Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Ilmunud on uued inglisekeelsed DTZ turuülevaated

23.10.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on uued inglisekeelsed DTZ turuülevaated (2013.aasta I poolaasta):

Allikas: DTZ.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Koolitus Kinnisvara ABC algab 11/11/2013

22.10.2013 Tõnu Toompark

Esmaspäeval 11/11/2013 algab Kinnisvarakoolits selle sügise koolitus “Kinnisvara ABC“. Kinnisvarakoolitus on suunatud kõikidele, kes soovivad laiapõhilist sissejuhatust kinnisvaravaldkonda.

Kinnisvara ABC raames tulevad käistlusele kinnisvaraturg, kinnisvarateenused, finantseerimine, hindamine ja kinnisvaravahenduse ja maakkleritegevuse valdkond. Eraldi heidamine pilgu projekteerimise ja ehituse teemadele.

Suur osa koolitusest on pühendatud juriidiliste teemade käsitlemisele.

Koolitust viivad läbi Tõnu Toompark, Evi Hindpere, Maila Moor, kes on kõik pikaajalise kogemusega oma valdkonna praktikud.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 11.-14.11.2013 kell 16:00-19:15.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Enampakkumisele tuli hulgaliselt soodsa hinnaga kinnisvara

22.10.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavaraamet pani avalikule kirjalikule enampakkumisele mitmeid kinnistuid ja korteriomandeid, neist hinnalisimad on kesklinnas asuvad mitteeluruumid ning Lasnamäel asuv kinnistu.

Ümera tn 30 kinnistu alghind on 207 712,86 eurot. Hoonestamata ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 4801 m2.

Ühtse müügiobjektina on alghinnaga kokku 262 500 eurot enampakkumisel Narva mnt 19//21//23-69 ja Narva mnt 19//21//23-72 korteriomandid, mille reaalosadeks on 128,2 m2 ja 164 m2 suurune mitteeluruum.

Lasnamäel asuv Paekaare tn 42-6 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 32,7 m2, on enampakkumisel alghinnaga 32 200 eurot ning Pallasti tn 2-11 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 30,8 m2,on enampakkumiselalghinnaga 22 100 eurot.

Enampakkumisel on ka kolm Keila vallas Kloogaranna külas asuvat kinnistut – Koidu tee 8 kinnistu, Koidu tee 11 kinnistu ja Koidu tee 12 kinnistu, elamumaa sihtotstarbega kinnistute alghinnad on 26 700 ja 27 200 eurot, kinnistute pindalad on 1561 m2, 1696 m2 ja2410 m2.

Sõpruse pst 3-28 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 11 000 eurot, korteriomandi reaalosaks on 16,5 m2 suurune eluruum. Alghinnaga 9700 eurot on enampakkumisel Süsta tn 3‑9a korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 17,1 m².

Nõmme linnasoas asuv Vääna tn 27-8 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 18 100 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 33,2 m2. Põhja-Tallinna linnaosas asuv Kopli tn 88-38 korteriomand, mille reaalosaks korter üldpinnaga 25,8 m², on enampakkumisel alghinnaga 17 300 eurot.

Lasnamäe linnaosas asuva Kalevipoja põik 3a kinnistu alghind on 47 933,74 eurot, kinnistu sihtotstarve on ärimaa ning pindala 600 m2. Põhja-Tallinna linnaosas asuva ärimaa sihtotstarbega, 353 m2 suurseKöie tn 2a kinnistu alghind on 30 720 eurot.

Enampakkumisel on ka Harjumaal Vasalemma alevikus asuv elamumaa sihtotstarbega Tööstuse tn 1 kinnistu, mille pindala 4536 m² ja alghind 9000 eurot ning alghinnaga 2930 eurot Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 60,4 m².

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Eesti kinnisvaraturg ja kinnisvara hinnaindeksid 2013. a. III kvartalis

22.10.2013 Tõnu Toompark

Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta kolmanda kvartali tehingute andmed on kontrollitud.

2013. aasta kolmandas kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 815 tehingut ligikaudu 630 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati kolmandas kvartalis kokku 12 451 kinnisvara tehingut 545 miljoni euro väärtuses.

Kokku vahetas kolmanda kvartali jooksul omanikku ligi 37 340 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 33 742 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Saare maakonnas – 4 458 hektarit, kõige vähem Ida-Viru maakonnas – 1 088 hektarit.

Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2013. aasta kolmandas kvartalis võrreldes 2012. aasta kolmanda kvartaliga 15,9%, kuid võrreldes eelmise kvartaliga langes indeks 0,9% võrra.

Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 21,8%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,7% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 8,6%.

Allikas: Maa-amet

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

Kuidas investeerimisobjektile esmast analüüsi teha?

22.10.2013 Kristjan Gross

Kinnisvara investeerimisobjekte otsides tasuks lähtuda ka kinnisvara hindamisel kasutatavast parima kasutuse põhimõttest. Sisuliselt kõik eksperthinnangud sisaldavad parima kasutuse analüüsi, kuid see pole nii oluline korterite ja üksikelamute puhul, kuivõrd selliste varade puhul, kus alternatiivseid kasutusvõimalusi on mitu või mida ei kasutata väärtuse seisukohast parimal otstarbel.

Füüsiliselt võimalik ja seadusega lubatud. Esmalt analüüsitakse, kas planeeritav tegevus on füüsiliselt võimalik ja õiguslikult lubatav. Õigusliku lubatavuse nõue on sageli seotud maa ehitusõigusega – tuleb selgeks teha, mida lubab üldplaneering ja ehitusmäärus. Nendes piirkondades, kus on detailplaneeringu kohustus, on planeering möödapääsmatu, kuid eeldatav ligikaudne ehitusmaht on mingil määral siiski tuletatav. Teisisõnu peab saama selgust, kas planeeritav tegevus on juriidiliselt lubatud. Siin on soovitatav suhelda kohaliku omavalitsusega ja võimalusel taotleda projekteerimistingimused, et saada teada lubatud tegevused.

Füüsiline võimalikkus tähendab hinnangu andmist õiguslikult lubatava kasutuse füüsilise teostatavuse tehnilise võimalikkuse kohta. Kui hinnang sellele on positiivne, tuleb anda hinnang ka kulude kohta, mida kasutuse muutmine endaga kaasa toob.

Hoonestamata maad. Parima kasutuse analüüs peab andma vastuse küsimusele: milline kasutus tagaks maa kõrgeima väärtuse? Näiteks suuremas linnas heas asukohas elamumaa sihtotstarbega maa-ala kasutusfunktsiooni muutmine ärimaaks või korterelamumaaks detailplaneeringu kaudu suurendab vara väärtust – mida suurema elamu või ärihoone võib ehitada, seda kõrgem on maa väärtus.

See-eest hajaasustuses, suurematest keskustest eemal asuvate maade suhtes tuleb olla tähelepanelikum ning analüüsida põhjalikumalt turgu. Näiteks kas praegune põllumaa kasutus tasub muuta elamukruntideks? Sõltuvalt asukohast võib nõudlus põllumaade vastu olla suurem kui elamumaa vastu, mistõttu ei pruugi ära tasuda planeeringu koostamise ja trasside rajamisega kaasnevad kulud.

Hooned ja hooneosad. Parima kasutuse analüüsil lähtutakse kinnisvara kasutusest arvestades olemasolevaid parendusi. Küsimus on, kas olemasolev kasutus on konkreetset turusituatsiooni arvestades parim kasutus või on otstarbekas seda muuta?

Võimalikke lahendusi on kolm: jätkata senist kasutus, muuta senist kasutust (rekonstrueerida, renoveerida, laiendada) või lammutada hoonestus ja ehitada uus.

Näiteks võib tuua pööningukorrused. Pööning, kus on tuvid ja kola, on üsna väheväärtuslik, sest sellel puudub kasulikkus omanikule. Kui juriidiliselt on katusekorruse väljaehitamine võimalik, tuleb analüüsida, kas see on füüsiliselt võimalik. Sellele järgneb majandusliku teostatavuse kontroll – kas saadav tulu on suurem kui eelnevaga kaasnev kulu.

Teiseks näiteks võib tuua vanemad hooned, mis on moraalselt vananenud – ruumilahendus ja kasutusfunktsioon ei taga jätkuvat kasutust. Tihti on sellised hooned pikalt seisnud tühjalt. Kuna hea asukohaga korterelamute arendusprojektide pakkumisi võiks olla rohkem, on uute elamute ehitamise alternatiiviks vanade hoonete kasutusfunktsiooni muutmine ja renoveerimine.

Väiksema projekti näitena võib tuua tiheda liiklus- ja jalakäijate vooga tänavate ääres asuvate korterelamute esimese korruse elamispinnad. Turul on väike nõudlus selliste korterite vastu, mistõttu likviidsus ja hind on madal. Kui aga seda pinda vaadelda äripinnana, on asukoht pigem suureks eeliseks.

Arvestama peab ka turgu. Investeerimisobjekti otsimisel peab olema loominguline, et näha tulusat projekti seal, kus keegi teine seda ei märka. Samas on oluline, et tegevus oleks seaduslik ja kohaliku omavalitsuse nõudeid järgiv.

Tasub teada

Kuidas suurendada kinnisvara väärtust planeeringu KAUDU. Muudetakse maa sihtotstarvet ja suurendatakse ehitusõigust, mistõttu maa väärtus kasvab.

Kasutusotstarvet muutes. Hakatakse vara kasutama sellisel otstarbel, mis tagab kõrgema väärtuse.

Parenduse kaudu. Ehitatakse või renoveeritakse olemasolev, mille tulemusel vara väärtus kasvab.

Kõikidel juhtul tuleb analüüsida, kas parima kasutuse definitsiooni kõik neli tingimust on ühel ajal täidetud.

Mis on mis

Parim kasutus

(ingl k highest and best use)

Vara kõige tõenäolisem kasutus, mis on füüsiliselt võimalik, vajalikult põhjendatud, õiguslikult lubatav, finantsmajanduslikult otstarbekas ning mille tulemusena hinnatav vara omandab kõrgeima väärtuse.

Allikas: hindamisstandard EVS 875-1:2010

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Statistika: Kinnisvaratehingute käive ja arv lõid viimase viie aasta rekordi

22.10.2013 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel tehti 2013 III kvartalis 13801 kinnisvaratehingute. Nende tehingute käive oli 630 miljonit eurot.

Aastataguse ajaga võrreldes kerkis kinnisvaratehingute arv 11 ja tehingute käive 16%.

Kinnisvaratehingute kvartaalne käive on viimase viie aasta rekord. Viimati nägime samal tasemel käivet 2008. aastal. Sama kehtib ka kinnisvaratehingute arvu kohta, mis oli käesoleva aasta III kvartali näitajast viimati kõrgemal 2008. aasta II kvartalis.

Kinnisvaratehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Broneerimisleping: tähendus ja millal seda sõlmida

21.10.2013 Tõnu Toompark

Broneerimislepinguid on elamuotstarbelise kinnisvara müügipraktikas sõlmitud juba üle 10 aasta. Sellele vaatamata eksitakse endiselt selle lepingu olemuses, sest broneerimislepingu nime all sõlmitakse valdavalt lihtkirjalikke eellepinguid. Sellese praktika kujunemine võib olla seotud teadmatusega või ka sooviga kiiresti mingi paber ära vormistada lootuses, et kõik laabub. Esineb ka käitumist, kus teadvalt sõlmitaksegi lihtkirjalik eelleping, kuivõrd see nagunii mingeid kohustusi kaasa ei too. Kuna valdavalt sõlmitakse kinnisvaratehinguid kinnisvarabüroode vahendusel, tuleb broneerimislepingu ja eellepingu vahel erisuste mõistmine kasuks ka kinnisvarabüroode kaudu tegutsevatele maakleritele.

Et paremini mõista erinevust broneerimislepingu ja eellepingu vahel, on oluline ennekõike teada, mida kujutab endast eelleping. Eelleping on vastavalt seadusele kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. Eelleping peab olema sõlmitud samas vormis nagu ka leping, mille sõlmimiseks pooled kohustusi võtavad. Näiteks tavapärase korteri soetamise korral tähendab eellepingu sõlmimine seda, et müüja ja ostja võtavad kumbki endale kohustuse sõlmida korteriomandi müügileping ja korteri omandi üleandmise leping ehk asjaõigusleping. Nendele lepingutele kehtestab seadus kohustusliku notariaalse tõestamise vorminõude. Kui aga eelleping sellele vaatamata sõlmitakse lihtkirjalikult, saabub tagajärjena eellepingu õigustühisus. See tähendab lihtsustatult seda, et eellepingut ei loeta sõlmituks, mistõttu selle alusel saadu tuleb teisele poolele tagastada ning mingeid leppetrahve ei ole kumbki pool kohustatud teisele poolele maksma.

Broneerimislepingu definitsiooni seadusest ei tulene. Samuti ei näe seadus sellisele lepingule ette kohustuslikku vorminõuet. Broneerimislepingu olemust on sisustanud Riigikohus selliselt, et broneerimislepingu sisu all tuleb mõista müüja kohustust jätta teatud ajaperioodi vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata. Lepingust peab aga selgelt tulenema, et tasu makstakse ainuüksi kinnisasja broneerimise eest. Broneerimislepingus ei tohi sisalduda mitte ühelgi viisil müüjale ega broneerijale kohustust müügilepingut sõlmida, sest siis ei ole enam tegemist broneerimislepinguga.

Seega seisneb broneerimislepingu mõte selles, et konkreetne objekt broneeritakse või reserveeritakse võimaliku ostja kasuks teatud kokkulepitud ajaks, kuid muid kohustusi pooltele sellega ei kaasne. Vaidluse korral lepingu olemuse hindamisel on oluliseks kriteeriumiks ka broneerimistasu suurus. Riigikohus on märkinud, et kui broneerimistasu suurus ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud näiteks selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud. Isegi kui leping on pealkirjastatud kui broneerimisleping, taandub lepingu olemuse hindamine lepingu sisule, mitte pealkirjale.

Tavapraktikas sõlmitakse veel ka selliseid broneerimislepinguid, mille kolmandaks osapooleks on kinnisvarabüroo. Kinnisvarabüroo osaleb tavaliselt lepingus vahendajana, kelle arvelduskontole kantakse müügihinna ettemaksu osa. Sellistes lepingutes lepitakse sageli kokku, et kui müügitehingut ei toimu, jääb vastav osa kinnisvarabüroole maakleritasuna. Siinkohal tuleb tähele panna, et kui sellises lepingus kinnisvara ostmist puudutavad kokkulepped on vaadeldavad tühise eellepinguna, siis olenevalt konkreetsetest asjaoludest ja lepingu muudest tingimustest, võib see tähendada ka kinnisvarabüroo kaasamist õigusvaidlusse, tuvastamaks mille eest, kelle poolt või kelle palvel raha kinnisvarabüroole kanti.

Praktikas on kasutuses ka lepingud, kus ühes dokumendis sisalduvad nii broneerimislepingule kui eellepingule omased kokkulepped. Riigikohus on küll võimalikuks pidanud, et ühes lepingudokumendis võib põhimõtteliselt olla nii broneerimisleping kui eelleping, kuid rõhutanud seejuures, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete (nt broneerimise, ehitamise või kinnisasja jagamise) tühisuse. Vaid väga loetletud juhtudel on võimalik väita, et tühise eellepinguga samas dokumendis sisalduva broneerimislepingu oleksid pooled sõlminud ka ilma eellepinguta.

Millal broneerimislepingut sõlmida

Kinnisasja ostmisel on mõtet broneerimislepingut sõlmida pigem siis, kui valitakse mitme huvipakkuva objekti vahel ja otsustusaeg on lühiajaline ning siduvaid kohustusi tehinguni jõudmiseks võtta ei soovita. Kui aga poolte tahe on kindlalt suunatud müügitehingu tegemisele, ei ole mõtet broneerimislepingu pealkirja all eellepingule viitavat dokumenti alla kirjutada. Kui mõlemad osapooled on valmis konkreetse objekti osas end siduma ja ootavad ka teise poole kohustuste kehtimist ja täitmist, on mõistlik sõlmida kohe võlaõiguslik notariaalne müügileping, mille alusel on kõigi osapoolte huvid paremini kaitstud.

Broneerimislepingu sõlmimine ei pea kõne alla tulema vaid kinnisvara müügi korral. Broneerimislepinguid saab sõlmida ka üüripinna broneerimiseks. Kuivõrd kinnisasja üürileping ei pea olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, siis ei teki korteri üürimiseks sõlmitud broneerimislepingu puhul vorminõudega seotud õiguslikke probleeme isegi siis, kui broneerimisleping ei ole korrektselt koostatud.

Pille Pettai
Partner
Advokaadibüroo Glikman Alvin & Partnerid

Tõnis Rüütel
Tegevdirektor
Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Septembris jätkus tööstustoodangu tootjahinnaindeksi tõus

21.10.2013 Tõnu Toompark

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus oli 2013. aasta septembris võrreldes augustiga 1,2% ja võrreldes eelmise aasta septembriga 4,9%, teatab Statistikaamet.

Tootjahinnaindeksit mõjutas septembris võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hindade tõus kütteõlide tootmises ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises, samuti hindade langus mäetööstuses ning toiduainete tootmises.

2012. aasta septembriga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamises ning puittoodete ja toiduainete tootmises, samuti hinnalangus metalltoodete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, september 2013
Tegevusala EMTAK 2008 järgi	September 2013– august 2013, %	September 2013 – september 2012, %
KOKKU	1,2	4,9
Töötlev tööstus	0,9	1,6
Mäetööstus	-5,5	7,1
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine	6,3	40,0
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus	0,0	0,7

Ekspordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta septembris võrreldes augustiga 0,0% ja võrreldes 2012. aasta septembriga -1,7%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid septembris keskmisest enam elektrienergia, nahktoodete, rõivaesemete ning kummi- ja plasttoodete hinnad ning langesid metallide, turbatoodete, keemiatoodete ning mööbli hinnad.

Impordihinnaindeksi muutus oli 2013. aasta septembris võrreldes augustiga 0,5% ja võrreldes 2012. aasta septembriga -2,4%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusid septembris keskmisest enam põllumajandussaaduste, elektrienergia ning naftasaaduste hinnad, samas langesid keskmisest enam rõivaesemete, metallide ja puittoodete hinnad.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Ehitushinnaindeks III kvartalis tõusis

21.10.2013 Tõnu Toompark

Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,4% ja võrreldes 2012. aasta III kvartaliga 5,3%, teatab Statistikaamet.

Ehitushinnaindeksit mõjutas III kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu ja materjali kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 60% ja üle kolmandiku.

Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,9%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 0,5% ja tööjõule 2,3%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 1,3% ja võrreldes 2012. aasta III kvartaliga 5,4%.

Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.

Ehitushinnaindeksi muutus, III kvartal 2013
	II kvartal 2013 – III kvartal 2013, %	II kvartal 2013 – III kvartal 2013, %
KOKKU	1,4	5,3
tööjõud	2,3	12,6
ehitusmasinad	0,5	4,2
ehitusmaterjal	0,9	1,6
Eramuindeks	1,1	5,4
Korruselamuindeks	1,3	4,7
Tööstushooneindeks	1,2	5,0
Ametihooneindeks	1,6	5,5

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, III kvartal 2013
	II kvartal 2013 – III kvartal 2013, %	III kvartal 2012 – III kvartal 2013, %
KOKKU	1,3	5,4
tööjõud	2,2	13,2
ehitusmasinad	0,8	0,7
ehitusmaterjal	0,8	1,5

Ajaloorubriik: Pelgulinna Aru tänava lugu

21.10.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Aru tänav algab Kolde puiesteelt, ristub Maisi, Auna, Taime, Nisu ja Rukki tänavaga ning lõpeb Kaera tänaval.

Aru tänav on ligikaudu 600 meetri pikkune. Tänva kanti linnaplaanile 26. oktoobril 1932, kuigi esimesed majad ehitati juba varem. Tänav algus on hoonestatud enne sõda, ülejäänud osa tänavast aga nõukogude ajal.

Aru tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Aru 1 – 1930. aastal.
Aru tänava äärde jääb suur koolistaadion.
Aru 11 – 1968. aastal.
Aru 13 – 1961. aastal.
Aru 15 – 1960. aastate alguses.
Aru 15a – 1969. aastal ehitatud garaaź.
Aru 17 – 1960. aastal.
Aru 19 – 1951. aastal.
Aru 19b – 1951. aastal.
Aru 21 – 1950. aastate alguses.

Aru tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Aru 4 – 1928. aastal.
Aru 6 – 1929. aastal.
Aru 8 – 1938. aastal.
Aru 10 – nõukogudeaegne administratiivhoone, kus täna asub Eesti standardikeskus.
Aru 12 – 1957. aastal ehitatud tänane Taime lasteaed.
Aru 14 – 1939. aasta paiku.
Aru 16 – elamu-büroohoone ehitatud 2005. aastal.
Aru 18 – 1953. aastal.
Aru 20 – 1953. aasta paiku.
Aru 22 – 1953. aasta paiku.
Aru 24 – 1957. aastal.
Aru 26 – 1950. aastate teises pooles.
Aru 28 – 1950. aastate teises pooles

Aru 6 elumaja

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kuidas Kalamajast sai Eesti trendikaim linnaosa?

20.10.2013 Kristel Janno

Põhja-Tallinnas, vanalinna ja mere vahel asuv Kalamaja asum on Eesti parim näide sellest, kuidas kunagine väsinud ja nukras seisus piirkond taaselustatakse. Mida enam on asumisse kolinud maksujõulist elanikkonda, seda rohkem on hakanud piirkonnas arenema ka ettevõtlus. Nüüd on selge, et 2016. aastal avab seal oma uksed ka Kunstiakadeemia.

Linnaosa positiivsete arengute taga on maailma suurlinnades levinud gentrifikatsioon ehk keskklassistumine. See tähendab ajalooliste, kuid mingil põhjustel populaarsuse kaotanud asumite taasavastamist, mõnikord ka -elustamist loomeinimeste, hiljem juba kõrgema keskklassi poolt. Kui alguses ollakse huvitatud pigem väikestest ja stuudiokorteritest, siis hiljem soovitakse aina enam ka suuri perekortereid.

Just nii on läinud ka Kalamajas. Kui asum hakkas populaarsust koguma, kolisid sinna enam ühe- ja kaheliikmelised leibkonnad – disainerid, kunstnikud, muusikud jne. Mõned aastad hiljem tekkis aina suurem nõudlus suurte perekorterite järele, sest asum oli saanud populaarseks ka kõrgema keskklassi – majandusinimeste, advokaatide, ajakirjanike ja ettevõtjate seas.

Atraktiivsust lisab asumile aina kasvav ettevõtlus, milleks on nii kohvikud, restoranid kui ka väikeärid ja töökojad. Näiteks just äsja avatakse kaua tühjalt seisnud endises raudteelaste klubi hoones Kopli tänaval viimistlussalong. Uue mõõtme asumile loob aga paari aasta pärast avatav Kunstiakadeemia renoveeritud õppehoone, mis toob Kalamajja veelgi elu juurde.

Uusarendused toovad Kalamajja suuri kortereid

Kalamajas on suurim nõudlus perekorterite järele. Kuigi hulgas vanemates majadeski on suuremaid, kolme- ja neljatoalisi kortereid, moodustavad enamiku asumi elamispindadest siiski väiksemad ühe- ja kahetoalised korterid. Uusarendused on siinkohal heaks võimaluseks perekondadele, pakkudes just suuremaid elamispindu.

Kuigi esimene arendusprojekt, Ilmarise kvartal, rajati Kalamaja äärde juba ammu enne asumi populaarseks muutumist, sai arendustegevus hoo sisse buumiaja lõpus, mil renoveeriti vanemaid hooneid ja ehitati ka mõned uued. Just sel ajal hakkasid meedias ilmuma ka esimesed artiklid loomeinimestest, kes kolisid Kalamajja elama.

Mastaapsemaks läks uute majade ehitamine ja renoveerimine aga kohe, kui kinnisvaraturg oli madalseisust üle saamas. Ehitati suurte perekorteritega kahe- kuni neljakorruselisi hooneid, näiteks Vana-Vabriku, Uus-Kalamaja ja Vabriku tänava majad ning piirkonna üks suurimaid kvartaleid Väike-Kalamaja Soo tänava alguses. Paljudel uutel korteritel on ka rõdud, mis on teine nõutud nüanss, mida seni piirkonnas praktiliselt polnudki.

Seejärel jõudis kätte nn butiikmajade ajastu, mis kestab siiani. Tegemist on üksikhoonetega, mille puhul tehakse kõik tööd algusest lõpuni nii-öelda rätsepatööna, luues erilise koosluse keskkonnast, ehituskvaliteedist ja ruumiplaneeringutest, tulles igal sammul ka kliendile maksimaalselt vastu. Sellised hooned on näiteks Graniidi 8, Vabriku 35b ja Vana-Kalamaja 21.

Puitlinnaosad on nõutud mujalgi

Ka meie lähinaabrite juures on puitasumid väga hinnas. Näiteks Stockholmi üks hinnatuimaid linnaosasid on Södermalm. Tegu on kohaga, kust võib ainsana Stockholmis leida kaunilt renoveeritud, rahulikus linnapargis asuvaid vanu puitelamuid, mis on ümbritsetud merega. Södermalmi peetakse kultuuri- ja kunstiinimeste lemmiklinnaosaks Stockholmis.

Helsinkis on puitelamutel baseeruvaks nö eliitpiirkonnaks Käpylä, mis rajati aastatel 1920-1925. Originaalidee oli ehitada odavaid, lihtsa konstruktsiooniga maju, et kergendada elamispindade nappust kogu linnas. Arhitekti mõte oli hoonestus rajada parklinnana nii, et eraldi pargialasid ei peaks rajama, vaid majad oleksidki osa sellest. Seetõttu on asum väga roheline ja looduslikult kaunis. 1960ndatel taheti terve ala lammutada ja ehitada sinna suuri korterelamuid, kuid kohalikud elanikud sõdisid vastu ja võitsid. Nüüd on piirkond väga nõutud ning müüki tuleb seal objekte harva. Kuigi piirkond ise asub mõned kilomeetrid kesklinnast eemal, on hinnatase seal südalinnaga sama.

Kalamajas läheb kõik aina paremaks

Elukeskkonna paranemine, hoonete renoveerimine ja uute rajamine Kalamajas jätkub, potentsiaali selleks on veel küllaga. Tugevnev kogukonnatunne ja täpne reeglistik miljööalana säilitab asumi olemuse ka uute majade ehitamisel.

Ettevõtete rajamine ning loome- ja haridusasutuste kolimine Kalamajja muudab linnaosa veelgi nõutumaks ka üürihuviliste seas, mis muudab piirkonna atraktiivseks ka investoritele.

Artikli allikas on
Uus Maa

Nordecon Betoon ehitas Sõmeru valda Eesti suurima viljaterminali

18.10.2013 Tõnu Toompark

Nordeconi kontserni kuuluva ettevõtte Nordecon Betoon OÜ poolt põllumeeste ühistule Kevili ehitatud viljaterminali avamispidustused toimuvad täna. Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Roodevälja külas asuva Eesti suurima viljaterminali projekteerimis- ja ehitustööde maksumuseks oli 8 miljonit eurot.

„Kevili viljaterminali puhul on tegemist selles valdkonnas omalaadse ehitusobjektiga, kus üldehituslik osa teostati vastavalt Taani päritolu seadmetarnija mudelitele ja nõudmistele, mis muutis kogu ehitusprotsessi pingeliseks ja kiiretempoliseks,“ lausus lausus Nordecon Betoon OÜ juhataja Mait Rõõmusaar. „Omades pikaaegset kogemust põllumajandusobjektide ehituse osas, pädevat meeskonda ning pidevalt uuenevat oskusteavet saime ülesandega hästi hakkama. Uus terminal on ennast juba ka töö käigus tõestanud ning tellija peaks selle tulemusega rahul olema.“

Viljaterminali ehitustööd algasid eelmise aasta oktoobris ja lõppesid tänavu septembris. Samas alustas terminal vilja vastuvõtuga põllumeestelt juba augusti keskel.

Mait Rõõmusaare sõnul on tellija teadlikult valinud terminali asukohaks raudtee ja sadama lähedase paiga, mis samas oleks võimalikult Eesti keskel. Terminalis toimub vilja vastuvõtt, kuivatamine, ladustamine ja väljastamine. Vilja ladustamiseks on ehitatud 12 suurt viljamahutit, millest igaüks mahutab ligikaudu 3300 tonni ja kuus väiksemat mahutit 500 tonnise mahutavusega.

Viljatöötlusseadmed ja konveierid asuvad 37meetri kõrguses elevaatoritornis, vastuvõtu ja pealelaadimise jaoks on tehtud eraldi hoone. Nordecon ehitas ka terminali kontorihoone-kaalumaja. Hoones asub tipptasemel labor, kus sisenevast ja väljuvast viljast võetakse proovid, mille alusel selgitatakse kvaliteediklass. Proovi analüüsimine toimub sekunditega, mistõttu on võimalik vastu võtta ja väljastada suuri viljakoguseid. Samas hoones asuvad ka autokaalud.

Nordecon Betoon on valdavalt betoonkonstruktsioonide projekteerimisele, ehitusele ja peatöövõtule spetsialiseerunud Eesti ettevõte, mis kuulub Nordeconi kontserni. Nordecon Betoon annab tööd ligikaudu 160 inimesele.

Nordecon AS (www.nordecon.com) on 1989. aastal asutatud Eesti juhtivaid ehitusettevõtteid. Alates 2006. aasta maist on Nordecon noteeritud NASDAQ OMX Tallinna börsil. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni konsolideeritud auditeerimata müügitulu oli 2012. majandusaastal ligi 160 miljonit eurot. Kontsern annab tööd ligikaudu 765 inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC

Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

18.10.2013 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi.

Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus korteriomandite valitsemises, seda enam, et antud seaduseelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

“Ühistute igapäevapraktikast tulenevalt vajaks seadus siiski ülevaatamist,” leidis Mardi. “Esmalt näiteks viivise nõue, mis võlglastega võitlemisel on väga tähtis. Viivise suurus peaks jääma selliseks, nagu see preagu on – 25,5% aastas, uus seadus tahab seda kolm korda väiksemaks teha.”

Samuti peab Mardi oluliseks põhikirja. “Uue seaduse kohaselt kaob põhikirja kohustuslikkus, ent igapäevapraktika on näidanud, et põhikiri on ühistu töös väga oluline, aidates liikmetel mõista, milline seadusesäte mida reguleerib.”

Uue seaduse kohasel tekib Mardi sõnul justkui 2 erinevat ühistut: ühed, mis on tekkinud korterimanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisilisel ning mida haldama hakkavad kinnisvarahoolduse ettevõtted, nende juhid on ka ühistu juhatuses. “Viimastega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole. Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära moodustada enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb.”

“Õiguskorra stabiilsus on korteriühistute arengu olulisim nurgakivi. Uued ja kardinaalseid muudatusi sisaldavad seadused võivad lõhkuda hästi toiminud korteriühistute liikumise sootuks,” hoiatas Mardi. “Õiguskindlus ja õigusrahu peavad olema tagatud, mingil juhul ei tohi uus seadus olla mitmeti tõlgendatav ja see peab olema arusaadav miljonile inimesele, kes täna Eestimaal kortermajades elavad. Uue seadusega ei tohi mingilgi moel kahjustada olemasolevate korteriühistute tegutsemisvabadust nende õiguslikke põhimõtteid ja kogu ühistegevusega seonduvat ideoloogiat.”

Esialgsete plaanide kohaselt peaks uus seadus jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Eesti esimene Green Building kontseptsiooniga büroohoone saab täna nurgakivi

18.10.2013 Tõnu Toompark

Täna paigaldatakse nurgakivi Tallinnasse Sõpruse puiestee äärde kerkivale Eesti esimesele rahvusvahelise Green Building sertifikaadi tingimustele vastavale ärihoonele, mille projekteerimisel ja ehitamisel kasutatavad lahendused on tänasest standardist ligi kaks korda energiasäästlikumad.

Sõpruse puiesteel järgmise aasta suveks valmivas büroohoones tagavad soojustuse, kütte-, ventilatsiooni- ja elektrilahendused selle, et energiatarbimine on viidud nii madalale kui võimalik,” selgitas hoone arendaja ning ehitaja Mitt&Perlebach OÜ arendusjuht Henri Laks. Tema kinnitusel tähendab uus büroohoone kasutajatele lisaks maailmavaatelisele argumendile tavamajadega võrreldes ka oluliselt madalamaid kommunaalkulusid.

Hoone ehitust alustati 65 maa-aluse energiavaia paigaldamisega, millega on tagatud kuni 50% soodsam talvine ruumide kütmine ja suvine jahutamine. Nii fassaadi, akende kui katuse soojustus saab olema üle pooleteise korra tõhusam kui tavalistel büroohoonetel. Maja üldpindade siseviimistluses on kasutatud võimalikult palju looduslikke materjale ning hoone üldruumid varustatakse energiasäästlike LED valgustitega.

Lisaks ühisveevärgile kasutatakse hoone all spetsiaalset vihmaveemahutit, kuhu kogutakse kokku hoone katuselt sademevesi, mida kasutatakse pärast filtreerimist näiteks tualettruumides. Hoonesse luuakse jalgrataste hoiuruum koos pesemisvõimalusega ning parklasse elektriautode laadimiskoht.

Tallinnasse aadressile Sõpruse puiestee 157 kerkiva rohelise mõtteviisi maja neljal korrusel saab olema 2500 ruutmeetrit üüritavat pinda ning 76 parkimiskohta. Loe hoone kohta täpsemalt veebilehelt www.sopruse157.ee ja vaata animeeritud tutvustust aadressil http://youtu.be/upwGbEH5a9A.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub 31/10/2013

17.10.2013 Tõnu Toompark

Oktoobri lõpus 31/10 toimub koolitus “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?”.

Kinnisvarakoolitust viib läbi Andrus Lauren, kes on RMK kinnisvaraosakonna juhataja.

Kinnisvarakoolituse “Omandiõiguse kitsendused: kui absoluutsed on kinnisasja omaniku õigused Eestis?” eesmärk on anda põhjalik ülevaade omandiga seonduvatest õigusaktidest, kinnisomandi avalik-õiguslikest ja tehinguga seatavatest kitsendustest.

Koolitus on mõeldud kinnisvaraomanikele, aga ka riigi- ja omavalitsustöötajatele, kelle tegevus seondub teiste isikute omandiga või omandiõiguse avalik-õiguslike kitsenduste seadmisega.

Koolitus “Omandiõiguse kitsendused” toimub neljapäeval 31/10/2013 kell 9:00-14:00.

Registreeru koolitusele, sest teadmised maksvad!