Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused
 

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus LASN jõudis Tartusse

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus LASN on jõudnud Tartusse. Täna kell 16.00 toimub Tartu Ülikooli Raamatukogu 3. korrusel asuvas Puksoo fuajees näituse avamine. Näitus jääb avatuks kuni 27. oktoobrini 2013.

Eesti Arhitektide Liidu aastanäituse LASN raames on 9 arhitektide meeskonda loonud 9 erinevat maketti, mis tegelevad Tallinna suurima linnaosa Lasnamäe keskkonna puudulike aspektidega.

“Näitusel on eesmärk – panna inimesed mõtlema tuleviku peale. Kuigi näitus on koostatud Lasnamäe linnaosa silmas pidades, puudutavad need teemad samaväärselt ka Tartu magalarajoone,“ rääkis aastanäituse kuraator

Reedik Poopuu.

Näituse kuraatori sõnul on Tartul ka oma Lasnamägi – Annelinn, mistõttu puudutab “Lasnamäe lunastamise” teema teravalt kõiki, kelle koduks on nõukogude ajal rajatud elukeskkond.

Eesti Arhitektide Liidu aastanäitus LASN esitleti esmakordselt 18. oktoobril 2012 Tallinna Disaini- ja Arhitektuurigaleriis.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Linnavaraamet läheb Kopli liinidele naaberriikidest võimekat arendajat otsima

Tallinna Linnavaraamet korraldab oktoobrikuu esimesel poolel Helsingis, Stockholmis, Peterburis ja Moskvas enampakkumisele pandud Kopli liinide maa-ala tutvustavad üritused.

„Loodame Kopli liinide ala kui perspektiivika kinnisvaraarenduspiirkonna vastu välisriikide suurekaliibrilistes arendajates huvi äratada,“ ütles abilinnapea Eha Võrk. „Selle suure ala uueks loomise puhul on tegemist ambitsioonika, kuid samas ka väga perspektiivika väljakutsega.“

Abilinnapea sõnul on eesmärgiks leida Kopli liinide maa-alale arendaja, kes ehitab välja sealse elamuala koos elamuala teenindamiseks vajaliku taristuga – kanalisatsiooni- ja veetrassid, tänavad, spordiväljakud, haljasalad jms.

Kokku 82 kinnistut on pandud enampakkumisele alghinnaga kokku 1,5 miljonit eurot, kinnistud müüakse ühtse müügiobjektina kombineeritud pakkumise korras. Esimese etapi pakkumiste esitamise tähtaeg on 19. november.

Kopli liinide projekt hõlmab ca 17 ha suuruse maa-ala, millest hoonestatavate kinnistute pindala on ca 6 ha, ligi 11 ha on aga üldkasutatav, ühiskondlike ehitiste ja transpordimaa. Kopli liinide ja lähiala detailplaneeringu kohaselt on võimalik sellele alale ehitada ühe- kuni viiekorruselisi korterelamuid – kokku kuni 527 korterit – ja 38 ühepereelamut.

Arendaja peab alale kavandama ja välja ehitama ka avalikult kasutatava rannapromenaadi ja rannapargi ning ranna ja hoonete vahelisele alale spordi- ja mänguväljakud, koerte jalutusalad jms.

Kopli liinide alal asuvate linnale kuuluvate kinnistute müügi kombineeritud enampakkumise korras otsustas Tallinna Linnavolikogu tänavu 13. juunil. Kombineeritud pakkumise esimese etapiga selgitatakse välja enampakkumise tingimustele vastavad pakkujad ja teises toimub eelläbirääkimistega pakkumine.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Viimsisse kerkib kaubanduskeskus, mille ankurüürnikuks saab Selver

Viimsi südamesse, Haabneeme, kerkib 2015. aastaks uus kaubanduskeskus, mille põhiüürnikuks saab Selveri hüpermarket suurusega ligi 4000 ruutmeetrit. Kahekorruselise kaubanduskeskuse 14 000 ruutmeetrile on planeeritud lisaks Selverile erinevad kaubanduspinnad, toitlustuskohad, spordiklubi ning mitmed teised vaba aja veetmise võimalused. Hoone projekteerimise juures nähakse võimalust ka kogukonnale oluliste ruumide, näiteks raamatukogu, ehitamiseks.

„Hindame asukohta erakordselt heaks, sest Viimsi kiirelt arenevas elukeskkonnas puudub täna suur kaubandus- ja teeninduskeskus,“ räägib Selveri keti juht Andres Heinver. „Rajame atraktiivse kaubanduskeskuse, aga ühtlasi ka Viimsi suurima ja parima valikuga toidupoe, mida saab võrrelda näiteks tänase Pirita Selveriga“.

Kaubanduskeskus rajatakse Randvere teele, Tallinna poolt tulijale enne ringteed vasakut kätt. Tegu on suuruselt kuuenda Selveriga. Kaupluses saab tööd vähemalt 70 inimest ning keskendutakse peamiselt laiale toidukauba valikule, kuid kätte saab ka vajaliku esmatarbekauba.

„Ootame juba praegu kõiki huvilisi läbirääkimiste laua taha, sest keskusesse on planeeritud nii kaubanduspinnad kui toitlustuskohad ja vaba aja veetmisega seotud teenused,“ kutsub Tallinna Kaubamaja Kinnisvara juht Peeter Kütt huvilisi endast märku andma. „Loodame, et meiega võtavad ühendust ettevõtjad, kel on häid ideid, kuidas pakkuda Viimsi elanikele lisaväärtust tuues oma teenused ja tooted kõrgelt hinnatud elupiirkonna keskusesse.“

Keskuse rajab Tallinna Kaubamaja Kinnisvara, mis omandas 2,3-hektarise kinnistu Viimsi vallas Haabneemes. Projekteerimistöödega alustatakse käesoleval aastal ning ehitustöödega 2014. aastal. Keskus valmib praeguse plaani kohaselt 2015. aasta esimeses pooles.

Eesti kapitalil Selveri jaeketti kuulub praegu 40 kauplust erinevates Eesti piirkondades. Selveri kett kuulub börsiettevõtte Tallinna Kaubamaja kontserni.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Mainor Ülemiste uueks juhiks sai Toomas Aak

ASi Mainor Ülemiste juhatuse esimehe ametikohale asub alates oktoobrist Toomas Aak, kes eelnevalt oli NCC Ehitus ASi juhatuse esimees. Ametikohalt lahkuv Taavi Toots jätkab ettevõtete arendamist äriarendusteenuste firmas BD Partners.

„Aasta tagasi, veel enne kui Mainor ASi juhatuse esimees Peeter Tohver ametikohale asus ja oma meeskonda looma hakkas, oli Mainor Ülemistesse vaja juhti, millele Taavi Toots pakkus välja lahenduse ning on suurepäraselt täitnud oma rolli vahejuhina. Aasta on olnud tulemuslik, hea energia ja edusammudega – suutsime ärikasumit peaaegu poolteist korda kasvatada. Nüüd tuleb sama tempoga Ülemiste City edulooga jätkata,“ kommenteeris Mainor Ülemiste nõukogu esimees Ülo Pärnits Taavi Tootsi teatepulga edasiandmist Toomas Aakile.

„Olen Ülemiste City Targa Äri Linna arengut viimasel ajal jälginud ja pakkumine Peeter Tohveri poolt oli ahvatlev, sest Ülemiste City on Eesti üks suurimaid ja edukamaid arendusprojekte,“ sõnas Mainor Ülemiste ASi uus juhatuse esimees Toomas Aak. „Kolmteist aastat töökogemust NCC Ehitus ASi juhina on andnud mulle teadmiste- ning kogemustepagasi, mida saan edukalt rakendada Ülemiste City arendamisel üheks põhjamaade suurimaks teadmistel põhinevaks majanduslinnakuks.“

„Vajasime Mainori meeskonda juhtima eelkõige kinnisvara taustaga inimest ja aktiivset arendajat, kes Toomas Aak kahtlemata on,“ selgitas Mainor ASi juhatuse esimees Peeter Tohver. „Toomas on tõestanud ennast hea juhi ning väärtusliku meeskonnaliikmena – ta on olnud meie suurprojekti, Lõõtsa tänava 8a asuvate kolmiktornide rajamise eestvedaja, mida ehitas NCC Ehitus. Toomas Aaki käe all on varem valminud Ülemiste kaubanduskeskus ja Lasnamäel asuv Tähesaju City.“

Peeter Tohveri sõnul saab Toomas Aaki peamiseks tööülesandeks Ülemiste City kiire arendamine multifunktsionaalseks linnakuks koostöös Technopolis Ülemiste ASiga ning linnaku tuntuse kasvatamine mujal maailmas, eesmärgiga tuua Ülemiste Citysse rahvusvaheliste firmade esindusi.

Mainor Ülemiste AS on asutatud 2005. aastal eesmärgiga ehitada endise Dvigateli tehase 35-hektarilisele territooriumile kaasaaegne linnaosa, kus leiaksid endale uue kodu uuendusmeelsed ja teadmisi hindavad ettevõtted. Uus linn, nimega Ülemiste City väärtustab kõrgelt inspiratsiooni, milleta ei saa ükski loominguline inimene ja edukas ettevõte. AS Mainor Ülemiste on ettevõte, mis loob uut tüüpi ärikeskkondi Targa Äri Linna kontseptsiooni järgi.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

NCC Ehituse uueks juhiks saab Toomas Alle

NCC Ehituse nõukogu kinnitas alates 1. oktoobrist uueks tegevjuhiks ja juhatuse esimeheks ettevõtte ehitusdirektor Toomas Alle.

Toomas Alle sõnul kavatseb ta suuresti sama meeskonnaga jätkata juba valitud suundadel ettevõtte positsiooni kindlustamist turul. „Ehitusturg on endiselt pidevas muutuses, pakkudes igapäevaselt rohkelt uusi katsumisi ning nagu igale ehitusfirmale, nii ka meile on ning jääb edaspidi võtmesõnaks muutustega kohanemine,“ märkis Alle.

Varasemalt on Toomas Alle töötanud Skanska juhatuse liikmena. Alle töötas Skanskas ja selle eelkäijas Skanska EMV-s kokku kaksteist aastat. NCC ehitusdirektorina alustas Alle möödunud aasta novembris.

NCC on Eestis tegutsenud üle 15 aasta ning ehitanud Ülemiste kaubanduskeskuse, Eesti Kohtuekspertiisi hoone ning üle 1000 korteri Haaberstis Pärnaõuel, Viimsis Tammeõuel, Lasnamäel Vana-Kuulis ning Mustamäel Rabakülas. Käesoleval aastal lõpetab NCC Ülemiste City kahe büroohoone ehituse Tallinnas.

Põhjamaade üks suurim ehitusfirma NCC eraldas 2010. aastal kontsernis ehituse ja elamuarenduse suunad vastavalt NCC Ehituse AS-iks ja NCC Elamuarendus OÜ-ks. 2012. aastal lõi NCC äripindade arendamisele keskenduva tütarettevõtte NCC Property Development OÜ.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Ajaloorubriik: Pelgulinna Pebre tänava lugu

Pelgulinnas asuva Pebre tänava esialgne nimi (aastast 1911) oli Olga tänav (saksa keeles Olgastrasse, vene keeles Олгинская улица). 25. mail 1939 sai tänava nimeks Sõnajala tänav.

Praeguse nime sai Pebre tänav 25. septembril 1959. Pebre tänav algab Heina tänavast ja lõpeb Õle tänavas. Tegemist on Pelgulinna ühe vanima hoonestusalaga.

Pebre tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

  • Pebre 1 – 2007. aastal.
  • Pebre 3 – 1940. aastateni asus seal saun. Ümberehitatud 1952. aastal.
  • Pebre 5 – 1915. aastal.
  • Pebre 7 – 1930. aastate keskpaigas.
  • Pebre tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
  • Pebre 2 – 1920. aastatel.
  • Pebre 4 – 20. sajandi teisel kümnendi.
  • Pebre 6 – 1910. aastal.
  • Pebre 8 – 1908. aastal. Hoovis asuv garaaź 1970. aastal. 2013. aastast asub seal Flo Kasearu majamuuseum.
  • Pebre 10 – 1910. aastal.

pebre-7

Pebre 7

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Huumor: Kinnisvaramaakleri igapäevane elu

Play

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

SEB nädalakommentaar: Ehitussektoril ei paista paremaid päevi ka järgmistel aastatel

Sel aastal on kaks peamist majanduskasvu alla tõmmanud sektorit transiit ja ehitussektor. Võttes seekord luubi alla neist viimase, paistab kõiki asjaolusid kokku arvestades, et ehitusmahtude kahanemine on paraku alles oma tee alguses. Lähimaks paariks aastaks ehitusmahtude suurenemist ei paista tulevat, vaid langus aina süveneb.

Seda eelkõige muidugi Euroopa Liidu tõukefondide raha vähenemise tõttu, mis esialgu on küll ajutine, paari-kolme aastane. Ehitussektor on olnud siiani suurim kasusaaja neist fondidest. Aastal 2013 lõpeb EL seitsmeaastane eelarveperiood ning 2014 algab järgmine. Nende vahetumisega kaasneb raha sissevoolus aina suurenev auk. Veidi pikemas perspektiivis vaadates, ei ole tegelikult ka järgmise eelarveperioodi prioriteedid enam niivõrd palju kaldu ehitussektori suunas kui varem, vaid püütakse keskenduda rohkem pehmematele väärtustele kui betoon.

Kuigi valitsus lubas oma 2014. aasta eelarves suuremeelselt ehitussektorit elavdada riigipoolsete kinnisvarainvesteeringute suurendamisega, on nende võimalused seda teha samuti vägagi piiratud ning riigi kinnisvarainvesteeringute suurendamine 10 miljoni euro ulatuses ei tasanda kaugeltki kogu valitsussektori investeeringute langust järgnevatel aastatel. Välisvahendite prognoositav langus 2014. aastal on 8,2 protsenti ning valitsussektori investeeringute langus 9 protsenti.

Erasektori ehitusnõudlus ei suuda seda kahanemist tasa teha. Ka ettevõtete investeeringute langus on viimasel ajal olnud seotud just ehitustesse investeerimise vähenemisega.

Kuigi kinnisvarahinnad kasvavad ja seda jätkuvalt 8 protsendi määraga aastas, mis viitab vaikselt taastuvale nõudlusele kinnisvaraturul ning suurendab motivatsiooni ehitustegevuseks. Samal ajal aga pakkumine ei suurene eriti. Kinnisvarahindu suruvad üles ka kasvavad ehituskulud, mis suurenevad 5 protsenti aastas, samas palkade kasv on kinnisvarahindade kasvule viimastel aastatel alla jäänud ja ostujõud piirab edasist kinnisvarahindade tõusuhoogu. Kinnisvarahindade tõus pidurdub mõnevõrra ilmselt ka sel hetkel, kui intressid tõusma hakkavad, ehk siis umbes paari aasta pärast.

Tarbijate laenunõudlus on küll vaikselt taastumas, kuid nende poolt võetavad uued kinnisvaralaenud on umbes sama suured kui samal ajal tagasi makstavad laenud. Ehk teisiti öeldes, tarbijate laenukoormus hetkel veel ei suurene. Lähiaastateks ei ole näha ka, et laenukoormuse kasv suuremat hoogu sisse saaks.

Ehitussektori osakaal kogu majanduses on 7,2 protsenti. Seega heidab sektori käekäik pika varju ka kogu majanduse käekäigule lähiaastatel.

Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Emajõe platvormid said preemia

Eile kuulutati Eesti Arhitektuurimuuseumis pidulikult välja Eesti Arhitektide Liidu võistluste „ERAMU 2008–2012” ja „VÄIKE 2010–2012” võitjad. Võistluste eesmärk on tunnustada nendes ajavahemikes valminud huvitavamaid eramuid ja väikeobjekte. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat. Kolme parima väikeobjekti hulgas said preemia ka Tartu Emajõe vaateplatvormid.

“Rajatud platvormid on aidanud Emajõge tartlastele oluliselt lähemale tuua. Inimestele meeldib jõe ääres aega veeta – jalutajad ja piknikupidajad võtsid jõeäärsed platvormid kohe aktiivsesse kasutusse. Koostöö asjatundlike ja loominguliste maastikuarhitektidega on andnud nauditava tulemuse ning kindlasti soovime ka edaspidi avalike objektide kavandamisele parimaid spetsialiste kaasata,“ ütles eilsel tunnustusüritusel osalenud Tartu abilinnapea Raimond Tamm.

Emajõe platvormide puhul hindas žürii kõrgelt sümpaatset algatust siduda linnaruum linna poolitava jõega, mille tulemusel saab avalik ruum hea disaini abil uue hingamise ja mõtestatuse.

Võistluse „VÄIKE 2010–2012” peapreemia võitsid arhitektid Ivar Lubjak ja Maria Pukk Kukemõisa eramu väikevormide eest. Kolm võrdset preemiat said Indrek Peili ja Siiri Vallneri Lift 11 installatsioon „Kai”, Anna-Liisa Undi ja Robert Kähri Emajõe platvormid Tartus ning eramu piirdeaed, mille autorid on Peeter Pere ja Urmas Muru.

Võistluse „ERAMU 2008–2012” peapreemia võitis arhitekt Emil Urbeli projekteeritud Kukemõisa eramu Järvamaal. Kolm võrdset preemiat said Tomomi Hayashi ja Liis Voksepa projekteeritud muusiku maja Tallinna kesklinnas, Mikk Mutso ja Kaarel Eelma projekteeritud kunstniku maja ning KAMP arhitektide projekteeritud maja tammede vahel.

Võistluste parimaid töid eksponeeriv näitus, mille kuraatorid on Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann, on Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) avatud 17. novembrini 2013.

Võistlused korraldas Eesti Arhitektide Liit ja peapreemiaid rahastas Eesti Kultuurkapital.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Majandususaldus Euroopa Liidus ja ka Eestis septembris paranes

Euroopa Komisjoni poolt 27. septembril avaldatud andmetel on Eesti majandususaldusindeks* septembris pikaajalise keskmise (=100) suhtes 102.3 punkti ja see on 0.3 punkti parem kui augustis. Kindlustunne (sesoonselt silutud andmetel) paranes viimase kuuga tööstuses, kuid kahanes natuke kõigis teistes valdkondades.
Ka Euroopa Liidus tervikuna ja euroalal majandususaldus paranes. EL majandususaldusindeks oli septembris 100.6 ja tõus kuuga oli 2.4 punkti, euroalal oli indeks 96.9 ja tõus kuuga 1.6 punkti. Majandususaldus on nüüd paranenud 5 kuud järjest ja esimest korda peale 2011.aasta juulit üle pikaajalise keskmise taseme (s.t üle 100 punkti).

Majandususaldus on üle pikaajalise keskmise kolmes Balti riigis, Taanis,  Saksamaal, Horvaatias, Ungaris, Rootsis, Maltal, Suurbritannias. Suurbritannia majandususaldus tegi kuuga kõige suurema tõusu, jõudes 115.4 punkti tasemele. Madal oli majandususaldus Küprosel, Kreekas, Hollandis, Portugalis, Poolas, Sloveenias, Slovakkias.

Eestile oluliste ekspordimaade majandususaldus on enamasti kõrgem Euroopa Liidu keskmisest, kuid riikide arengutrendid on erinevad. Nii oli majandususaldus Lätis 103.2 (tõus kuuga 0.5 punkti), Leedus 105.4 (langus kuuga 1.2 punkti), Rootsis 102.2 (langus kuuga 0.9 punkti). Soomes on  majandususaldus pikaajalisest keskmisest olulisel madalamal tasemel (91.1) ja langes viimase kuuga 0.3 punkti. Soomes majanduskonjunktuuri halvenemine toimus nii tööstuses, kaubanduses, ehituses kuid vaatamata sellele tarbijate kindlustunne isegi natuke tõusis.

*Euroopa Komisjoni poolt avaldatav töötleva tööstuse, jaekaubanduse, ehituse, teeninduse ja tarbijate sesoonselt silutud kindlustunde indikaatorite koondnäitaja (100 = pikaajaline keskmine 1990-2013). Eesti andmed kogub ja edastab Eesti Konjunktuuriinstituut

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Kas suur või väike maja?

Kui küsida, esimest maja plaanivate, inimeste käest oma maja suuruse kohta, saab tavaliselt vastuseks, et nad soovivad suurt maja. Maja, mille suurus oleks üle 170 m2 või isegi üle 250m2.

Miks inimesed tahavad suurt maja?

Palju ruumi, tähendab inimese jaoks kindlasti suuremat vabadust ja võimalust olla segamatult oma tegevuste juures. Esmapilgul tundub ju tõesti ahvatlev suur ja avar maja, suur elutuba 40-50 m2, kuhu kõik pereliikmed ja külalised lahedasti ära mahuvad. Kus igal lapsel on suur tuba, kus on töötuba ja miks mitte oma raamatukogu või mängutuba, kus suured garderoobid, vannitoad, saunad ja muud ruumid.

Vahest tuleb avara elamise soov just sellest, et senised elutingimused on kasinad ja kui juba maja ehitamiseks läheb siis peaks see olema maksimaalselt mugav ja suur.

Võib-olla on oma osa sellistes soovides ka ajakirjandusel. Kui võtta lahti mõni ajakiri siis tutvustatakse peamiselt suursuguseid ja pigem villade tüüpi majasid, mis on arhitektuurselt efektsed ning äärmiselt kaunid. Sellised majad on sageli parimate saadaolevate arhitektide parima töö tulemus. Paratamatult inimesi kütkestavad sellised majad ja nad soovivad elada sarnastes majades.

Paraku ununeb asjaolu, et selliste majade eelarve ületab mitmekordselt tavalise, kuid samuti korraliku kvaliteetse maja hinna.

Majaehitamine nõuab pikalt ettemõtlemist

Tagasi tulles suure ja väikse maja teema juurde, selgub järk-järgult enamikele majaehitajatele, et suure maja ehitamine on mõtlemapanevalt kallis ja enamikul juhtudel on suurel majal ka suuremad ülalpidamiskulud. Lisaks kulub pikemas perspektiivis ka rohkem raha parandustöödele. Kuid parandus- ja remonditöödele esialgu ei mõelda ja seetõttu seda enamasti oma plaanides ei arvestata. Lisaks kulub suure maja koristamisele ja puhtana hoidmisele ka märkimisväärselt aega ja energiat.

Kui vaadata maja funktsionaalsest küljest siis jah, kindlasti on suurem elutuba mugavam ja suurem köök on samuti mõistlik, kuid enamus teisi majas vajaminevaid ruume ei pea ju olema väga suured. Näiteks panipaigad ei pea olema suured, pigem on oluline, et oleks ruum hästi möbleeritud ja igale vajalikule asjale oma koht. Ma pean tunnistama, et alahindasin funktsionaalset eritellimusel mööblit, kuni hetkeni, kui minu enda majas sisekujundaja selle välja töötas ja mööbel paika sai. Nii kompaktset ja suhteliselt väikse ruumi iga cm ära kasutavat lahendust, ei oleks ma iseseisvalt suutnud kunagi välja mõelda.

Ei taha öelda, et iga maja peaks olema pisike, kuid mõtlematult suuri maju ei tasuks küll kellelgi ehitada ja sageli ei saa suuremad majad ka kunagi “päris valmis“. Ei ole halvemat varianti majaehituses, kui kõvasti üle võimaluste maja ehitamine. See seab ohtu kogu perekonna ja üllast ideest oma majani jõudmisel, saab paremal juhul lõputu majaehitamine ja halvemal juhul laenuorjus, mille käigus ka poolik maja tuleb võlgade katteks võileivahinnaga maha müüa.

 Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Üks küsimus: kas maakleritasu peab maksma üürnik või üürileandja?

Võlaõigusseaduse (VÕS) peatüki 37 § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma inimene, kes maakleri palkab (enamasti siis üürileandja). Niimoodi on asi ka mujal Euroopas. Kuidas on siis võimalik, et praktikas võetakse eestis maakleritasu ikkagi üürilevõtja käest? Kuidas saab selline olukord igapäevaelus üldse tekkida, kui VÕS ütleb selgelt, et maakleritasu maksab maakleri palkaja? Selles seaduses ei ole midagi arusaamatut ning pole võimalik udujutuga lükata see kohtus üürnikule, näiteks põhjendusel, et see on kokkuleppeline, kes maksab, või et hoopiski tegutsetakse üürilevõtja huvides (teenuse tellijaks üürnik).

Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing:

“Maakleritasu peab maksma vastavalt VÕS § 658 lg 1 teenuse tellija ehk käsuandja.

Samas võimaldab seaduse dispositiivsuse põhimõte lepingupooltel (üürnik ja üürileandja) sellest kokkuleppel kõrvale kalduda.

Eestis pikka aega valitsenud turuolukord, kus üürikorterite nõudlus ületab mitu korda pakkumist, võimaldab üürileandjatel seada üürilepingu sõlmimise üheks tingimuseks maakleritasu maksmise kohustuse üürniku poolt, seda aga ainult juhul, kui kinnisvaramaakler esindab üürileandjat kirjaliku lepingu alusel, kus vastav kokkulepe on fikseeritud.

Seega, kui üürikuulutuses on märgitud, et üürnikul on kohustus maksta ka maakleritasu, on see seadusega kooskõlas ja igalühel on õigus otsustada, kas ta sellistel tingimustel korterit soovib üürida või mitte.”

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Päevalille arendus ehk Kodumaja ehitab taas Eestis

Kodumaja on Eesti ettevõte, mis on spetsialiseerunud eluruumide ehitusele tehases toodetud ruumelementidest. Tegutsenud on Kodumaja alates aastast 1995. Selle ajaga on ehitatud enam kui 4700 kodu.

Valdav enamus kodumaja toodangust ei jää aga Eestimaale. Kodumaja ettevõtete konsolideeritud käibest moodustab eksport enam kui 90%.

Vaatamata sellele on Kodumaja ettevõtete gruppi kuuluv Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ läbi viinud mitmeid edukaid arendusprojekte Eestis. Nende stardiprojektiks oli 2003. aastal eramajade elamurajooni arendamine Ülenurmel. Tänu elamute ühtsele arhitektuurilisele lahendusele on Ülenurme alevikku kerkinud selgesti eristuv koduküla.

Olles välismaal ehitanud edukalt suurel hulgal erinevaid kortermaju, alustas Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ 2005. aastal Tartus Jaamamõisa linnaosas seitsme korterelamu ehitamist. Kolmekorruselistes majades on igaühes 21 korterit. Projekt oli edukas ning paljud rahulolevad inimesed leidsid omale uue kodu Kodumaja toodetud majades.

Viimasest arendusest Eestis on nüüdseks möödunud juba omajagu aega, kuid Kodumaja spetsialistid ei ole istunud käed rüpes. Välja on töötatud uus energiatõhus elamutüüp „Kodu“. Väike korterite arv ja läbimõeldud planeeringud tagavad privaatsuse, sest naabrite vastastikune häirimine on minimeeritud. Samas on säilitatud nn. naabrivalve positiivne mõju ning nii-öelda „oma maja” tunne.

Väikeelamud „Kodu” on väikese korterite arvuga elamud, kus reeglina on vaid 4 korterit. Elamute välisviimistluseks kasutatakse värvitud puitu ja muid ilmastikukindlaid viimistlusplaate. Fassaade ilmestavad suured rõdud ja terrassid ning valdavalt klaasist trepikoja sissekäigupoolne sein, mis loob elamule avarust ning võimaldab paremini kasutada päevavalgust.

Kõik korterid teostatakse lõpliku viimistlusega. Vannitoa mööbel, sauna sisustus ning kogu vajalik sanitaartehnika paigaldatakse tehases, sest nii on võimalik tagada kõrgeim kvaliteet. Viimistlusmaterjalide ja varustuse valikud teostab klient Kodumaja poolt pakutud rikkaliku valiku hulgast.

Elamu konstruktsioonide ja tehniliste süsteemide väljatöötamisel on arvestatud ka seda, et iga korter toimiks üksteisest sõltumata ehk iga korteri omanik tasuks vaid selle eest, mida ja kui palju ta tegelikult tarbib.

Ühe olulise eesmärgina oli seatud luua elamu, kus on võimalik minimeerida energia tarbimist ja muid ekspluatatsioonikulusid. See on osa Kodumaja energiatõhusa elamu kontseptsioonist. Elamutüübi väljatöötamisel on püütud maksimaalselt ära kasutada kõiki Kodumaja seniseid kogemusi, tootearenduse uusimaid saavutusi ja tööstusliku ehitusviisi eeliseid.

Nüüd on Kodumaja Kinnisvaraarenduse OÜ alustanud uue Päevalille arendusega Ülenurmel, mille raames ehitatakse kaheksa eelpool kirjeldatud väikeelamut „Kodu“. Pakkumises on nii kolmetoalised kui ka neljatoalised korterid. Iga korteri juurde kuulub suur terrass või avar rõdu. Kaasaegsete ehitustehniliste lahenduste ning kütte- ja ventilatsiooniagregaatide tõttu on elamu äärmiselt energiasäästlik.

Tänaseks päevaks on juba kopp maasse löödud ning müügitegevusega algust tehtud.

Artikli allikas on
Domus Kinnisvara blogi.
Domus Kinnisvara
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

01/10/2013 toimub koolitus “Ehitus- ja kasutusload”

Raul KebaTeisipäeval 01/10/2013 toimub koolitus “Ehitus- ja kasutusload”, mida viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juriidilise osakonna juhataja Raul Keba.

Koolitus käsitleb protsessi, mis algabehitusloa taotlemisega ning lõpeb hoonele kasutusloa väljastamisega.

Siia alla kuulub nii ehitusprojekti koostamine, märkuste tegemine ja projekti täiendamine, erinevate kokkulepete sõlmimine kui ka ehitusjärelevalve teostamine ebaseadusliku ehitamise või nt omanikukohustuste eiramisega seoses.

Koolitus Ehitus- ja kasutusload” toimub teisipäeval 01/10/2013 kell 09:00-14:00.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Tule Kinnisvarakooli, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Parima arhitektuuriga eramu autor on Emil Urbel

26. septembril kell 17 kuulutati Eesti Arhitektuurimuuseumis pidulikult välja Eesti Arhitektide Liidu võistluste „ERAMU 2008–2012” ja „VÄIKE 2010–2012” võitjad. Võistluste eesmärk on tunnustada nendes ajavahemikes valminud huvitavamaid eramuid ja väikeobjekte. Mõlemal võistlusel anti välja üks peapreemia ja kolm võrdset preemiat.

Võistluse „ERAMU 2008–2012” peapreemia võitis arhitekt Emil Urbeli projekteeritud Kukemõisa eramu Järvamaal.

Žürii esimehe Jaak Huimerinna sõnul valiti peapreemia saaja välja üksmeelselt, kuna tegu on väljapaistvat arhitektuuri esindava moodsa elamuga, mis on oskuslikult sobitatud kunagise karjamõisa abihoone varemetesse. „Varemetele loodud uusarhitektuur on olemasolevaga orgaaniliselt seotud – vana ja uue, maa ja linna kokkusobitamine on andnud tulemuseks suurepärase koosluse,” kiitis Huimerind.

„ERAMU 2008–2012” kolm võrdset preemiat said Tomomi Hayashi ja Liis Voksepa projekteeritud muusiku maja Tallinna kesklinnas, Mikk Mutso ja Kaarel Eelma projekteeritud kunstniku maja ning KAMP arhitektide projekteeritud maja tammede vahel.

Žürii tõdes, et väga hea arhitektuuri aluseks ei ole mitte alati suur eelarve, vaid vahendite mõistlik ja säästlik kasutamine ning eelkõige vaimne panus. „Preemiatega pärjatud eramute puhul oli žürii üksmeelne – me tahaksime ka ise seal elada ja olla,” lausus Jaak Huimerind.

Võistluse „VÄIKE 2010–2012” peapreemia võitsid arhitektid Ivar Lubjak ja Maria Pukk Kukemõisa eramu väikevormide eest.

Jaak Huimerinna sõnul oli žürii võidutöö puhul üksmeelel, et väikevormid moodustavad hoonega terviku ning eristuvad selgesti nii oma mahu, hulga kui ka töötlemise poolest. „Näha on disainerite mängurõõmu ja naudingut tehtavast tööst. Materjalide kohati ootamatu valik ja kasutus on elamuslik,” nentis Huimerind.

„VÄIKE 2010–2012” kolm võrdset preemiat said Indrek Peili ja Siiri Vallneri Lift 11 installatsioon „Kai”, Anna-Liisa Undi ja Robert Kähri Emajõe platvormid Tartus ning eramu piirdeaed, mille autorid on Peeter Pere ja Urmas Muru.

Lisaks andsid võistluste toetajad välja mitu rahalist eripreemiat. VELUX Eesti preemia parima päevavalguslahenduse eest võitis KAMP Arhitektide projekteeritud maja tammede vahel. Vivarec OÜ preemia huvitava ventileeritava fassaadi lahenduse eest läks Emil Urbeli ja Aleksandr Zverevi projekteeritud eramule Nõmmel. Kolmanda eripreemia, Monier OÜ auhinna kaasaegseima kivikatuselahenduse eest pälvis Mikk Mutso ja Kaarel Eelma projekteeritud kunstniku maja.

„Need võistlused näitasid, et olemasolevasse miljöösse ja valmisehitatud keskkonda paigutatud uuselamud saavad kaasa väljakujunenud haljastuse ja tervikliku ümbruse, mis on suur väärtus võrreldes põllupealsete uusarendustega. Järjekordse põllu kasutuselevõtu asemel rekonstrueerigem ja arendagem pigem olemasolevaid struktuure,” ütles Jaak Huimerind.

Tähtajaks esitati „ERAMU 2008–2012” võistlusele 43 tööd ja „VÄIKE 2010–2012” võistlusele 25 tööd. Võistluste ühisesse žüriisse kuulusid arhitektid Marika Lõoke ja Jaak Huimerind, sisearhitekt Toomas Korb, näituse ja kataloogi kuraator Merle Karro-Kalberg ning välisliikmena Soome arhitekt Mikko Summanen.

Võistluste parimaid töid eksponeeriv näitus, mille kuraatorid on Merle Karro-Kalberg ja Karin Bachmann, on Eesti Arhitektuurimuuseumis (Ahtri 2, Tallinn) avatud 17. novembrini 2013.

Võistlused korraldas Eesti Arhitektide Liit ja peapreemiaid rahastas Eesti Kultuurkapital.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus