Statistika: 2012 III kvartalis sai kasutusloa 186 mitteeluhoonet

02.01.2013

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv näitab viimastele aastatele omaselt kõrgeid numbreid. 2012 III kvartalis sai statistikaameti andmetel ehitusloa 698 mitteeluhoonet kogupindalaga 318 000 m2.

Aastaga vähenes ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv 8%, kuid nende pindala kasvas 34%.

Kuigi ehituslubade ja kasutuslubade arvu vahel peaks olema mingi korrelatsioon, siis praktikas see väga välja ei paista.

2012 III kvartalis sai kasutusloa 186 mitteeluhoonet pindalaga 109 000 m2. Siin on aastane kasv mitteeluhoonete arvu puhul 13% ja pindala puhul 48%.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Ettevõtete laenuportfelli aastakasv kiirenes novembris 5,8%ni

28.12.2012

Eesti ettevõtetele ja majapidamistele antud laenude ja liisingu kogumaht suurenes novembris 54 miljoni euro võrra. Kuu lõpus ulatus laenu- ja liisinguportfell 14,7 miljardi euroni, olles aastaga kasvanud 1,9%. Käesoleva aasta kevadel hoogustus laenukasv ja see on jätkunud eeskätt ettevõtete aktiivsema laenamise tõttu. Novembri lõpuks kiirenes ettevõtetele väljastatud laenuvahendite aastakasv 5,8%ni.

Ettevõtete novembrikuist laenukäivet suurendasid üksikud suured tehingud. Selle tulemusena said ettevõtted novembris pikaajalisi laene ja liisinguid kokku 217 miljoni euro väärtuses ehk ligi viiendiku võrra rohkem kui käesoleva aasta teises pooles keskmiselt. Pikaajalistest laenuvahenditest märkimisväärne osa (27%) suundus transpordisektorisse ja nendega rahastati peamiselt üksikuid suuri tehinguid.

Uute eluasemelaenude maht oli 22% mullusest suurem. Kuu jooksul väljastatud eluasemelaenude maht on alates käesoleva aasta maist olnud üsna stabiilne ning ulatus ka novembris 56 miljoni euroni. Mõõduka laenuaktiivsuse taustal on ka eluasemelaenude portfell taas tagasihoidlikult suurenema hakanud, ehkki aastavõrdluses püsib kasvutempo veel negatiivne.

EURIBORi alanedes jätkus ka laenuintressimäärade langus. Novembris väljastatud eluasemelaenude keskmine intressimäär alanes viimase aastakümne madalaimale, 2,5% tasemele. Ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär langes 3,1%le.

Probleemlaenud vähenesid jätkuvalt kiires tempos. Nagu oktoobriski, kahanesid viivislaenud peamiselt lootusetuks hinnatud laenude bilansist välja arvamise tõttu. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes kuu jooksul 3,8%lt 3,5%ni.

Hoiuste aastakasv püsis 9,2% tasemel. Kuu jooksul suurenesid Eesti ettevõtete ja majapidamiste hoiused 63 miljoni euro võrra 8,5 miljardi euroni. Valdava osa hoiuste novembrikuisest kasvust andsid majapidamised.

Koduomanikud vabastatakse maamaksust ka järgmisel aastal

28.12.2012

Järgmisel aastal maamaksuvabastuse saamiseks ei pea koduomanikud enam avaldust esitama.

Maamaksuseaduse muudatustest tulenevalt ei pea maa omanik enam maamaksuvabastuse saamiseks avaldust esitama. Maamaksust vabastatakse elamumaa omanik või hoonestusõiguse ning kasutusvalduse omanik linnas kuni 1500 m² ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele.

Kui kaasomandis olev maatükk on suurem kui 1500 m², siis on maksust vabastatud ikkagi vaid kokku 1500 m² suurune osa maast.

Maamaksuvabastus määratakse riigi registrite andmete alusel maamaksuseaduses sätestatud tingimustel. Selleks kontrollitakse maamaksuseaduses sätestatud tingimustele vastavate isikute andmeid kinnistusraamatu ja rahvastikuregistri kannete alusel seisuga 1. jaanuar 2013.

Viljandimaal on aktiivne hoonestamata maade turg

28.12.2012

Viljandi korteriturul on ostjate käitumine aastal 2012 sarnanenud 2011. aastaga nii tehingute mahult kui ka hinnalt. Natuke on tõstnud tehingute keskmist hinda uuemates korterelamutes järelturu korterite müügitehingud, aga tüüpkorterite hinnad on jäänud samale tasemele.

Kõige enam tehakse tehinguid 2- ja 3-toaliste korteritega. Vastavalt Maa-ameti statistikale on enam tehinguid korteritega pindalaga 41 – 55 m2 (valdavalt 2-toalised ja väiksemad 3-toalised korterid). Vähem tehakse tehinguid 1-toaliste korteritega ning 4- ja enamatoaliste korteritega. Märgata on väikest nõudluse tõusu paremas seisukorras korteritele.

Eramute turul sõltuvad hinnad eelkõige asukohast, seisukorrast ja suurusest. Remonti vajavate majade hinnad Viljandi linnas jääva hinnaklassi 40 000 – 65 000 €, remonditud ja heas seisukorras majade hinnad on 65 000 – 95 000 €. Uuselamutega on Viljandi linnas ja lähipiirkonnas tehinguid tehtud hinnaga 95 000 -120 000 €.

Eelistatum suurus majadel on 120-150 m2, väga suurte (enam kui 250 m2) majade järele on nõudlus madal. Väga suurtele ja ulatuslikku remonti vajavate majade realiseerimine on keeruline, võimalik vaid väga soodsa hinna juures, sest ostjad kalkuleerivad enda jaoks välja ka remondikulu ja arvestavad edaspidiste ülalpidamiskuludega.

Elamuturg on 2012 aastal jäänud sarnasele tasemele tehingute arvu ja keskmiste hindadega võrreldes 2011 aastaga.

Suhteliselt palju on tehtud Viljandimaal tehinguid maatulundusmaadega. Eelmisel aastal oli kokku 449 tehingut, sellel aastal on juba 512 tehingut ning märgata on ka ca 5% hindade tõusu.

Kui eelmisel aastal oli suures ülekaalus põllumaade tehingute arv, siis sellel aastal on oluliselt rohkem tehtud tehinguid metsamaadega ning maatulundusmaade keskmine hektari hind on tõusnud just tänu metsamaade hinnatõusule. Samas on nõudlust haritud ja suurema massiivina asuva põllumaa järgi  ning selle eest ollakse valmis maksma ka keskmisest hinnatasemest kõrgemat hinda.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.		 Domus Kinnisvara

Korterimüügi blokktehingu II etapp Madridi projektis Sofias peatati

27.12.2012

23.11.2011 allkirjastasid Arco Investeeringute AS-i (100% Arco Vara AS tütarettevõtte) Bulgaaria tütarettevõte Arco Invest EOOD üleandmise ja vastuvõtuakti ettevõttega Cleves EOOD Boulevard Residence 21 korteri ja 13 parkimiskoha üleandmiseks. Lõpuleviidud tehingu summa oli 4,3 mln eurot.

Tegemist oli kaheosalise tehingu esimese etapiga. Lisaks ülalviidatud tehingule kohustus Cleves EOOD 2012. aasta lõpuks ostma veel 16 korterit ja 18 parkimiskohta hinnaga 2,8 mln eurot. Kõik eelpool nimetatud summad sisaldavad Bulgaaria 20%-list käibemaksu.

2012 detsembris teatas Cleves EOOD, et tulenevalt hetke turuolukorrast ja pangandustingimustest Bulgaarias on nad otsustanud ostuprotsessiga mitte jätkata ning vastavalt poolte kokkuleppele tasuti 20.12.2012 Arco Invest EOOD-ile 235 469 eurot. Pooltel puuduvad üksteise suhtes nõuded ja nad on avatud koostööks tulevikus.

Boulevard Residence paikneb Sofia keskuses, Madrid Boulevardil. Hoones kogupindalaga 25 000 m2 asub 87 korterit ning 164-kohaline maa-alune parkla. Lisaks paiknevad hoone esimesel kolmel korrusel kaubanduspinnad ja kaasaegsed kontoriruumid.

„Madridi“ elu- ja ärihoone arendusprojekt Sofia kesklinnas valmis juunis 2010. Hetkel jätkub äri- ja eluhoones vabade korterite müük ning rendipindade väljaüürimine. Lisainfo projekti kohta http://www.arcoinvest.bg/.

Lasnamäele kavandatakse moodsat tööstuskvartalit

27.12.2012

Tallinna linnavalitsus kehtestas Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu, mis võimaldab rajada 9,23 ha suurusele maa-alale kokku kuni 14 tootmis- ja ärihoonet.

Detailplaneering võimaldab rajada alale kaks 1-korruselist tootmishoonet, kuus kuni 5-korruselist tootmishoonet ja kuus kuni 5-korruselist tootmis- või äri- ja tootmishoonet. Planeeringuala asub Lasnamäe linnaosas Sõjamäe tööstusrajoonis. Betooni tn 18 kinnistu omanik on Betooni Kinnisvara OÜ.

Betooni tn 18 kinnistul paiknevad autoteenindus, kunagise eksperimentaaltehase “Ehitusdetail” hooned ning mõned pooleliolevad ehitised, aktsiaseltsile Eesti Gaas kuuluv katlamaja ning Eesti Energia aktsiaseltsile kuuluv alajaam.

Planeeritud maa-ala kontaktvööndi maakasutus on monofunktsionaalne, domineerib tootmismaa ja ärimaa maakasutuse sihtotstarve. Kehtivates detailplaneeringutes kavandatud hoonestus lubab piirkonda ehitada 1- kuni 5-korruselisi hoonemahte.

Planeeritud kinnistu paikneb ühistranspordi suhtes soodsas asukohas, lähimad ühistranspordi peatused jäävad ligikaudu 150 meetri kaugusele Betooni tänava äärde. Ühistranspordi peatuste lähedus on oluline, kuna detailplaneeringu lahenduse elluviimisel lisandub piirkonda uusi töökohti.

Planeeringulahendus on Tallinna üldplaneeringuga kooskõlas – Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkonna juhtotstarbeks määratud tööstusettevõtete ala, mis on mõeldud põhiliselt tööstusettevõtetele ja ladudele ning kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi.

Planeeringulahenduse kohaselt kavatsetakse rajada linna piirimail paiknevasse perspektiivsesse äri- ja tootmispiirkonda kaasaegne äri- ja tootmiskvartal. Planeeringus on olemasolevate amortiseerunud tootmishoonete asemele kavandatud uued, kaasaegsed äri- ja tootmishooned, mis moodustavad tervikliku kvartali.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles Universal Industries OÜ. Detailplaneeringu koostamine algatati Tallinna Linnavalitsuse 14. oktoobri 2009 korraldusega. Detailplaneeringu eskiislahendusega sai tutvuda Lasnamäe Linnaosa Valitsuses 28. oktoobrist kuni 4. novembrini 2009 ning 5. novembril 2009 toimus avalik arutelu.

Betooni tn 18 kinnistu detailplaneeringu koostas Linnaruumi OÜ. Detailplaneering võeti vastu Tallinna Linnavalitsuse 9. juuni 2010 korraldusega ning oli 29. juunist kuni 13. juulini 2010 avalikul väljapanekul. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ajal ei esitatud ühtegi vastuväidet ega ettepanekut.

Kuna Betooni tn 18 kinnistu omanik soovis pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja avalikku väljapanekut detailplaneeringu lahendust muuta – korrigeerida kruntide arvu ja suurust, hoonestusalade ulatust ja hoonete arvu, parkimislahendust ja haljaspinna osakaalu – tunnistati vastuvõtmise korraldus kehtetuks ning Tallinna Linnavalitsuse 11. jaanuari 2012 korraldusega võeti vastu muudetud planeeringulahendus, mis oli avalikul väljapanekul 27. veebruarist kuni 11. märtsini 2012. Detailplaneeringu avalik arutelu toimus 11. aprillil 2012.

1Partner Kinnisvara: Uute lao- ja tootmispindade arendamine on kinni üürnike hirmude taga

27.12.2012

1Partner KinnisvaraTänane lao- ja tootmispindade turg on justkui tardumuses. Nõudlust uute pindade järele on, kuid tehinguteni jõudmist pärsib üürnike hirm tuleviku ees, analüüsib olukorda ärikinnisvaraturul 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Ettevõtted peaksid täna lao- ja tootmispindadele tormi jooksma. Kui võrdleme tänast turgu näiteks 2003. aastaga, siis on üürihinnad 10…30% madalamad. Ehitushinnad on selle ajaga võrreldes aga vähemalt 50% kõrgemal. Ometi on arendajad valmis ka täna uusi pindu arendama,” kirjeldab Aivo Hallist tänast turuolukorda.

“Tõsi – tänased üürilepingud on karmimad. Arendajad-üürileandjad soovivad täna 2003. aastaga võrreldes pikemaid üürilepinguid ja üürnikelt küsitakse erinevaid garantiisid,” lisab Hallist.

Ettevõtete kindlustunne on madal ja laienemisplaanid on paljuski pandud kalevi alla majanduskeskkonna selgemat silmapiiri ootama. Laienemisotsuste käsitlemine võtab järjest rohkem aega, eriti veel otsused, mida langetatakse piiritaga.

2003. aastaga võrreldes on lao- ja tootmispindade turuolukord üürnike seisukohast soodne. Ka majanduskeskkond on 2003. aastaga igati võrreldav.

“Nii peame tõdema, et närb lao-tootmispindade nõudlus on eelkõige psühholoogiline probleem,” leiab Aivo Hallist. “Parimad tehingud tehakse ikka turu põhjas. Nii on praegu üürnikel hea aeg soodsate kokkulepete sõlmimiseks, mida hiljaksjääjad kahetsema peavad.”

1Partner Kinnisvara ootab, et lähima aasta jooksul saavad üürnikud julgust juurde ning lao- ja tootmispindade turg aktiveerub nii ostu-müügitehingute kui üüritehingute sektoris.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Euroopa parim investeerimisvõimalus – Eesti

27.12.2012

The Telegraph ajaleht valis 2012.a. halvimad ja parimad sündmused Inglismaal ja maailma kinnisvaras toimunust ning Eesti valiti “European investment opportunity of the year” vääriliseks.

Artiklis mainitakse ka Jõelähtmel asuvat Estonian Golf & Country Club’i arendust ning golfi, mis näitab uut suunda arenduses kogu Baltimaades.

Jõelähtmel asuv Estonian Golf & Country Club on valitud kahel korral järjest maineka Golf World ajakirja poolt Euroopa TOP100 golfiväljaku hulka. Euroopas on üle 6000 golfiväljaku ning EGCC hoiab hetkel 84. kohta.

Korterite müügipakkumiste arv on aastaga vähenenud 20%

26.12.2012

Portaalis KV.EE pakuti novembris müüa 15 256 korterit, mis on aastatagusest 20% vähem. Kindlasti on pakkumiste vähenemise üks tegur see, et elamispindade turg on aktiivne. See tähendab, et müükipaisatud õiglaselt hinnastatud korterid on lihtsalt ära ostetud.

Lisaks peame arvestama vähenenud elamispindade uusarendusega ehk asjaoluga, et turule ei lisandu uusi kortereid. See on teine oluline tegur, mis pakkumiste arv on sedavõrd palju kahanenud.

Korterite pakkumishinnad on Eestis keskmisena aastaga 4% võrra kasvanud. Tallinna hinnatõus on seejuures 10%, Tartus 7% ja Pärnus 4%.

Enam kui pooltes ehk kaheksas maakonnakeskuses on korterite pakkumishinnad aastaga aga langenud.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Korterite müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 11/2011 11/2012 Muutus, % 11/2011 11/2012 Muutus, %
Eesti 18 960 15 256 -20% 995,4 1 034,7 4%
Haapsalu 265 240 -9% 687,0 725,0 6%
Jõgeva 117 101 -14% 234,0 223,0 -5%
Kuressaare 162 151 -7% 780,0 869,0 11%
Kärdla 17 19 12% 538,0 438,0 -19%
Narva 157 217 38% 454,0 503,0 11%
Paide 87 76 -13% 338,0 332,0 -2%
Põlva 71 65 -8% 383,0 398,0 4%
Pärnu 1 345 1 197 -11% 991,0 1 035,0 4%
Rakvere 183 167 -9% 590,0 573,0 -3%
Rapla vald 58 56 -3% 517,0 460,0 -11%
Tallinn 9 436 7 184 -24% 1 267,1 1 394,6 10%
Tartu 2 247 1 472 -34% 1 004,7 1 074,3 7%
Valga 174 182 5% 257,0 234,0 -9%
Viljandi 321 330 3% 591,0 589,0 0%
Võru 151 166 10% 450,0 445,0 -1%

Korterite müügipakkumiste arvu muutus portaalis KV.EE

1Partner Kinnisvara: Büroopindade üürihinna käärid on kuni 20%

26.12.2012

1Partner KinnisvaraTänane uute büroohoonete arendusturg on praktiliselt seismas. Uusi ehituses olevaid projekte võib kokku lugeda ühe käe sõrmedel. Samas on uute pindade soovijaid palju. Arendajate hinnaootus on paraku paarkümmend protsenti kõrgemal, kui võimalike üürnike maksevalmidus, kommenteerib büroopindade turu kitsaskohti 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Tänane ettevõtete pinnavajadus on suur. Uusi büroopindu tuleb turule vähe ja vakantsused on väga madalad. Hinnatasemelt 10 €/m² võiks kiiresti anda üürile üle 10 000 m² kvaliteetset büroopinda,” iseloomustab Hallist olukorda.

Uute arendusprojektide hinnatasemed jäävad aga nõutavast märksa kõrgemale. Uued projektid, mis turule tulevad on pigem hinnatasemega 12-13 €/m², mis on juba 20% nõudluse viimasest hinnapiirist kõrgemal.

“On täiesti arusaadav, et arendajate kõrge hinnaootus on eelkõige kõrgete ehitushindade taga. Tundub, et turul on tekkimas seisak, mille jooksul büroopindade üürnikud peavad harjuma uue ja kõrgema hinnatasemega. Raske on uskuda, et ehitushinnad oluliselt allapoole tuleksid, et üürihind selle arvelt langeda saaks,” prognoosib Hallist turu edasiseid arenguid.

Prognoosida võib, et poole aasta kuni aasta jooksul aktsepteerivad üürnikud uue hinnataseme ja see annab võimaluse taas pisut aktiivsemalt uusi kontoripindasid turule tuua.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

1Partner Kinnisvara: Väikeettevõtted soovivad büroopinda osta

26.12.2012

1Partner KinnisvaraTallinna kinnisvaraturul on hulk väikeettevõtteid, kes sooviksid osta büroopinda, kuid nende valikuvõimalus on piiratud. Väikeste büroopindade pakkumise lisandumine elavdaks oluliselt büroopindade ostu-müügiturgu, leiab 1Partner Kommertskinnisvara juhtiv partner Aivo Hallist.

“Väikest, see tähendab paarikümne kuni paarisaja ruutmeetri suurust büroopinda soovivad enamasti osta väikeettevõtted, kel puuduvad olulised laienemisambitsioonid,” kommenteerib Aivo Hallist nõudluse olemust.

Enamasti on ostusoovi takistuseks kinnisvaraostu finantseerimise korraldamine. Siiski on hulk näiteks pereettevõtteid, konsultatsioonifirmasid, hambaarste ja teisi kelle rahavood on tugevad ja kinnisvaraostu rahastamine probleeme ei tekita.

Need ettevõtted sooviksid ühe investeeringuna oma kasutatavat büroopinda omada. Sageli tahetakse sellised ettevõtted suruda kunagi kortermajadesse tehtud kontoripindadele. Need pinnad aga ei ole ettevõtete silmis sageli väga esinduslikud.

“Hea asukohaga esinduslikes hoonetes büroopinna vastu on selge ostuhuvi. Väiksemate pindade pakkumise lisandumine sellesse turunišši elavdaks tehingute arvu üsna hõlpsalt,” kinnitab Hallist.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Lisainfo

Aivo Hallist
1Partner Kommertskinnisvara
Juhatuse esimees
+372 513 1001
+372 668 4700
aivo.hallist@1partner.ee

Tallinna üüripakkumiste hind on aastaga tõusnud 6% võrra

26.12.2012

Korterite müügipakkumiste arv on asunud langema. Aastaga on portaalis KV.EE pakkumiste arv vähenenud 20% jõudes 15 256 pakkumiseni.

Korteripakkumiste keskmine hind on seejuures tõusnud aastaga 4% võrra. Eesti keskmine korterite pakkumishind oli 11/2012 1035 €/m2.

Tehinguhinnad jäävad pakkumishindadele alla. Eesti korteriteingute keskmine hind oli 2012. aasta novembris 805 €/m2.

Kui pakkumishindade muutus oli aastaga 4%, siis tehinguhindade kasv oli 11%.

Korterite üüripakkumisi oli 11/2012 Eestis 2784, nende keskmine pakkumishind oli 6,50 €/m2.

Korterite üüripakkumistest 1781 asub Tallinnas. Tallinna üüripakkumiste keskmine hind on portaali KV.EE andmetel 7,30 €/m2. Tallinna üüripakkumiste hind on aastaga tõusnud 6% võrra.

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE müügipakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine hind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

KV.EE üüripakkumiste arv (vasak telg) ja keskmine pakkumishind €/m2, (parem telg): Eesti

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Häid jõule! Parimat uut algavat aastat!

21.12.2012

Häid jõule. Parimat uut algavat aastat!

Riigi Kinnisvara AS otsib Sisekaitseakadeemiale alternatiivseid asukohti Ida-Virumaal

21.12.2012

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas täna Siseministeeriumi volitusel välja avaliku päringu eesmärgiga leida Ida-Virumaal alternatiivseid asukohti Sisekaitseakadeemiale.

Päringuga soovitakse saada ülevaade piirkonna turuolukorrast ja pakutavatest kinnistutest, kaardistada võimalikke sobivaid asukohti ning viia läbi esialgne analüüs.

Üldnõuded kinnistule:

  • Krundi või maa-ala soovituslik suurus 10 – 15 hektarit;
  • Krundile või maa-alale on võimalik ca 30 – 35 000 ruutmeetrit suletud netopinnaga hoonestuse ehitus koos rajatistega. Kompleksis hakkab õppima ligikaudu 1000 õpilast ja töötama ca 200 töötajat;
  • Asukoht ja paiknemine: Ida-Virumaa, hea juurdepääs autotranspordiga ja hea ühistranspordiühendus, kui ei paikne linnas siis kaugus põhi-, tugi-, või kõrvalmaanteest soovituslikult mitte rohkem kui 1 km.

Päringu detailsete tingimustega saab tutvuda RKASi kodulehel aadressil:

Pakkumuste esitamise tähtaeg on 4. veebruar 2013.

Ober-Haus: Käesoleva aasta korterite hinnatõusu rekord läheb tõenäoliselt Lasnamäele

21.12.2012

Tallinna suurima korterite arvuga linnaosas Lasnamäel on viimase aasta jooksul 1-toaliste korterite keskmine hind tõusnud juba üle 20%, samas kui kõikide korterite tehingute keskmine hind on Maa – ameti andmetel tõusnud ainult ca 7%.

1-toaliste korterite müügipakkumiste hinnad algavad ca 30 000 eurost ja ulatuvad 50 000 euroni.

Enamik tehinguid renoveeritud korterelamutes paiknevate väga heas/heas korras 1-toaliste korteritega toimub siiski hinnavahemikus 34 000-38 000 eurot. Täna on tüüpilise 1-toalise korteri keskmine pinnaühiku hind Maa–ameti andmetel ca 950 €/m².

Ober-Haus Kinnisvara hinnangul on Lasnamäe 1-toaliste hinnatõusu põhjusteks eelkõige oluliselt tõusnud sundkulutused eluasemele, mis sunnib inimesi eelistama ökonoomsemat taskukohast elamispinda. Lisaks toetab väiksemate korterite ostmist tänases turusituatsioonis nende keskmisest kõrgem likviidsus.

Hinnatõusu on soodustanud ka eluasemelaenude madal intressitase, millega seoses on paljud senised üürnikud asunud ostupoolele. Ostjateks on põhiliselt kohalikud ja eelkõige Ida – Virumaalt Tallinnasse elama asunud kodanikud.

Korteriturgu tervikuna mõjutavad jätkuvalt kõrgenenud inflatsiooniootus ja ebakindlus euroalal, mis soodustab vabade rahaliste vahendite investeerimist eelkõige likviidsemasse kinnisvarasse.

Rain Rätt
Analüütik
Ober-Hausi Kinnisvara

1 2 3 … 1,338 1,339 1,340 … 1,555 1,556 1,557