Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Pärast kriisijärgseid aastaid valivad kliendid uut kodu läbimõeldult ja perspektiiviga

22.04.2014 Tõnu Toompark

Eelmisel nädalal SEB eestvedamisel toimunud kinnisvaraostjate ja -müüjate kokkusaamine kinnitas, et tänane uue kodu ostja kaalub enne otsuse tegemist põhjalikult nii pere tegelikke vajadusi kui võrdleb nendele vajadustele vastavaid kinnisvarapakkumisi. Sageli tehakse veel enne müügis oleva kinnisvaraga tutvumist pangas kindlaks pere laenuvõime.

Kinnisvarafirmade sõnul teevad koduotsijad õigema ja kiirema valiku juhul, kui nii kinnisvaraarendaja, -vahendaja kui pank teevad kliendi heaks omavahel koostööd.

„Kui majanduslanguse järel olid pered uue kodu ostu kavandades ettevaatlikud ja pigem lükkasid suurte finantsotsuste tegemist edasi, siis viimase paari aasta jooksul on märgata huvi suurenemist uue, perele paremini sobiva kodu soetamise vastu. Võrreldes nn buumiajaga 2005 – 2007 iseloomustab tänaseid uue kodu huvilisi aga oluliselt suurem teadlikkus. Esimesest ettejuhtuvast kinnisvarapakkumisest enam kohe kinni ei võeta. Üsna põhjalikult kaalutakse nii tegelikke vajadusi kui võrreldakse vajadustele vastavaid kortereid/ eramuid,“ ütles SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Jaanus Laugus, Uus Maa kinnisvarabüroo juhatuse esimees: “Hetkel on suurepärane aeg teha kinnisvaraturul valikuid. Kinnisvaraturg on huvitavaid pakkumisi täis, hinnad endiselt soodsad ja tõusuteel. Head pakkumised leiavad ruttu omaniku. Uusarendustes valmivate korterite ehituskvaliteet on märgatavalt tõusnud, majad on energiasäästlikud ning arhitektuur huvitavamaks muutunud.“

Uue kodu väljavalimise lihtsustamiseks pakub SEB alates sellest nädalast interneti-põhist Koduvalijat. Koduvalija kasutamist tuleb alustada kinnisvaraportaalidest www.city24.ee ja www.kv.ee sobivate objektide väljavalimisest.

Lisaks saab varade andmeid sisestada ka käsitsi. Seejärel on võimalik lisada endale sobivaid võrdluskriteeriume ja anda neile iga objekti juures kindel väärtus. Süsteem arvutab kasutajapoolsete hinnangute põhjal korterile või majale koondhinde, mille alusel kujuneb pingerida. Täiendavalt saab kolm kõige enam sobivat potentsiaalset kodu panna detailsesse võrdlusesse, mille põhjal teha juba lõplik otsus.

Koduvalijale on lisatud ka kaardirakendus, mis võimaldab saada täpse ülevaate objektide asukohtadest ja kaugustest näiteks töökohast, lasteaiast või koolist. Koduvalija abil saab ka välja arvutada pere ligikaudse laenuvõime ning iga objekti arvestusliku laenumakse, mis annab kasutajale kiire ülevaate uue kodu finantseerimisel laenu kasutamise väljavaatest.

After the crisis years, clients’ choices of new homes are considered and based on long-term prospects

22.04.2014 Tõnu Toompark

Held under the leadership of SEB last week, a meeting of real estate buyers and sellers confirmed that someone buying a new home today must both carefully consider their family’s actual needs and compare real estate offers that meet those needs before making a decision.

Often, a family will establish their borrowing capacity at the bank before even inspecting property for sale.
According to real estate companies, home seekers will make a more appropriate and speedier choice if real estate developers, brokers and the bank all cooperate for the benefit of the client.

“Whereas after the downturn in the economy families were more cautious in planning purchases of new homes and were likelier to postpone making big financial decisions, the past couple of years have seen a noticeable increase in interest in purchasing new homes that suit families better. Compared to the so-called boom era from 2005 to 2007, the hallmark of those interested in new homes today is their significantly higher awareness. They will no longer latch on to the first real estate offer that comes their way. Fairly careful consideration is given to actual needs and comparisons are made of apartments / private residences meeting those needs”, said Triin Messimas, Development Manager of Private Loans at SEB.

Jaanus Laugus, Chairman of the Management Board at the Uus Maa real estate agency: “Now is an excellent time to be making choices on the real estate market. The real estate market is full of interesting offers, whilst prices are still attractive but on the rise. Good offers find owners quickly. The construction quality of apartments completed at new developments has risen significantly, buildings are energy-efficient and their architecture has become more interesting.”

To simplify the selection of a new home, SEB is providing the Internet-based Home Chooser from this week. Start using Home Chooser by selecting suitable properties on the real estate sites www.city24.ee or www.kv.ee. In addition, you can enter asset information manually.

Then, you can add comparison criteria appropriate for you and assign them a certain value when it comes to every property. Based on such assessments by the user, the system will calculate for every apartment or house an aggregate rating, based on which hierarchy of rankings is produced. Additionally, the three most suitable potential homes can be subjected to a detailed comparison, based upon which a final decision can be reached.

Home Chooser also includes a map application for an accurate overview of properties’ locations and distances, say, from the workplace, kindergarten or school. You can use Home Chooser to calculate your family’s approximate borrowing capacity and the estimated loan payment amount on every property, providing you with a quick overview of your prospects for using a loan to finance your new home.

Päritud maja müük võib venima jääda

22.04.2014 LVM Kinnisvara

Kui siit ilmast lahkuv lähedane jätab teile päranduseks kinnisvara, eeldab selle müügi plaan enamasti kulukat eeltööd.

Veel enne, kui panete päranduseks saadud kinnisvara müüki, on arukas kõik pärimisega seotud notariaalsed toimingud ära teha ja kui pärijate ringis on laps, siis kohtuski käia.

Paraku ei oska inimesed sageli aimata, et neilgi on vaja pärimistoiminguid teha, see avastatakse alles ostjaga notaribüroos. Nii võib tekkida olukord, kus majale või korterile on õnnestunud pika otsimise peale ostja leida, aga too pole nõus ootama veel nädalaid, kuni müüja ametiasutustes oma dokumente korda ajab.

Ehkki uus pärimisseadus kehtib juba viiendat aastat, ei tea paljud, et nüüd võib saada oma sugulase päranduse omanikuks ise sellest teadmata. Nimelt ei pea enam päranduse vastu võtmise soovist teada andma, vaid sellest hoopis loobuma, kui pole huvi omanikuks hakata.

Kui pärandaja surmast teadasaamisest kolme kuu jooksul pole pärija notarile teada andnud, et tema maja-korterit või maatükki ei taha, ongi ta omanik. Ometi ei saa ta (iga kuu kulukaid kommunaaltasusid nõudvat) kinnisvara müüa, kuni notari juures on üsna krõbeda hinna eest pärimistoimingud vormistamata.

Lapsega kohtusse

Uus Maa kinnisvarabüroo atesteeritud maakler Uno Kollamaa meenutas juhtumit, kus ühele maatükile õnnestus leida ostja ja asjaosalised olid omavahel kokku leppinud notari juurde mineku, aga ühtäkki selgus, et dokumentide järgi on maatüki omanik alaealine ja kohtust on maa müügiks luba võtmata.

Tihtilugu venitabki kinnisvara müügitehinguid paljudele ootamatult tulev asjaolu, et lapsele kuuluva kinnisvara müügiks peab kohtult loa saama. Seegi maksab ja võtab aega nädalaid.

“Kohus vaeb asja lapse huvidest lähtuvalt ja kohtunikule ei piisa põhjendusest, et seda maad pole perele praegu vaja. Kohus võib otsustada, et las maa olla, tulevikus saab laps sellest rohkem kasu. Vanemad peavad põhjendama, miks müüa on vaja, miks neil seda raha just praegu tarvis on,” rääkis Kollamaa.

Praegusel ajal on maatükile ostjat leida väga raske ja iga ostja pole nõus ootama. “Õnneks sel juhul oli ostja nõus ootama,” lisas Kollamaa.

Testament säästab segadustest

Pärijate elu muudab lihtsamaks, kui pärandajal on testament tehtud. “Et pärijatel tulevikus kergem oleks, on mõistlik testament teha. Paraku näitab meie praktika, et väga paljudel inimestel ei ole testamenti,” sõnas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Testamendi tegemiseks võib minna nõu küsima või lihtsalt helistada notaribüroosse.

Testamendi võib lasta teha notari juures või kirjutada ise kodus. Põhiline vahe on, et notaribüroos tehtud testamendi eest tuleb raha välja käia ja see kehtib inimese surmani, aga soovi korral võib seda edaspidi igal ajal muuta, ka kodus ise uut kirjutades.

Kodus võib testamendi kirjutada lihtsalt vaba tekstina. See testament kehtib pool aastat ja selle aja möödudes tuleb kirjutada uus, panna alla kuupäev ja allkiri. Kui inimene ise kirjutada ei jõua, peab paberil olema vähemalt kahe teovõimelise tunnistaja samaaegsel juuresolekul antud allkiri. Tunnistajad ei pea teadma testamendi sisu, vaid kinnitama oma allkirjaga, et testamendi allkirjastamise kuupäeval oli testaator teo- ja otsustusvõimeline.

Kindlasti soovitab Kollamaa teha testament juhul, kui kaasaga ei olda abielus, sest elukaaslane ei päri automaatselt midagi.

Praktikas tuleb aeg-ajalt ette olukordi, kus inimene küll arvab, et on kinnisvara ainuomanik, kuid tegelikkus on teine.

Saksing tõi näiteks olukorra, kus mees ja naine on olnud abielus ja kinnisvara kaasomanikud, üks neist on vahepeal surnud ja teine tahab nüüd maja müüki panna, siis aga selgub, et pärimisprotsess on tegemata.

“On juhtumeid, kus alles notaribüroos on selgunud, et surnud abikaasa vara on pärimata,” sõnas Saksing. “Pärimine ei toimu automaatselt. Ka sellisel juhul tuleb lahkunu vara pärida.”

Palju pärijaid

Keeruliseks võib müügiprotsess kujuneda siis, kui pärijaid on palju ja üks neist ei soovi müüa või pole müügihinnaga nõus. “Just selliste olukordade vältimiseks sõlmime meie enne müügiprotsessi algust maaklerteenuste lepingu absoluutselt kõigi omanikega. See, kui kaheksast viiega on kokkulepe sõlmitud, ei pruugi midagi tähendada,” rääkis Saksing ja lisas, et teab olukordi, kus kinnisvaral on olnud 20 omanikku. Kõik kinnisvara omanikud peavad müügiga nõus olema ja notaribüroosse tulema.

Paljude omanike korral on mõistlik kinnisvara müügiga mitte viivitada. Kui vara vahepeal seisab ja alles mitme aasta pärast ostja leiab, võib juhtuda, et üks omanikest on vahepeal lahkunud ja tema osa peavad omakorda tema pärijad pärima hakkama.

Tehingud venivad isegi aastaid, sest pärimistoimingud pole odavad. Aga nagu öeldud, võib venitamisega olukord üha keerulisemaks minna: keegi omanikest sureb või läheb välismaale elama ega saa vajadusel teistega koos notari juurde tulla.

Segane on olukord selleski, kas päranduseks saadud ja siis maha müüdud kinnisvara pealt peab tulumaksu maksma. Iga juhtum on erinev ja nii tasub notaritelt ning maksu- ja tolliametist nõu küsida.

“Üldjuhul on nii, et neid tehinguid, kus tulumaksu peab maksma, on vähem kui neid, kus inimene ei pea maksma,” sõnas Saksing.

Nimelt muutis 12. veebruari riigikohtu lahend pärandvara müügilt saadud tulu maksustamispõhimõtet. Kui siiani loeti kogu pärandvara müügihind müüja maksustatavaks tuluks, siis nüüd on pärijal võimalik maksustatavat tulu vähendada pärandaja poolt varale tehtud soetamismaksumuse ulatuses.

Seetõttu on Saksingu sõnade järgi kasulik müüa pärandina saadud kinnisvara just käesoleval aastal, sest suure tõenäosusega on see enamikul juhtudel tulumaksuvaba. “Kuigi maksustamispõhimõtte kehtivust on omalt poolt kinnitanud ka maksu- ja tolliamet, asus rahandusministeeriumi töögrupp juba riigikohtu otsust analüüsima. Enamasti on see tähendanud seadusemuudatusi, mis võimaldavad maksustamises taastada endised põhimõtted,” selgitas ta.

Pärandus ei tähenda alati rikkust. Majaga võib kaasneda pangalaen või on korter vana ja halvas kohas ning selle müük katab halvemal juhul vaid pärimistoimingute kulud.

Seega tasub enne müüki uurida pärandvara väärtust, et siis otsustada, kas tasub pärandus vastu võtta ja kas selle müügist saab nii palju, et päranduse maksud makstud saaks. Aga nagu öeldud, tuleb pärandiprotsess notaribüroos algatada kolme kuu jooksul.

Kas elada majale?

Eestlased on kogu hingega oma kodu küljes kinni, isegi kui jõud enam majast üle ei käi ja kogu pension selle korrashoiuks kulub.

Saksing rääkis, et kinnisvaramaaklerid näevad oma töös tihti, et inimene on kulutanud kogu elu maja kordategemiseks ja nüüd eakana elab seal üksi ning matab oma jõu maja korrashoiuks.

“Mõni inimene elab 15 aastat niiskes majas, maksab kogu vaba raha remondimehele, et vana katel töökorda teha, või vahetab ühe akna ära, et vähemalt üks tuba soe oleks,” kirjeldas Saksing. “Võib-olla tasub majaomanikul enda loodud väärtusest hoopis ise rõõmu tunda. Näiteks võib maja maha müüa, korteri osta ja ülejäänud raha eest kas või ümbermaailmareisile minna.”

Võib müüa maha näiteks vana maja, kus pole sooja vett ja tualett asub õues, ning osta kaks väiksemat korterit. Ühes mugavustega korteris elad ise ja teise üürid välja. Selle asemel et kogu pensioniraha maja kõpitsemisele kulutada, saad üürist teise pensioni.

Iga maja ja korter nõuab väljaminekuid. Mõnikord asub majaomanik lõpuks maja müüma, aga on sellega aastaid venitanud, maja käest lasknud ja selle eest ei saa enam korralikku tasu.

“Äkki tasub enne lahti lasta ja elu nautima hakata,” pakkus Saksing. “Saan aru, et see on raske, aga vaevalt keegi pahaks paneb, kui eakas inimene paremat elu tahab. Lagunevat maja pärandades võib lastele ja lastelastele karuteene teha, sest neil ei pruugi olla maja korda tegemiseks raha.”

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige

“Mõni inimene elab 15 aastat niiskes majas, maksab kogu raha remondimehele, et vana katel töökorda teha, või vahetab ühe akna ära, et vähemalt üks tuba soe oleks. Võib-olla tasub majaomanikul enda loodud väärtusest hoopis ise rõõmu tunda. Näiteks võib maja maha müüa, korteri osta ja ülejäänud raha eest kas või ümbermaailmareisile minna. Või osta kaks väiksemat korterit. Ühes elad ise ja teise üürid välja ning selle asemel et kogu oma pensioniraha maja kõpitsemisele kulutada, saad üürist teise pensioni.”

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” lugeja arvab: Mart Saa

22.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu „Kinnisvaraõiguse ABC. Põhjalik ülevaade kinnisvaravaldkonda reguleerivatest õigusaktidest.“ lugeja arvab.

“Kinnisvaraõiguse ABC on kohustuslik kirjandus kõikidele, kes kinnisvaratehinguid teevad, sest tugev õiguslik teadmine on iga kinnisvaratehingu turvalisuse alustala.

Käsiraamat Kinnisvaraõiguse ABC annab ülevaate seadustest, mis on ühe kinnisvaramaakleri igapäevase elu lahutamatuteks kaaslasteks.

Samuti väärivad märkimist autori asjakohased praktilised näited.”

Mart Saa
LAAM Kinnisvara partner
Kutseline kinnisvaramaakler
Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse aseesimees

Käsiraamatu “Kinnisvaraõiguse ABC” sisukorraga saad tutvuda siin. Käsiraamatu saad soetada siit.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistika: 2013. aastal valmis Harjumaal 1346 eluruumi

22.04.2014 Tõnu Toompark

2013. aastal valmis statistikaameti andmetel Eestis 2079 eluruumi. Neist eluruumidest 1346 asus Harju maakonnas ja neist omakorda 713 Tallinna linnas.

Kui Harjumaa ja Tallinna valminud eluruumide arv aastaga vähenes, siis Tartus see kasvas. Tartus valmis 2013. aastal 418 eluruumi aastataguse 284 vastu.

Maakondadest väikseim oli uute eluruumide valmimise arv Hiiumaal, kus kogu 2013. aasta jooksul sai kasutusloa vaid 4 eluruumi kogupinnaga 645 m2.

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2014. a. I kvartalis

21.04.2014 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2014. aasta esimese kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2014. aasta esimeses kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 12 700 tehingut ligikaudu 570 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati esimeses kvartalis kokku 11 187 kinnisvara tehingut 491 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas esimese kvartali jooksul omanikku ligi 34 486 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 33 402 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Viljandi maakonnas – 4 217 hektarit, kõige vähem Ida-Viru maakonnas – 1 315 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2014. aasta esimeses kvartalis võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga 19,6% ning võrreldes eelmise kvartaliga 8,3%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 27,6%, hoonestatud elamumaa hinnaindeks 10,9% ning hoonestamata maa hinnaindeks 5,9%.

Allikas: http://www.maaamet.ee/index.php?lang_id=1&news_id=989&page_id=1&menu_id=1&no_cache=1398090319

Riik ja ehitusettevõtjad karmistavad ehitushangete läbiviimist

21.04.2014 Tõnu Toompark

Maksu- ja tolliamet, Riigi Kinnisvara AS ning Eesti Ehitusettevõtjate Liit on töötanud riigihangete jaoks välja täiendavad nõuded, mille eesmärgiks on vähendada hangetel tehtavaid alapakkumisi ning hoida maksupetturid hangetest eemal.

Maksu- ja tolliameti peadirektori asetäitja Egon Veermäe sõnul puudub praegu nii riigil tellijana kui peatöövõtjal võimalus saada alltöövõtjate maksukäitumise kohta ajakohast ja usaldusväärset informatsiooni.

„Tellija, töövõtja ja maksuhalduri koostöö eesmärgiks on lõpetada olukord, kus riigihangetel võidavad madalad pakkumised ja madala hinna sisse on juba arvestatud maksude mittemaksmine. Tänane koostööväljund on märgiline, sest hankel osalemiseks ei piisa vaid madalast hinnast ja läbipaistvaks muudetakse hankele järgnev ehitusprotsess,“ rõhutas Veermäe. „Kui see praktika juurdub, siis võidavad kõik osapooled – turg läbi ausate konkurentsitingimuste, tellija läbi kvaliteetse teenuse ning riik saab kätte oma maksuraha.“

Riigi Kinnisvara ASi juhatuse liige Elari Udam selgitas, et muudatustega pannakse alltöövõtjatele kohustus esitada töö saamiseks maksuhalduri poolt väljastatav töötajate keskmist palka, keskmist töötajate arvu ja maksuõigusrikkumisi kirjeldav väljavõte.

„Selle informatsiooni alusel otsustatakse, kas konkreetselt alltöövõtjalt töid tellitakse või mitte. Neid alltöövõtjaid, kellel on ehitusvaldkonna keskmisest oluliselt madalam töötasu, kellel pole töö tegemiseks piisavalt töötajaid või kellel on kehtiv maksuõigusrikkumine, töödele ei kaasata,“ rääkis Udam.

Alltöövõtjad, kes tööde tegemisel ajal panevad toime maksuõigusrikkumisi või ei täida tellija sätestatud tingimusi, karistatakse trahviga või halvimal juhul eemaldatakse tööde tegemiselt. Rikkumiste väljaselgitamiseks teostab maksuhaldur ehitusobjektidel ka pidevalt vaatlusi.

Uusi nõudeid rakendatakse esmalt kolme pilootprojekti puhul, milleks on Kaagvere erikooli, Häädemeeste päästedepoo ja Rahvusarhiivi ehitusobjektid.

Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse esimees Raivo Rand sõnas, et rakendatavad meetmed korrastavad kindlasti ehitusturgu. „Kuna pole võimalik valida alltöövõtjaid, kes makse ei maksa, siis pakkumiste hinnatasemed ühtlustuvad ja riik saab töö kõige soodsama hinnaga.“

Eelmisel aastal oli ehitussektori põhjustatud maksukahju ligi 15 miljonit eurot. Sellest ca 10 miljonit eurot moodustas käibemaksukahju; ümbrikupalga maksukaotus oli maksuhalduri hinnangul 4,8 miljonit eurot, mille põhjustasid 1 693 ettevõtet.

2013.aastal viis maksuhaldur ehitussektoris läbi 1 976 kontrolli, mille tulemusel määrati juurde täiendavaid makse 8,1 miljoni euro ulatuses.

Käesoleva aasta kolme kuuga on maksuhaldur määranud ehitusettevõtetele täiendavalt tasumisele 2,4 miljonit eurot makse (kasv võrreldes 2013. aastaga on 22%), millest on laekunud 1,2 miljonit eurot (kasv 31%).

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Märtsis jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi langus

21.04.2014 Statistikaamet

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,9% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -2,6%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas märtsis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade langus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete ja puittoodete tootmises, samuti hindade tõus mäetööstuses.

2013. aasta märtsiga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnalangus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning elektroonikaseadmete tootmises, samuti hinnatõus puittoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, märts 2014
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	Märts 2014 – veebruar 2014, %	Märts 2014 – märts 2013, %
KOKKU	-0,9	-2,6
Töötlev tööstus	-0,7	-0,6
Mäetööstus	8,5	-1,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	-6,5	-20,3
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	1,0

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga -0,7% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -3,1%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid märtsis keskmisest enam elektrienergia ja naftasaaduste hinnad, samas tõusid põllumajandussaaduste, farmaatsiatoodete ja toiduainete hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2014. aasta märtsis võrreldes veebruariga 0,0% ja võrreldes 2013. aasta märtsiga -3,2%.

Eelmise kuuga võrreldes langesid märtsis keskmisest enam elektrienergia, toormetsa ja metallide hinnad, samas tõusid keskmisest enam rõivaesemete, nahktoodete, jalatsite ja elektroonikaseadmete hinnad.

Kinnisvaraspetsialistid analüüsivad turu jätkusuutlikkust

21.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kinnisvarafirmade Liit koostöös Nordea Panga ja Eesti Arengufondiga korraldab 24.aprillil konverentsi „Kuhu liigub Eesti kinnisvaraturg?“, kus asjatundjad analüüsivad kiirelt kasvanud hindade jätkusuutlikkust. Selgub ka „Kinnisvara tegu 2013“ laureaat.

EKFL-i tegevdirektor Tõnis Rüüteli sõnul on peale majanduskriisi lõppu just 2013. aasta olnud üllatavalt aktiivne. Kiire tõusuga on sektoris silma paistnud korteriturg ja seda tähelepanuväärsemalt Tallinnas, kus hinnad on tõusnud aasta baasil lausa 20-30%.

Võrreldes eelmiste aastatega ei ole enam teravaks probleemiks ehitushinnad. Seda kinnitab külmutatud arenduste järk-järguline „lahti sulatamine“. “Majanduskriis näitas selgelt, et Eesti oma väikese ja avatud majandusega sõltub suuresti maailmamajanduse käekäigust, samamoodi sõltub ka meie kinnisvaraturg oluliselt globaalsetest muutujatest.

Seetõttu keskendub konverents lisaks Eestis toimuvale välisriikide kinnisvaratrendidele ning globaalmajanduse mõjudele,” ütles Tõnis Rüütel. „Üheks teravamaks märksõnaks on süvenevalt energiasäästu temaatika. Kinnisvaraarenduses on siin ees Euroopa regulatsioonidest lähtuvad karmid ajalised raamid. Sel teemal võtavadki konverentsil sõna Arengufondi esindajad,“ lisas Rüütel.

Üle 15-aastase traditsiooniga kinnisvarakonverentsi avab Nordea Pank Eesti juht Andreas Laane. Majandusstiimulite vähenemisest ja finantsturgude arengutest tingitud väljakutsest majandustele räägib Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm.

Energiaühingutest Eestis: kas kinnisvaraettevõtluse tuleviku trend või ulme?, annab vastuse Eesti Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht Peep Siitam.

Näiteid energiaühistust, kui toimivast äriprojektist kinnisvaraomanikele teiste riikide põhjal, toob advokaadibüroo Glimstedt partner Moonika Kukke.

Marek Reinaas mõtiskleb teemal „Kuidas turundada linna asumeid?“.

Praktilisi nõuandeid detailplaneeringute menetluse asjus annab advokaadibüroo Glikman Alvin & Partneid vandeadvokaat Toomas Tamme.

Diskussioonpaneelid toimuvad teemadel:

„Kuhu investeeriksid lähiperspektiivis?“, moderaator Ardi Roosimaa.

„Uus aeg kinnisvaraturul, turuosaliste nägemused arengustest 2014-2015“, moderaator Avo Rõõmussaar.

„Kas üldse ja millised võiksid olla kinnisvaraturunduse erisused?“, moderaator Marek Reinaas.

„Kuidas on Tallinna uus ehitusmäärus bürokraatiat vähendanud?“, moderaator Ingvar Allekand.

Paneelides osalevad: Ain Kivisaar, Raiko Uri, Tõnu Uustalu, Annika Urm, Kaie Kass Agcay, Kristel Laud, Endrik Mänd, Marko Bäärs, Argo Karuse, Tarmo Kase, Eiki Rump, Janno Peterson.

Konverents toimub vastvalminud Navigatori büroohoones, moderaatorid on EKFLi tegevdirektor Tõnis Rüütel ning EKFLi juhatuse esimees, Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.

EKFL kuulutab konverentsil juba kolmandat korda välja konkursi „Kinnisvara tegu 2013“ võitja ja annab laureaadile üle Tauno Kangro skulptuuri „Mees oma unistuste aknal“.

Eesti kinnisvarafirmade Liit tähistab sel aastal oma 20. juubelit. Liit ühendab kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevaid äriühinguid.

Eramul puudub kasutusluba?

21.04.2014 Tõnu Toompark

Kasutusluba on kohaliku omavalitsuse luba, et hoonet võib vastavalt tema sihtotsatarbele kasutada.

Aina enam puutume igapäeva töös kokku probleemiga, et eramul puudub kasutusluba ning klientide küsimustega, mis probleemid sellega võivad kaasneda.

Kasutusloa saamiseks tuleb saada mitmeid erinevaid kooskõlastusi, mille käigus kontrollitakse ehitise vastavust nõuetele. Olulisemad momendid on, kas ehitis vastab projektile ja tehnosüsteemide nõuetele vastavus. Eramu reaalne suurus ei pruugi ühtida projektis olevale, kui on ehitamisel tehtud vigu. Puudulikult või valesti paigaldatud elektri- ja küttesüsteemid võivad olla tuleohtlikud.

Enamik kindlustusandjate üldtingimustest välistavad kahju hüvitamise, kui hoone või selle tehnosüsteemid ei vasta kehtestatud nõuetele. Seega kindlustusandjat peab kindlasti enne kindlustuslepingu sõlmimist teavitama kasutusloa puudumisest.

Kasutusloa puudumine võib osutuda määravaks ka krediidi saamisel krediidiasutusest.

Need on ainult osad enamlevinud probleemid, mis võivad esineda eramul, millel puudub kasutusluba.

Seoses päevakorda tekkinud probleemiga alustasime koostööd arhitektibürooga, et aidata klientidel puuduv kasutusluba hankida. Arhitektibüroo aitab korraldada kogu protsessi dokumentide ettevalmistamisel ja hoone tehnosüsteemide kontrollimisel.

Daniel Chasan
Euro Kinnisvarateenused OÜ

Ehitushinnaindeks pöördus I kvartalis langusele

21.04.2014 Statistikaamet

Ehitushinnaindeks pöördus 2014. aasta I kvartalis võrreldes eelmise kvartaliga pärast kolmeaastast tõusu langusele, teatab Statistikaamet. Indeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,1% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%.

Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige materjali ja tööjõu kallinemine, mis andis indeksi kogutõusust vastavalt üle poole ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes odavnes tööjõu maksumus 1,5% ja kulutused ehitusmasinatele 1,8%. Materjali maksumus tõusis 0,7%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta I kvartalis võrreldes 2013. aasta IV kvartaliga -0,3% ja võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 2,3%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, I kvartal 2014
	IV kvartal 2013 – I kvartal 2014, %	I kvartal 2013 – I kvartal 2014, %
KOKKU	-0,1	2,3
tööjõud	-1,5	3,0
ehitusmasinad	-1,8	2,1
ehitusmaterjal	0,7	1,9
Eramuindeks	-0,8	1,6
Korruselamuindeks	0,0	2,5
Tööstushooneindeks	-0,4	2,2
Ametihooneindeks	0,0	2,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, I kvartal 2014
	IV kvartal 2013 – I kvartal 2014, %	I kvartal 2013 – I kvartal 2014, %
KOKKU	-0,3	2,3
tööjõud	-1,3	3,2
ehitusmasinad	0,2	3,5
ehitusmaterjal	0,5	1,7

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Kalleid maju läheb kaubaks harva

21.04.2014 Eliisa Matsalu

Paljud kõrge hinnaga müügis olevad lossid ja uhked majad ootavad uusi omanikke juba mitmendat aastat. Turg on õbluke ja tehinguid tehakse harva, ütles kinnisvarespetsialist Tõnu Toompark.

Kui kolm aastat tagasi maksis Eesti luksuskinnisvara esikümne odavaim elamu 2,2 miljonit eurot, siis tänavuse nimekirja tahaotsa pääses Konuvere mõis 1,4 miljoniga. 2011. aastal oli kümne kallima objekti keskmine hind 4 miljonit eurot, praeguseks on see langenud 2,8 miljoni euroni.

Müügiga pole kiiret. Laitse lossi eest 2,5 miljonit eurot küsiva kinnistuomaniku Sulo Muldia sõnul on loss müügis olnud juba paar aastat. Keskmiselt on aastas kaks-kolm huvilist, kuid senimaani pole tehinguni jõutud. “See on kalli kinnisvara juures tavaline. Kuid meil pole tegu tähtajalise müügiga, kiiret ei ole,” ütles Muldia.

Olgugi et loss on müügis olnud paar aastat, ei ole hinda alandatud. Müügi põhjuseks tõi Muldia lihtsa asjaolu, et on lossiga tegelenud pikad 17 aastat ja on sellest väsinud.

Sulo ja Marju Muldia soetasid Laitse lossi 1996. aastal. Sulo Muldia sõnul on nad aastate jooksul kinnistusse palju investeerinud, kuid täpset summat on raske öelda. “Eks esimestel aastatel sai osa töid ka pudeli viina eest ära tehtud, samuti pole tollane tuhat krooni enam sama väärtusega, mis tänapäeval,” ütles ta.

Erinevalt Muldiast on väliseestlasest kinnisvaraärimees Erik Kõrge kolme ja poole aastaga oma elamu hinda miljoni euro võrra langetanud. 2011. aastal pani Kõrge Meriväljal asuva maja müüki 2,6 miljoni euroga. Toona ütles ta Äripäevale, et tal sai Eesti elust kõrini ja kolib tagasi Saksamaale. Elamu lootis Kõrge maha müüa umbes poole aastaga. Praegu on Vaate teel asuva luksusmaja hind 1,6 miljonit eurot. Kõrge elab nüüd Mallorcal, kuid müüb Eestis veel ka Tallinnas vanalinnas asuvat kümnetoalist luksuskorterit hinnaga 1,4 miljonit eurot.

Turg on õhuke. Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark tõdes, et luksuskinnisvaraga tehakse tehinguid harva, heal juhul kaks-kolm korda aastas. Näiteks on praeguse nimekirja kolm esimest kinnistut müügis olnud vähemalt kolm aastat.

“Üle miljoni euro maksev tehing on elamispindade turul erakordne,” märkis Toompark. Tema sõnul on tavaline tehing Tallinnas 50 000 euro kanti, Eestis aga keskmiselt 20 000 eurot väärt.

Toompargi sõnul on kallil asjal ikka vähem ostjaid, mistõttu on loogiline, et objektid on aastaid müügis. Toompark lisas, et pika müügiperioodi üheks põhjuseks võib olla ka rikka kinnisvaraomaniku müügistrateegia. “Oodatakse, kuni inflatsioon hinna turu jaoks vastuvõetavaks teeb,” selgitas ta, lisades, et kui objektil pole laene küljes, ei tekita ootamine reeglina ka omanikule probleeme.

Kalli kinnisvara müügil teistsugused reeglid. Toompargi sõnul ei ole rikka kinnisvara omanikul vahet, kui kiiresti kinnistu müüa suudetakse. “Miks mitte võimalusel kalastada ja kõrget hinda küsida?” arutles ta. Olgugi et tehinguid toimub turul harva ja nõudlus on pakkumistest väiksem, tuleb Toompargi sõnul siiski tehinguid ette. Ta tõi näiteks Merko Kentmanni 6 kortermaja arenduse, mis on Toompargi sõnul hea näide sellest, et Eesti luksuskinnisvara ei seisa paigal ja täiesti töötab.

Kallitele kinnistute müümisele keskendunud kinnisvarabüroo Sotheby’s Realty maakleri Sveta Grüni sõnul on täiesti mõistetav, et paljud luksuselamud on aastaid müügis. “Vaadake, milliseid tehinguid tehti kolm aastat tagasi. Alles viimase pooleteise aasta jooksul on hakatud kriisist välja tulema ja hakatud objekte ja investeeringuid vaatama,” ütles ta.

Grüni sõnul on turg viimasel ajal tunduvalt aktiivsemaks läinud. “Kas on oodata uut buumi, seda ma öelda ei oska. Turusituatsioon on aga natuke maniakaalne küll,” ütles ta.

Luksuskinnisvara TOP 10

1. 6 miljonit eurot. Pikk 33, vanalinn. Tallinna vanalinna nelja-korruseline maja kuulub Konga Investi omanikule Alexander Kofkinile. Esimesel korrusel restoran, kohvik ja kauplus. Ülemistel korrustel on seitse korterit – kolm kahetoalist ning kaks ühe- ja kolmetoalist.

2. 4,5 miljonit eurot. Rohuneeme tee 103, 558 m2. Viimsi poolsaarel asuva villa Mary omanik on ärimees Alexander Kofkin. Keskel on läbi kahe korruse kõrguv kaminasaal. Esimesel korrusel asuvast söögitoast ja puhkeruumist pääseb terrassile ja sisehoovi, teisel korrusel on viis merevaatega tuba. Maja ja mere vahele jääb ruumikas siseõu lehtla, maakeldri ja saunaga.

3. 2,9 miljonit eurot. Maarjamäe villa, 717 m2. Luksusmaja ehitati 1999. aastal. Majas on 6 magamis- ja 6 vannituba. Arhitekt on Allan Strus. Esimesel korrusel asuvad hall, esik, salong, elutuba, söögituba, köök ja laoruumid. Teisel korrusel on kabinet ja neli magamistuba koos vannitubadega, lisaks veel rõdu, bassein ja dušš koos saunaga. Garaaž mahutab kuni neli autot.

4. 2,5 miljonit eurot. Järlepa mõis. Rajati 1688. aastal, viimastel aastakümnetel usinalt renoveeritud. Mõisas on ratsasõidu ja hobuste keskus. Seni kasutuses ratsasõidu majutuspakettidena, konverentside korraldamiseks, majutusteenust pakkuvana ja ürituste korraldamiseks. Mõisa omanik Liis Rammo.

5. 2,5 miljonit eurot. Laitse loss, 1500 m2. Omanikud 1996. aastast Marju ja Sulo Muldia, kes ehitasid hoone restoran-lossiks. Praeguseks on lossis 17 hotellituba ja mitu seminariruumi. hoonet übritsevas pargis on mitu labürinti ja laulatusteks ehitatud kabel.

6. 2,5 miljonit eurot. Merivälja 43, 469 m2. Pirita ranna ääres. Esimesel korrusel on basseini- ja saunakompleks, elutuba, köök ja garderoob. Teisel korrusel on kuus magamistuba ja kolm vannituba. Hoone kuulub kinnisvaraärimehele, OÜ Aldera Invest omanikule Ruslan Rastoštšenkovile.

7. 1,99 miljonit eurot. Villa Pirital, Andrekse teel. 2000. aastal ehitatud kolmekorruseline maja kuulub Andrey ja Tamara Logvinenkole. Krundi suurus on 5231 m2. Elamus on täiemahuline spaa, ujumisbassein, 8kohaline mullivann, Soome ja Türgi saun, massaažidušš.
8. 1,65 miljonit eurot. Vaate tee, Merivälja. Kolmekorruseline mere ääres paiknev maja kuulub kinnisvaraärimehest väliseestlasele Erik Kõrgele. Maja kogupindala on 450 m2, krundi pind on 2021 ruutmeetrit. Majas on sisseehitatud Bang & Olufsen muusika ja TV-süsteem, bassein koos spaaga, soome ja türgi saun, 150 m2 terrass ja kaks garaaži. Elamus on viis magamistuba ja neli vannituba.

9. 1,6 miljonit eurot. Suur-Karja 4, vanalinn. Samuti Erik Kõrgele kuuluv 10toaline korter vanalinnas on 6 magamis- ja 4 vannitoaga, samuti on elamus spaa. Korteri pindala on 411,6 m2 ja on jagatud kahte tiiba, mida saab ka eraldi osta. Spaas on soome ja aurusaun, mullivann ja kaminaga eesruum. Maja on ehitatud 18. sajandil ja renoveeritud 2000. aastal. Kokku on hoones kuus korrust ja 17 korterit, müüdav korter asub neljandal ja viiendal korrusel.

10. 1,4 miljonit eurot. Konuvere mõis, Märjamaal asuv kahekorruselises Konuvere mõisas on 12 kõrgete lagedega tuba. Aknad, põrandad ja uksed on renoveeritud, ruumid on nii juugend- kui ka klassikalises stiilis. Mõisat ümbritseb umbes nelja hektari suurune park.

Allikas: Sotheby’s International Realty

Kommentaar: Luksuskinnisvara seis stabiilne

Martin Vahter, 1Partner Kinnisvaragrupi omanik

Kinnisvaraturul käib väga vilgas elu, kuid hinnatõus on olnud just korterite turul. Arvatakse, et buum on terves sektoris, kuid tegelikult käib aktiivne kauplemine just soodsama hinnaklassiga kinnistutega. Kinnisvaratehinguid alates ühest miljonist eurost tehakse Eestis harva, aastas 2–3 korda.

Luksuskinnisvara turg on viimastel aastatel olnud stabiilne. See, et praeguses luksuselamute TOP 10s on madalamate hindadega hooned kui kolm aastat tagasi, võib tõesti tõele vastata. Kalli kinnisvara omanik peab kindlasti arvestama, et müügiga läheb kaua aega. Hindasid ei taheta aga lihtsalt alla lasta, sest neil ei ole müümisega nii kiire kui tavakinnisvara müüjatel. Nii luksuselamute müüjad kui ka ostjad tihti raha ei loe, neil on oma tingimused, mida nad soovivad, ja teevad tehingu, kui see neile sobib.

Üks asi on objekti küsitav hind, teine see, mis tegelikult makstakse. Tean praegu mitut mõnemiljonilist müügis olevat objekti, kuid ma kahtlen, kas neile ostjat leidub.

Allikas: Eliisa Matsalu, Äripäev

Ajaloorubriik: Pelgulinna Ristiku põiktänava lugu

21.04.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv 100-meetri pikkune Ristiku põiktänav on hoonestatud peamiselt 1930. aastate esimeses pooles.

Ristiku põiktänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku põik 1 – 1930. aastate alguses.
Ristiku põik 3 – 1930. aastate esimeses pooles.
Ristiku põik 5 – 1930. aastatel ehitatud kortermaja on hävinud.
Ristiku põik 7 – 1930. aastate esimeses pooles.
Ristiku põiktänava paarisnumbritega majade ehituslugu:
Ristiku põik 2 – 1930. aastate alguses.
Ristiku põik 4 – garaaź 6 boksi 1967. aastal, garaaź 8 boksi 1967. aastal, garaaź 3 boksi 1973. aastal.
Ristiku põik 6 – 1930. aastatel ehitatud elamu renoveeriti 2011. aastal.
Ristiku põik 8 – 1998. aastal ehitatud kontori- ja laborihoone ning garaaź-töökoda-ladu. Täna asub seal hostel.
Ristiku põik 8e – alajaam.

Fotol tühi Ristiku põik 5 kinnistu, taamal paistab Ristiku põik 3 kortermaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

RMK büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium pälvisid Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 avaliku ruumi aastapreemiad

20.04.2014 Tõnu Toompark

Eesti Sisearhitektide Liit tunnustas tänavu juba 37. korda Eesti parimaid sisearhitekte ning nende loomingut. Täna 17. aprilil kell 16 toimus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis 2013 aastapreemiate pidulik üleandmine, aastaraamatu “RUUMIPILT 2013” esitlus ja aastapreemia nominentide näituse avamine.

Sellel aastal kandideeris aastapreemiale üllatavalt palju töid, lausa 54, millest žürii valis välja 27 nominenti. Välja anti viis preemiat – kaks avaliku ruumi preemiat, üks preemia kodu interjöörile, üks preemia näitusekujundusele ning üks esemepreemia.

“Esitatud tööde hulk oli tänavu muljetavaldav ning tase piisavalt kõrge, mis tegi nii nominentide kui ka võitjate valiku väga keeruliseks. Ja just sellel põhjusel andsime taas välja kaks peapreemiat avaliku ruumi kategoorias,” ütles sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, lisades: “võrreldes eelmiste aastatega esitati palju näitusekujundusi ning samuti torkas silma tänavune esemepreemiale kandideerivate tööde rohkus ja kõrge tase.”

2013 parima avaliku ruumi aastapreemia auhinnaga pärjati taas kaks tööd – Riigimetsa Majandamise Keskuse büroohoone Tallinnas ja Viljandi Riigigümnaasium.

2013 parima avaliku ruumi preemia – RMK BÜROOHOONE Tallinnas Toompuiesteel autorid on Reet Põime, Liisa Põime, Anu Põime, Andres Põime, Kristi Prinzmann, Lauri Kalm, Lauri Vaimel arhitektuuribüroost Studio 3.

“Mulle meeldib selle kujunduse lihtsus ja materjalikasutus – ilmselt on tellija soovil ruumides palju puitu. Kogu hoone on väga professionaalselt ja põhjalikult läbi töötatud,” räägib arhitektist žüriiliige Ott Kadarik.

2013 parima avaliku ruumi preemia VILJANDI RIIGIGÜMNAASIUMI autorid on Pille Lausmäe, Kerli Lepp, Kristina Roots sisearhitektibüroost Pille Lausmäe SAB. Hoone arhitektid on Salto AB arhitektid.

“Välis- ja sisearhitektuuri ühtsus, samade ja väheste materjalide ning värvilahenduste kasutus moodustavad hästi mõjuva ja töötava koosluse. Kõik on lihtne ja loomulik ning detailideni läbi mõeldud. Suur avatud mitmefunktsiooniline ruum justkui propageeriks kaasaegset avarat maailmapilti ja mõttelaadi,” ütles sisearhitekt ning ESLi aastapreemiate žürii esimees Tiina Mang.

2013 parima kodu aastapreemia auhinnaga pärjati RANNAMAJA LAULASMAAL, mille autor on Kätlin Ölluk ning kaasautorid Aet Kiivet ja Katy Seppel. Hoone arhitektid on ÖÖ-ÖÖ Arhitektid.

“Must maja Laulasmaal on väljast ümar, seest kandiline ja kaanetatud kõverdatud kaldpindadega. Lõpplahendus on eklektiline, eksperimenteeriv, traditsiooniline ja modernne. Koduna on see huvitav, lastele muinasjutuline ja möödujale kummaline,” arvab arhitekt Peeter Pere.

2013 parima näituse kujunduse aastapreemia auhinnaga pärjati „KAAMOS. Eesti mood täna”, mille autor on Hannes Praks.

“Ma teadsin, et see näitus peab looma atmosfääri ja ruum võimendama selle kaamoslikku sõnumit. Hullud ideed tõrvast, tulest ja krattide ulgumisest turgutasid kujutlusvõimet ja huumorisoont, “ sõnas Kaamose autor ja kuraator Tanel Veenre.

2013 parima eseme aastapreemia auhinnaga pärjati mööbel DERELICT, mille autorid on Tõnis Kalve ja Ahti Grünberg.

“Vanast ja väärikast puidust valmistatud originaalne ja heade proportsioonidega mööbel on jääv. Hindasime kõrgelt esemete omanäolisust, konstruktiivset selgust ja lihtsust. Samuti võlus vana materjali kasutamise oskuslikkus,” lausus sisearhitekt ja žüriiliige Aulo Padar.

“Kui varasem aasta kulmineerus grandioossete objektide valmimisega, nagu Lennusadam, Tallinna Teletorn, Narva Kolledž ja Balti Filmi- ja Meediakool, siis 2013. aasta nominentide hulgas äratab tähelepanu sotsiaalselt oluliste hoonete kontsentratsioon,” arvab aastapreemia žüriiliige Eve Arpo.

Eesti Sisearhitektide Liidu 2013 aastapreemia žüriisse kuulusid sisearhitekt ja žürii esimees Tiina Mang, sisearhitekt Aulo Padar, sisearhitekt Katrin Kaevats, sisearhitekt Loreida Hein, kuraator Eve Arpo, arhitekt Ott Kadarik ning kunstiteadlane Piret Lindpere.

Aastapreemia auhinnafond on 6400 eurot, mis jagatakse võrdselt viie aastapreemia laureaadi vahel. Aastapreemia auhinnafondi on välja pannud Eesti Kultuurkapital.

Kõigist nomineeritud töödest on valminud ka aastaraamat Ruumipilt 2013, mille koostaja ja toimetaja on Maris Kerge ning kujundaja Margus Tammik. Aastapreemia nominentide näitus Disaini- ja Arhitektuurigaleriis jääb avatuks kuni 30. aprlillini 2014.

Rikkaks üüriäris: Kui suurt viivist tohib üürileandja üürnikult küsida?

19.04.2014 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Viivise lubatud suurus ei ole seaduste läbi otseselt piiratud. Küll võib isik, kellelt nõutakse ebamõistlikult suure viivise tasumist, nõuda kohtu kaudu viivise vähendamist.

Viivise vähendamist saab nõuda siiski eeldusel, et ta ei ole viivist veel tasunud.

See tähendab, et ei ole väga mõtekas lepingusse kirjutada hirmuäratavaid viivisemäärasid, mis üürniku ära peletavad ja mis päris kindlasti maksmata jäävad.

Samas peaks viivis olema nii suur, et see motiveeriks lepingupooli oma kohustusi täitma ja kohustuste täitmisega mitte viivitama.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.