Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Männikule kavandatakse äri- ja tööstuslinnakut

13.11.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus kehtestab kolmapäevasel istungil detailplaneeringu, mis loob eeldused linna serval asuva tööstuspiirkonna nüüdisaegseks äripiirkonnaks arendamiseks.

Detailplaneering hõlmab Männiku tee, Kraavi tn ja Remmelga tn vahelise 6 ha suuruse ala. Detailplaneeringu koostas OÜ Casa Projekt.

Detailplaneering võimaldab ehitada alale kaheksa kuni 2 maapealse ja 1 maa-aluse korrusega ärihoonet, ühe kuni 4 maapealse ja 3 maa aluse korrusega ärihoone ning ühe abihoone, lisaks nähakse ette võimalus kuue olemasoleva tootmis- ja ärihoone, ühe olemasoleva ärihoone, ühe olemasoleva tootmishoone ning olemasoleva kahe elamu ja ühe abihoone rekonstrueerimiseks ning laiendamiseks.

Planeeritav maa-ala asub Nõmme linnaosas Tallinna ja Saku valla piiri läheduses. Planeeringuala äri- ja tootmismaa kruntide hoonestus asub kunagise liivakarjääri põhjas ning on pärit nõukogudeaegsest perioodist, mil seal paiknes Tallinna üks suurimaid autobaase – Männiku Autobaas.

Tallinna üldplaneeringu kohaselt on planeeritava ala juhtotstarbeks määratud tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi; uute elamute rajamine on lubatud vaid erandina. Planeeringulahendus ei sisalda Tallinna üldplaneeringu muutmise ettepanekut ning planeeringus kavandatu järgib Nõmme linnaosa ehitusmäärust.

Detailplaneeringu avalikul väljapanekul detailplaneeringu kohta vastuväiteid ega ettepanekuid ei esitatud. Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles AS Männiku Auto (praegune Männiku Auto OÜ).

Tallinna Linnavalitsus algatas detailplaneeringu 23. detsembri 2009 korraldusega. Nõmme Linnaosa Valitsuses toimus 10. veebruaril 2010 detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendust tutvustav arutelu.

Tallinna Linnavalitsus võttis detailplaneeringu vastu 1. juuni 2011 korraldusega ning Nõmme detailplaneering oli 27. juunist kuni 11. juulini 2011 ning täiendavalt 12. augustist kuni 26. augustini 2011 avalikul väljapanekul. Avaliku väljapaneku kestel detailplaneeringu lahenduse kohta ettepanekuid ega vastuväiteid ei esitatud.

Detailplaneeringu kohaste avalikult kasutatavate teede väljaehitamise tagab Männiku Auto OÜ, vastavasisuline leping sõlmiti 25. juunil 2013.

Lasnamäel on populaarsed väiksemad korterid

13.11.2013 Ülve Vaarmets

Tüüpkorterite kasvavad hinnad on Tallinnas kuum teema ning see on müüjatele andnud võimaluse esitada ka kõrgemaid hinnasoove. Kasvule annab hoogu veelgi juurde ostjate kartus jätkuva hinnatõusu ees ning seetõttu on nad valmis kiiresti otsustama sobivas elamupiirkonnas müüdava korteri kasuks.

Lasnamäel on korterite keskmine ruutmeetri mediaanhind kvartali jooksul tõusnud 3% 989 eurolt 1019 eurole. Aastaga on hinnad kasvanud aga 21,6%. Kuna hinda määravad väga paljud erinevad faktorid, siis müügipakkumise puhul ei saa alati arvestada eelpool mainitud üldise ruutmeetrihinnaga, vaid tuleb uurida, milline hinnatase on õige just konkreetsele korterile.

Keskmiselt on ruutmeetrihind reaa6lsete müügitehingute puhul vahemikku 850-1260 eurot, kusjuures madalam on see kolme- ja neljatoaliste korterite ning kõrgem suurema nõudlusega ühe- ja kahetoaliste korterite puhul.

Kuna kolme- ja neljatoaliste korterite pakkumine ületab hetkel kinnisvaraturul nõudlust, siis sunnib tekkinud olukord müüjaid potentsiaalse ostja olemasolu korral müügihinda veelgi langetama. Samas on ostuklientidel aga lihtsam leida sobiv korter soovitud hinnaga. Väiksema üldpinnaga korterite müügihind aga tõuseb, sest nõudlus nende järele on pidevalt kasvanud ja müügipakkumiste hulk vähenenud.

Suurem enamus ostuklientidest on huvitatud renoveeritud ühe- ja kahetoalistest korteritest, mis vajavad minimaalset värskendamist. Määrava tähtsusega on renoveeritud sanitaarruumid ja kaasaegne köögimööbel koos korraliku tehnikaga. Tubade seisund ei ole nii oluline, küll aga elumaja tehniline seisukord ja kommunaalmaksete suurus, s.h. remondifond. Eelistatud on korterid alates teisest korrusest.

Edasist hinnatõusu on näha eelkõige uusarenduste puhul, kus ruutmeetrihind on vahemikus 1400-1900 eurot. Määravaks teguriks hinnakujundusel on kindlasti uue objekti asukoht, hoone tüüp, korruselisus ja muud lisaväärtused, nagu näiteks kindel parkimiskoht maja hoovialal.

Vanemate korterite hinnatõusu tasakaalustavad järgnevatel aastatel kerkivad uusarendused Lasnamäe erinevates piirkondades, mille suhtes on juba täna märgata kasvavat nõudlust.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Kopli liinide ostuhuvi suurus selgub nädala pärast

12.11.2013 Tallinn.ee

Kopli liinide maa-ala omandamisest huvitatud peavad esitama Tallinna Linnavaraametile pakkumise hiljemalt 19. novembriks.

Kokku 82 kinnistut on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras – esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

„Loodame, et Kopli liinide ala kui perspektiivika kinnisvaraarenduspiirkonna vastu, on tärganud huvi ka välisriikide arendajates,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Selle suure ala uueks loomise puhul on tegemist väga ambitsioonika, kuid samas ka perspektiivika väljakutsega.“

Võimalikult laiapõhjalise ostuhuvi tagamiseks korraldas Tallinna Linnavaraamet Kopli liinide ala tutvustavad üritused Moskvas, Peterburis, Stockholmis ja Helsingis.

Abilinnapea sõnul on eesmärgiks leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms. Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu tänavu 13. juunil.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab Tallinna linna veebilehelt ja www.tallinn.ee/kinnisvara.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Pärnus lahkuvad rentnikud kesklinna peatänavalt

12.11.2013 LVM Kinnisvara

Pärnakatele teeb muret kauplustest ja muudest äripindadest tühjaks valgunud Rüütli tänav.

Põhjuseks võib pidada nii suurte kaubakeskuste teket kui liikluspiiranguid, millega nii südalinna elanik kui ettevõtja silmitsi seisavad, vahendasid ERRi raadiouudised.

Linna peatänavas paneb oma kontori kinni LVM Kinnisvara, firma uueks asupaigaks saab Endla teatri see tiib, kus varem asus Swedbank. Teatrimajja kolib ka Ülejõe apteegile kuuluv tervisepood.

Oma uksed paneb kinni ka terve rida Rüütli tänaval asuvaid kauplusi.

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et nemad kolivad uuele pinnale, kuna senises hoones jäi kitsaks. Siiski leiab ta Rüütli tänava probleemidel mitut üldisemat põhjust.

“Rüütli tänav, mida on siiani peetud Pärnu peatänavaks, marginaliseerub, juhul kui ei võeta ette eesmärgipäraseid samme,” ütles Saksing.

“Esiteks liikluse piiramine vanalinnas või õigemini selle välistamine – Rüütli tänavale ei ole võimalik autoga juurde pääseda. Teine grupp põhjuseid seostub muinsuskaitse nõudega. Kui on öeldud, et ilma reklaamita saavad ettevõtted Rüütli tänaval hakkama, siis mina sellega nõus ei ole. Reklaami peab tegema, kuigi loomulikult peab ta keskkonda sobituma,” selgitas ta.

Samuti on tema sõnul majade fassaadide korda tegemise korraldamine keeruline, sest selleks sobivaimal ajal – suvel – peab tänav turistidele avatud olema.

Kolmandana toob Saksing välja tasulise parkimise ja neljandana selle, et riigi- ja omavalitsuse asutused on südalinnast juba lahkunud.

Abilinnapea Romek Kosenkranius mõistab ettevõtjate muret, kuid leiab, et Rüütli tänaval peaks liikluspiirang jääma.

“Mina olen küll seda meelt, et Rüütli tänava ümber ei tohiks autode juurdepääsu piirata. Oleme ju ka ise kauba tarbijad ja teame, et kauplusest tulles soovime me võimalikult kiiresti autoni jõuda,” ütles Kosenkranius.

“Kui selleks peab kõndima pool kilomeetrit või isegi kilomeetri, siis me sellistesse kauplustesse ei lähe ja kaupluste eksistents satubki ohtu,” tõdes ta.

Nii võiks tema arvates säilida piirang, et Rüütli tänav on lubatud ainult jalakäijatele ja kaubaautodele, kuid ülejäänud tänavad peaksid jääma autodega ligipääsetavaks. Samuti ei poolda abilinnapea Pärnu südalinnas tasuta parkimise ideed.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Ilmunud on DTZi kinnisvaraturu ülevaated

12.11.2013 Tõnu Toompark

Ilmunud on DTZi kinnisvaraturu ülevaated:

Artikli allikas on DTZ Kinnisvara

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Lasnamäe korter on aastaga pea kolmandiku kallinenud

12.11.2013 Tõnu Toompark

Aastaga on keskmine korteri ruutmeetri hind tõusnud Mustamäel 28 ning Lasnamäel 30 protsenti, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti statistikat.

2010. aasta oktoobriga võrreldes on keskmine ruutmeetri hind tõusnud Mustamäel 50 ja Lasnamäel lausa 51 protsenti.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul olid hinnad mägedes kõige odavamad ning sealse vara väärtus reeglina kõigubki majandustsüklite vaheldumisel rohkem kui kallimal pinnal. “Praegu maksab Lasnamäel ruutmeeter kesklinnast keskmiselt 60 protsenti vähem ja sellega on proportsioon paigas. Kuigi Lasnamäe üürikorteri tootlus kapitalilt on suurem, siis on sellega vähema kogusumma eest pigem rohkem tööd ja riski kui kallimaga,” ütles Vahter.

“Kiire hinnatõusu jätkumist ma mägedele ja Põhja-Tallinnasse ei prognoosi, pigem toimub kerge liikumine üles korrelatsioonis üldise inflatsiooniga. Samas magalakorter on ja jääb kõige likviidsemaks kinnisvaraks,” lisas Vahter.

Kokku tehti Tallinnas kinnisvaraga 2013. aasta üheksa kuu jooksul 5690 tehingut, mis on 9,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal perioodil. Aastaga kasvas kinnisvaratehingute arv enim Nõmme linnaosas – 48 protsenti.

Korteri keskmine ruutmeetri hind Tallinna linnaosades

Linnaosa	Keskmine ruutmeeter 01.10.2012	Keskmine ruutmeeter 01.10.2013	Hinnamuutus
Mustamäe	966	1259	+30%
Lasnamäe	834	1068	+28%
Põhja-Tallinn	960	1144	+19%
Kristiine	1128	1332	+18%
Haabersti	1042	1221	+17%
Nõmme	1124	1302	+16%
Kesklinn	1587	1794	+13%
Pirita	1338	1358	+1%

Tehinguarvud Tallinna linnaosades

Linnaosa	Tehinguarv 2012 – 9 kuud	Tehinguarv 2013 – 9 kuud	Tehinguarvu muutus
Nõmme	202	299	+48%
Pirita	110	153	+39%
Kristiine	388	467	+20%
Haabersti	447	534	+19%
Mustamäe	724	829	+15%
Lasnamäe	1143	1262	+10%
Kesklinn	1158	1269	+10%
Põhja-Tallinn	1023	877	-14%

Allikas: 1Partner Kinnisvara

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Mida teha mittevajaliku korteriga?

12.11.2013 Leino Biin

Leino Biin

EPL 07.11.2013 „18 korterit, kuus tühjad. Milline on väikelinna elu pooltühjas majas?“ ning Eesti Päevalehes avaldati 11.11.2013 vastukajana kirjutatud artikkel “Mida teha mittevajaliku korteriga?”.

Paljudes Eesti väikelinnades, endistes tööstusasulates, kunagistes kolhoosikeskustes leidub kas täielikult maha jäetud või pooltühje korterelamuid. Kirjeldatud elamutes asuvate tühjade, omanikele mittevajalike korterite turuväärus on tihti olematu ning neid korteriomandeid müüa on pea võimatu. Küll aga on korteriomanikel kohustus kanda korteri omamisest tulevaid rahalisi kohustusi nagu maamaks, võimalikud korteri kütte- ja muud ekspluatatsioonikulud. On tekkinud olukord, kus omanikule mittevajalik korteriomand on nii omanikule, naabritele kui ka kohalikule omavalitsusele nuhtluseks ja tundub, et tekkinud nõiaringist ei ole väljapääsu. Mida teha mittevajalikuks osutunud turuväärtuseta korteriga?

Üks võimalik lahendus omanikule oleks järgmine:

Korteriomand on kinnisomand. Asjaõigusseaduse § 126 sätestab kinnisasja omaniku õiguse kinnisomandist loobuda. Loobumiseks peab korteriomandi omanik tegema notariaalselt tõestatud avalduse, mille alusel korteriomandist loobumine kantakse kinnistusraamatusse. Vastava kande tegemisest kinnistusraamatusse lõpeb loobunud omaniku omand korterile.

Omandist loobumise korral kinnisasja koormavad õigused nagu hüpoteegid, reaalkoormatised jms jäävad püsima ning kinnisasi vastutab jätkuvalt koormavate õiguste eest, samas endine korteriomanik vabaneb kohustusest kanda alates loobumisest tekkivaid korteriomandi omamisest tulenevaid kulusid.

Mis saab aga loobumise korral omandist, kes hakkab teostama omaniku õigusi ja vastutama omaniku kohustuste nagu maamaks, ekspluatatsioonikulud jms eest?

Asjaõigusseaduse § 126 lõike 3 kohaselt kinnisasja, millest on loobutud, hõivamise õigus on riigil. Hõivamise teel omandi tekkimiseks on vajalik sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. Seega kui riik kasutab seadusest tulenevat hõivamise õigust ehk teeb kinnistusosakonnale hõivamisavalduse lähevad omaniku kohustused üle riigile.

Õiguskirjanduses on avaldatud seisukohti, mille kohaselt riigi hõivamise õigust tuleb pigem vaadelda riigi kohustusena hõivata loobutud kinnisomand. On aga ebaselge, mis saab siis kui riik hõivamise õigust ei kasuta? Sellist olukorda seadus üheselt ei reguleeri, vastavasisuline kohtupraktika puudub.

Kirjeldatud viisil korteriomandist loobumine ei ole praktikas levinud küll aga oleks see üheks viisiks kasutuks muutunud korteriomandist ja sellega kaasnevatest omaniku kohustustest vabanemiseks.

Leino Biin
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo HETA Biin & Pihlakas

Artikli allikas: http://www.heta.ee/blogi/

Ühistuid kimbutavad puuküürnikud

12.11.2013 EKÜL

Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme ja õigusosakonna juhataja Urmas Mardi sõnul teevad puuküürnikud paljudele ühistutele tuska. “Lugu üürnikust Tallinnas, kes üüri ei maksa, majas omavolitseb ning ühiselu reeglitele vilistab, mida kirjeldasid hiljuti Äripäev ja Postimees, pole kindlasti erand. Selliseid üürnikke tuleb ette paljudes ühistutes üle Eesti,” rääkis ta.

Mardi tuletab aga meelde, et kui omanik üürib korteri välja ja üürnik osutub pahatahtlikuks, näiteks ei koli lepingu lõppemisel välja ning tekitab olukorra, kus majas elavad teised korteriomanikud ei pea võimalikuks tänu tema tegevusele elada, võivad naabrid nõuda korteri sundmüüki.

“Naabrid võivad korteri sundmüüki nõuda korteriomandiseaduse paragrahvi alusel, mis sätestab, et kui korteriomanik on korduvalt rikkunud teise korteriomaniku suhtes oma kohustusi ja kui korteriomanikud ei pea tema ühisusse kuulumist enam võimalikuks, võivad nad nõuda korteri võõrandamist,” hoiatas ta.

Mardi sõnul saab sundvõõrandamise otsust teha ka kohtuväliselt. “Tavaliselt võtab ühistu taolise otsuse vastu, teavitatakse ka korteriomanikku. Tavapraktika on selline on selline, et talle antakse aega kolm kuud korteri müümiseks. Kui kolme kuu jooksul midagi ei muutu, võib ühistu pöörduda kohtu poole,” selgitas Mardi.

Kuid tihti on ühistud silmitsi ka olukorraga, kus omanik küll sooviks puuküürnikust vabaneda, kuid too lihtsalt keeldub lahkumast. “Olukorras, kus omanikul tuleb pärast üürilepingu lõppemist tegemist teha pahatahtliku üürnikuga, kes keeldub välja kolimast, jääb üle pöörduda vaid kohtusse – see aga läheb omanikule väga pikaks ja kulukaks,” rääkis ta.

“Üürnike-omanike vahelised vaidlused tuleb jagada selgelt kaheks – ühed on selgelt õigusvaidlused, kus pooltel on tekkinud vaidlusalused küsimused juba üürilepingu kehtivuse ajal ning sellised vaidlused lahendab kohus. Teine on vaidlusalune olukord, kus üürileping on juba lõppenud, kuid üürnik keeldub pahatahtlikult välja kolimast,” teatas liidu õigusosakonna juhataja Urmas Mardi.

Kui üürnik keeldub välja kolimast, pole omanikul praegu muud võimalust, kui pöörduda kohtu poole – alles kohtulahendi alusel saab algatada väljatõstmisprotsessi. “Kohtuveskid aga teadagi jahvatavad aeglaselt, kolmeastmeline kohtuporotsess võib kesta aastaid ning muidugi pahatahtlik üürnik selle aja jooksul ka mingeid kulusid ei kanna,” nentis Mardi.

Seetõttu soovitab Mardi üürniku valikul hoolikas olla ja inimese tausta uurida. “Kindlasti tuleks teha hoolikas taustauuring, samuti üürniku varasemat maksekäitumist uurida ja sõlmida juriidiliselt korrektsed lepingud, vältimaks hilisemaid pahandusi,” soovitas ta.

Statistika: Elamuarenduse laenude jääk vähenes aastaga 17%

12.11.2013 Tõnu Toompark

2013 III kvartalis oli Eesti Panga andmetel kinnisvarainvesteeringuteks ja arenduseks antud laenude jääk 1,7 miljardit eurot. See on 4,6% aastatagusest vähem.

Seejuures on vähenenud kaubanduskinnisvara finantseerimise laenujääk 21 ja elamuarenduse finantseerimise laenujääk 17%.

Eluasemearenduse laenujäägi vähenemise taga on madal uute laenude käive. 2013 III väljastasid pangad eluasemete arenduseks laene 7,5 miljoni euro väärtuses, mis on viimaste aastate üks madalamaid käibenäitajaid.

Mittefinantsettevõtetele antud laenude jääk eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Mittefinantsettevõtetele antud laenude käive eesmärgi lõikes (miljon eurot)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Uus Maa Invest sisenes ärikinnisvaraturule

11.11.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Invest sisenes äripindadeturule, ostes hektari maad Jüri Tehnopargis, kuhu plaanib ehitada enam kui 5000 ruutmeetrit äripinda.

„Hetkel on puudus nii öelda kolm ühes üüripindadest, mis hõlmaks endas ladu, kontorit ja müügisaali, nagu seda on Tartu maantee ääres asuv Stockoffice,“ kommenteeris Uus Maa äripindade juhtivmaakler Einar Niin. „Seetõttu on meie investeerimisoakonna plaan õige ja teretulnud,“ lisas Niin.

„Jüri Tehnopark on vanim tehnopargikontseptsiooniga äripiirkond Tallinna lähistel. Asukoht on parim, mis lao- ja tootmispindade tarvis üldse olla saab – Tallinna vahetus läheduses, suurima magistraali ääres, otse Tartu maantee ja Tallinna ringtee ristil,“ sõnas Uus Maa Investi juht Jaanus Laugus.

„Kuna usume Jüri Tehnopargi jätkusuutlikusse, otsustasime sinna investeerida ning pakkuda kliendile lahendusi Stockoffice’i laadsete pindade osas. See kõik hakkab vastama Uus Maa Investi kvaliteedinõuetele, seega kõige nõudlikumale maitsele ja eurostandarditele,“ lisas Laugus.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Aktiivse oktoobrikuu Tallinna korterituru taga arendusprojektide korterite vormistamised

11.11.2013 Kristjan Gross

Vaadates maa-ameti tehingute statistikat, oli oktoobrikuu korteriturg Tallinnas üle aastate aktiivne koos keskmise hinna kasvuga. Maa-ameti andmetel teostati pealinnas eelmisel kuul 766 korteriomandi tehingut. Sellises mahus on tehinguid oli viimati 2007. aastal, hiljem mitte. Seega justkui märgid viitavad buumiaegsele mahule.

Siiski kui tehinguid täpsemalt vaadata, selgub, et suurearvulise tehingute taga on mõne arendusprojekti elamispindade vormistamine. Näiteks enim on registreeritud Mäepealse tänava uue elamu korterite tehinguid (36 tehingut), samuti Meeliku tänaval (17 tehingut) ning Tartu maanteel (10 tehingut).

Kokku oli esialgsetel andmetel Tallinnas 192 uue korteri müüki, mis moodustab kõikidest korteriomandi tehingutest 25%. Nii suurt arendusprojekti korterite osakaalu pole viimasel ajal Tallinna tehingutes olnud. Neljandik kõikidest tehingutest mõjutab suure tõenäosusega ka keskmist hinda. Maa-ameti andmetel oli oktoobrikuu korteriomandi tehingute keskmine hind 1336 €/m². See on 6,5% kõrgem kui kuu varem ning lausa 21% kõrgem, kui aasta varem. Uute korterite keskmine hind oli ca 1700 €/m², olles seega kõikide tehingute 1 m² keskmisest hinnast ca 27% kõrgem.

Tartus teostati oktoobris 129 korteriomandi tehingut, mis on 12 võrra vähem kui septembris. Keskmine hind jäi sisuliselt samaks, sest maa-ameti statistika alusel oli eelmise kuu keskmine 3 € väiksem kui septembris. Aastases võrdluses oli tänavu tehinguid 10 tükki rohkem ning keskmine hind 18% kõrgem.

Uute korterite tehinguid oli esialgsetel andmetel Tartus 15, mis on kõikidest korteriomandi tehingutest 12%.

Pärnus tehti oktoobris 65 korteriomandi tehingut, mis on septembrikuuga võrreldes 6 tehingut rohkem. Aasta varem oli 67 tehingut, seega oluliselt tehingute mahud muutunud ei ole. Ka keskmine hind pole sisuliselt muutunud, sest tänavu oktoobri keskmine hind 783 €/m² on samaväärne aasta tagasi keskmise hinnaga 785 €/m².

Narvas oli eelmisel kuul 60 korteriomandi tehingut, mis on 8 võrra suurem kui septembris. Hinnatase septembriga võrreldes on jäänud samaks, kuid aastases võrdluses on keskmine hind tõusnud ca 27%.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Seeder: kas maamaks tõuseb või mitte on juba poliitiline küsimus

11.11.2013 Omanikud.ee

Maa-amet tegeleb praegu põllumajandusministri sõnul maa väärtuse hindamise metoodika üle vaatamisega, sest viimane korraline hindamine viidi läbi 2001. aastal, sellest ajast saati on aga maa hind ja viljakus märkimisväärselt muutunud, vahendab ERR uudisteportaal.

Põllumajandusminister Helir-Valdor Seederi rääkis «Vikerhommikule» antud raadiointervjuus, et peab maa väärtuse ümberhindamist väga vajalikuks, kuid küsimus, kas see mõjutab ka maamaksu suurust on eelkõige poliitiline.

«Minu sõnum täna ei ole, et me kehtestame kõrgemaid maamaksu määrasid. Võib-olla üheks põhjuseks, miks maa korralist hindamist pole tehtud ongi see, et ei ole soovitud maamaksu tõsta,» ütles Seeder.

Maa väärtuse korralise hindamise tulemustest sõltub eelkõige maamaksu suurus ja sellest lähtuvalt ka kohalike omavalitsuste sissetulekud.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Majanduse aeglustumine jätkus

11.11.2013 Statistikaamet

Esialgsetel andmetel kasvas Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2013. aasta III kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 0,4%, teatab Statistikaamet.

Sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP tõusis võrreldes eelmise kvartaliga samuti 0,4%.

Majanduskasvu panustas juba teist kvartalit järjest enim kaubanduse tegevusala jaekaubanduse stabiilse kasvu toel. Suurimad SKP kasvu positiivselt mõjutajad olid veel info ja side ning haldus- ja abitegevuse tegevusalad.

Ehituse tegevusala, mis oli eelmisel aastal üks peamisi majanduskasvu vedaja, näitas sarnaselt 2013. aasta kahe esimese kvartaliga langustrendi. Ehituse tegevusala oli III kvartalis suurim majanduskasvu pidurdaja. Ehituse languse taga võib näha Euroopa Liidu vahendite (lõppemas on eelarveperiood 2007–2013) ja CO2 müügitulude äratarvitamist. Lisaks olid suurimad SKP vähendajad veel kinnisvaraalane tegevus ning põllumajandus.

Netotootemaksude panus Eesti majandusse oli negatiivne. Nende 2%-line langus oli põhjustatud peamiselt käibemaksu laekumise vähenemisest, samas suurenes aktsiiside laekumine. Võrreldes 2012. aasta III kvartaliga kasvasid ka subsiidiumide väljamaksed.

Eesti suurima tegevusala (töötlev tööstus) muutus jäi hinnamõjusid arvesse võttes 2012. aasta III kvartali tasemele. Töötleva tööstuse lisandväärtus sõltub toodangu väljaveost, mille kasv III kvartalis aeglustus. Töötleva tööstuse toodangu eksport mõjutab kogu majanduse kaupade väljavedu. Hinnamõjusid arvesse võttes kahanes kaupade eksport III kvartalis eelmise aasta III kvartaliga võrreldes 3%, kaupade import kasvas 1%.

SKP, kaupade ekspordi ja impordi reaalkasv, I kvartal 2008 – III kvartal 2013

Täpsustatud III kvartali SKP avaldab Statistikaamet 9. detsembril.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Kaera tänava lugu

11.11.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuv Kaera tänav algab Ristiku tänavalt, ristub Aru tänavaga ja lõpeb Sõle tänaval. Kaera tänav on ligikaudu 450 meetri pikkune.

Endisel Sitsi heinamaal asuv Kaera tänav on oma nime saanud 22. veebruaril 1955.

Kaera tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Kaera 3 – 1950. aastate keskel. Kapitaalremont 2013. aastal.
Kaera 5 – 1950. aastate keskel.
Kaera 5a – 14 garaaźiboksi ehitatud 1964. aastal.
Kaera 5b – 10 garaaźiboksi ehitatud 1974. aastal.
Kaera 7 – 1957. aastal.
Kaera 9 – 1950. aastate keskel.
Kaera 11 – 1964. aastal.
Kaera 17 – 1957. aastal.
Kaera 19 – 1961. aastal.
Kaera 19a – katlamaja ehitatud 1962. aastal.
Kaera 21 – 1970. aastal ehitatud lasteaed, mis täna tegutseb vähemusrahvuste majana.

Kaera tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:

Kaera 2 – 1950. aastate keskel.
Kaera 4 – nõukogude ajal ehitatud hoones asub rehvikeskus.
Kaera 6 – nõukogude ajal ehitatud tööstushoones asub restaureerimiskeskus.
Kaera 8 – nõukogude ajal ehitatud tööstushoone.
Kaera 10 – 2010. aastal ehitatud autopesula. Kinnistul ka suur parkla.
Kaera 12 – ehitatud 1961. aastal Tallinna laevatehase töötajatele.
Kaera 14 – ehitatud 1961. aastal Tallinna laevatehase töötajatele.
Kaera 14a – 20 garaaźiboksi ehitatud 1966. aastal.
Kaera 14b – garaaź ehitatud 1967. aastal.
Kaera 14c – 20 garaaźiboksi ehitatud 1966. aastal.
Kaera 14e – 24 garaaźiboksi ehitatud 1973. aastal.
Kaera 14f – 36 garaaźiboksi ehitatud 1976 aastal.
Kaera 16 – 1961. aastal.
Kaera 18 – 1961. aastal.
Kaera 20 – 1962. aastal.
Kaera 20a – garaaź ehitatud 1993. aastal.
Kaera 22 – 1970. aastate lõpus rajatud telefoni keskjaam ehitati 2006. aastal ümber korterelamuks. Nõukogude ajal asus maja alumisel korrusel postkontor.
Kaera 26 – ühiselamu, tänane kortermaja on ehitatud 1979. aastal.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Laenuga ostetud kodu müümine

10.11.2013 Tõnu Toompark

Laenuga ostetud korterile, ridamajale või eramule on seatud panga kasuks hüpoteek. Hüpoteek on kinnisasja tagatis ning on seotud konkreetse kinnisasja, mitte selle kinnisasja igakordse omanikuga.

Hüpoteegi olemasolu ei sega sul kodu müümast, küll aga on tavaliselt laenulepingus kirjas, et sa oled kohustatud hüpoteegiga koormatud kinnistu müümisest hüpoteegipidajat ehk panka teavitama.

Kui pank kustutab hüpoteegi, on reeglina panga huvi tagasi saada hüpoteegiga tagatud laen(ud). Seega tasub pangaga võimalikult varakult ühendust võtta, sest ostu-müügilepingu vormistamisel viibib üldjuhul tehingu juures ka panga esindaja. Eraldi läbirääkimist vajab olukord, kus müügist saadavast rahast ei piisa laenulepingu lõpetamiseks.

Kolm võimalikku varianti laenuga ostetud kodu müümisel.

Üldjuhul toimub laenuga ostetud kinnisasja müügiga ja laenu tagasi maksmisega ka tagatise vabastamine, st hüpoteegi kustutamine ja laenulepingu lõpetamine. Kui vajad uue kodu ostmiseks taas laenu, sõlmid uue laenulepingu ning uuele kodule seatakse hüpoteek.
Võimalik on ka see, et sinu pank loovutab hüpoteegi ostja pangale, kui ka ostja ostab kodu laenuga. Kui sina ja ostja olete sama panga kliendid, siis toimub hüpoteegiga tagatud nõuete muutmine, mitte hüpoteegi loovutamine. Iga juhtum on erinev ning konkreetset infot saad küsida oma pangast.
Kui sa uue kodu ostmiseks täiendavat laenu ei vaja, kuid samas ei saa olemasoleva kodu müügist nii palju raha, et kogu laen kustutada, võib jääda olemasolev laenuleping kehtima ning muudetakse laenulepingu tagatist ja sihtotstarvet.

Näiteks oletame, et võtsid paar aastat tagasi 40 000 eurot laenu, et osta väike, aga heas piirkonnas korter Kuuse 1-1. Praegu korterit müües saad selle eest 60 000 eurot. Kuna tahad kolida suuremale pinnale, ostad uue korteri Männi 2-2, mis maksab 63 000 eurot. Oma korteri müügist saadud 60 000 eurole lisad säästudest 3000 eurot ning laenu juurde võtma ei pea. Paar aastat tagasi vormistatud 40 000 eurone laenuleping jääb kehtima, laenumakseid maksad pangale samamoodi edasi.

Kuuse tänava korteri ostu-müügilepingu sõlmimisega vabastatakse hüpoteek Kuuse 1-1 korterilt ja seatakse sama laenu tagamiseks uus hüpoteek uuele korteriomandile Männi tänaval. Laenulepingus muudetakse nii tagatist kui laenulepingus näidatud sihtotstarvet. Sa pead tehingust kohe informeerima maksuametit (kui oled saanud eluasemelaenult tasutud intressidelt tulumaksu tagasi).
Kõik pangad ei pruugi varianti nr 3 kasutada või võib olla see võimalik siis, kui sul on panga kasuks seatud ka lisatagatis.

NB! Pank võib huvi tunda ka selle vastu, kas koduvahetusega muutuvad sinu eelarves uue kodu ülalpidamiskulud tunduvalt suuremaks kui need olid eelmises kodus – näiteks kolid ahjuküttega korterist elektriküttega korterisse. Kui kulud oluliselt suurenevad, aga sinu sissetulek jääb samaks, võib pank keelduda tagatise vahetusest.

Allikas: http://www.seb.ee/infoportaal/2013-11-08/laenuga-ostetud-kodu-muumine