Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
 

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub 31/10/2013

Kinnisvarakool: Omandiõiguse kitsendusedOktoobri lõpus 31/10 toimub koolitus “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?”.

Kinnisvarakoolitust viib läbi Andrus Lauren, kes on RMK kinnisvaraosakonna juhataja.

Kinnisvarakoolituse “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” eesmärk on anda põhjalik ülevaade omandiga seonduvatest õigusaktidest, kinnisomandi avalik-õiguslikest ja tehinguga seatavatest kitsendustest.

Koolitus on mõeldud kinnisvaraomanikele, aga ka riigi- ja omavalitsustöötajatele, kelle tegevus seondub teiste isikute omandiga või omandiõiguse avalik-õiguslike kitsenduste seadmisega.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub neljapäeval 31/10/2013 kell 9:00-14:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Priit Värk: Omanik või üürnik?

Eesti kodu eripära. Eestis kuulub 95,8% elamufondist eraomanikele ja 90% inimestest elavad kas endale või lähedasele kuuluvale kinnisvaral. Nende numbritega oleme Euroopas esirinnas, sest Lääne-Euroopas jääb eraomandis oleva elamispinna osakaal 40-55% vahele.

Eripära, et eestlased on kinnisvara omav rahvas, tuleneb 90ndatel läbi viidud omandireformist ja eluruumide erastamisest. Samuti oleme võrreldes naabritega pisut enam hinnanud iseolemist ja kodutunnet, millele viitab kaudselt ka kõrge eluasemelaenude osakaal. Selle tulemusel on suurem enamus eestimaalastest saanud endale oma kodu.

Majandustõusu ajal kerkis eestlaste soov oma uue kodu järele kordades. Täna on majandusstatiliste näitajate põhjal surutis möödas ja elujärg pea samal tasemel, kuid kas meis on säilinud soov olla ja saada oma kodu omanikuks? Signaalid on kohati vastuolulised. Näiteks noorte hulgas paistab üha enam Eestisse jõudvat Kesk-Euroopast tulev tendents pigem üürida ja elada kohustustevaba elu, kui et esimeste sissetuleku tekkides end pangalaenudega koormata.

Selle kinnituseks on statistika, et Tallinna korterite üüritase on tänavu sügisel aastatagusega võrreldes 20 – 30 protsenti kõrgem ehk tõusnud peaaegu viimase majandustõusu aja tasemele. Suvel kurdeti meedias aktiivselt väikeste üürikorterite nappuse ja kalliduse üle. Teisalt on Tallinnas elamukinnisvara hinnad tõusnud taas 5-6 a tagusele ja uusarendused müüakse juba paberil enne reaalset valmimist. Näiteks augustis võtsid majapidamised uusi eluasemelaene 61 miljoni euro väärtuses.

Oleme ka tulevikus kinnisvara omav rahvas?

Kas meie tulevik noorte näol ei soovigi kiirustada kodu soetamisel laenuvõtmisega või ei ole neil raha? Esimese reaktsioonina tundub, et noorte skepsis on segu kohustustevabast elust ja omafinantseeringu puudumisest. Teisalt on Statistikaameti andmetel kasvanud Eesti keskmine palk 2013 II kvartalis aastatagusega võrreldes 8,4%. See on viimaste aastate kõrgeim näitaja ja justkui rahaline kindlustunne peaks olemas olema.

Urgitsedes veel sügavamalt statistilistes andmetes, siis eestlaste pangakontodel on raha rohkem kui kunagi varem. Peamiselt majapidamiste vahendite kasvu tõttu on pangahoiuste maht kasvanud 8,7 miljardi euroni. Välismaiste ettevõtete ja majapidamiste osakaal hoiuste kogumahus püsis 20% tasemel.

Teatavasti on palga- ja kinnisvara hindade kasv korrelatsioonis ning seetõttu on mündil ka teine külg. Nimelt teeb kinnisvaratehingute hinnakasv palgatõusule pika puuga ära. 2013 II kvartali korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 12,1% kõrgemal.

Eesti poliitiline suund peab olema omanike keskne

Meie jaoks on eraomandil eriline väärtus ja kommunaalkulud ei tohi olla koormaks, mis sunnib inimest oma kodust loobuma. Seetõttu on Omanike Keskliidu jaoks esmatähtis, et omavalitsuse ja riigi tasandil toetatakse rahaliselt elamufondi renoveerimist sh ka eramaju. Majanduslikult on tõestatud, et oma kodu omamine efektiivsem, kui üürnikuks olemine. Samuti on leidnud kinnitust elamispinna ruutmeetrite ja laste arvu vahelist korrelatsiooni. Eestis tuleb kinnisvara omamist soodustada.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kuidas lõpetada kaasomandit?

Leino Biin

Leino Biin

Kaasomand aga on kahele või enamale isikule üheaegselt mõttelistes osades ühises asjas kuuluv omand. Kaasomanikule kuulub teatud kindlaksmääratud osa ühisest omandist, mille suurust väljendatakse harikikult murdarvuna, näit ½ mõttelist osa, mitte aga konkreetne osa ühisest asjast.

Enamlevinud kaasomandi tekkimise viisideks on pärimine aga ka mitme isiku poolt ühiselt asja ostmine. Näiteks tihti ostavad elukaaslased korteriomandi või elamu kaasomandisse. Paraku toob asja kuulumine mitmele kaasomanikule kaasa pahatihti probleeme ja keerukaid õiguslikke vaidlusi, mille ainsaks lahenduseks on kaasomandi lõpetamine.

Alljärgnevalt käsitleme kaasomandi lõpetamise õiguslikke põhitõdesid, andes ka mõned praktilised soovitused.

Tuleb teadvustada ja arvestada, et kaasomand ei ole igavesti eksisteeriv ja kaasomanikul, kui täieõiguslikul omanikul, on alati õigus nõuda kaasomandi lõpetamist ja asja jagamist, kui see ei ole välistatud kaasomanike kokkuleppega.

Märgitud õigus on sätestatud asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) §-s 76. Kaasomandi lõpetamise välistamises võib kokku leppida kaasomandi tekkimisel või ka hiljem. Aga isegi siis, kui kaasomandi lõpetamine on kokkuleppega välistatud, võib seda nõuda olulistel põhjustel. Tavapraktikas esineb küllaltki harva juhtumeid, kus kaasomandi lõpetamine on kaasomanike vahelise kokkuleppega välistatud või et lõpetamise välistamise kokkuleppe korral siiski nõutakse kaasomandi lõpetamist.

Kaasomand lõpetatakse üldjuhul kaasomanike kokkuleppel, kus kaasomanikud otsustavad millisel viisil nad kaasomandi lõpetavad. Kui kaasomanikud ei suuda kaasomandit poolte kokkuleppel lõpetada või vaidlevad lõpetamise viisi üle, siis lahendab vaidluse ühe kaasomaniku nõudel kohus.

Kuivõrd kaasomanikul on õigus nõuda kaasomandi lõpetamist, ei pea lõpetamist nõudev kaasomanik lõpetamissoovi mitte kuidagi põhjendama. Märgitud põhimõte on kinnistunud kohtupraktikas. Nii on riigikohus 09.05.2006 kohtulahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06 märkinud, et tulenevalt AÕS § 76 lg-test 1 ja 2 ei pea kohus üldjuhul tuvastama mingeid põhjusi kaasomandi lõpetamiseks. Olulist põhjust kaasomandi lõpetamiseks on AÕS § 76 lg 3 kohaselt vaja siis, kui kaasomandi lõpetamise nõudeõigus on kokkuleppega välistatud.

Õigusel nõuda kaasomandi lõpetamist, lõpetamise põhjust põhjendamata on oluline praktiline tähtsus ja nimelt, kui kaasomanike vahelised probleemid kasvavad nö. üle pea ja selleks, et probleemidest vabaneda, on alati võimalik kaasomand lõpetada.

Kaasomandit lõpetada soovival kaasomanikul on võimalik valida AÕS § 77 sätestatud kaasomandi lõpetamise viiside vahel. Nendeks viisideks on esiteks asja jagamine reaalosadeks, teiseks asja jätmine ühe või mitme kaasomaniku omandisse koos kohustusega hüvitada teisele kaasomanikule tema omandiosa väärtus, kolmandaks asja müümine kas kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osade suurusele.

Kohtpraktikas aktsepteeritakse kaasomandi lõpetamise viisina ka seaduses otse mittemärgitud viisi ehk kaasomandis oleva kinnisasja jagamist korteriomanditeks (vt. näiteks riigikohtu 17.04.2008 lahend nr 3-2-1-12-08).

Alljärgnevalt kirjeldame jagamise viise detailsemalt.

1. Asja jagamine reaalosadeks

Kaasomandi lõpetamine asja reaalosadeks jagamisega tähendab seda, et kaasomand lõpetatakse viisil, kus iga kaasomaniku ainuomandisse jääb kindel osa kinnisasjast.

Näiteks on võimalik kinnistu jagada viisil, kus üks osa kinnistust jääb ühele kaasomanikule ja teine osa kinnisust teisele kaasomanikule. Märgitu on võimalik kui maakorralduslikult saab kinnisasja reaalselt kaheks kinnistuks jagada.

Keerukas on jagada hoonestatud kinnistut reaalosadeks, sest tavaliselt hoone jagamine va. paarismaja või ridaelamu jagamine ei ole tehniliselt võimalik. Samas ka isegi kaasomandis olevat korteriomandit on võimalik kaheks korteriomandiks jagada, kui see on ehitustehniliselt võimalik ja vastav projekt saab kõik nõutavad load ja kooskõlastused.

Riigikohus on 29.05.2013 lahendis nr 3-2-1-61-12 märkinud järgmist: Kaasomandis olevat kinnisasja saab koos oluliste osadega (selle all peetakse silmas ehitist) jagada reaalosadeks üksnes erandjuhtudel. Ehitise, kui kinnisasja olulise osa, reaalosaks jagamise võimaluse hindamine nõuab tavaliselt eriteadmisi ja põhjendatud ekspertarvamust.

2. Ühe kaasomaniku väljaostmine

Levinud ja üheks lihtsamaks kaasomandi lõpetamise viisiks on olukord, kus üks kaasomanik ostab teise kaasomaniku osa ära ning saab seeläbi asja ainuomanikuks.

Tegemist on kõige lihtsama ning loogilisema kaasomandi lõpetamise viisiga. Sellise viisi kasutamisel on ainult üks põhimõtteline takistus ehk kaasomandiosa väärtuse tuvastamise keerukus. Kui kaasomanikud ei jõua hinnas kokkuleppele, on vajalik kaasomandiosa väärtuse kindlakstegemiseks määrata ekspertiis või hindamine.

Kaasomandiosa väärtuse kindlakstegemiseks on Riigikohus 17.10.2005 lahendis nr 3-2-1-102-05 andnud järgmise reegli: AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud kaasomandi jagamise viis, mille kohaselt asja ühele või mitmele kaasomanikule jätmisel pannakse kaasomanikele kohustus maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, tähendab seda, et kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele tuleb tagada täielik rahaline hüvitis oma omandiõiguse kaotamise eest.

Selleks, et tagada kaasomandi osast ilma jäävatele kaasomanikele täielik rahaline hüvitis oma omandiosa kaotamise eest, tuleb hinnata kaasomandis oleva asja väärtust tervikuna ja arvestada selle alusel välja kaasomaniku osa rahas tema mõttelise osa suuruse alusel. Lähtuda tuleb seejuures kaasomandis oleva asja kui terviku harilikust väärtusest.

Kaasomandi lõpetamisel õiglase ja kohese hüvituse maksmise tagamiseks tuleb võimalikult täpselt määrata omandi väärtus omandi kaotamise aja seisuga ja kaasomanik peab saama rahalise hüvitise võimalikult samaaegselt omandi kaotusega.

3. Asja müümine kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel

Kui kaasomanikud soovivad mõlemad asja enda ainuomandisse jätta või ei suuda kokku leppida asja hinnas, on võimalik kasutada kaasomandi lõpetamise viisi, kus asi müüakse kaasomanikevahelisel või avalikul enampakkumisel.

Enampakkumine toob välja kaasomandis oleva asja hinna. Samas peab aga silmas pidama, et enampakkumise korraldamine on kulukas ja vähendab omandi kaotuse eest saadavat hüvitist, avalik enampakkumine ei pruugi tulemuseks anda müügihinda, mis vastaks asja tavamüügist saadavale hinnale. Asjatundjad on väitnud, et enampakkumise hind on ca 70% tavahinnast.

Kaasomanikevahelist enampakkumist tuleks eelistada olukorras, kus kaasomandis olev asi on ühe või mõlema kaasomaniku elukohaks. Avalikku enampakkumist tasub kaaluda siis, kui kumbki kaasomanik ei soovi kinnistut, ühiselt tavamüüki aga korraldada ei õnnestu.

Kui kaasomandi lõpetamises kaasomanikud kokkuleppele ei jõua, võib kaasomandit lõpetada sooviv kaasomanik pöörduda hagiga kohtu poole. Kaasomandi lõpetamise nõudelt on vajalik tasuda riigilõivu 250 eurot, kui hagi esitada e-toimiku kaudu. Tavavormis hagi esitamisel on riigilõivu suuruseks 300 eurot.

Hagis ei ole kaasomandi lõpetamise nõuet vajalik põhjendada, küll aga esitama hageja soovi kaasomandi lõpetamise viisi osas. Kohus saab otsustada ja valida üksnes nende kaasomandi lõpetamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis.

Riigikohus on korduvalt märkinud, et kaasomand tuleb lõpetada viisil, mis koormab kaasomanikke kõige vähem (vt. näiteks Riigikohtu 29.05.2012 lahend nr 3-2-1-61-12). Märgitust tuleneb praktiline soovitus esitada hagis mitu alternatiivset kaasomandi lõpetamise viisi, sest kui esmaselt soovitud viis ei ole kohtu arvates õige ja kaasomaniku suhtes õiglane saab kaasomandi lõpetamise otsustada sama kohtumenetluse käigus alternatiivselt pakutud viisil. Kui kostja soovib omakorda pakkuda välja temale sobivat viisi, siis tuleb tal esitada selleks vastuhagi.

Leino Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Rikkaks üüriäris: Kas kõrvalkulud maksta ühistule ise või lasta maksta üürnikul?

Korter üürile - närvesööv hobi või rikkuse allikasKäsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kindel soovitus üürileandja jaoks on lasta kõrvalkulud üürnikul maksta üürileandjale, mitte ühistule või teenusepakkujale. Nii saab üürileandja need ise teenusepakkujale (ühistule, elektrienergiapakkujale…) edasi maksta.

Vastasel korral võib üürileandja ühel momendil avastada, et ühistu või mõne teenusepakkuja ees on kuhjunud suur võlg, mille tasumise kohustus on kinnisvaraomanikul ehk üürileandjal.

Kõrvalkulusid vahendades tulevad üürniku makseprobleemid aga kiiresti välja ja nendega saab ennetavalt tegelema hakata.

Nii saab üürileandja koheselt astuda samme kas üürniku maksedistsipliini parandamiseks või koguni üürilepingu lõpetamiseks.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Ühistu liikmed võivad nõuda lärmava ja laamendava naabri korteri sundvõõrandamist

“Kui majas on lärmavad ja laamendavad naabrid, saab sellest kohe kõigi probleem,” nentis Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi. “Kannatab maja sisekliima, inimestevahelised suhted.” Mida aga paljud lärmajad ei tea, on asjaolu, et korteriomandi seaduses on ka sundvõõrandamise säte, mille eesmärk on vabaneda rahurikkujatest, kes ei austa ühiselu reegleid. “Selle sammu saab ühistu astuda, aga seda ei saa teha ühe juhtumi baasil – pole päris nii, et noored peavad kord sünnipäeva ja muusika on veidi valjem, siis kohe korter sundvõõrandatakse,” selgitas Mardi. “Sundvõõrandamise menetlus on kõige mustem stsenaarium, mille tulemusena jab inimene kodust ilma. Rahurikkuja peab aga sellest aru saama, et ka taoline stsenaarium on siiski olemas. Inimene peab mõista, et elatakse ühise katuse all ning elamus on kehtestatud ühised reeglid, mida enamus aktsepteerib.”

Mardi sõnul saab sundvõõrandamise otsust teha ka kohtuväliselt. “Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu, teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks. Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole,” selgitas Mardi.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Korteripakkumisi jääb vähemaks, pakkumishinnad kasvavad

Portaali KV.EE andmetel pakuti septembri kuus Harju maakonnas müügiks 7671 korterit, mis on aastatagusest 29% vähem. Harjumaa korterite pakkumishinnad on samal ajal kasvanud 14%.

Harjumaa korteripakkumistest 80% ehk 6117 müügipakkumistest asuvad Tallinna linnas. Tallinna pakkumiste arv on aastaga kukkunud 30%. Pakkumiste arvu poole pealt järgmine piirkond portaali KV.EE andmetel on Viimsi vald. Viimsis pakuti septembris müügiks 303 korterit, mis on eelmise aasta vastavast näitajast 34% vähem.

Sama kindlalt nagu korteripakkumisi jääb vähemaks kerkivad pakkumiste hinnad. Sisuliselt võime öelda, et korteriostjad nopivad odavamad pakkumised ja allesjäänud kallimad pakkumised kergitavad keskmist pakkumishinda.

Harjumaa korterite keskmine pakkumishind portaalis KV.EE kerkis septembri kuuks tasemele 1416 €/m², mis teeb aastaseks pakkumishindade kasvuks 14%. Tallinna pakkumishinnad on aastaga kerkinud isegi 16%, mis on enam-vähem sama palju, kui on kerkinud ka tehinguhinnad.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
09/2012 09/2013 Muutus, % 09/2012 09/2013 Muutus, %
Anija vald 53 52 -2% 332 320 -4%
Harku vald 75 90 20% 976 1 028 5%
Jõelähtme vald 45 32 -29% 804 758 -6%
Keila 107 91 -15% 715 911 27%
Keila vald 108 79 -27% 406 472 16%
Kiili vald NA NA
Kose vald 40 53 33% 544 508 -7%
Kuusalu vald NA NA
Loksa 38 52 37% 279 281 1%
Maardu 403 209 -48% 598 730 22%
Nissi vald 46 41 -11% 319 267 -16%
Paldiski 144 140 -3% 333 388 17%
Raasiku vald 51 NA 563 NA
Rae vald 227 236 4% 1 131 1 285 14%
Saku vald 33 26 -21% 788 842 7%
Saue 62 37 -40% 952 1 030 8%
Saue vald 130 55 -58% 1 094 1 174 7%
Tallinn 8 754 6 117 -30% 1 343 1 553 16%
Vasalemma vald 54 58 7% 125 110 -12%
Viimsi vald 459 303 -34% 1 264 1 359 8%
Eesti 17 749 14 718 -17% 1 028 1 061 3%
Harjumaa 10 829 7 671 -29% 1 241 1 416 14%
Pärnumaa 1 703 1 247 -27% 899 914 2%
Tartumaa 1 919 1 776 -7% 991 1 165 18%

Harjumaa korterite müügipakkumiste keskmise hinna muutus portaalis KV.EE

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Erinevatel haldusmudelitel on olulised vahed

Eesti kinnisvara korrashoiu teenuse valdkonnas tegutsevatel firmadel on kasutuses erinevad haldusmudelid, mis konkureerivad kõrvuti ja milledel on teemaga harva kokku puutuvatel inimestel raske vahet teha. Vahed on aga sisulist laadi ja võivad osutuda väga oluliseks selleks, et näiteks kahe erineva hinnapakkumise tagamaid ja ka peidetud ohte võrrelda.

Levinud on kahte sorti haldusmudelid:

a) täisteenus – firma pakub kliendile kõike mis korrashoidu puudutab – haldust, hooldustöid nii sisekoristuse kui välishoolduse näol, erinevaid korralisi elektri- ja tehnosüsteemide hooldusi, kõiki väiksemamahulisi remonttöid ja raamatupidamist. Vahest on kinnisvara korrashoiuga tegeleva firma teenuste osa veelgi laiem, kuni prügiveo ja ka mõne spetsiifilise seadme maaletoomise, müümiseni välja.

b) halduskonsultant – firma pakub kliendile ainult kinnisvara halduse ehk erapooletu juhtimise teenust ja raamatupidamist, olles sisuliselt teiste teenuste sisseostmise volitatud konsultandiks.

Täisteenuse puhul on ühe ettevõtte palgal ja ka ühtse kasumiteenimise eesmärgiga nii haldur, kes koordineerib erinevate teenuste sisseoste kui ka firma enda koristuse-, haljastuse-, välihoolduse-, ehituse ja remonttööde- jt teenuste osakonnad. Sellise olukorra puhul aga tekib lihtsalt firmasisene huvide konflikt. Ühelt poolt soovitakse majale osta kõige parema hinna ja kvaliteedi suhtega teenuseid, teisalt aga on oma vastavalt osakonnalt alati vaja osta, sest see jätab kasumi firmasse.

Teenuse hindadele ei ole sellisel juhul tagatud pidev kontroll turu parimate ja kvaliteetsemate pakkujatega. Endalt on ju alati mugav tellida ja ka oma hinnamuutusi kulupõhiselt põhjendada. Selline huvide konflikt võib viia olukorrani, kus kvaliteetne hooldus/remonditeenus ei ole kliendi jaoks tagatud ning kinnisvarahaldur ei ole huvitatud seda ka kliendile ütlema. Lisaks puudub haldusfirmal ka sellisel juhul igasugune huvi oma näiteks koristusteenust välja vahetada konkureeriva firma teenuse vastu, isegi olenemata sellest kui nende enda teenus ei toimi enam piisavalt kvaliteetselt. Paraku on esinenud ka juhtumeid kus remonditöödele halduri poolt veel nn vahendustasu vahele pannakse.

Halduskonsultandi teenuse puhul teeb haldusfirma hooldus, remondi või erinevate teenuste teostaja leidmiseks alati hinnapakkumise konkursi (milles võivad osaleda ka kliendi poolt soovitatud firmad). Üldjuhul on pakkumisel vähemalt 3 pakkujat, mis loob pildi teenuse hetke turuhindadest. Hinnapakkumisi tutvustatakse kliendile ning soovitatakse optimaalseimat (alati ei pruugi see olla odavaim). Juhul, kui teenusepakkuja ei saa hakkama siis halduskonsultant viib läbi uue hinnakonkursi ning valitakse teine teenusepakkuja. Sellise mudeli puhul võib olla teenuse hankimine veidi töömahukam ja siit ka aeganõudvad, aga alati turu olukorda parimalt arvestav.

Ükski hinnamuutus ei saa kliendile toimuda siis ühepoolselt vaid on mitmete pakkujate konkurentsiga alati turutasemel. Halduskonsultant saab oma haldustasu ainult haldus- ja raamatupidamise teenusest. Muude teenuste pealt vahendustasu ei võeta ja nende juhtimises ning sisseostmises saab klient alati osaleda.

Oluline on neid kahte haldusmudelit alati mõista erinevaid hinnapakkumisi võrreldes. Tihti küsitakse näiteks pakkumist ainult haldusteenusele ja võrreldakse pakutud hindu. Sisuliselt aga on kahe erineva mudeli kasutajate huvid erinevad. Firma, kes soovib ka teisi teenuseid majale müüa, saab ühte teenust näidata võimalikult madalana selleks, et teiste teenuste sisseostu ja hindade kooskõlastajana hiljem oma teisi teenuseid kallimana kasutada.

Seega kinnisvara haldusteenuse pakkumisi võttes tasub pakkumise info täpselt läbi mõelda selleks, et aru saada kas pakkumise lõppsummad on ka sisulises osas võrreldavad või mis ohte mingid mudelid kaasas võivad kanda.

Peeter Prisk
DTZ Kinnisvara
Juhatuse liige

 DTZ Kinnisvara
Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Margus Hanson: Korteriomandi ja korteriühistuga seotu saab palju selgemaks

Täna parlamendis toimunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse esimesel lugemisel märkis Riigikogus korteriühistute toetusrühma juhtiv Margus Hanson (Reformierakond), et seaduse vastuvõtmine muudab ühistute tegevuse lihtsamaks ning ka korteriomanikud ei pea edaspidi otsima oma õigust erinevatest seadustest ja kohtulahenditest.

Riigikogu liige juhtis tähelepanu asjaolule, et uus seadus puudutab väga paljusid. Eestis on umbes 21 000 korteriomandite esemeks olevat kinnisasja ja umbes 470 000 korteriomandit. Korteriühistute ligikaudne arv on hetkel aga vaid 9500. Uue seadusega tekib kõigile kortermajadele konkreetne raamistik, et nad hakkaksid tegutsema korteriühistutena.

„Edaspidi kantakse kõik korteriühistud ja ka ühistu kohustused avalikku korteriühistute registrisse. See annab muuhulgas võimaluse korteriostu puhul ostjal saada infot ühistu kohustuste kohta mugavalt avalikest allikatest,“ rääkis Hanson.

Korteriühistute toetusrühma juhtiv saadik kinnitas, et ühistute esindajatega tehti seaduseelnõu valmimisel tihedat koostööd. Mitmed esitatud ettepanekud said eelnõusse kirja. Töö seaduse ettevalmistamisel jätkub. Osapooli, keda asi puudutab, informeeritakse ja kaasatakse tulevikuski.

„Tunnustada tuleb ka finantsasutuste valmisolekut lahendada seaduse regulatsiooniga see probleemipundar, mida võib ühistu ja korteriomaniku jaoks kaasa tuua mõne korteri realiseerimine võlgade katteks,“ lausus Hanson.

Hanson märkis oma ettekandes sedagi, et loodab uue seaduse kehtimahakkamist varem, kui 2018. aastal nagu eelnõu praegu ette näeb.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Riigikogus läbis esimese lugemise ligi miljonit inimest puudutav uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas Riigikogule seaduseelnõu, millega koondatakse enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid ühte seadusse ja tagatakse selgus korteriomandite valitsemises. Justiitsministeeriumis välja töötatud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse eelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

Justiitsminister Pevkur tõi erinevate muudatuste kirjeldamisel välja muuhulgas vastutusega seotud küsimuste lahendamise kortermajast tuleneva ohu või õnnetuse korral. „Praegu on olukord selline, et kaasomanik vastutab ehitisest lähtuva ohu eest teistega solidaarselt. Lühidalt selgitades tähendab see seda, et kui ma lähen näiteks külla mõnele sõbrale, kes elab kortermajas ja minu autole kukub seal katuselt jääpurikas, saan ise valida, kelle vastu ma kahjunõude pööran. Selleks võin ma valida ükskõik millise korteriomaniku, kes peab hiljem nõudma teistelt omanikelt, et need hüvitaksid talle oma osa. See aega ja närve sööv protsess on ilmselgelt ebaõiglane. Eelnõu kohaselt tuleb edaspidi selline nõue esitada ühistu vastu,“ selgitas Pevkur.

Samuti muudab uus seadus korteriühistu tegevuse korteriomanikule arusaadavamaks. Eelnõus on senisest selgemalt välja toodud iga korteriomaniku õigus saada juhatuselt ühistu kohta teavet ja tutvuda ühistu dokumentidega. Samuti on selgemini paika pandud reeglid laenu võtmise ja hoone renoveerimise kohta ning näiteks korteriomaniku kohustus oma korterit kütta. Ühistul aga tekib võimalus nõuda võlglasest omanikule kuuluva ja väga suure hüpoteegiga korteri mahamüümist, et saada kätte tasumata vee- või küttearved. See suurendab korteriomanike vastutustunnet naabrite ees.

Suurt muutust kujutab endast seniste korteriomanike ühisuste ümberkujundamine korteriühistuteks. Sellega lõppeb palju probleeme, mis on tekkinud korteriomanike ühisuse haldamisega. Majades, kus seaduse jõustumise ajaks korteriühistut ei ole, loob selle riik. See tähendab, et korteriomanikud ei pea korteriühistu loomise eest maksma juristidele konsultatsioonitasu, kandeavalduse eest notaritasu ja kande tegemise eest riigilõivu.

Edaspidi saab raskustesse sattunud ühistu majandusvõimekuse taastada pankrotihalduri ja kohtuniku kaasabil ja juhtimisel. See tähendab ühistule uut majandamiskava, kus kajastuvad kõik senised võlad firmade ees ja nõuded korteriomanike vastu ning tehakse võlgade tasumise graafik. Nii saavad korteriomanikud selge ettekujutuse oma kohustustest ja lepingupartnerid tagasi vähemalt osa raha.

Kuivõrd eelnõu vajab enne jõustumist laiapõhjalist selgitust ja näiteks olulisi ümberkorraldusi registrites, on eelnõu esialgne jõustumisaeg planeeritud 1. jaanuarile 2018.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Üürilepingu sõlmimisega tekib üürnikul õigus ka elukoha registreerimiseks

Regionaalministri valitsemisala rahvastiku toimingute osakond juhib inimeste tähelepanu sellele, et üürilepingu sõlmimisel annab omanik üürnikule seadusliku õiguse seal korteris elada. Seega on igati korrektne, kui üürnik ka enda elukoha sinna korterisse registreerib.

„See ju üürilepingu mõte ongi – inimene üürib koha, kuhu ta elama asub ja leping annab seal elamise õiguse. Rahvastikuregistris registreeritaksegi see fakt. Omanik ei saa keelata inimesel rahvastikuregistris seda pinda oma elukohaks registreerida,“ ütles regionaalminister Siim Kiisler. Rahvastikuregistri seaduse järgi peab inimene, kes muudab oma alalist elukohta, ennast registreerima 30 päeva jooksul uuele aadressile. Üürnikul on elukoha registreerimiseks vaja kas omaniku nõusolekut või kehtivat üürilepingut. Kiisleri sõnul pole mingit eraldi luba või nõusolekut vaja, kui on olemas kehtiv üürileping. Sellele vaatamata on mõistlik, et osapooled teineteist sellistest asjadest teavitavad.

Seadusest tulenevalt on üürnikul, kui ta senisest elukohast välja kolib, kohustus ära muuta ka oma elukoht rahvastikuregistris. „Ega need inimesed ju puu alla lähe, enamasti kolivad nad ikka teise korterisse või majja ja sellest tuleks ka rahvastikuregistrit teavitada,“ selgitas Kiisler. Kui üürnik üürilepingu lõppemisel enda andmeid registris ei muuda, on üürileandjal õigus üürnik ise välja registreerida. Seda saab teha kohaliku omavalitsuse rahvastikuregistri osakonnas või digitaalselt eesti.ee keskkonnas.

Elukoha andmete alusel korraldatakse valimisi, jagatakse tulumaksu kohalikule omavalitsusele ja pakutakse inimestele avalikke teenuseid. Elukoha registreerimisega tegeleb kohalik omavalitsus. Digitaalselt saab elukohta registreerida riigiportaalis eesti.ee. Korteri või maja omanikule ei kaasne mingeid ohte ega probleeme sellest, kui keegi end üürilepingu alusel tema korterisse registreerinud on.

Rahvastikuregister on Eesti riigi põhiregister, mis sisaldab Eesti kodanike ja Eestis elavate välismaalaste peamisi isikuandmeid. Registrit hallatakse ja arendatakse regionaalministri valitsemisalas. Enda kohta registris olevaid andmeid saab iga inimene vaadata eesti.ee keskkonnas.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Technopolis Plc ostab ärilinnaku Oslos

Ülemiste City suurarendaja Technopolis Ülemiste ASi emafirma Technopolis Plc sõlmis lepingu Norra ettevõtte IT Fornebu Properties AS-iga (ITFP), millega omandatakse ühiselt ärilinnak Oslo lähistel väärtusega 220 miljonit eurot. Tehingu eeldatavaks läbiviimise ajaks on 2013. aasta detsembri lõpp.

„Antud tehing avaldab pikas perspektiivis kindlasti positiivset mõju ka Eesti-Norra ärisuhetele,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Linnakute vahelises koostöös avaneb Eesti ettevõtjatel soodne võimalus leida huvitavaid äripartnereid Skandinaaviast või võtta osa koostööprojektidest näiteks perspektiivikal tehnoloogia ja teaduse suunal, mille arendamine on Technopolise üheks peamiseks arengueesmärgiks.“

„Technopolis Plc haldab täna juba kaheksat ärilinnakut Soomes, linnakut Tallinnas, Vilniuses, St. Peterburis ja nüüd ka Oslos, mis Ülemiste Citys tegutsevatele ettevõtetele tähendab märkimisväärset ligipääsu rahvusvahelistele teadmisetele-kogemustele,“ kinnitas Jostov.

Linnaku omanikuks saab Technopolise ja IFTP ühisettevõte, millest 70% kuulub Technopolisele. Omanikud investeerivad ettevõttesse kokku ca 77 miljonit eurot omakapitali (sellest 54 miljonit Technopolis) ning ülejäänud 65% ostust finantseeritakse sündikaatlaenuga erinevatest pankadest.

Fornebu ärilinnak paikneb kuus kilomeetrit Oslo kesklinnast lääne pool Baerumi valla Fornebu rajoonis, mis on üks Suur-Oslo kõige kiiremini kasvavaid äri- ja elurajoone, kus paiknevad selliste Norra suurettevõtete nagu Telenor ja Aker Solutions ning Statoili peakontorid.

Ärilinnak koosneb kahest uusehitisest ning ühest täiesti renoveeritud hoonest, koos 1200-kohalise maa-aluse parklaga. Ärilinnaku väljaüüritav pind on kokku 70 500 m², ning finantshõivatuse määr on 90%.

Ärilinnaku eeldatav esmane netotootlus on 6.7% ning stabiliseeritud tootluseks oodatakse rohkem kui 7.7%. Vara netotootlus on 6.4%. Technopolis konsolideerib 100% ühisettevõtte finantsnäitajatest oma aruandlusesse. Ostu oodatav mõju grupi 2014. aasta netomüügikäibele ja EBITAle on vastavalt ca 19.3-20.1 miljonit EUR ning ca 14.5-15.1 miljonit EUR.

Seoses tehinguga on Technopolis ITFP-ga kokku leppinud lisa 15 000 – 25 000 m² äripinna õiguste ostu optsiooni kõrvalkinnistust, mida omab ITFP ning mille detailplaneering muutub järgmise viie aasta jooksul.

Tehingu eeldatavaks läbiviimise ajaks on 2013. a. detsembri lõpp ning sel puudub materiaalne mõju Technopolise 2013. a. netomüügikäibe ning kulumieelse ärikasumi kasvuprognoosidele, milleks on jätkuvalt 14%-17% võrreldes eelmise aastaga.

Technopolise tehingupartner IT Fornebu Properties AS ) on Norra kinnisvaraettevõte, millel on üheksa osanikku, neist suurim on riigiettevõte Norra Tööstusarenduse Korporatsioon. Ühisettevõte pärib suurte kogemustega meeskonda. Technopolis võtab tööle kümme ITFP töötajat, kes hetkel vastutavad ärilinnaku halduse eest.

Rohkem infot ärilinnaku kohta: www.technopolis.fi/fornebu-en.

AS Technopolis Ülemiste (www.technopolis.ee) kuulub 49 protsendilise osalusega AS-ile Mainor Ülemiste ja 51 protsendilise osalusega Technopolis kontserni emaettevõttele Technopolis Plc.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistika: Hoonestamata maa tehingute arv kasvas aastaga 17%

Maa-ameti andmetel tehti hoonestamata maadega 2013 III kvartalis 2917 tehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas hoonestamata maa tehingute arv 17%.

Tegemist on jõulise kasvuga, mis on isegi pisut kõrgemal korteritehingute arvu juurdekasvust.

Kui korteriturul tehakse jõudsalt tehinguid ja hinnad ning käibed tõusevad, siis hoonestamata maade tehingukäive langes aastaga 6%. 2013 III kvartalis oli hoonestamata maade tehingukäive 69 miljonit eurot.

Hoonestatud maa tehingute arv oli 2013 III kvartalis 1905. Aastaga kerkis tehingute arv 23% ja tehingukäive isegi 33% võrra. Hoonestatud maade tehingukäive oli 2013 III kvartalis 205 miljonit eurot.

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestamata maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Hoonestatud maa tehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Korteriühistu ja võlgnikud

Alan BiinTavapäraselt väljastab kortermajas korteriühistu igal kuul korteriomandi omanikele arve eelmisel kuul tarbitud kaupade ja teenuste eest nagu hoone kütmine, vee- ja kanalisatsioonivarustus, gaasivarustus, prügivedu, ühiskasutatavate pindade ja hoone ümbruse koristus jne.

Mida teha olukorras, kus mõni korteriomandi omanik ei täida oma tasu maksmise kohtustust korteriühistu ees tähtaegselt või on tasudega viivituses pikema perioodi jooksul?

Korteriühistuseaduse § 7 lg 4 sätestab, et korteriühistul on õigus majandamiskuludega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivist 0,07% tasumata summalt päevas. Loogiline on, et eelmise kuu eest arvestatud viivis lisatakse järgmisel kuul esitatavale arvele ning eelduslikult peaks korteriomanik selle ka tasuma.

Kuid mida ette võtta olukorras, kus võlgnik vabatahtlikult oma kohustust ei täida?

Võlausaldajal, kelleks on ka korteriühistu – kui liige ei ole tasunud tähtaegselt majandamiskulude arveid, on õigus pöörduda maksekäsu kiirmenetluse avaldusega kohtusse. Tegemist on lihtsustatud ja kiirema menetlusega, mille järgi peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist kohtule teeb kohus võlgnikule ettepaneku võlgnevus tasuda ning annab võlgnikule tähtaja makseettepanekule vastamiseks. Juhul kui võlgnik oma kohustust ei täida makseettepanekus märgitud ajaks või vaidleb nõudele vastu, siis läheb vaidlus edasi tavapärases kohtumenetluses. Kui võlgnik ei vasta kohtule tähtaegselt või ei tasu võlga maksettepanekus märgitud ajaks, siis väljastab kohus maksekäsu, mis on täitedokumendiks ja kohtutäitur saab seda sundtäita.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse eest peab tasuma riigilõivu 3% nõudelt, kuid mitte alla 45 euro.

Maksekäsu kiirmenetluse alternatiiviks on tavaline hagimenetlus, kus minimaalne riigilõiv on 60 eurot ning kohtuotsuse saamine võib võtta kauem aega, kui maksekäsu kiirmenetluses. Samas olukorras, kus on tõenäoline, et võlgnik esitab makseettepanekule vastuväite ja maksekäsu kiirmenetlus läheb üle tavaliseks hagimenetluseks, siis sellises olukorras on mõistlikum kohe algatada hagimenetlus, et mitte kaotada aega maksekäsu kiirmenetlusega.

Kui hagi rahuldatakse, võlgnikult mõistetakse välja võlgnevus, aga ta seda vabatahtlikult ei täida, siis on jõustunud kohtuotsuse alusel korteriühistul õigus pöörduda kohtutäituri poole, kes algatab sundtäitmise. Sundtäitmise tulemusena võidakse võlgniku korter müüa enampakkumisel võla katteks.

Tihti esineb korteriühistutel probleeme liikmetega, kes majandusliku olukorra või ka pahatahtlikkuse tõttu viivitavad oma kohustuste täitmisega. Korteriühistu liige on pidevalt mitme kuu ulatuses võlgu majandamiskulude eest või ei maksa oma arveid üldse. Sellises olukorras tuleb korteriühistule appi korteriomandiseaduse § 14, mis sätestab, et juhul kui korteriühistu liige on vähemalt kuue kuu majanduskulude tasumisega viivitanud üle kolme kuu, siis võivad korteriühistu liikmed nõuda häälteenamuse alusel, et ta oma korteriomandi võõrandaks ning majast lahkuks. Kui võlgnik seda vabatahtlikult ei tee, siis on ühe kaasomaniku hagi alusel võimalik kohtu kaudu sundida seda isikut oma korterit võõrandama, et asemele saaks ideaalis tulla parema maksekäitumisega isik. 

Minu soovitused korteriühistutele on:

  • Kontrollige, et Teie ühistu raamatupidamine on korras ning see ei kajastaks aegunud nõudeid;
  • Kontrollige, et Teie ühistu raamatupidamises oleks selgus, mis järjekorras laekumistest võlga maha arvestatakse;
  • Tegelege võlgnikega pidevalt, ärge laske võlal kasvada suureks, sest seda keerulisem on seda võlgnikult kätte saada.
  • Ühistu dokumentatsiooni korrastamiseks või võlgnikega tegelemiseks soovitame pöörduda advokaadi poole.

Alan Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/korteriuhistu-ja-volgnikud/

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kuidas kodu osta?

Jätkan sealt, kus oma viimase postituse lõpetasin. Pikk ja kurnav koduotsimise ja lõpuks leidmise protsess on lõpuks läbi, mis saab edasi? Kuidas ma selle ilusa ja ideaalse kodu omanikuks saan? Käime kogu selle tee Teiega koos nüüd läbi.

Kõigepealt peaksite omanikule teada andma, et Te olete tema kinnisvarast huvitatud, misjärel algab tundlik kauplemise protsess. Üldjuhul ei tasu kauplema hakata kohe kohapeal pärast esmakordset vaatamist – see näitab, et olete liialt vaimustatud antud kinnisvarast ja valmis tegelikult seda ostma ka antud müügihinnaga, mis seab kauplemise jõupositsioonile omaniku. Kõik on tunnetamise küsimus, tuleb jälgida inimese kehakeelt ja kauplemisevalmidust, samas tuleb tähele panna fakti, et omaniku jaoks on see olnud tema KODU, tema on selle oma parima äranägemise järgi üles ehitanud ja kujundanud, kus iga ese on seotud kindla emotsiooni ja oma looga.

Seetõttu tuleks kindlasti vältida liigset kritiseerimist – see viib müüja hoopis kaitseseisundisse ja kauplemine on rikutud. Esimese külastuse ajal tasub oma emotsioonid hoida vaos ning natuke kompida hinna jäikust, et kas on ka veidi kauplemisruumi? Seejärel tasuks võtta natuke mõtlemisaega ning naasta teisel korral koos eksperdiga (olgu selleks siis mõni ehitaja, sisekujundaja, kogenud maakler) ning huvipakkuv kinnisvara uuesti koos üle vaadata.

See näitab müüjale, et ostjal on huvi tõsine ning samas saab olla kaasavõetud ekspert see „paha inimene“, kes delikaatselt selle kinnisvara nõrgad kohad välja toob. Delikaatsus on jällegi sõna, mida ma rõhutan. Kui ekspert on oma hinnangu andnud, siis algab kauplemine Teie jõupositsioonilt. Kui müüja on motiveeritud müüma, siis peaksite leidma osapooli rahuldava hinna. Kindlasti on plussiks see, kui ostja kasutab kogenud maakleri abi, kuna maakler on müügitööga tuttav ja oskab aidata Teie jaoks sobiva hinna kauplemisel, lisaks saab ta kohe ka soovitada võimalusi, kuidas pärast hinna kokkuleppimist kohe tehinguga edasi minna.

Kui kokkulepe on saavutatud, on vaja kokku leppida edasine tegevus. Kui ostjal on olemas tehingu sooritamiseks vabad omavahendid, siis saab minna otse notari aja paika panemisele.

Kui aga kaasfinantseerijaks on pank, siis peaksite kogu info nüüd panka edastama. See kõik on muidugi eeldusel, et Te enne juba olete pangas käinud ja teate, mis on Teie laenuvõimalused üleüldse. Kui aga käisite ja tehinguhind jääb antud piiridesse, siis on aeg pöörduda panka.

Üldjuhul piisab kui saadate neile kuulutuse lingi ja ütlete kokkulepitud hinna. Kui Teil puudub lisatagatise võimalus, siis suure tõenäosusega küsib pank Teilt soetatava kinnisvara kohta hindamisakti. Hindamisakte teostavad atesteeritud kinnisvara hindajad, kes töötavad suuremate kinnisvarabüroode juures.

Kõige sellega saaks Teid jällegi aidata Teid esindav maakler, kes siis otsiks välja sobiva pankade poolt aksepteeritud hindaja ja korraldaks kogu protseduuri kuni notarini välja.

Kui Teil aga maaklerit ei ole, siis peate ise sobiva hindaja leidma. Hindaja teenuse hind sõltub ostetava kinnisvara liigist ja asukoha kaugusest ning valmimise aeg on tavaliselt 3-5 tööpäeva.

Vahel pakub hindamist ka pank ise ja vahel soodsama hinnaga kui kinnisvara hindaja teenus. Sellega aga on nii, et kuna pangal on huvi oma investeeringut kaitsta, siis üldjuhul pangapoolsest hindamisest tulenev hinnang soetatavale kinnisvarale on turuhinnast madalam, mistõttu käärid ostuhinna ja nende hinnangust lähtuva laenulae juures võivad olla suured.

Seetõttu soovitame meie neile, kes soetavad kinnisvara ainult laenule toetudes, tellida hindamisakt kinnisvara hindajalt. Tema tegeleb sellega igapäevaselt, tal on olemas kogu tehingute statistika ja kindel ülevaade turuhindadest.

Ainuke asi, mida tasub hindaja valimisel kindlasti silmas pidada, on see, et ta oleks ka pankade poolt aktsepteeritud hindajate nimekirjas. Tuntumate ja suuremate büroode hindajad seda üldjuhul ka on.

Kui hindamisakt on tellitud, tasutud ja kätte saadud (üldjuhul digitaalsel kujul), tuleb see edastada pangale. Seejärel läheb pangal mõned päevad kuni nädal aega, mil laenukomisjon on laenutaotluse üle vaadanud ning teeb laenuandmise kohta otsuse.

Kui otsus on positiivne, siis saab kokkuleppel pangaga hakata paika panema notari aega. Kuna on olnud juhtumeid, kus kogu protsess ostja poolt (hindamine, laenukomisjon) võtab aega 3 ja enam nädalat, siis selle ajaga võib müüja juba rahutuks muutuda.

Tuleb ka müüjast aru saada – Teie kokkulepe võib ju kaotada igasuguse tähenduse, kui selgub et Te laenu ei saagi, mistõttu Te ei ole enam võimeline tehingusse minema ning kogu protsess on müüja jaoks olnud mahavisatud aeg – müüjal võib olla kindel ajaline tärmin, mis ajaks peab kinnisvara olema müüdud.

Võib-olla läheneb vahepeal müüjale keegi kolmas ostja, kes teeb oluliselt parema pakkumise, kui seda oli Teie oma. Et kõike seda vältida ja ohte minimeerida, on võimalus sõlmida ostja ja müüja vahel kinnisvara broneerimisleping.

Siinjuures ma tahaks rõhutada, et seda oleks rangelt soovitatav teha läbi kinnisvarabüroo ja kogenud maakleri, kes aitavad Teid lepingu koostamisel, vastasel juhul võib see olla lihtsalt õigustühine. Broneerimislepingutest kirjutan ma juba edaspidi lähemalt.

Eeldusel, et kõik on sujunud ilusti ja panga poolt on tulnud positiivne laenuotsus, siis saab juba hakata kokku leppima notari aega. Kuidas notarit valida ja mis dokumente talle esitada, selles saaks jällegi Teid kõige paremini aidata kogenud maakler. Vastasel juhul aga saate otsida omale sobivat notarit Notarite Koja kodulehelt: http://www.notar.ee/19765 .

Oluline on kooskõlastada sobiv notari aeg kõigi osapooltega: lisaks müüjale ka pangaga. Pangal on üldiselt kindlad ajad, millal nende esindajad kuskil notaris kohal saavad olla. Lisaks sellele on neil ka kindlad notarid, kelle juures nad üldse käivad. Seetõttu tasub pangahaldurilt selle kohta küsida.

Kui notari aeg on kokku lepitud, siis tuleb notarile saata tehingu oluline info. Jällegi, tavaliselt tegeleb sellega maakler; kui notarilt selle kohta küsida, siis vahel nad ka aitavad. Ka pangahaldur saab siin abiks olla. Üldiselt, kui notaril lepingu koostamiseks mõned andmed puudu on, siis nad ka helistavad.

Kinnisvaratehingu eest saab maksta mitmel moel. Saab maksta otse müüja kontole, aga mida mina soovitaks, oleks kasutada notari deposiitkontot. See on neutraalne notari konto, kuhu ostja raha kannab ning kust notar kannab selle pärast ostu-müügitehingu toimumist edasi müüjale (tavaliselt 1-3 tööpäeva jooksul), samas kui tehing peaks katki jääma, kannab notar raha Teie kontole tagasi.

Siinjuures tasub jälgida, et notaritehingu toimumise ajaks peab olema tehingusumma deposiitkontole laekunud, vastasel juhul jääb tehing ära! Kui Te teete ülekannet teisest pangast (suurematel notaribüroodel on deposiitkontod siiski enamikes suuremates pankades) või välismaalt, siis tuleb ülekanne teha ära teatud ajavaruga.

See puudutab eelkõige Teie omafinantseeringu osa, sest kui mängus on pank, siis nemad tavaliselt kannavad ise hoolt, et nende poolt finantseeritav summa saaks õigeks ajaks õigesse kohta kantud. Veel on oluline teada, et kui ülekande tegijaks ei ole kinnisvara ostja, siis peab ka see isik tulema ise notari juurde tehingusse kohale. Kohal peavad veel olema ka abikaasad (ühisvara). Kaasas peab olema isikut tõendav dokument: ID kaart või pass.

Kui olete kogu protsessi sellisel kujul edukalt läbi teinud ja notaris lepingu sõlmimisel ostetava kinnisvara kohta ebameeldivaid üllatusi ei tulnud, siis pole muud, kui saate ennast õnnitleda uue kodu soetamise puhul. Seaduse järgi omanikuks saate Te küll alles siis, kui vastav kanne on registrisse kantud (1-2 nädalat) ja korter üleandmis-vastuvõtmisaktiga vastu võetud (kokkuleppel müüjaga, kuid reeglina keskmiselt kuu aega pärast notaritehingut), kuid ei see ega miski muu ei keela Teil siiski juba praegu šampusepudelit avamast.

Palju õnne! :)

Karel Riitsalu
Re/Max Central / Agendid.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvara õige kajastamine majandusaasta aruandes ei eelda suuri kulusid

Kinnisvara õige kajastamine majandusaasta aruandes ei eelda suuri kulusid

Kinnisvara omavad ettevõtted puutuvad paratamatult kokku majandusaasta aruannete koostamisel kinnisvara kajastamisega. Olgu selleks siis büroo, kust tegevust juhitakse, tehas kus toimub tootmine või näiteks korterid/maad/majad, mis on seotatud vaid investeeringuks. Skeem on lihtne: kinnisvara kajastatakse kas soetusmaksumuses (RTJ 5) või õiglases väärtuses (RTJ6). Mõlemal juhul on mõistlik kaasata kinnisvara hindaja, sest nii soetusmaksumuses kui õiglases väärtuses kajastamine eeldab kinnisvaraturu tundmist.

1.jaanuaril 2013 kehtima hakanud täiendatud Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 6 punktis 25 rõhutatakse jätkuvalt, et õiglase väärtuse hindamisel tuleb kasutada ettevõtteväliste professionaalsete hindajate abi, välja arvatud juhul, kui ettevõte ise omab vastava kvalifikatsiooniga spetsialiste. On vähetõenäoline, et ettevõtetel on palgal kinnisvara hindamise spetsialistid, kes igapäevaselt puutuvad kokku kinnisvaraturu ja tehtud tehingutega. Andmeid reaalselt toimunud kinnisvaratehingute kohta saavad muide osta ainult Maa-Ameti poolt väljastatud litsentsiga hindajatega kinnisvarabürood. Kellel vastavat andmebaasi kasutada ei ole, tegeleb suuremal või vähemal määral äraarvamisega.

Kui ettevõte on raamatupidamise sise-eeskirjades fikseerinud, et kinnisvara kajastatakse soetusmaksumuses, siis korrigeeritakse soetusele järgnevatel aastatel vastava vara soetusmaksumust, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi leidmiseks on raamatupidamiskohustuslane sätestanud oma raamatupidamise sise-eeskirjas amortisatsiooniarvestuse meetodid ja amortisatsioonimäärade vahemikud, millest tuleb üldjuhul lähtuda põhivara amortiseerimisel. Vara väärtuse langusest tuleneva allahindluse leidmine on keerulisem ning peaks jällegi tuginema eelnimetatud reaalse turuolukorra tundmisele.

Muutunud majandus– ja kinnisvaraturu olukorras ei saa rääkida kinnisvara väärtuse stabiilsusest läbi mitme aasta, pigem on väärtus ikkagi muutunud. Kui Tallinnas ja Tartus on märke mitteelukondliku kinnisvara hindade stabiilsusest ja tõusust, siis mujal Eestis ei pruugi hinnalangus veel peatunud olla. Seetõttu on soovitatav kasvõi esialgse indikatiivse turutaseme konsultatsiooniks pöörduda kinnisvara hindaja poole.

Vastavalt RTJ 5 viiakse vara võimaliku allahindluse vajaduse tuvastamiseks läbi vara väärtuse test, mille käigus leitakse vara kaetav väärtus. Seejuures peab ettevõtte juhtkond igal bilansipäeval kriitiliselt hindama, kas on märke, mis võiksid viidata varade väärtuse langusele. Sellisteks kinnisvara ja -turuga seotud märkideks võivad muuhulgas olla järgmised asjaolud:

(a)    vara turuväärtus on langenud oluliselt kiiremini, kui võiks eeldada, lähtudes aja möödumisest või vara normaalkasutusest;

(b)   üldine majanduskeskkond ja turusituatsioon on halvenenud, mistõttu on tõenäoline, et varast genereeritav tulu väheneb;

(c)    turu intressimäärad on tõusnud, mistõttu varade kasutusväärtuse arvutamisel kasutatav diskontomäär on tõusnud ja vara kasutusväärtus langenud;

(d)   ettevõtte netovara väärtus on suurem ettevõtte turuväärtusest;

(e)   varade füüsiline seisund on järsult halvenenud;

(f)     varast või varade grupist saadavad tulud on väiksemad planeeritust;

(g)    ettevõte kavatseb lõpetada mõningaid tegevusvaldkondi või sulgeda mõningaid osakondi või müüa varasid.

Väärtuse testi käigus leitakse vara kaetav väärtus, mis on suurem kahest järgmisest näitajast – vara õiglasest väärtusest (miinus müügikulutused) ja vara kasutusväärtusest. Mõlemad väärtused sisaldavad informatsiooni, mida kõige paremini valdavad kinnisvaraspetsialistid. Näiteks vara õiglase väärtuse hindamisel tuleb lähtuda siduva müügilepingu puudumisel vara turuväärtusest aktiivsel turul. Või kui siduv müügileping ja aktiivne turg puuduvad, siis lähtutakse vara eeldatavast müügihinnast sõltumatute osapoolte vahelises tehingus, võttes arvesse hiljutisi sarnaseid tehinguid samas tööstusharus. Mõlemal juhul eeldab vara väärtusele hinnangu andmine vara hindamise standardites sätestatud metoodikate põhimõttelist järgimist ning teadmisi tehtud tehingutest ja kinnisvaraturust.

Vastavalt 1.jaanuaril 2013 kehtima hakanud RTJ 5, on kord alla hinnatud varade (välja arvatud firmaväärtus) puhul kohustus igal järgneval bilansikuupäeval hinnata, et kas võib olla tõenäoline, et vara kaetav väärtus on vahepeal tõusnud. Juhul kui see on tõenäoline, tuleb läbi viia uus väärtuse test. Seega tuleb vara väärtuse test teostada ka nendele varadele, mis kinnisvaraturu languses alla hinnati, sest nüüdseks teatud määral kosunud kinnisvarasektoris on väärtus võib-olla kasvanud. Näiteks kui ettevõte soetas 2007. aastal, so kinnisvarabuumi kõrgajal tootmishoone, siis selle turuväärtus on kindlasti langenud ning tuleks bilansis alla hinnata. Kui väärtuse testi tulemusel selgub, et vara kaetav väärtus on tõusnud üle bilansilise jääkmaksumuse, tuleb varasem allahindlus tühistada ja vara bilansilist jääkmaksumust suurendada.

Leidub ka palju neid kinnisvaraobjekte, mille kasutus selle erilise iseloomu tõttu piirneb mingit konkreetset liiki kasutusala või kasutajatega ning mida harva, kui üldse, müüakse vabal turul (nt spetsiifilised või tõmbekeskustest kaugemal asuvad tööstushooned, mõned põllumajandusobjektid jms). Üldjuhul ei ole sellistel objektidel õiglane väärtus usaldusväärselt hinnatav, mistõttu vara kaetavaks väärtuseks loetakse tema kasutusväärtust. Vara kasutusväärtuse hindamiseks koostatakse realistlik järgmiste perioodide rahavoogude projektsioon ning arvutatakse nende nüüdisväärtus. Rahavoogude projektsiooni aluseks võetakse võimalusel juhtkonna poolt kinnitatud eelarved või prognoosid järgmiste perioodide kohta (üldjuhul mitte üle 5 aasta).

Nagu eelnevast näha, võib kinnisvara omava ettevõtte raamatupidamise korrektseks korraldamiseks olla vajalik päris tihti vara väärtuse ülevaatamine. Nagu kõigi asjadega on ka siin võimalik kulusid kokku hoida hea planeerimisega. Esmajärjekorras soovitan ettevõtetel pöörduda kinnisvarafirma poole lihtsama konsultatsiooni saamiseks, mille eesmärk on pakkuda kinnisvaraturu informatsiooni. Selle alusel saab ettevõte endale kuuluvat kinnisvara kajastada adekvaatselt ja tegelikule turuolukorrale vastavalt. Kuna varade ja kohustuste õige ja õiglase kajastamise kohustusega kaasneb ka selge vastutus (nt ettevõtet finantseeriva panga poolsed nõuded vms), siis on mõistlik teha pädeva ja tunnustatud eksperdiga juba pikemaajalised kokkulepped. Esmalt võimaldab see delegeerida vara väärtuse muutumise jälgimise RTJ nõuetele vastavale eksperdile ning saada muutuste tekkimisel ka koheselt adekvaatne hinnang. Igal bilansipäeval ei ole vaja tellida mahukat eksperthinnangut, piisab lühemast ja soodsamast konsultatsioonist, mis võib olla esitatud ekspertarvamuse vormis. Selliselt on võimalik näiteks viie aastase perioodi jooksul hoida kokku kulusid mitmekordselt, samas kui adekvaatne info ettevõtte varade kohta on pidevalt olemas.

Küsimused, mida ettevõte kinnisvara võiks hindajale esitada, et adekvaatselt vara väärtuse testi teostada:

  1. Milline on vara asukohas kinnisvaraturg? Sh nõudlus-pakkumine?
  2. Kas ja kuidas on vastavas kinnisvarasektoris hinnad muutunud?
  3. Kas ja milliste hinnatasemetega on võrreldavate objektidega tehinguid tehtud?
  4. Kuidas on muutunud võrreldavate objektide üürihinnad?
  5. Millised on turul vastava vara diskontomäärad?
Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni