Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

ETK Jaekaubanduse AS ei ava Harkujärve Konsumit

29.11.2013 Tõnu Toompark

Hoone arendaja lubadustest ja tähtaegadest koduva mittekinnipidamise tõttu ei ole siiani selge, millal võiks toimuda Tallinnas linna piiril Paldiski maanteel ehitatava kaupluse üleandmine ETK Jaekaubanduse AS-ile, mistõttu otsustas ettevõte loobuda seal uue Konsumi avamisest.

„Oleme mitmete kuude jooksul kuulnud arendajalt üha uusi ja uusi lubadusi ning tähtaegu hoone valmimise ja üleandmise kohta, kuid tänaseni pole hoonel kasutusluba ja meie jaoks on selgusetu, millal ja kas üldse saaksime seal kaupluse avada,“ ütles ETK Jaekaubanduse juhatuse liige Margus Musthallik. „Võtsime tööle inimesi ja tegime suuri investeeriguid kaupluse sisseseadesse, mis praegu seisab jõude ja toob meile iga päevaga suuremat kahju.“

„Oleme hoone arendajaga pikalt läbirääkimisi pidanud ja püüdnud probleemidele lahendust leida, kuid arendajapoolse, meile arusaamatu käitumise tõttu jõudnud seisu, kus peame uue poe avamisest loobuma,“ lausus Musthallik. „Vabandan südamest kõigi Harkujärve ja Astangu piirkonna elanike ees, kes omale uut kodupoodi ootasid.“ Musthallik lisas, et Harkujärve Kosumisse värvatud ja tööle võetud inimestele pakutakse tööd teistes ETK Jaekaubanduse AS-i kauplustes.

ETK Jaekaubanduse AS on Eesti Tarbijateühistuste Keskühistu (ETK) tütarettevõte, kes opereerib praegu Tallinnas kahte Maksmarketit ja nelja Konsumit ning Pärnu linna ja Aurdu valle piiril tänavu juulis avatud Maksimarketit. Musthallik lisas, et ettevõte jätkab aktiivselt uute kaupluste rajamise võimaluste otsimist Tallinnas.

Sajaprotsendiliselt Eesti tarbijatele endile kuuluv Eesti Tarbijateühistute Keskühistu (ETK) on vanim ja suurim Eesti jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget. Enam kui 20protsendilise turuosaga ETK Grupp on Eesti jaekaubandusturu liider.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Merko toetab stipendiumitega TTÜ ehituseriala üliõpilasi ja noori teadlasi

29.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti juhtiva ehitusettevõtte Merko Ehitus Eesti ja TTÜ Arengufondi koostöös toetab Merko omanimeliste stipendiumitega TTÜ tudengeid ja õppejõude. 3200-eurone stipendium määratakse ehituserialadel doktorikraadiga kuni 40-aastasele TTÜ noorele teadlasele/õppejõule ning 1920-eurone stipendium TTÜ ehitusteaduskonna inseneriõppe kolmanda, neljanda või viienda aasta edukale üliõpilasele. Kandideerimise tähtaeg on 30. november 2013.

„Ehitusinseneri elukutse üheks kõige iseloomulikumaks osaks on pidev areng – otsida võimalusi rakendada erinevaid teadussaavutusi praktilises töös, oma teadmiste täiendamine lähtuvalt kolleegide pikaajalistest kogemustest ja enda saadud teadmiste-kogemuste järgnevatele põlvedele edasiandmine. Seetõttu on tudengite stipendiumi kõrval olnud just õppejõudude järelkasvu toetamine pikki aastaid meie prioriteete,“ ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse liige Andres Agukas.

Merkol on alates 2007. aastast Tallinna Tehnikaülikooliga edukas koostöö, mille eesmärk on arendada erialaharidust ning kasvatada professionaalset järelkasvu. Ettevõtte toel välja antud magistriõppe stipendiume on pälvinud Miia Rõõm, Teet Reinson, Martin Talvar, Jürgen Sarmet, Ats Pildre ja Kaspar Vitsur. Aastani 2012 panustas Merko professor Heinrich Laulu nimelise noore õppejõu/teadlase stipendiumi, mille on saanud Targo Kalamees, Raido Puust, Hendrik Voll, Andrus Räämet, Madis Ratasepp ja Ivar Annus.
Tänavu novembris allkirjastatud AS Merko Ehitus Eesti noore teadlase ja õppejõu stipendiumi ning ehitusteaduskonna inseneriõppe üliõpilase stipendiumi leping kehtib aastani 2016.

Lisaks toetab Merko 12. novembril avatud Tallinna Tehnikaülikooli interdistsiplinaarset innovatsioonikeskust MEKTORY.

Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener-, elektri- ning elamuehituse töid. Ettevõte kuulub Tallinna börsil noteeritud Merko Ehitus kontserni.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tühjenevad kortermajad kujutavad endast järjest suuremat probleemi

29.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti Korteriühistute Liit on ette valmistanud analüüsi “Korterelamupiirkondade perspektiiv tervikliku ruumilise renoveerimise osas lähtudes regionaalsetest ja demograafilistest trendidest”, mis annab ülevaate eluasemevaldkonna tegevusi koordineerivatest õiguslikest regulatsioonidest, Eesti naaberriikide kogemustest ning pakutud välja lahendused korterelamuvaldkonna stabiilseks arenguks Eestis.

Analüüs viitab ühe suure probleemina tühjenevatele korterelamutele maapiirkondades või ka linna äärealal. “Tihti asuvad need hooned ka pika küttetrassi lõpus ning nende kütmine kaugküttega on üleliia kulukas.

Juhul kui majas osa vaid kortereid on asustatud, muutub maja kui terviku kütmine elanikele veelgi kulukamaks. Tihti on korteriomanikud ka vähese maksejõuga, nende hulgas võib olla pensionäre või töötuid,” tõi analüüsi autor, EKÜL nõukogu esimees Marit Otsing välja murekohad.

“Arengufondi koostatud kaugkütte energiasäästu alase uuringu andmetel on Eestis 49 kaugküttevõrku, mis on hinnatud jätkusuutmatuks ning mis tuleks põhimõtteliselt sulgeda. Sellises olukorras tuleb vaadelda korterelamute tuleviku ning kaugkütte teemat piirkonnas tervikuna,” selgitas ta.

“Meie ettepanek on, et omavalitsus, mille territooriumil on elamud, kus osa kortereid on tühjaks jäänud, teeb neile elamutele auditi, hinnates nende seisundit ja prognoositavat elanike arvu. Võimalusel renoveeritakse mõni paremas tehnilises seisundis olev korterelamu omavalitsuse, riikliku toetuse ja elanike kaasfinantseerimisel ning elanikele pakutakse võimalust koonduda elama renoveeritud majja. Amortiseerunud elamud lammutatakse,” rääkis ta.

“Analüüsitakse kaugkütte jätkusuutlikkust piirkonnas ning töötatakse välja alternatiivkütte võimalused. Riiklikul tasandil on vaja eraldada toetusi amortiseerunud hoonete lammutamiseks ning kaugküttepiirkondade reorganiseerimiseks perioodil 2014–2020.” nentis Otsing.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tartu kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne läheb avalikule arutelule

29.11.2013 Tartu.ee

Tartu linnavalitsus suunas avalikule väljapanekule Kesklinna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, mis käsitleb linnavolikogus 27. juunil 2013 heaks kiidetud Tartu kesklinna üldplaneeringu eskiislahendust.

Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku sõnul on tegemist kesklinna üldplaneeringu lõpplahendust mõjutava olulise dokumendiga. Aruandes toodud mõjude hindamise tulemused ja ettepanekud näitavad, et praeguseks valitud planeeringu põhisuunad on õigustatud ja kesklinna tihendamine on kõiki mõjuvaldkondi analüüsides tervikuna positiivse iseloomuga.

Planeeringualaks on Tartu kesklinn (linna üldkeskus), mis piirneb Tartu linna üldplaneeringu järgi Pargi ja Aida tänava, Emajõe, Paju tänava, Pika, Sauna, Laia, K. E. von Baeri, Vallikraavi, J. Kuperjanovi, Pepleri ja Väike-Tähe tänavatega ca 180 ha suurusel alal.

Üldplaneeringu üks ülesanne on kujundada kesklinna ruumilise arengu põhimõtted ning hinnata ruumilise arenguga kaasneda võivaid majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi mõjusid. Mõjude hindamise tulemusena selgus, et valdavalt ei kaasne hindamise aluseks olnud eskiislahenduse elluviimisega eeldatavalt otseselt olulist negatiivset keskkonnamõju.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes võrreldakse enne Teist maailmasõda hoonestatud olnud alade taashoonestamisel põhinevat stsenaariumi situatsiooniga, mis kujuneks olemasoleva olukorra jätkudes. Leiti, et Tartu linna ja kesklinna konteksti arvestades oleks täiendav hoonestamine pigem positiivne. Kaasnevad võimalikud negatiivsed mõjud linnaloodusele on eeldatavalt piisaval määral leevendatavad.

Avalik väljapanek toimub 09.12.2013-12.01.2014 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees aadressil Raekoja plats 3.

Avalik arutelu toimub 13. jaanuaril 2013 kell 17.00 Tartu Raekoja saalis.

Skanska lahkub järgmisel aastal Eesti turult

29.11.2013 Tõnu Toompark

Skanska lõpetab järgmise aasta lõpuks Eestis tegevuse ning võõrandab või sulgeb oma Eestis tegutsevad üksused.

Skanska viib oma pooleliolevad projektid lõpule ja täidab kõik kohustused oma töötajate ja koostööpartnerite ees. „Viime kõik juba alustatud projektid lõpule vastavalt kokkulepitud tingimustele, samuti täidame kõik garantiikohustused“, kinnitas Skanska AS-i juhatuse esimees Andres Aavik.

„Meie jaoks on väga oluline oma töötajate heaolu ja edasine käekäik. Kõik töötajad, kes soovivad, saavad professionaalsel tasemel nõustamist“, lisas Aavik.

Skanska AS on Skanska Oy tütarettevõte, mis on Skanska esindus Eestis. Aavik jääb Skanska AS-i tööle ja juhib tegevuse lõpetamisega seotud toiminguid. Skanskal on välja töötatud plaan eri üksuste, kinnisvara ja muude varade võõrandamiseks.

“Eesti turg on väike ja suurte kõikumistega ning konkurents väga tihe. 2014. aasta väljavaated siinsel turul näivad olevat nõrgad. Ka üldised lepingutingimused Eesti turul ei ole, Skanska riskijuhtimissüsteemi nõudeid arvestades, sageli sobivad: projektide rahavood on üldjuhul negatiivsed ja töövõtjal on piiramatu vastutus, millega meil on raske leppida. Sellises olukorras oleme otsustanud Eesti turult lahkuda,” selgitas Skanska Oy peadirektori asetäitja Tuomas Särkilahti lahkumise põhjusi.

Tartu Ülikooli kinnisvara juht läks 1Partner Advisory juhatajaks

29.11.2013 Tõnu Toompark

Tartu Ülikooli kinnisvaraosakonna juht Erkki Ääremaa asus tööle kinnisvarainvesteeringute nõustamisega tegeleva 1Partner Advisory juhtivpartnerina.

Erkki Ääremaa hakkab vastutama 1Partner kinnisvaragrupi ja selle klientide investeeringute juhtimise eest, mille maht on 20 miljonit eurot.

1Partner grupi suurosaniku Tanel Tarumi sõnul on ettevõte teinud juba mõnda aega vaikselt tööd, et kasvatada nõustamise ja investeeringute juhtimise portfelli, mille käive on igapäevasest vahendustegevusest suurem. “Napsasin enda meeskonda 20 aastat kinnisvarasektoris juhtivatel kohtadel töötanud mehe, kellel on selge visioon ja tegevusplaan, kuidas seda äri kasvatada,” ütles Tarum.

Avalikus sektoris töötades vastutas Erkki Ääremaa viimastel aastatel enam kui 40 miljoni euro väärtuses ehitusprojektide ning 300 000 ruutmeetri suuruse kinnisvaraportfelli haldamise eest. Varasemalt on Erkki Ääremaa töötanud ka suurettevõttes E.L.L. Kinnisvara finantsdirektorina.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Ehitusmahud kasvasid III kvartalis

29.11.2013 Statistikaamet

Eesti ehitusettevõtted ehitasid 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes Eestis ja välisriikides kokku 4% rohkem, teatab Statistikaamet.

III kvartalis ehitati omal jõul 697 miljoni euro eest, sellest hooneid 380 miljoni ja rajatisi 317 miljoni euro eest. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes hoonete ehitamine 4% ja rajatiste ehitamine 5%.

Ehitusmahtude kasv kohalikul ehitusturul tulenes põhiliselt hoonete uusehituse elavnemisest, mida toetas ka taristuobjektide ehitus. Hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd jäid eelmise aasta tasemele.

Aasta esimesel poolel langustrendil liikunud välisriikides ehitamine pöördus III kvartalis väikesele tõusule. Välisriikides tegutsevate Eesti ehitusettevõtete ehitusmaht suurenes 2012. aasta III kvartaliga võrreldes 2%. Kasv tulenes põhiliselt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 2013. aasta III kvartalis 8%.

Ehitisregistri andmetel lubati 2013. aasta III kvartalis kasutusse 436 uut eluruumi, s.o 50 eluruumi rohkem kui mullu III kvartalis. Ligi pool valminud eluruumidest asus ühepere-, kahepere või ridaelamus. Enim valmis uusi eluruume Tallinna lähiümbruse valdades. Nõudlus uutele hea asukohaga kvaliteetsetele elamispindadele püsib. 2013. aasta III kvartalis väljastati ehitusluba 784 eluruumi ehitamiseks, mida on ligi neljandiku võrra rohkem kui mullu III kvartalis. Eelistatuim elamutüüp oli korterelamu.

Kasutusse lubati 223 mitteelamut kasuliku pinnaga 176 500 ruutmeetrit. Enim lisandus uut lao- ja põllumajandushoonete pinda. 2012. aasta III kvartaliga võrreldes suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusmahuindeks ja selle trend, I kvartal 2000 – III kvartal 2013 (2010. aasta kvartalite keskmine = 100)

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

2. detsembril toimub Supilinna planeeringu avalik arutelu

29.11.2013 Tartu.ee

Tartu linnavolikogu võttis vastu ja suunas avalikule väljapanekule teemaplaneeringu “Supilinna linnaosa miljööväärtusega hoonestusala kaitse- ja kasutamistingimuste ning linnaosa maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste täpsustamine ning täiendamine”.

Planeeringuteenistuse juhataja Indrek Ranniku rõhutas: “Linnaosa teemaplaneeringut ei koostata iga aasta. Tuletame meelde, et praegu kehtiv eelmine Supilinna käsitlev planeering kehtestati üle 10 aasta tagasi ja vahepealsel ajal on see olnud ehitamise aluseks sõltumata sellest, et nii mõnelegi elanikule või arendajale ei ole sealsed reeglid olnud meeltmööda. Sellest tulenevalt kutsume kõiki veel kord arutama linnaosa tuleviku üle nii ühe krundi kui ka kogu linnaosa tasandil.”

Planeeringuala pindalaga ligi 50 hektarit paikneb Emajõe, Kartuli, Oa, Marja, Herne, Meloni, Kauna, Tähtvere ja Kroonuaia tänava vahelisel alal.

Teemaplaneeringu koostamise eesmärk on tagada kaitse- ja kasutamistingimustega Supilinna miljööväärtusliku hoonestusala ja seda kujundavate ehitiste, krundistruktuuri, maastikuelementide ja miljöö eripära ning avanevate kaug- ja sisevaadete säilimine.

Avalik väljapanek toimub 04.11.─16.12.2013 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna fuajees aadressil Raekoja plats 3.

Avalikud arutelud toimuvad 02.12.2013 ja 27.01.2014 kell 15.00 linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna nõupidamisruumis aadressil Raekoja plats 3, III korrus, tuba 303.

Bauhof avas kaupluse Mustika keskuses.

29.11.2013 Tõnu Toompark

Täna hommikul kell 10.00 avas uksed Bauhofi kolmeteistkümnes kauplus Eestis – Mustika keskuses. Avatud kauplus on ühtlasi neljas Bauhofi kauplus Harjumaal.

Juba kella üheksa paiku kogunesid kliendid välisukse juurde ootele, sest avamise puhul pakkus Bauhof esimesele 300-le kliendile veekeetjat või soojapuhurit kõigest 5.- euro eest. Pool tundi pärast kaupluse avamist olid soojapuhurid juba müüdud ning infoboksis käis vilgas tegevus Meistriklubi kaartide vormistamisel.

„Kuna piirkond on meile uus, siis oleme otsustanud jagada tasuta Meistriklubi kaarte aasta lõpuni,“ selgitas Bauhofi turundusdirektor Britte Maidra. Meistriklubi kaart annab sisuliselt kõigist ostudest allahindluse ning kogub boonusraha.

Maidra sõnul on Mustika keskuses avatud Bauhof uue linnakaupluse kontseptsiooniga, kus on arvesse võetud Mustamäe ja ümberkaudsete piirkondade klientuuri, st eriti lai sortiment on just siseviimistlus-, santehnika- ja aiakaupade osas. Jõulude eel on lai valik nii jõuluehteid, -valgustust, kui ka palju erinevaid jõulutaimi nii koju kui kontorisse.

Bauhof Mustika kaupluse külastajaid teenindab kokku ligi 20-ne liikmeline meeskond.

Bauhof on Eesti suurim jaekaubandusettevõte ehitusmaterjalide sektoris. Bauhofil on tänaseks juba 13 kauplust Eestis. Bauhof Grupi 2012. aasta käive oli 97 mln eurot, olles 2012 aasta tulemuste põhjal jätkuvalt Eesti suurima turuosaga ehitusmaterjalide ja aiakaupade müüja. Bauhof Group AS-i 2012. a. käive Eestis kasvas 10% ning aasta lõpetati 74,6 miljonilise müügitulu ning 3,5 miljonilise ärikasumiga. Ettevõttes töötab ligi 500 inimest.

Lähiaastatel on ettevõte lubanud avada Eestis veel vähemalt viis kauplust.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Rikkaks üüriäris: Leppetrahv üürnikule lepingu rikkumise eest – kas saab ja tohib?

28.11.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli kirjutavad üürileandjad üürilepingusse sisse leppetrahve eluruumis suitsetamise, üürimaksetega hilinemise või muude lepinguliste tingimuste rikkumiste eest.

Võlaõigusseadus ütleb selgesõnaliselt: kokkulepe, millega eluruumi üürnikku kohustatakse lepingu rikkumise korral tasuma leppetrahvi, on tühine.

Seega on leppetrahvi nõudmine õigustühine, vaatamata sellele, et üürnik on lepingus trahvi olemasolu allkirjaga lepingul aktsepteerinud. Kui üürileandja nõuab üürnikult leppetrahvi, siis ei pea üürnik seda tasuma.

Leppetrahvid või ülikõrged viivised võivad ehk siiski väiksema juriidilise teadmisega üürniku distsiplineerida õigeaegselt üürimakseid tasuma.

Kohust või üürivaidluskomisjoni ei ole üürileandjal mõtet leppetrahvide üürnikult väljanõudmisega tülitada.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Swedbank: Eesti ärikeskkond sel aastal paranes

28.11.2013 Tõnu Toompark

Eesti ärikeskkond 2013. aastal veidi paranes ja püsis kümne Läänemere regiooni riigi keskmisel tasemel. Eestit edestasid Soome (kõrgeim hinnang), Norra, Rootsi, Taani ja Saksamaa. Eestist said madalama hinnangu Leedu, Läti, Poola ja Venemaa, selgub Swedbanki koostatud Läänemere piirkonna konkurentsivõime indeksist.

Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul paranes hinnang Eesti ärikeskkonnale eelmise aastaga veidi tänu maksude alanemisele ja ettevõtete rahastamise kättesaadavuse paranemisele. „Viie aasta jooksul on Eesti teinud kõige suuremaid edusamme innovatsiooni ja tööturu valdkondades. Naabritest on mahajäämus suurenenud logistika ja transpordi infrastruktuuri vallas,“ märkis ta.

Mertsina sõnul näitab majanduskasvu oluline aeglustumine sel aastal tagasihoidliku ekspordi ja investeeringute tõttu Eesti majanduse haavatavust. „Lühikeses perspektiivis ohustab Eesti majanduse tasakaalulist arengut Swedbanki hinnangul kõige rohkem palkade ja tootlikkuse kasvu erinevus, mis seab löögi alla ettevõtete kasumid ja investeeringud. Pikas perspektiivis on Eesti suurimaks probleemiks vähenev ja vananev rahvastik, mis hakkab avaldama järjest suuremat mõju tööjõuturule ja riigirahandusele,“ selgitas Mertsina.

„Konkurentsivõime ja elatustaseme suurendamiseks tuleb reformidega jätkata ning palga ja elatustaseme tõusu aluseks on tootlikkuse kasv. Viimasel kolmel aastal ei ole aga Eestis tööjõu tootlikkuse vallas konvergentsi Euroopa Liiduga toimunud ja Eesti on selle näitaja poolest Euroopa Liidus viimaste seas,“ lisas Mertsina.

Swedbank koostab 2010. aastast alates Läänemere regiooni konkurentsivõime indeksit. Indeks koosneb kümnest valdkonnast, mis Swedbanki arvates iseloomustavad vastava riigi ärikeskkonda ja konkurentsivõimet. Indeks võimaldab võrrelda Läänemere äärsete riikide arengut omavahel ja eelmiste aastatega võrreldes.

RKAS soovib leida maaklerteenust 96 kinnisvaraobjekti müümiseks

28.11.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS kuulutas välja maaklerteenuse riigihanke ettevõtte kinnisvaraportfellis oleva 96 kinnisvaraobjekti müümiseks. Müügiportfelli kuulub 84 korterit ja 12 hoonestatud kinnistut, sealhulgas 3 mõisakompleksi.

Korteriomandeid asuvad üle Eesti kõigis maakondades ja nende miinimumhind kokku on 1 029 720 eurot.

Elamispinnad ei ole üürilepingutega koormatud. Hoonestatud kinnistute miinimumhind kokku on 1 840 000 eurot.

Hange on jaotatud kaheksaks osaks:

Harjumaa – 19 korteriomandit
Rapla- ja Järvamaa – 10 korteriomandit
Jõgeva-, Tartu- ja Viljandimaa – 14 korteriomandit
Põlva-, Võru- ja Valgamaa – 17 korteriomandit
Pärnu- ja Läänemaa – 6 korteriomandit
Hiiumaa – 1 korteriomand
Ida- ja Lääne-Virumaa – 17 korteriomandit
Mitteelukondlikud kinnistud – 12 hoonestatud kinnistut

Pakkumust on lubatud esitada ühele või mitmele osale. Edukaks tunnistatakse pakkumus, millega küsitav teenuse protsendimäär on madalaim.

Riigihanke „Maaklerteenus I“ kutse on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 147926. Pakkumiste esitamise aeg on 16. detsember 2013 kell 14:00.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinna uue kohtuhoone rajamise koostöökokkulepe sai allkirjad

27.11.2013 Tõnu Toompark

Justiitsminister Hanno Pevkur ja Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juht Jaak Saarniit allkirjastasid täna koostöökokkuleppe Lubja tänavale uue kohtuhoone rajamiseks. Lubja tänavale rajatavasse kohtumajja kolib seni kokku kolmes hoones asunud Harju maakohus, millele lisanduvad Põhja ringkonnaprokuratuur ning Registrite ja infosüsteemide keskus.

“Kuna Harju maakohus ja Põhja ringkonnaprokuratuur asuvad täna kokku neljas erinevas hoones, on kodanikule uue maja peamiseks eeliseks lisaks kaasaegsetele ruumidele väga hea asukoht. Lubja tn 4 asukoht on nii autot, rongi, bussi või trammi kasutava inimese jaoks väga hästi ligipääsetav ja lihtsalt leitav,“ märkis minister Pevkur koostööleppe allkirjastamisel.

„Samuti on minu jaoks oluline, et Eesti suurima koormusega kohtumaja oleks kohtupidamiseks väärikates tingimustes ning maja valmiks hiljemalt Eesti riigi 100. sünnipäevaks. Rääkimata uue hoonega kaasnevatest normaalsetest töötingimustest nii kohtunikele, kohtu personalile kui näiteks advokatuurile, kellele peaks uues majas olema kõikide advokaatide käsutusse antav kohtuistungiks ettevalmistusruum,“ täiendas Pevkur oma ootusi seoses uue majaga.

Kohtuhoone rajamiseks on Riigi Kinnisvara AS-il plaanis kuulutada tuleval aastal välja rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, misjärel alustatakse projekteerimistöödega. Valmivasse hoonesse on planeeritud umbes 14 200 ruutmeetrit üüritavat pinda, mis on ligi 2500 ruutmeetrit vähem kui praegu erinevate asutuste kasutuses olev pind.

2010. aastal kehtestati Lubja 4 detailplaneering, mis võimaldab sinna rajada kuni kaheksakorruselise hoone.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Venemaalased üürivad Tallinnas usinalt pühadekortereid

27.11.2013 Uuve Mast

Lähenevad pühad ja aastavahetus meelitavad Tallinnasse hulgaliselt külalisi Venemaalt. See hoogustab ka kesklinna üüriturgu, sest hotellides peatumise kõrval on idanaabrid aina enam hakanud eelistama ka mugavaid südalinnakortereid.

Põhjuseid selliseks valikuks on kaks. Esiteks hotellikohtade nappus ja nende kallinemine aasta lõpus ning teiseks ka soov omada privaatsust, suuremat pinda ja kööki.

Eelistatuimad on kahetoalised korterid uutes, peamiselt vanalinna ümbruskonnas asuvates majades. Kui saabub suurem seltskond, üüritakse ka avaramaid kortereid. Pakutavad pinnad peavad olema täielikult möbleeritud, varustatud voodipesu, kööginõude ja olmetehnikaga. Kirss tordil on jõulukaunistused, lillebuketid, puuviljavaagen ning šampanja. Ilusad ja sõbralikud pisidetailid panevad idanaabritel silmad särama.

Üüritakse mõneks päevaks, aga ka nädalaks. Kui ollakse kauem, käiakse vahepeal ka mujal Eestis või Riias, samas üüri makstakse ka ära oldud aja eest.

Sarnaselt hotellidele makstakse ka siin päevahinda, mis on enamasti vahemikus 200-300 eurot. Kuid südalinnast mõnevõrra eemal võib sarnase korteri üürida ka 50 euro eest.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uus ehitusmäärus on detailplaneeringute algatamist kiirendanud märkimisväärselt

27.11.2013 Tallinn.ee

Mullu novembris jõustus Tallinna uus ehitusmäärus. Uus määrus ei nõua enam detailplaneeringu algatamise – eelse eskiisi koostamist. Võrreldes eelmise kehtinud korraga võimaldab praegune määrus algatada detailplaneeringuid pea üheksa korda kiiremini.

„Uue ehitumääruse suuremaid eesmärke oli muuta planeeringute koostamine lühemaks ning läbipaistvamaks. See oli ka põhjus, miks loobusime detailplaneeringute algatamise-eelse eskiisi koostamise nõudest,“ selgitab Linnaplaneerimise Ameti juhataja Anu Hallik-Jürgenstein ja lisab, et kui varasemalt kulus Tallinnas algatamisele keskmiselt 3 aastat ja 7 kuud, siis nüüd kestab algatamine keskmiselt 4 kuud ja 24 päeva.

Eelmise aasta 1. novembrist käesoleva aasta 30. novembrini ehk siis aasta jooksul algatati Tallinnas 118 detailplaneeringut. Samal perioodil kehtestati 84 detailplaneeringut.

„Taotlusest kehtestamiseni kulus kehtestatud planeeringute puhul keskmiselt 5 aastat ja 6 kuud. Kõige kiiremini kehtestati detailplaneering 8 kuu ja 3 päevaga, sellel juhul oli tegemist juba uue korra alusel algatatud planeeringuga,“ sõnab Hallik – Jürgenstein ja loodab, et algatamise kiirenemine mõjutab positiivselt planeeringule kuluvat aega tervikuna. „Planeeringute kohta esitati vastuväiteid viiendikul juhtudest. Vastuväidete lahendamine pikendas planeeringumenetlust keskmiselt 2 aastat ja 4 kuud.“

Järgmine suurem eesmärk on tuleva aasta maikuus rakendada uus planeeringute register, mis võimaldab kogu planeerimisprotsessi viia läbi elektrooniliselt. „See saab olema kättesaadav kõigile huvilistele, on olulisel määral kasutajasõbralikum ja lihtsamini hoomatav kui täna kasutusel olev,“ lisab Hallik-Jürgenstein lõpetuseks.

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) tegevdirektor Tõnis Rüütel ütles, et EKFL kuulutas Tallinna uue ehitusmääruse eest Tallinna Linnaplaneerimisameti tänavu kevadel „Kinnisvara tegu 2012“ laureaadiks.

EKFL-i tunnustusega märgiti Linnaplaneerimisametit ära just seetõttu, et uue ehitusmääruse rakendamine tagab ennekõike planeeringute menetlemise aja tuntava lühenemise, menetluse parema jälgitavuse ning halduskoormuse vähenemise.

Kinnisvaraarendajad on rahul, et uus ehitusmäärus ei nõua enam detailplaneeringu eskiisi koostamist. Kuna eskiisi koostamine ja menetlemine võttis kolmandiku kuni poole planeeringu koostamisele kuluvast ajast, peaks detailplaneeringu menetlemisele eelnevast dubleerivast eskiisimenetlusest loobumine menetlusaega oluliselt lühendama.

Teiseks oluliseks muudatuseks on detailplaneeringu esitamine, menetlemine ja kooskõlastamine elektroonselt. Ka see lühendab kuluvat aega, märkis Tõnis Rüütel.