Tulenevalt korteriühistuseaduse § 2 lõikest 1 on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. See hõlmab endas näiteks nii ühiskasutuses olevate ruumide kütmise korraldamist, kui ka maja katuse korrashoidu.
Lisaks eeltoodule on korteriühistul liikmete nõusoleku korral võimalik välja üürida liikmete kaasomandisse kuuluvat vara ja seda ka üldkoosoleku nõusolekul müüa. Mida teha aga tehingutest saadud vahenditega, sellest ka kohe täpsemalt räägingi.
Korteriühistu valitseb vara, mis kuulub korteriühistu liikmete kaasomandisse. Sellest lähtuvalt võib esmapilgul tunduda, et ka sellise kaasomandisse kuuluva vara müümisest või välja üürimisest saadud vahendid peaks jaotama kaasomanike vahel. Nimelt näeb asjaõigusseadus ette kaasomandist saadud tulu jaotamise kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.
Antud juhul sellist käsitlust õigeks pidada ei saa, sest korteriühistu loomisel on korteriomanikud loobunud teatud õigustest, millega on jäetud ehitise ja maatüki mõtteliste osade valitsemine korteriühistule.
Mittetulundusühigute seaduse § 1 lg 2 kohaselt võib mittetulundusühingu tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulundusühing ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. Järelikult, kui ehitise või maatüki mõtteliste osade valitsemisel on tekkinud korteriühistule tulu, siis ei ole korteriühistu liikmetel õigus seda rahaliselt välja nõuda.
Saadud raha on siiski võimalik kasutada korteriühistu eesmärkide täitmiseks nagu näiteks maja katuse parandamiseks või maja soojustamiseks. Maja parendamise läbi tekib kasu kõigile ühistu liikmetele ja selle läbi võib suureneda ka korteriomandite väärtus. Raha kasutamise otstarbe ei otsusta mitte korteriühistu juhatus vaid üldkoosolek. Selle läbi on tagatud ka korteriühistu raha kasutamine ühistu liikmetele kõige sobivamal viisil.
Eeltoodust lähtuvalt ei ole korteriühistul õigus teha väljamakseid ühistu liikmetele, kuid saadud raha on korteriühistu üldkoosoleku otsusega võimalik siiski kasutada kõikide kaasomanike huvides.
 |
Kaupo Kask Biin & Biin Advokaadibüroo advokaat |
Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta detsembris 2013. aasta detsembriga võrreldes püsivhindades 6%, teatab Statistikaamet. Alates augustist on jaemüügi kasv võrreldes varasema aasta sama kuuga püsinud stabiilselt 5–6% piires.
Eesti Korteriühistute Liidu tellimusel valmis hiljuti korteriühistute renoveerimisvõimekuse hindamise pilootuuring, mille eesmärgiks oli välja selgitada ruumilised ja sotsiaalsed faktorid, millest võivad sõltuda korteriühistute otsused ja otsustamise kiirus elamute energiatõhusal tervikrenoveerimisel. Uuringu läbiviimist toetas Majandus‐ ja Kommunikatsiooniministeerium, läbiviijaks oli EcoBon OÜ ja Lauri Lihtmaa.
Tallinna Linnahalli lähedale kerkib aasta lõpuks Baltimaade üks modernsemaid ärihooneid nimega Explorer, millesse on põimitud kaasaegne arhitektuur ja ökonoomseimad tehnoloogilised lahendused.
31. jaanuaril kell 14 avab Saku vald pidulikult Uusmäe korterelamupiirkonna taristu ja asetab nurgakivi Uusmäe esimesele korterelamule. Uusmäe korterelamud on esimesed uued korterid Saku alevikus kogu taasiseseisvumisaja jooksul.
Eelmisel aastal algatati Tallinnas 141 detailplaneeringut, linnavalitsus võttis vastu 54 detailplaneeringut ning kehtestati 61 detailplaneeringut.
Kui kinnisvaraarendajal pole plaanis uusi projekte käivitada ja ta ei vaja kiirelt raha, ei pruugi heas asukohas ja ostjat huvitavas uues majas hinnalangust iial toimuda, sest arendaja kasum tekib elamu viimaste korterite müügist.
Justiitsministeerium kutsus koos majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga täna kokku ümarlaua, et otsida huvigruppidega lahendusi üürituru kitsaskohtadele. Näiteks käsitleti ümarlaual nn puuküürnike teemat. 
Eesti Omanike Keskliidsu uuenenud volikogu koosseis koostas Koduomaniku manifesti 2015, mis ühehäälselt Koduomanike Kongressil ka heaks kiideti ja mida asutakse ka ellu viima käesoleva tegevusaasta jooksul. 
Riigikogu võttis kolmapäeval vastu planeerimisseaduse, mis on uus terviktekst ja asendab 2003. aastast kehtima hakanud ja korduvalt muudetud praeguse planeerimisseaduse. Täiskogu hääletusel oli uue planeerimisseaduse poolt 27 ja vastu 18 Riigikogu liiget. 
