Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Sisearhitektide Liidu 2013 avaliku ruumi aastapreemiad

24.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas tänavu juba 37. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut. Täna 17. aprilil kell 16 toimus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 2013 aastapreemiate pidulik üleandmine, aastaraamatu “RUUMIPILT 2013” esitlus ja aastapreemia nominentide näituse avamine.

Sellel aastal kandideeris aastapreemiale üllatavalt palju töid, lausa 54, millest žürii valis välja 27 nominenti. Välja anti viis preemiat – kaks avaliku ruumi preemiat, üks preemia kodu interjöörile, üks preemia näitusekujundusele ning üks esemepreemia.

“Esitatud tööde hulk oli tänavu muljetavaldav ning tase piisavalt kõrge, mis tegi nii nominentide kui ka võitjate valiku väga keeruliseks. Ja just sellel põhjusel andsime taas välja kaks peapreemiat avaliku ruumi kategoorias,” ütles sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, lisades: “võrreldes eelmiste aastatega esitati palju näitusekujundusi ning samuti torkas silma tänavune esemepreemiale kandideerivate tööde rohkus ja kõrge tase.”

2013 parima avaliku ruumi aastapreemia auhinnaga pärjati taas kaks tööd – Riigimetsa Majandamise Keskuse büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium.

2013 parima avaliku ruumi preemia – RMK BÜROOHOONE Tallinnas Toompuiesteel autorid on Reet Põime, Liisa Põime, Anu Põime, Andres Põime, Kristi Prinzmann, Lauri Kalm, Lauri Vaimel arhitektuuribüroost Studio 3.

“Mulle meeldib selle kujunduse lihtsus ja materjalikasutus – ilmselt on tellija soovil ruumides palju puitu. Kogu hoone on väga professionaalselt ja põhjalikult läbi töötatud,” räägib arhitektist žüriiliige Ott Kadarik.

Foto: Kaido Haagen

2013 parima avaliku ruumi preemia VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUMI autorid on Pille Lausmäe, Kerli Lepp, Kristina Roots sisearhitektibüroost Pille Lausmäe SAB. Hoone arhitektid on Salto AB arhitektid.

“Välis- ja sisearhitektuuri ühtsus, samade ja väheste materjalide ning värvilahenduste kasutus moodustavad hästi mõjuva ja töötava koosluse. Kõik on lihtne ja loomulik ning detailideni läbi mõeldud. Suur avatud mitmefunktsiooniline ruum justkui propageeriks kaasaegset avarat maailmapilti ja mõttelaadi,” ütles sisearhitekt ning ESLi aastapreemiate žürii esimees Tiina Mang.

Foto: Jüri Seljamaa

2013 parima kodu aastapreemia auhinnaga pärjati RANNAMAJA LAULASMAAL, mille autor on Kätlin Ölluk ning kaasautorid Aet Kiivet ja Katy Seppel. Hoone arhitektid on ÖÖ-ÖÖ Arhitektid.

“Must maja Laulasmaal on väljast ümar, seest kandiline ja kaanetatud kõverdatud kaldpindadega. Lõpplahendus on eklektiline, eksperimenteeriv, traditsiooniline ja modernne. Koduna on see huvitav, lastele muinasjutuline ja möödujale kummaline,” arvab arhitekt Peeter Pere.

2013 parima näituse kujunduse aastapreemia auhinnaga pärjati „KAAMOS. Eesti mood täna”, mille autor on Hannes Praks.

“Ma teadsin, et see näitus peab looma atmosfääri ja ruum võimendama selle kaamoslikku sõnumit. Hullud ideed tõrvast, tulest ja krattide ulgumisest turgutasid kujutlusvõimet ja huumorisoont, “ sõnas Kaamose autor ja kuraator Tanel Veenre.

2013 parima eseme aastapreemia auhinnaga pärjati mööbel DERELICT, mille autorid on Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

“Vanast ja väärikast puidust valmistatud originaalne ja heade proportsioonidega mööbel on jääv. Hindasime kõrgelt esemete omanäolisust, konstruktiivset selgust ja lihtsust. Samuti võlus vana materjali kasutamise oskuslikkus,” lausussisearhitekt ja žüriiliige Aulo Padar.

“Kui varasem aasta kulmineerus grandioossete objektide valmimisega, nagu Lennusadam, Tallinna Teletorn, Narva Kolledž ja Balti Filmi- ja Meediakool, siis 2013. aasta nominentide hulgas äratab tähelepanu sotsiaalselt oluliste hoonete kontsentratsioon,” arvab aastapreemia žüriiliige Eve Arpo.

Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 aastapreemia žüriisse kuulusid sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Katrin Kaevats, sisearhitekt Loreida Hein, kuraator Eve Arpo, arhitekt Ott Kadarik ning kunstiteadlane Piret Lindpere.

Aastapreemia auhinnafond on 6400 eurot, mis jagatakse võrdselt viie aastapreemia laureaadi vahel. Aastapreemia auhinnafondi on välja pannud Eesti Kultuurkapital.

Kõigist nomineeritud töödest on valminud ka aastaraamat Ruumipilt 2013, mille koostaja ja toimetaja on Maris Kerge ning kujundaja Margus Tammik. Aastapreemia nominentide näitus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis jääb avatuks kuni 30. aprlillini 2014.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

SEB: Kõigi kolme Balti riigi perede majanduslik olukord järk-järgult paranemas

24.04.2014 Tõnu Toompark

Keskmine brutopalk on kolmandat aastat järjest kõigis Balti riikides kasvanud. 2013. aasta neljandas kvartalis tõusis keskmine brutopalk aastatagusega võrreldes enim Eestis – 7,6 protsenti, Leedus ja Lätis 2013. aastal vastavalt 4,7 ja 4,6 protsenti. Eestis ja Leedus kasvas ka miinimumpalk. Uuest SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüsist selgub, et tänu palgatõusule ja madalale inflatsioonile kasvas perede tegelik ostujõud eelmisel aastal kiirenevas tempos.

Keskmine netopalk ületas kõigis Balti riikides kriisieelse taseme. Palgastatistika näitab peaaegu 50-protsendilist, sealjuures viimastel aastatel isegi suurenenud lõhet Eesti ja teiste Balti riikide keskmiste netopalkade vahel. Eesti keskmine netopalk on ligi 14 protsenti kriisieelsest tasemest kõrgem, ulatudes 2013. aasta viimases kvartalis 785 euroni, samas kui Lätis oli 2013. aasta lõpus keskmine netopalk 530 ja Leedus 524 eurot. Lätis ja Leedus ületab keskmine netopalk nüüd 2008. aasta taset kahe protsendi võrra.

„Eelduste kohaselt jätkub palgatõus ka sel aastal – Lätis ja Leedus kiirenevas, kuid Eestis ilmselt aeglustuvas tempos. Leedus oodatakse keskmise brutopalga kasvu 5,5 protsenti. Lätis võib brutopalga kasv sellel aastal küündida 5–5,5 protsendini, mida osaliselt põhjustab miinimumpalga tõus (12,5 protsendi võrra, 320 euroni kuus),“ kommenteeris SEB Läti sotsiaalmajanduse ekspert Edmunds Rudzitis.

„Vaatamata Eesti aeglasele majanduskasvule säilivad palgatõusu mõjutavad tegurid nagu pingeline tööturg ja kvalifitseeritud tööjõu puudus. Lisaks tõsteti 1. jaanuarist miinimumpalka 11 protsendi võrra – 320 eurolt 355 euroni. Eestis võib oodata keskmise palga suurenemist viie protsendi võrra,“ lisas SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

2013. aastal kasvas reaalpalk enim Lätis – neljandas kvartalis 6,2 protsenti. Eestis ja Leedus oli reaalpalga tõus vastavalt 6 ja 4,2 protsenti. 2014. aastal oodatakse madala inflatsiooni tõttu kõigis Balti riikides tuntavat reaalpalga kasvu.

Viru tänava lilleturu arhitektuurse ideevõistlusel äramärgitud ja premeerimisele kuuluvate tööde autorite avalikustamine

24.04.2014 Tallinn.ee

17. aprillil lõppes Viru tänava lilleturu arhitektuurne ideevõistlus.

Kuna ühegi esitatud töö puhul ei olnud täpselt järgitud võistlusülesannet ega muinsuskaitse eritingimusi, otsustas korralduskomisjon jätta esimese ja teise preemia välja andmata. Põnevate ja edasiarendamist väärivate ideede eest otsustati autasustada III preemiaga võistlustööd „Roheline Turg“ ning ergutuspreemiaga võistlustöid märgusõnadega „ENGAWA“ ja „VIRU UUED RAAMID“.

Preemiasaajate nimed avalikustatakse Kesklinna Valitsuse (Nunne tn 18) saalis 30.04.2014 kell 13 toimuval teemakohasel koosolekul, kuhu kindlasti ootame nimetatud märksõnade all esitatud tööde autoreid.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Puhke- ja spordirajatiste vette ehitamine muutub lihtsamaks

24.04.2014 Tõnu Toompark

Riigikogu võttis 79 poolthäälega (1 erapooletu) vastu veeseaduse muudatused, mis kehtestavad paindlikumad reeglid hoonestusloa andmiseks avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitiste puhul. Muudatuse kohaselt on selliseks ehitiseks supelranda teenindavad kuni 60m2 ehitusaluse pinnaga puhke- ja spordirajatised.

„Seadusemuudatusega lahendame konkreetselt ära ka nn „Pärnu supelranna elevandi“ probleemi, mis tekitas kuurortlinnas elavat vastukaja. Muudatusel on loomulikult suurem mõju, mis lahendab veekogude lihtsamatele rajatistele ehitusloa andmise probleemi,“ ütles keskkonnakomisjoni esimees Rainer Vakra.

Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seadusega (611 SE) täpsustati veekogusse rajatavate ehitistele antavate hoonestuslubadega seotud sätteid. Avaliku veekogu kaldaga püsivalt ühendamata ehitisega koormamiseks peab kehtiva veeseaduse kohaselt olema väljastatud asjakohane hoonestusluba.

Hoonestusloa taotlust ei saa aga seaduse kohaselt menetlusse võtta, kui sama avaliku veekogu veeala suhtes on algatatud teine hoonestusloa taotlus või maakonnaplaneering ning selle koostamise menetlus ei ole lõppenud. Seadus muudab hoonestusloa menetluse algatamise paindlikumaks. Kehtestati sätted, mille kohaselt võib hoonestusloa menetluse algatada teatud juhtudel ka siis, kui sama ala suhtes on juba algatatud mõne teise hoonestusloa menetlus või maakonnaplaneering.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Eluasemelaenude käive kasvas aastaga 35%

24.04.2014 Tõnu Toompark

Uusi eluasemelaene võeti esimeses kvartalis 35% suuremas mahus kui aasta tagasi. Uute laenulepingute arv suurenes samal ajal märksa vähem (14%). Laenukäive suurenes seega osaliselt kinnisvara hindade kasvu hoogustumise tõttu. Kuigi eluasemelaenuportfell on koos turu elavnemisega suurenenud, on varasemate laenude tagasimaksete tõttu jäänud kasv siiski suhteliselt väikeseks. Märtsi lõpus oli eluasemelaenuportfell aastataguse ajaga võrreldes 1,5% suurem ning moodustas 5,9 miljardit eurot.

Ettevõtted võtsid esimeses kvartalis uusi laene 1% rohkem kui aasta tagasi. Tööstus- ja põllumajandussektori ettevõtted said esimeses kvartalis aastataguse ajaga võrreldes laenu ligi viiendiku võrra rohkem. Lisaks sellele on viimaste kuude jooksul kasvanud mõnevõrra hoogsamalt kinnisvarasektorisse väljastatud laenude maht. Veonduse ja kaubanduse tegevusala ettevõtete esimese kvartali laenukäive oli aga mullusest väiksem. Ehkki laenu- ja liisinguportfelli maht on mõnes sektoris pikaajaliste investeerimislaenude toel suurenenud, ei ole ettevõtete laenude ja liisingute kogumaht viimase 6 kuu jooksul muutunud, püsides 7,6 miljardi euro tasemel.

Eesti majapidamiste ja ettevõtete laenu- ja liisinguportfelli aastakasv aeglustus ettevõtete laenumahu väiksema kasvu tõttu 0,6%le. Laenude ja liisingute kogumaht kasvas märtsi jooksul 26 miljoni euro võrra 14,9 miljardi euroni.

Laenuintressimäärad jäid märtsis eelneva kuu tasemele. Märtsis väljastatud eluasemelaenude ja ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär oli vastavalt 2,6% ja 3,2%. Tänu stabiilsele marginaalile ja EURIBORile on intressimäärad püsinud sarnasel tasemel rohkem kui aasta.

Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis jäi märtsis 1,9% tasemele. Eesti majanduskasvu aeglustumine 2013. aastal ei ole toonud kaasa probleemsete laenude suurenemist. Viivislaenude mahu vähenemine on siiski pidurdunud: nende maht on püsinud alates 2013. aasta novembrist üsna muutumatuna 250 miljoni euro juures.

Majapidamiste hoiuste kasv on tänu sissetulekute suurenemisele püsinud tempokas. Majapidamiste hoiuste aastakasv kiirenes märtsis ligi 8%le. Ettevõtete hoiused märtsis aga vähenesid, mistõttu kahanes hoiuste kogumaht kuu jooksul 112 miljoni euro võrra 9,2 miljardi euroni.

Pangad teenisid esimeses kvartalis 79 miljonit eurot puhaskasumit. Võrreldes aastataguse ajaga oli puhaskasum 2% väiksem ning varade tootlus alanes 1,7%lt 1,6%le. Kasumlikkus kahanes peamiselt kauplemisportfellilt saadud väiksema tulu ning finantsvarade turuväärtuse muutusest tekkinud kahjumi tõttu. Pankade kasumi peamine komponent – puhas intressitulu – suurenes aastaga ligi 8% eelkõige madala ressursihinna tõttu. Kasumlikkust toetas ka see, et varasemad laenuallahindlused võeti taas tuluna arvele, mis moodustas 7% kvartali puhaskasumist.

KV.EE: Elamispindade pakkumiste arvu kasv pidurdab hinnatõusu hoogu

24.04.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE indeks on asunud üha kiirenevas tempos kasvama. Võrreldes aastataguse ajaga on KV.EE indeks kerkinud 14%, viimase kolme kuuga koguni 6%.

KV.EE indeksit pressivad tõususuunas kasvavad eluasemelaenude käibed. Uute laenude väljastamine kanaliseerib paratamatult osaliselt kinnisvarahindade tõusu. Kui laenukäibed kerkivad kiiresti, siis tabab sama saatus ka kinnisvarahindu-

Tehinguhinnad veavad pakkumishindu ülespoole

Pakkumishindade märgatava kasvu teine, ehk isegi olulisem põhjus on tõusutrendis kinnisvarahinnad. Tänasel elamispindade turul näeme kiiret hinnatõusu Tallinnas-Tartus. Samuti on majade ja elamumaade turg aktiivsust kogumas, et järgmise raketina taeva suunas söösta.

Kerkinud tehinguhinnad on hea ja igati loogiline põhjus kinnisvaramüüjatel pakkumishindu ülespoole korrigeerida, mis viibki KV.EE indeksi kasvule.

Pakkumiste arv on hakanud kasvama

Kui veel 2013. aasta lõpus ja käesoleva 2014. aasta alguses olu väga oluline kinnisvarahindade kerkimise põhjus kinnisvarapakkumiste arvu vähenemine, siis nüüd on olukord muutunud.

Hetkel on portaalis KV.EE 17 719 elamispindade müügipakkumist, mis on 10% rohkem, kui 3 kuud tagasi.

Kerkinud kinnisvarahinnad on suurendanud kinnisvaraomanike motivatsiooni vara müüa ja see on asunud pakkumist suurendama. Kes teab – vahest annab pakkumise suurenemisest välja lugeda ka selle, et turuosalised on hakanud kahtlema senise kiire hinnatõusu kestlikkuses?

Turuhoovad toimivad

Tulevikusuunal pilku heites võiks oodata hinnatõusu aeglustumist. Liiga kiire hindade kerkimine suurendab riske, et ostjate loobumine tekitab nõudluse vähenemise ja see viib hinnad paremal juhul stagnatsiooni või halvemal juhul isegi langusesse.

Pakkumiste arvu tõus portaalis KV.EE on täna veel üks väike ja eks aeg näitab, kas oluline märk selles, et turuhoovad toimivad. Pakkumiste arvu kasv on selgelt tegur, mis tõmbab hinnatõusu hoogu maha.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tasku tõusis suurima külastatavusega keskuseks Tartus

23.04.2014 Tõnu Toompark

Tasku külastuste arv kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis 5 protsendi võrra 1,4 miljoni inimeseni, mis on võrreldes Tartu teiste kaubanduskeskustega kõige enam.

Tasku keskuses asuvate kaupluste müügitulud suurenesid esimeses kvartalis võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 9 protsenti 6,9 miljoni euroni.

“Kasvame turust kiiremini ning uue bussijaama ning keskuse laienduse teostumise korral saame Tartusse tuua täiendavaid uusi kaubamärke ning ühtlasi külastatavust suurendada,” sõnas Tasku keskuse juhataja Eveli Opmann.

“Tänaseks on meil eskiisprojektid valmis ning koostöös spetsialistide ja linnakodanikega otsime praegu sobivamat lahendust. Meie kui arendaja eesmärk on leida paljude osapoolte vahel ühishuvi, luua olukord, kus bussireisija saaks mugava teeninduse, bussifirma korraliku logistilise lahenduse, kaupmees keskuse seotuse bussijaamaga, linnakodanik väärika linnavärava ning arhitekt professionaalse lahenduse,” märkis Opmann.

Uue bussijaama ehituse ja Tasku keskuse laienduse projekti järgi suureneb bussijaama ooteala ning busside väljumine viiakse katuse alla. Projekt näeb ette bussiterminali ala kahekordistumise seniselt 420m2 vähemalt 850m2. Plaanide järgi lisandub ka istekohti, kokku tuleb 154 istekohta, mida on enam kui Tallinna Bussijaamas.

Möödunud aastal külastas Tasku keskust 5,8 miljonit inimest, mis teeb keskmiselt igal nädalal külastusi veidi rohkem kui Tartus elab inimesi. Keskuse külastajate arv suurenes võrreldes eelneva aastaga kümnendiku võrra. Viie tegutsemisaastaga on keskuse külastuste arv üle kahe korra kasvanud. Kaubanduskeskuse käive suurenes möödunud aastal kuuendiku võrra 28,8 miljoni euroni.

Tasku keskus annab tööd 500-le inimesele ning hõlmab 48000-ruutmeetrisel pinnal üle 60 poe ja teenindusasutuse, kuue saaliga kinokeskust, kuut toitlustuskohta, kontoripindu, konverentsikeskust, bussijaama ning parkimismaja 500-le autole. Tasku keskuse arendaja on Lõuna-Eesti suurim kinnisvaraarendaja, 100-protsendiliselt Eesti kapitalil põhinev AS Estiko.

Õismäele kõrghooneid kavandav planeering pannakse tutvumiseks välja

23.04.2014 Tallinn.ee

Haabersti Linnaosa Valitsuses saab 9.–23. maini tutvuda Õismäe tee 147a ja 147b kinnistute ja lähiala detailplaneeringuga.

Detailplaneering loob võimaluse rajada Õismäe servale, Haabersti ristmiku naabrusse kõrghooned – 6,6 ha suurusele planeeringualale on kavandatud kuus 15-30-korruselist korterelamut, kolme- ja neljakorruseline ärihoone ning kaks parkimismaja.

Detailplaneeringuga saab ülalnimetatud ajavahemikus tööpäeviti tutvuda Haabersti Linnaosa Valitsuses (Ehitajate tee 109A) kabinetis 205 esmaspäeval 8.15 –18.00, teisipäevast neljapäevani kl 8.15 – 17.00 ning reedel kl 8.15 – 16.00. Detailplaneeringuga saab tutvuda ka linnavalitsuse teenindussaalis (Vabaduse väljak 7, I korrus).

Detailplaneeringute jooniste ja seletuskirjaga saab tutvuda ka Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee/tpr/

Planeeringu eesmärgiks on luua omanäoline kogum kõrgetest ja saledatest elamutest. Elutsooni ümber rajatakse müra- ja tuuletõmbe kaitseks madalam hoonestus, mis tagab õdususe ja turvalisuse.

Detailplaneeringuga korrastatakse ka olemasolev linnaruum, likvideeritakse hiiglaslikud avaparklad ja rajatakse tänaste tornmajade tarbeks lisaparkimismajad. Planeeritavate parkimismajade katused haljastatakse ja muudetakse esteetilisteks puhkekohtadeks.

Alale on ette nähtud mänguväljakud erinevas eas lastele. Täiskasvanutele on planeeritud puhkekohad katuseaias, kuhu paigaldatakse erinevaid istumiskohti: pargipinke, lamamistoole jne, ehitatakse ka mõned varjualused, kuhu on võimalik rajada ka grillinurgad. Katuseaedadesse rajatakse laudteed ja nende vahele haljasalad.

Väljapoole katuseaedu on planeeritud erinevad spordiplatsid – spordiatraktsioonid, korvpalliväljak, kus talvel on võimalik uisutada.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib põhjustada riskide kuhjumist

23.04.2014 Eesti Pank

Eesti finantssektori toimimist ohustavad riskid on väikesed, kuid seda mõjutav väliskeskkond on habras. Majanduskasvu taastumisest hoolimata iseloomustab euroala pangandussektorit endiselt suhteliselt kõrge probleemsete laenude tase ja madal kasumlikkus.

Enne Euroopa Keskpanga juures ühtse pangandusjärelevalve sisseseadmist viiakse euroalal läbi suuremate pankade varade põhjalik hindamine. See loob eelduse, et taastuks investorite usaldus euroala pankade suhtes ning majanduse elavdamiseks vajalik laenutegevus. Uueks ohuks on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud geopoliitilised riskid, mille mõju Eesti majandusele ja finantsstabiilsusele sõltub riski realiseerumise viisist. Eesti finantssektori otsene seos Ukraina ja Venemaaga on siiski väike ning vahetu süsteemne risk on seega piiratud.

Eesti majanduskasv tugines 2013. aastal majapidamiste tarbimise kasvul põhinevale sisenõudlusele. Seda toetas tööpuuduse vähenemine ning sissetulekute kiire kasv. Euroopa majanduskasvu tugevnedes on oodata eksportiva sektori panuse suurenemist.

Ettevõtete rahalised vahendid ega pankade laenupoliitika ei piira investeeringute rahastamist, mistõttu oleneb Eesti majanduskasvu kiirenemine kindlustunde ja välisnõudluse taastumisest. Euroopa majanduse elavnemisest kasu saamiseks on oluline, et viimaste aastate jooksul kasvanud palgasurve ei piiraks ettevõtete konkurentsivõimet eksporditurgudel.

Väliskeskkonna võimalik halvenemine on risk, mis kärbiks Eesti majanduskasvu väljavaadet ning halvendaks pankade laenukvaliteeti. Lisaks euroala majanduskasvu taastumise riskidele on Ukraina sündmuste tõttu suurenenud poliitiline ebakindlus ning seetõttu ka määramatus kaubanduspartnerite majandusarengu suhtes. Ebakindlus tuleviku pärast võib lisaks vahetule piiriülesele mõjule kahandada majanduskasvu väljavaadet, kuna investeerimisprojektid võidakse ootele panna ja tarbimist piirata.

Juhul kui Eesti majandust tabaks 1998. aasta Vene kriisi või 2008. aasta üleilmse finantskriisi taoline šokk, siis tooks see kaasa probleemsete laenude suurenemise. Tänu majapidamiste ja ettevõtete kasvanud finantspuhvritele oleks selle mõju siiski palju väiksem. Lisaks sellele on pankade kapitalipuhvrid praegu märksa suuremad ning selliste riskidega paremaks toimetulekuks plaanib Eesti Pank kehtestada 2% süsteemse riski kapitalipuhvri.

Endiselt on oht, et riskihinnangud Põhjamaade majanduse ja pankade suhtes võivad halveneda, mis suurendab emapangagruppide rahastamis- ja likviidsusriske. Põhjamaade pangagrupid moodustavad Eesti pangandusturust üle 90% ja Rootsi pangagrupid ligi 80%.

Rootsi eluaseme hindade ja majapidamiste laenumahu kasvu jätkumine on suurendanud finantsstabiilsuse riske, kuivõrd Rootsi pangad rahastavad laenamist osaliselt finantsturgudelt kaasatud vahenditega. Riskide maandamiseks on Rootsis astutud samme pankade kapitali- ja likviidsuspuhvrite tugevdamiseks, sealjuures peetakse vajalikuks tasakaalustada pankade rahastamisstruktuuri. Kuigi Rootsi keskpank ja järelevalveasutus on märkinud vajadust majapidamiste laenukasvu piiravate ja laenukoormust vähendavate muudatuste järele, ei pruugi nende võimalik mõju olla piisav.

Selle riski võimalikku mõju Eesti finantssektorile vähendab mõnevõrra asjaolu, et Eestis tegutsevad kommertspangad rahastavad end peamiselt kohalikest hoiustest.

Eesti kinnisvara hindade kiire kasv võib kaasa tuua majapidamiste ja ettevõtete riskantsema käitumise laenuvõtmisel ning põhjustada riskide kuhjumist finantssüsteemis. Korteritehingute hinnad tõusid 2013. aasta lõpus üle 20% ning kiire kasv on sellel aastal jätkunud.

Eluasemeturu aktiivsuse suurenemist selgitavad osaliselt majapidamiste kindlustunde ja tööturu olukorra paranemine ning sissetulekute kasv. Madalate intressimäärade keskkonnas võimendub oht, et kinnisvara hindade senine kiire tõus tekitab majapidamistes liiga optimistlikke ootusi kasvu jätkumise suhtes.

Finantsstabiilsuse riske vähendab asjaolu, et majapidamised on soetanud kinnisvara möödunud kinnisvarabuumiga võrreldes märksa rohkem omavahenditest ning pangalaenude osa on olnud väiksem. Seni kuni pankade laenustandardid ei leevene ja laenukasv jääb mõõdukaks, ei põhjusta kinnisvara hindade kiire kasv suurt riski finantsstabiilsusele. Endiselt on oluline, et pangad hindaks vastutustundlikult laenuvõtja maksevõimet ja nõuaks neilt piisava omafinantseeringu kasutamist.

Eesti Pank on valmis vajaduse korral kehtestama laenutingimusi karmistavaid nõudeid.

Loe lähemalt: Eesti Pank, Finantsstabiilsuse ülevaade 2014-04-23

Allikas:
http://www.eestipank.ee/press/eesti-finantsstabiilsust-ohustavad-valiskeskkonna-riskid-kasvanud-23042014

Kalevi staadioni naabrusse kavandatakse korterelamuid

23.04.2014 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustas esitada linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis võimaldab rajada Kalevi keskstaadioni naabrusse neli korterelamut.

Staadioni tn 1, Võistluse tn 3 ja Võistluse tn 7 kinnistute ning lähiala detailplaneeringu kohaselt saab 0,82 ha suurusele maa-alale rajada kaks kuni 6 maapealse korrusega äriruumidega elamut, ühe kuni 6 maapealse korrusega ning ühe kuni 4 maapealse korrusega elamu. Parkimine on kavandatud peamiselt hoonete maa-alustele korrustele.

Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Staadioni, Juhkentali ja Võistluse tänava vahelises kvartalis. Lõunast külgneb ala Kalevi keskstaadioniga.

Staadioni tn 1 kinnistul tegutseb City Motors AS, mis tegeleb autode müügi ja hooldusega, krundil asub mitu heas seisukorras hoonet. Võistluse tn 3 ja Võistluse tn 7 kruntidel paiknevad halvas tehnilises seisukorras hooned.

Planeeritud maa-ala kontaktvöönd on polüfunktsionaalne – ülekaalus on elamud, kuid on ka ärihooneid ja sotsiaalobjekte. Kontaktvööndisse jäävad hooned on 2- kuni 9-korruselised. Lähipiirkonnas asuvad erinevad rekreatsioonialad, koolid ja teised olulised sotsiaalse infrastruktuuri objektid..

Polüfunktsionaalsuse säilitamiseks on Staadioni tn 1 krundile planeeritud hoonetesse kavandatud ka äriruumid, mis turvalisuse aspektist on väga oluline, sest nii on tagatud inimeste kohalolek ja kontroll avaliku ruumi üle ööpäevaringselt.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Compakt Kinnisvara OÜ, detailplaneeringu koostamine algatati 5. mail 2010 ning detailplaneering võeti vastu 14. märtsil 2012. Detailplaneering oli avalikul väljapanekul 16. aprillist kuni 14. maini 2012 ning 19. juunil 2012 toimus Tallinna Kesklinna Valitsuses detailplaneeringu avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav arutelu. Võrreldes vastuvõetud detailplaneeringu lahendusega on vähendatud Staadioni tn 1 kinnistule kavandatud hoonete suurimat võimalikku maapealse osa korruselisust 8-lt 6-le.

7. novembril 2013 sõlmitud lepinguga võtsid Compakt Kinnisvara OÜ, Stadium Real Estate OÜ ja OÜ VEERENNI 31 kohustuse tagada oma vahendite arvelt detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatava teede ja üldkasutatava haljastuse rajamine. Staadioni tn 1 kinnisasjale seatakse Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus kõnni- ja sõidutee avaliku kasutuse tagamiseks, vastavasisuline leping on sõlmitud 17. jaanuaril 2014.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Kinnisvarakool: Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub 29/04/2014

23.04.2014 Tõnu Toompark

29. aprillile 2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ärikinnisvara vahendamine“. Koolitust viib läbi pikaajalise äripindade vahendamise kogumusega kinnisvaramaakler Ruth Tõniste.

Kinnisvarakoolitus “Ärikinnisvara vahendamine” on eelkõige suunatud:

inimestele, kes soovivad saada ärikinnisvara maakleriks;
inimestele, kes soovivad arendada oskusi ja teadmisi kinnisvaravaldkonnas.
kõigile, kes tunnevad huvi kinnisvaraäri vastu.

Koolitus “Ärikinnisvara vahendamine” toimub teisipäeval 29/04/2014 kell 13:00-16:15.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655 (Margot Toompark), kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Selgusid Tallinna paremini restaureeritud majad

22.04.2014 Tallinn.ee

Kolmapäeval, 23. aprillil antakse üle tänukirjad parimate 2013. aastal restaureeritud mälestiste ja miljööalade hoonete eest.

Tallinna Kultuuriväärtuste Amet avaldab igal aastal tunnustust eeskujulikult restaureeritud hoonete eest, mille tulemusel linnapildis hoitakse elus vanu ehitustraditsioone ja säilitatakse väärtuslikke ajaloolisi arhitektuuridetaile.

Hopneri maja suures saalis kell 15 algaval üritusel annab preemiad ja tänukirjad üle Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti juhataja Aini Härm koos muinsuskaitse ja miljööalade osakonna juhataja Boris Dubovikuga.

Seekordne restaureerimispreemiate üleandmine toimub kaheteistkümnendat korda. Muinsustundlikult korrastatud hoonete omanike kõrval soovitakse esile tõsta arhitekte, järelevalve teostajaid, ehitajaid, restauraatoreid ja arendajaid.

Paremini restaureeritud kultuurimälestisteks tunnistati vanalinnas Pagari 1 ning väljaspool vanalinna Raua 39, samuti tõsteti esile Allika 4.

Pagari 1 on baltisaksa kunstnik-arhitekt Hans Schmidti projekteeritud ja mullu 100-aastaseks saanud juugendi mõjudega uusklassitsistlik hoone. Algselt kõrgklassi esinduslikuks üürimajaks ehitatud, teenis vahepealsetel aastatel jõustruktuure ning tänaseks päevaks on talle tagasi antud keskmisest luksuslikemate korteritega elamu funktsioon.

Lisaks rikkaliku välisilme taastamisele restaureeriti hoonel algsed interjööridetailid, nagu aaderdusega trepikodade tiibuksed, liftid ja faasitud klaasidega vestibüülide uksed, kaunid juugendstiilis laerosetid ja trafarettmaalingute fragmendid. Süngemaid päevi jäeti meenutama piiluauguga välisuste metall-luugid, paar keldrikongi ning salakäik.

Raua 39 ehitati samuti 1913. aastal ning korterelamu projekteerinud arhitekt Karl Burman elas ise selles hoones valmimisest kuni 1925. aastani. Tegemist on Tallinna ühe suurejooneliseima juugendelamuga, mille fassadide restaureerimisel on kinni peetud originaaliläheduse printsiibist.

Taastatud on erineva viimistlusega tumedad ja heledad krohvipinnad ning ornamentaalne krohviplastika, restaureeriti vanad aknad ning sobimatud plastaknad vahetati puidust originaalikoopiate vastu, millega ühtlustati hoone välisilmet.

Allika 4 restaureerimisel säilitasid omanikud Lenderi-tüüpi elamul peaaegu täielikult vana laudise, pehkinud kohad plommiti vana materjaliga.

Tänukirjaga tunnustati Õllepruuli 5 ja Rahukohtu 5 arhitektuuriajaloolise väärtusega hoonete oskuslikku ennistamist.

Õllepruuli 5 on Tõnismäel asuv Johan Laidoneri elamu. Ennistustööd on ette võetud kompleksselt – lisaks fassaadidele ja siseruumidele korrastati ka ümbritsev haljastus. Restaureeritud on kvaliteetselt ja suure põhjalikkusega, hoones kasutatud kaasaegsed lahendused on sobitatud ajaloolisesse interjööri.

Toompeal Patkuli vaateplatvormi naabruses asuv Rahukohtu 5 on väärika ajalooga objekt. Avariilises seisukorras endise aadlihoone asemel on nüüd Tallinna vanalinn juurde saanud väärika arhitektuuripärli. Hoone suurimaks väärtuseks võib pidada II korruse laelaudisele 1730.–1740. aastatest pärinevat Tallinna vanalinna üht suuremat barokset maalingut.

Kultuurimälestiste kategoorias tõsteti esile veel Toom-Kooli 21 ja üle 10 aasta tühjalt seisnud ning uuele elule puhkenud Kooli 9. Samuti pälvis tunnustust Toompuiestee 24 hoone, mis rekonstrueeriti hubaseks Riigimetsa Majandamise Keskuseks.

Parimad majad miljööaladel on Köie 3 ja Soo 42.

Köie 3 on väike 1899. aastal ehitatud Lenderi-tüüpi elamu Kalamaja miljööalal, mis oli säilinud üllatavalt hästi: alles oli laudis, tänava- ja hoovipoolne välisuks ja enamik originaalaknaid, mis said kõik eeskujulikult restaureeritud. Traditsiooniliste ehitusvõtetega, sealhulgas soojustades palgivahesid vaid takuga, ja originaaldetailide säilitamisega on sellel hoonel alles jäänud tõelise vana maja hõng.Värvilahendus kooskõlastati Tallinna Kultuuriväärtuste Ametiga.

Soo 42 Kalamajas on Karl Treumanni projekteeritud Tallinna maja 1935. aastast, mis esindab seoses tuletõrjenõuete kaasajastamisega uuendatud hoone väliskuju ja korterite planeeringuga kivitrepikojaga hoonetüüpi. Maja kuulub esimese omaniku otsesele järeltulijale, ehk seetõttu on nii aupaklikult suhtutud hoone korrastamisel lubikrohviga uuendamisse, esialgse värvilahenduse säilitamisse ning originaalakende restaureerimisesse.

Veel märgiti tänukirjadega ära Kentmanni 18, Loode 14, Ristiku 4B, Vabriku 10, Valgevase 12, Wiedemanni 11 ja Sõbra 20.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Domus Kinnisvara: Kinnisvaraturu ülevaade 2014

22.04.2014 Tõnu Toompark

Ilmunud on Domus Kinnisvara kinnisvaraturu ülevaade 2014.

Ülevaade on võimalik alla laadida siit.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Estonian Real Eastate taaselustab arhitekt Konstantin Wilckeni pärandi

22.04.2014 Tõnu Toompark

Estonian Real Eastate (ERE) grupil on valmimas aadressil Vilmsi 31 Kadrioru ajaloolise hoone taastamise protsess. Hoone oli ehitatud 1902.aastal arhitekt Konstantin Wilckeni projekti järgi. Wilckeni tuntuim teos on Vasalemma mõis.

ERE juhatuse esimehe Dmitri Perepilitsõni sõnul on see projekt äärmiselt tähtis Kadrioru ajaloolise pärandi säilitamise poolest.

“Kahjuks, on taolised hooned olnud pikka aega lagunenud seisukorras. Paljudes nendest elasid asotsiaalid, mis ei soodustanud nende hoonete säilivust. Mõned arhitektuuriteosed hävisid tulekahjus. Niisugune kaunis rajoon, nagu Kadriorg, ei jätnud meid külmaks ning otsustasime taastada hoone, mis seisis tühjana enam kui aasta aega,” rääkis Perepilitsõn.

Hoone taastamisel kasutatakse kõige kvaliteetsemaid materjale. Ehitise üldpind moodustab 919 ruutmeetrit. Pärast rekonstrueerimist sellesse tekib kaheks kahekorruselist korterit gaasiküttega.

Dmitri Perepelitsõni sõnul on uute objektide ehitamine Kadriorus keeruline ettevõtmine.

„Kõige suurem probleem on hoonestuse tihedus. Peaaegu iga vaba meeter on siin juba kasutusele võetud. Meie jaoks on suur au kinkida uut elu kultuuripärandi väärtuslikule objektile ning muuta Kadriorg veelgi ilusamaks,“ ütles Dmitri Perepilitsõn.

XX sajandi alguses Eestis töötanud kohalike arhitektide arv ei olnud suur. Tihtipeale ehitasid hooneid Sankt-Pererburi ja Riia arhitektid. Konstantin Wilcken oli üks tuntuim linnaehitaja pealinnas. Wilckeni töökojast tuli enam kui sada elumaja projekti aastas, suurem osa nendest olid puumajad.

Estonian Real Estate on asutatud 2005.aastal. Esialgu tegeleti kinnisvara vahendamisega ning alates 2010.aastast on ERE ettevõtete grupi, kuhu kuulub ka Fond Control, põhiliseks tegevussuunaks kinnisvaraarendamine. Mitu aastat järjest on firma Fond Control püsinud edukamate kinnisvaraettevõtete edetabelis Aripäeva arvamuse järgi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Ettevõtete ja majapidamiste võlakoormus jätkas mullu kahanemist

22.04.2014 Taavi Raudsaar

Vähese investeerimis- ja majandusaktiivsuse tõttu kahanes ettevõtete võlakohustuste maht 2013. aastal ligikaudu 2%. Võlakohustuste struktuur seejuures palju ei muutunud – välismaised võlakohustused moodustavad endiselt ligikaudu 36% kõigist võlakohustustest.

Ettevõtete omakapital kasvas 2013. aastal jõudsalt. Kuigi ettevõtete kasumi kasvu aeglustumine ja suuremad dividendimaksed on vähendanud mõnevõrra ettevõtete omakapitali kasvu, ulatus see 2013. aastal endiselt ligikaudu 7%ni. Kuna võlakohustused samal ajal kahanesid, siis ettevõtete finantsvõimendus endiselt vähenes.

Majapidamiste võlakohustused hakkasid 2013. aastal tasapisi kasvama. Aktiviseerunud eluasemelaenuturu tõttu suurenes majapidamiste võlakohustuste maht aastaga 0,3%. Sissetulekute kasvu toel majapidamiste võlakoormus siiski endiselt väheneb. Majapidamiste finantsvarad kasvasid aastaga 10%, sealjuures majapidamiste omanduses olevad hoiused ja sularaha ligikaudu 7%.

Sama moodi nagu viimase nelja aasta jooksul oli Eesti majandus tervikuna nii 2013. aasta neljandas kvartalis kui ka aasta kokkuvõttes netolaenuandja. See tähendab, et välismaale paigutati või tagastati endiselt rohkem vahendeid kui sealt kaasati.

Netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) on perioodi jooksul finantsvarade ja -kohustustega tehtud tehingute vahe. Kogumajanduse netolaenuandmine (+) / -võtmine (–) näitab, kas riik tervikuna on välismaalt vahendeid kaasanud või neid sinna paigutanud.

KTKId – kodumajapidamisi teenindavad kasumitaotluseta institutsioonid.

Taavi Raudsaar
Eesti Panga finantsstabiilsuse osakonna peaspetsialist