SEB: Balti riikide majandus kasvab vaatamata geopoliitilistele mõjudele

SEB PankNaftahindade langus ja valdavalt rekordmadalad intressimäärad annavad positiivse tõuke maailma majandusele ja seda ka Balti riikides, märgivad SEB analüütikud. Sellegipoolest muretsevad äriringkonnad jätkuvalt geopoliitiliste tegurite, Venemaa majanduslanguse ja mõningate euroala riikide majandusliku olukorra pärast.

Igal juhul näitab statistika, et kõigele vaatamata on Balti riikide majanduskasv jätkuvalt Euroopa Liidu kõrgeimate seas ‒ prognoosi kohaselt kasvab Leedu majandus 2015. aastal 2,6 protsenti ning Läti ja Eesti majandused vastavalt 2,4 ja 2,2 protsenti. Tõsi, panga analüütikud toovad eraldi välja, et Balti riikides tuleb äritegevusega üpris korralikult vaeva näha, et siseneda uutele turgudele ning mõnda aega tuleb leppida nõrgemate ekspordi- ja finantstulemustega.

Euroala tugevama taastumise eeltingimused

SEB Groupi peaanalüütik Robert Bergqvist, kes praegu osaleb Vilniuses toimuval SEB Baltic Business Summitil (SEB Balti äritippkohtumine), et jagada oma teadmisi Balti ettevõtjatega, märgib, et Venemaa-Ukraina konflikt loob väljakutseid peamiselt Balti riikidele, kuna viimastel on ajalooliselt olnud Venemaaga tihedad kaubandussuhted.

„Kindlasti põhjustavad Venemaa-Ukraina konflikt ja Venemaa majanduslangus probleeme kogu maailmale, ent siiski on Venemaa sanktsioonide ja riigi majanduse languse mõju kõige tugevamalt tunda Balti riikides ja Soomes. Meie arvates on geopoliitiline olukord vaatamata Minskis saavutatud teatud kokkulepetele pingeline, seega on äärmiselt tähtis, et Leedu, Läti ja Eesti ettevõtted jätkaksid aktiivselt uute turgude otsimist ja arendaksid oma tegevusi teistes suundades,” sõnas Bergqvist.

Sellegipoolest on tema arvates euroala majanduskasvu toetavate tegurite arv kasvanud ning nende mõju suurendab Euroopa Keskpanga (EKP) kvantitatiivne leevenduspoliitika. „Piirkonna edasist stabiilset majanduskasvu takistavad mõnede riikide avaliku sektori võlakoorem, seni täielikult lahendamata pangandussektori probleemid ja Venemaa majanduslangus. Teisalt annavad aga positiivsed asjaolud, nagu madalad naftahinnad, maailmamajanduse taastumise märgid ja euro nõrkus lähitulevikus positiivseid signaale euroalale,” lausus Bergqvist.

SEB Leedu peaanalüütik Gitanas Nausėda väitis, et kuigi majanduskasvu määr on kõigis Balti riikides sarnane, on kasvutegurid märkimisväärselt erinevad. Leedus kasvasid 2014. aastal enim sisemaised investeeringud ‒ 8,0 protsenti ‒, millele järgnes 5,6-protsendilise kasvuga kodumaine tarbimine. Lätis kasvasid mõnevõrra ootamatult kõige enam valitsuskulutused, mis kasvasid Leedus viimastel aastatel vägagi mõõdukalt. Teisalt on ettevõtete põhieesmärk kõigis Balti riikides endiselt uute eksporditurgude leidmine.

Venemaa ekspordi osakaal on suurim Leedus

„Hetkel rajavad Balti riikide tootmisettevõtted muudele turgudele alles teed, mistõttu on finantsnäitajate ajutine halvenemine kõigis kolmes riigis vältimatu. Teisalt ei ole Venemaa sanktsioonid Balti ettevõtetele midagi uut ja seega algas muude turgude otsimine juba enne Venemaa-Ukraina konflikti puhkemist,” sõnas Nausėda.

SEB analüütikute koostatud Eastern European Outlooki (Ida-Euroopa väljavaade) uusimate andmete kohaselt on Eestil ligikaudne Venemaa ekspordi osakaal 10, Lätil 16 ja Leedul ligi 21 protsenti.

SEB asjatundjate prognooside kohaselt iseloomustab kõigi kolme riigi eksporti aastal 2015 mõõdukas kasv, samas kui 2016. aastal toimub ekspordi kiire areng ja oodata on muude turgude otsingute käegakatsutavamaid tulemusi.

Selle eeltingimusteks on nii euroala tugevam majanduslik taastumine, kui ka uute võimaluste loomine uutele turgudele sisenemiseks ‒ Kaug-Itta, Ladina-Ameerikasse, Ameerika Ühendriikidesse jne.

Nausėda väitis, et Leedu eksporditulemused nõrgenesid märkimisväärselt 2015. aasta alguses. Säärane langus on viimastel aastatel sagedane, kuid seekord ei põhjustanud tulemuste nõrgenemist mitte ainult rafineeritud naftatoodete, vaid ka muude tooterühmade ekspordi kahanemine.

Riigi ekspordisektor, mida on kõige tõsisemalt mõjutanud Venemaa kehtestatud sanktsioonid piimale ja piimatoodetele 2014. aasta augustist 2015. aasta jaanuarini, suurendas toodete väljavedu teistele turgudele ja kompenseeris täielikult Venemaa turu kadumise. Tõsi, eksporditud kaupade väärtus ei kaalunud üles kaotust Venemaal, kuna piimahind langes märkimisväärselt. Veel üks sektor, mida Venemaa sammud on tugevalt mõjutanud, on liha ja lihatoodete tootmine. Nimetatud valdkonnaga tegelevad ettevõtted pole suutnud ekspordi vähenemist kompenseerida ei mahu ega väärtuse mõttes.

„Igal juhul jätkub ekspordi mujale suunamise protsess nii Leedus kui ka teistes Balti riikides ja selle edukuse määravad osaliselt ära ka välised tegurid, mis ei sõltu ärimeestest ‒ näiteks euro ja USA dollari kursi muutused,” märkis Nausėda.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

1 + 6 =

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!