Täna tutvustati Ülemiste City uut arhitektuurikavandit, mis saab aluseks 35 ha linnaku ehitus- ja arendustegevusele kuni aastani 2025. Kavandi kohaselt kerkivad Ülemiste Citysse lisaks uutele äri- ja büroohoonetele ka kortermajad, spordikompleks, kultuurikeskus, pargid, kohvikud jpm, mille eesmärgiks on tuua linnakusse elu 24/7.
„Ülemiste Citysse kerkib järgmise kümne aastaga täisväärtuslik kaasaegne linnaosa,“ sõnas Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov. „Meie põhieesmärgiks on jätkata rahvusvahelise ja teadmistel põhineva töökeskkonna arendamist, kuid lisaks uutele büroo- ja ärihoonetele näeme siin tulevikus ka atraktiivset elamise, suhtlemise ja vabaaja veetmise kohta, mis tooks linnakusse inimesi ööpäevaringselt ja inspireeriks uute ärimudelite teket. Tulevikus mahutab Ülemiste City ca 15 000 töötajat ning 5 000 elanikku.“
„Ülemiste Cityst on saamas terviklik ning läbimõeldud linnakeskkond mille sarnast ei ole Eestis rajatud juba aastakümneid,“ rääkis Mainor Ülemiste ASi juhatuse esimees Toomas Aak. „Lisaks hoonete ja infrastruktuuri loogilisele ning mugavale paiknemisele on linnaku uues planeeringus tähtis koht keskkonnasõbralikkusel. See väljendub kaasaegsete ja keskkonda säästvate tehnoloogiate kasutamises, aga ka linnaku välisilmes. Ülemiste Cityt hakkab tulevikus läbima näiteks autovaba roheala ning parkimine suunatakse pigem äärealadele või maa-alustesse parklatesse, mis on kõik osa Ülemise City „targa linna“ kontseptsioonist.“
Kokku planeeritakse Ülemiste Citysse luua ca 200 000 m² büroopinda (sellest on tänaseks valmis ehitatud 70 000 m²), 125 000 m² kortereid ja 125 800 m² parkimispinda, kus on kohti enam kui 5000 autole. Lisaks on kavas rajada mitmeid avalikke asutusi nagu spordikompleks, kultuurikeskus ja kino, söögikohad, terviseasutused ning linnakus on juba olemas koolid ja lasteaed.
„Arvestades lennujaama lähedust, kavandatavat trammiühendust kesklinna ja sadamaga ning planeeritava raudteeterminali asukohta on Ülemiste Cityl kindlasti potentsiaali kujuneda oluliseks linna tõmbekeskuseks,“ kinnitas Tallinna linna peaarhitekt Endrik Mänd. „Mul on hea meel, et linnaruumi tervikvisiooni kujundamiseks ja edasise arengu kavandamiseks otsustati korraldada arhitektuurivõistlus.“
„Technopolise hallata on täna 20 ärilinnakut Skandinaavias, Baltikumis ja Venemaal, kuid Ülemiste City on neist täiesti ainulaadne. Varem ei ole me püüdnud äri- ja avalikku ruumi sellises mahus ühendada,“ märkis Technopolis Plc esindaja Martin Seppälä. „Projekti toimimisel on eeliseks kindlasti ka Ülemiste City suurepärane asukoht – linnak paikneb Tallinna lennujaama, rongijaama ning suurte magistraalide vahetus lähedus ning vaid 10 minutilise autosõidu kaugusel Tallinna kesklinnast ning sadamast. Meie jaoks on see omamoodi pilootprojekt katsetamaks, kas sarnast linnaku mudelit võiks proovida ka mujal.“
2013. aasta teisel poolel toimunud kutsutud rahvusvahelise arhitektuurikonkursi Ülemiste City arhitektuurilahenduse loomiseks võitis Põhjamaade arhitektuuribüroo Tengbom Eriksson Architects Ltd.
Ülemiste City (www.ulemistecity.ee) on Tallinna Lennujaama vahetus läheduses asuvale endise Dvigateli tehase territooriumile loodud kaasaegne linnaosa. Kokku 35 ha alal on tänaseks välja ehitatud ca 70 000 m² kaasaegset büroopinda ning rajatud on hästitoimiv majandusstruktuur, lisaks on linnakus veel ca 120 000 m² tööstus- ja laopinda. Täna tegutseb Ülemiste Citys üle 200 ettevõtte, kus on endale töökoha leidnud ca 6000 töötajat. Ülemiste City linnaosa arendavad Technopolis Ülemiste AS ja Mainor Ülemiste AS.
Neljapäeval 13/02/2014 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“, mida viivad läbi Eesti Kinnisvara Hindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.
EfTEN Kinnisvarafond teenis 2013 aastal esialgsetel auditeerimata andmetel 10,210 miljonit eurot puhaskasumit, aasta varem moodustas kinnisvarafondi kasum 4,650 milj eurot. EfTEN Kinnisvarafondi müügitulu moodustas 2013. aastal 10,225 miljonit eurot, mis on 90% rohkem kui aasta varem.
Jaanuaris tehti Tallinna korteriomanditega 590 müügitehingut, mis on mõnevõrra vähem kui detsembris (615 tehingut, langus 4,1%). 
