Eesti Korteriühistute Liit: uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus vajaks praktikast tulenevaid täiendusi ja muudatusi

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul läbis uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus küll Riigikogus esimese lugemise, ent vajaks siiski praktikast tulenevaid täiendusi.

Mardi sõnul on mõistagi tervitatav, kui enamus korteriomandit käsitlevaid sätteid koondatakse ühte seadusse ja tagatakse nii selgus korteriomandite valitsemises, seda enam, et antud seaduseelnõu hõlmab nii praegu mitmes seaduses vastuoluliselt reguleeritud küsimusi kui ka kohtupraktikas kujunenud seisukohti.

“Ühistute igapäevapraktikast tulenevalt vajaks seadus siiski ülevaatamist,” leidis Mardi. “Esmalt näiteks viivise nõue, mis võlglastega võitlemisel on väga tähtis. Viivise suurus peaks jääma selliseks, nagu see preagu on – 25,5% aastas, uus seadus tahab seda kolm korda väiksemaks teha.”

Samuti peab Mardi oluliseks põhikirja. “Uue seaduse kohaselt kaob põhikirja kohustuslikkus, ent igapäevapraktika on näidanud, et põhikiri on ühistu töös väga oluline, aidates liikmetel mõista, milline seadusesäte mida reguleerib.”

Uue seaduse kohasel tekib Mardi sõnul justkui 2 erinevat ühistut: ühed, mis on tekkinud korterimanike algatusel, ja teised, mida loob riik sunniviisilisel ning mida haldama hakkavad kinnisvarahoolduse ettevõtted, nende juhid on ka ühistu juhatuses. “Viimastega läheksime tagasi justkui majavalitsuse aega, kus inimesed küll nõuavad, aga ühistu toimimispõhimõtetest neil aimu eriti pole. Kodanikualgatuse korras loodud korteriühistutes on aktiivsed ühistuliikmed endale kogu korteriühistute temaatika selgeks teinud, nii et mina pean seda igatahes majaelanikele paremaks variandiks ning soovitan ühistud ära moodustada enne, kui riik seda sunniviisiliselt teeb.”

“Õiguskorra stabiilsus on korteriühistute arengu olulisim nurgakivi. Uued ja kardinaalseid muudatusi sisaldavad seadused võivad lõhkuda hästi toiminud korteriühistute liikumise sootuks,” hoiatas Mardi. “Õiguskindlus ja õigusrahu peavad olema tagatud, mingil juhul ei tohi uus seadus olla mitmeti tõlgendatav ja see peab olema arusaadav miljonile inimesele, kes täna Eestimaal kortermajades elavad. Uue seadusega ei tohi mingilgi moel kahjustada olemasolevate korteriühistute tegutsemisvabadust nende õiguslikke põhimõtteid ja kogu ühistegevusega seonduvat ideoloogiat.”

Esialgsete plaanide kohaselt peaks uus seadus jõustuma 1. jaanuaril 2018.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

− 5 = 2

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

%d bloggers like this:
Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!