Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tallinn hüvitab korteriühistutele energiamärgisekulud

27.03.2014 Tallinn.ee

Tallinna korteriühistud saavad taotleda toetust energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks.

2009. aasta aprillist jõustunud määruse kohaselt eraldatakse Tallinna linna territooriumil asuvatele korteriühistutele elamu energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmiseks ühekordset toetust summas kuni 95,87 eurot (algselt 1 500 krooni) ühe korteriühistu iga elamu kohta. Praeguseks on Tallinna linn ligi nelja aasta jooksul välja makstud kokku 2153 taotluse alusel 2 498 400 krooni ja 45 391 eurot.

„Tallinna linn jätkab energiamärgise väljastamisega seotud kulude katmisega korteriühistute toetamist ka käesoleval aastal,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Kutsume kõiki korteriühistuid, kes seda seni veel teinud ei ole, võimalust kasutama.“

Toetuste eraldamise aluseks on Tallinna linna territooriumil asuva korteriühistu vastavasisuline taotlus Tallinna Linnavaraametile ning eelduseks on ehitisregistrisse kantud kehtiva energiamärgise olemasolu.

Energiamärgise esmakordse väljastamise kulude katmise toetuse taotluse vorm ja informatsioon nõutavate lisade kohta on leitav internetis Tallinna koduleheküljel rubriigi Teenused alajaotuses Linnamajandus. Vastavasisulised taotlused koos nõutavate lisadega edastatakse Tallinna Linnavaraametile kas isiklikult (Vabaduse väljak 10 IV korrus), posti teel (Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn) või elektrooniliselt (linnavaraamet [ät] tallinnlv.ee).

Alates 1. jaanuarist 2009 on inimestel, kes soovivad osta või üürida maja või korterit, õigus nõuda hoone energiamärgist. Energiamärgis on Eestis kohustuslik ka kõigil hoonetel, kus saavad koguneda suured rahvahulgad ning mille kasulik pind on üle 1000 m². Sellistel hoonetel tuleb määrata energiatarbimise klass ning paigaldada energiamärgis. Mida kõrgem on hoone energiatõhususe klass, seda vähem energiat kulub hoones sooja tootmiseks.

Energiamärgise eesmärk on teada anda, milline on hoone projekteeritud energiavajadus või tegelik energia tarbimine, samuti vajaduse korral hoone energiatõhususe miinimumnõuetele vastavuse tõendamine. Energiamärgisele lisab energiamärgise väljastaja soovitused hoone energiatõhususe parandamiseks.

Energiamärgis on sageli üheks tingimuseks, mis peab hoonel olema, kui hoone omanik soovib saada riiklikke laenusid või abi hoone parendamiseks.

Energiamärgise kehtivusaeg on kümme aastat. Samas, kui peale renoveerimistöid hoone või selle osade energiasäästlikkus tõuseb, on omanikul mõistlik tellida ka uus energiamärgis. Energiamärgis aitab ka hinnata kinnisvara väärtust. Mida kõrgem on energiamärgisel näidatud klass, seda suurem on kinnisvara väärtus.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kuulutati välja Tallinna uue kohtuhoone arhitektuurikonkurss

27.03.2014 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Justiitsministeeriumi ja Eesti Arhitektide Liiduga kuulutas välja ideekonkursi eesmärgiga leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobivaim lahendus Tallinna uue kohtumaja rajamiseks.

Lubja tänav 4 kinnistule rajatav kohtumaja peab olema kasutajate vajadustele vastav, madala energiakasutusega ning selle ehitamisel ja kasutamisel tuleb arvestada säästvate tehnoloogiatega. Samuti peab hoone olema säästliku ja keskkonnasõbraliku ehitus- ja viimistlusmaterjalide valiku ja ehitustehnoloogiaga ning lihtne hooldada.

Uude kohtumajja kolib kokku praegu kolmes hoones asuv Harju Maakohus, millele lisanduvad Põhja Ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

„Rahvusvahelise arhitektuurikonkursi tulemusel valmib riigi sajandaks aastapäevaks kaasaegne ja väärikas hoone. Inimeste jaoks muutub aga paremaks see, et praegu erinevates majades asuv kohus koondub ühte kohta. Samuti on Lubja tänav uuele kohtuhoonele hea asukoht, kuna on kõigi transpordiliikidega ja jalgsi kergesti ligipääsetav,“ ütles justiitsminister Andres Anvelt.

2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksa maapealse ja kolme maa-aluse korrusega hoone. Hoone lõplik suurus sõltub kasutajate vajadusest ja arhitektuursest lahendusest.

Ideekonkursi kvalifitseerimisdokumentide ja võistlustööde esitamise tähtaeg on 25. juuli 2014 ja ideekonkursi võitjad on kavas välja kuulutada hiljemalt septembris. Ideekonkursi preemiafond kokku on 67 000 eurot.

Kohtuhoone projekteerimiseks korraldatava hankemenetluse teine etapp on kavas välja kuulutada vahetult peale ideekonkurssi. Teises etapis korraldab Riigi Kinnisvara AS väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse projekteerimistööde tellimiseks ideekonkursi võitjaga. Projekteerimistööde eeldatav maksumus on ligikaudu 1 531 240 eurot.

Riigihange „Tallinn, Lubja tn 4 Kohtuhoone arhitektuurne ideekonkurss” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 150863.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus seadus võtab võimaluse paarilt inimestelt ühistus hiigelsummasid välja nõuda

27.03.2014 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul lõpetab hiljuti parlamendis vastu võetud uus korteriomandi ja -ühistu seadus ebavõrdse olukorra, kus ehitisest tingitud materiaalse kahju pidid kandma paar-kolm korteriomanikku, kelle kannatanu välja valis.

“Praeguse seadusandluse kohaselt vastutav ehitisest tingitud kahju eest ehitise omanik ehk korterelamu puhul korteriomanikud. Vastavalt sätestab võlaõigusseaduse § 1059, et ehitisealuse maa omanik vastutab ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu tekkinud kahju eest välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või kannatanu tegevus,” selgitas Mardi.

“Eelviidatud õigusnormi arvestades võivad korteriomanikud vastutust kanda erinevate kahjujuhtumite korral. Näiteks vastutavad korteriomanikud elamu katuselt langenud lume- või jääkamaka tekitatud kahju eest. Kahju eest võivad korteriomanikud vastutada ka juhul, kui kahju on põhjustanud ehitusmaterjali eraldumine või ehitisega ühendatud asja allalangemine,” rääkis ta.

Kehtis niisiis kaasomanike solidaarne vastutus, aga tegelikkuses näitas kohtupraktika, et kannatanu valis välja majast paar solidaarvõlgnikku, kellele kopsakas nõue läks. Uue seaduse kohaselt kaasomanike solidaarse vastutuse asemel sõnaselgelt kehtima korteiühistu vastutus. Uus seadus peaks jõustuma 2018.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

AS Rime Kinnisvara Vahendus muutis nime RE Kinnisvara ASiks

27.03.2014 Tõnu Toompark

AS Rime Kinnivara Vahendus muutis oma ärinime RE Kinnisvara ASiks. Uus kaubamärk võeti ametlikult kasutusse 2014. aasta märtsist. Ettevõtte tegevusvaldkonnad jäävad samaks. RE Kinnisvara AS on kinnisvaraturul tegutsenud alates 1995. aastast.

„Peamisteks põhjusteks, miks me nime vahetasime, olid muutused ettevõtte omanikeringis ning samast nimest tekkiva segaduse vältimine,“ lausus RE Kinnisvara ASi juhataja Monica Meldo.

„Kuni tänaseni kasutasid Rime Kinnisvara kaubamärki kaks ettevõtet: Rime Kinnisvara AS ja Rime Kinnisvara Vahendus AS. Esimene neist jätkab tegevust investeeringute ja arendusprojektide vallas. AS Rime Kinnisvara Vahendus ehk uue nimega RE Kinnisvara AS jääb samuti senini pakutud teenuste juurde, milleks on maakleriteenused, hindamine ning konsultatsioonid. Rime Kinnisvara ASi nimi ja kaubamärk ei muutu. Äriline seos RE Kinnisvara ASi ja Rime Kinnisvara ASi vahel puudub.“

Monica Meldo sõnul tegeleti RE Kinnisvara identiteedi väljatöötamisega ligi pool aastat.

„Ühtlasi lõime ka täiesti uue visuaalse kontseptsiooni, et anda kaubamärgile ja samas ka ettevõttele uus hingamine. RE Kinnisvara registrikood, asukoht ja telefoninumbrid jäävad samaks, kodulehe aga leiab nüüdsest aadressilt www.re.ee ning e-mailide lõpus asendub “rime.ee” uue kaubamärgi lühendiga “re.ee”.“

RE Kinnisvara AS (www.re.ee) on üks Eesti vanemaid kinnisvaraettevõtteid, mis loodi 1995. aastal. Ettevõte tegutses kuni 2014. aastani AS Rime Kinnisvara Vahenduse nime all. RE Kinnisvara lähtub oma tegevuses eelkõige kvaliteedist, pakkudes maakleriteenuseid, hindamist ning konsultatsioone. Ettevõttes töötab 20 inimest.

2013. aasta parimad ehitised ja nutikaimad energialahendused saavad täna auhinnad

27.03.2014 Tartu.ee

Täna kell 15 antakse Tartu raekoja saalis üle auhinnad konkursside “Parim ehitis 2013” ja “Nutikas energialahendus 2013” võitjatele.

Parim ehitis 2013

Uute kortermajade alagrupis võitis Haava tänava kortermajade grupp (A. Haava tn 22, 24 ja 26) terviklahenduse eest, kus arhitektuurset kvaliteeti väärtustab ka heatasemeline ehitus ning terviklik väliruum, kujundades ühtse, täisväärtusliku linnaliku ansambli.

Samas kategoorias märkis žürii ära korterelamud Kauna tn 40 (traditsiooniliste, miljööpiirkonnale omaste elementide ja kaasaegsete arhitektuurivõtete oskuslik ühendamine), Nõva tn 9 (minimalistlik, julge betoonikasutus ning keskkonda hästi sobiv, paneelelamute ja eramajade piirkondasid ühendav lahendus) ja Vanemuise tn 45 (hästi läbimõeldud tehnoloogiatega ja tulevikkusuunatud, omamoodi visionaarne keskkonnateadlik projekt).

Rekonstrueeritud kortermajade alagrupis tunnistati parimaks Anne tn 47 kortermaja, kus kogu hoone on saanud uue ja keskkonnasõbraliku lahenduse (soojustagastusega ventilatsioon), arhitektuur rikastab linnaruumi ning esile tõstmist väärib hoonega terviklikult lahendutud esimese korruse äripinnad.

Lisaks tunnustab žürii täislahendusega rekonstrueerimise ja heade värvilahenduste eest (sh otsaseinte lisakaunistamine) korterelamuid Mõisavahe tn 59, Turu tn 5 ja Vasara tn 31.

Miljööväärtuslikul alal rekonstrueeritud kortermajade hulgast võitis Vallikraavi tn 3 kortermaja, kus taastatud on hoolikalt kõik ajaloolised detailid (sh laemaalingud) ning saavutatud vanalinna kaitseala kaunistav näide. Lisaks märgiti ära autentselt ja maitsekalt taastatud Lepiku tn 9.

Üksikelamute grupis seekord vähese osalejate arvu tõttu eraldi kategooriat uute ja rekonstrueeritud hoonete jaoks polnud. Parimaks eramuks arvas žürii Elva tn 49, kus rekonstrueerimise käigus on kujundatud täiesti uus, maitseka välisviimistlusega moodne hoone, mis siiski naabruse vanema hoonestusega kenasti sobib.

Ära märgiti ka Elva tn 9, kus Tammelinna miljööalale sobivalt on taastatud väga hästi ja kõrgekvaliteediliselt ajalooline elamu, ja Ööbiku tn 21 – miljööala karmidele nõuetele vastav, kuigi sellest väljapool asuv ning seega olemasolevat väikemajade piirkonda väärtustav hinnaliste detailiderohke rekonstrueeritud eramu.

Uute muude hoonete alagrupis võitis Tartu loodusmaja Lille tn 10, mille innovaatiline lahendus sobitub suurepäraselt olemasolevasse keskkonda ja täiendab põnevat reljeefi veel põnevama arhitektuuriga, mis pakub elamusi ja kujundab vaheldusrikka ruumi nii interjööris, ümbritsevas pargis kui tänava poolt.

Tunnustust väärib žürii silmis ka Jaama tn 72 lastekodu peremajade grupp, mis loob moodsa, avara ja koduse elukeskkonna elanikele ja seob kogu kompleksi väliruumiga tervikuks. Mõlemad nominendid on arhitektuurivõistluse tulemused.

Rekonstrueeritud muude hoonete alagrupis tunnistati parimaks Vallikraavi tn 9 büroohoone, kus on vaeva nähtud väärtuslike ajalooliste seinamaalingute taastamisega ning kujundatud koos hoone ja sisehooviga vanalinna sobiv tervik.

Veel soovib linnavalitsus tunnustada hea koostöö ja hoolika muinsuskaitselise lahenduse eest Gildi tn 7 // Rüütli tn 11 ärihoone-elamut ja Tartu Ülikooli õppehoonet aadressiga Näituse tn 2.

Nutikas energialahendus 2013

Renoveeritud kortermajadest tunnustas žürii Anne 47 hoonet, kus lisaks fassaadi, sokli ja katuse soojustamisele ja uste-akende väljavahetamisele renoveeriti ka kogu küttesüsteem ning paigaldati korteritesse soojustagastusega ventilatsiooniseadmed. Amortiseerunud rõdupiirded asendati klaaspiiretega ning rõdudele paigaldati avatavad raamideta klaassüsteemid. Kortermaja küttekulud on muutunud umbes poole madalamaks ja kortermaja sisekliima on oluliselt paranenud.

Uutest kortermajadest võitis konkursi Vanemuise 45, kus on kasutusel ainulaadne maasoojuse kasutamise lahendus, mis võimaldab ventilatsiooniõhu eelkütet ja jahutust suure tõhususega tsirkulatsioonipumba abil. Sisuliselt transporditakse suveperioodil õhust võetud soojus maa alla hoiule ja kasutatakse talve jooksul ära. Sajuvett kasutatakse tarbeveena WC-des ja pesumasinates.

Tootmishoonetest tõsteti esile ASi Kroonpress säästlikku paberiladu (Tähe 133). Laohoones aitab energiat säästa kolm topeltustega laadimiskoda, kuhu kaubaauto mahub täies pikkuses sisse. Energiat ruumide valgustuselt võimaldavad säästa automaatkäivituvad LED-valgustid. Laohoone ning ülejäänud hoonekompleksi katusele langenud vihmavesi kogutakse paaki ja suunatakse peale puhastamist tootmisesse.

Avalikest hoonetest kuulutati võitjaks Tartu Loodusmaja (Lille 10). Hoone on projekteeritud ja ehitatud võimalikult energia- ja ressursisäästlikult. Maksimeeritud on päikese soojuse ja valguse kasutamine, et vähendada kulusid kütmisele ja elektrivalgusele. Katuselt kogutud vesi suunatakse mahutisse ja kasutatakse kastmiseks. Hoonel on loodud päikese energia kasutamise valmidus.

Uue maja ostmiseks peab kuus 2500 eurot teenima

27.03.2014 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul maksab uus maja Tallinna lähedal keskmiselt 230 000 eurot ja seda saab lubada endale pere või inimene, kelle netosissetulek on vähemalt 2500 eurot.

Martin Vahteri sõnul maksab eestlase unistus 3000 eurot kuus. “Selle raha eest saab endale lubada keskklassi elu – maja Tallinna külje all, Toyota või Volkswagen, kaks last ja ega rohkemaks üle jäägi. Vähe või palju, aga see on reaalsus,” ütles Vahter.

“Neid inimesi, kes sellist elu saavad lubada ikka on, aga suuri maju või kallimat kinnisvara tavaliselt kuupalga eest ei osteta, vaid tegemist on ettevõtluskasumiga,” lisas Vahter.

Martini Vahteri sõnul on 230 000 maksva maja igakuine laenumakse 1000 eurot ja enne peab kokku saama ka 20-protsendilise omafinantseeringu. “Vanema maja hind on 100-120 000, aga üldjuhul lisandub remont ja ega siis lõpphind palju odavam tulegi,” ütles Vahter.

1Partner Kinnisvara kalkulatsiooni kohaselt saab 950-eurose Eesti keskmise brutopalga eest osta pangalaenuga 1-toalise korteri Lasnamäel.

Arhitektide liit andis bussijaama planeeringule hävitava hinnangu

27.03.2014 Tõnu Toompark

Vabakunna tellitud sõltumatus eksperthinnangus leidsid arhitektid, et inimesed ei pääse turvaliselt bussijaama mitte üheltki tänavalt.

“Planeeringu lahenduse järgi ehitatav ruum võimaldab jalakäijale ohutut ja mugavat lähenemist Tartu bussijaamale üksnes läbi kaubanduskeskuse,” seisab Arhitektide Liidu koostatud ekspertarvamuses. Soola tänava poolsest küljest, kust praegu väljuvad Tallinna liinid, muutuks inimestele bussijaama minek koguni ohtlikuks.

Ekspertiis rõhutab korduvalt, et pakutud lahendus muudab olukorra praegusega võrreldes halvemaks, mitte paremaks, kuigi viimast on ajakirjanduses mitmel puhul väitnud linnavõimu esindajad.

Arhitektide hinnangul muutub Soola tänav kaubanduskeskuse tagahoovi läbipääsuteeks, kuhu pole jalakäijatele jäetud pea üldse ruumi. Kõikidel bussijaama viivatel teedel on selgelt eelistatud autoga liiklejaid ja kaubanduskeskust teenindavat transporti. Arhitektide arvates on bussijaama külalistel raske sissepääsu leida ning Turu tänava ja Turu silla poolsed sissepääsud segunevad liigselt busside ja autode manööverdamisteedega.

Annelinnast üle Turu silla kesklinna liikuvate jalakäijatega planeeringus sisuliselt ei arvestata. “Heade tavade järgi tuleks seda suunda ruumis rõhutada ja luua inimestele võimalikult mugavad ja turvalised ühendusteed,” arvavad arhitektid.

Kuna bussijaam on üleriigiline avalik ruum, linnade- ja maapiirkondade vahelise liikumise sõlmpunkt ja seetõttu väga paljude Tartu elanike ja külaliste sihtkoht, tuleb arhitektide sõnul hea tava järgi bussijaama arendada nii, et sellele oleks eri suundadest mugav ja lihtne läheneda: “Olemasolev olukord ei ole jalakäijale mugav, kuid planeeringulahenduse elluviimise korral muutub see veelgi ebamugavamaks. Seega ei saa lahendust pidada hea tava kohaseks ega kindlasti mitte parimaks võimalikest.”

Detailplaneeringus pole eksperthinnangu järgi kasutatud ka arhitektuurivõistlusele laekunud töödes välja pakutud jalakäijate ohutust parandavaid lahendusi ega arvestatud võimalikult paljude ühiskonnaliikmete vajaduste ja huvidega.

Arhitektid leiavad, et plaanitav lahendus kaubanduskeskuse ja bussijaama ühendamiseks ei mõju linnaruumis esinduslikult ning “võib kergesti osutuda mürarikkaks, pimedaks, ebakvaliteetse õhuga kõledaks ja anonüümseks kohaks, luues inimestele bussiootamiseks ebaturvalise atmosfääri”. Praeguse detailpaneeringu puhul pole ekspertide hinnangul tõenäoline, et bussiterminalis tekiks avar ja inimsõbralik ruum.

Vabakund leiab ekspertiisile tuginedes, et juhul, kui bussijaam jääb plaanitud kohale, siis on praeguses olukorras parimaks lahenduseks bussijaama ooteala viimine Soola tänava äärde, kuid ka siis on hädavajalik teha ümber kogu ümbritsevate tänavate liikluskorraldus. Kuigi Tartu linna arengu eesmärk on kergliikluse eelistamine, sõidetakse praeguse planeeringuga nii jalakäijatest kui ka jalgratturitest üle.

Eesti Arhitektide Liidu ekspertide töögrupis osalesid Katrin Koov, Tõnu Laigu, Andres Levald, Toomas Paaver ja Kalle Vellevoog. Vabakund tellis ekspertiisi kodanikualgatuse korras ning rahastas seda linnaelanike annetustest ja oma vahenditest.

Detailplaneeringu lahendust tutvustav avalik arutelu toimub 27. märtsil algusega kl 17 Dorpati konverentsikeskuses.

Arco Vara: Kuidas vahetada kodu kulude kokkuhoiuks?

27.03.2014 Tõnu Toompark

Koduotsijad on täna valmis maksma kõrgemat hinda, kui korteri või maja ülalpidamiskulud on tõepoolest madalad. Soovitan enne ostuotsust veenduda, et tavapärastele kodu ülalpidamiskuludele ei lisanduks muude nimetuste all, ei avalikult ega varjatult, täiendavaid igakuiseid makseid.

Näiteks on Tallinna vanades magalarajoonides korrusmaja ümber olevat vaid imeväike riba päris oma maad. Pole enam ammu saladus, et neis piirkondades ei jätku isegi korteriomanikele ruumi, et autot parkida, külalistest rääkimata. Reeglina tuleb korteriomanikel parkimiskorralduse eest täiendavalt maksta või osta koht piirkonna tasulises parklas.

Vahepealsetel aastatel paigaldati kõikvõimalikesse kohtadesse küttekaableid. Selliseid kaableid võib leida nii korrusmajadest kui ka eramutest. Ebameeldivate üllatuste vältimiseks tasub kodu ostes kindlasti uurida, kas hoonel on elektrisoojendusega sissesõiduteid, treppe, vee- ja vihmaveetorusid ning mis need talvel maksavad.

Küttekulud

Kui teil on korter vanas majas, võivad kogukulud olla kõrged kas soojakadude ja ootamatuste või renoveerimiseks võetud pangalaenu tagasimaksete tõttu. Toasoojale kuluvat summat näete korteriühistu makseteatise küttekulude real, oma elektriarvel või talvise küttematerjali eest tasudes.

Võrreldes keskküttega on ahiküttega korterit küll odavam pidada, kuid pead kaaluma, kas suudad korteriomanikuna olla samal ajal ka nii katlakütja kui korstnapühkija. Tasub arvestada sedagi, et küttepuud ja brikett annavad täit rahalist kokkuhoidu vaid juhul, kui ostate kogu talvevaru korraga ning ladustate varu kas kuuri või keldrisse.

Kodule lähimast poest või bensiinijaamast väikeste käepäraste kottide kaupa toodud halud ning puitbrikett lähevad tegelikult väga kalliks. Üldjuhul vajavad ahjuküttega majad renoveerimiseks tunduvalt suuremat summat ruutmeetri kohta kui nõukogude ajast pärit korrusmajad.

Renoveerimislaen

Vahel on renoveerimislaenu tagasimaksed makseteatisel välja toodud eraldi real. Tavaliselt makstakse kortermaja renoveerimislaenu pangale tagasi 10 aastat. See toimub korteriühistu remondifondi kogutavast rahast, kust makstakse peale maja renoveerimist iga kuu ära sisuliselt sama suur summa kui sinna laekub.

Kui enne kortermaja renoveerimist kogutakse remondifondi vähem raha, kui pank laenu tagasimakseteks soovib, tõstetakse remondifondi makse koos laenuotsuse hääletamisega korteriühistu üldkoosolekul panga nõutud tasemele.

On kortermaju, mida renoveeritakse järkjärgult ning vaid remondifondi kogutud rahast. Sellega hoiab kokku intressikuludelt ja laenuga kaasnevalt kohustuslikult kindlustuselt, kuid nii paraneb maja väljanägemine üsna aeglaselt. Tehnosüsteemide nagu vee- ja kanalisatsioonitorustiku, elektri-, kütte- ja ventilatsioonisüsteemi uuendamine võib võtta veelgi rohkem aega, sest need tööd on eriti kulukad.

Et korteriühistul oleks raha ootamatute või täiendavate remonttööde tegemiseks, tuleb remondiraha koguda renoveerimislaenu võtmise eelsest ajast rohkem. Uuendatud kütte- ja muud süsteemid ei pruugi aga anda igakuistel arvetel sellist kokkuhoidu, et korteri kogukulud oleks renoveerimiseelsest ajast väiksemad.

Muutus ruutmeetrites

Kulude kokkuhoidu on võimalik saavutada suuremat korterit väiksema vastu vahetades. Näiteks, kui vahetate neljatoalise keskküttega korteri samasuguse kahetoalise korteri vastu. Lasnamäe neljatoalise korteri müügist saad samas osta kahetoalise korteri uude majja äärelinnas.

Sellisel juhul ei võida sa aga mitte kuludes, vaid mugavuses. Uues majas ei saa sa kulusid alla, vaid sama raha eest oluliselt rohkem mugavust: sul on maja ümber rohkem rohelust ja välisvalgustust, parkimine õues või köetav garaaž maja all, panipaik, soojustagastusega ventilatsioon. Kõik maja süsteemid töötavad, vajades vaid korralist hooldust. Läheb hulk aastaid enne, kui pead põhjalikumale remondile ja tehnosüsteemide uuendamisele mõtlema.

Kulude vaatevinklist võiks kolmetoalise magalapiirkonna korteri alternatiiv olla hästi soojustatud väiksem maja. Hästiehitatud 120 ruutmeetrise maja kulud on oluliselt väiksemad kui 60 ruutmeetrise äärelinna korteri omad. Parim lahendus oleks passiivmaja, mille ehituskulud on küll suuremad, kuid kogukulu aasta lõikes praktiliselt olematu. Samas tähendab see, et päike ja tuul abistavad sind kõikjal ning sina müüd osa neilt saadud energiast ära.

Agur Tammistu
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juhataja

Artikli allikas on
Arco Vara.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Tartu bussijaama detailplaneeringu arutelu jätkub avaliku koosolekuga

27.03.2014 Tartu.ee

Neljapäeval, 27. märtsil 2014 kell 17 toimub Dorpati Konverentsikeskuses (Turu tn 2, IV korrus) Tartu bussijaama ja Tasku keskuse ümbruse detailplaneeringu avalik arutelu. Planeeringut käsitleb ka Eesti Arhitektide Liidus värskelt valminud eksperthinnang.

“Oleme jõudnud planeeringu menetlemisel sellisesse etappi, kus erinevad arvamused seoses planeeringuga on väga teretulnud,” kutsub Tartu abilinnapea Jarno Laur tartlasi arutelul osalema ning linnavalitsusele ettepanekuid saatma. “Arhitektide Liidu eksperthinnangus viidatakse mitmesugustele asjaoludele, mida tuleb kaaluda koos avaliku väljapaneku raames laekunud muude ettepanekutega. Loodame saada linnakodanikelt elavat tagasisidet.”

Turu tn 2, Soola tn 8, Soola tn 4 ja Soola tn 4a kruntide ning lähiala detailplaneering on kuni 9. aprillini avalikul väljapanekul Tartu bussijaamas, samuti linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees Raekoja plats 3. Planeeringuga saab tutvuda ka Tartu linna kodulehel: http://info.raad.tartu.ee/webaktid.nsf/web/viited/DP-12-035

Planeeringuala suurusega ligi 3,2 hektarit asub kesklinnas. Alal asuvad Tasku keskus, bussijaam ja hotell Dorpat. Planeeringuga nähakse ette bussijaama krundi (Soola tn 4) liitmine Turu tn 2 krundiga. Täiendav ehitusõigus määratakse Turu tn 2 krundile, bussijaama ja Tasku keskuse vahelise ala täisehitamiseks koos bussijaama paigutamisega hoone sisemusse. Samuti võimaldatakse planeeringuga Dorpati hotelli ja Tasku keskuse ühendamine galeriidega. Planeeringu koostasid Artes Terrae OÜ maastikuarhitektid AS-i Emajõe Ärikeskus algatusel, arvestades eelmisel aastal korraldatud ideevõistluse teise koha töid.

Planeeringu osas esitatavad ettepanekud ja vastuväited tuleb esitada kirjalikult hiljemalt 09.04.2014 aadressile Lpmko@raad.tartu.ee või linnaplaneerimise ja maakorralduse osakond (Raekoja plats 3, 51003 Tartu)

Riigikogus avatakse puitarhitektuuri näitus ja toimub seminar

26.03.2014 Tõnu Toompark

Riigikogu hoones on avatud näitus “Puit – homse elukeskkonna võti”, mille on koostanud Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liit.

Riigikogu aseesimees Jüri Ratas ütles, et Eesti on metsariik ning puitehitised ülioluline osa meie kultuuripärandist. „Puitarhitektuuri taasavastamine ja arendamine muudab meie elukeskkonna looduslähedasemaks ning elavdab metsa- ja puidutööstust,“ selgitas Riigikogu aseesimees Jüri Ratas. „Riigikogus avatud fotonäitus annab hea visuaalse ülevaate puidu kui ehitusmaterjali laialdastest kasutusvõimalustest. Tänapäeva puitehitised ei ole ainult väiksed eramajad, vaid ka innovaatilised ning ökonoomsed korterelamud ja ühiskondlikud hooned,“ lisas ta.

Lossi lõunatiiva III korruse näitusesaalis ülespandud installatsioon annab ülevaate Eesti viimaste aastate parimateks tunnistatud puitehitistest Näitus jääb avatuks kuni 4. aprillini.

Riigikogu konverentsisaalis toimub täna ka keskkonnakomisjoni ja Eesti Metsa-ja Puidutööstuse Liidu korraldusel teemakohane seminar, kus esinevad keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus, erialaliidu, arhitektide ja panganduse esindajad. Seminari ettekannetes käsitletakse, miks just metsa- ja puidutööstuse valdkond on Eesti jaoks võtmetähtsusega. Keskkonnakomisjoni esimehe Erki Noole sõnul on meil väärtuslik ja taastuv loodusvara mets ja arenenud puidutööstus. „Oleks loogiline see ressurss loovalt ühendada nii tehnoloogia arengu kui ka kultuuritraditsioonide, arhitektuuri ja disainiga ning ehitada meie majandus ja Eesti lugu üles sellele,“ selgitas Nool.

Seminarist on veebiülekanne: http://www.riigikogu.ee/index.php?id=173840

Algab planeeringu koostamine Eesti-Läti uue kõrgepingeliini trassi asukoha määramiseks

26.03.2014 Tõnu Toompark

Pärnu ja Viljandi maavalitsused, elektrisüsteemihaldur Elering ning Ramboll Eesti sõlmisid märtsi keskel töövõtulepingu Kilingi-Nõmme–Riia TEC II 330 kilovoldi (kV) õhuliini maakonnaplaneeringu koostamiseks ning keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) läbiviimiseks. Lepingu kohaselt peab planeering valmima järgmise aasta kevadeks.

Eesti territooriumil läbib Kilingi-Nõmme–Riia TEC II elektriliin kava järgi Saarde ja Abja valdu. Liini täpne asukoht määratakse Viljandi ja Pärnu maakondade maakonnaplaneeringuga, mille koostamisel arvestatakse kõrgepingeliini kui joonehitise trassi asukoha valimiseks planeerimisseaduses sätestatud erisustega.

Planeeringu lähteseisukohtade ning KSH programmi tutvustamine on kavandatud juba tänavu mais, eskiislahenduse tutvustus suvel ning esialgne planeeringulahendus peab valmima aasta lõpuks. Kõikide planeerimisetappide käigus toimuvad ka avalikud arutelud Abja ja Saarde valdades, et tutvustada planeeringulahendust kohalikele elanikele.

Planeeritav Kilingi-Nõmme–Riia TEC II elektriliin laiendab koos Harku-Lihula-Sindi 330/110 kV liiniga kogu Eesti elektrivarustuse tagamiseks olulist 330 kV elektrivõrku ning moodustab Eesti elektrimajanduse arengukavas ettenähtud Eesti-Läti uue 330 kV elektriühenduse.

Uuel ühendusel on oluline julgeolekupoliitiline tähendus Eestile ja teistele Baltimaadele – ülekandeliini olemasolu on tehniliseks eeltingimuseks Balti riikide lahtiühendamisel Venemaa elektrisüsteemist ning liitumisel Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Uus 330 kV õhuliin likvideerib „pudelikaela“ Eesti-Läti piiril, tõstes riikidevahelist ülekandevõimsust 500-600 megavati võrra. Ühendus loob transiitkoridori Eesti-Soome ühenduse Estlink 2 ja Leedu-Rootsi ühenduse NordBalt jaoks, vähendades sellega Baltimaade energiasõltuvust Venemaast. Lisaks tagab õhuliin liitumisvõimalused elektritootjatele Lääne-Eestis ning Lätis.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

REL 2011: Eestis on 369 tiheasustusega paikkonda

26.03.2014 Statistikaamet

Statistikaamet arvutas 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste ja Maa-ameti Eesti topograafilise andmekogu ehitiste andmete põhjal tiheasustusega paikkonnad. Pindala ja elanike arvu järgi on kõige suurema tiheasustusega Tallinna paikkond, mis hõlmab lisaks Tallinna linnaalale ka Tabasalu ja Laagri asulat.

Tiheasustusega paikkond on tihehoonestusega ala, kus hoonetevaheline kaugus ei ole suurem kui 200 meetrit ja kus elab vähemalt 200 inimest. Seetõttu ei lange tiheasustusega paikkondade piirid kokku asustusüksuste piiridega. 2011. aasta andmete põhjal leidub selliseid tihehoonestusega alasid Eestis 369, milles elab kokku umbes 85% loendatud püsielanikest. Pindalalt ja rahvaarvult on kõige suurem tiheasustusega paikkond Tallinn, mis lisaks Tallinna linnale (v.a Pirita linnaosa) hõlmab ka Tabasalu ja Laagri asulat. Pirita linnaosa koos Viimsi ja Maarduga moodustab omaette paikkonna, sest Tallinna ja Pirita–Maardu paikkonna vahele jääb tükk inimasustuseta maad (Lillepi park). Rohkem kui veerandi jagu väiksem nii pindala kui ka elanike arvu poolest on Tartu paikkond. Elanike arvu järgi kõige väiksem tiheasustusega paikkond on Valgamaal Ala paikkond ning pindalalt kõige väiksem Ülenurme paikkond asub Tartu külje all.

Rahvastikku paikkondade kaupa arvutatakse seetõttu, et vastavalt inimasustuse muutusele võib aastate jooksul nii mõnigi tiheasustusega paikkond jaguneda mitmeks alaks või kasvada kokku mõne teise paikkonnaga. Statistika kaardirakenduses on võimalik uurida asustuse kulgemist 2011. aastal, kuid tulevikus saab ka võrrelda rahvastiku paiknemise muutust eelmise, 2000. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste põhjal arvutatud paikkondadega.

Riigid arvutavad ja avaldavad rahvastikunäitajaid paikkondade järgi ÜRO rahvusvahelise kokkuleppe ja Euroopa Liidu regulatsiooni alusel, et oleks võimalik ühtlastel alustel hinnata rahvastiku geograafilist paiknemist Euroopas ja maailmas.

Selgusid Sanatooriumi parki puudutava küsitluse tulemused

26.03.2014 Tallinn.ee

26. märtsil selgusid Sanatooriumi pargiala detailplaneeringu algatamise teemal korraldatud küsitluse tulemused. Kokku avaldas arvamust 1182 inimest, ettepanekut toetas 337 vastanut, vastu olid 817, kehtetuid sedelid oli 28. Küsitlustulemuste kokkulugemise juures olid nii Nõmme seltside, halduskogu kui ka arendaja esindajad.

Sihi, Põllu ja Pargi tänavaga piirneva Sanatooriumi pargiala omanik AS Infortar on taotlenud linnalt detailplaneeringu kaudu endiste haiglahoonete rekonstrueerimist 64 korteriks, 120-kohaliseks lasteaiaks ning kodanikeühenduste kasutusse antavaks seltsimajaks. Kuna tegemist on sotsiaalmaaga, eeldaks korterite rajamine olemasolevatesse hoonetesse maa sihtotstarbe muutmist.

Nõmme linnaosa vanema Tiit Teriku sõnul tuli elanikelt selge signaal, et arendaja poolt välja pakutud lahendus sellisel kujul ei sobi. „Edastame küsitluse tulemused Tallinna linnavalitsusele ja linnaplaneerimise ametile. Praegusest surnud punktist tuleks siiski püüda välja murda. Seda soovivad ju kõik, et pargis asuvad räämas hooned korda saaksid. Küsitluse ajal on elanikelt tulnud palju ettepanekuid, mida nõmmelased endistes sanatooriumihoonetes näha tahaksid. Anname need arendajale edasi,“ ütles linnaosavanem.

Tallinna linnavalitsus tegi eelmise aasta 23. oktoobril Nõmme linnaosa valitsusele ülesandeks selgitada koostöös linnakantselei ja linnaplaneerimise ametiga 2014. aasta esimeses kvartalis välja Nõmme elanike meelsus AS-i Infortar ettepaneku suhtes. Märtsi keskel saadeti otsepostiga Nõmme linnaosa postkastidesse 15 000 „Makstud vastus“ märgisega küsitluslehte, kus elanikel oli võimalik teada anda, kas arendaja ettepanekut pakutud kujul toetatakse või mitte.

14. märtsil toimus Nõmme kultuurikeskuses ka infotund, kus huvilistel oli võimalik saada pargiala omanikult ja projekteerijalt selgitusi plaanide osas.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Ehituslepingu sõlmimine ja Tondi Elukvartali ehitustöödega alustamine

26.03.2014 Tõnu Toompark

Nordecon AS ja AS-i Pro Kapital Grupp kontserni kuuluv ettevõte OÜ Marsi Elu sõlmisid eile lepingu Tallinna Kristiine linnaossa rajatava Tondi Elukvartali korterelamu ehitustööde teostamiseks. Esimese ehitusetapi ehitustööde lepinguline maksumus on ligikaudu kolm miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Esimeses ehitusetapis valmib 31 korteri ja poolmaa-aluse parklaga viiekordne eluhoone ning kvartali keskväljak. Lisaks rajatakse vajalikud teed ja väliskommunikatsioonid.

Ehitustööd algavad käesoleva aasta veebruaris ning nende kestvuseks on planeeritud 11 kuud.

Seisuga 25.02.2014 on 31 korterist 9 korteri osas sõlmitud tingimuslik müügileping. Enne ehitusega alustamist on 29% kõigist korteritest leidnud ostja.

Lisaks on Nordecon AS-i ja OÜ Marsi Elu vahel kokku lepitud ka optsioon teise ja kolmanda ehitusetapi teostamiseks, mille rakendamisel rajatakse täiendavalt 62 korterit.

„Rahulolu valmistab lepingu sõlmimine, kus lisaks uue töö saamisele õnnestub ehitusettevõttena omalt poolt panustada kauni ning ajaloolise piirkonna väärtustamisesse. See kant Tondil väärib uut algust ning startiv arendus toob kahtlemata kaasa uue hingamise ja loob piirkonda täiendavaid arenguvõimalusi,“ ütles Nordecon ASi juhatuse liige Avo Ambur.

„Tondi Elukvartalist saab esimene Tallinna kesklinna lähedusse kerkiv terviklik linnaosa, mis ehitatud 21. sajandil ning seda tänapäevaste väärtuste kohaselt. Kunagistele mõisamaadele ja hilisemate Tondi kasarmute territooriumile tuleb plaanide kohaselt rohelisest mõtteviisist kantud energiasäästlik ja moodne elukeskkond, mille kasuks on esimesed korteriostjad ka juba otsustanud“ lausus ASi Pro Kapital Grupp juhatuse esimees Paolo Michelozzi.

Lisainfo: Täpsem info Tondi Elukvartali kohta on saadaval www.tondilinna.ee

OÜ Marsi Elu on 2014. aastal asutatud arendusettevõte, mille tegevuseks on Tallinnas Marsi tn 3 / 3a /3b asuva korterelamu arendustegevus. OÜ Marsi Elu kõik osad kuuluvad AS-le Tondi Kvartal. AS Tondi Kvartal on 07.10.1997 asutatud äriühing, mille 100% aktsiate omanikuks on AS Pro Kapital Eesti. AS Pro Kapital Eesti kuulub 100% AS-le Pro Kapital Grupp. AS-le Tondi Kvartal kuuluvad Tallinnas Tondi elamukvartali arendamiseks vajalikud kinnistud.

Nordecon AS on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2013. majandusaastal ligi 174 miljonit eurot. Kontsern annab tööd üle 700 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Miinisadama piirkond valmistub uuenema

26.03.2014 Tallinn.ee

Põhja-Tallinna Valitsus tutvustab aprillis Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust.

Eskiislahenduse põhijoonise ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda 7.-17. aprillini latiolekuaegadel Põhja-Tallinna Valitsuse infosaalis (Niine tn 2). Avaliku arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks toimub 22. aprillil kell 15 ruumis 209. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda ka interneti vahendusel – Tallinna planeeringute registris aadressil http://tpr.tallinn.ee

Miinisadama ja lähiala detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 6. novembri 2013 korraldusega.

Planeeritava maa-ala suurus on 45 ha. Detailplaneeringu ülesanne on ala ümberkruntimine ning moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse määramine. Alale on plaanis rajada mereväge teenindavad kasarmu, ühiselamu, sööklahoone, spordihoone ja garaaž. Ühtlasi nähakse ette alal asuvate muinsuskaitsealuste hoonete restaureerimine ning täpsustatakse olemasolevate hoonete ehitusõigust, büroohoone laiendamise ja külastushoone rekonstrueerimise võimalusi. Planeeringuala paikneb Põhja-Tallinnas Tööstuse tänava ääres ning piirneb läänest Hundipea sadamaga, põhjast Tallinna lahega ja idast Noblessneri sadamaga.

Planeeritaval alal säilitatakse kõik väärtuslikud hooned, sh kolm muinsuskaitsealust hoonet. Amortiseerunud, linnapilti sobimatud ja ebaloogilise paigutusega hooned on kavas likvideerida. Hoonemahtude kavandamisel järgitakse naabruses asuvate hoonete kõrgusi ja mahtu.

Uute hoonete planeerimisel ühtlustub piirkonnas hoonestuse rütm, alal suurendatakse kõrghaljastuse osakaalu, mereväebaasis tekivad paremad olmetingimused, tekib juurde uusi töökohti ja ruumipinda tegevuse laiendamiseks. Kavandatava hoonestuse planeerimisel on arvestatud, et väärtuslik ja oluline kõrghaljastus säiliks maksimaalselt ja planeeritud ning olemasolevate hoonete vahel valitseks loogiline sümmeetria.

Detailplaneeringu algatamist taotles Kaitseministeerium. Detailplaneeringu eskiisi koostas OÜ ARTES TERRAE.