Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kes vastutab eelmise korteriomaniku võlgade eest?

06.03.2015 Leino Biin

Leino Biin Korteriomanik on kohustatud maksma korteriühistule korteriomandi majandamiskulusid ja muid makseid. Juhul kui korteriomanik seda kohustust nõuetekohaselt ei täida pöörduvad ühistud korteriomaniku vastu võlanõudega kohtusse. Mis saab aga siis kui võlgnikust korteriomanik korteri võõrandab või võlgniku korteri müüb kohtutäitur täitemenetluse korras?

Korteriühistuseaduse § 7 lõike 3 kohaselt korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest.

Sarnast normi sisaldab ka korteriomandiseaduse seaduse § 13 mille neljanda lõike kohaselt vastutab korteriomandi võõrandamisel selle omandaja eelmise omaniku sissenõutavaks muutunud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulude eest käendajana. Omandaja vastus on aga piiratud korteriomandi väärtusega.

Ülalmärgitud õigusnormidele tuginedes on korteriühistul võimalus nõue esitada korteriomandi ostja vastu ning eelmise omaniku võlad uuelt omanikult sisse nõuda.

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 kohaselt võib korteriühistu nõuda korteriomanikult viivist 0,07 % maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest. Üldjuhul korteriühistud selle normi alusel võlglastele ka viivist arvestavad ja viivist nõuavad.

Praktikas tõusetub tihti küsimus, kas korteriomandi omandaja vastutab ainult põhivõla eest või ka sissenõutavaks muutunud viiviste eest.

Oleme seisukohal, et ostja vastutab ka viiviste eest, sest tulenevalt korteriomandi seaduse § 13 lg 4 vastutab omandaja eelmise omaniku võlgade eest käendajana. Võlaõigusseaduse § 145 lg 2 järgi vastutab käendaja nii põhivõla kui viivisintressi eest. Ostja kohustus tasuda sissenõutavaks muutnud viivist tuleneb samuti võlaõigusseaduse § 177 normist, mille kohaselt kohustuse ülevõtmisel lähevad uuele võlgnikule üle nõudega seotud kõrvalkohustused ehk intressid ja leppetrahvid.

Seega ostes korteri peab arvestama võimalusega, et ostjana tuleb vastutada eelmise omaniku võlgade ja viiviste eest.

Korteri ostja võib omakorda müüjalt tagasinõude korras sisse nõuda tema poolt müüa võlgade kustutamiseks makstud summad kuid seda ühe erandiga: tulenevalt korteriühistuseaduse § 7 puudub ostjal tagasinõude õigus müüja vastu kui ta ostis korteriomandi täitemenetluses ja ühistu võlanõue eelmise omaniku vastu oli ostjale teatavaks tehtud.

Seega soovitame alati enne korteriomandi omandamist uurida kas sellega on seotud võlgnevusi ühistu ees või mitte.

Leino Biin
Biin & Biin Advokaadibüroo vandeadvokaat

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Eluasemekulud kasvasid aastaga 0,1 protsenti

06.03.2015 Tõnu Toompark

Tarbijahinnaindeksi muutus oli 2015. aasta veebruaris võrreldes jaanuariga 0,6% ja võrreldes eelmise aasta veebruariga -0,8%, teatab Statistikaamet.

Kaubad olid 2014. aasta veebruariga võrreldes 1,8% odavamad ja teenused 0,8% kallimad.

Kaupade ja teenuste administratiivselt reguleeritavad hinnad on eelmise aasta veebruariga võrreldes langenud 1,6% ja mittereguleeritavad hinnad 0,6%.

2014. aasta veebruariga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksit enim 16,3% odavam mootorikütus. Suuremat mõju indeksile avaldas veel toidu 2,5%-line odavnemine, kus liha ja lihatooted olid 2,7% ning piim, piimatooted ja munad 3,2% odavamad kui mullu samal ajal. Kallinejatest oli suurem mõju indeksile alkohoolsetel jookidel ja tubakal, mis on aastaga kallinenud vastavalt 5% ja 5,1%. Eelmise aasta veebruariga võrreldes on toidukaupadest enim kallinenud kuivatatud puuvili ja pähklid (25%) ning kohv (21%), odavnenud aga suhkur (44%) ja kartul (22%).

Jaanuariga võrreldes oli veebruaris tarbijahinnaindeksi peamiseks mõjutajaks samuti mootorikütus, mis kallines kuuga 6,6%. Suuremat mõju indeksile avaldas veel värske köögivilja 16,5%-line ja alkohoolsete jookide 3,1%-line kallinemine. Toidukaupadest kallines kuuga enim kapsas (46%) ja mandariin (41%) ning odavnes sidrun (11%).

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, veebruar 2015
Kaubagrupp	Veebruar 2014 – veebruar 2015, %	Jaanuar 2015 – veebruar 2015, %
KOKKU	-0,8	0,6
Toit ja mittealkohoolsed joogid	-1,7	0,5
Alkohoolsed joogid ja tubakas	5,0	2,2
Riietus ja jalatsid	1,8	2,9
Eluase	0,1	-0,3
Majapidamine	1,0	0,0
Tervishoid	3,6	0,5
Transport	-7,7	1,7
Side	-0,1	-0,1
Vaba aeg	1,0	-0,3
Haridus ja lasteasutused	-20,6	0,0
Söömine väljaspool kodu, majutus	2,7	-0,3
Mitmesugused kaubad ja teenused	2,3	-0,1

Maxima rajamine Piritale algab detailplaneeringu koostamisega

06.03.2015 Tallinn.ee

Tallinn 4. märtsil võeti Tallinna linnavalitsuse istungil vastu otsus detailplaneeringu koostamise algatamiseks kinnistutel, kus tulevikus võib olla võimalik Pirita linnaosas uksed avada Maxima XX kauplusel.

Pirita linnaosa vanem Tõnis Mölder selgitas, et detailplaneeringu koostamise eesmärk on ärimaa sihtotstarbega krundi moodustamine ja ehitusõiguse määramine kaubandushoone ehitamiseks. Kauplust on soovinud rajada Merivälja tee äärsele kinnistule Maxima, kellele krunt kuulub.

Linnaosa vanema sõnul on kaupluse rajamise soovi Piritale vastu võetud väga erinevate tunnetega ja kauplusele on nii pooldajaid kui vastaseid. “Nii linnaosavalitsuse kui minu poole on samas pöördunud väga palju inimesi, kes hea meelega näeksid võimalust külastada kodu lähedal kauplust,” rääkis Mölder. Tema sõnul aitab detailplaneeringu koostamine loodetavasti jõuda eri poolte teineteise mõistmisele lähemale ja annab võimaluse kõigil sõna sekka öelda.

Hetkel on alal kehtiv detailplaneering 3-korruselise hotelli ja 100-kohalise restorani ehitamiseks. Linnaosa vanema sõnul näeb ta Pirital pigem kauplust, olgu selleks Maxima, Rimi, Selver või mõni muu, kui hotelli, mille kasutegur elanikele oleks väike. “Kauplus hakkaks teenindama eelkõige Pirita elanikke ja arvestaks linnaosa vajadusi rohkem,“ leidis Mölder. Samuti tõdes ta, et suure magistraali ääres olev krunt on üks vähestest paikadest linnaosas, kus suur kauplus võiks paikneda.

Pirita linnaosavalitsus on oma kooskõlastuse detailplaneeringu algatamise koostamisele andnud, kuid nõudnud, et arvestada tuleb võimalikult palju arhitektuurivõistluse võidutööga, säilitada tuleb võimalikult palju olemasolevat kõrghaljastust, välja tuleb ehitada kergliiklustee lõigul Merivälja tee kuni Lauri tee, rajada tuleks täiendavat haljastust ja moodustama peab pargiala elamute poole, mis tagaks sealsetele elanikele rohelise puhvri eramajade ja poe vahel.

Alale on korraldatud arhitektuurivõistlus, mille võidutöö on „LUMM“ ja autorid Joonas Sarapuu ja Arden Arroval. Algatatav detailplaneering on kooskõlas Pirita linnaosa üldplaneeringuga.

Kinnisvarakool: Kasutusluba praktikas – vajalikud dokumendid, menetlus ja probleemide lahendamine

Merko tutvustab laupäevasel Paepargi kliendipäeval näidiskortereid ja tornmaja projekti

06.03.2015 Tõnu Toompark

Merko Merko kutsub kõiki uue kodu otsijaid laupäeval, 7. märtsil Paepargi kliendipäevale, kus saab tutvuda nii valmis korterite kui kerkiva tornmajaga. Kliendipäev toimub kell 11-14 Paepargi 21-3 näidiskorteris. Kolme esimese etapi käigus valminud üheksas majas on Merko müünud üle 150 korteri.

Kõik huvilised on teretulnud tutvuma kolme neljatoalise valmis korteriga aadressil Paepargi 21 ja Paepargi 17 (http://merko.ee/paepargi/). Kortermajad on ümbritsetud aiaga, hoovis on mänguväljak ning maja kõrval avarad autoparklad. Majade arhitektiks on Erkki Ristoja ning sisearhitektideks Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Kõikidel näidiskorteritel on kaks klaasitud rõdu.

Lisaks tutvustab Merko aadressil Paepargi 49 kerkiva 14-korruselis kortermaja (http://www.merko.ee/paepargitornid) projekti, kus valmib 2015. aasta lõpuks 60 korterit, millest tänaseks on müüdud ja broneeritud ligi pooled. Tornmaja korteritest avanevad kaunid vaated nii lähiümbruskonnale kui Ülemiste järvele, vanalinnale ja merele. Liftiga varustatud maja arhitektiks on AB Luhse & Tuhal ning sisearhitektideks Eerik Olle ja Ahti Peetersoo. Esimesel kuuel korrusel on 1-3-toalised korterid ning 7.-14. korrusel asuvad 2-4-toalised korterid. Koduostja saab valida erinevate siseviimistluspakettide vahel, korterite ruutmeetri hind on vahemikus 1800–2250 eurot.

„Paepargi on suurepärane koht inimesele, kes soovib kesklinna lähedal nautida tervislikku elukeskkonda ja soovib veeta aega vabas õhus. Tegemist on hea hinna ja kvaliteedi suhtega terviklike korteriarendustega, mis hõlmavad miljööväärtuslikku elukeskkonda, hea infrastruktuuriga asukohta, usaldusväärset ehitajat ning kvaliteetset viimistlust,“ ütles Merko müügijuht Irina Mutli.

Paepargist on kujundatud terviklik elukeskkond, mille südameks on Pae järv ja heakorrastatud park. Paepargis ja selle lähiümbruses on kõik igapäevaseks mugavaks eluks vajalik – lasteaiad ja koolid, bussipeatused ja kauplused, spordiväljakud ja terviserajad, KUMU kunstimuuseum ja lauluväljak. Kortermaju ümbritsevad park, puhkeplatsid, nii jalutamiseks kui sportimiseks sobilikud terviserajad ja kergliiklusteed. Roheluse tagab mitmekülgne haljastus, meeleolu loob siin pesitsevate kümnete eri linnuliikide laul.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on arendanud ja ehitanud kodusid tuhandetele peredele. Parima kvaliteedi tagamiseks haldab Merko arenduse kõiki etappe: kavandamine, projekteerimine, ehitamine, müük ja garantiiaegne teenindus. Eesmärgiga luua kvaliteetset elukeskkonda, arvestab ettevõte uute eluasemete planeerimisel ja ehitamisel inimeste vajadusi, turvalisust, keskkonnasõbralikkuse ja -säästlikkusega ning kõrgete kvaliteedinõuetega materjalide valikul ja ehitusel.
Paepargi, Tallinn - Merko

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Nõuanded koduostjale: olemasoleva elamispinna müümine

06.03.2015 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Uue kodu ostmisel tuleb tihtipeale mõelda olemasoleva kodu realiseerimisele. Siin seisab koduostja küsimuse ees, kas müüa vana kodu enne uue ostmist või talitada vastupidiselt.

Uue kodu ostuks on raha olemas

Kui koduostjal on olemas raha selleks, et uus kodu osta ilma vana müümata, siis on protsess lihtsam. Et vältida oma elamispinnalt väljakolimise riski, enne kui uus eluase olemas, tasub alustada esmalt uue leidmisest.

Kui uue elamispinna ost hakkab klaaruma ehk hakkab juba ajaliselt selguma, millal on võimalik uude kodusse sisse kolida, saab vaikselt hakata toimetama vana olemasoleva elamispinna müügiga.

Koduostja peab arvestama, et uude kodusse sissekolimise aega võib pikendada näiteks olukord, kus müüja vabastab ostetud vara alles kuu-kaks pärast ostu-müügilepingu sõlmimist. Oma aja võib veel kulutada näiteks remondi tegemine või sisustamine.

Enne vana müük ja siis uue ostmine

Kui koduostja rahakott on õhem, tuleb tõenäoliselt alustada teisest otsast ehk vana elamispinna müümisest.

Kui koduotsija leiab enda olemasolevale eluasemele ostja, tuleb saadud müügihinnast kustutada selle olemasolul eluasemelaenu jääk. Loodetavasti on müügihind eluasemelaenu jäägist kõrgem ja nii jääb koduostjale mingi osa, millest piisab uue kodu omafinantseeringu jaoks.

Olemasolevat kodu müües võib olla mõistlik proovida sõlmida müügileping selliselt, et uue kodu otsija saab oma vanal elamispinnal veel võimalikult kaua sees elada. See võimaldab ehk vältida mitmekordset kolimist ja lühendada vahepealset üüriperioodi pikkust. Üks võimalus ajutisele üüripinnale kolimist vältida võib olla pöörduda ajutiselt tagasi vanematekodusse.

Turukonjunktuur

Olemasoleva kodu müümist ja alles selle järel uue ostmist võiks kaaluda olukorras, kus kinnisvarahinnad langevad. Sellisel juhul saab koduotsija teoreetiliselt müüa endale kuuluva kinnisvara kõrgema hinnaga ja hinnalanguse järel osta turult madalama hinnaga uue kodu asemele. Praktikas ei pruugi selline hinnapõhjade või -tippude tabamine väga hästi õnnestuda.

Kui aga kinnisvara hinnad langemise asemel hoopis kerkivad, võib juhtuda nii, et inimene müüb suure vaevaga olemasoleva eluaseme ja alles siis selgub tõsiasi, et muud kinnisvarahinnad on eest ära sõitnud ning koduostja ei suuda endale uut kodu asemele osta. Siingi aitab ainult see, kui koduostja on end enne tehingutesse tormamist piisavalt harinud ja selgeks teinud, milline on kinnisvaraturu konjunktuur.

Maksuaspekt on oluline

Uue kodu ostmisel ja vana müümisel tuleb arvesse võtta maksuaspekt. Tulumaksu vabastus kehtib alalise elukoha müümisele. Seega kui inimene müüb vana elukoha selle järel, kui ta on juba uude kodusse sisse kolinud, siis võib teda ähvardada vana korteri müügist saadud kasumi tulumaksustamine.

Loe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark.Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

Kinnisvarakool: Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 06-09/04/2015

06.03.2015 Tõnu Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 06/04-09/04/15 koolitus “Kinnisvara ABC“. Koolitust viivad läbi lektorid Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula.

Koolitus Kinnisvara ABC on suunatud maakleritele, kes soovivad meelde tuletada kinnisvaraäri põhiolemust ja saada värske ülevaade kinnisvaraturul toimuvast. Samuti on koolitus Kinnisvara ABC suunatud eraisikutele, kes soovivad kinnisvaraturul teha ostu-müügitehinguid ja/või kinnisvara välja üürida.

Koolitus „Kinnisvara ABC“ toimub neljal päeval 06-09/04/2015 kell 16.00-19.15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Savisaar: Maakri kvartalist on saanud pealinna ärikeskus

05.03.2015 Tallinn.ee

Tallinn Maakri kvartali kõrghooned täiendavad ja ilmestavad Tallinna kuulsat „kilukarbi“ siluetti, ütles linnapea Edgar Savisaar uuele kõrghoonele nurgakivi panekul.

Savisaar soovis Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale rajatava Novira Plaza esindajatele edu ja jaksu uue maja valmisehitamiseks.

„Sellest südalinna piirkonnast on saanud Euroopa pealinnale sobilik city, mis on andnud suure panuse Tallinna linnapanoraamile, Eesti äritegevuse keskus – siia kerkinud moodsatesse kõrghoonetesse on end sisse seadnud pealinna mainekaimad hotellid, pangad ning advokaadi- ja notaribürood,“ ütles Savisaar. „Täna loome me arhitektuuri ja linnaruumi homsetele põlvedele“ rõhutas Savisaar. „Me soovime, et see paigutuks väärikale kohale Tallinna ajaloos.“

Savisaar rõhutas, et erinevalt paljude teiste linnade äripiirkondadest ei muutu Tallinna city pärast tööpäeva lõppu tühjaks. „Siinsed jalakäijatele mõeldud alad, arvukad kauplused, restoranid ja meelelahutusasutused ning korterid on muutnud selle piirkonna ka hinnatud elukeskkonnaks.“

Savisaar lisas, et nüüd räägitakse ka teisel pool Soome lahte kõrghoonete ehitamisest Helsingisse ja selle lähipiirkondadesse. „Kuigi meie Soome kolleegid olid ettevaatlikud ja isegi taunivad kui kuulsid, et Tallinnas koostatakse teemaplaneeringut kõrghoonete piirkondade määramiseks,“ meenutas linnapea.

Linnapea sõnul on Tallinnal põhjust olla uhke, et pika ajalooga linnas on säilinud kihistusi erinevatest ajastustest. „Meil on keskaegse tänavavõrgustikuga vanalinn, miljööväärtuslikud puitasumid ning vaimustavad funktsionalismi ja juugendi näited,“ ütles Savisaar. „Tallinn on olnud läbi ajaloo edasipüüdlik – kui ehitati Oleviste kirikut, oli see maailma kõrgeim sakraalehitis. Kui ehitati vesilennukite angaare, siis ei olnud varem kavandatud nii suure silde katmiseks nii õhukest betoonkoorikut. Kui ehitati laululava, siis leidsid arhitektid ja insenerid lahenduse, kuidas sedavõrd mastaapne rajatis panna näiliselt sulgkergena graatsiliselt mõjuma. See edasipüüdlikkus ei ole kuhugi kadunud ka tänapäeval.“

Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale kerkib 15-korruseline, valdavalt büroopindadest koosnev Novira Plaza, hoone valmib 2016. aasta suveks. Novira Plaza pakub ainulaadset võimalust saada Tallinna ärikvartalis asuva büroopinna omanikuks. Kõrghoone esimesele korrusele tuleb avarate vitriinakendega esinduslik kaubanduspind väljapääsuga Tartu maanteele. Hoone alla rajatakse kahekorruseline parkla. Katusekorrusele on kavandatud kolm Tallinnas unikaalset penthouse-tüüpi 91-155 ruutmeetrist luksuskorterit, 13. ja 14. korrusel on kummalgi viis 51-91 ruutmeetri suurust elupinda.

Novira Plaza välisviimistluses kasutatakse peamiselt klaasi ning vähesel määral ka tsingitud plekki. Kogu hoone välisfassaadi kaunistab efektne LED-valgustuslahendus. Hoone arhitektideks on Malle Laan, Kalle Vellevoog ja Andrus Andrejev, sisearhitektuurilise lahenduse tegi Tiiu Truus. Novira Plaza ehitab ehitusfirma Bauschmidt. Lisainformatiooni Novira Plaza kohta saab veebileheküljelt www.noviraplaza.ee.

Novira Capital on rahvusvahelisel kapitalil baseeruv ettevõte, mis tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide finantseerimise ja arendamisega Tallinnas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Tallinna ärikvartalisse kerkiv 15-korruseline kõrghoone sai täna nurgakivi

05.03.2015 Tõnu Toompark

Novira Capital Täna pandi nurgakivi Tallinna südalinna Tartu maantee ja Pronksi tänava nurgale kerkivale 15-korruselisele büroo- ja korterihoonele Novira Plaza, mille 5500-ruutmeetrisest kogupinnast on tänaseks juba üle poole müügilepingutega kaetud.

Projekti arendaja Novira Capitali juhtivpartneri Arle Mölderi sõnul on nurgakivi saanud kõrghoone pealinna kinnisvaraturul ainulaadne arendus, kuna selle kõik pinnad on ehitatud müügiks. “Kui valdavalt pakuvad kaasaegsed südalinna kontorimajad üüripindu, siis järgmise aasta suvel valmivas kõrghoones on unikaalne võimalus saada büroo omanikuks pealinna ärikvartali südames,” ütles Mölder. Ühe ruutmeetri müügihind Tallinna citysse kerkivas Novira Plazas on olenevalt korrusest 2500-3500 eurot, kogu hoone müügikäive ulatub 20 miljoni euroni. Tänaseks on majas müüdud või eellepingutega kaetud juba üle 3500 m2.

Novira Plaza on Tallinna ärikvartalis uuenduslik ehitis ka seetõttu, et hoone ülemistele korrustele on projekteeritud korterid. “Meie poolt oli see julge ja ebatavaline otsus ehitada lisaks kontoritele hoonesse ka elamispinnad, kuid tundub, et risk on end õigustanud, sest huvi fantastiliste vaadetega korterite järele on suur,” sõnas Mölder. Novira Plaza katusekorrusel asub kolm Tallinnas unikaalset penthouse-tüüpi 91-155 ruutmeetrist luksuskorterit ning 13. ja 14. korrusel on kummalgi viis 51-91 ruutmeetri suurust elupinda, millest kõigist avanevad suurepärased vaated vanalinnale või merele.

Et hoone erineva kasutusalaga pinnad omavahel ei ristuks, on Novira Plaza büroodele ja korteritele projekteeritud eraldi sissepääsud ja fuajeed. Kõrghoone esimesele korrusele tuleb avarate vitriinakendega esinduslik kaubanduspind väljapääsuga Tartu maanteele. Korrustel 2-12 asuvad erineva suurusega eksklusiivsed büroopinnad suuruses 57-386 ruutmeetrit. Hoone alla rajatakse kahekorruseline parkla. Novira Plaza arhitektid on Kalle Vellevoog, Andrus Andrejev ja Lidia Zarudnaya arhitektuuribüroost JVR koostöös Malle Laanega arhitektuuribüroost Laan & Remi. Hoone sisearhitektuurilise lahenduse tegi Tiiu Truus.

Novira Plaza välisviimistluses on peamiselt kasutatud klaasi ning vähesel määral ka tsingitud plekki. Kogu hoone välisfassaadi kaunistab efektne LED-valgustuslahendus. Novira Plaza ehitab ehitusfirma Bauschmidt. Lisainformatsiooni Novira Plaza kohta saab veebileheküljelt www.noviraplaza.ee.

Novira Capital on rahvusvahelisel kapitalil baseeruv ettevõte, mis tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide finantseerimise ja arendamisega Tallinnas. Ettevõte on Tallinna kesklinna piirkonnas tänaseks alustanud 11 500m2 büroo- ja elamispindade ehitust ning müüki, millele lisandub lähema aasta jooksul veel uusi projekte kogumahus 15 000m2. Novira Capitali hästi struktureeritud arendusprojektide portfelli kuuluvad täna keskmise hinnatasemega korterid kesklinna äärealadel, eksklusiivsed büroo- ja kaubanduspinnad äripiirkonna südames ning luksuslikud südalinnakorterid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Jaanuaris tööstustoodang võrreldes mullusega suurenes

05.03.2015 Statistikaamet

Tööstusettevõtted tootsid 2015. aasta jaanuaris 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Toodang suurenes töötlevas tööstuses ja mäetööstuses, kuid vähenes energeetikas.

Jaanuaris toodeti töötlevas tööstuses 2% rohkem toodangut kui eelmise aasta samal kuul. Toodangu mahu suurenemist põhjustas eelkõige elektroonika- ja puittoodete tootmise kasv. Suurema osatähtsusega tööstusharudest suurenes toodang jaanuaris veel metalltoodete, elektriseadmete ja mööbli tootmises. Toodangu kasv ei olnud laiapõhjaline – enam kui pooled tööstusharud ei saavutanud jaanuaris eelmise aasta taset. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang toiduainete, keemiatoodete ning mootorsõidukite tootmises.

Välisturule müüdi jaanuaris 72% kogu töötleva tööstuse toodangust. 2014. aasta jaanuariga võrreldes suurenes korrigeerimata andmetel toodangu müük ekspordiks 7%, müük kodumaisele turule vähenes 1%. Ekspordi suurenemise peamine põhjus oli samuti elektroonikatoodete ja elektriseadmete müügi kasv.

Sesoonselt korrigeeritud andmetel toodeti 2015. aasta jaanuaris tööstuses kokku 2% vähem toodangut kui 2014. aasta detsembris, sealhulgas töötlevas tööstuses 1% vähem.

2014. aasta jaanuariga võrreldes toodeti elektrit 5% rohkem ja soojust 19% vähem.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, jaanuar 2015 (protsenti)
Tegevusala	Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmetel^a	Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
Tegevusala		korrigeerimata andmetel	tööpäevade arvuga korrigeeritud andmetel^b
KOKKU	-1,5	-0,8	1,8
Energeetika	-5,3	-5,1	-3,6
Mäetööstus	6,7	4,8	7,0
Töötlev tööstus	-1,1	-0,4	2,4
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine	8,0	22,9	26,5
puidutöötlemine ja puittoodete tootmine	-0,1	8,7	11,2
toiduainete tootmine	-3,0	-4,6	-3,1
metalltoodete tootmine	3,4	-0,6	2,9
elektriseadmete tootmine	-7,4	-0,1	3,7
kemikaalide ja keemiatoodete tootmine	-4,0	-10,1	-7,3
mööblitootmine	9,5	0,2	3,9
mootorsõidukite tootmine	-3,8	-10,0	-7,6
ehitusmaterjali tootmine	4,2	-4,2	-1,9
masinate ja seadmete tootmine	-5,1	-7,4	-4,1

^a Sesoonselt korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

^b Tööpäevade arvuga korrigeeritud tööstustoodangu mahuindeksi puhul on eemaldatud erinevused kuude tööpäevade arvus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika aluseks on aruanne „Tööstus”, mille esitamise tähtaeg oli 15.02.2015 ja aruanne „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine”, mille esitamise tähtaeg oli 10.02.2015. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte kaheteistkümne tööpäevaga.

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

TREV-2 Grupi juhatusse lisandusid Tarvo Kuusk ja Taimo Murer

05.03.2015 Tõnu Toompark

TREV-2 Alates 4. märtsist 2015 liitusid TREV-2 Grupi juhatusega Tarvo Kuusk ja Taimo Murer, grupi juhatus on seejärel neljaliikmeline.

“Taimo Murer ja Tarvo Kuusk on kontserni tütarfirmades tõestanud end väga heade oma valdkonna ekspertidena ja on loogiline areng, et nad võtavad juhtimisvastutuse ka grupi tasandil,” lausus TREV-2 Grupi nõukogu esimees Gert Tiivas.

Tarvo Kuuse vastutusvaldkonnad on TREV-2 Grupis keskkonnaehitus, teede hoole, maavarade kaevandamine ning liikluskorraldusvahendite tootmine. Taimo Murer vastutab kontsernis insenerehituse, teede ehituse ning asfaldi tootmise ja paigaldamise valdkondade eest.

Seni oli TREV-2 Grupi juhatus kaheliikmeline, millesse kuulusid juhatuse esimees Erki Mölder ning finantsdirektor Rein Rätsep. Nii Tarvo Kuusk kui Taimo Murer on grupi insenerehituse ja teede hoolde tütarfirma Teede REV-2 juhatuse liikmed. Tarvo Kuusk on lisaks keskkonnaehituse tütarfirma Taskar juhatuse liige.

TREV-2 Grupi juhatuse esimees Erki Mölder lahkub ettevõttest 31. märtsil. Uue juhatuse esimehe leidmiseks korraldab ettevõte sihtotsingu. Kuni uue juhatuse esimehe ametisse astumiseni täidab juhatuse esimehe kohuseid Rein Rätsep.

Kinnisvaraportaal: Tallinnas pakuti veebruaris üürile 3192 äripinda

05.03.2015 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti veebruaris Tallinnas üürile 3192 äripinda. Äripindade pakkumiste arv vähenes aastaga 5%.

Tõnu Toompark, Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige: “Kõige enam on äripindade üüripakkumisi vähemaks jäänud Mustamäel, kus eelmise aasta 519 üüripakkumise asemel oli sel aastal huvilisi ootamas ainult 383 üüripinda.”

Äriruumide pakkumisi tuli portaali andmetel juurde Põhja-Tallinnas. Põhja-Tallinnas pakuti tänavu veebruaris üürile 260 äripinda ehk mullusest 31% rohkem.

Suurematest linnadest on üüripindade pakkumine kasvanud enim Narvas, 43% ja seal oli veebruaris üürnikke ootamas 67 äripinda. Pärnus oli kasv 6% ja äripindu saadaval 219 ning Tartus vähenes äripindade 7%, saadaval 413 pinda.

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Reedel tunnustatakse Tartus 2014. aasta parimaid ehitisi

05.03.2015 Tõnu Toompark

Tartu Reedel, 6. märtsil kell 13 toimub Tartu Raekoja saalis “Aasta parim ehitis 2014” nominentide tunnustustseremoonia, kus linnavalitsus tänab eelmisel aastal silma paistnud hoonetega seotud isikuid.

Rekonstrueeritud ja laiendatud muude hoonete alagrupis võitis Heino Elleri nimelise muusikakooli uus tiib (Lossi tn 15), ära märgiti ka Pauluse kirik (Riia tn 27/27a).

Muusikakooli puhul hindas žürii ajaloolisele osale oskuslikult juurde ehitatud, arhitektuurivõistlusega leitud moodsa arhitektuurikeelega laiendust, kus on nauditavalt ühendatud sise- ja väliruum ehk kontserdisaal kõrvalasuva Toomemäega. Lossi tn 15 projekteerijad on AS Amhold ja Arhitektuuribüroo Järve & Tuulik OÜ, ehitaja AS YIT Ehitus, tellija H. Elleri nimeline Muusikakool.

Kiriku juures väärib äramärkimist Tartule olulise sümbolehitise hoole ja armastusega taastamine, Eliel Saarineni vaimus (sh algupärase projekti järgi) kiriku siselahenduse loomine. Riia tn 27a projekteerijad on Arkkidehdit SAFA Ay, Kari Jävinen ja Merja Nieminen, ehitaja Nordecon AS, tellija SA Tartu Pauluse Kirik.

Uute muude hoonete alagrupis võitis Lemeks Grupi uus hoone (Näituse tn 25), kus on silmapaistvalt hea puidukasutus nii konstruktsioonides kui viimistluses, lihtsavormilise hoone teevad omalaadseks läbimõeldud detailid ja linnaruumi rikastav terviklikkus, eriliselt väärib esiletõstmise eratellija soov luua kvaliteetne arhitektuuriteos. Näituse tn 25 projekteerija on Arhitekt11 OÜ, ehitaja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg, tellija AS Lemeks.

Ära märgiti Tartu Ülikooli uus füüsikahoone Physicum (Ravila tn 14c) – Maarjamõisa välja vääristav arhitektuurivõistlusega lahendatud heatasemeline hoone, millel on esinduslik kujundus ja detailne materjalikasutus (nt ribiline betoonpaneel). Ravila tn 14 c projekteerija on Kadarik Tüür Arhitektid OÜ, ehitaja OÜ Astlanda Ehitus, tellija Tartu Ülikool.

Uute kortermajade alagrupis võitis Kummeli tn 16: lihtsavormiline, kuid selge ja meeldejääva arhitektuurikeelega, kujundab heailmelise tervikkujundusega hoonetekompleksi külgnevate samalaadsete korterelamutega. Kummeli tn 16 projekteerija on Arhitekt11 OÜ, ehitaja Hausers Ehitus OÜ, arendaja Kummeli Majad OÜ.

Rekonstrueeritud ja laiendatud kortermajade alagrupis võitis Salme tn 1b, ära märgiti ka A. H. Tammsaare tn 8 ja Rahu tn 9.

Salme 1b juures väärib tähelepanu vana ja uue oskuslik kokkusulatamine, mitmekesine materjalikäsitlus, eriliselt väärib esiletõstmist algupärase skulptuuri taaskasutus fassaadil. Salme tn 1b projekteerija ja ehitaja on Deckol OÜ, arendaja Kullipesa OÜ.

A. H. Tammsaare 8 maja paistab silma täislahendusega, moodsa ja uueilmelise rekonstrueerimise poolest, samuti maitsekad detailid ja ilus infograafika otsaseinal. A. H. Tammsaare tn 8 projekteerija on Innopolis Insenerid OÜ, ehitaja OÜ Auricu, tellija A. H. Tammsaare 8 KÜ.

Rahu 9 väärtusteks on täislahendusega rekonstrueerimine, maitsekad detailid ja rahulik tervikkujundus. Rahu tn 9 projekteerija on Innopolis Insenerid OÜ, ehitaja Accurato Fassaadid OÜ, tellija KÜ Rahu 9.

Miljööväärtuslike ja mälestiste rekonstrueeritud ja laiendatud elamute alagrupis võitis Vallikraavi tn 25, kus paistis silma väärikate ajalooliste detailide erakordselt hoolikas taastamine ning vanalinna muinsuskaitsealale kohane esinduslik arhitektuuritervik. Vallikraavi tn 25 projekteerija on Maverick Investments OÜ, ehitaja OÜ Vennad Ehitus, tellija OÜ Marteburg.

Ära märgiti Kroonuaia tn 31 ja Kesk tn 15, mida iseloomustab miljöösse sobiv värvi- ja detaililahendus, ehitusaegsete materjalide väärt kasutus. Kroonuaia tn 31 projekteerija on OÜ ARC Projekt, ehitaja AS Arpeks Ehitus, arendaja AS Tõnisson Kinnisvarakonsultant. Kesk tn 15 projekteerija on SBT Ehitus OÜ, ehitaja Innover Ehitus OÜ, arendaja Vara Fond OÜ.

Uute üksikelamute alagrupis võitis Kuljuse tn 5, mille juures paistsid silma mitmekesine materjalikasutus, erinevate esinduslike materjalide (puit, looduskivi, metall) meisterlik ühteliitmine ning põhjamaiselt karge värvilahendus. Kuljuse tn 5 projekteerija on OÜ Arhitektuuribüroo Pluss, tellijad Viljar ja Kristine Stroom.

Ära märgiti Kraavikalda tn 14 julge värvi- ja vormilahendus ning aus betoonikasutus. Kraavikalda tn 14 projekteerija on RTG Projektbüroo, tellijad Martin Metspalu ja Ingrid Sahk.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Newsec Property Outlook Spring 2015

05.03.2015 Tõnu Toompark

Newsec_Property_Outlook_Spring_2015

Tartu linn pakub ettevõtjatele tööstuskrunte

05.03.2015 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus saatis volikogule Ravila tööstuspargis asuvatele kinnistutele hoonestusõiguse seadmise eelnõu, mille heakskiitmisel alustab AS Rand & Tuulberg Grupp tööstuspargis uue tehase rajamist.

AS Rand & Tuulberg Grupp esitas linnavalitsusele taotluse seada hoonestusõigus Ravila tööstuspargis asuvatele Klaasi tn 10, 14, 16 ja 18 kinnistutele tootmishoone rajamiseks. Kokku on kinnistute pindala 22 244 m².

Erinevaid majaelemente valmistava tehase esimese etapi valmimine on planeeritud hiljemalt kahe aasta pärast. Esimese etapi investeering on ligikaudu 6 miljonit eurot ja uusi töökohti luuakse umbes 50.

„Tunnustan ettevõtjate tahet teha Tartusse suur investeering ning linn aitab uute töökohtade loomisele igati kaasa. Üks võimalus selleks on tööstuskruntide pakkumine ettevõtjatele. Ravila tööstuspargis on välja ehitatud kommunikatsioonid ja kogu infrastruktuur heal tasemel ning kokku on tööstuspargis veel üle 50 000 ruutmeetri ärimaad, kuhu on võimalik rajada tartlastele uusi töökohti. Linn on avatud ettevõtjate pakkumistele,“ sõnas abilinnapea Kajar Lember.

Linnavalitsus teeb volikogule saadetavas eelnõus ettepaneku seada hoonestusõigus ASi Rand & Tuulberg Grupp kasuks 50 aastaks aastatasuga 13 346 eurot, mis moodustab 4 % maa turuväärtusest. Hoonestusõiguse tasu muudetakse iga viie aasta järel vastavalt maa turuväärtuse muutumisele. Hoonestaja on kohustatud ehitama krundile tootmishoone 24 kuu jooksul alates hoonestusõiguse seadmise lepingu sõlmimise päevast.

Tallinna kesklinna rajatakse ainulaadne paarismaja

04.03.2015 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas koostöös Perton Ehitusega Tallinnas, Tõnismäe ja Uue-Maailma piirile, aadressile Toom-Kuninga 30 ehitatavas kaasaegses hoovimajas korterite müüki.

„Elamut võib nimetada paarismajaks, sest seal on vaid kaks korterit – mõlemad praktilise peresõbraliku planeeringu ning oma hoovialaga. Arvestades, et tegu on asukohaga kesklinnas, on selline kahepereelamu väga unikaalne,” räägib korterite müügiga tegelev Uus Maa Kinnisvarabüroo kesklinna maakler Margit Sild.

Mõlemasse korterisse paigaldatakse soojustagastusega ventilatsioonisüsteem, maja köetakse gaasikatlaga ja radiaatoreid asendab põrandaküte. Hoone seinad laotakse Aeroc kergplokist, millele paigaldatakse 200 mm paksune lisasoojustus. Välisvoodrilaudis on viimistletud tõrvaõliga. Rahu ja vaikuse tagavad 3x klaaspaketiga aknad. Mõlema korteri juurde kuulub ka hekiga piiratud oma hooviosa.

Maja ehitus on juba alanud ning tööd lõpetatakse aasta lõpus.