Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht kasvas 21,4%

28.07.2014 Tõnu Toompark

Teises kvartalis väljastasid pangad 474 KredExi käendusega eluasemelaenu kogusummas 27,9 mln eurot. Kui eluasemelaenuturg on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud 11,7%, siis KredExi käendusega väljastatud laenude maht on kasvanud 21,4%. Kõigist Eestis välja antud eluasemelaenudest moodustas KredExi käendusega väljastatud eluasemelaenude maht teises kvartalis keskmisena 12,4% (2013. a. II kv 11,5%).

Teise kvartali lõpuga lõpu seisuga ulatus KredExi eluasemelaenu käenduste portfelli maht 32,4 mln euroni. KredExi eluasemelaenu käendust kasutas teises kvartalis 235 noort peret 1,9 mln euro ulatuses, 273 noort spetsialisti 2,2 mln euro ulatuses ning 4 veterani 41 730 euro ulatuses.

Keskmine KredExi käendusega võetud laenusumma oli teises kvartalis 58 826 eurot. Eluasemelaenu käendust on kasutatud kõige rohkem kodu soetamiseks Tallinnas (34%), Harjumaal (17%) ja Tartus (7,8%). Kõige vähem on eluasemelaenu käendust kasutatud Hiiumaal (0%), Valgamaal (0,6%) ja Põlvamaal (1%).

Eluasemelaenu käendust kasutati põhiliselt korteri (79%) ning elamu ostuks (17%), ülejäänud osas oli tegemist eluaseme renoveerimise või ehitamisega.

KredEx väljastab eluasemelaenu käendusi 2000. aastast, alates millest on KredExi abil parandanud oma elutingimusi 22 776 leibkonda, kellest 13 620 on noored pered, 9084 noored spetsialistid, 62 tagastatud majades elavad üürnikud ning 10 veterani.

KredEx on riigi finantsasutus, mis aitab parandada Eesti ettevõtete rahastamisvõimalusi, maandab krediidiriske ja võimaldab inimestel rajada või renoveerida oma kodu.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Soodsate hindadega kinnisvara ootab ostjaid

28.07.2014 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaramet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele hulgaliselt soodsate alghindadega kinnisvaraobjekte.

Enampakkumisel on suur hulk Põhja-Tallinna linnaosas asuvaid eluruume – alghinnaga 21 400 eurot on enampakkumisel Kopli tn 85-12A korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 23,3 m2 ning alghinnaga 20 100 eurot Kopli tn 87-7 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21,8 m2; Kopli tn 100B-60 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 11,5 m2, on enampakkumisel alghinnaga 6300 eurot.

Kõrgelt hinnatud Kalamaja asumis paiknev Kungla tn 10//Vabriku tn 30-7 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 16 800 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 18,4 m2. Salme tn 31-10 korteriomandi alghind on 29 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 28,9 m2.

Samas asumis paiknevate Kungla tn 5a-11 korteriomandi ning Kalevi tn 33a kinnistu alghinnad on vastavalt alghinnaga 15 700 eurot ja 3000 eurot. Kungla tn 5a-11 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 17,2 m2. Kalevi tn 33a kinnistu pindala on 24 m2 ja sihtotstarve elamumaa, kinnistul asub garaaž.

Pelgulinnas asuva Õle tn 38-3 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 37,1 m2, alghind on 31 900 eurot ning Karjamaa asumis paikneva Hundipea tn 3-16 korteriomandi, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 22,9 m2 alghind 9100 eurot.

Kristiine linnaosas asuva Vindi tn 9-7 korteriomandi alghind on 52 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 46,9 m2.

Kesklinna linnaosas paiknev, elamumaa sihtotstarbega, 729 m2 suurune Pille tn 24 kinnistu on enampakkumisel alghinnaga 153 000 eurot. Toompuiestee 13 korteriomandid on enampakkumisel ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 756 000 eurot. Järvevana tee 5a kinnistu, mille sihtotstarve tootmismaa ning pindala 1741 m2, on enampakkumisel alghinnaga 30 000 eurot.

Narva mnt 19//21//23-M69 ja Narva mnt 19//21//23-M72 korteriomandid on enampakkumisel ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 262 500 eurot. Elamu- ja ärimaa sihtotstarbega kinnistul asuvas hoones paiknevate mitteeluruumide kogupindala on 292,2 m2. Äriruumid on koormatud üürilepinguga. Liivalaia tn 40-M181 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 394 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 1151,1 m2. Roopa tn 17// Villardi tn 10-6 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 19,3 m2, on enampakkumisel alghinnaga 25 000 eurot.

Maardu linnas asuva Kivileete tn 20 kinnistu alghind on 35 000 eurot. Kinnistu pindala on 973 m2 ning sihtotstarve elamumaa. Alghinnaga 2200 eurot ootab uut omanikku Ida-Virumaal Kohtla-Järvel asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks 60,4 m² suurune eluruum. Alghinnaga 25 000 eurot on enampakkumisel Harju maakonnas Keila vallas Kloogaranna külas asuv elamumaa sihtotstarbega 2390 m2 suurune hoonestatud Koidu tee 4 kinnistu.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4512, 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt www.tallinn.ee/kinnisvara.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Auna tänava lugu

28.07.2014 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Auna tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Söödi ja Aru tänavaga ning lõpeb Sõle tänaval. Auna tänav on ligikaudu 360 meetri pikkune.

Esialgu oli tänava nimi Muru tänav (alates 26. oktoobrist 1932). Kuna pärast Nõmme liitmist Tallinnaga tekkis kaks Auna tänavat, sai Pelgulinna tänav endale 25. septembril 1959 Auna nime. Aun on kaarjas rõuk või piklik virn.

Auna tänava paaritute aadressnubritega majade ehituslugu:

Tänava alguses asub Ristiku põhikooli hoov.
Auna 3 – 1929. aastal.
Auna 5 – 1929. aastal.
Auna 9 – 1930. aastate lõpus.
Auna 11 – 1960. aastatel.
Auna 13 – 1950. aasta paiku.
Auna 15 – 1950. aasta paiku Auna tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Auna 4 – 1974. aastal.
Auna 4a – 1970. aastate teises pooles.
Auna 6 – 1970. aastatel ehitatud administratiivhoone. Täna asub seal konkurentsiamet.

Teisel pool Aru tänavat tuleb staadion.

Auna 5 kortermaja.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarakool: Koolitus Kinnisvara ABC alustab 08-09-2014

28.07.2014 Tõnu Toompark

Selle aasta kinnisvarakoolituste hooaja avab traditsiooniliselt koolitus Kinnisvara ABC. Koolitusega alustame esmaspäeval 08/09/2014.

Kinnisvara ABC on suunatud kõikidele kinnisvaravaldkonna vastu huvi tundvatele maakleritele, kinnisvaraspetsialistidele, aga ka eraisikutele.

Koolituse käigus avame kinnisvaraturu olemust, räägime kinnisvaratehingute finantseerimisest, hindamisest, maakleritegevusest. Lisaks planeerimisest ja ehitamisest.

Oluline osa koolitusest on pühendatud kinnisvaravaldkonna õiguslikele teemadele.

Koolitust viivad läbi Tõnu Toompark, Evi Hindpere ja Marko Sula, kes on kõik pikaajalise kogemusega praktikud.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub neljal päeval:

09/09/2014 kell 16:00-19:15
09/09/2014 kell 16:00-19:15
10/09/2014 kell 16:00-19:15
11/09/2014 kell 16:00-19:15

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti Kunstiakadeemia tulevase õppehoone arhitektuurivõistlusele laekus 10 võistlustööd

26.07.2014 Tõnu Toompark

Eesti Kunstiakadeemiale (EKA) vajaliku hoonekompleksi rajamiseks korraldatud arhitektuurivõistlusele laekus tähtajaks 10 võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris.

Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) hankekomisjon kontrollib järgnevalt pakkumuste vastavust konkursitingimustele ning seejärel alustab žürii hindama kvalifitseeritud osalejate poolt esitatud võistlustöid.

Konkursi eesmärgiks on ideelahendusena luua Eesti Kunstiakadeemiale tänapäevane, kunstikultuuri arengut ning õpetuse sünergeetilisust toetav ja üliõpilasi ning õppejõude loominguliselt inspireeriv ühine keskkond ajaloolises E. Habermanni projekteeritud vabrikuhoones, kus kõik akadeemia liikmed on Kotzebue tänavale rajatavas hoones ühe katuse all.

Ligikaudu 11 500 ruutmeetri suuruse hoonekompleksi projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga.

Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada Euroopa Liidu struktuurifondide uue perioodi rahastust ja EKA omavahendeid.

RKAS koostöös EKA-ga kuulutas välja arhitektuurivõistluse ülikoolile vajaliku hoonekompleksi rajamiseks Kotzebue tänavale käesoleva aasta aprillis. Ideekonkursi preemiafond kokku on 40 000 eurot.

EKA ja RKAS sõlmisid 18. septembril 2013 koostöölepingu, mille kohaselt RKAS omandas Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja puiestee 7 asuva ajaloolise vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna 2016. aasta lõpuks kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkursile laekus 13 võistlustööd

25.07.2014 Tõnu Toompark

Tallinna uue kohtuhoone parima arhitektuurse ja kasutusfunktsioonile sobivaima lahenduse leidmiseks korraldatud rahvusvahelisele ideekonkursile laekus tähtajaks 13 võistlustööd. Ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada septembris.

Lubja tänav 4 kinnistule rajatav kohtumaja peab olema kasutajate vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvate tehnoloogiatega. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Uude kohtumajja kolib kokku praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksa maapealse ja kolme maa-aluse korrusega hoone. Hoone lõplik suurus sõltub kasutajate vajadusest ja arhitektuursest lahendusest.

Kohtuhoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab RKAS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga.

RKAS koostöös Justiitsministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkursi välja käesoleva aasta märtsis. Ideekonkursi preemiafond on 67 000 ja projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 1 531 240 eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkursile laekus 13 võistlustööd

25.07.2014 Tõnu Toompark

Uude kohtumajja kolib kokku praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ehitussektori innovatsiooni takistab peamiselt hangete hinnapõhisus

25.07.2014 Tõnu Toompark

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt läbi viidud ehitussektoris innovatsiooni takistavaid tegureid kaardistavast uuringust selgus, et kõige enam piirab ehitussektori uuenduslikkust ehitushangete hinnapõhisus (nii riigi- kui ka erasektoris), mis ei jäta pakkujatele piisavalt vabu rahalisi vahendeid teadus- ja arendustegevuse korraldamiseks ning finantseerimiseks, seda eriti pikas ja keskpikas perspektiivis.

Väga olulise innovatsiooni takistava tegurina tõid ehitusvaldkonnas tegutsejad välja pideva ajapuuduse ja kiirustamise nii era- kui ka riigihangete pakkumiste koostamisel, tööde teostamise ettevalmistamisel ja ka projekteerimis- ning ehitustööde läbiviimisel. Kiirustamine välistab väljavaated laiemapõhjaliseks eeltööks, muudatuste ja uuenduste katsetamiseks ning juurutamiseks. Ettevõtjate indu tegeleda uuenduslike lahenduste väljatöötamisega pärsib ka madal kindlustunne tuleviku suhtes ehk äärmiselt lühike lepingutega kaetud periood.

Osa vastajatest leidsid, et uuenduslikud lahendused on võrreldes traditsioonilistega algsest kallimad ja tülikamad. Teised aga tõid hoopis välja, et tihtipeale ongi just ajaline või rahaline surve oluliseks tõukeks innovatsioonile, mis teinekord ongi tingitud mõnest defitsiidist, näiteks rahaliste vahendite nappusest.

Vaatamata eeltoodud probleemidele on siiski säilinud valdkonnas töötavate inimeste usk innovatsiooni vajalikkusse ja soov selles suunas edasi tegutseda.

Uuring „Innovatsioon ja seda takistavad tegurid Eesti ehitussektoris“ annab põhjaliku ülevaate ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtete võimalustest olla uuendusmeelne, olulisematest murekohtadest ning mõeldavatest lahendustest, kuidas kõrvaldada innovatsiooni tõkestavaid faktoreid.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Nordeconil sõlmis Tartu lääne ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimis- ja ehituslepingu

25.07.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja Maanteeamet sõlmisid täna lepingu Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks, mille raames uuendatakse lennuvälja ristmikuni viivat teelõiku ning ehitatakse kokku neli viadukti ja üks tunnel. Ehitustööde maksumuseks on 8,6 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

„Nordeconil on hea meel jätkata Tartu ümbersõidu järgmise ehitusetapiga – mullu sügisel lõpetasime uue Postimaja liiklussõlme ehitustööd ning nüüd tuleb see Lõuna-Eesti suuremaid transpordisõlmi kaasajastada ka lennujaama suunal viivas osas,“ lausus Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur. „Ümbersõidu 5. ehitusala on oluline teelõik, mida kasutab ööpäevas üle 14 000 sõidukijuhi, seda alates kohalikest liiklejatest kuni transiitliikluseni välja.“

Avo Amburi sõnul ehitatakse antud ehitusalas olev Tõrvandi ristmik eritasandiliseks risteks, mille tulemusena hakkab Tõrvandi ja Ülenurme alevike vaheline liiklus ja kergliiklus toimima põhimaantee ning raudtee all.

Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteel Lemmatsi teest kuni Lennuvälja teeni ulatuval 3-kilomeetrisel lõigul projekteeritakse ja ehitatakse välja 2+2 sõidurajaga I klassi nõuetele vastav maantee koos sinna juurde kuuluvate tehnovõrkudega. Lisaks ehitatakse lõigule 3 maanteeviadukti, üks raudteeviadukt ja üks kergliiklustunnel, uuendatakse ristuvate ühendustänavate ja kõrvalmaanteede teekonstruktsiooni, ehitatakse välja Tamme tänava ühendustee ning Lennuvälja tee lõik koos ringristmikuga. Ühtlasi saavad kohalikud kõrvalteed tolmuvaba katte ca 7 km ulatuses.

Kogu Tartu läänepoolse ümbersõidu pikkus on 12 kilomeetrit ning see kulgeb mööda Tallinna-Tartu-Võru-Luhamaa trassi Kandikülast Uhtini. Ümbersõidu väljaehitamine on jagatud kuueks ehitusjärguks. Rekonstrueerimise tulemusena on kavas kogu Tartu läänepoolne ümbersõit ehitada neljarajaliseks esimese klassi maanteeks.

Nordeconi poolt rajatava Tartu läänepoolse ümbersõidu 5. ehitusala tööd algavad 2014. aasta sügisel ning tööde kestuseks on planeeritud 15 kuud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Kuulutati välja Hiiumaa tulevase riigigümnaasiumi projekteerimishange

25.07.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Kärdlas Uus tänav 4/1 asuva koolimaja laiendamise projekteerimise ja ehitusaegse autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 11. augustini. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2015. aasta suvel.

Projekteerimistööde eesmärgiks on olemasoleva koolimaja ühe tiiva ehitamine gümnaasiumihariduse andmiseks sobivaks õppehooneks. Projekteeritav hoone suuruseks on kavandatud ligi 850 ruutmeetrit ja see peab olema õpilasesõbralik ning vastama kõigile kaasaaja nõuetele.

Riigigümnaasiumi õpilaste arvuks on planeeritud 130, õppetöö hoones algab 2016. aasta 1. septembril.

Haridus- ja Teadusministeerium, Hiiu vald ja RKAS on sõlminud kolmepoolse koostööleppe, mille kohaselt gümnaasiumihoone rajamist juhib RKAS, sealhulgas viib läbi kõik vajalikud riigihanked. Eesmärk on tähtaegselt ja optimaalsete kuludega ehitada õppetööks igati sobiv koolihoone, mis vastaks kehtestatud nõuetele, oleks võimalikult vastupidav ja kauakestev ning mille ülalpidamise kulud oleks võimalikult madalad.

Riigihange „Kärdlas, Uus tn 4/1 asuva koolimaja laiendamise projekteerimine ja ehitusaegne autorijärelevalve” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 154419. Pakkumiste esitamise aeg on 11. august 2014, kell 11.00.

EKÜL kutsub üles taaslooma linna- ja eluasemevaldkonna töörühma

25.07.2014 EKÜL

Paljud Euroopa Liidu tänased poliitikavaldkonnad mõjutavad eluasemeküsimusi, kuid Euroopa Liidu institutsioonide hulgas ei ole ühtegi asutust, mis keskenduks eluasemevaldkonna arengutele. Seetõttu leiavad Euroopa Elamuvaldkonna Organisatsioonide Ühenduse CECODHAS Housing Europe liikmed, et Euroopa Parlamendis oleks taas vajalik luua fraktsioonidevaheline töörühm, mis seaks prioriteediks kõiki Euroopa kodanikke mõjutava eluasemevaldkonna.

Parlamendi töörühm on kohaks, kus Euroopa Parlamendi liikmetel on võimalus saada valdkonnast täiendavat infot, vahetada parimaid praktikaid ning anda oma panus Euroopa Liidu mõjule eluasemevaldkonna küsimustes. Linna- ja eluasemevaldkonna töörühm tegutses Euroopa Parlamendis ka eelmise koosseisu ajal, kuid toona ei kuulunu töörühma ühtegi Euroopa Parlamendi saadikut Eestist.

Eesti Korteriühistute Liit kui Euroopa Elamuvaldkonna Organisatsioonide Ühenduse CECODHAS Housing Europe liige peab oluliseks, et linna- ja eluasemevaldkonna küsimustega tegelev fraktsioonidevaheline töörühm jätkaks tegevust ka uues Euroopa Parlamendis ning kutsub Eesti saadikuid üles töörühma taasloomist toetama ning töörühmaga liituma.

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse esimees Andres Jaadla sõnul on oluline, et Eesti ei jääks enam Euroopa Parlamendis eluasemevaldkonna teemade arutelul eemalseisjaks.

Merko ehitatud Elva reoveepuhasti tagab kaasaegse reoveekäitluse enam kui 6000 elanikule

24.07.2014 Tõnu Toompark

Elvas valminud uus keskkonnasõbralik reoveepuhasti loob rohkem kui 6000 Elva linna ning Käärdi aleviku elanikule võimaluse liituda kaasaegse reoveekäitlusega. Uues puhastis puhastatakse kogu piirkonna reovesi ning käideldakse reoveesete, mille tulemusel väheneb oluliselt ka keskkonnarisk ning oht, et asula reoveed satuks looduskeskkonda. Puhasti ehitustööd teostas konsortsium AS Merko Infra ja AS Merko Ehitus Eesti.

Kogu suurprojekti algus oli tegelikult see, et ainult kolmandik Elva linnast oli ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga, märkis tööde tellija, aktsiaseltsi Emajõe Veevärk juhatuse liige Andres Aruhein.

“Eesmärk oli katta kogu Elva territoorium ning samal ajal rekonstrueerida ja laiendada nii joogiveepuhasti kui ka reoveepuhasti. Praegu oleme sealmaal, et enamus torustikku on välja ehitatud. Valminud on reoveepuhasti ja joogiveepuhasti valmib käesoleva aasta lõpuks,” rääkis Aruhein.

„Tööde raames ehitasime nelja raudbetoonist mahutiga uue reoveepuhasti ning teostasime muud vajalikud tööd – ehitasime eraldiseisva purgla, paigaldasime maasse kaks pumplat, puhastasime olemasolevad biotiigid kogupindalaga 8900 m², mudatahendamiseks rajasime asfalteeritud settetahendusväljaku pindalaga 2500 m² ning piirasime territooriumi piirdeaiaga. Kokku paigaldati puhastisse 1800 meetrit roostevabast terasest ja plastikust torustikke. Vana puhasti lammutasime pärast uue tööle hakkamist täielikult ning haljastasime maa-ala,“ selgitas AS Merko Ehitus Eesti projektijuht Viljar Paas.

Uus reoveepuhasti on jõudlusega 1600 m³/d, 90 m³/h ja reostuskoormusega 11000 ie ning see toimib bioloogiliselt aktiivmudamenetlusel üheastmelises annuspuhastis, puhasti on automaatika poolt juhitav, automaatika- ja sidepaigaldise abil kaugjälgitav ja kaugjuhitav. Lisaks paigaldati ka mehhaaniliseks puhastuseks automaatvõre HUBER koos liivapüünise ja rasvakaabitsaga, võre jõudlus on 234 m³/h (65 l/s). Tehnoloogiliste seadmetena paigaldati 4 AERZEN-i puhurit, 2 dekanterülevoolu seadet, 2 Seepex kruvipumpa, 2 tühjenduspumpa, 2 kemikalipumpa, 6 segurit ja 600 aeraatori elementi protsessimahutitesse. Mudatöötlemiseks paigaldati mudatsentrifuug ja polümeeri ettevalmistuse seadmed. Puhasti hoonesse rajati ventilatsioonisüsteem, elektri ja automaatikapaigaldis.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

KV.EE: Korteritehingute arvu langus pidurdab pakkumishindade kasvu

24.07.2014 Tõnu Toompark

Elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks sihib 73,2 punkti taset. See on aastatagusest 17,7% kõrgemal, kuid 0,14% madalam kahe nädala tagusest näitajast. Aeg näitab, kas tegemist on hinnaindeksi tõusu ajutise aeglustumisega või tehingute arvu langusest ja korteripakkumiste arvu kasvust tingitud hinnakorrektsiooni algusega.

Senini on KV.EE indeksit tõususuunas ajanud kasvanud korteritehingute hinnad. Kui kortereid on võimalik müüa kallima hinnaga, siis on kinnisvaramüüjad hindu järjest ülespoole kruvinud. Tänaseks on tehinguhindade tõus peatunud, kuid päris languseks ei ole see veel pöördunud.

Tehinguhindade languse taga on peaasjalikult liiga kõrgele kerkinud korterite hinnad, kus need on järjest vähematele ostjatele kättesaadavad Kõrged hinnad on endaga kaasa toonud pakkumiste arvu tõusu, mis suurendab kinnisvaramüüjate vahelist konkurentsi. Portaali KV.EE andmetel on Eesti elamispindade pakkumiste arv kasvanud poole aastaga 21%.

Tundub, et pika tõusulaine järel, mis sai alguse 2009. aastast on elamispindade turg jõudnud trendide pöördepunktini. Ülimadalad intressimäärad, siiani veel kerkivad laenukäibed ja kerkivad palgad lubavad arvata, et tõus ei saa pöörduda sügavaks languseks, vaid pigem mõningaseks stagnatsiooniks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kui palju investeerida maja ostul ehitus– ja parandustöödesse?

24.07.2014 Eno Pappel

Viimastel kuudel olen osaline olnud paljude majade ja ridaelamute ostuprotsessis ehk olen aidanud teha inimestel kinnisvara ostueelset ülevaatust.

Kõige levinum küsimus peale kinnisvara ülevaatuse tegemist on ostja poolt see, et kas tasub sellise hinnaga antud maja osta? Palju tasub maja kordategemiseks raha sisse panna?

Vaatame veidi lähemalt kui palju investeerida kinnisvara ostul?

Esimese asjana tuleks kinnisvara puhul otsustada, kas osta turuväärtust ehk proovida hoida investeering tervikuna koos remonttöödega antud piirkonna keskmise turuväärtuse lähedal. Turuväärtus on ennekõike seotud kinnisvara puhul asukohaga ja kujuneb reaalsete tehingute käigus nõudluse –pakkumise järgi.

Veidi teistsugune kinnisvara ostule lähenemine kipub olema selline, et arvestatakse müüja poolt soovitava maja hinnaga, kuid keskendutakse ennekõike remonttööde kuludele ja nende hindamisele. Siinkohal on mõeldud seda, et maja ise meeldib ostjale väga ja ollakse valmis ka turuväärtusest mõnevõrra rohkem maksma.

Mõlemal juhul on mõistlik ostetavas piirkonnas analoogsete majade turuväärtust hinnata ja üheks lihtsaks võimaluseks on hinnata kinnisvara väärtust kinnisvaraportaalide abil. Kuidas? Kui ostetakse mõnda vanemat remonttöid vajavat maja siis tuleks otsida samas piirkonnas mõni samasugune, kuid kordatehtud maja. Seejärel tuleks võrrelda kordatehtud maja m2 hinda võrreldes ostetava maja m2 hinnaga. Kõige jämedamalt võetuna ongi nende m2 maksumuste vahe see mõistlik investeerimise summa, mille puhul ei investeerita ehitustöödesse üle turuhinna.

Kindluse mõttes võiks võrdluseks võtta mitme samas piirkonnas müügis oleva maja hinnad ja nii kujundada keskmine m2 hind.

Näiteks, kui maja mille suurus on 100 m2 ja mille turuväärtus remontimata majal on 1100 eurot/m2 siis remonditud majal on see näiteks 1500 eurot/m2. Ehk siis vahe oleks 400 eurot/m2 kohta ning võimalik investeering maja kordategemisse võiks olla suurusjärgus 40 000 eurot.

Eelkirjeldatud skeemi puhul on vahest kõige keerulisem hinnata ja välja valida need majad, mis remonditud kujul võrdluseks sobiksid. Ainult piltide järgi maja seisukorda ei ole mõistlik hinnata ning seetõttu tasuks käia vaatamas ka kordatehtud maju, et saada ettekujutus majadest, millega ostetavat maja võrrelda ja hinnata, kas need on võrreldavad.

Lisaks tuleks arvestada, et enamasti on kinnisvaraportaalides kinnisvarakuulutuse pakkumishinnad jätkuvalt u. 10-20% suuremad, kui tegelikud tehinguhinnad ehk eeltoodud näitesse see üle viiduna tähendaks see seda, et 40 000 euro asemel oleks korrektsem arvestada umbes 35 000 eurose ehituskuluga.

Samuti tasub juhul kui orienteeruv ehituskulu summa leitud (nagu eespool näites toodud 35 000 eurot), hinnata, kas selle summa eest saab vajalikud remonttööd teostatud. Selleks näiteks saab kasutada ehitusfirmade orienteeruvaid m2 hindasid, mida leiab internetis ehitusfirmade kodulehtedelt või paluda ehitajatelt umbkaudset hinnapakkumist konkreetsetele töödele. Mõnikord saadavad inimesed enne kinnisvara ostuotsuse tegemist kuskil kinnisvaraportaalis üleval oleva kuulutuse lingi ehitajatele ja kirjutavad ainult juurde millised tööde osas hinnapakkumist soovitakse. Selliseid hinnapakkumisi ehitajad küll väga hea meelega ei tee, sest pole ju veel selgegi, kas objekt ostetakse ja ehitaja tööd saab, kuid vast alati leidub ka mõni firma, kes suurusjärgu hinna annab ning inimesel lihtsam oma otsust kinnisvara ostul teha.

Kuigi kinnisvara ost on alati ka emotsionaalne ost, sest endale elamist otsides, peaks asukoht või kinnisvara endale meeldima, siis tegelikult on vähemalt sama oluline hinnata ka turuväärtust ja ehituskulusid. Tee kinnisvara ostul kaalutletud otsus!

Artikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Rae vallas algab uus tee-ehituse suurprojekt

24.07.2014 Tõnu Toompark

23. juulil sai digiallkirjad leping Jüri aleviku Rebase-Kasemäe–Ehituse tänavate remondi esimese etapi tööde teostamiseks. Lepingu allkirjastasid abivallavanem Priit Põldmäe ja AS Teede REV-2 juhatuse liige Ülo Mõttus.

Esimeses etapis remonditakse suur osa Kasemäe tänavast ja rajatakse Ehituse – Kasemäe tänavate ristumiskohale viie haruga ringristmik. Teehoiuspetsialist Ain Puna sõnul on ringristmiku eesmärgiks vähendada sõidukiirust Ehituse tänaval liiklevatel autodel ja seeläbi rahustada liiklust.

Jüri aleviku Rebase-Kasemäe-Ehituse tänavate remont toimub kolmes etapis ning selle lõpp on planeeritud valla arengukava järgi aastasse 2016.

Tänavu suvel remonditakse Kasemäe tänava sõiduteed ligikaudu 1,4 kilomeetri ulatuses, ehitatakse sõidutee põhjapoolsele küljele 2,5 meetrit lai kergliiklustee, rajatakse kortermajade 1- 3 vahelisele alale parkla ja remonditud tee saab kaasaegse LED tänavavalgustuse. Lisaks teeb Puna sõnul Elveso AS korda piirkonna vee-, sajuvee- ja kanalisatsiooni trassid.

Abivallavanem Priit Põldmäe ütles, et Elveso AS teostab töid tänavu 147 676 euro eest. Esimese etapi ehitustööde kogumaksumus on kokku 743 708 eurot.

Ain Puna sõnul saab tänavu alguse suur teeehitusprojekt, mille projekteerimistöödega alustati juba aastal 2012. Esimese etapi ehitaja on hankel parima pakkumise teinud AS Teede REV-2.

Teise etapi tööna ehitatakse välja koos rajatava kergliiklustee ja tänavavalgustusega Rebase tänava pikendus, et liiklus suunata edaspidi kortermajade vahelt eemale. Selleks taotleb vald munitsipaalomandisse riigilt maad ja loodetavasti saab teise etapiga alustada järgmisel aastal.

Kolmanda etapina remonditakse Ehituse tee, rajatakse kortermajade vahelisele alale parklaid ja ehitatakse kergliiklustee.

Teise ja kolmanda etapi tööd on planeeritud aastatesse 2015 ja 2016.