Ülemiste City kolmiktorn võitis arendusprojekt 2013 tiitli

Ülemiste City Ragnar Nurkse nimeline kolmiktorn, mille ankurrentnikuks saab Eesti maksu- ja tolliamet, võitis Tallinna Ettevõtlusauhind 2013 “Arendusprojekt 2013” tiitli. Eesti kaasaegseima büroohoone maksumus on üle 30 miljoni euro ning selles on 22 000 ruutmeetrit kontoripinda. Hoone valmib täielikult selle aasta lõpus.

“Auhind on meie jaoks oluline tunnustus, mis näitab moodsate büroohoonete tähtust Tallinna ärikeskkonna arendamisel,” ütles Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees Gert Jostov. “Tallinn vajab mitte ainult uusi kontoripindu, vaid terviklike ärilinnakuid, mis võimaldavad koondada ja vahetada parimaid ideid ning konkureerida mitte üksnes omavahel, vaid ka teiste Euroopa, aga ka kaugemate ärilinnade ja linnakutega. Ragnar Nurkse kolmiktorn on Ülemiste City jaoks hüppeline samm selle eemärgi täitmise suunas.”

“Kolmiktorni valmimine suurendab Tallinna suurima ärilinnaku, Ülemiste City, äriruumide pindala kokku 55%,” selgitas Gert Jostov. “Uues hoones asub tööle kuni 3000 inimest, millega Ülemiste City linnakus töötavate inimeste arv kasvab 6000-ni. Erinevalt enamikest büroohoonetest, kus planeeringu muutmine on suure aja- ja rahakuluga, on kolmiktornis ruumilahenduse muutmine mugav tänu moodulseintele – vaheseinu on võimalik hõlpsasti liigutada ning korrustel ruumide ja töökohtade arvu vastavalt vajadusele muuta. Samuti on kolmiktorn energiatõhus – hoonel on kaalutud energiakasutuse klass ”C”. Arvestades lennujaama lähedust on rohkelt rõhku pööratud ka hoone mürapidavusele.”

“Kaasaegse ärilinnaku arendamine Tallinna lennujaama vahetus lähetuses loob välisettevõtetele sobiva ja kergesti ligipääsetava keskkonna regionaalse kontori, tütarettevõtte, allüksuse või tugiteenuskeskuse loomiseks Tallinnasse, suurendades seeläbi välisinvesteeringuid ja aidates kaasa tööhõive kasvule linnas,” lisas Gert Jostov.

Uue büroohoone ankurrentnik Eesti maksu- ja tolliamet saab Ragnar Nurkse nimelises kolmiktornis esmakordselt võimaluse koondada kogu ametkonna ühe katuse alla, mis hõlbustab tunduvalt Eesti ühe olulisema riigiameti igapäevatööd. Hoone esimesele korrusele rajatakse maksu- ja tolliameti ja Eesti riigi tarbeks üks riigi suurimaid ja võimsamaid serverikeskusi, kus hakatakse töötlema maksuandmeid ja hoidma riigi rahandusalaste andmete varukoopiaid.

Kolmiktorni projekti arendamisel on suurt tähelepanu pööratud ehitusprotsessile. Tallinna linnavalitsuse komisjon tunnistas Technopolis Ülemiste Ragnar Nurkse nimelise büroohoone ehituse ka Tallinna 2012. aasta kõige korralikumaks ehitusplatsiks.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-le Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Technopolis Baltic Holding OÜ kaudu Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaratehingute arv kasvas 7 protsenti

Septembris tehti Tallinnas kinnisvaraga 7,1 protsenti rohkem tehinguid 24,6 protsenti suurema kogumaksumuse eest kui kuu tagasi, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul on kinnisvaraturu aktiivsus viimaste aastate kõrgtasemel ja ostjaid on kõigist rahvustest. “Ka vahepeal levinud kuuldustest välismaalaste kadumistest ei vasta tõele,” ütles Vahter ja lisas, et valmimas on mitmed suured uusarendused, mis peaks turunõudluselt õhku välja laskma.

Tallinna korteritehingute arv kasvas kuuga 9,7 ning aastatagusega võrreldes kaheksa protsenti. Tallinna korteri keskmine ruutmeeter maksis septembris 1253 eurot, mis on augustiga samal tasemel. Võrreldes 2012. aasta septembriga maksab korteri ruutmeeter tänavu 12,1 protsenti enam. Kalleim Tallinna korter müüdi septembris 350 000 ja odavaim 800 euro eest.

Tallinnas müüdi septembris 39 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on kaheksa võrra enam kui eelmisel kuul. Kalleim eluhoonega hoonestatud kinnistu võõrandati 1,1 miljoni ja odavaim 300 euro eest.

Hoonestamata elamumaa kinnistuid müüdi Tallinnas septembris 22, mis on 18 võrra enam kui augustis. Kalleim hoonestamata krunt müüdi 200 000 ja odavaim 3000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu esimeses veerandis möödunud perioodil sooritatud kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest linnaosade kaupa.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kinnisvarakonverents 2013: Kinnisvaraturu tulevik – millised on ootused, mis on reaalsus?

XII RAHVUSVAHELINE KINNISVARAKONVERENTS

KINNISVARA 2013

08. november 2013 Kumu auditoorium, Tallinn

Üldteema: „Kinnisvaraturu tulevik – millised on ootused, mis on reaalsus?“

Moderaatorid:

Tambet Tiits (EKHÜ), Tõnis Rüütel (EKFL), Jüri Kröönström (EKHHL), Tanel Olek (EKMK)

 

9.00–10.00 Osalejate registreerimine, hommikukohv

10.00-10.15 Avasõnad: Marika Priske, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler

10.15-10.45 Teema kooskõlastamisel; Esineja kooskõlastamisel

10.45-11.30 Teema kooskõlastamisel

Hadley Dean, Colliers International Ida–Euroopa piirkonna juht

11.30-12.00 „Kaasaegsetest suundumustest linnaruumi kujundamises ning mis osa selles mängib kinnisvaraturg?” 

Andres Sevtsuk, urbanist, Assistant Professor of Architecture & Planning Principal Investigator, Singapore University of Technology & Design established in collaboration with MIT

12.00-13.00 Lõuna

13.00-13.45 Majandusteemaline diskussioonipaneel: „Missugused on maailmamajanduse väljavaated ja Eesti võimalused?“

Paneeli juht: Aavo Kokk, Catella Corporate Finance juhtivpartner

Osalejad: Allan Parik, SEB Eesti juhatuse liige, Balti ettevõtete panganduse juht; Rauno Klettenberg, NASDAQ OMX Tallinn juhatuse esimees; Ülo Kaasik, Eesti Panga asepresident; Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor

13.45-14.30 Kaubanduskinnisvara teemaline diskussioonipaneel: “Plahvatuslik areng kaubanduspindade turul – as on tekkimas ülepakkumine?”

Paneeli juht: Hindrek Leppsalu, OÜ Tähesaju City juhatuse liige

Osalejad: Harri Holmström, Citycon Oyj tegevjuht; Meelis Milder, Baltika Grupi juhatuse esimees;Frode Gronvold, Linstow Center Management juhatuse esimees

14.30-15.15 Ärikinnisvarateemaline diskussioonipaneel: „Ärikinnisvara tulevik – teenindus, kvaliteet ja võimalused – missugused on väikese turu eripärad?“

Paneeli juht: Ain Kivisaar, Metro Capital juhatuse liige

Osalejad: Gert Jostov, Technopolis Ülemiste AS juhatuse esimees;Urmas Laur, Seven Real Estate Advisors partner; Tarmo Kalviste, Colliers International ärikinnisvara osakonna juht; Tanel Tarum, 1Partner Kommertskinnisvara tegevjuht ja juhatuse liige

15.15-15.45 Kohvipaus

15.45-16.15 Ehitusturu teemaline diskussioonipaneel: „Ehitusturg 2014 – kuidas raskustele vastu astuda ja ehitusturule uut hoogu anda?“

Paneeli juht: Elari Udam, Riigi Kinnisvara juhatuse liige

Osalejad: Andres Trink, AS Merko Ehitus juhatuse esimees (kookõlastamisel); Margus Põim, YIT Ehitus juhatuse esimees (kookõlastamisel); Raivo Rand Ehitusfirma Rand & Tuulberg nõukogu liige; Jaanus Otsa, Astlanda Ehitus juhatuse esimees

16.15-17.00 Kinnisvarainvesteeringute teemaline diskussioonipaneel:

„Pensionifondide strateegia – miks fondid investeerivad või ei investeeri Eesti kinnisvarasektorisse?“

Paneeli juhid: Viljar Arakas, EfTEN Capital tegevjuht; Indrek Hääl, BPT Asset Management Eesti juhatuse esimees

Osalejad: Sille Pettai, Swedbank Investeerimisfondid AS, fondijuht; Andres Viisemann, LHV Panga Pensionifondide juht; Martin Hendre, Danske Capital AS juhatuse liige, Danske pensionifondide fondijuht;Heiti Riisberg, Trigon Funds AS juhatuse esimees

17.00-17.30 Kokkuvõte ja Kinnisvara Guru 2013 ja liitude aasta aunimetuste välja kuulutamine

  • Korraldajatel on õigus teha kavas muudatusi
  • Sünkroontõlge inglise-eesti-inglise keeles

Info

Konverentsi tehnilise ettevalmistusega tegeleb Corpore Konverentsid OÜ.

Infotelefon 666 0605

Konverentsist osavõtuks palume Teil registreeruda koduleheküljel www.corpore.ee.

Colliers: Investeeringute kogumaht kasvas aastaga 70%

Colliersi analüütikute koostatud turuülevaate kohaselt on jätkuvalt aktiivseimaks sektoriks investeerimisturg, 2013. aasta esimeses poolaastas tehtud investeeringute kogumaht oli ca. 70% suurem kui 2012. aasta samal perioodil. Aktiivne on ka kaubanduspindade turg, kuhu pidevalt lisandub juurde uusi rentnike. 

Büroopindade turul on jätkuvalt olulisemad teemad efektiivsus ja parkimine. Üürnikud kolivad suurtelt pindadelt väiksematele ja pindade rentimisel on oluliseks faktoriks parkimiskohtade olemasolu, eriti kui üürile võetud pind on suur ja töötajate parkimiskulud on eelarvesse arvestatud. Seetõttu eelistatakse väljaspool tasulist parkimisala asuvaid büroohooneid. On märgata, et senised tugevad pinna pakkujad, kes ka piisavalt parkimisvõimalusi pakuvad, võivad selle eelise kaotada kui nad ei rakenda meetmeid pidavavalt suureneva parkimiskohtade nõudluse rahuldamiseks.

„Vanemaid büroohooneid ähvardab pidevalt kasvav vakantsusrisk, kuna nende omanikel on tavaks vältida hoonetesse investeerimist ja loota vaid olemaoleva rendipotentsiaali realiseerimisele. Ma leian, et selline strateegia on lühinägelik, kuna mingil hetkel vajab hoone kindlasti remonti või parendamist konkurentsis püsimiseks. Vastasel juhul langeb hoone lihtsalt turult välja,“ kommenteeris Colliers International Advisors partner Margus Tinno.

Tegevus kaubanduspindade turul on väga aktiivne ja erinevad kaubanduskeskused annavad jätkuvalt teada uute kaubamärkide turule saabumisest. Oluliselt toetasid jaemüüjate tegevust ka turistid – 2013. aasta esimeses pooles Eestis tehtud kulutused kasvasid eelmise aastaga võrreldes 8,7% ning tegemist on kõigi aegade rekordiga. Siinkohal tuleb ära märkida, et kuna peamised turistiatraktsioonid ja hotellid asuvad kesklinnas, siis suurima kasu saajad asuvad just selles piirkonnas.

Pärast äärmiselt head esimest kvartalit jäi Eesti investeerimisturg aktiivseks ka teises kvartalis ja suveperioodil. Eestis 2013. aasta esimeses poolaastas tehtud investeeringute kogumaht oli ca. 70% suurem kui 2012. aasta samal perioodil. „Suur investeerimisaktiivsus ja jätkuv huvi traditsiooniliste kinnisvarainvesteeringute vastu näitavad, et turul on suures koguses väljundit otsivat spekulatiivset kapitali. Investoritel on vaba raha ja nad ostivad pidevalt kvaliteetse rahavooga kinnistuid ja mõned investorid on ka valmis suuremaid riske võtma,“ lisas Tinno.

Kinnisvaraäri ei ole enam lokaalne, turule voolab kapitali ja hinnatõus on loomulik

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) koostöös BIGBANKIGA korraldab 3. oktoobril Meriton Grand Conference & SPA Hotel’i konverentsikeskuses kinnisvarateemalise seminari, kus valdkonna arvamusliidrid annavad ülevaate kinnisvaraturu hetkeseisust ja arutlevad sektori tulevikuvisiooni üle.

EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul peaks seminari üheks märksõnaks olema tõdemus, et kinnisvaraäri ei ole enam ammu lokaalne, vaid seda mõjutavad teised turud nii Euroopas kui maailmas laiemalt.

Teiseks, Eesti kinnisvara on atraktiivne ning sellele turule voolab praegu kapitali juurde. Kuna pakkumine on suhteliselt konstantne, siis on hinnatõus loomulik ja usutavasti jätkusuutlik veel mitme aasta jooksul.

Samas hoiatab Rüütel, et kohaliku turu suurimad riskid peituvad väliskeskkonnas. Meie jaoks on võtmetähtsusega Soome ja Rootsi kinnisvaraturu käekäik, mis näitavad selgeid ülekuumenemise märke.

Seminaril teeb n.ö. makro-pildi ettekande Metro Capital Management AS juhatuse liige Ain Kivisaar, kes annab ülevaate majanduse perspektiividest ja nende mõjust kinnisvaraturule. Advokaadibüroo Glikman, Alvin & Partnerid advokaat Jako Laanemägi räägib uuematest riigikohtulahenditest kinnisvarasektoris. Näiteks huvitavatest arengutest notari tasude osas. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba tutvustab uue ehitus –ja planeerimisseaduse kõige olulisemaid uuendusi. Näiteks: miks jätsid uue planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku eelnõud kooskõlastamata Kultuuriministeerium ja Siseministeerium, rääkimata linnade ja maaomavalitsuste liitudest. Kas ehitusseadustik võimaldab ehitus- ja kasutuslubade osas paindlikku lähenemist. Visionäär Hardo Aasmäe mõtiskleb probleemi üle – kinnisvara vajab kvalitatiivseid muutusi.

Hannes Kuhlbachi juhtimisel toimub diskussioonpaneel „Mis saab ehitushindadest?“ ja Ardi Roosimaa juhtumisel paneel „Trendid eluruumide ja ärikinnisvara sektorites“. Arutlustes osalevad arvamusliidrid Tõnu Kull, Madis Mägi, Vallot Mangus, Indrek Hääl, Priit Uustulnd, Mart Saa ja Timo Aarmaa.

Seminaril kuulutatakse välja EKFLi poolt iga-aastaselt korraldatava konkursi „Säravaim kinnisvaratäht 2013“ laureaat, kelleks on kinnisvarasektori parimaks valitud magistritöö autor.

Seminari moderaatorid on EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman ja EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel.

Eesti kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. aastal, mis ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Rikkaks üüriäris: Kas väljaüürimiseks osta viis 1-toalist või üks 5-toaline üürikorter?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Väikeste korterite likviidsus on üüriturul kõrgem. Neid on enamasti võimalik kiiremini üürile anda. Seega on vakantsus madalam.

Samuti on reeglina väikese korteri ruutmeetri üürihind kõrgem, kui suurel korteril.

Suure korteri puhul on likviidsus madalam, st seda on kõrgema hinna tõttu raskem üürile anda.

Seega peab üürileandja suure korteri puhul arvestama suurema vakantsusega.

Samuti tuleb likviidsus mängu üüriärist väljumisel – väikseid kortereid on märksa lihtsam müüa.

Väikse korteri kõrgem üürihind ei tähenda üürileandja jaoks automaatselt kõrgemat tootlust, sest väikese korteri ostuhind on samuti enamasti kõrgem.

Suure korteri puhul tasub mõelda, kas korter on võimalik tubahaaval välja üürida. Tõenäoliselt tähendab see üürileandja jaoks täiendavat toimetamist üürilepingute haldamisel, kuid see peaks tasutud saama läbi suurema tootluse.

Väikese ühiselamukorteri üürnikud on enamasti ebastabiilsema eluviisiga inimesed. See võib üürileandja jaoks tähendada täiendavaid riske.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Vastus Arco Vara AS börsiteatele (30.09.2013) seoses nõude esitamisega Nordecon AS vastu

Tallinn, Eesti, 2013-10-02 08:15 CEST (GLOBE NEWSWIRE) — 30. septembril 2013. a teavitas Arco Vara AS börsiteates, et tema kontserni kuuluv Tivoli Arendus OÜ on esitanud Nordecon AS-i vastu nõude summas ligikaudu 1,9 miljonit eurot tulenevalt poolte vahel 21. mail 2012. a sõlmitud ja hilisemalt ka poolte poolt ennetähtaegselt lõpetatud projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingust.

Nimetatud nõudekirjas teavitas Tivoli Arendus OÜ Nordecon AS-i, et nõudesumma mittetasumise korral hiljemalt 20. septembriks 2013. a kavatseb ta realiseerida Nordecon AS-i poolt ehituslepingu tagatiseks antud pangagarantii summas ligikaudu 1,3 miljonit eurot. Arvestades eelkõige, et Tivoli Arendus OÜ ei esitanud lepingu kehtivuse ajal ehitusluba, on tänaseks lepingu aluseks olevad kinnistud võõrandanud ning sisuliselt Tivoli projekti arendamisega enam ei tegele, esitas Nordecon AS 13. septembril 2013. a Harju Maakohtusse hagi, et peatada pangagarantii pahatahtlik realiseerimine. Harju Maakohus rahuldas Nordecon AS-i taotluse 16. septembril 2013. a ning keelas garantii väljastanud pangal garantiikirja alusel väljamaksete tegemise Tivoli Arendus OÜ-le.

Nordecon AS ei tunnista Tivoli Arendus OÜ poolt esitatud nõuet. Nordecon AS-i nõue Tivoli Arendus OÜ vastu summas ligikaudu 0,2 miljonit eurot on seotud peamiselt lepingu täitmise käigus teostatud tööde eest tasumata arvetega.

Varem avalikustatud seonduvad börsiteated:

  • 22.05.2012 – Ehituslepingu sõlmimine (Tivoli elamuarendus)
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=507185&messageId=622520
  • 02.05.2013 – Vastus Arco Vara AS börsiteatele (04.02.2013) seoses Tivoli elamuarenduse lepingu lõpetamisega
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=540034&messageId=665157
  • 13.06.2013 – Ehituslepingust taganemine (Tivoli elamuarendus)
  • https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=561511&messageId=693118

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kesklinn saab Luku ja Võtme tänava

Tallinna linnavalitsus otsustas määrata kahe Veerenni asumisse rajatava tänava nimedeks Luku tänav ja Võtme tänav.

Veereni asumisse uute tänavate rajamise näeb ette Magasini tn 35 kinnistu detailplaneering.

Tallinna Linnavalitsuse tegi ettepaneku nimetada tekkiv lühike tänav Luku tänavaks ning Luku tänavalt algav, läbi planeeritava kvartali kulgev ja Luku tänaval lõppev uus tänav Võtme tänavaks.

Tegemist on endise Tallinna Vangla territooriumiga ja mõlemal nimel on semantiline seos ala endise kasutusega.

Äripindade üüripakkumiste arv kasvas Tallinnas aastaga 13%

Portaali KV.EE andmetel pakutu septembri kuus Tallinnas üürile 3927 äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas üüripakkumiste arv 13%.

Suurim arv üüripakkumisi asub kesklinna linnaosas. Kesklinnas pakutu portaali KV.EE andmetel septembri kuus  üürile 1482 kinnisvaraobjekti. Suurem on üüripakkumiste arv ka Mustamäel ja Lasnamäel, kus äripindade üüripakkumisi oli vastavalt 665 ja 506.

Üüripakkumiste arv on ainsana vähenenud Tallinna vanalinnas, kus sel sügisel on pakkumisi isegi veerandi võrra vähem, kui aasta tagasi. Vanalinnas pakuti septembris üürile 122 äripinda.

Suurim äripindade üüripakkumiste lisandumine oli Kristiine linnaosas. Seal suurenes aastatagusese 310 üüripakkumisete arv 58% ja jõudis 490 pakkumiseni.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
09/2012 09/2013 Muutus, %
Haabersti 81 96 19%
Kesklinn 1 319 1 482 12%
Kristiine 310 490 58%
Lasnamäe 430 506 18%
Mustamäe 622 665 7%
Nõmme 114 152 33%
Pirita 32 NA
P-Tallinn 251 250 0%
Vanalinn 165 122 -26%
 
Tallinn 3 463 3 927 13%
 
Pärnu 257 213 -17%
Tartu 576 506 -12%
Eesti 4 753 5 200 9%

Äripindade üüripakkumiste arvu muutus Tallinnas

Ober-Haus: Tallinnas keskmine korteri ruutmeetri hind septembris võrreldes augustiga ei muutunud

Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks langes septembris võrreldes augustiga –0,3%. Võrreldes 2012. aasta septembriga on indeks 11,9% kõrgem.

Tallinnas tehti septembris korteriomanditega 697 tehingut, mida on 9,6% rohkem kui käesoleva aasta augustis ja 7,9% rohkem kui eelmise aasta septembris.

Tallinnas keskmine korteri pinnaühiku hind septembris võrreldes eelmise kuuga ei muutunud.

Linnaositi oli suurim pinnaühiku hinnatõus Kristiines +19,8% ja Nõmmel +12,8, põhjuseks keskmiselt enim tehinguid uute ja keskmisest kallimate korteritega. Võrreldes augustiga oli suurim hinnalangus Pirital –6,8%, Haaberstis –14,2% ja Kesklinnas –4,5%.

Võrreldes hindade tipuga 2007. aastal oli septembris Tallinna keskmine pinnaühiku hind 26,6% madalam ehk 1 254 eurot ruutmeeteri kohta, kuid võrreldes eelmise aasta septembriga 12,1% kõrgem.

Tartus tõusis keskmine pinnaühiku hind septembris võrreldes eelmise kuuga 7,1% 1 111-le eurole ja Pärnus langes -12,0% 754-le eurole.

Jõhvis ja Narvas liikusid keskmise pinnaühiku hinnad tõusutrendis ja olid vastavalt 257 ja 442 eurot ruutmeeter.

Rain Rätt
Analüütik

Lae ülevaade alla siit.

Pindi Kinnisvara: turuinfo 09/2013

Ilmunud on Pindi Kinnisvara 09/2013 turuinfo.

Ülevaade on võimalik alla laadida siit.

Korteriühistu viivisenõue

Alates 27. märtsist 1999. a kehtib korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 7 lõige 4, mis sätestab majandamiskulude maksmisega viivitamise korral viivise arvestamise õiguse ja kehtestab korteriühistu juhatuse õiguse nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07% maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast alates. Seega on seadusega sätestatud viivise ülemmäär ja seda ületav korteriühistu juhatuse otsustus on tühine.

Autor asub seisukohale, et viidatud sättega on soovitud piirata juhatuse õigust määrata ülemäära kõrgeid viiviseid. Juhul, kui korteriühistu juhatus soovib kehtestada seadusjärgsest viivisest kõrgemat viivise määra, on tal õigus seda teha korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul.

Selline võimalus tuleneb korteriühistuseaduse § 13 lõikest 4, mis sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Järelikult on võimalik korteriühistu üldkoosoleku nõusolekul kokku leppida seadusjärgsest viivisest ka kõrgem viivis. Selleks, et vältida hilisemaid vaidlusi, tuleks muudatus kindlasti sisse viia ka korteriühistu põhikirja, kus see oleks kõigile nähtav. Juhul, kui otsus tundub ebaõiglane, on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

Samuti tasub viivisemäära kokku leppimisel jälgida, et viivisemäär ei oleks ebamõistlikult suur, sest vastasel juhul võib kohus seda maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni. Kohus arvestab siinkohal eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud isiku poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Käesolevas artiklis esitatud lahendust toetab ka asjaolu, et hetkel riigikogus menetluses oleva uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu kohaselt ei ole selle jõustumisel enam ette nähtud KÜS § 7 lõikes 4 sätestatud piirangut ja viivise arvestamine toimuks sellisel juhul võlaõigusseaduses ettenähtud korras. Autori arvates on vastav lähenemine tänuväärne, sest võimaldab vältida erinevaid vaidlusi, mis on hetkel tõstatunud seoses KÜS § 7 lõike 4 tõlgendamisega.

Kaupo Kask
Jurist
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas:

Kinnisvara täiendkoolitus alustab esmaspäeval 07/10/2013

Kinnisvarakool: kinnisvara täiendkoolitusEsmaspäeval 07/10/2013 alustab “Kinnisvara täiendkoolitus“. Koolitus on suunatud kõikidele nö edasijõudnud maakleritele. Muuhulgas on koolitus mõeldud kinnisvaramaakleritele, kes soovivad minna kutseeksamile.

Kinnisvara täiendkoolitusel läbime kõik olulised kinnisvaravaldkonna teemad: kinnisvaraturg, turuanalüüs, finantseerimine, investeeringud, hindamine, kindlustamine, juriidika. Eraldi vaatleme kinnisvaramaakleri tegevust ja seda reguleerivaid standardeid.

Kaasa saad abimaterjalid oma teadmiste täiendamiseks.

Koolitust viivad läbi pikaajalise kogemusega spetsialistid ja koolitajad: Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Marko Sula, Urmas Tehver, Igor Fedotov.

Kinnisvara täiendkoolitus” toimub

  • E 07/10/2013  kl 09.00-16.15 kinnisvaraturg, hindamine, finantseerimine, kindlustus;
  • T 08/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika;
  • E 14/10/2013 kl 09.00-16.15 maakleritegevus, planeerimine, ehitus ja projekteerimine;
  • T 15/10/2013 kl 09.00-14.00 juriidika.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Milline on 2013. aasta parim betoonehitis?

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit kuulutavad välja konkursi „Aasta betoonehitis 2013”. Konkursiga soovitakse kaasa aidata betoonarhitektuuri, betoonitehnoloogia ja betoonehituse arengule, tõsta betooni kui kodumaise ehitusmaterjali mainet.

„Eesti betoonehituses on vaikse kosumise aeg, kus on ehk rohkem aega ka veidi atra seada,” ütles Eesti Betooniühingu juhatuse esimees Vaido Leosk.

„Eesti betoontoodete tootmises on järjest olulisem toodete eksport. Viimastel aastatel on laienenud nii ekspordigeograafia, tootevalik, kui ka eksportijate arv,” lisas Leosk. Leoski sõnul on järjest kasvanud ka Eestist pärit betoonitööde teostajate tööd välisriikides, mis kinnitab taas kord Eesti erialainimeste kõrget professionaalsust.

Betoonehitise konkursile võib esitada ehitisi – hooneid ja rajatisi – mis antakse tellijale üle 2013. aasta jooksul ning mida ei ole antud konkursile varem esitatud. Esitada võib ka konstruktsioone ja menetlusi.

„Käesoleval aastal on valminud ja valmimas hulgaliselt ehitisi, mis võivad edukalt meie võistlusel konkureerida,” sõnas Eesti Betooniühingu tegevdirektor Peeter Kokk.

„Betoonehitise konkursi eesmärgiks on tutvustada ja tunnustada õnnestunud betoonehitisi ja nende loojaid laiemalt,” täiendas Kokk.

Võidab objekt või menetlus, kus oluline panus on olnud Eestis registreeritud ettevõtjate tööl ja Eestist tarnitud betoonmaterjalidel. Võidutöö valimisel arvestatakse ka objekti projekteerimise ja ehitamise professionaalsust ja nõudlikkusastet, kvaliteeti ja innovaatilisust.

Peaauhind kuulub võiduidee autorile. Äramärkimist leiavad võitnud objekti tellija, projekteerija, ehitaja ja betooni tarnija.

Žüriisse kuuluvad Eesti Arhitektide Liidu, Eesti Betooniühingu, Eesti Ehitusinseneride Liidu, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu, Eesti Projektbüroode Liidu, Kunda Nordic Tsemendi ja ehitusajakirjanduse esindajad. Žürii kokkukutsujana toimib konkursi korraldaja.

Konkursile tööde esitamise tähtaeg on 1. detsember 2013. a. Võitja kuulutatakse välja üleriigilisel Betoonipäeval 2014. aasta märtsis.

Eesti Betooniühing ja Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on kolmteist aastat korraldanud aasta parimate betoonehitiste väljaselgitamise konkurssi.

2012. a. Betoonehitiseks tunnistati Tallinna Lennusadama vesilennukite angaari betoonkonstruktsioonide rekonstrueerimine. Peaauhind – konstruktorid Karl Õiger ja Heiki Onton.

Tellija auhind – Eesti Meremuuseum, arhitektuuri auhind – KOKO Arhitektid OÜ: Raivo Kotov, Andrus Kõresaar, konstruktori auhind (uued konstruktsioonid) – Neoprojekt OÜ: Priit Luure, Riho Märtson, ehitaja auhind – Nordecon AS, betoon – Sika Baltic SIA Eesti filiaal, Rudus AS.

Eesti Betooniühing on betooni kui kodumaise ehitusmaterjali kasutamist edendav ühing, kuhu kuulub 49 ettevõtet, organisatsiooni ja eraisikut.

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit on ehitusmaterjalide tootmise ja müügiga tegelevate ettevõtjate ühendus, kuhu kuulub 64 ettevõtet.

Üks küsimus: kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused?

Kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused ja inimene tahab oma raha tagasi? Näiteks kui ilmnevad ehitusvead, mille parandamine maksab kümneid tuhandeid eurosid. Norras näiteks lasub vastutus maakleril, mitte müüjal ja selline kindlustus on elementaarne.

Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing:

“Tulenevalt VÕS § 658 lg 1 on maakleri ülesandeks vahendada müüjale ostjaga müügilepingu sõlmimist või osutada selle sõlmimise võimalusele.

Lihtsamalt öeldes – leida ostuhuviline müüja varale ja vahendada müügilepingu sõlmimiseks vajaminevat infot müüja ja ostja vahel. Maakler tulenevalt VÕS § 669 lg 1 ei vastuta tema vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest, küll aga on maakleril lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga, mis paneb VÕS § 620 kohaselt maaklerile hoolduskohustuse käsundi täitmisel, kohustuse toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale.

Müügilepinguga seonduvalt reguleerib VÕS 11 ptk, sealhulgas müüja vastutust asja puuduste eest § 218 ja järgnevad. Seega vastutab müüdud objektil ilmnevate puuduste ehk asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, ehitusvigade eest aga ka ehitusseaduse § 4-st tulenevalt ehitusettevõtja.”

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi