Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

1Partner tahab Lasnamäe “kilekotimaakleritelt” turgu võtta

14.06.2013 Tõnu Toompark

Kinnisvarafirma 1Partner võtab tööle kümme uut maaklerit ning soovib Tallinna venekeelset kinnisvaraturgu korrastada.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul teevad suuresti Lasnamäele koondunud Tallinna venekeelsel kinnisvaraturul praegu 80 protsenti tehingutest asjaarmastajad – nö kilekotiga maaklerid.

“Kliendi jaoks on peamine probleem selliste maaklerite poolt sooritatud tehingute korrektsus ja usaldusväärsus ning võimalus petta saada on reaalne. Lepinguid ei sõlmita, makse ei maksta,” ütles Vahter ja lisas, et ta on valmis koolitama ja võtma üksiküritajad enda ettevõttesse.

“Vene klientidele on oluline kui nendega suheldakse emakeeles. Käivitasime kolm aastat tagasi venekeelse grupi, mis teeb täna viiendiku 1Partneri tehingutest. Turupotentsiaali on, hakkame senisest veelgi enam venekeelset turundust tegema ja plaanime võtta kümmekond inimest juurde,” ütles Vahter ja lisas, et ka paljud eestlastest kliendid eelistavad võõrkeelset maaklerit, kui nende kinnisvara potentsiaalne ostja on teisest rahvusest.

1Partner võttis juunist kasutusele ka uue venekeelse logo.

1Partner Kinnisvara on Eesti üks juhtivatest kinnisvarafirmadest. Ettevõtte põhiteenused on kinnisvara vahendus, -hindamine, ehitamine ning investeeringute juhtimine.

Kopli liinidele oodatakse võimekat arendajat

14.06.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavolikogu langetas otsuse panna enampakkumisele Kopli liinide ala, mille vastu loodetakse äratada ka rahvusvahelist huvi.

Kopli liinide ligikaudu 17 hektari suurusel maa-alal kuulub linnale kokku 82 kinnistut. Need müüakse kombineeritud pakkumise korras ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot. Ligi 11 ha on üldkasutatav ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa, hoonestatav pindala on aga umbes 6 ha. Detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid. Arendaja peab ehitama välja elamuala teenindamiseks vajaliku taristu: kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud ja haljasalad.

Kombineeritud pakkumine hõlmab kaht etappi: esimeses selgitatakse pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine. Pakkuja netokäive kõigil kolmel viimasel majandusaastal peab olema vähemalt 10 miljonit eurot. Esitada tuleb Kopli liinide linnaehituslik visioon, mille aluseks on võimalikult suures osas olemasolev teedevõrk ning säilitamisele kuuluvad munakivikattega teed. Väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladel on vaja kasutada piirkonnale omaseid viimistlusmaterjale, hoonestuse kavandamisel tagada kõrguslikult ja arhitektuurilt sobiv üleminek väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladele ning säilitatavatele hoonetele. Arendajal tuleb kavandada ka avalikult kasutatav rannapromenaad ja rannapark; ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms. Teise etapi võimalikud lisatingimused on investeeringute kava (äriplaani) esitamine, ala infrastruktuuri väljaehitamise ja turvalisuse tagamine.

Kopli liinide alale on linn varem püüdnud hoonestusõiguse seadmise teel korduvalt arendajat leida, aga edutult. Nüüd kavandatud kombineeritud pakkumisega loodetakse äratada huvi ka välisriikide arendajates. Pakkumise ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks moodustatakse komisjon, kuhu kuuluvad lisaks Tallinna linna ametiasutustele ka Eesti Arhitektide Liidu esindajad.

Tivoli elamuarenduse ehituslepingust taganemine

14.06.2013 Tõnu Toompark

Nordecon AS esitas 13.06.2013 Tivoli Arendus OÜ-le poolte vahel 21.05.2012 sõlmitud, Tallinna kesklinna piirkonda (nn Tivoli elamuarendus) planeeritud, korterelamute projekteerimis- ja ehituslepingust taganemise avalduse.

Nordecon AS peab lepingust taganemist põhjendatuks, kuna Tivoli Arendus OÜ ei ole siiani taganud ehitusloa väljastamist ning 10.06.2013 teavitas NASDAQ OMX Tallinna börsil noteeritud Arco Vara AS, kelle kontserni Tivoli Arendus OÜ kuulub, et planeeritud elamukvartali alused kinnistud on müüdud. Need asjaolud kinnitavad, et Tivoli Arendus OÜ on loobunud lepingu täitmisest ning temast tulenevatel põhjustel ei ole Nordecon AS-l võimalik samuti enam lepingut täita.

Tivoli Arendus OÜ võlgnevus lepingu alusel tehtud tööde eest on ligikaudu 0,18 miljonit eurot.

Varem avalikustatud seonduvad börsiteated:

22.05.2012 – Ehituslepingu sõlmimine (Tivoli elamuarendus)

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=507185&messageId=622520

02.05.2013 – Vastus Arco Vara AS börsiteatele (04.02.2013) seoses Tivoli elamuarenduse lepingu lõpetamisega

https://newsclient.omxgroup.com/cdsPublic/viewDisclosure.action?disclosureId=540034&messageId=665157

Nordeconi kontsern hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted täna Eestis, Ukrainas ja Soomes. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni kuulub lisaks emaettevõttele üle 10 tütarettevõtte. Kontserni 2012. aasta konsolideeritud müügitulu oli 159,4 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd üle 700 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud NASDAQ OMX Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Lasnamäele plaanitakse spordikompleksi ja kaubanduskeskuse laiendust

13.06.2013 Tallinn.ee

Lasnamäe Linnaosa Valitsus kutsub tutvuma Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu ning Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtadega.

Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu eskiislahendus ja lähteseisukohad on 17.-25. juunini avalikul väljapanekul, sellele järgneb 25. juunil kell 16 avalik arutelu. Mustakivi tee 13 kinnistu detailplaneeringu eskiislahenduse ja lähteseisukohtade avalik väljapanek toimub 18. juunist kuni 1. juulini ja avalik arutelu 2. juulil kell 16.

Avalikud väljapanekud viiakse läbi Lasnamäe Linnaosa Valitsuse (Pallasti tn 54) I korruse ja avalikud arutelud II korruse saalis.

Varraku tn 14 krundi ja lähiala detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata Tallinna linna omandis olevatele maaüksustele ehitusõigus kuni 5 maapealse ja 2 maa-aluse korrusega jäähalli, ujula, võimlemishalli, hosteli- ja raamatukoguhoone ehitamiseks.

Mustakivi tee 13 kinnistule detailplaneeringu koostamise eesmärk on määrata ärimaa sihtotstarbega kinnistule ehitusõigus kahe kuni 5 maapealase ja 1 maa-aluse korrusega kaubanduskeskuse ärihoone ehitamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Üüriäri KKK: Kas parem üürnik on kohalik või välismaalane?

13.06.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Sageli eeldatakse, et välismaalased on kohalikest jõukamad ja nad on valmis maksma kõrgemat üürihinda.

Tõde on selles, et enamasti tõesti maksavad välismaalased keskmisest pisut kõrgemat üürihinda, kuid seda ka keskmisest märksa parema kauba eest.

Välismaalastest üürnike puhul tasub silmas pidada, et üürileandja küsiks piisavalt suure tagatisraha, et katta üürimaksetega probleemide ilmnemisel võimalikult palju saamata jäänud üüritulust ja tasumata jäänud kõrvalkuludest.

Võlaõigusseadus lubab üürnikult küsida tagatisraha kuni kolme kuu üüri ulatuses.

Hakata suure ilma pealt võlgujäänud välismaalast otsima on suhteliselt lootusetu ettevõtmine, mis toob endaga kaasa pigem kulud, kui tulud.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere. Või tule üürikoolitusele.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Südalinna äripind leidis ostja esimesel katsel

13.06.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnale kuuluva enampakkumisele pandud Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi ostab 317 525 euro eest AS Ressaks.

Tallinna Linnavaraameti poolt läbi viidud avalikul kirjalikul enampakkumisel keris korteriomandi hind linnavolikogu otsusega seatud alghinnast (237 000 eurot) kolmandiku võrra kõrgemaks.

Pärnu mnt 8//Väike-Karja tn 9-M6 korteriomandi reaalosaks on mitteeluruum üldpinnaga 241,2 m2. Kultuurimälestiseks tunnistatud hoones asuv korteriomand on kapitaalremonti vajavas seisukorras.

Uue omaniku leidis ka Nõmme keskuses asuv Jaama tn 12 M2 korteriomand, mille ostab 215 100 euro eest OÜ DARF. Korteriomandi reaalosaks on mitteeluruumi üldpinnaga 285 m2.

Ostuhuvi pälvisid ka Pirita linnaosas asuv Tuule tee 18-R korteriomand, mille reaalosaks I korrusel asuvad äriruumid üldpinnaga 66,9 m2 (65 800 eurot), ühtse müügiobjektina enampakkumisel olnud J. Vilmsi tn 50-78a ja 78b korteriomandid, mille reaalosadeks on esimesel korrusel asuvad, viimase üürniku poolt projektiväliselt kokku ehitatud eluruumid üldpinnaga 30,9 m2 ja 18,6 m2 (40 300 eurot) ning Kaera tn 5-7 korteriomandi mõtteline osa (16 750 eurot), korteriomandi reaalosaks on eluruumid üldpinnaga 46,6 m2.

26. juuniks ootab Tallinna Linnavaraamet pakkumisi tegevuse lõpetanud Kivimäe sauna järgi tuntud Sihi tn 122 // Voolu tn 15 kinnistu ostuks. Kinnistu pindala on 3052 m2 ning maakasutuse sihtotstarve ärimaa, kinnistu alghind on 345 000 eurot. Kinnistu lähedusse jääb Kivimäe raudteejaam ja Sanatooriumi park. Lähiümbrus on hoonestatud valdavalt üksikeramutega ja üksikute haiglahoonetega.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

AS Toletum võõrandas osaluse Arco Varas

13.06.2013 Tõnu Toompark

Richard Tomingasele kuuluv AS Toletum võõrandas 10. juunil 2013 kogu osaluse Arco Varas. “On tõsiasi, et minu ärihuvid on viimasel ajal üha rohkem keskendunud Arco Varaga mitteseotud valdkondadele. Need nõuavad ressursse ja tähelepanu, mida on raske jagada. Seetõttu otsustasin oma osaluse müüa. Nagu 2013. aasta esimene poolaasta on näidanud, nõudlust aktsiate järele on.”

Arco Vara AS-i nõukogu otsustas 10. juunil 2013 toimunud nõukogu koosolekul valida senine nõukogu liige Hillar-Peeter Luitsalu uueks nõukogu esimeheks alates 11. juunist 2013.

„2012. aasta kevadel algatasin muudatused Arco Vara nõukogu koosseisus, et luua paremad eeldused ettevõte keerulisest majandussituatsioonist väljatoomiseks. Muudatused on hakanud vilja kandma ja arengu jätkamiseks on õige aeg nõukogu esimehe teatepulk edasi anda. Esimehe ameti võtab üle minu kauaaegne kolleeg ja meeskonnaliige Hillar-Peeter Luitsalu,“ ütles Richard Tomingas uue nõukogu esimehe valiku kohta.

Hillar-Peeter Luitsalu (sünd 1959) liitus Arco Varaga 1993. aastal. Ta on olnud kontserni erinevate ettevõtete juhtorganite liige ning muuhulgas oli tal kandev roll Veskimöldre ja Merivälja kinnisvaraarenduste loomisel. Hr. Luitsalu on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.

Arco Vara lõpetas Kodukolde arendusprojekti ja omandas Paldiski mnt 70c kinnistu

12.06.2013 Tõnu Toompark

Eile müüs Arco Vara 100% tütarettevõte Kolde AS Kodukolde arendusprojektis viimase korteri. Sellega lõppes Kodukolde elamuarendusprojekt. Perioodil 2005-2012 on Arco Vara Tallinnasse Helme tänavale Kodukolde elamupiirkonda arendanud 12 elamut 346 korteriga (ca 21 000 m2). Viimased 2 maja 48 korteriga valmisid kevadel 2012.

Samal päeval, 10.06.2013, omandas Kolde AS kogu 28 498 m2 suuruse kinnistu aadressil Paldiski mnt. 70c, Tallinn. Kinnistu omandati korraga komplekstehinguna kolmelt Arco Varaga seotud või varasemalt seotud isikult: Richard Tomingase, Hillar-Peeter Luitsalu ja Arti Arakase äriühingutelt. Maatehingu esimene leping sõlmiti ühe kaasomanikuga kolmest juba 2010. aastal. Tehingu hinda osapooled ei avalikusta.

Kinnistu asukoha kohta on andmed kättesaadavad siit: http://www.arcorealestate.com/?content=589

Arco Vara plaanib Paldiski mnt 70c kinnistule arendada kortermaju, kasutades ära kinnistu asukohast tulenevaid eelised. Arendatava korteritoote parameetrid on sarnased Kodukolde projekti toodetele, arvestades Arco Vara poolseid edasiarendusi. Ehitusega loodetakse alustada 2015. aastal pärast detailplaneeringu kehtestamist. Üldplaneeringu kohaselt on tegemist elamuehituspiirkonnaga.

Tehingu tulemusel suurenevad kontserni intressikandvad laenukohustused 0,7 mln euro võrra ja varad suurenevad 0,8 mln euro võrra. Kontserni kasumiaruandele tehing olulist mõju ei avalda.

Arco Vara juhataja Tarmo Silla kommentaar: „Paldiski mnt 70c kinnistu omandamine on osa kontserni pikaajalisest strateegiast. Peame kasutama ära sarnaste toodete arendamisel ja müügil saadud oskusteabe ning pakkuma turule väikeste parendustega järgmise põlvkonna tooteid, millest võidaksid nii tarbijad, Arco Vara kui kogu Tallinna linnakeskkond. Rääkides konkreetselt Eestist ja Tallinna linnast, on eile lõpetatud Kodukolde projekt nö. esimese põlvkonna toode ning Paldiski mnt 70c arenduse puhul on tegemist eduka Kodukolde projekti jätkuga Merimetsas.“

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinnas pakutakse üürile 3980 äripinda

12.06.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti mai kuus Tallinnas üürile 3980 erineva otstarbega äripinda. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas äripindade üüripakkumiste arv 4%.

Kõige enam kasvas äripindade üüripakkumiste arv Kristiine linnaosas, kus mullusele 327 pakkumisele lisandus 138 pakkumist. Nii oli tänavu mais Kristiine linnaosas pakkumisel 469 äripinda, mis teeb aastaseks kasvuks 42%.

32% kasvas äripindade üüripakkumiste arv Nõmme linnaosas. Seal oli portaali KV.EE andmetel mai kuus pakkumisel 130 äripinda.

Suurim äripindade üüripakkumiste mass asub oodatavalt Tallinna kesklinnas. Tallinna kesklinnas pakuti mais üürile 1520 äripinda, mis teeb aastaseks pakkumiste arvu muutuseks -1%.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Äripindade üüripakkumiste arv ja selle muutus, tk
	05/2012	05/2013	Muutus, %
Haabersti	74	78	5%
Kesklinn	1 534	1 520	-1%
Kristiine	327	465	42%
Lasnamäe	440	469	7%
Mustamäe	698	699	0%
Nõmme	113	149	32%
Pirita	32	28	-13%
P-Tallinn	264	286	8%
Vanalinn	146	130	-11%

Tallinn	3 822	3 980	4%

Narva	25	30	20%
Pärnu	250	224	-10%
Tartu	625	494	-21%
Eesti	5 163	5 273	2%

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Riigi Kinnisvara AS otsib Pärnu Koidula Gümnaasiumi projekteerijat

11.06.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) kuulutas välja Pärnu Koidula Gümnaasiumi projekteerimistööde ja autorijärelevalve riigihanke, millele oodatakse pakkumusi kuni 27. juunini. Ehitustegevusega on plaanis alustada 2014. aasta suvel ning kaasaegne ja õpilasesõbralik kool avada 2015. aasta sügisel.

Tulevane riigigümnaasium rajatakse praeguse Pärnu Koidula Gümnaasium baasil ning selleks rekonstrueeritakse 1979. aastal valminud õppehoone ja spordikompleks tänapäevastele nõuetele vastavaks. Projekteerimisel pööratakse erilist tähelepanu kaasaegse õpikeskkonna funktsionaalsusele ning energiasäästlikkusele.

Pärnu Koidula Gümnaasiumi õppekohtade arvuks on planeeritud 756, koolipersonaliks koos õpetajatega kuni 60 inimest.

Pärnu Linnavalitsus volitas 30. mai korraldusega RKASi korraldama riigihankeid Metsa tn 21 koolikompleksi rekonstrueerimisel, sealhulgas projekteerimishange, ehitusprojekti ekspertiisi tellimise hange, omanikujärelevalve hange, ehitushange, sisustushanked ning kõik eeltoodud tegevustega kaasnevad hanked.

Tulevase riigigümnaasiumi rajamist rahastatakse Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud „Elukeskkonna arendamise rakenduskava“ prioriteetse suuna „Piirkondlik ja terviklik ja tasakaalustatud areng“ meetmest „Gümnaasiumivõrgustiku korrastamine“.

Riigihange „Pärnu Metsa tn 21 õppehoone projekteerimistööd ja autorijärelevalve” on avaldatud riiklikus riigihangete registris, hanke viitenumber on 144003. Pakkumiste esitamise aeg on 27. juuni 2013 kell 14.00.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Uus Maa alustas Tallinna lähedal elamurajooni müüki

11.06.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo ja GL Kinnisvara OÜ alustavad Raasikul Rohtla elamurajooni müügiga, kus pakkumisele tuleb 13 kõigi kommunikatsioonidega elamukrunti.

„Raasiku on vaikne ja kodune linnalähedane alevik, kus on terviklik elukeskkond ja infrastruktuur,“ kommenteerib Ille Kompus Uus Maa Kinnisvarabüroost. „Uued elamukrundid paiknevad Raasiku südames, väljakujunenud keskuse kõrval, millel on Tallinnaga suurepärane transpordiühendus. Tallinna linna piirini on vaid 20 kilomeetrit ehk umbes 20 minutit autosõitu. Koju saab sõita ka rongi, bussi või marsruuttaksoga.“

Samuti projekti müügiga tegelev maakler Liina Tettermann lisab: „Kõik eluks esmavajalik on Raasikul vaid jalutuskäigu kaugusel – kaasaegsed lasteaia- ja põhikoolihooned, uus kunstmuruväljakuga jalgpallistaadion, rongijaam, kauplused, raamatukogu ja loomulikult uued peresõbrad. Suvel alustatakse lasteaia juurdeehitusega ning alates 2014. aastast on igale soovijale lasteaiakoht kindlustatud.“

Rohtla asumit arendab GL Kinnisvara OÜ, mis on kahe sõbra ja põlise Raasiku mehe, Toomas Gorbatševi ja Olavi Liivandi ühine ettevõtmine.

„Minu prioriteedid on hariduse ja elukeskkonna arendamine Raasikul,“ ütleb Liivandi, kes kuulub ka Raasiku valla volikokku. „Üks asi on asutuste ehk lasteaia, kultuurimaja ja kooli tulevik, teine aga on elamute arendamine. Loodan, et siia tuleb inimesi juurde ja noored jäävad oma kodukohta.“

Gorbatšev lisab, et tema sooviks on näha oma kodukoha arengut. “Minu soov on, et elu Raasikul oleks täisväärtuslik ja turvaline nii noortele peredele kui ka pensionäridele. Selleks on oluline hea kohalik haridus ja kõikide vajalike infrastruktuuride väljaarendamine, aleviku mugav linnalähedane asukoht on meil juba olemas.”

Rohtla asum valmib kahes etapis. Esimes osas rajatakse 13 individuaalkrunti üldpinnaga 1113-1616 m2. Rohtla kinnistu teises etapis tuleb juurde 8 elamukrunti suurusega 1600-2540 m2. Välja on ehitatud vee- ja kanalisatsioonitrass, elektriliin ning tänavavalgustusega teed. Kõigi liitumiste maksumus sisaldub krundi hinnas.

Asumis paikneb ka 2500 ruutmeetrine veekogu, mis jääb Rohtla elanike kasutusse ja selle äärde ehitatakse laste mänguväljakud.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Tagasihoidlikuma majanduskasvu põhjustasid kahanenud investeeringud

11.06.2013 Tõnu Toompark

Esimeses kvartalis oli Eesti SKP kasv rahandusministeeriumi ootustest madalam, kuid seda mõjutasid mitmed ühekordsed või ajutised tegurid. Majanduse lisandväärtus, mis ei arvesta aktsiisimaksude laekumise negatiivset mõju, suurenes aastaga 2,2 protsenti ning riigieelarve laekumiste mõistes olulisem SKP nominaalkasv vastas 5,7 protsendiga ministeeriumi kevadprognoosile.

Mitmed eelmisel aastal aset leidnud positiivsed arengud Eesti majanduses selle aasta esimeses kvartalis oodatult aeglustusid. Esimese kvartali tagasihoidlikuma majanduskasvu peamine põhjus oli investeeringute vähenemine, mida lisaks ehitustegevusele mõjutas ka ettevõtete vähenenud kapitalimahutus masinatesse ja seadmetesse ning transpordivahenditesse.

Töötajate palgatulu kasvas esimeses kvartalis siiski peaaegu 7 protsenti, kuid üha suurem osa sellest tuleb edaspidi keskmise palga kasvust ning üha väiksem osa hõivatute arvu suurenemisest. Hõive kasvu pidurdab enam madal nõudlus toodangu järele, kuid pikemas plaanis üha rohkem tööealiste arvu kahanemine.

Tarbijate kindlustunne oli aasta algul selgelt kõrgem nii eelmise kvartali kui aastatagusega võrreldes. See julgustas elanike tarbimiskulutusi suurendama palga- ja pensionitulu kasvust mõnevõrra kiiremini. Tarbimine suurenes valdavalt toidu ja teiste kulukaupade arvelt, kuid kiirelt kasvas ka kodu sisustamisega seotud kestvuskaupade ja vaba ajaga seotud teenuste tarbimine. Poolpüsikaupade tarbimine püsis aastatagusel tasemel ning rõivaste ja jalanõude tarbimine aastaga vähenes.

Valdav osa majanduskasvust tuli tööstussektorist. Töötleva tööstuse lisandväärtuse kasvu panustas eelkõige elektroonikaseadmete ja keemiatoodete tootmismahtude suurenemine ja kasumlikkuse paranemine. Pooltes majandusharudest lisandväärtuse langus jätkus nii nõrga eksportnõudluse kui tagasihoidliku sisetarbimise tõttu.

Positiivselt panustas majanduskasvu veel energeetikasektor tänu elektrienergia tugevale ekspordile. Teenindussektori lisandväärtus kasvas nõrgenenud välis- ja sisenõudluse tõttu marginaalselt. Enim pidurdas kasvu veonduse ja laonduse lisandväärtuse langus, mida võib seostada vähenenud kaubavoogudega ning halvenenud kasumlikkusega laomajanduses. Samal ajal kiirenes sisekaubanduse lisandväärtuse kasv seoses hulgikaubanduse majandusnäitajate paranemisega.

Arvestades ebasoodsat väliskeskkonda, kus Põhjamaade kui peamiste kaubanduspartnerite kaubavahetusmahtude langus süvenes, oli Eesti kaupade ja teenuste ekspordi kuueprotsendine suurenemine esimeses kvartalis hea tulemus. Kui möödunud aastal ületas impordi kasv eksporti kõrge investeerimisaktiivsuse tõttu, siis selle aasta alguses oli ekspordi kasv taas tugevam tänu tagasihoidlikumale sisenõudluse arengule, mistõttu netoekspordi panus pöördus positiivseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Tivoli Arenduse kinnistute teine enampakkumine õnnestus

11.06.2013 Tõnu Toompark

10.06.2013 toimus Tivoli Arendus OÜ kinnistute kordusenampakkumine. Selle tulemusel omandas International Invest Project OÜ kinnistud alghinnaga 7,8 mln eurot. Kinnistute müügiga rahuldas Tivoli Arendus võlanõuded Kylemore International Invest Corp (edaspidi “Kylemore”) ees.

Kinnistute müügiga kustus Arco Investeeringute AS-i nõue Tivoli Arenduse suhtes (nõue kontsernis varasemalt nulli hinnatud) ning samas lakkas olemast Arco Vara kohustus tagada Tivoli Arenduse laene Kylemore ees. Arco Vara käenduse lõppemisel on oluline mõju kontserni II kvartali majandustulemusele, kuna Arco Vara kustutab eelnevalt moodustatud eraldise bilansist summas 1 mln eurot ning tekib erakordne tulu samas summas.

Tivoli Arenduse osalus jaguneb võrdselt Arco Investeeringute AS-i ja International Invest Project OÜ vahel.

Arco Vara juhataja Tarmo Silla kommentaar:

„Mul on hea meel teavitada, et vaatamata asjaolule, et Tivoli kinnistute müügist laekuv tulu oli väiksem kui Tivoli Arenduse võlg Kylemore ees, õnnestus Arco Varal saavutada võlausaldajaga kompromiss, mille tulemusel lakkab olemast Arco Vara käendus võlausaldaja ees ning ei jää üles nõudeid Arco Vara suhtes.

31.01.2013 toimunud veebipõhisel seminaril andsime teada, et kontsernil on 3 olulist lahendamist vajavat probleemi. Tänaseks oleme stabiliseerinud kaks probleemi kolmest – nii olukorra Bulgaarias (vt.ka börsiteadet http://bit.ly/10UwSKP) kui käesolevaks hetkeks olukorra Tivoli Arenduses. Samas jätkame aktiivset tööd kolmandale, Ahtri tn 3 kinnistuga seotud, probleemile lahenduse otsimisega.

Eeltoodust minevikuprobleemidest on tänaseks prioriteetsemaks muutunud arendustegevuse taaskäivitamine Eestis ja Bulgaarias. Lätis Bišumuiža-1 korterite lõpuniehitus juba käib. Arco Vara peab hakkama teenima reaalset raha tootmise ja toodete müügiga.“

Statistika: ehitushinnaindeks kasvas aastaga 5,6%

11.06.2013 Tõnu Toompark

Ehitushinnaindeks on jätkanud kiiret tõusu. Ehitushinnaindeks on kasvanud isegi vaatamata sellele, et avaliku sektori ehitustööde tellimuste maht on kokku kuivanud ja sellest tulenevalt võiks arvata, et töökäsi hakkab üle jääma.

2013. aasta I kvartali seisuga kasvas statistikaameti andmetel ehitushinnaindeks aastataguse ajaga võrreldes 5,6%.

Eesti keskmise palga aastane kasv oli 2013 I kvartalis 6,3%. Tööjõukulude komponent ehitushinnaindeksis kasvas aga sama ajaga koguni 15,1%.

Ehitusettevõtjate hinnangud ehitushinna perspektiividele on vastuolulised. On neid, kes ootavad ehitushinna tõusu, kuid ka neid, kes ootavad langust.

Tõenäoliselt riigi suurtellimuste ärajäämine mõjutab ehitusturgu üksjagu. Iseasi on see, kuidas need mõjud kinnisvarapakkumisse ja -hindadesse jõuavad.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Remondi- ja rekonstruktsioonitööde hinnaindeks, 1997 .a . = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Taavi Aas: Pirita Seltsi kaebus on perspektiivitu

10.06.2013 Tõnu Toompark

Tallinna abilinnapea Taavi Aasa sõnul on Pirita TOP detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamise taotlejaist mõttetu kohtus oma raha tuulde loopida.

„Ei ole mõistlik TOPi detailplaneeringu üle peetava kohtuvaidluse kulude tasumist rahaliselt toetada, sest Tallinna Halduskohus ei pea Pirita Seltsi kaebust Pirita TOP detailplaneeringu kehtestamise otsuse tühistamiseks perspektiivikaks,“ tõdes Aas.

Pirita Selts on edastanud meediaväljaannetele pressiteate, kus ütleb, et Tallinna Ringkonnakohus (tegelikult mitte ringkonnakohus, vaid halduskohus) võttis menetlusse Pirita Seltsi kaebuse Pirita TOPi detailplaneeringule. Selts kutsub inimesi üles aitama detailplaneeringu üle peetava kohtuvaidluse kulusid katta, paludes teha ülekanne seltsi arvelduskontole.

„Paraku on Pirita Seltsi teatest välja jäänud tõik, et kohus jättis seltsi uue esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna ei pidanud kaebust perspektiivikaks. Kohtu hinnangul on planeeringus avalike huvidega arvestatud ning seltsi süüdistused jäävad ebaselgeks ning vastuolulisteks. Seega on linnal lubatud detailplaneeringu alusel toiminguid teha,“ lisab abilinnapea Aas.

Esimese istungi ajaks on määratud 16. september.