Ober-Hausi Kinnisvara alustas Uus-Tatari 12 korterite müüki

20.11.2013

2014.a sügisel valmib Kesklinnas, Veerenni asumis, Uus-Tatari tänaval, uus 28 korteriga korterelamu. Tuntud ja hea kvaliteediga AS REMET´i poolt ehitatud kortereid iseloomustab kaasaegne funktsionaalne planeering, logistiliselt hea asukoht ja mõistlikud hinnad. Kortereid saab broneerida ja osta juba praegu.

5-korruseline korterelamu rajatakse rahulikku sisekvartalisse. Korterid on 1-, 2-, 3- ja 4-toalised. Viimase korruse korteritel on suured katuseterrassid. Parkimine on korraldatud maja 0-korrusel. Parkimiskohti maja all on kokku 22, lisaks 3 kohta tänaval.

Elamul on kaugküte ja kõikides korterites on ventilatsiooniagregaat. Ostjatel on võimalus valida endale sobiv siseviimistlus. Siseviimistluses saab valida 3 erineva paketi vahel.

Hoone asub Tallinna südalinna lähistel. Läheduses asuvad Stockmann, Moetänav ja Tallinna Spordihall ning kõigest jalutuskäigu kaugusel ka lasteaed, kool ja ühistranspordi peatused. Hoone asub logistiliselt suurepärases asukohas, kus kõik eluks vajalik on käe-jala ulatuses, Tegemist on vaikse ning rohelise piirkonnaga, kus ka kõige rahulikum pere leiaks endale meelepärase elukoha.

Ober-Hausi Kinnisvara analüütiku Rain Räti sõnul on viimase aasta jooksul kesklinnas uute korterite hinnad tõusnud 10-15% ja täna vaadeldavas projektis pakutavad korterid on ühed soodsamad.

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu avalik arutelu

20.11.2013

Lasnamäe tööstusalade üldplaneeringu avalik arutelu toimub 12. detsembril 2013 kell 16.30 Lasnamäe linnaosavalitsuses, Pallasti tn 54, I korruse saal, ruum 107.

Üldplaneering käsitleb Lasnamäe linnaosa tööstusalade territooriumi, mis asub lõuna pool Peterburi maanteed hõlmates Ülemiste, Sõjamäe ja Väo asumit.

Üldplaneering on piirkonna ruumilise arengu alusdokumendiks ning sellega määratakse maakasutuse ja ehitustegevuse üldised põhimõtted.

Veebis saab materjalidega tutvuda Linnaplaneerimise Ameti kodulehel (www.tallinn.ee/ehitus/).

Kinnisvarakool: Juba homme 21/11/2013 toimub koolitus “Hindamise ABC”

20.11.2013

Hindamise ABCJuba homme 21/11/2013 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Hindamise ABC“. Koolitus on suunatud ennekõike kinnisvaraspetsialistidele ja – maakleritele ning kõikidele neile, kes puutuvad elu ja töö käigus kokku kinnisvara eksperthinnangutega.

Kinnisvarakoolitus aitab luua baasteadmised eksperthinnangute tõlgendamiseks. Vaatame läbi vajalikud mõisted, hindamise üldpõhimõtted, hindamismetoodikad ja kõik muu olulise.

Veel on VIIMANE võimalus registreerumiseks!

Koolitust “Hindamise ABC” viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Koolitus “Hindamise ABC” toimub neljapäeval 21.11.2013 kell 09:00-16:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

OECD hinnangul kiireneb Eesti majanduskasv alates 2014. aastast

19.11.2013

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) hinnangul kasvab Eesti majandus OECD riikide keskmisega sarnases tempos – sellel aastal suureneb SKP üks protsent ning kiireneb järgmisel 2,4 protsendini. Eesti majanduskasvu veab tarbimine, mida toetab keskmise palga kiire kasv ning tööpuuduse vähenemine.

Alates 2014. aastast toetab majanduskasvu ettevõtete investeeringute taastumine ning väliskeskkonna paranemine. OECD prognoosi järgi jätkub tööturu soodne areng, kuid tööhõive edasist suurenemist hakkab tõenäoliselt takistama see, et töötajate kvalifikatsioonide nõudlus ei vasta pakutavale. Hinnatõus püsib Eestis stabiilne, püsides 2014. ja 2015. aastal kolme protsendi lähedal.

Teistest OECD riikidest eristub Eesti tugeva riigi rahanduse ning madala võlakoormuse poolest. Järgmistel aastatel püsib valitsussektori eelarvepositsioon tasakaalu lähedal. OECD hinnangul on aga vaja tugevdada aktiivseid tööturumeetmeid ja elukestvat õpet soodustavaid poliitikaid ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse vähendamisega.

Peamiste majanduskasvu ohustavate riskidena Eestis näeb OECD kaubanduspartnerite majandusaktiivsuse aeglasemat taastumist ning oodatust väiksemat majanduskasvu Venemaal ja eeldatust suuremat väljarännet.

Kinnisvarakool: Esmaspäeval 25/11/2013 toimub koolitus “Detailplaneeringute menetlemine”

19.11.2013

Detailplaneeringnute menetlemineJärgmise nädala esmaspäeval 25/11/2013 toimub koolitus “Detailplaneeringute menetlemine“. Koolitust viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus on suunatud kõikidele kinnisvaravaldkonnaga seotud inimestele, kes ühel või teisel moel puutuvad kokku detailplaneeringutega, nende menetlemise, elluviimisega või järelevalvega.

Koolitus annab ülevaate detailplaneeringu menetlemise protsessist, planeeringu reguleerimisalast ja ülesannetest ning planeerimist reguleerivatest õigusaktidest.

Koolituse “Detailplaneeringute menetlemine” jätkuna on on võimalik osaleda soodushinnaga koolitusel “Ehitus- ja kasutusload“, mis toimub 04/12/2013.

Koolitus “Detailplaneeringute menetlemine” toimub esmaspäeval 25.11.2013 kell 09:00-14:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

 Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Lasnamäel tutvustatakse golfikeskuse eskiislahendust

19.11.2013

Lasnamäele golfikeskuse rajamist ettevalmistava sammuna on huvilistel võimalik tutvuda 27. novembrist kuni 3. detsembrini golfikeskuse projekteerimistingimuste eelnõuga ja eskiislahendusega, avalikule väljapanekule järgneb 3. detsembril kell 16 avalik arutelu.

Avalik väljapanek ja arutelu toimuvad Lasnamäe Linnaosa Valitsuses (Pallasti tn 54), I korruse infosaalis.

Tondiraba golfikeskuse eskiislahendus koostati Spordi- ja Noorsooameti tellimusel, golfikeskuse projekteerimistingimuste eelnõu koostas Tallinna Linnaplaneerimise Amet.

Tondiraba golfikeskuse projekti koostamise eesmärgiks on rajada Tallinna linna omandis olevatele kinnistutele 9-rajaline golfiväljak ja harjutusväljak. Lisaks golfiradadele rajatakse harjutusväljakud, talveks teisaldatav pneumohall ja klubihoone. Projekt hõlmab ligikaudu 25 ha suuruse maa-ala. Golfikeskus kavatsetakse rajada Tondiraba piirkonda aadressil Alvari tn 39 // Mustakivi tee 21 asuvale kinnistule.

Rahvusvahelisele standardile vastav golfikeskus rajatakse Tallinna linnavalitsuse ja Eesti Golfi Liidu koostöös. Golfikeskuse ehitamisega seotud kulud kannab Eesti Golfi Liit. Pärast golfikeskusele kasutusloa saamist annab Eesti Golfi Liit golfikeskuse tasuta üle Tallinna linnale, jäädes ise teenuse pakkujaks.

Golfikeskus võimaldab linnaelanikel tulevikus harrastada golfimängu linna territooriumil, samuti elavdab golfiturismi ning aitab kaasa Tallinna linna tuntusele laiemalt.

Tondiraba golfikeskuse ideekonkursile esitas parima töö Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, võidutöö autoreiks on Maarja Tüür, Ott Kadarik, Harri Kaplan ja Dagmar Heringas.

Pärnumaal Tahkuranna vallas algas Lottemaa ehitus

19.11.2013

Novembri alguses sõlmisid Lottemaa teemapark OÜ ja Eventus Ehitus OÜ lepingu Leiutajate küla rajamiseks Pärnumaale Tahkuranna valda. Lepingu maksumuseks on 4,34 miljonit eurot, ehitustööd algasid esmaspäeval ja teemapark valmib järgmise aasta suveks.

Ehituslepingu sõlmimine on lõpuks andnud Lotte raamatute autoritele Heiki Ernitsale ja Janno Põldmale kindluse, et mitu aastat edasi lükkunud projekt tegelikkuses realiseerub. Ehitustööd on rahaliselt projekti kalleim etapp, kuid autorite unistuste realiseerumiseks on vajalik veel palju tegevusi: käimas on Lottemaa mööbli ja atraktsioonide hanked, töötajate värbamine, erinevate näitetruppidega koostöölepete sõlmimine ja paljud teised tegevused.

Lottemaa Teemapark OÜ juhatuse liige Rein Malsub kinnitas, et Lottemaa hakkab kindlasti erinema teistest Eestis tegutsevatest teemaparkidest just oma suuruse, atraktsioonide rohkuse ja seotuse üle konkreetsete raamatute ja animafilmidega. „Võrdlus Soomes tegutseva Muumimaa või Rootsi Astrid Lindgreni maaga on asjakohane, samas on siiski ka erinevusi ja ennekõike selles, et rõhk pannakse külastajate kaasatusele Leiutajateküla igapäevaellu. Lottemaa ei ole mitte niivõrd muuseum, kuivõrd koht, kus külastajad saavad ise külaelanike tegevustes kaasa lüüa.“

Ehituse peatöövõtja Eventus Ehitus OÜ juhatuse liige Lauri Kaska:“Meie jaoks ei ole tegu kindlasti lihtsa ehitusega – muuta kunstnike poolt animafilmides loodud muinasjutumaailm reaalsuseks on paras väljakutse. Eventus Ehitus ei näe Lottemaa rajamist mitte ainult ärilise projektina, vaid kindlasti märkimisväärse panusena Eesti elusse tervikuna,“ lisas ta.

Lottemaa teemapark paikneb 17,9 hektarilisel territooriumil 7 kilomeetri kaugusel Pärnu linnapiirist, kompleks hakkab koosnema enam kui kümnest hoonest.

Lottemaa rajamise ja käivitamise maksumuseks on prognoositud ca 7 miljonit eurot, millest 4,4 miljoni euro ulatuses finantseerib Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus ja 0,28 miljonit eurot Pärnumaa omavalitsused. Ülejäänud raha tuleb erainvestoritelt. Aastaseks külastajatearvuks prognoositakse 80 000, seejuures ligi 30 000 välisturisti.

Kopli liinide ostuks laekus kaks pakkumist

19.11.2013

Tallinna linna omandis oleva 82 kinnistu ehk Kopli liinide ostuks laekus Tallinna Linnavaraametisse tähtajaks kaks pakkumist.

Kaheetapilise kombineeritud enampakkumise esimeses etapis tuli pakkumised esitada 19. novembril kella 12-ks. Ostuhuvi oli rahvusvaheline – pakkujad olid Eestist ja Ühendkuningriigist. Kvalifitseerimise otsuse teeb enampakkumist korraldav komisjon reedeks.

Kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot. Esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

Tallinna Linnavalitsus määrab ühe kuu jooksul alates esimese etapi tulemuste kinnitamisest eelläbirääkimistega pakkumise lisatingimused, sealhulgas pakkumiste esitamise tähtaja, pakkumiste hindamise kriteeriumid ning tingimuste mittekohase täitmise korral rakendatavad sanktsioonid.

Abilinnapea Eha Võrgu sõnul on eesmärk leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

„Kopli liinide ala on perspektiivikas kinnisvaraarenduspiirkond,“ ütles Võrk. „Ent eks on selle suure ala uueks loomise puhul tegemist ka väga ambitsioonika väljakutsega.“

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu tänavu 13. juunil.

Pikaliiva asumisse rajatakse Äkke ja Kaaruti tänav

19.11.2013

Tallinna linnavalitsus kavatseb nimetada Haabersti linnaossa Pikaliiva asumisse rajatavad tänavad Äkke tänavaks ja Kaaruti tänavaks, ühtlasi muudetakse olemasolevate Sõudebaasi tee ja Pikaliiva tänava leviala.

Riigimaa 40 kinnistu detailplaneeringuga tekivad Pikaliiva asumisse kaks uut tänavat. Linnavalitsuse kohanimekomisjoni ettepanekul saavad uued tänavad nimedeks Äkke tänav ja Kaaruti tänav.

Riigimaa 40 kinnistu detailplaneeringu alusel tekkivate uute tänavate nimede osas pidas komisjon oluliseks põlluharimisega seotud nimeteema jätkamist, kuna Pikaliiva oli põllu- ja maaharijate küla. Varasemast ajast on reservi jäänud mehaaniliste maaharimisriistade nimed (kaaruti, niiduki, koguri, libisti, äkke), viljakülviga seotud nimed (külimitu, külvise, külvipõlle) ja viljapeksuga seotud nimed (koodi ja kolgi). Koostöös linnaosa valitsusega otsustati tänava kujuga seonduva Kaaruti tänava ja värvika Äkke tänava nime kasuks.

Ühtlasi leidis nimekomisjon, et loogiline on muuta Pikaliiva tänava ja Sõudebaasi tee leviala selliselt, et Pikaliiva tänav algab Paldiski maanteelt ja Sõudebaasi tee algab Pikaliiva tänavalt. Selliselt muutub nii Pikaliiva tänav magistraalina kui Sõudebaasi tee kõrvaltänavana terviklikult kergemini tajutavamaks.

Merko lõpetas kohalike poolt kauaoodatud Peetri Selveri ehitustööd

19.11.2013

Merko Ehitus Eesti lõpetas lühikese ehitusperioodi jooksul valminud Peetri Selveri keskuse ehitustööd  ja kohalike poolt kauaoodatud kauplus avati täna.

„Kuna ehitustööd olid planeeritud väga lühikesele ajaperioodile, oli eriti oluline iga töölõigu tähtaegne valmimine, et ühe töövõtu hilinemine ei muudaks kogu objekti valmimise lõpptähtaega. Tänu operatiivsele objektimeeskonnale ning väga heale ja konstruktiivsele koostööle tellijaga õnnestus meil kenasti tagada eesmärk ning Selver sai hoone õigeaegselt klientidele avada,“ ütles  Merko Ehitus Eesti projektijuht Aimar Läänaru.

„Juhtub harva, et potentsiaalsed kliendid uurivad kaupluse valmimisaega juba aastaid enne ehitustegevuse algust,“ rääkis Selveri keti juht Andres Heinver, et tegu on ühe oodatuima Selveriga 18-aastase tegutsemisaja jooksul. „Lisaks kohalikele teeb kauplus elu hõlpsamaks ka kõigil neil, kes liiguvad sageli Tallinn-Tartu maanteel, sest pood jääb mugavalt Tallinna poolt väljujatele paremat kätt.“

„Peetri Selveri ehitusele eelnenud perioodil teostatud ehitusgeoloogilise uuringu aruande kohaselt võis pinnasevee tase teatud perioodil tõusta kuni pool meetrit. Tegelikkuses ei osutunud pinnasevee tase ehitustööde käigus õnneks nii kõrgeks ja suuri takistusi ei tekkinud, ent kohati tuli siiski pinnasevee pumpamisega tegeleda,“ selgitas Aimar Läänaru.

Ehitusele eelnesid 2013. aasta märtsis teostatud vajalikud raietööd, pinnase koorimistööd ja paekivi piikamis- ja väljakaevetööd. Merko Ehitus Eesti ehitas Peetri Selveri hoone koos seda teenindavate tehnosüsteemidega: ventilatsioon, jahutus, küte, gaasikatlamaja, veevarustus, kanalisatsioon, tugev- ja nõrkvoolupaigaldis. Hoone on projekteeritud madalvundamentidega, postid ja talad on raudbetoonist, katusefermid terasest. Büroo osas on monteeritavatest õõnespaneelidest vahelaed, katuslagi baseerub kandval profiilplekil ja välisseinteks on kergpaneelid.

Peetri Selveris on ligi 6000 ruutmeetrit üldpinda, millest üle 3000 ruutmeetri on müügisaal. Lisaks Selverile asub keskuses Hesburger ja Subway, Coffee In, apteek, lillepood, lemmikloomakauplus, ilusalong, postkontor ja pakiautomaadid, öko- ja loodustoodete kauplus, keemiline puhastus ja kingsepp. Keskuse kõrval asub uus Neste automaattankla.

Statistics: There are 159,411 residential mortgage loans in Estonia

19.11.2013

The average residential mortgage loan in Estonia fell to €36,802 in Q3 2013. However, the changes are not significant – the loan balance a year ago was just 1% bigger than today.

The average loan amount is decreasing mainly as a result of new residential mortgage loans. The total number of residential mortgage loans just a year ago was 157,600, but the relevant indicator at the end of Q3 2013 was 159,400. This shows an increase of 1.2%.

The main factor behind the increase in the number of residential mortgage loans is the interest rate, which has remained very low for a year now. The increase in average wages has supported the good impact of the low interest rate.

The fear of missing out on the price increase shared by home owners is also something that must be mentioned. The hope that the fast increase in apartment prices seen last year will also continue in the coming years is an increasingly more frequent reason for buying a home.

graafikud_laenude_jaakarv_EN_19112013

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2013/11/statistics-there-are-159411-residential-mortgage-loans-in-estonia/

Statistika: Eestis on 159 411 eluasemelaenu

19.11.2013

2013 III kvartalis langes Eesti keskmine eluasemelaen 36 802 euroni. Muutused ei ole siiski suured – veel aasta tagasi oli laenujääk napi 1% tänasest kõrgemal.

Keskmise laenu summa kahaneb eelkõige selle arvelt, et lisandub uusi eluasemelaene. Kui veel aasta tagasi oli eluasemelaenude koguarv 157 600, siis tänavu III kvartali lõpus oli vastav näitaja 159 400. See teeb eluasemelaenude arvu kasvuks 1,2%.

Eluasemelaenude arvu kasvule on kaasa aidanud eelkõige juba aasta väga madalal püsinud intressimäär. Madala intressimäära soosivat mõju on toetanud keskmise palga kasv.

Mainimata ei saa jätta ka koduostjate hirmu hinnatõusu sellest rongist maha jääda. Järjest sagedamini on kuulda koduostu ühe põhjusena lootust, et viimase aasta kiire korterite hinnatõus jätkub ka lähiaastatel.

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Tagasimaksmisel olevate eluasemelaenude keskmine jääk ja eluasemelaenude arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Pärnu kauneimad kodud valitud

18.11.2013

Tänasel linnavalitsuse istungil kinnitati konkursi „Kaunis kodu“ võitjad. Parima heakorrastusega väikeelamud Pärnu linnas on Suur-Kuke 64b, Madara 8, Kesk 8a ja Merimetsa 107a. Korruselamutest leidis äramärkimist Mai 11 KÜ Lõoke, teenindusettevõtetest paistis eriliselt silma Villa Wesset. 

Pärnu linn osaleb juba 15. aastat Eesti kodukaunistamise ühenduse korraldataval konkursil „Eesti kaunis kodu“. Selgi aastal käis Pärnu linna komisjon juuli, augusti ja septembrikuu jooksul linnas ringi ja valis välja kõige ilusamad kodud.

„Kesk 8a paistis silma oma väikese aga väga huvitavalt kujundatud aia poolest,“ ütleb linnaaednik ja komisjoni liige Piret Unn „Mainiksin selles piirkonnas ära ka Kesk 30, Kesk 13, Soo 8b, Kadri 22c, Luha 33, ja Lõo 8.“

„Madara 8 on sarnaselt naabritele väga puhta aiakujundusega – esinduslik majaesine, maitsekalt kujundatud tagaaed. Samas tahaks ära mainida ka Timuti 4, Madara 7, Lepiku 15, Lepiku 8, Kibuvitsa 38, Tihniku 5, Tulika 10, Tamme 13, Rohu 56,“ kommenteerib väljavalituid linnaaednik.

Merimetsa 107a jäi konkursikomisjonile silma suure aia ning huvitava majaesise kujundusega. Žürii mainis sellest piirkonnast ära ka Männimetsa tee 8, Tormi 2, Järva 21, Karu 1, Tormi 7.

„Suur-Kuke 64b paistis juba eelmisel aastal silma ning meil oli soov teda juba siis võitjaks tunnistada, aga osa komisjoni liikmeist arvas, et ootame veel, las kasvab ning sel aastal saigi maja ühiselt välja valitud,“ kommenteerib Unn. Samas piirkonnas jäid komisjonile silma ka Villa 7, Jõe 1.

Korterelamu kategoorias tunnistati võitjaks Mai 11 ridaelamute maja. „Selle lopsakas haljastus ei saa tuimaks jätta ühtegi möödujat, väga kenasti taimestatud maja eest ja tagant,“ ütleb linnaaednik. Ka kiideti kortermaju Papiniidu 27, Papiniidu 31, Mai 53, Villa 9.

Kaunima Teenindusettevõte tiitli sai sel aastal Villa Wesset (Supeluse 26), kus on nii maja, terrassi kui ka haljastuse eest väga ilusti hoolitsetud. „Üldmulje on esinduslik, jätab hinge sooja tunde,“ ütleb Unn ja lisab, et ta kiidaks jätkuvalt ilusa hoolduse eest ka AS Taunex Auto ettevõtet Lille tn 2a.

Kaunimad kodud selgusid konkursikomisjoni töö tulemusena. Komisjoni kuulusid lisaks linnaaednikule ka linnakunstnik Janno Poopuu, heakorraspetsialist Arvo Kase ja MTÜ Selts ’’Raeküla’’ Raeküla linnaosa esindaja Kristi Raidla. Kauni kodu konkursi eesmärgiks on tunnustada ja väärtustada linnakodanike tehtud tööd. Väljavalitud väikeelamuid ja korruselamut tunnustatakse 127 euro suuruste auhindadega.

Kodukaunistamise liikumine sai alguse 4. mail 1935 aastal. 1938. aastal asus liikumise etteotsa president Konstantin Päts. Tollal korraldati nii linnades kui ka asulates, ettevõtetes ja asutustes heakorraalaseid konkursse, hoogtööpäevi. Selgitati välja rajoonides kaunimad kodud, paremini heakorrastatud asutused, ettevõtted jne.

Uuesti hakati kodukaunistamisele pöörama laiahaardelisemalt tähelepanu alates 1997. aastast. Sellest aastast asus härra Lennart Meri Vabariigi Presidendina üle-eestilise kodukaunistamise liikumise vedajaks ja patrooniks. Täna on patrooniks Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves.

Kuhu investeerida: kas kinnisvarasse või fondidesse?

18.11.2013

Kontol niisama seisva raha väärtus väheneb, kuna tarbijahinnaindeks kasvab Eestis 3–4% aastas, samas kui hoiuste intressimäärad jäävad alla 1%. Samuti on hakanud tõusma nii aktsiate kui ka kinnisvara hinnad.

Kuidas raha väärtuse kahanemine ja hindade tõus enda kasuks pöörata?

Kuigi enamasti seome hinnatõusu tarbijahinnaindeksiga (THI), mille muutumisest statistikaamet meid iga kuu teavitab, võib meid THI-st enam mõjutada varainflatsioon, eelkõige just kinnisvara ja väärpaberite hindade tõus. Kui vaadata tagasi USA ajalukku, võib öelda, et uue eluaseme ostmise edasi lükkamine võib olla kahjulik olukorras, kus kinnisvara hinnad kasvavad inflatsioonist kiiremini. Seda kaotust THI aga ei kajasta.

Vara väärtus tõuseb inflatsioonist kiiremini

1980-ndate algul oli inflatsioon USA-s kiirem kui 10% aastas, ent eluasemehinnad tõusid veelgi rutem. See tähendab, et kinnisvaraomanike ostujõud kasvas. Kuigi aktsiate hinnad olid heitlikumad, oli nende hinnatõus veelgi muljet avaldavam. Võttes arvesse THI muutusi ja hoolimata sellest, et vahepeal on toimunud mitmeid aktsiaturu krahhe, on USA aktsiaturg viimase 30 aastaga kasvanud enam kui üheksa korda. Kinnisvara kallinemine on olnud stabiilsem, ent tagasihoidlikum: 1,3 korda.

Kas varainflatsiooni mõjude maandamiseks on mõttekam osta kinnisvara või väärtpabereid, oleneb investori eelistustest ning võimalustest: mõlemal on plusse ja miinuseid. Vaatame neid lähemalt.

Kinnisvara

Kinnisvarasse investeerimine eeldab algkapitali: vajalik omafinantseering moodustab ostusummast enamasti vähemalt 15%. Kinnisvara ostes tuleb arvestada lisakuludega, nagu näiteks notarikulud, riigilõivud ja iga-aastane kindlustus. Ka korteri väljaüürimise korral kaasnevad lisakulud: näiteks kui elanikud vahetuvad ja korteris tuleb kas asju välja vahetada või juurde osta, samuti tuleb üürikorteris iga 5–7 aasta järel teha värskendusremonti.

Tulu saab kinnisvarainvesteeringust jooksva üürituluna või, kui kinnisvara maha müüa, siis kapitalituluna. Eluasemete ajalooline üüritootlus on olnud USA-s 5% aastas, Eestis mõnevõrra kõrgem.Peamine tulu investeeringuks soetatud kinnisvarast saadakse selle müümisel, ent selleks peab investeerimisperiood olema piisavalt pikk, et müügihind ületaks ostuhinda.

Hoolimata sellest, et aeg-ajalt tuleb eluasemeturul ette nii kiire kasvu kui ka kiire languse perioode, on kinnisvarahinnad USA-s viimase 15 aasta jooksul kasvanud inflatsioonist kiiremini. See tähendab, et kinnisvara on mõistlik soetada vähemalt 7–10 aastaks, et tasakaalustada võimalikku vahepealset langust.

Rusikareegli järgi on eluaseme hind USA-s võrdne majapidamise kolme aasta keskmise sissetulekuga. Eesti oludesse kohandatult võiks pere, kus mõlemad abikaasad teenivad keskmist palka ehk 916 eurot kuus, osta umbes 66 000 eurot maksva eluaseme.

Väärtpaberid

Fondidesse investeerimist saab alustada väikese algkapitaliga – ka mõnesaja euroga, kui ollakse investeerides järjekindlad ning jätkatakse igakuiste paigutuste tegemist. Meeles tasub pidada, et fondiosakute ostu ja müügiga kaasnevad ühekordsed tasud: tehingutasu (SEB-s see puudub, kui kasutada fondsäästmise püsikorraldust) ning summast olenev fondiosakute väljalaske- ja tagasivõtmistasu. Mõningatel fondidel on lisaks igakuised hooldustasud.

Tulu fondidest saadakse fondiosakute müümisel. Seepärast tuleks raha paigutada piisavalt pikaks ajaks, et võimalikud vahepealsed langused tasanduksid. Fondi valides on määrava tähtsusega sobiva riskiastmega fondi leidmine. Aktsiafondid on riskantsemad, ent on pikaajaliselt pakkunud kõrgemat tootlust. USA-s on aktsiaturg viimase 140 aasta jooksul ületanud tarbijahindade tõusu keskmiselt 6,7% võrra aastas.

Keskpankade rahatrükk soosib varaomanikke

Raha juurde trükkides loodavad keskpangad kriisi lahendada. Varem või hiljem avaldub see inflatsioonina. Igapäevaste kulutuste kallinemise vastu on end võimatu kaitsta, küll aga tasub soetada vara, mille väärtuse kerkimist on ajalugu tõestanud.

Kinnisvara on ajalooliselt inflatsiooni vastu hästi kaitstud, ent nõuab märkimisväärset alginvesteeringut ning kätkeb endas lisakulutusi, millega tihtilugu ei osata arvestada. Rahapaigutused väärtpaberitesse on riskantsemad, ent kinnisvarast pikaajaliselt palju tulusamad. Fondidesse investeerimine on lihtne: alustada saab mõnesaja euroga, tuleb vaid olla järjepidev ja kannatlik.

Allikas: http://www.seb.ee/infoportaal/2013-09-17/kuhu-investeerida-kas-kinnisvarasse-voi-fondidesse

Statistics: Residential development loan balance down by 17% in a year

18.11.2013

According to the Bank of Estonia, the balance of loans granted for investment properties and development in Q3 2013 was €1.7 billion. This is 4.6% less than in the previous year.

The loan balance of retail property financing has decreased by 21% and the loan balance of residential development by 17%.

The decrease in the residential development loan balance is the result of the low new loan turnover. In Q3 2013 banks issued loans in the amount of €7.5 million for residential development, which is one of the lowest figures in recent years.

graafikud_laenude_kaive_EN_12112013

graafikud_laenude_jaak_EN_12112013

http://tallinn-property.goodsonandred.com/2013/11/statistics-residential-development-loan-balance-down-by-17-in-a-year/

1 2 3 … 1,285 1,286 1,287 … 1,578 1,579 1,580