Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kuidas hoiduda puuküürnikust?

23.10.2014 Tõnu Toompark

Pealtnägija järjekordne puuküürniku paljastamine paneb mõtlema, mis saab üks üürileandja teha selle nimel, et tema vara laiali ei kantaks. Olukorras, kus probleemid on juba tekkinud tuleb hakata neid lahendama.

Üürileandja jaoks on mõistlik proovida probleemide teket vältida. Üürniku maksedistsipliinist tulenevate riskide maandamiseks on kaks peamist võimalust.

Esiteks peab üürileandja küsima üürnikult tagatisraha vähemalt kahe kuu üürisumma ulatuses. Tavapäraselt küsivad üürileandjad tagatisraha vaid ühe kuu üürisumma ulatuses, kuid see on napp.

Kui üürnikul tekkib ühe kuu üüri tasumisel probleeme, siis lisanduvad sellele tõenäoliselt veel võlgnevused kommunaalkulude eest. Nii on probleemile juba pealiskaudselt lähenedes ilmne, et tagatisraha ühe kuu üürisumma ulatuses ei taga üürileandja jaoks praktiliselt mitte midagi.

Peamine võimalus on üürniku persoonist tulenevate riskide maandamiseks on piisav taustauuring. Tänapäevane inforegistrite rohkus annab üürileandjale lihtsa võimaluse uurida, kes üürnik on ja kas tema varasemas käitumises on midagi sellist, mis ohumärgina ütleks, et üürilepingut ei ole temaga mõistlik sõlmida.

On ka kolmas võimalus. Eestis tasuks hakata vaikselt juurutama soovituskirjade praktikat. Endise üürileandja soovitus võiks olla täiendav vahend, mis näitaks, et üürnik on persoon, kellega võib julgelt üürilepingu sõlmida.

Hea üürisuhte alus on lepingupoolte tasakaalustatud õiguste ja kohustuste suhe. Olukorras, kus seadusandlus on oluliselt üürniku poole kaldu ei ole üürileandjal võimalust teha muud, kui maandada üürileandmise riskid läbi piisava tagatisraha ja tõsise taustauuringu.

Korterite üürileandmisest üldisemalt ja mh konkreetsemalt riskide maandamisest loe lähemalt käsiraamatust „Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on Tõnu Toompark ja Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Nõudlus põllu- ja metsamaa järele on suurenenud

22.10.2014 Tõnu Toompark

Eestis on maad üle 4,3 miljoni hektari. Sellest on 2014. aasta 1. oktoobri seisuga reformitud ja maakatastrisse kantud 96%, millest eraomandis on 60%, riigiomandis 39% ja munitsipaalomandis 1%. Moodustatud on 645 700 katastriüksust. Maareform on sisuliselt lõppenud, maal on uuesti omanikud, toimib majanduse üks alustalasid ehk kinnisvaraturg.

Maa-ametil on kinnisvaratehingutest ülevaade alates 1996. aastast. Selle ajaga on Eestis tehtud umbes 620 000 tehingut, neist näiteks mullu 52 000. Enamuse tehingute puhul on tegu ostu-müügiga. Neist omakorda moodustab maatulundusmaa ostu-müügitehingute arv 24%; näiteks 2013. aastal oli selliseid tehinguid 10 000 ringis.

Maa-amet korraldab avalikel enampakkumistel riigi omandis ehk Keskkonnaministeeriumi valitsemisel olevate kinnisasjade müüki. Aastatel 2003-2013 on amet võõrandanud kokku 47 775 ha maad kogusummas ligi 129 miljoni euro eest.

2014. aasta septembrikuu lõpu seisuga on korraldatud 14 enampakkumist. Müügis on olnud 665 kinnistut, pakkumised tehti 378 kinnistule. Pakkumisi tuli rohkem maatulundusmaadele ehk haritavale maale ja metsamaale, vähem ehituspotentsiaaliga maadele. Suurim pakkumiste arv maatulundusmaadel ühele kinnistule oli 12; maatulundusmaade alghind kerkis enampakkumise tulemusena keskmiselt 45%.

Riigimaade müügil on maa alghinnaks harilik väärtus ehk kohalik keskmine müügihind (turuhind). Alghinna arvutamise aluseks on Maa-ameti tehingute andmebaasi andmed – analüüsitakse sarnaseid tehinguid. Vajadusel tellitakse erakorraline hindamine. Enampakkumise nurjumisel võib riigivaraseaduse järgi alghinda alandada kuni 20%. Lõplik hind kujuneb enampakkumise käigus.

Viimastel aastatel on põllu- ja metsamaade hinnad jõudsalt kasvanud, selle taga on nii põllumajandussaaduste hinnatõus kui ka Euroopa Liidu toetused. 2013. aastal oli Eesti keskmine haritava maa hind 1600 €/ha, 2014. aasta esimesel poolaastal 1900 €/ha. Keskmine metsamaa hind oli 2013. aastal 2300 €/ha, tänavu on see jõudnud 2500 euroni hektarilt. Parema kvaliteediga metsaga maa eest ollakse nõus maksma ka üle 10 000 euro hektari kohta.

2014. aasta lõpukuudel on müüki minemas veel ligi kaks tuhat hektarit riigile kuuluvat maatulundusmaad, sellest haritavat maad üle tuhande hektari ja metsamaad ligi seitsesada hektarit. Kokku on müüki pandava maa alghind üle kolme miljoni euro.

Allikas: http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=1055&page_id=1&menu_id=1

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kai tänavale tuleb uus ärihoone

22.10.2014 Tõnu Toompark

Peatselt rikastub nõutud ja kiiresti arenev südalinnaga piirnev ala äritegevuseks uusi võimalusi pakkuva hoonega. 17. oktoobril 2014 sõlmisid OÜ Capital Mill tellijana ja AS YIT Ehitus peatöövõtjana ehituslepingu aadressil Kai tänav ärihoone rajamiseks.

Heade juurdepääsudega Kai, Sadama tänava ja Poordi tänava vahelisel alale kerkib kuuekorruseline büroohoone ligikaudu 6700m2 netopinnaga ning maa-aluse parkimiskorrusega. Esimesele korrusele on planeeritud äripinnad kaubandus- ja/ või toitlustusettevõtetele ning kõrgemalasuvatele korrustele on planeeritud bürooruumid. Silmapaistva arhitektuuriga hoones on üüritavat pinda kokku ca 5000m2, millele lisanduvad funktsionaalsed terrassid hoone esimesel ning kauneid vaateid pakkuvad terrassid 6. korrusel. Hoone arhitektiks on Tormi Sooväli.

Ehitustöödega alustab peatöövõtja YIT Ehitus novembris ning tellijale antakse valmis hoone üle 2016. aasta alguses. Hoone on kavandatud monoliitsest raudbetoonist konstruktsioonidega ning selle fassaad kaetakse erinevat tüüpi klaasidega. Heakorrastatakse ala, rajatakse hoone välistrassid ning teed ja platsid.

Capital Milli esindaja Igor Möldri hinnangul on tegu taaskord ühe väga põneva objektiga, mis hakkab ilmestama Tallinna sadama piirkonda, muutes selle veelgi atraktiivsemaks ärikeskkonnaks. Capital Milli juhtimisel avati selle aasta alguses Navigatori büroohoone, mis on selle kandi üks tõelisi lipulaevu ning on tänaseks pea 100% välja üüritud. Tegu on piirkonnaga, kus toimuvad lähiaastatel suured muutused, kuna lisandumas on veel Promenaadi äri- ja eluhooned ning kokkuvõtvalt moodustab kõik ühtse, kaasaegse ja selgelt läbimõeldud terviku. Navigatori ehituses lähtuti tehnoloogia kõrgtasemest ning sama joont hoitakse ka Kai 1 arenduse puhul. YIT Ehituse näol on tegu meie pikaajalise partneriga, kelle asjatundlikkust ja professionaalset meeskonda oleme alati kõrgelt hinnanud.

Juhatuse liige ja ehitusdirektor Toomas Rapp YIT Ehituse esindajana väljendas rahulolu, et ettevõttel on taaskord võimaluse koostöös tugeva partneriga rajada tähelepanuväärne hoone Tallinna kesklinnas.

Capital Mill OÜ asutati 2008. aasta alguses eesmärgiga korraldada investeeringuid Baltikumis asuvatesse ärihoonetesse ning suurendada nende väärtust kvaliteetse kinnisvarajuhtimise abil. Ettevõtte investeerimisportfell koosneb kaubandus- ja büroohoonetest, lao-ja tootmispindadest ning mitmetest teistest arendamisele minevatest kinnistutest. Ettevõtte tegutsemisaastate jooksul on tehtud investeeringuid koguväärtuses ca 170 miljonit eurot.

YIT Ehitus AS on Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid, mis kuulub Soome suurimasse ehitusteenuseid pakkuvasse kontserni YIT. Ettevõtte tegevusvaldkonnad on ehituse peatöövõtt – hoonete ja rajatiste ehitamine – ning elamuarendus. 2013. aastal oli YIT kontserni käive ligikaudu 1,7 miljardit eurot. YIT tegutseb Soomes, Venemaal, Balti riikides ja Ida-Euroopas ning on tööandjaks enam kui 6000 töötajale. YITi aktsiad on noteeritud Helsingi NASDAQ OMX börsil.

Ülemiste ühisterminali ideekonkursile saabus 15 tööd

22.10.2014 Tallinn.ee

Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile laekus Eestist ja välismaalt kokku 15 tööd.

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Eesti Arhitektide Liidu koostöös korraldatavale Tallinna Ülemiste ühisterminali arhitektuursele ideekonkursile saabus 15 võistlustööd Eestist ja välismaalt, nõutud tingimustele vastas neist 14 ning nende hulgast valib žürii välja võidutööd.

Ühisterminali asukohaks on planeeritud Peterburi tee ja Raudtee vaheline ala Ülemiste raudteejaama juures. Esitatud ideekavandid pakuvad Tallinna uuele rahvusvahelisele „väravahoonele“ nüüdisaegseid kõrgetasemelise arhitektuuriga lahendusi. Võidutööde alusel koostatakse piirkonna detailplaneeringud ja projekteeritakse Tallinna ühisterminali ja Rail Baltic reisiterminali hoone koos linnapargiga.

Võitjad kuulutatakse pidulikult välja reedel, 31. oktoobril kell 12 Tallinnas Roosikrantsi residentsis (Roosikrantsi 4b).

Kõik ideekonkursi materjalid, sh protokollid on leitavad Tallinna linna kodulehelt aadressil . Žürii teatab 29. oktoobriks samal aadressil võidutööde märgusõnad.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Vabaõhumuuseumi piirkonda kavandatakse elamukvartalit

22.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringu koostamise algatamise. Detailplaneeringuga soovitakse luua võimalused 5,4 ha suurusele maa-alale korter- ja ridaelamute rajamiseks.

Arendaja soovib kruntideks jagatavale Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistule ehitusõigust kuni kümne kolmekorruselise korterelamu, kaheksa kahekorruselise ridaelamu ning kahe kahekorruselise kahe korteriga elamu ehitamiseks.

Ühtlasi algatatakse linnavalitsuse korraldusega Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine, sest detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus nagu elamurajooni rajamine terviklikule metsaalale omab olulist keskkonnamõju.

Planeeringuala asub Haabersti linnaosas, Kakumäe poolsaarel, Vabaõhumuuseumi tee, Veerise tänava ja Õismäe raba vahelisel alal. Sotsiaalmaa sihtotstarbega Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistu kuulub sihtasutusele Põhja-Eesti Regionaalhaigla. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegi RAAM Arhitektid AI OÜ. Detailplaneeringu taotluse juurde on lisatud lahendusettepanek ja illustreeriv materjal, millega on võimalik tutvuda Tallinna planeeringute registris http://tpr.tallinn.ee/tpr/.

Vabaõhumuuseumi tee 81 kinnistul asunud hooned on valdavalt lammutatud, säilitatud on tehnorajatised. Kinnistu on kaetud metsaga ning alale pääseb mööda pinnasteed. Kinnistu on kaetud kõrghaljastusega.

Detailplaneeringu ala piirkond on hoonestatud peamiselt kahekorruseliste eramutega, kuid esineb ka korterelamuid.

Kuna detailplaneeringu ala moodustab osa Õismäe rabast, on oluline planeeringualale koostada võimalikult looduslähedane ja metsamaastikku säilitav detailplaneeringu lahendus, mis arvestab metsa ökoloogilise ja rekreatiivse väärtusega ning tagab ligipääsud Õismäe raba rohealale.

Kristiine linnaossa määratakse kolm uut tänavanime

22.10.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus määrab nime kolmele Lilleküla asumis paiknevale tänavale. Tänavad saavad nimeks Krüüsli, Haki ja Mänsaku tänav.

Ronga tänava ja Kaarna tänava vahelisele seni nimetule tänavalõigule pidas linnavalitsuse nimekomisjon sobivaimaks Haki tänava nime, kuna hakk on ronga ehk kaarna kõrval üks väheseid Eestis elavaid vareslasi.

Ronga tänava ja Algi tänava vahelisele nimetule tänavalõigule, mille ääres on praegu peamiselt Algi tänava aadressid, sobiks komisjoni hinnangul alklaste sugukonda kuuluva linnu nimi. Nimekomisjonile teadaolevalt esineb Eestis lisaks algile sellest sugukonnast veel krüüsel ja tirk, kuid kuna Tirgu tänava nimi on kalastusvahendite teemast tulenevalt Haaberstis juba olemas, siis peeti siia sobivaks Krüüsli nime.

Kaarna tänava ja Mooni tänava vahelisele Linnu teelt lähtuvale tänavaharule, mis on tajutav iseseisva tänavana ja mida on mitmetel kaartidel ekslikult Kaarna tänavana käsitatud, otsustati anda Mänsaku tänava nimi. Mänsak on Eestis leiduvate vareslaste hulka kuuluv lind.

Ühtlasi muudetakse või pikendatakse kolme Lilleküla asumis paikneva tänava – Kaarna tänava, Algi tänava ja Algi põigu – nime leviala.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tartu alustab uue lasteaia projekteerimisega

22.10.2014 Tõnu Toompark

Tartu alustab Pepleri 1a kinnistule 120-kohalise lasteaiahoone projekteerimist.

„Kuigi lasteaiakohtade põud on Tartus tänu lastehoiuteenuse arendamisele tunduvalt leevenenud – tänavu lisandub veel 275 kohta, püsib endiselt suurem nõudlus just kesklinnas asuvate lasteaiakohtade järele. Kavandatav Pepleri tänava lasteaed rõõmustab kindlasti paljusid kesklinna piirkonnas elavaid-töötavaid lapsevanemaid,“ ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

Pepleri 1a kinnistule kuuerühmalise lasteaiahoone rajamiseks parima lahenduse leidmiseks korraldati arhitektuurne ideekonkurss, mille esikoha võitis töö märgusõnaga “Bios” (Boa OÜ, ideekavandi autorid Margus Soonets, Anto Savi ja Jürgen Lepper).

Pepleri 1a lasteaia projekteerimise riigihankel tunnistas linnavalitsus võitjaks ühispakkujate ASi Amhold ja Boa OÜ pakkumuse kogumaksumusega 129 600 eurot.

Lasteaia projekteerimine toimub aastatel 2014-2015.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Rikkaks üüriäris: Kas üürileandmiseks soetada vanem või uuem korter?

22.10.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kui üürinvestor soovib soetada uhiuue korteri, mida üürile anda, siis tuleb äriplaan väga hoolega läbi kaaluda, kas väljaüürimine annab üürileandjale soovitava tootluse.

Väga tõenäoliselt peab üürileandja uue korteri puhul arvestama suurte kulutustega köögimööbli, muu mööbli ja sisustuse soetamisel. See tähendab, et esimesed paar aastat maksab üürnik piltlikult kinni mitte korterit, vaid kiirestiamortiseeruvat sisustust.

Seejuures tuleb arvestada, et kui eluruumi saab enamasti soetada madala intressimääraga eluaseme- või kinnisvaralaenuga, siis mööbli ostmisel tuleb kanda juba kõrgemat tarbimislaenu intressimäära. See suurendab üürileandja kulusid ja seeläbi vähendab projekti tootlust.

Uute korterite üürihinnad on keskmisest kõrgemad. Seega saavad neid endale lubada keskmisest jõukamad üürnikud. Praktikale tuginedes võib väita, et reeglina on kallimate korterite üürnikega vähem probleeme ja toimetamist. Seega on uuema ja kvaliteetsema korteri kvaliteetsema üürniku puhul üürileandja töö korraldusliku poolega seotud kulud madalamad.

Üürileandja peab ehk eelkõige üürihinnast ja kliendi sihtrühmast lähtuvalt otsustama, milliste klientidega ta tegeleda soovib. Sellest tulenevalt tuleb otsustada, kas väljaüürimiseks soetatav eluruum peab olema uuem või vanem.

Vanemate korterite üürihind on aga odavam. Odavama kauba järele on nõudlus suurem ja seda nii majanduse paremate, kui halvemate aegade ajal. Tõenäoliselt on odavama ehk vanema korteri vakantsus pisut madalam.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

1Partner: Idaraha tungib kinnisvaraturule

21.10.2014 Tõnu Toompark

Venemaa majanduse ebastabiilsus ja riskide oluline suurenemine on loonud olukorra, kus raha põgeneb Venemaalt. Näpuotsatäis sellest rahast on juba jõudmas Eesti kinnisvaraturule, kus Vene investorid otsivad valdavalt rahavoogu pakkuvaid kinnisvaraobjekte, kommenteerib kinnisvaraturu uuemaid suundumusi 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Tanel Tarum.

„Venemaalt tulevad investorid otsivad valdavalt kinnisvara, mis tagaks pikaajalise stabiilse rahavoo. Nii sobivad investeeringuteks hästi kaubandus- ja büroopinnad, kus toimivad üürilepingud on juba olemas,“ kirjeldab Tanel Tarum investorite ootusi.

Venemaalt raha väljaviimine ei ole seal maal soositud. Seetõttu hoiavad investorid valdavalt madalat profiili ega ole huvitatud enda tegevuse liigsest afišeerimisest.

„Turul on Venemaa venelasi, kes peavad sobivaks rahapaigutuseks sajakonna tuhande euro väärtuses olevat korterit. Samuti on suuremaid ja tõsisemaid investoreid, kelle investeeringusumma võiks olla miljon või paar eurot,“ paneb Tanel Tarum paika võimalike investeeringute rahalised mahud.

Sageli arvatakse, et Venemaalt tulev raha on nö loll raha, mis meeleheitlikult otsib paigutamisvõimalust, kus majanduslikud kaalutlused pole olulised.

Selle eksiarvamuse lükkab Tanel Tarum kindlalt ümber: „Venemaalt tulevad investorid on targad ja arukad ärimehed, kes on raha teeninud raske tööga. Kinnisvarainvesteering Eestisse ei ole idainvestori jaoks elumuutev otsus, kus iga hind on hea. Pigem tahab ta tingida ja heale kokkuleppele mittejõudmisel jääb tehing toimumata.“

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad käibekasvu

21.10.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) poolt läbiviidud uuringu kohaselt prognoosivad kinnisvaraettevõtted järgnevaks pooleks aastaks käibekasvu ja töötajaskonna suurendamist.

Küsitlusele vastas 87 kinnisvaraettevõtjat, enam kui pooled vastajatest ennustasid järgnevaks poolaastaks käibekasvu. Märkimisväärne on, et käibelangust nägi ette vaid alla 10% vastajatest.

Kinnisvaraturu suhtes on ettevõtjad mõõdukalt optimistlikud, lõviosa prognoosidest nägid ette nii hindade kui tehingute arvu stabiliseerumist. Kui eristada elamis- ja äripindade turg, siis eelkõige äripindade turult oodatakse ka kerget kasvu.

„Elamispindade osas oldi mõnevõrra tagasihoidlikumad, kuna kiire kasv leidis juba tänavu kevadeni aset ning eelkõige prognoositakse sellele turusegmendile stabiilsust,“ kommenteeris küsitluse tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

„Seda tähelepanuväärsem on, et vaatamata vahepeal veidi langenud turukonjunktuurile on ettevõtjate töötajate arvu ja käibe kasvatamise ootused optimistlikud,“ ütles Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit viib regulaarselt kaks korda aastas läbi kinnisvarasentimendi uuringut. Küsitlusele vastajateks on EKFLi liikmed ja teised kinnisvaravaldkonna ettevõtete juhid ja tippspetsialistid.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 45 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

XIII Rahvusvaheline Kinnisvarakonverents KINNISVARA 2014

21.10.2014 Tõnu Toompark

XIII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS KINNISVARA 2014

07. november 2014 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: Teateid kinnisvaraturult – ILUSTAMATA

PROGRAMM

Moderaatorid:

Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad: Urve Palo, majandusminister

10.15-10.45 Teema kooskõlastamisel.

Indrek Julge, SEB Panga juhatuse liige – kooskõlastamisel

10.45-11.30 Teema kooskõlastamisel

Sean Briggs, Colliers International Europe Retail juht

11.30-11.45 Kooskõlastamisel

11.45-12.00 Kuulutatakse välja Kinnisvara Guru 2014 ning kinnisvaraliitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Euroopa majanduse mõjud ja väljavaated – kas meil on põhjust olla optimistlik?

Paneeli juht: Raivo Vare, endine minster ja majandusekspert
Osalejad: Madis Aben, Rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik; Peeter Koppel, SEB Panga strateeg-kooskõlastamisel; Hardo Pajula, majadusekspert

13.45-14.30 Riigi kinnisvarapoliitika teemaline diskussioonipaneel: „Riik kinnisvaraturul – strateegia ja valikud“. „Millist kinnisvara riik ja erasektor vajavad?“

Paneeli juht: Veronika Ilsjan, Rahandusministeeiumi riigivara osakonna nõunik
Osalejad: Jaak Saarniit, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees; Agris Peedu, Rahandusministeeriumi asekantsler; Gert Jostov, Tehchnopolis Ülemiste juhatuse esimees

14.30-15.15 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Kaubanduskinnisvara areng – kas kinnisvaraturu stabiilsuse garantii?”

Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner
Osalejad: Guido Pärnits, Ülemiste Keskuse juht; Urmas Sildnik, Rimi Eesti kinnisvarajuht; Lauri Henno, Maxima Eesti kinnisvaraarenduse üksuse juht

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2015 – kas Eestis ehitatakse mõistlikult?“

Paneeli juht: Ilmar Link, Teede Projektijuhtimise AS juhatuse esimees
Osalejad: Andres Trink, Merko Ehitus juhatuse esimees; Jaano Vink, Nordecon juhatuse esimees; Kaupo Koitla, Kaamos Ehituse tegevjuht; Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige ning Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute- ja ärikinnisvara teemaline diskussioonipaneel: „Kinnisvarainvestorid ärikinnisvaraturul – mis tegelikult toimub ning mis toimuma hakkab?“

Paneeli juht: Olev Mati Makk, Seven Real Estate Advisors,partner, investeeringute ja nõustamisvaldkonna juht, MRICS
Osalejad: Viljar Arakas, Eften Capital juhatuse esimees; Michael Schönach, Northern Horizon Capital juhatuse esimees; Madis Raidma,East Capital Real Estate juhatuse esimees; Igor Mölder, Capital Mill juhatuse esimees ja partner

17.00-17.30 Konverentsi päeva kokkuvõte ja loosimine

Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info ja registreerimine

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.

Infotelefon 666 0605

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee või saata täidetud registreerimisleht faksile 666 0611. Pärast registreerimislehe saabumist saadab Corpore Konverentsid OÜ Teile osavõtu kinnituse ning arve konverentsi eest.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

East Capital ostis Metro Plaza büroohoone

21.10.2014 Tõnu Toompark

Täna, 21. oktoobril teatas East Capital Baltic Property Fund II, mida haldab East Capital, et on lõpule viinud Tallinna kesklinnas asuva Metro Plaza büroohoone ostutehingu. Kinnisvara senine omanik oli Lords LB Baltic Fund I. Tehingu ostuhind on €21,8 miljonit, tootlusmääraga 7%.

“Selle tehinguga omandas East Capital Baltic Property Fund II tuntud A-klassi büroohoone Tallinna kesklinnas ning koos ostuga on East Capital’i kinnisvaraportfelli kogu maht kolme Balti riigi peale 284 miljonit eurot, 250 000 ruutmeetrit ja 500 rentnikku. Need faktid kinnitavad East Capital’i positsiooni ühe Balti turu liidrina,” sõnas East Capital’i kinnisvaravaldkonna tegevjuht Madis Raidma.

East Capital Private Equity and Real Estate juht Kestutis Sasnauskas sõnas tehingut kommenteerides, et Metro Plaza ost on investeering, mis illustreerib Balti kinnisvaraturu atraktiivsust. “Kõrge tootlusmäära ja soodsate finantseerimistingimuste kombinatsioon loob atraktiivsed investeerimisvõimalused,” lisas Sasnauskas.

East Capital Baltic Property Fund II asutati 2012. aastal ning investeerib ärikinnisvarasse Balti riikides. Täna on fondil investeeringuid kõikides Balti riikide pealinnades – Tallinnas, Riias ja Vilniuses. Fond keskendub kinnisvarale parimates asukohtades, pikaajaliste rentnike ja jätkusuutlikke renditingimustega.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Statistika: Korteriomanditehingute arv on asunud vähenema

21.10.2014 Tõnu Toompark

2014 III kvartalis tehti Eestis 4760 korteritehingut. Aastataguse ajaga võrreldes vähenes see näitaja arv 1,8%. Tehingute arv vähenes eelkõige Tallinna ja Tartu arvelt.

Tallinna korteritehingute arv kukkus aastataguselt 2005 tehingult tänavuseks 1820 tehingule ehk 9%. Tartu langus oli suurem – Tartus tehti 2014 III kvartalis 400 korteritehingut ehk eelmisest aastast 20% vähem.

Tallinna-Tartu suur korteritehingute arvu vähenemine üldise tagasihoidliku tehingute arvu vähenemise tingimustes tähendab, et väiksemates piirkondades on korteritehinguid juurde tulemas.

Nii võime öelda, et tehingute arvu langusest tulev surve hindadele puudutab eelkõige Tallinnat-Tartut ja juba märksa vähem kuid piirkondi.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. III kvartalis

20.10.2014 Tõnu Toompark

2014. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 504 tehingut ligikaudu 645 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 13 826 kinnisvara tehingut 631 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas kolmanda kvartali jooksul omanikku ligi 29 600 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 37 268 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Pärnu maakonnas – 2 969 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 526 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2013. aasta kolmanda kvartaliga 13,3% ning võrreldes eelmise kvartaliga 1%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 11%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 19,8% ning hoonestamata maa hinnaindeks 15,6%.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tööstustoodangu tootjahinnaindeks tõusis septembris kuuga

20.10.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga 0,2% ja võrreldes 2013. aasta septembriga -2,0%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, mäetööstuses ning metallitootmises, samuti hindade langus puidutöötlemises ja kemikaalide tootmises.

2013. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, kütteõlide ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus mäetööstuses.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	September 2014 – august 2014, %	September 2014 – september 2013, %
KOKKU	0,2	-2,0
Töötlev tööstus	-0,5	-1,4
Mäetööstus	4,6	12,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	6,2	-9,8
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga 0,1% ja võrreldes 2013. aasta septembriga -2,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid septembris keskmisest enam elektrienergia, rõivaesemete ja turbatoodete hinnad, samas langesid põllumajandussaaduste, mootorsõidukite osade ja lisaseadmete ning puidu- ja metalltoodete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes 2013. aasta septembriga -1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid septembris keskmisest enam põllumajandussaaduste, elektrienergia, jalatsite ja nahktoodete hinnad, samas langesid keskmisest enam toiduainete, puidutoodete ning paberi ja pabertoodete hinnad.