Täpne üldpind on korteri müügil ülioluline

Aeg-ajalt tekitab müügipakkumiste puhul küsimusi korterite üldpind – kuulutuses esitatud number võib erineda tegelikust, sest kõik oleneb sellest, mida on elamispinna sisse arvestatud.

Kõige enam on küsimusi tekitanud uuemates elamutes asuvate korterite üldpinnad, kus kuulutuses esitatud elamispinna sisse on arvestatud rõdu, panipaik või parkimiskoht. Näiteks on hooneid, kus rõdu ja panipaik ongi ametlikult osa korteri üldpinnast, kuid see on siiski väga erandlik ja pigem omane mõnele üksikule buumiaegsele elamule. Sellest hoolimata tasub omanikult küsida ametlikku korteriplaani ning uurida lisa avalikest registritest.

Tüüpkorteritega on asi lihtsam, sest nende puhul on enamasti teada kindlad planeeringud ja ruutmeetrite täpne arv. Siiski tuleb ette, et müüjad on siingi kokku liitnud näiteks rõdu ja korteri üldpinna. Kahtluse korral on lihtsaim viis õige üldpinna teadasaamiseks vaadata kommunaalarvel rida „köetav pind“, lisaks aitab kinnistus- ja ehitisregister.

Peale rõdude-panipaikade on veelgi asjaolusid, mida tasuks üldpinna kontekstis arvestada. Pärast korteri planeeringute muudatust peab omanik laskma korteri uuesti üle mõõta ning muudatustest ametkondi ja ostjat teavitama. Korteri algset üldpinda muudab see, kui kõik seinad kaetakse remondi käigus kipsplaadiga või muudetakse korteri planeeringut, tehes kergkarkass-seinte abil näiteks suurest kahetoalisest hoopis kolmetoaline korter.

Tähelepanelik tasub olla ka neil, kes soovivad osta korterit viilkatuse all. Nimelt mõõdetakse selliste korterite puhul üldpinda sellest osast, kus katusealuse kõrgus on 160 cm ja enam.

Üks soovitus ka korterimüüjale. Peale selle, et korteri üldpinnaks arvestatakse alati tegelik elamispind, tuleb olla ka numbri esitamisel täpne ning hoiduda selle ümardamisest.

Miks on tegeliku üldpinna esitamine oluline? Loomulikult seetõttu, et see on lihtsalt aus. Kui seda mitte teha, toob see päris kindlasti kaasa arusaamatusi nii müüja kui ostja jaoks.

Näiteks on tehingu osapooled pidanud pettuma, kuuldes, et kinnisvara väärtus on hindamisakti järgi väiksem kui arvati. Selle põhjuseks on muu hulgas olnud just vale üldpinna väljakäimine, kuid hindajad vormistavad akti kinnistus-ja ehitisregistri andmetele tuginedes. Üllatusi on ette tulnud ka notaris tehingu vormistamisel, kus ostja saab teada korteri tegelikku üldpinna.

Lõpetuseks tasub toonitada, et eelmainitud registrites esitatud andmete õigsuse eest vastutab omanik ning on juhtumeid, õnneks siiski harva, kus ka sealsed andmed ei ole täpsed. Riigikohus on öelnud, et lepingurikkumist ei muuda olematuks ega vabasta müüjat vastutusest ka see, et müügilepingus märgitud tehnilised andmed korteriomandi kohta vastavad kinnistusraamatu ja/või ehitisregistri andmetele. Ebaõigete faktiliste andmete kandmine maatüki või ehitise kohta registrisse ei muuda selle tegelikke omadusi. Ehitisregistri andmetel on ehitusseaduse § 56 lg 2 järgi aga üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Ka kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku “Kinnistu koosseis” kantud andmetel ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Rikkaks üüriäris: Kas anda korter üürile ise või kinnisvaramaakleri abil?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju valitsevast turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ehk üürnike palju ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole suurt mõtet maaklerit palgata.

Pigem tasub sellisel puhul üürileandjal nõuda kokkuhoitud maakleritasu asemel üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

See annab üürileandjale suurema kindlustunde ning ka üürnik võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, õnnelikum olla.

Loiu üürituru puhul tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Mõttekas on kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida.

Kindlasti peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Koolitus “Planeerimismenetlus” toimub teisipäeval 24/09/2013

Teisipäeval 24/09/2013 kell 9:00-14:00 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Planeerimismenetlus”.

Koolitus on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku detailplaneeringute. Seda siis kas planeeringute koostamise ja kinnisvaraarendamise poole pealt või näiteks tehes tehinguid planeeringut vajavate maatükkidega.

Koolitust “Planeerimismenetlus” viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Aemti juriidilise oskonna juhataja Raul Keba.

“Planeerimismenetlus” toimub teisipäeval 24/09/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

KV.EE: Korterite vähene pakkumine on tehinguhindu kergitanud

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on 62,9 punkti tasemel. Nüüdseks on KV.EE indeks hakanud näitama väga nappi, kuid siiski stabiilset tõusu.

Korterite pakkumishindade tõusu taga on muidugi eelkõige Tallinna korterite hinnatõus. Tallinnas on ühtlasi kasvanud nii korterite pakkumishinnad, kui ka tehinguhinnad. Maa-ameti esialgsetele andmetele tuginedes on 2013 III kvartali korterite tehinguhinnad aastatagusest Eestis 9 ja Tallinnas 16% kõrgemal.

Selged tehingute trendid joonistuvad välja ka Tartus. Teistes suuremates tõmbekeskustes on elamispindade turg sedavõrd õhuke ja hüplik, et turu ühesest liikumissuunast rääkida on raske. Näiteks Eesti suuruselt kuuendas linnas Viljandis on tänased korteritehinguhinnad aastatagusest 4,5% allpool. Kohtla-Järvel on languseks isegi 15% Narva 15% kasvu kõrval.

Tallinna-Tartu korterite hinnatõusu põhjuseks on kasvanud keskmine palk, kuid eelkõige siiski soodsad laenutingimused. Uute eluasemelaenude intressimäärad ei olnud isegi mitte kinnisvarabuumi parimatel aegadel sedavõrd soodsad, kui need on täna. Juulikuine keskmine eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,5%.

Korterite tehinguhindasid on kergitanud ka hea kauba nappus. Kinnisvarasektori omapäradest tulenevalt ei ole uut kinnisvara võimalik kiiresti „juurde toota“. Mõistliku hinnaga pakkumised on ükshaaval ära nopitud nagu sügisesed punased ladvaõunad.

Nii on portaali KV.EE korteripakkumiste hulk kukkunud aastataguselt 19 725 pakkumiselt tänaseks 17 621 pakkumiseni. Pakkumiste arvu aastaseks vähenemiseks teeb see 11%.

Seejuures võime KV.EE pakkumiste arvu vaadates tõdeda, et muutused elamispindade turul on pannud inimesi majandusreeglite järgi käituma. Kerkinud hinnataseme juures on korterite pakkumiste arv täna siiski kõrgemal, kui käesoleva aasta alguskuudel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

KV.EE indeks

Kas osta renoveeritud või remontivajav korter?

Kiirelt kasvanud kinnisvarahindade valguses arutletakse üsna tihti selle üle, kas osta renoveeritud või remontivajav korter. Kui ilusasse, remonditud korterisse kolides või seda välja üürides jääb ära suur tolmutamine, siis kapitaalremonti vajav korter on soodsam ning sisekujunduse saab ise teha. Kuulutusteportaalides on remontivajavate korterite pakkumine üha väiksemaks jäämas.

Kõigepealt veidi statistikat Lasnamäe kui asustusüksuse põhjal, kus on kõige rohkem müügis ühte tüüpi kortereid. Augusti keskpaiga seisuga oli portaali City24 andmetel kapitaalremonti vajavaid kortereid pakkumisel 8 (keskmine hind 850 €/m2), remontivajavaid kortereid 38 (keskmine hind 913 €/m2) ja renoveeritud kortereid 234 (keskmine hind 1281 €/m2).

Nagu näha, on renoveeritud kortereid müügis kõige rohkem ning vaadates pikemalt tagasi, on pakutavate remontivajavate elamispindade hulk aina väiksemaks jäänud.

Mida siis eelistada?

Mõlemas seisukorras korteritel on ostja jaoks palju plusse ja miinuseid. Samas peab arvestama sellega, kumb on tähtsam ja kasulikum – kas võimalik rahaline kokkuhoid ise remontides või võidetud aeg renoveeritud elamispinda soetades? Ajaga on üldiselt asi selge, seda on paljudel vähe, sestap vaatame plusse ja miinuseid, mis kaasnevad remontivajava korteri ostmisega.

Plussidena saab esile tuua odava hinna, mis on ka peamine põhjus, miks selliseid kortereid ostetakse. Samuti peetakse oluliseks võimalust teha remonti enda soovide kohaselt, mille puhul on ka teada, kuidas on korteris paigutatud torud ja rajatud elektrisüsteem. Tugev argument on ka võimalus remondi kogumaksumust enda rahaliste võimaluste järgi optimeerida.

Miinused avalduvad esmalt selles, et renoveerimistööde ajal ei saa ostetud korteris elada. Võib juhtuda, et selleks ajaks tuleb üürida teine korter, mis näiteks tüüpilise kahetoalise korteri puhul tähendab 250 eurost igakuist väljaminekut. Seega ei sobi niisugune korter olukorras, kui on tarvis kiiresti uude koju kolida.

Kui enne sai mainitud võimalust remondile kuluvat rahahulka kontrollida, siis teisalt võib juhtuda, et ka remondi lõplik hind ei ole alati etteplaneeritav ning võib pidevalt kasvada. Remondi maksumus sõltub korteri suurusest, tööde põhjalikkusest (kas vahetatakse ka sanitaarsüsteemid ja elektrijuhtmestik), viimistlusmaterjalide hinnast ning kui palgatakse ehitusfirma, siis ka selle poolt teostatavate teenuste (tööjõukulu) maksumusest.

Probleemiks on ka remontivajavate korterite pakkumiste vähesus, mis tähendab seda, et tuleb pidevalt jälgida kuulutusi ning reageerida ruttu, sest soodsa hinna korral ostavad niisuguseid kortereid ka investorid, kes neid remonditud kujul kallimalt edasi müüvad.

Kes mida eelistab?

Üldiselt ei ole ostjaskonna seas kindlat tüüpi inimesi, kes eelistaksid üht korteri seisukorda teisele. Erinevused on üsna väikesed, kuid siiski olemas.

Remontivajat korterit eelistavad pigem need, kellele meeldib ise teha ja kelle jaoks on tähtis odavam korteri soetushind. Samuti tunnevad selliste korterite vastu huvi investorid. Nõudlus on suur ning seda võimendab ka vähene pakkumine. Näiteks, kui renoveeritud korteri müük võtab Lasnamäel aega keskmiselt kolm kuud, siis remontivajav korter leiab uue omaniku ühe kuuga.

Renoveeritud kortereid soetavad aga inimesed, kes on müünud oma suurema korteri (näiteks kallite küttekulude tõttu) ning soovivad kohe edasi kolida valmis väiksemasse korterisse. Samuti eelistavad remonditud elamispinda väikeste lastega noored pered, naised ning vanemad inimesed, muidugi ka investorid, kes neid välja üürivad.

Suure pakkumiste hulga tõttu ostetakse rohkem renoveerituid kortereid.

Üks ei ole teisest parem ega halvem

Mõlemal, nii remontivajaval kui ka renoveeritud korteril, on plusse ja miinuseid ning üht varianti teisest paremaks pidada ei saa. Pigem sõltub kõik inimeste võimalustest, eelistustest ning neist lähtuvatest valikutest.

Ostes remontivajava korteri, saab oma uue kodu valmimisel hoida kätt pulsil ning kõiges kaasa rääkida. Samuti kaasneb sellega rahaline kokkuhoid.

Valides aga korteri, mis on renoveeritud, säästate aega, närve ning saate koheselt sisse kolida.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

Vabaõhumuuseumi naabrusse kavandatakse uusi elamuid

Tallinna linnavalitsus algatab homsel istungil Vabaõhumuuseumi tee 20 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu koostamise.

Planeeritav maa-ala asub Vabaõhumuuseumi tee ja mere vahelisel alal. Detailplaneeringuga soovitakse luua võimalus ehitada 3,34 ha suurusele maa-alale kuni kaheksa maksimaalselt 3 maapealse korrusega korterelamut. Ühtlasi soovitakse detailplaneeringuga muuta Vabaõhumuuseumi tee 20 kinnistu sihtotstarve tootmis- ja maatulundusmaast elamumaaks

Lisaks on detailplaneeringu ülesanne üldiste maakasutustingimuste määramine ja heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ning tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendamine.

Planeeringualal paiknevad üksikelamu, abihoone ja alajaam.

Vabaõhumuuseumi tee 20 kinnistul kasvavad haljastuslikult väärtuslikud männid, kuused, kased, pärnad, elupuud, euroopa lehist ja siberi nulgu. Osa planeeritavast maa-alast jääb Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, vaatesektorisse vaateplatoolt Tiskre klindil kiirtega Kaarli kirikule ja Toompea põhjanõlvale. Maa-alale hoonestuse kavandamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus.

Planeeringuala piirneb lääne poolt kuni 4-korruseliste korterelamutega, põhja poolt merega, ida poolt Vabaõhumuuseumi territooriumiga ja lõuna poolt Vabaõhumuuseumi teega. Lähedal asub bussi nr 21 peatus, mis tagab ühenduse teiste linnaosadega.

Kuna naaberkrundil asuvad peamiselt korterelamud, mis on lamekatusega ning paiknevad põhja-lõuna suunaliselt, on ka käesolevas planeeringu eskiislahenduses kavandatud hooned põhja-lõuna suunaga ning lamekatusega. Korruselisuseks on valitud 3 korrust (sh katusekorrus), et kavandatavad hooned toetaksid planeeringualast läänes asuvate 4-korruseliste korterelamute ning Vabaõhumuuseumi territooriumile kavandatud hoonete vahelist ala.

Ala hoonestamiseks on valitud väiksed, kuni kuue korteriga korterelamud, mis loovad sujuva ülemineku naaberkrundil olevate suuremate korterelamute ning Vabaõhumuuseumi territooriumi vahel. Hoonete paigutusel on lähtutud eelkõige haljastuse säilitamise printsiibist. Kahe elamugrupi vahele, puudest vabale alale on planeeritud laste mänguväljak. Lisaks on planeeringualale ette nähtud võimalus ka suuremaks rekreatsioonialaks, mis asub krundi põhjapoolses osas.

Detailplaneeringu eskiisi koostas K-Projekt AS.

Stalini-aegsed majad aina populaarsemad

Tallinnas on veel omajagu põnevaid kvartaleid ja asumeid, millest ehk niipalju ei räägita, kuid mis elukeskkonna ja kinnisvara vaatevinklist on kahtlemata huvitavad ning seda on juba avastanud ka koduostjad. Üks niisugustest kohtadest on Põhja-Tallinnas asuv stalinistliku arhitektuuriga piirkond Pelguranna Kopli poolses osas, mille peatänavaks on Lõime ning mis jaguneb Sitsi ja Pelguranna asumite vahel.

Võrreldes möödunud aasta kevadega, mil seda piirkonda hakati senisest rohkem avastama (kuigi loomeinimestele on Lõime tänav juba ammu huvi pakkunud), on müügipakkumiste hulk nii Lõime kui paaril kõrvaltänaval märgatavalt vähenenud. Enam on saadaval suurema üldpinnaga esimese korruse kortereid ning ka väikeseid ühiselamutube. Veelgi vähem on kortereid saadaval piirkonna selles osas, mis jääb Sõle, Kopli ja Lõime tänava vahele.

Hinnastatistikas saame näha kahte trendi. Ühelt poolt on pakkumishinnad tõusnud keskmiselt 15-30%, tehinguhinnad vähem, enamasti samas rütmis kogu ümbruskonna hinnakasvuga, milleks on sõltuvalt korteri suurusest ja seisukorrast 5-15%, aga ka enam kui 20%. Teisalt on ära müüdud kõik odavamad korterid ja alles on jäänud kallima ruutmeetrihinnaga pakkumised. Odavamate, enamasti remontivajavate korterite müük näitab põnevat ja hoopis laiemat trendi.

Nimelt on stalini-aegsed majad (ametliku nimega stalinistlik klassitsism) võetud omaks ostjaskonna poolt, kes hindavad just nende hoonete ajaloolist miljööd. Korterid renoveeritakse säästvalt ja taastavalt, välditakse kiiret euroremonti.

Hinnatakse algupärast põrandakatet (enamasti kvaliteetne parkett), sahvreid, siseaknaid köögi ja sanitaarruumide vahel, rosette-kaunistusi-karniise ning tahveluksi. Kui originaali pole enam alles, siis püütakse koopiatega endist õhkkonda taastada. Renoveerimistöödesse suhtutakse sama tõsiselt, nagu seda tehakse miljööväärtuslikes puitasumites.

Ennustan nendele majadele-kvartalitele suurt tulevikku, sest tegu on Tallinnas kindlasti omanäoliste, suurlinlikku miljööd pakkuvate elukeskkondadega. Südalinnas, näiteks Uues Maailmas või Rävala puiestee ja Liivalaia tänava vahel asuvad kvartalid võitsid ostjate südamed juba aastaid tagasi. Nüüd juhtub see ka mujal.

Korterituru hooajalisus

Selles, et kinnisvaraturg oma olemuselt hooajaline on, pole meie kultuuriruumis ja kliimavöötmes midagi üllatuslikku. Aastast aastasse töötab sama stsenaarium, mida eriti ei kõiguta ka kinnisvaraturu tsüklid, sest tsüklilised muudatused ei ole sedavõrd kiired, et aastaegadest tingitud eripärasid päriselt kõrvale tõrjuda. Siiski tekitasid buumiaja kiire hinnatõus ja sellele järgnenud kiire hinnalangus selles teatavaid kõrvalekaldeid.

Tore on midagi teada, kuid kindlasti on iga teadmise puhul oluline ka see, mida sellega peale hakata. Kas kinnisvara ostjad või müüjad peaksid hooajalisust midagi enamat teadma ja kas seda teadmist on võimalik enda kasuks pöörata?

Kvartaalne statistika

Tavaliselt tehakse kinnisvaraturu kohta kvartaalset statistikat. Selles on oma loogika, sest lühem periood võiks saada enam mõjutatud juhuslikkusest. Kui Tallinna ja ka Tallinna linnaosade puhul võib teatavat analüüsi teha ka kuude lõikes, siis näiteks väiksemate linnade puhul pole sellel mõtet.

Alljärgenval graafikul on kõrvutatud terve Eesti kinnisvaratehinguid ja Lasnamäe korteritehinguid. Pole üllatav, et tegemist on sarnaste kõveratega. Seda vaatamata tõsiasjale, et Lasnamäe tehingute arv Eestis toimunud kinnisvaratehingute koguarvust on küll märkimisväärne, aga siiski alla 5%. Selgitus on selles, et kinnisvaraturg käitub enamikes sektorites suhteliselt sarnaselt, lisaks on turul toimunud tehingutest märkimisväärne hulk just korteritehingud ja korteriturg on üle Eesti suhteliselt sarnane. Väga selgelt joonistub välja see, et just esimene kvartal on madalaima aktiivsusega. Sellele vaatamata jääb kummitama küsimus, kas turu aktiivsus on sarnane ka kuude lõikes.

Tehingute arv kuude lõikes

Tehingute arv on erinev ka kuude lõikes. Alljärgeval graafikul on võrreldud Lasnamäe korterituru aktiivsust ja sama perioodi hinnamuutust. Kui kinnisvaraturu tsükli kontekstis näiteks aastate lõikes võib täheldada selget sarnasust, siis hooajalised muudatused on pigem erinevad. Loomulikult on selles oma loogika, sest hooajaliselt muutub just turu aktiivsus, kuid otsene mõju hindadele nendel muudatustel puudub.

Selgelt eristub jaanuar, mis on tavaliselt aasta madalaima aktiivsusega kuu. Jaanuari madal aktiivsus on suuresti põhjustatud sellest, et jõulude ajal pole inimestel tahtmist kinnisvaratehingutega tegeleda, st tehingu ettevalmistamine nõuab tavaliselt aega ja see aeg jääb suures osas just detsembrisse, mil pooleliolevad ettevõtmised viiakse lõpuni, aga uutega pigem ei alustata.

Tavaliselt on madal aktiivsus ka kesksuvel, kuid kvartaalses kontekstis „parandavad“ seda oluliselt aktiivsemad kuud, mis sellele vahetult eelnevad või järgnevad. Müügimõtteid mõlgutades tuleb sestap jälgida küll turu üldist arengut, kuid hooajalisusest ei saa ennast eriti segada lasta. Jah, tehinguaktiivsus on aasta alguses ja suvekuudel madal ja seeläbi võib pidada ka müügivõimalusi kasinamateks, kuid eks tehingu õnnestumise tõenäosus sõltub ka pakkumise suurusest ja muudest asjaoludest.

Tehingute arv võrreldes pakkumisega

Alljärgeval graafikul on samuti vaadeldud Lasnamäed, kuid sedakorda on kõrvutatud müügikuulutuste arv kv.ee-s ostu-müügitehingute arvuga. Ka põgusal vaatlusel võib märgata kõverate sarnasust just selles osas, mis puudutab hooajalisi muudatusi. Siiski tuleb silmas pidada teatavat ajalist nihet.

Pakkumise ja tehingute arvu kõverad võivad teatud perioodidel sarnased olla, kuid see ei pruugi olla alati nii. Lisaks tuleb silmas pidada, et ükski kinnisvaraportaal ei oma 100%-list turosa, st tegelikku pakkumist saab väljendada võtte saluseks kõik erinevad turunduskanalid, kusjuures silmas tuleb pidada seda, et nii mõnegi kinnisvara kohta on suuremal hulgal müügikuulutusi.

Kas turu seaduspärasuste tundmisest on abi?

Eespool esitatud põgus analüüs kõneleb teatavate seaduspärasuste olemasolust. Kinnisvaraturu hooajalisuse ilmingutega pole korteriturul väga palju peale hakata, sest tavaliselt nõuab nii turustamine kui tehingu ettevalmistamine aega ning parimadki plaanid turu aktiivsemate hetkede leidmiseks ei pruugi vilja kanda. Selle otstarbekust vähendab ka asjaolu, et hooajalised muudatused turu aktiivsuses ei mõjuta otseselt hinnataset.

Pigem tuleb jälgida pikemaajalisemaid tsükleid, mis on nii turu aktiivsuse kui hindade kontekstis vägagi olulised. Kogu eelnev jutt puudutas korteriturgu, olukord on erinev, kui vaadelda näiteks suvilaid või krunte.

Aivar Tomson
DTZ Kinnisvaraekspert
Kutseline hindaja

Artikli allikas: http://www.dtz.ee/korterituru-hooajalisus

Ärikinnisvaraturg teel tõusule

Nii nagu igapäevaelus üldiselt, on ka ärikinnisvaraturul iga aasta kesksuvel nn hapukurgihooaeg. Enamasti puhkavad omanikud ja otsustajad just juulikuus või siis ajal, mil „ilma on“. Seda on tunda juuli lõpuni, mistõttu liikumist on vähe ja ärikinnisvaraturg justkui seisab. Nii kui päike pilve taha läheb ja ilmad jahedamaks muutuvad, aktiivsus ka tõuseb.

Kui tavaliselt saab vaikne hooaeg läbi augusti keskpaiku, siis sel aastal hakkas turg tärkama juba juuli viimastel nädalatel. Kasvava elamispindadeturu tuules on ka ärikinnisvaraturg hakanud aktiivsemaks muutuma ning ettevõtjates on tunda optimismi kasvu ja arendajad on hakanud aktiivsemalt uurima investeerimisvõimalusi.

Näiteks viimasel ajal otsivad arendajad Tallinna kesklinna büroohoonete rajamise jaoks detailplaneeringuga krunte. Südalinnas selliseid krunte palju ei leidu, kuid kesklinna piiril on neid küllaga. Viimaste puhul on aga probleemiks üürihinna tase, mis ei kompenseeri veel kõrget ehitushinda ning seetõttu ei ole investori jaoks tootlikkus rahuldav.

Uue ärimaja ehitamise alternatiiviks on ka vanema hoone renoveerimine A-klassi tehnosüsteemide tasemele. Näitena saab tuua TTÜ Tehnopoli, kus peagi hakatakse ühte vanemat hoonet renoveerima, et pakkuda moodsat büroopinda soodsama turuhinnaga, samas teenides korralikku tootlust.

Sel suvel on üha aktiivsemaks muutunud väikesed ettevõtted, mille tõttu on suurim nõudlus ca 50-200 ruutmeetrise üldpinnaga kontoripindade järele. Seepärast on ka mitmed ärihoonete omanikud hakanud jagama väiksemateks suuri büroopindu, mis on pikalt tühjana seisnud. Näiteks tehakse nii Sõpruse Ärimajas ja Peterburi tee 90f asuvas büroohoones.

Heaks näiteks on siin Sõpruse ärimaja, kus esimene suurem jagatud pind sai üürnikutega kaetud mõne kuu jooksul ning praegu on pakkumises juba järgmine jagatud pind. Tunda on väikeettevõtete nõudlust kvaliteetse pinna järele ja just seda uued ärihooned pakuvad.

Üürihuviliste seas on omajagu väikseid firmasid, kes on viimase poolaastaga jõudsalt kasvanud ning otsivad nüüd suuremat büroopinda, kuid ei soovi teha pikemat kui ühe-aastast fikseeritud lepingut. Selle põhjuseks on kiire kasvu ootus, mille tõttu ei soovita sõlmida siduvat lepingut, sest juba aasta pärast võib tekkida vajadus suurema pinna järele.

Kasvavatele ettevõtetele on suureks abiks Ülemiste City, mis just selliseid üürnikke enda linnakusse ootab. Ärilinnaku suureks plussiks on selle pidev kasv (Lõõtsa 8 kolmiktorn on suures osas üürnikega kaetud, alustatud on uue büroohoone projekteerimisega) ning sellele toetudes on neil võimalus pakkuda alati laienemisvõimalusi. Seepärast on ka paljud kliendid Ülemiste City kasuks otsustanud – nad ei pea kartma kasvu ja lepinguperioodi, kuna linnakusiseselt on võimalik suuremale pinnale liikuda ja eelmise pinna kohustustest vabaneda.

Nagu näha, on vaikne hooaeg läbi ja seda mitte ainult algava sügishooaja kontekstis, vaid hoopis pikemas perspektiivis. Ärikinnisvaraturu stabiilsus on asendumas kasvuga, mida näitavad ka linna siluetil kõrguvad tornkraanad.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa

II kvartalis jätkus korterite kallinemine

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 3,7% ja võrreldes eelmise aasta II kvartaliga 8,1%, teatab Statistikaamet.

Eelmise kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad 3,8% ning majade hinnad 3,4%.

2012. aasta II kvartaliga võrreldes on korterite hinnad tõusnud 9,2% ja majade hinnad 4,8%. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusid korterite hinnad kõigis kolmes vaadeldavas piirkonnas: Tallinnas 9,6%, Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga 11,1% ning ülejäänud Eestis 3,1%.

Eluaseme hinnaindeks näitab kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute ruutmeetrihindade muutust. Eluaseme hinnaindeks arvutatakse korterite ja majade (ühepereelamud, paarismajad ja ridaelamud) kohta.

Eluaseme hinnaindeksit avaldatakse baasil 2010 = 100. Aegrida algab 2005. aasta I kvartalist. Aastaindeks arvutatakse nelja kvartali keskmisena.

Eluaseme hinnaindeks, I kvartal 2005 – II kvartal 2013 (2010 = 100)

Eluaseme hinnaindeks

Menetlusse võeti eelnõu omandireformi aluste seaduse muutmiseks

Riigikogu juhatuse otsusega võeti menetlusse neli eelnõu.

Valitsuse 16. septembril algatatud Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga (480 SE) tunnistatakse kehtetuks seaduse sätted, mille alusel asutati tänaseks oma otstarbe ammendanud õigustatud subjektide ning tagastatava ja kompenseeritava vara register. Suletava registri ülesanded antakse üle rahandusministeeriumi pädevusse ja muudetakse Eesti Vabariigi omandireformi aluste seadust ning Vabariigi Valitsuse seadust eesmärgiga sätestada erinorm maavanema järelevalvemenetluse tähtajale. Üldnormist pikem menetlustähtaeg on hädavajalik arvestades omandireformi toimingute eripära. Seoses eelnimetatud muudatustega ja vara kompenseerimise protsessi vaibumisega muudetakse õigusvastaselt võõrandatud vara maksumuse määramise ja kompenseerimise seadust. Eelnõuga täiendatakse ka erastamisest laekuva raha kasutamise seadust rakendussättega, mis suurendab raha laekumise määra valitsuse omandireformi reservfondi. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Valitsuse 16. septembril algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (481 SE) loob alused Eestis ravikindlustatud isikutele riigisiseselt kindlaks määratud ulatuses hüvitise saamiseks teistes Euroopa Liidu liikmesriikides tarbitud tervishoiuteenuste, väljastatud retseptiravimite ja meditsiiniseadme kaardi alusel müüdud meditsiiniseadmete eest, samuti võimalused hüvitise saamise ja tervishoiuteenuste osutamise piiramiseks. Lisaks laiendatakse tervishoiuteenuse osutamisel osalemise regulatsiooni apteegiteenuse osutamisele retseptiravimite väljastamisel ja meditsiiniseadmete müümisele meditsiiniseadme kaardi alusel. Direktiivi ülevõtmisega kaasnevatest muudatustest teavitamiseks luuakse piiriüleste tervishoiuteenuste riiklik kontaktpunkt. Eelnõu loob samuti aluse väljaspool ravijärjekorda osutatud tervishoiuteenuse hüvitise maksmiseks kuna sotsiaalminister võib haigekassa nõukogu ettepanekul kehtestada määrusega loetelu tervishoiuteenustest ja selliste tervishoiuteenuste kulu hüvitamise korra, mida kindlustatud isikule on osutanud Eestis tegutsev haigekassa lepingupartner väljaspool ravijärjekorda. Juhtivkomisjoniks määrati sotsiaalkomisjon.

Valitsuse 16. septembril algatatud raudteeseaduse, hädaolukorra seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (482 SE) olulisemaks eesmärgiks on viia raudteeseaduse sõnastus vastavusse EL vastavate direktiividega. Nendega seoses täpsustatakse raudteeseaduse terminoloogiat. Ohutusjuhtimise süsteemi ohutustunnistuse ja tegutsemise ohutustunnistuse asemel antakse raudteeinfrastruktuuri ettevõtjatele ohutusluba, raudteeveo ettevõtjatele ohutustunnistus ja mitteavaliku raudtee puhul tegutsemise ohutustunnistused. Raudteeliiklusõnnetuste, raudteeintsidentide ja otsasõitude asemel võetakse kasutusele direktiivide terminoloogia: õnnetusjuhtumid, tõsised õnnetusjuhtumid ja vahejuhtumid. Samuti täpsustatakse Tehnilise Järelevalve Ameti ja Ohutusjuurdluse Keskuse ülesandeid ning õigusi järelevalvemenetluse raames. Selgitatakse ka Euroopa ja SRÜ riikide raudteeveeremi numbri kasutamist. Samuti muudetakse sätteid seoses Rail Balticu projekti arendamisega, kehtestades väiksem raudteekaitsevööndi laius. Juhtivkomisjoniks määrati majanduskomisjon.

Riigikogu liikmete Tõnis Kõivu, Liisa-Ly Pakosta, Peep Aru ja Siim Kabritsa 17. septembril algatatud veeseaduse ja jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu (483 SE) eesmärk on saavutada kanalisatsiooniehitiste negatiivse keskkonnamõju ennekõike haisu vähendamine ja tagada puhtam elukeskkond. Eelnõu eesmärgiks on aidata kaasa sektori arengule, andes vee-ettevõtjatele selged ajaraamid tehnoloogia arendamiseks, et motiveerida vee-ettevõtjaid vähendama oma tegevuse tulemusel tekkivat keskkonnahäiringut ning uuendama kasutatavat tehnoloogiat. Ettepanekud tuginevad Riigikogu keskkonnakomisjoni raportile ja reoveesette töötlemise strateegiale. Juhtivkomisjoniks määrati keskkonnakomisjon.

Newsec: Property Outlook Autumn 2013

newsecLae alla: Newsec: Property Outlook Autumn 2013.

KV.EE: Korterite üürihinnad kerkivad ostu-müügihindadest aeglasemalt

Tallinna korteriturg on käesoleva aasta jooksul olnud väga aktiivne, see on üha kerkinud. Käesoleva 2013. aasta kuu keskmine korteritehingute arv 624 ületab näiteks 2011. aasta tehingute arvu 27% võrra.

Suure korteritehingute arvuga on käsikäes käinud tehingute hinnatõus. Augustikuine Tallinna korteritehingute keskmine hind oli maa-ameti andmetel 1252 €/m², mis on aastatagusest 14% kõrgemal. Tegemist on jõulise ja sissetulekute kasvu oluliselt ületava korterite hinnatõusuga ja sellist hinnakasvu oleme näinud läbi kogu jooksva aasta.

On täiesti loogiline eeldada, et korterite üürihinnad käivad käsikäes korterite ostu-müügihindadega. Tallinna korterite üürihinnad hakkasid jõuliselt kerkima alates 2010. aasta lõpust, 2011. aasta algusest.

Käesoleva aasta augusti kuuks on korterite üüripakkumiste keskmise hinna aastane tõus portaali KV.EE andmetel olnud 11%, mis on enamvähem samas proportsioonis korterite ostu-müügihindade tõusuga. Korterite üürihindade tõus jääb korterihindade tõusule siiski pisut alla.

Üürikorterite tootlus ehk aastase üürihinna ja väljaüüritava vara turuväärtuse suhe käitub vägagi sesoonselt. Tootlus kerkib sügisese üürihulluse perioodil, mil kodu otsivad tudengid üürihinnad üles ajavad. Tootlus langeb talveperioodil, mil korterite ostu-müügihinnad jätkavad vaikset tõusu, kuid üürihinnad seisavad sel ajal paigal, et järgmisel suve lõpus taas kiirelt kerkida.

Nii langes portaali KV.EE üüripakkumiste hindu aluseks võttes üüritootlus 2012. aasta augusti 5,6% pealt kevadeks 5,1 protsendile. Tänavuseks juuliks ja augustiks kerkis üüritootlus taas 5,8 protsendi peale.

Vaadates ettepoole on lihtne prognoosida samasuguste arengute jätkumist. Sügisene üürnõudluse kasv on enam-vähem möödunud. See jätab üürihinnad paigale ootama järgmise suve lõppu.

Seejuures aga tasub tähelepanu pöörata ühele olulisele tegurile. Üüripakkumiste hulk ei taha kuidagi kasvada. Augusti kuus pakuti portaali KV.EE andmetel Tallinnas üürile 2032 korterit. See on ligilähedaselt sama palju, kui aasta või kaks tagasi, mil nägime üüriturul mitte tormilisi, vaid suisa orkaanimeenutavaid hinnahüppeid ja korterid üüriti välja päevade või lausa tundidega.

Vahepealsel ajal on üürisektorisse sisenenud suur hulk väikeinvestoritest üürileandjaid. Nii võime tõdeda, et kui suurema hulga üürikorterite puhul üürikuulutuste arv stabiilsena püsib, siis on üüriperioodid pikenenud. Seda kinnitavad ka üürimaaklerid, et sama korterit tuleb järjest harvemini üürile anda.

Üürisektor pakub tootlust, mis hetkelist turukonjunktuuri arvestades on üürileandja jaoks siiski pigem soodne. Muude investeeringute kõrgemate tootluste ja madalamate riskide kõrval ning musta üürituru ebaausa konkurentsi tõttu jääb üüriäri veel pikkadeks aastateks eelkõige eraisikute mängumaaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tallinna üürikorterite tootlus (vasak telg) ja üüripakkumiste arv (parem telg) portaali KV.EE andmetel

Kasumlik remont enne müüki

Pole saladus, et viimasel 2-3 aastal on üha enam hinda läinud renoveeritud korterid ja majad. Kiire elutempo juures pole inimestel aega või siis puuduvad vastavad teadmised-oskused ise renoveerimisega tegelemiseks. Seega oleks müüjatel targem enne müüki oma kinnisvara kriitilise pilguga üle vaadata.

1. Renoveerimine, rekonstrueerimine, parendamine

Asjaolude paremaks mõistmiseks tuleks endale selgeks teha paar olulist mõistet:

  • renoveerimine – renoveerimise all mõistetakse põhimõtteliselt millegi korda tegemist, näiteks hoone või korteri ruumide taastamist esialgsele kujule, samas ka uuendamist;
  • rekonstrueerimine – rekonstrueerimise all mõistetakse eelkõige ümberehitamist. Vastavalt ehitusseadusele on ehitise rekonstrueerimine selle piirdekonstruktsioonide (välisseinad) muutmine ning kande- ja jäigastavate (seinad, põrandad-laed) konstruktsioonide muutmine ja asendamine;
  • parendamine (mitte ajada segi terminiga parandamine) – millegi kvaliteedi paremaks muutmine, mingisuguse lisaväärtuse loomine. Näiteks korterile kliimaseadme lisamine.

Mida siis enne müüki teha? Vastus sõltub suuresti asjaolust, kas omanikul on aega ja tahtmist kõrgema müügisumma nimel natuke tööd teha ja raha investeerida. Blogipostituse lihtsuse mõttes lähtume just sellisest olukorrast.

2. Kuldne reegel

Enamustel juhtudest kehtib järgmine reegel: rahaliselt vaadatuna on kõige otstarbekam renoveerida, s.t võttes arvesse renoveerimiseks tehtud kulutused ja selle eest saadud turuväärtuse kasvu, on renoveerimine (võrreldes rekonstrueerimise ja parendamisega) kõige kuluefektiivsem tegevus.

Renoveerimisel tuleks keskenduda seintele, lagedele, põrandatele, ustele, akendele, seadmetele jmt. Kui neil ei esine tõsisemaid vigu, siis tehke need lihtsalt ilusti korda, s.t puhastage, värvige, pange uus tapeet, vahetage väiksemad kulunud osad jmt. Sellisel juhul oleks kuluartikliteks ainult puhastusvahendid, lapid, värv, tapeet ehk kulusid on võimalik hoida minimaalsetena. Kohe kindlasti aga ei tohiks renoveerimisega tahtlikult peita olulisi puudusi (näiteks niiskuskahjustused). Kui viimaseid eksisteerib, tuleb nende algne põhjus korda teha.

Kuldset reeglit toetab inimeste emotsionaalne käitumine – meile kõigile meeldivad visuaalselt korralikud ja puhtad asjad. See tekitab meis positiivse, meeldiva tunde ning kui ka muud parameetrid sobivad, oleme nõus selle asja saamiseks ka rohkem maksma.

3. Hõbereegel

Iga kasutatud kinnisvara puhul on ka teine oluline reegel: kulunud asja vahetamine uhiuue vastu ei tõsta kinnisvara hinda samaväärselt uue asja jaoks tehtud kulutustega. See kehtib eelkõige asjade suhtes, mida inimesed eeldavad, et need oleks kinnisvara ostes korras – näiteks katus, aknad, tehnosüsteemid jmt.

Hinna kujunemisel ei mängi turu seisukohast olulist rolli asjaolu, kas katus on vahetatud uue vastu 2 või 10 aastat tagasi (ja mis hinnaga) või et vahetult enne müüki pandi ette uued plastikaknad – omanik võib olla kindel, et eelmainitud tegevusteks kulutatud raha ei tõsta kinnisvara hinda samaväärselt, vaid oluliselt vähem (kui üldse). Heaks näiteks on vanade elektrijuhtmete vahetamine uute vastu – see ei mõjuta hinda absoluutselt. Samas on kulutused selleks küllaltki “krõbedad”. Seega tuleb enne suuremahuliste tööde teostamist rahaline kulu-tulu enda jaoks läbi mõelda – kui aga kinnisvara mingi osa lausa vajab välja vahetamist, tuleb seda ka teha.

4. Pronksreegel

Ka parendused ei tõsta kinnisvara hinda nende eest makstud summa võrra. Näiteks kui lisada korterile või majale kliimasüsteem hinnaga 5 000 EUR, ei suurene vara turuväärtus 5 000 EUR võrra, vaid oluliselt vähem. Või siis näiteks on Eestis olnud kombeks hirmkallite multifunktsionaalsete dušikabiinide (koos aurusauna ja jumal-teab-veel-millega) lisamine – võite olla 100 % kindlad et kulutatud rahast te suurt midagi tagasi ei saa.

5. Miks?

Miks rekonstrueerimine ja parendused ei tõsta turuhinda samaväärselt tehtud kulutustega? Peamine põhjus seisneb selles, et kinnisvara turuhinna määramisel vaadatakse viimast kui tervikut – turuhinda mõjutavad kümned tegurid, kaasa arvatud hetke üldine majanduslik olukord, turusituatsioon, asukoht, lähedus tõmbekeskustele, kinnisvara suurus/pind jne-jne. Selles nimekirjas kuuluks näiteks super-dušikabiin alles kuhugi lõpupoole ehk tegurite hulka, mis turuhinda oluliselt ei mõjuta.

6. Paar soovitust lisaks

Veel mõningad tähelepanekud enne müüki:

  • esmamulje on kõige olulisem, seega korteri puhul tehke korda välisuks ning sisekoridor. Kui tegemist on hoonestatud kinnistuga, tehke korda ka kinnistu ise (niitke, koristage praht jmt). Kui ostuhuviline tuleb kinnisvaraga tutvuma, peab talle kohe avanema n.ö “puhas ja korras” pilt;
  • kindlasti tehke korda köök ja vannituba! Neid kahte ruumi vaadatakse kõige kriitilisema pilguga, mistõttu mängivad viimased ka esmast rolli ostuotsuse kujunemisel;
  • kui otsustate seinu värvida, kasutage heledaid toone – need muudavad ruumi visuaalselt suuremaks ning samuti on uutel omanikel neid hiljem lihtsam oma maitse järgi üle värvida;
  • vahetult enne müüki laske kinnisvara mõnel sõbral-tuttaval üle vaadata ning küsige, kas nad oleks nõus seda ostma.

Artikli allikas: portaal Vahendustasuta.ee
Vahendustasuta.ee

Kinnisvaramaakler – ehitaja, jurist ja psühholoog ühes isikus

Kinnisvara ost-müük ning üürimine on keeruline ja aeganõudev toiming, kus pakutavate objektide vahel valimine, info hankimine turusektoris valitseva hinnataseme kohta, nõutavate juriidiliste toimingute läbiviimine nõuab süvenemist ja pühendumist. Enamus meist puutub vähemalt korra elus ette kinnisvara puudutavate küsimustega – meil tuleb osta, üürida või siis müüa maja, korterit, suvilat või vajame äripinda, hindamisakti, konsultatsiooni.

Selleks, et kõik see eelpool loetud kulgeks sujuvalt ja meelepäraselt, tuleb olla paljude asjadega kursis ning osata olulisele tähelepanu pöörata. Kinnisvaraturgu tundmata võib väikenegi vale või ebakompetentne samm vähendada kinnisvara ostust või siis müügist saadavat tulu. Siinkohal on soovitav appi võtta kinnisvarafirma, kus peale tavapärase ostu-müügitehingute aidatakse usaldusväärselt lahendada kinnisvaraga seotud keerukate dokumentide ettevalmistamist ja maandada nendega seotud riske. Dokumentide vormistamine ja hirm võimalike pettuste ees on peamised faktorid, mis õigustavad kinnisvarafirmade professionaalse töö järgi nõudlust.

Kinnisvaramaakler omab kõige paremat ülevaadet turusituatsioonist, hindadest, detail- ja üldplaneeringutest, asukoha perspektiividest ja prognoosidest. Tänu oma kogemusele teab ta, millised on kinnisvara hinnad, kas need on tõusmas või langemas, millised on kiiremini arenevad piirkonnad, kuhu tasub soetada endale kodu või siis büroo, missugune on kaubanduskeskuste hinnatase ning vakantsus. Tänu sellele, et maaklerile on kinnisvara ostu-müügivahendus igapäevane töö, omab ta põhjalikke teadmisi kinnisvaraturul valitsevatest ohtudest ja probleemidest.

Kinnisvaramaakleri töö eeldab head suhtlemisoskust ning põhjalikku töösse süvenemist. Tänu oma igapäevasele praktikale oskab kinnisvaramaakler anda kõige adekvaatsema hinnangu müüdavale majale, korterile või siis äripinnale. Maaklerid osalevad pidevalt täiendkoolitustel ning peavad läbima oma tasemele vastavaid eksameid, seega on nad väga hästi kursis seadusandlusega ning seal toimunud muudatustega. Nad omavad põhjalikku teavet finantseerimistingimuste kohta, on kursis erinevate lepingutega, mis tagavad kõikide osapoolte kindluse ja turvalisuse ning tehingu korrektsuse. Tõsi see on, et tuleb ette maaklereid, kes ei täida oma kohustusi piisavalt hästi ja ei hiilga eelpool mainitud initsiatiivi ning teadmistega. Paljudel juhtudel võib selle probleemi taga olla kas siis kogemuse puudus, pealiskaudsus või ei ole maakleril endal huvi enesetäiendamise ja koolituste vastu ning paljudel vähenõudlikemal klientidel võib jääda mulje, et maakleritöös ei peitu midagi keerulist ning igaüks võib asutada kinnisvaraettevõtte.

Kuid sellesse töösse ei saa aga ka või suhtuda pealiskaudselt. Algajal kinnisvaramaakleril võivadki puududa vajalikud vahendid ja väljaõpe, kuid tugeva kinnisvarafirma ja tema töötajate taga on rohkem kui lihtsalt juriidiliselt vormistatud kinnisvarafirma. Hea kinnisvaramaakleri kõrval seisab tugev ettevõte kus on hästi välja töötatud maaklerite koolitussüsteemid, ettevõte pakub tugisüsteemi, kuhu on kaasatud nii juristid, turundusmeeskond, analüütikud jne, kes aitavad maakleril teenuse osutamise täiuseni viia. Plussiks võib nimetada ka seda, et kinnisvarafirmad ja -maaklerid teevad tihedat koostööd omavahel.

Kes ta siis on, see kardetud ja armastatud maakler? Kas spetsialist, kes pakub maaklerteenust või lihtsalt klienditeenindaja? Maaklerteenuse pakkuja – jah, loomulikult, kuid siiski ka klienditeenindaja. Hea kinnisvaramaakleri kui klienditeenindaja üheks peamiseks tunnuseks on usaldusväärsus, kompetentsus ning oskus luua sõbralik, turvaline õhkkond. Hoolivus ja osavõtlikkus – kõik need on omadused, mille järgi tunneme ära tõelise klienditeenindaja. Kinnisvaramaakleriga, kes tekitab kliendis tunde, et tema ootusi on ületatud jääb kliendile meelde ning kontakt jääb püsima ka pärast tehingu teostamist. Sellist maaklerit julgevad kliendid soovitada, tal on välja kujunenud oma kindel püsiklientuur, põhjalik andmebaas ostu- ja müügisoovidest, mis kõik soodustab tehingu toimumist. Ta tunneb kinnisvaraturgu, oskab ette näha selle muutusi ning julgeb prognoosida hindade kujunemisi.

Kinnisvaramaakler ei ole ainult kinnisvara vahendaja. Ta on psühholoog, ehitaja ja jurist ühes isikus. Kinnisvaramaakler suunab klienti nõuandliku klienditeenindajana, kes vajadusel keerab käised üles ja vahetab üürikorteri seinal veidi päevi näinud vana tapeedi viies kliendi kiire tehinguni. Kinnisvaramaakler on oma tegevuses paindlik, ta tuleb kliendile igati vastu – tehingu õnnestumise ning kliendi rahulolu nimel on maakler valmis lepinguid sõlmima kasvõi hilistel õhtutundidel, et üürnikud saaksid oma uude koju kolida. Ning hea tehingu eelduseks on hea kontakt maakleriga, kus toimib vastastikune usaldus.

Artikli allikas on
Uus Maa
Uus Maa