amet

Jõhvis müüdi aga 23 korterit (juunis 13) ning ruutmeetri keskmine mediaanhind kasvas kuuga 311 eurot. Kui kuuga kasvas hinnatase 44% ja aastaga 24,9%. Eramuid müüdi 6 (juunis 4).

Pärnu

Pärnu kinnisvaraturg tegi juulis tugeva hüppe ning saavutas praeguse seisuga ka aasta rekordkuu tiitli. Maa-ameti andmeil toimus 95 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on juunist 39,7% enam. Aastavõrdluses kasvas tehingute hulk aga 10,5%.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 65 (juunis 49), mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 720 eurot. Kui juuniga võrreldes langes keskmine hinnatase 2,4%, siis aastaga 7,8%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 7 (juunis 5) ning elamukrunte 2 (juunis samuti 2).

Viljandi

Ka Viljandi kinnisvaraturg juulis kasvas ning maa-ameti andmeil toimus 31 ostu-müügitehingut. Võrreldes juuniga tõusis tehinguaktiivsus 29,2% samas kui aastavõrdluses muutusi polnud.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 25 (juunis 17), mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 529 eurot. Võrreldes juuniga kerkis hinnatase 1,9% ja aastaga 7,1%.

Allikas: Maa-amet

Eramuid müüdi 2 (juunis 3).

Rakvere

Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus Rakveres juulikuu jooksul 35 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on nii juunist kui ka möödunud aasta juulist 45,8% enam. Ääremärkusena tasub siiski mainida, et suured muutusteprotsendid on väikestel kinnisvaraturgudel tavapärane, kuna iga üksik tehing omab suurt kaalu.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 20 (juunis 13) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 587 eurot. Võrreldes juuniga kasvas hinnatase 8,5% ja aastaga 26,8%.

Müüdi 6 eramut (juunis 4) ja 1 elamumaakrunt.

Allikas: Maa-amet

Kuressaare

Erinevalt paljudest teistest eesti suurematest linnadest, tehingute hulk Kuressaares langes ning juulis vormistati seal 19 kinnisvaraobjekti ostu-müügileping (juunis 27 ja möödunud aasta juulis 17).

Allikas: Maa-amet

Omanikku vahetas 16 korterit (juunis 18), mille põhjal arvutatud ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 658 eurot. Võrreldes juuniga kasvas keskmine hinnatase 12,5% ning aastaga, mulluse juuli erandlikult madala hinnataseme tõttu 57,8%.

Müüdi 1 eramu (juunis 4).

Allikas: Maa-amet

Haapsalu

Haapsalu kinnisvaraturg on püsinud stabiilsena. Nii juulis, juunis kui ka möödunud aasta juulis toimus linnas täpselt 17 kinnisvara ostu-müügitehingut. Vaadates viimast 12 kuud hõlmavat aegrida, on antud number keskmiselt tasemel.

Allikas: Maa-amet

Kortereid müüdi 9 (juunis 10) ning nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 422 eurot, mis on juunist 12,7% madalam. Aastaga kerkis hinnatase ühe protsendi jagu.

Eramuid müüdi 5 (juunis 3). Omanikku vahetas ka 1 elamukrunt.

Allikas: Maa-amet

Artikli allikas on
Uus Maa

Tallinn saab juurde 25 uut korterit

13.08.2014 Tõnu Toompark

AS Martinoza ja Nordlin Ehitus OÜ sõlmisid lepingu korterelamu ehituseks Tallinnas aadressil Katusepapi 12.

Ehitatav hoone saab olema kasuliku pindalaga 1930 m2. Korterelamu neljale korrusele tuleb 25 korterit.

Korterid on ühe- kuni kolmetoalised ning hoone kirde- ja lõunaküljes kuuluvad korterite juurde avarad 10-30 m2 rõdud. Samuti on hoones ettenähtud 18 parkimiskohta, millele lisandub 10 kohta krundil. Hoone on projekteerinud QP Arhitektid Tõnu Laigu ja Koit Ojaliiv.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta augustis. Maja valmimise tähtajaks on planeeritud 2015. aasta juunikuu.