Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eesti puitmaja sõbraks valiti Eesti Vabaõhumuuseum

07.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti edumeelseid puitmajatootjaid ühendav Eesti Puitmajaliit andis tänavu neljandat korda välja aunimetuse Eesti puitmaja sõber. Seekordne tiitel omistati Eesti Vabaõhumuuseumile järjepideva tegevuse eest puitarhitektuuri ja -ehituse traditsioonide säilitamisel ning väärtustamisel.

Eesti Puitmajaliidu juhatuse esimees Sven Mats rõhutas, et Eesti Vabaõhumuuseumil on oluline roll Eesti puitmajade eduloos. „Liidu otsus oli üksmeelne. Ligi 130 000 turisti ja külastajat aastas võõrustav muuseum tutvustab meie puitehituse traditsioone ning järjepidevust edukalt nii Eesti elanikele kui väliskülalistele,” ütles Mats.

Tänu Eesti Vabaõhumuuseumi panusele on tänaseni alles esinduslikud näited Eesti ajaloolisest taluehituse pärandist ning selle kaudu on traditsioonid, oskused ja teadmised kandunud edasi nende inimesteni, kes tegelevad puidust ehitamise ja tootearendusega tänasel päeval.

Puitmajaklastri projektijuht Lauri Kivil`i sõnul on tänapäevane puitmaja väga lai mõiste: „Võime rääkida enam kui 10-korruselisest hoonest ning samal ajal ka traditsioonilisest käsitöö palkmajast. Puitmajaliit ja Eesti Vabaõhumuuseum otsivad üheskoos võimalusi, et ehitada muuseumi territooriumile kaasaegse arhitektuuriga puitmaja, millest peaks kujunema ühtlasi nii ekspositsioon kui ka kompetentsikeskus.”.

Aunimetus Eesti puitmaja sõber 2013 antakse Eesti Vabaõhumuuseumile üle 22. mail, päeval, mil muuseum tähistab oma 57. sünnipäeva.

Samal päeval avatakse Eesti Vabaõhumuuseumis näitus „Eesti puitmaja – sajanditepikkune kogemus“. Näitus jääb avatuks hooaja lõpuni.

Eesti Puitmajaliit asutati 17 puitmaju tootva ettevõtte poolt 20. mail 1999. Käesoleval hetkel kuulub liitu 35 ettevõtet – element- ja ruumelementmajade, käsitöö ja masinpalkmajade ning aiamajade tootjad.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Üüriturg ei vaja munitsipaalpakkumist

07.05.2014 Tõnu Toompark

Kusagilt on meediaruumi ilmunud ja seal oma elu elama hakanud väited, et meil on hädasti munitsipaalüüripindu vaja, sest meil üüriturgu ei olevat. Paratamatult tuleb tõdeda, et enamus neid seisukohti põhinevad arvamustel, mitte aga teadmisel, ammugi siis elamispindadeturu või üürituru detailidesse süvenemisel.

Enamus argumente üürituru revolutsionääride suus baseeruvad arvamusel, et üürileandja vihkab üürniku ja soovib sellest nuhtlusest kiiresti lahti saada. See ei ole nii. Turul tegutsevate professionaalsete üürileandjate ring järjest laieneb ja üürileandja on õnnelik siis ja ainult siis, kui üürnik on õnnelik.

Eraüürisektor saab hakkama

Naeruväärne on väide, et meil ei ole üüriturgu. Eesti üürisektor on rahvaloenduse andmetele tuginedes 15-20, Tallinnas 20-25% eluruumidest.

Täna on üürisektor laienemas. Turule tuleb üürnike juurde, nende nõudlust tasakaalustab sujuvalt väikeinvestorite poolne pakkumise suurendamine. Korterite arendajad kinnitavad, et uutest korteritest ostetakse 10-15 just selleks, et neid üürile anda.

Seega ei ole asjakohane ka väide, et üüripindu ei arendata. Arendatakse küll, kuid üürileandjaks ei jää arendaja ise, vaid väikeinvestor, kes lepib suhteliselt madala tootlusega. Lisaks soetavad investorid usinalt olemasolevaid kortereid vanemates majades. Seega on uutes majades asuvate ja kallimate üüripakkumiste kõrval üürisektori odavam ots aktiivselt laienemas.

Üüriturul on probleeme

Ei saa väita, et üüriturul ei oleks probleeme. Hetke suurim probleem, mis takistab ka suuremate institutsionaalsete investorite poolt üüriinvesteeringuid, on võlaõigusseadus. Võlaõigusseadus on sundüürnike silmaspeetuna koostatud ja on tänaseks selgelt ajale jalgu jäänud.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on koostööd advokaadibürooga Glikman, Alvin &Partnerid koostanud väga konkreetsed ettepanekud nende puudujääkide kõrvaldamiseks, mis on jõudnud ka justiitsministri lauale.

Kui saame võlaõigusseadusesse tasakaalu üürileandjate ja üürnike õiguste ja kohustuste vahele, siis kõrvaldab see ühe suure takistuse üürituru iseenesliku reguleerumise teelt.

Miks seista vastu munitsipaalpindade rajamisele?

Täna on igasse Tallinna linnaossa võimalik mõistliku aja jooksul üürikorter leida. Defitsiiti on, kuid see ilmneb augustis-septembris, kus otsuseid viimasele hetkele jätnud tudengid tõepoolest üüriturgu ummistavad. Kui meil olulist üüripindade defitsiiti oli, siis viimati oli seda 2011. aastal. Täna on hilja hakata neid ammu paranenud haavu ravima.

On üsna selge, et avaliku sektori üüripindade rajamise otsused ei põhine majanduslikel kaalutlustel, vaid sel, kuidas järgmistel valimistel suurte lubadustega suuremat häältesaaki koguda. Erasektor peab seevastu investeeringuid tehes Excel’isse süvenema ja vaatama, et tulud ikka kulud kataksid.

Avaliku sektori üüripindade turule toomine suurendab üüripakkumist ja seeläbi majandusotsustel mittebaseeruvat konkurentsi. Tihedam konkurents surub hetkeks üürihinnad alla ja tõrjub erasektori pakkumise turult välja, sest üüriäri tasuvus on niigi suhteliselt marginaalne.

Nii on saavutatakse soovitule vastupidine efekt – elamispindade kättesaadavus pikemas perspektiivis väheneb. Samuti kaaperdab avalik sektor üüriäri erasektorilt, kes sellega täna suurepäraselt hakkama saab. See omakorda tähendab, et aasta-aastalt tuleb üüripindade ülalpidamisse järjest rohkem avaliku sektori raha suunata.

Luksuskaup hädalistele

Mängu tuleb veel üks huvitav nüanss. On selge, et täna ehitatavad majad vastavad tänastele kvaliteedinõudmistele. Ei ole ju kuidagigi mõeldav, et munitsipaalüüripinnaks ehitatakse kehvake maja, mille kvaliteet vastab elamufondi enamust moodustavale nõukaaegsele paneelelamule.

Kui aga vaatame Eesti elanike sissetulekuid ja ostuvõimet, siis peame tõdema, et uue korteri soetamine või üürilevõtmine on luksus, mida saavad endale lubada vaid oluliselt üle keskmise sissetulekut teenivad inimesed. Enamus inimesi peab leppima keskmine kvaliteediga elupindadega.

Seega tekib absurdne olukord, kus munitsipaalüüripind rajatakse madala sissetulekuga inimestele, kes vajavad abi ja neile pakutakse soodushinnaga luksuskaupa. Need, kes omadega ise hakkama saavad peavad ikka leppima Mustamäe või Lasnamäe paneelimaja keskpärase kvaliteediga.

Mis on lahendus?

Üüriturul ei ole lokaalset probleemi. Üürituru arengud on olnud ülimalt positiivsed ja liikumised on õiges suunas. Pakkumine suureneb, hinnad on küll kerkinud, kuid pole kaugeltki kaasas läinud ostu-müügihindade meeletu ralliga. Üürimist etteplaneerides on pind võimalik mõistliku ajaga leida.

Küll peab tõdema, et probleemid elamispindade sektoris on olemas. Olgu siin näiteks mainitud elamufondi aeglane uuenemine, mis ei kata amortisatsiooni ning sellest tulenevat kvaliteeditaseme langemist.

Seega tuleb ergutada uue elamufondi loomist. Uute korterite üürisektori ja omanikuasustuse vahel jagamisega saab erasektor väga hästi hakkama.

Uue elamufondi rajamise ergutamiseks pakun välja mõned lahendused.

Riigile ja omavalitsustele kuulub hulk maad, mille perspektiiv on selle mahamüümine erasektorile. Siis on omavalitsustel võimalik need krundid enne mahamüümist varustada detailplaneeringute ja kommunikatsioonidega. Erasektoril müümisel võib müügitingimustesse lisada mõistliku, kuid mitte ahistava hoonestamise tähtaja.
Teine võimalus elamispindade pakkumist suurendada on kaotada kinnisvaraarendajaid pitsitavad nõuded eluruumide suuruselt. Kui eluruumide suuruse ja arvu paneb paika parkimiskohtade olemasolu, siis on see täiesti arusaadav ja aktsepteeritav. Samas võib öelda, et Tallinna 90-ruutmeetrine keskmise korteri brutopinna nõue hoiab iga-aastaselt sadu kortereid turule tulemast.
Mööda ei saa maksuküsimustest. Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Omanike Keskliit ja Maksumaksjate Liit on teinud ettepaneku eraisikust üürileandjatele maksusoodustuse pakkumisest. Hetkel peavad eraisikust üürileandjad tasuma tulumaksu kogu üüritulult ilma mahaarvamiste võimaluseta. Siin mõistliku lahenduse leidmine toob koheselt põranda alt välja hulga üüripakkumisi ja ergutab ka uusi üürileandjad sellele ärile mõtlema.
Üürisektori soodustamise juttude juures tundub muidugi absurdsena olukord, kus kodualune maa on maamaksuvabastusega. Üürikorterialuse maa eest tuleb aga maamaksu tasuda maksuvabastusele järgnenud kõrgema tarfiifiga. Kogu elamumaale tuleb anda maamaksu vabastus.

Kokkuvõttes tuleb munitsipaalüüripinnaiharad tunnistada probleemi peamist olemust. See on kogu elamufondi, mitte kitsalt üürielamufondi uuenemine ehk kvaliteet. Hakata uue elamufondi loomist ergutama üüripindade rajamise läbi on kui alustada maja ehitamist katusest – naha saab esialgu higiseks, kuid selgusehetke saabumisel tuleb kõik ümber teha.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 13.05.2014

07.05.2014 Tõnu Toompark

13.05.2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi pikaajalise kogemusega kutseline kinnisvaramaakler Ruth Tõniste.

Kinnisvarakoolitus annab Sulle:

teadmised äripindade olemusest ja erisustest võrreldes elamispindadega;
teadmised äripindade tehingute poolte õigustest ja kohustusest;
konkreetsed nõuanded ärikinnisvaraturul toimetamiseks.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub Kinnisvarakoolis teisipäeval 13.05.2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

OECD prognoosib Eesti majanduskasvu kiirenemist 3,1 protsendini aastal 2015

06.05.2014 Tõnu Toompark

Täna avalikustatud Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) kevadprognoosis kasvab Eesti majandus 2014. aastal 1,2%, mis on samal tasemel euroala hinnangulise keskmise kasvuga käesoleval aastal. Tulevaks aastaks ennustatakse Eestile OECD ja euroala keskmisest oluliselt tugevamat 3,1-protsendist majanduskasvu.

Majanduskasvu toetab põhiliselt palgatõusust tulenev eratarbimine, sest eksporti pärsivad Soome olukord ja Ukraina-Venemaa kriisi põhjustatud ebakindlus.

Tööpuudus võib OECD hinnangul tänavu seoses ebakindla väliskeskkonnaga veidi tõusta, kuid langeb 2015. aastal 8,5 protsendini, mis on oluliselt parem euroala keskmiseks prognoositud 11,4 protsendist 2015. aastal. OECD soovitab muuhulgas Eestil kaaluda aktiivsete tööturumeetmete (koolitused, praktika jne) mahu suurendamist ning tegeleda madalapalgaliste maksukoormuse langetamisega, et vähendada struktuurset tööpuudust.

„Eesti reformipoliitika toetamise juures osutab OECD tööjõumaksude probleemile. Oleme madalapalgaliste maksukoormuse osas vastanud maksuvaba miinimumi tõstmisega,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi. „Ent meie struktuurne probleem on laiem, puudutab ka kõrgemapalgalisi töökohti ja investeeringuid, mistõttu tulevast aastast alanevad ka töötuskindlustusmakse ja tulumaksu määr.“

Eesti inflatsioon püsib 2014. aastal madalal, euroala keskmisega samal tasemel: 0,7% ning kiireneb tugevneva majanduskasvu toel 2015. aastal 1,7 protsendini, mis jääb madalamaks OECD keskmisest inflatsiooniprognoosist (1,9%).

OECD prognoos: http://www.oecd.org/eco/outlook/economicoutlook.htm

Eesti osa kokkuvõte: http://www.oecd.org/eco/outlook/estonia-economic-forecast-summary.htm

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Ober-Haus: Müügipakkumiste arv kasvas aprillis jätkuvalt

06.05.2014 Rain Rätt

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes aprillis võrreldes märtsiga 1,1%. Võrreldes 2013. aasta aprilliga on indeks 19,0% kõrgem.

Tallinnas toimus aprillis korteriomanditega 670 tehingut, mida on 4,1% vähem kui märtsis, kuid 20,3% rohkem kui eelmise aasta aprillis.

Tallinnas langes korteri keskmine pinnaühiku hind aprillis võrreldes eelmise kuuga 1,2%, kuid tõusis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 20,3%.

Võrreldes eelmise kuuga oli linnaositi suurim pinnaühiku hinnatõus Kristiines 7,3%, Pirital 4,4% ja Haaberstis 3,1%. Hinnalangus oli suurim Kesklinnas -5,7%, Põhja–Tallinnas -3,9% ja Lasnamäel -0,5%. Linnaositi on hindade kõikumise põhjuseks tehingute struktuur.

Võrreldes 2013. a aprilliga on suurim pinnaühiku hinnatõus toimunud Lasnamäel 26,0%, Mustamäel 24,8% ja Kristiines 24,6%. Äärelinna korterite hinnatõusu põhjuseks on väiksemate korterite nõudluse järsk kasv ja pakkumise vähenemine.

Võrreldes hindade tipuga 2007. a oli aprillis Tallinna keskmine pinnaühiku hind 15,0% madalam ehk 1 451 eurot ruutmeetri kohta.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind aprillis võrreldes eelmise kuuga 0,8% 1 203-le eurole, kuid Pärnus langes 5,0% 880-le eurole.

Jõhvis keskmine pinnaühiku hind tõusis ja oli 270 eurot ruutmeeter ning Narvas tõusis ja oli 486 eurot ruutmeeter.

Korteriturgu mõjutavad positiivselt eelkõige Tallinnas soodsad laenutingimused, tarbijate kindlustunde ja sissetulekute kasv. Samas on teist kuud järjest märgata müügipakkumiste arvu kasvu ja 20 -25% hindade kasv aasta jooksul ei ole jätkusuutlik.

Rain Rätt
Analüütik

Vaata ülevaadet lähemalt siit.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 04/2014

06.05.2014 Tõnu Toompark

Kinnisvaraturg punases

Pindi Indeks langes aprillis 2,2% võrra, andes 17 Eesti suurema linna tehingute kaalutud keskmiseks hinnaks 1072 eurot. Märtsis oli antud suurus korrigeeritud andmetel 1103 €/m².

Kui märtsis tehti antud linnades 1119 korteriomandi tehingut, siis aprillis langes aktiivsus 1087 tehingule, languseks 2,9%.

Võrdluseks- mullu aprillis tehti indeksilinnades 1170 korteriomandi tehingut.

Võrreldes hinnatipuga aprillis 2007 on indeks languses veel 23 protsendiga. Võrreldes viimaste aastate madalaima punktiga juulis 2009. aastal (624,2 €/m²) on Pindi Indeks 72,7 protsendi võrra kõrgemal.

Pindi Kinnisvara koostatud hinnaindeks võtab arvesse kõigis maakonnakeskustes, lisaks Kohtla-Järve ning Narva linnas tehtud korteriomandite ostu-müügitehingute kaalutud keskmise ruutmeetrihinna. Tegemist on väärtusega, mis hõlmab ligi 800 000 elaniku eluaset läbi kümne aastase ajaloo.

Tallinna korteriturg hakkab hanguma

Tallinna korteriteturg hakkab kiirelt tõusnud hindade tõttu kinni kiiluma, seda näitab nii langev tehingute arv kui kiirelt suurenev pakkumine.

Võrreldes 2013. aprilliga on Tallinna korterite hinnad tõusnud 24% võrra, samas tehingute arv on 14% ehk ca 100 tehingu võrra väiksem. Paljud varaomanikud on laenulõksust lõplikult vabanenud ja oma vara müüki paisanud, mis on aasta algusest tõstnud korterite pakkumise arvu 5500lt 7000le ühikule.

„Kui 2013. ja 2014. aasta korterituru tehingute arv on esimese nelja kuu lõikes veel võrreldavad, siis seda enam üllatas negatiivses mõttes aprillikuu, mil Tallinnas tehti pea 100 tehingut vähem, kui mullu samal ajal,“ sõnas Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.

„Et turg kinni ei jookseks, peab midagi muutuma, olgu selleks inimeste ostujõud, raha hind intresside või omafinantseeringu määra näol, kinnisvara enda hind või muutused Eesti demograafias,“ lisas ta. Simson ütles, et kuna suuri muutusi eelnevas ette näha pole, tuleb igaks-juhuks arvestada lühiajalise seisakuga Tallinna korteriteturul, kus kaubaks lähevad eelkõige uued korterid, mis on konkurentsi tihenemise tõttu järelturu kaubast vaid mõnekümne protsendi jagu kallimad.

Müüjate turg hakkab läbi saama

Märksa olulisem pakkumiste arvust on selle suhe ostjatesse, mis on võrreldes aastataguse ajaga oluliselt muutunud – täna on ostjal märksa suurem valik ja seeläbi müüjatel vaja rohkem pingutada.

„Müüjaturg hakkab läbi saama,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

„Kui eelmisel nn hooajal ehk sügisel oli kuiselt iga ostja kohta pakkumises 8,3 elamispinda, siis praeguseks on see tõusnud 11,3 elamispinnale, mis annab 36% kasvu. Sisuliselt on täna igal ostjal kolmandiku võrra parem valik,“ sõnas Sooman.

„Mullu sügisel odavamate ja väiksemate korterite puhul tavapäraseks saanud enampakkumised on möödanik, nüüd peavad ka müüjad pingutama, et ostjale kaup atraktiivseks teha,“ lisas ta.

Kulukärped mõjutavad kinnisvaraturgu

Lisaks soomlaste ja venelaste lahkumisele turult on Eesti kinnisvaraturg kaotamas veel väärtuslikku ostjaskonda- mitmed rahvusvahelise taustaga ettevõtted kärbivad kulubaasi ning see süvendab ebakindlust keskmisest jõukamate tippspetsialistide seas.

„Kärpeid näeme panganduses, telekommunikatsioonis, ehitussektoris. Need ettevõtted on rahvusvahelised ja teevad otsuseid globaalseid trende jälgides, kuid meie õhukesel kinnisvaraturul annab tunda ka see, kui mõnikümmend tippspetsialisti ei saa lubatud palgatõusu ja osad neist lausa koondatakse“, ütles Pindi Kinnisvara analüütik Siim Simson.

„Kui üks jõukam grupp tunneb ennast ebakindlalt, siis see mõjutab tahes-tahtmata ka teiste ostjate otsuseid,“ lisas Simson.

Kallis korter viib pered Tallinnast eemale

Sarnaselt 2005. aastale on alanud uus valglinnastumise laine, mida toidab kiire korterite hinnatõus- jõukamad pered kolivad linnaäärsetesse eramutesse, hinnatundlikumad aga otsivad elamispinda Tallinna satelliitasumites.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ütles, et keskmisele tallinlasele käib keskmine Tallinna elamispind juba üle jõu.

„Lahenduseks on kodu Keilas, Raplas, Sauel, Maardus või muus sarnases hea infrastruktuuriga linnas, millel on hea ühistranspordiühendus Tallinnaga,“ sõnas ta.

„Raplast sõidab rong Tallinna kesklinna tunniga, halvemal päeval kulub isegi Viimsist autoga sõites rohkem, samas kinnisvara hinnavahe on võrreldud paikades umbes 3 kordne,“ sõnas Sooman. „Ainuüksi mere lähedus ei muuda korteri hinda kolm korda, selles suhtes tuleb ümberkolijatele ratsionaalsete otsuste eest au anda,“ lisas ta.

Vaata turuülevaadet siit.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Союз фирм недвижимости: цены вырастут и арендовать будут больше

06.05.2014 Tõnu Toompark

Бюро недвижимости ожидают, что темп купли-продажи жилья снизится, но зато оживится арендный рынок. Такие данные выяснились из опроса, проведенного среди предприятий, входящих в Союз фирм недвижимости (EKFL).

Главы предприятий ожидают большой рост цен на аренду жилых помещений, а также большой рост числа этих сделок, сообщил член правления EKFL Тыну Тоомпарк.

Что касается коммерческих помещений, то здесь также ожидается рост цен, однако число сделок будет более скромным, чем в прошлом году.

EKFL проводит исследование настроений в сфере недвижимости два раза в год, чтобы выяснить оценки руководителей бюро недвижимости в отношении трендов рынка.

EKFL создан в 1994 году. В союз входит более 40 ведущих предприятий сектора недвижимости.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kallas: planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõudega liigume edasi paralleelselt

06.05.2014 Tõnu Toompark

Riigikogu majanduskomisjon arutas esmaspäeval planeerimisseaduse eelnõule saabunud ettepanekuid ühise laua taga koos ettepanekute esitajatega, komisjoni esimehe Kaja Kallase sõnul liigutakse planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõudega komisjonis edasi paralleelselt.

„Planeerimisseaduse ja ehitusseaduse eelnõude näol on tegemist mahukate valdkondade ja uute terviktekstidega. Ilmselgelt on vaja palju aega, et ära kuulata huvitatud osapooled ja läbi kaaluda esitatud muudatusettepanekud. Liigume eelnõudega edasi paralleelselt, täna toimus alles esimene kaasamise koosolek paljudest,“ ütles Kallas.

Arutelul osalenud planeerijate ühing tunnustas planeerimisseaduse eelnõuga tehtud töö eest ning esitas omapoolse kriitika. Ühing tõi välja küsitavusi kaasamisprotsessis näiteks riigi eriplaneeringute puhul, samuti viitas vastuoludele teiste õigusaktidega ning vajadust teha mõjuanalüüs. Ühing märkis ära veel vajaduse kaaluda kohalikule omavalitsusele kaalutlusõiguse andmist avaliku detailplaneeringu menetluse protsessist loobumiseks. Planeerijate ühing esitas eelnõule kokku 65 muudatusettepanekut.

Arhitektide liit tegi ettepaneku luua riigiarhitekti instituut ja kaasata ruumilisse planeerimisse rohkem oskusteavet. Siseministeeriumi hinnangul on kompetents olemas ning uut institutsiooni vaja pole, küll on aga puudu inimestest. Maastikuarhitektide liidu ettepanek oli määratleda tiheasustusala mõiste ja paremini viia sisse planeerimise üks olulisemaid ideid – asustuse suunamine. Samuti leidis liit, et detailplaneeringust lubab eelnõu loobuda liiga kergekäeliselt.

Linnade liit pidas õigeks teatud kindlatel juhtudel kohalikule omavalitsusele detailplaneeringust loobumise võimaluse andmist. Liit tegi ettepaneku rääkida selgeks muutunud põhimõtete juures finantseerimisse puutuv. Linnade liit esitas omapoolse kriitikana väite, et eelnõu ei arvesta seniste kohtulahenditega saadud tõlgendusi ning hindama peaks eelnõuga saadava kasu ja kahju suhet. Justiitsministeerium lükkas tagasi linnade liidu väite ja kinnitas, et eelnõus on kohtupraktikaga arvestatud.

Justiitsministeerium leidis, et detailplaneeringust loobumise puhul on läbirääkimisteks ruumi, kuid sellest ei ole mõistlik täielikult loobuda. Eesmärgiks on panna eelnevalt kirja tingimused, mille puhul loobumine on võimalik.

Keskkonnaministeerium tõi välja mure keskkonnamõjude strateegilise hindamise nõudega eelnõus ning rõhutas vajadust keskkonnamõjude hindamisel avalikkuse kaasamise vajadust.

Eelnõu eesmärk on kehtestada uus planeerimisseadus, mis korrastab planeerimise valdkonda puudutavat õigust. Eelnõu on osa planeerimis- ja ehitusõiguse kodifitseerimisest. Eelnõus on planeeringud ja nende menetlused eristatud liikide kaupa. Lisaks juba kehtivas seaduses olemasolevatele üleriigilisele, maakonna-, üld- ja detailplaneeringule on eelnõus uute liikidena välja toodud riigi ja kohaliku omavalitsuse eriplaneeringud, mida nõuavad riigi või rahvusvaheliselt seisukohalt tähtsad ehitised.

Eriplaneeringute koostamisel on kohustuslik kavandatavale ehitisele sobivaima asukoha leidmiseks kaaluda alternatiivseid asukohti. Erimenetluses kehtestatud planeeringu alusel on võimalik alustada ehitusprojekti koostamist. Eelnõu järgi on kohalikul omavalitsusel võimalik üksikelamu ehitamise korral detailplaneeringu menetlusest loobuda ja asendada see projekteerimistingimustega. Seejuures tuleb järgida piirkonna hoonestuslaadi ja üldplaneeringut. Lisaks on sätestatud detailplaneeringu menetlemisele tähtajaks kolm aastat.

Eelnõu läbis Riigikogu täiskogus esimese lugemise 25. veebruaril ja on saanud seejärel väga palju arvamusi ja muudatusettepanekuid.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Marge Tõnnis

06.05.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaravõiguse ABC käsiraamat on Domus Kinnisvara maaklerite poolt kasutavate abi- ja õppematerjalide hulgas tõusnud väga lühikese aja jooksul vaieldamatult kõige populaarsemaks ja enimkasutatavaks teoseks.

Kui tavapärane õppematerjal meie ettevõttes on loengumaterjali vormis, siis siin on 250 lehekülge baasteadmistele vastavat infot hästi liigendatud ja vastused tekkivatele küsimustele kiiresti leitavad.

Väga vajalik kogumik mistahes kinnisvaravaldkonnaga seotud inimestele-organistatsioonidele ning käepärane materjal igapäevatööd tegevale kinnisvaraspetsialistile.”

Marge Tõnnis
Domus Kinnisvara maakler
Kutseline kinnisvaramaakler
Aasta Maakler 2013

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Statistika: Elamumaa tehingute arv kasvas aastaga 91%

06.05.2014 Tõnu Toompark

2014 I kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis kokku 3171 tehingut hoonestamata maaga. Neist tehingutest 451 tehti Harjumaal ja 247 Tartumaal. Aastaga kerkis Eesti hoonestamata maa tehingute arv 28%.

Hoonestamata maa tehingute arvust 513 tehingut tehti elamumaaga. Aastaga kasvas Eesti elamumaatehingute arv ligikaudu kahekordseks ehk 91% võrra. See näitab selgelt, et korterituru aktiivsus on vägisi maade-majade turule trügimas.

Harjumaal elamumaa tehingute arv kasvas aastaga 43 ja Tartumaal 90%.

Eesti keskmise elamumaa tehingu väärtus oli 2014 I kvartalis Eestis 33 000 eurot, mis on eelmisest aastast 12% vähem. Harjumaa elamumaatehingu keskmine väärtus oli aha 64 000 eurot ehk aastatagusest 4% rohkem.

Hinnatõusuga üllatab Tartumaa, kus elamumaatehingu keskmine hind kasvas aastaga 63% ehk 34 000 eurole.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Rahvaarvu vähenemine on pidurdunud

05.05.2014 Statistikaamet

Täpsustatud andmetel elas 2014. aasta 1. jaanuaril Eestis 1 315 819 inimest, teatab Statistikaamet. Rahvaarv vähenes 2013. aastal jooksul 4355 inimese võrra ehk 0,3%. Rahvaarvu vähenemises on sisserände kasv vähendanud väljarände mõju, kuid väheneva sündimuse tõttu on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus rahvaarvu languses.

Välisrände tõttu vähenes elanikkond 2614 ja loomuliku iibe tõttu 1741 inimese võrra.

Loomulik iive oli 2013. aastal 1741 inimese võrra negatiivne (sündis 13 575 ja suri 15 316 inimest). Välisrände saldo oli samuti negatiivne, välja rändas 2614 inimest rohkem kui riiki sisenes (sisserändajaid oli 4110 ja väljarändajaid 6724).

Rahvastiku vähenemist mõjutavates protsessides on kasvanud loomuliku iibe osatähtsus. Sündide arv on viimasel kolmel aastalt kiiresti langenud, 2013. aastal oli üle 2000 sünni vähem kui 2010. aastal. Surmade arv langes möödunud kümnendil, mille tulemusel on kasvanud oodatav eluiga, kuid viimasel kolmel aastal on surmade arv stabiliseerunud. Seega väheneb Eesti loomulik iive peamiselt sündide arvu kahanemise tõttu. Väljaränne jäi 2013. aastal eelneva kahe aastaga võrreldes samale tasemele, kuid sisseränne mõnevõrra kasvas. Et väljaränne hakkas 2–3 aasta eest kiiresti kasvama, oli sisserände kasv ootuspärane, kuna need protsessid toimuvadki omavahel paariaastase nihkega. Selle tulemusel vähenes välisrände tõttu Eesti rahvaarv 1000 inimese võrra vähem kui 2012. aastal.

Maakondadest võitis rahvastikku ainsana Harju maakond (üle 4100 inimese), sellest peamiselt Tallinn, sest ilma Tallinnata Harjumaa elanikkond isegi kahanes veidi. Elanikkonda kaotasid kõige rohkem Ida-Viru ja Järva maakond, nii loomuliku iibe kui ka rände tõttu vähenes neis maakondades rahvaarv üle 1,5%. Suhteliselt väiksem elanike kaotus oli Saare, Hiiu, Tartu ja Põlva maakonnas. Kui vaadata Tartu maakonda ilma Tartu linnata, siis Tartu maakonnas elanike arv isegi veidi kasvas.

Loomulik iive ja rändesaldo, 2004–2013

Arvestuslik rahvaarv põhineb 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse ja sellele lisatud alakaetuse põhjal saadud rahvaarvul, mida on täiendatud järgnevate aasta jooksul registreeritud sündide, surmade ja rände andmetega.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Pärnu Keskus avab uue maja koos kinoga 8. mail

05.05.2014 Tõnu Toompark

Moe ja meelelahutuskeskus Pärnu Keskus avab uue maja koos Pärnu esimese kaasaegse kobarkinoga 8. mai õhtul. Uue maja avamine tõotab tulla külastajatele üllatuste- ja põnevusrohke. Õhtu jooksul annab kontserte Hendrik Sal-Saller ning kolmele külastajale loositakse välja nädalavahetuseks uued autod. Sündmus algab suurejoonelise show’ga kell 18.00 ning keskuse uksed jäävad uudistajatele avatuks kuni 22.00.

Pärnu Keskuse eesmärk on ühendada ostlemine ja meelelahutus. Uues majas avab uksed Pärnus kauaoodatud kaasaegne kobarkino – Apollo kino. Delice toidukaupluse näol avaneb kesklinnas uus ning eriline esmatarbekauplus, mis pakub nii mõndagi põnevat teadlikule kliendile. Samuti avanevad mitmed uued söögikohad: Chopsticks, London Bridge sushi&café ja Peccadello café. Peale selle tuleb juurde moodsaid brände nagu Lindex, Denim Dream, Sangar jt. Lisaks uues osas asuvatele kauplustele, uuendatakse ka olemasolevat maja: Pärnu Keskuse Tauluturg laieneb ning suurendab tootevalikut. Hetkel on käimas kaupluspinna ettevalmistustööd H&M avamiseks mõne kuu pärast.

Uus maja toob keskusele juurde 4200m2 kaubanduspinda. Pärnu Keskus koosneb kahest hoonest, mis on omavahel ühendatud üle Aida tänava kulgevate õhuliste galeriidega. Lisaks filmielamustele ning ostlemisele saab keskuse ilusate vaadetega mõnusates kohvikutes ja istumiskohtades aega võtta sõpradega suhtlemiseks, ärikohtumisteks või lihtsalt puhkamiseks. Keskuse juurdeehitusega alustati 2013 aasta kevadel.

EKFL: Kinnisvaraettevõtted ootavad üürituru elavnemist

05.05.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) liikmete seas läbiviidud kinnisvarasentimendi uuring näitab, et kinnisvaraettevõtted ootavad elamispindade ostu-müügituru tempode tagasitõmbumist ja sealse aktiivsuse kandumist elamispindade üüriturule.

„Võrreldes poole aasta taguse analoogse küsitlusega on kinnisvaraettevõtete juhtide hinnangud elamispindade ostu-müügituru osas muutunud märksa konservatiivsemaks,“ kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark. „Küll oodatakse sügisese küsitlusega võrreldes märksa suuremat kasvu nii eluruumide üürihindadele, kui tehingute arvule.“

Äripindade sektori osas on ootused analoogsed. Kinnisvarafirmad näevad ees äripindade üürihindade kerkimist, kuid samas on ootus üüritehingute arvu suurenemisele mullusest tagasihoidlikum.

„Eriti tasub välja tuua veel seda, et mullu sügisel soovis kaks kolmandikku ettevõtetest töötajate arvu kasvatada ja üks kolmandik leppis töötajate arvu hoidmisega endisel tasemel. Tänavu kevadel läbiviidud uuringu tulemusena on need näitajad pöördunud – vaid üks kolmandik ettevõtteid soovib töötajate arvu suurendada,“ lisas Tõnu Toompark.

Kinnisvarasentimendi uuring on Eesti Kinnisvarafirmade Liidu liikmete seas regulaarselt kaks korda aastas läbiviidav küsitlus, mis uurib ettevõtete juhtide hinnanguid kinnisvaraturu trendidele.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994.a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 40 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Riigi üüriturul pole saba ega sarvi

05.05.2014 Tõnu Toompark

Majandus- ja taristuminister Urve Palo riiklike üürikorterite rajamise plaani peamine eesmärk on võita sotsiaaldemokraatidest valija tähelepanu. Kuni sotsid valitsevad koos reformierakondlastega, sellest asja ei saa. Ja hea ongi.

Äripäeva meelest ei peaks riik Keskerakonna juhitava Tallinna eeskujul munitsipaalseid paralleelmaailmu looma ei kinnisvarasektoris ega üheski teises valdkonnas. Kus erasektor juba turu reeglite järgi toimetab, ei peaks riik omalt poolt turuosaliseks trügima, püüdes enda peale võtta erasektori ülesannete täitmist. Kus erasektor paremini hakkama saab, sinna ei peaks riik oma nina toppima.

Üüriturg toimib. Kas üüriturg on meil „kehvakene“ või mitte, sõltub suuresti turuosalise isiklikust kogemusest. Riigi võimalused pakkujana turgu paremini toimima panna on pigem miinusmärgiga: korteriomanikele nende endi raha eest konkurentsi pakkuda on absurdne. Nõudmise ja pakkumise vahekorda ei peaks riik ise pakkujana mõjutada püüdma. Avaliku sektori üüripinnad suurendaksid küll pakkumist, aga rikuksid konkurentsiolukorda. Lihtsalt ja hinnanguliselt: see oleks turu solkimine.

Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompark juhib täna Äripäevas ilmuvas arvamusloos tähelepanu vastuolule, et mida saab kokku võtta sõnapaariga „luksuskaup hädalistele“. Riik ei saaks rajada kehva kvaliteediga majakesi niigi suuremalt jaolt nõukaaegse elamufondi täienduseks, st ehitada tuleks korralikult. Pakkuda soovitakse neid aga väiksema sissetulekuga inimestele.

Kui vahe kinnimaksmise võtab enda peale riik, on tegemist kalli sotsiaalmeetmega, mille vajadus on vaieldav ja mõju küsitav. Väidetud riigi ja erasektori koostöö osutub asju õigete nimedega nimetades ebaausa konkurentsiolukorra tekitamiseks.

Pikemaajalises perspektiivis võib riiklike üüripindade rajamine kaasa tuua soovitule vastupidise tulemuse, elamispindade pakkumise vähenemise. Riik võib pakkujana hinnad korraks alla lüüa ja osa pakkujaid turult minema peletada, suutmata ise tekkinud auku täita ja olles sunnitud ise üüripindade ülalpidamisse aasta-aastalt aina rohkem raha suunama.

Vähesed pooltargumendid sulavad. Nii sulab ajapikku praeguse seisuga ainuke riiklike üüripindade rajamise võimalik pooltargument: ehitusfirmad saavad tööd, ja see elavdaks majandust. Efekt on pigem lühiajaline, riigile omanikuna jäävad aga ülalpidamiskulud, sest ega riigile kuulumine iseenesest ühtegi asja odavamaks ei tee. Oma ülesannet saab riik palju paremini täita elamuarenduseks soodsa keskkonna loomisega, lihtsustades maa kasutamise andmist tsiviilkäibesse ja planeeringute korda.

Iseasi, kas Urve Palo ja teised sotsiaaldemokraadid riikliku üürituru loomise mõtet isegi ülearu tõsiselt võtavad. Koalitsioonileppes sellise plaani tarvis raha ette nähtud pole ning Reformierakonnaga koos valitsedes seda sinna ei teki ka. Sääraste paduvasakpoolsete ideede elluviimiseks vajaksid sotsid koalitsioonipartneriks keskerakondlasi. Praegu on riiklikust üüriturust jutustamisel rohkem tõsisematelt asjadelt tähelepanu kõrvalejuhtimise väärtus ja eesmärk.

Äripäev
https://www.aripaev.ee/blog/2014/05/05/riigi-uuriturul-pole-ei-saba-ega-sarvi

Ajaloorubriik: Pelgulinna Sõmera tänava lugu

05.05.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Sõmera tänav on Ristiku tänavalt algav ligikaudu 60 meetri pikkune enam-vähem edela-kirde suunaline umbtänav, mille lõpus asub terviklik 1920. aastate lõpust pärit elumajade kogum.

Sõmera tänav on oma nime saanud 18. märtsil 1931.

Tänav sai oma nime lähikonnas asuva Saue tänava (sau – “puhas savi”) mõjul.