Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: Kasutusloa saanud eluruumide arv vähenes pisut

24.09.2013 Tõnu Toompark

Statistikaameti andmetel valmis ehk sai kasutusloa 2013 II kvartalis Eestis 456 eluruumi. Valminud eluruumide pind oli 63 000 m2 ja keskmise valminud eluruumi pindala oli 137 m2.

Aastataguse ajaga võrreldes kahanes kasutuslubade arv 17 eluruumi võrra ehk 4%.

Ehituslubade väljastamine on stabiilselt poolteist-kaks korda suurem, kui kasutuslubade hulk. Ehitusloa sai 2013 II kvartalis 796 eluruumi. Ehitusloa saanud eluruumide arv kasvas aastaga 8%.

2013 II kvartalis tehti Eestis 7748 elamispindade tehingut. Valminud eluruumide arv moodustas tehingute arvust 6%. Näiteks 2008. aastal moodustas valminud eluruumide arv tehingutest isegi 18%.

Valminud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Keskmise uue eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Ehitusloa saanud eluruumide arv ja pind kvartalite lõikes

Ehitusloa saanud eluruumi pind kvartalite lõikes, m2

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti on esindatud FIABCI kongressil Riias

23.09.2013 Tõnu Toompark

Sellel nädalal Riias toimuval FIABCI kongressil on oodata mitme suure Eesti kinnisvarabüroo esindajate osalemist. Nagu ütlevad eksperdid, annab seda tüüpi üritustel osalemine unikaalse võimaluse isiklikuks suhtlemiseks parimatest parimatega kinnisvaramaailmas.

“Suhtlemine kolleegidega sarnastel üritustel mõjub alati ärile positiivselt. Teiste kogemus võimaldab heita objektiivse pilgu omaenda tegevusele, eristada uusi prioriteete ja efektiivsemalt äri ehitada,” räägib FIABCI Baltic juhatuse liige Eestist Ardi Roosimaa.

Tema sõnul tunneme professionaalidega suhtlemise mõju eriti siis, kui nad töötavad meist erinevas keskkonnas. Igas Euroopa riigis, Ameerikas, Aasias on turu põhimõtted ühtsed, kuid lähenemisviisid konkreetsete projektide ja tehingute teostamiseks erinevad.

“Riia kongressile saabuvad parimad parimatest ja arvan, et on kasulik kuulata nende arusaamist kinnisvaraärist. Lisaks sellele on hinnaline isiklik suhtlemine. Selleks, et alustada tõsise projektiga, ei piisa telefonikõnest või kirjavahetusest, oluline on potentsiaalset partnerit näha. Aga osalus sellisel kongressil on kхige kiirem ligipääs vajalikele inimestele,” teeb Ardi Roosimaa kokkuvõtte.

26-28. septembril 2013. aastal toimub Riias V kinnisvaraturu rahvusvahelise föderatsiooni FIABCI liikmete Euroopa kongress: “Euroopa turgude uus arenguetapp – töö vigadega”. Esimest korda FIABCI 65-aastase ajaloo jooksul kogunevad kinnisvaraturgude professionaalid kogu maailmast ühte Balti riikidest.

FIABCI kongressist saab Balti riikide jaoks ebatavaline sündmus, kuna siia saabub esimest korda üle 200 suure kinnisvaraturu töökogemusega professionaali 35 riigist: juhtivate maakler-, hindamis-, investeerimis- ja arendusfirmade presidendid, aktsionärid ja omanikud, rahvusvaheliste ja riiklike professionaalsete liitude juhid, riigiasutuste esindajad.

International Real Estate Federation FIABCI – rahvusvaheline kinnisvaraturul osalejate föderatsioon – on ülemaailmne ühendus, mis on asutatud 1948. aastal ja seob kinnisvara valdkonna professionaale praktiliselt kõigilt kontinentidelt. FIABCI allüksused töötavad üheaegselt rohkem kui 60 maailma riigis, ühendades üle 120 riikliku erineva profiiliga spetsialistide professionaalse liidu, mis tegutsevad kinnisvaraturul ja esindavad miljonite professionaalide – kinnisvaramaaklerite, arendajate, juhtide, hindajate, juristide, finantsistide, kindlustusandjate, arhitektide ja muude kinnisvaraga seotud erialade spetsialistide huvisid. FIABCI peamiseks ülesandeks on kinnisvaraturul osalejate aitamine erinevate riikide siseriikliku ja rahvusvahelise äri organiseerimisel ning nende pakutavate teenuste kvaliteedi ja konkurentsivõime suurendamisel. FIABCI peakorter asub Pariisis. 2011. aastal lõid Läti, Leedu ja Eesti professionaalsed organisatsioonid Balti allüksuse FIABCI Baltic.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nukuteatri juurdeehituse arhitektuurse ideekonkursi võitja selgunud

23.09.2013 Tõnu Toompark

Riigi Kinnisvara AS koostöös Kultuuriministeeriumi ja Sihtasutusega Nuku kuulutas täna pidulikult välja Nukuteatri juurdeehituse arhitektuurse lahenduse ideekonkursi võidutööde autorid. Esikoha vääriliseks tunnistatud töö „Nagu Teile Meeldib“ autoriteks osutusid firma OÜ Karisma Arhitektid esindajad Risto Parve, Kai Süda, Diana Taalfeld ja Kristo Kaskpeit.

Tallinnas aadressil Nunne tn 8, Lai tn 1 / Nunne tn asuva teatrihoone juurdeehituse suuruseks on kavandatud ligi 1/3 olemasolevate hoonete kogumahust. Uus teatrisaal peaks mahutama soovituslikult 500 istekohta. Lisaks kavandatakse juurde ehitada tehnilised ruumid küttele ja ventilatsioonile ja laoruumid valgustajatele, helitehnikutele ning videotehnikutele. Samuti on kavas rajada väliterrass ning paigaldada lift, millega soovitakse tagada erivajadustega inimeste ligipääs nii NUKU muuseumi kui Nukuteatri olemasolevatesse saalidesse.

Žürii hindas võistlustööde juures ruumide paigutust vastavalt hoone kasutusfunktsioonile, energiasäästlikkust ja ekspluatatsioonikulusid, ehituslikku ökonoomsust, kulude suurust hoone elukaare jooksul, arhitektuurset lahendust ja sobivust ümbritsevasse linnaruumi.

Arhitektuurikonkursi paremusjärjestus:

1. koht – „Nagu Teile Meeldib“ OÜ Karisma Arhitektid
Autorid: Risto Parve, Kai Süda, Diana Taalfeld ja Kristo Kaskpeit

2. koht – „Mimikri“ OÜ Stuudio
Autor: Villem Tomiste

3. koht – „Aed“ OÜ Salto AB
Autorid: Karli Luik, Ralf Lõoke ja Maarja Kask

Ergutuspreemia – „Klaabu“ OÜ Doomino Arhitektid
Autor: Pelle-Sten Viiburg

Ergutuspreemia – „Vurr“ OÜ Kuu
Autor: Joel Kopli

Esimese koha saavutanud töö sai preemiaks 8000 eurot, teise koha saavutanud töö 6000 eurot ja kolmanda koha saavutanud töö 4000 eurot. Lisaks määrati 2000 euro suurused ergutuspreemiad võistlustöödele „Klaabu“ ja „Vurr“. Konkursi preemiafond oli kokku 22 000 eurot.

Ideekonkursi eesmärgiks oli leida parim arhitektuurne ja kasutusfunktsioonile sobiv lahendus Nukuteatri juurdeehituse rajamiseks. Konkursile laekus tähtajaks viisteist võistlustööd.

Nukuteatri juurdeehituse projekteerimistööd kestavad üks aasta alates projekteerimistingimuste väljastamist Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt ning väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluse läbiviimist konkursi võitjaga. Ehitusprotsessi kestab samuti ligikaudu üks aasta, millele eelneb ehitushanke ettevalmistus ja läbiviimine. Kõige varasemalt valmib teatri hoovihoone 2015. aasta lõpus.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Merko: Talleggi Tabasalu tehas on hea näide aktiveerunud erasektori tellimustest

23.09.2013 Tõnu Toompark

Täna avatud Talleggi Tabasalu tehase renoveerimistööd ja juurdeehitus on Merko sõnul hea näide viimasel ajal aktiveerunud eratellijatest. Tabasalu tehasesse koondub nüüdsest Talleggi kogu lihatöötlemine, võimaldades ettevõttel oma tootmismahte kahekordistada. Ehitus- ja renoveerimistööd teostanud Merko Infra sõnul lisas ehitusprotsessile keerukust tööde teostamine igapäevaselt töötavas tootmiskompleksis ja selle vahetus naabruses.

„Talleggi tootmishoone on Merko jaoks oluline mitmel põhjusel. Lisaks eduka ehitusprotsessi lõppemisele on see hea näide viimasel ajal aktiveerunud erasektori tellijatest, kes investeerivad oma äri arendamisse,“ ütles Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben.

„Tabasalu tehase osalise renoveerimise ja laienduse rajamise tegi ehituslikult keerukaks asjaolu, et olemasolev tootmiskompleks töötas kogu ehitusprotsessi jooksul. Seetõttu tuli olemasoleva tootmishoone erinevate osade renoveerimine ja uue tehasehoone ehitamine eriti hoolikalt läbi mõelda ning planeerida tootmise ja ehituse võtmes tervikuna, et mõlemad saaksid tõrgeteta toimida. Tallegg on väga professionaalne tellija ja koostööpartner, tänu millele sujus ehitusprotsess tõrgeteta,“ sõnas ehitus- ja renoveerimistööd teostanud Merko Infra juhatuse liige Tarmo Pohlak.

Talleggi juhatuse esimehe Teet Soormi sõnul oli Talleggi tehase uuendamise projektis usaldusväärne ehituspartner kriitilise tähtsusega. „Meil on hea meel tõdeda, et meil õnnestus Merko Infra abil vältida kogu ehitusperioodi vältel kõikvõimalikke tarneraskusi ning suutsime ka ehituse ajal jätkata regulaarset tootmisrütmi. Meie tehasetiim on oma uute töö- ja puhkeruumidega väga rahul,“ kiitis Soorm ehitajat.

AS Merko Infra teostas Talleggi tellimusel Tabasalu tootmiskompleksis 1800 m² olemasolevate ruumide renoveerimistööd ning 5000 m² suuruse uue tehasehoone ehitustööd.

Merko Infra on Eesti juhtiva ehitusettevõtte ASi Merko Ehitus Eesti tütarettevõte. Merko Ehitus Eesti (www.merko.ee) teostab üld-, insener-, elektri- ning elamuehituse töid. Ettevõte kuulub Tallinna börsil noteeritud Merko Ehitus kontserni.

AS Tallegg (www.tallegg.ee) on Eesti ainus linnulihatootja, mille eelkäija Tallinna Linnuvabrik alustas tegevust 1956. aastal. Tallegg kuulub HKScan kontserni, mis on üks Põhja-Euroopa juhtivaid toiduainetööstuse ettevõtteid, mille koduturud asuvad Soomes, Rootsis, Taanis, Baltimaades ja Poolas. HKScan Grupi 2012. aasta netokäive oli 2,5 miljardit eurot ning kontsernis töötas ligi 11 000 töötajat.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Eesti Kunstiakadeemia rajab Riigi Kinnisvaraga koostöös uue õppehoone Kotzebue tänavale

23.09.2013 Tõnu Toompark

Eesti Kunstiakadeemia (EKA) ja Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) sõlmisid täna, 18. septembril, 2013 koostöölepingu, mis sätestab poolte kohustused omandamaks Tallinnas Kotzebue tänav 1/Põhja pst 7 asuv ajalooline vabrikuhoone eesmärgiga rajada sinna kaasaegne arhitektuuri-, disaini- ja kunstiülikool. Õppetegevusega on võimalik alustada uues asukohas 2016. aastal.

Kunstiakadeemia rektori prof Signe Kivi sõnul oli ülikooli Nõukogu jaoks otsuse tegemisel kõige määravamateks teguriteks kiireim valmimisaeg, juriidiliste takistuste puudumine ja asukoht.

“Kalamaja on kujunemas aktiivseks loomekeskkonnaks, naabruses asuvad Kultuurikatel, Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum, Eesti Arhitektuurikeskus ja Eesti Disaini Maja, mitmed muuseumid. Vahetus läheduses on vanalinn ja kesklinn ning väga head ühistranspordi ühendused,“ selgitas rektor prof Signe Kivi.

RKAS teostas EKA tellimusel kõrgkooli võimalike asukohtade võrdleva analüüsi, mille käigus uuriti lähemalt EKA rajamise alternatiive lähtudes tänastest tingimustest. Lisaks Tartu maantee 1 krundile kaaluti Telliskivi loomelinnakut, endist Suva sukavabriku hoonet Kotzebue tänaval ning Küti 17 kinnistut.

RKASi juhatuse esimehe Jaak Saarniidu sõnul on ülikooli vajadusi, juriidilisi ja majanduslikke aspekte arvestades hoone alternatiividest kõige sobivam ka seetõttu, et sinna on võimalik rajada EKA uus õppehoone optimaalse ehitusmaksumusega ning akadeemia üüri- ja halduskulud vähenevad võrreldes tänase olukorraga ligi 30%.”

Saarniit kinnitas, et olemasoleva vabrikuhoone kohandamine ülikooli ruumiprogrammiga on samuti hästi teostatav. „1926. aastal arhitekt Eugen Habermanni projekteeritud ja 1932. aastal valminud hoones on valgusküllased, avarad ja kõrged ruumid ning kapitaalsed kandevkonstruktsioonid, mis võimaldavad luua Kunstiakadeemiale sobiliku õpikeskkonna,“ ütles ta.

Väljatöötatud finantsmudeli kohaselt omandab RKAS esimeses etapis Kotzebue 1/Põhja pst 7 asuva kinnistu 6,9 mln euro eest, mis hiljem võõrandatakse EKA-le. Projekti finantseerimiseks on kavandatud kasutada EKA ja RKASi omavahendeid ja Euroopa Liidu struktuurifondide rahastust.

EKA tulevases õppehoones saab olema ligikaudu 11 500 ruutmeetrit suletud netopinda. Planeeritud ajakava kohaselt on uues õppehoones võimalik alustada tegevust 2016. aasta lõpus.

Eesti Kunstiakadeemia on Eesti kunsti, visuaalkultuuri ja keskkonna kujundaja ja mõtestaja, olles 1914. aastast katkematult tegutsenud ainsa kunsti-, disaini-, arhitektuuri- ning kunstikultuurialast kõrgharidust andva avalik-õigusliku ülikoolina. Eesti Kunstiakadeemia pürgib oma valdkondades juhtivaks rahvusvaheliseks innovaatiliseks kompetentsikeskuseks. EKA tegeleb peale aktiivse õppe-ja teadustöö ka loometööga ning pakub Avatud Akadeemia kaudu elukestvat õpet. Eesti Kunstiakadeemias õpib hetkel üle 1300 tudengi, kellest mitmed täiendavad end õppetöö vältel väliskõrgkoolides. EKA teeb koostööd ligi 100 välisülikooliga ning on mitmete rahvusvaheliste võrgustike liige. Lisateave: www.artun.ee

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) on 2001. aastal riigi kinnisvara senisest tõhusamaks haldamiseks loodud Eesti Vabariigile kuuluv 166,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. Lisateave: www.rkas.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Enampakkumisel soodsaid kinnistuid ja korteriomandeid

23.09.2013 Tallinn.ee

Tallinna Linnavaraamet pani soodsate alghindadega avalikule kirjalikule enampakkumisele mitmed kinnistud ja korteriomandid.

Enampakkumisele pandud kinnisvaraobjektidest hinnalisima, Lasnamäe linnaosas asuva Ümera tn 30 kinnistu alghind on 207 712,86 eurot. Hoonestamata kinnistu sihtotstarve on ärimaa ning pindala 4801 m2.

Pirita linnaosas asuva Kressi tee 82 kinnistu alghind on 40 000 eurot, kinnistu sihtotstarve on elamumaa ja pindala 600 m2.

Lasnamäel asuv Kivila tn 38-179 korteriomand, mille reaalosaks korter üldpinnaga 49,6 m2 , on enampakkumisel alghinnaga 33 900 eurot. Enampakkumisel on ka kaks Põhja-Tallinnas asuvat eluruumi. Süsta tn 3-9a korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 17,1 m², alghind on 9700 eurot. Süsta tn 3 elamu on Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamuna kantud Kultuurimälestiste registrisse. Kopli tn 88-38 korteriomand on enampakkumisel alghinnaga 17 300 eurot, korteriomandi reaalosaks on korter üldpinnaga 25,8 m².

Enampakkumisel on ka kolm väljaspool Tallinna asuvat kinnisvaraobjekti – Harjumaal Vasalemma alevikus asuv Tööstuse tn 1 kinnistu, Ida-Virumaal Kohtla-Järve linnas asuv Vahtra tn 18a-107 korteriomand ning Lääne‑Viru maakonnas Laekvere vallas Rajaküla külas asuv Taevakivi kinnistu.

Vasalemma alevikus asuva, elamumaa sihtotstarbega, 4536 m² suuruse kinnistu alghind on 9000 eurot. Alghinnaga 2930 eurot pakkumisel oleva Kohtla-Järve asuva korteriomandi reaalosaks on 60,4 m² suurune eluruum. Laekvere vallas asuva, elamumaa sihtotstarbega Taevakivi kinnistu alghind on 3000 eurot, kinnistu pindala on 9063 m2.

Ajaloorubriik: Pelgulinna Heina tänava lugu

23.09.2013 Jaak Juske

Pelgulinnas asuva Heina tänava (Wiesenstrasse) nimi esineb juba 1878. aasta linnakaardil. Ametlikult kinnitati see aga 1882. aastal. Täna ulatub 1,5 kilomeetri pikkune Heina tänav Telliskivi tänavast raudteeviaduktini Ristiku tänava lõpus.

Tänav kulgeb paralleelselt Kopli kaubajaamaga. Heina tänava alguse läänepoolne hoonestus on Pelgulinna vanimaid.

Heina tänava paaritute aadressnumbritega majade ehituslugu:

Heina 1 – asub juba pikka aega suur laste mänguväljak.
Heina 3 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 5 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 7 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 9 – 1907. aastal.
Heina 11a/1 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 11a/2 – 1930. aastatel.
Heina 11b – 1930. aastatel.
Heina 13 – 1930. aastatel.
Heina 15 – 1905. aastal.
Heina 17 – 2011. aastal.
Heina 19 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 21 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 21a – 1930. aastatel.
Heina 23 – 20. sajandi esimestel aastatel.
Heina 23a – 1988. aastal ehitatud garaaź.
Heina 23 b – 2012. aastal.
Heina 25 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 27 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 29 – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 29a – 20. sajandi esimesel kümnendil.
Heina 33 – nõukogude ajal ehitatud tööstushoone, mis müürib kinni omaaegse Kolde puiestee sihi.
Heina 35 – nõukogude ajal ehitatud tööstushoone, mis müürib kinni omaaegse Kolde puiestee sihi.
Heina 41 – 1951. aastal.
Heina 43 – 1951. aastal.
Heina 45 – 1952. aastal.
Heina 49 – 1939. aastal. Aleksander Haug võitis õnneloteriiga miljon senti ehk mitme aasta palga ning otsustas koos sõbraga ehitada kortermaja. Renoveeritud 2005. aastal.
Heina 51 – 1930. aastate lõpus.
Heina 53 – 1930. aastate lõpus.
Heina tänava lõppu jäävad Nisu, Rukki ja Luste tänava äärsed 1940. aastal nõukogude võimu poolt ehitatud Pelgulinna Rahvakorterid ehk Pel-Ra-Ko puumajad. Nisu ja Rukki tänava vahelisel alal asub veel Heina tänava ääres 21. sajandi alguses ehitatud tööstushoone.
Heina tänava paaris aadressnumbritega majade ehituslugu:
Heina 2 – 1920. aastatel.
Heina 4 – 1920. aastal.
Heina 6 – 1926. aastal.
Heina 6a – 1920. aastatel.
Heina 8 – 1920. aastatel.
Heina 10 – 1932. aastal.
Heina 12 – 1930. aastate alguses.
Heina 14 – 1930. aastate alguses.
Heina 16 – 1930. aastate alguses.
Heina 16a – 1930. aastate alguses.
Heina 18 – 1930. aastatel.
Heina 20 – 1930. aastate teine pool.
Heina 22 – 1939. aastal.
Heina 22a – 1963. aastal ehitatud garaaź.
Heina 24 – 1930. aastate lõpus, saanud pihta 1944. aasta märtsipommitamises, taastatud 1949. aastal.
Heina 26 – 1930. aastatel.
Heina 28 – 1930. aastate lõpus.
Heina 30 – 1934. aastal.
Heina 32 – 1930. aastate lõpus.
Heina 34 – 1930. aastatel.
Heina 34a – nõukogudeaegne laohoone.
Heina 36 – 1910. aastatel.
Heina 36a – 21. sajandi esimesel kümnendil.

Edasi jääb Heina tänava äärde 1938. aastal rajatud Kopli kaubajaam, endine Mäe talu ala.

Fotol Heina tänav 25-29a vanad puumajad.

Artikli autor: Jaak Juske
Allikas: http://jaakjuske.blogspot.com/

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Üürihuvilise lemmikloomad vähendavad valikuid

22.09.2013 Regina Michaelis

Käesoleva üürituru kõrghooaeg on olnud kõige raskem lemmikloomadega üürihuvilistele. Seda eelkõige omanike eelarvamuste tõttu, et lemmikloomad teevad palju kahju. Kõik näivad otsivat ideaalset üürnikku. Ent väga paljudel üürnikel on lemmikloomad ja nn. „ideaalseid üürnike“ kõigile ei jätku.

Tõepoolest, väga raske on ette näha, kuidas võib pealtnäha rahulik ja armastatud kass uues kohas käituma hakata. Samuti ei või iial teada, millega sisutab oma vaba aega tööpäeval üksi korterisse jäetud koer. Samas kipuvad korteriomanikud sageli riske ülehindama.

Selle asemel, et lemmikloomaga üürnikust kategooriliselt loobuda, soovitame läheneda küsimusele personaalselt. Näiteks võib paluda üürihuvilisel saata lemmiklooma pilt ja kirjeldus või loom objektile tulles kaasa võtta. Samuti on võimalik eelnevalt uurida, mis harjumused erinevatel loomadel on. Väga palju sõltub ka omanikest. Näiteks kui üürnikeks on perekond, kus üks pooltest on kodune ja seega pööraks lemmikloomale piisavalt tähelepanu, on vähetõenäoline, et loom hakkab ettearvamatult käituma. Tasub pidada silmas ka üürileandja õigust küsida kuni kolme kuu üüri suurust tagatisraha. Kui lemmiklooma puhul tekivad kõhklused tema käitumise osas, on mitme kuu tagatisraha küsimine igati põhjendatud.

Kõige olulisem on fikseerida üleantava eluruumi seisukord, teha sellest pildid ja võrrelda olukorda lepingu lõpus. Ilmselged lemmiklooma või üürniku tehtud kahjustused peab ära tõendama ja remondikulud tuleks arvestada maha kas tagatisrahast või kui sellest ei piida, peaks esitama üürnikule vastava arve.

Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Üürihinnad on tõusnud 30%

19.09.2013 Tõnu Toompark

1Partner Kinnisvara konsultandi Helen Silleri sõnul on Tallinna korterite üüritase tänavu sügisel aastatagusega võrreldes 20 – 30 protsenti kõrgem.

Helen Silleri sõnul maksis näiteks sama korter Kristiine linnaosas mullu 250 ning nüüd juba 320 eurot kuus. “Augustis ja septembri alguses toimus ka uus hinnahüpe, kuid see on pigem seotud kooliaasta algusega ja olukord peaks kuuga normaliseeruma,” ütles Siller.

“Kel võimalik, soovitan üüriotsus veidi edasi lükata ja oktoobris uuesti proovida – nii võib aastaga 500 eurot säästa,” ütles Siller.

Helen Siller sõnul on üürihinna tõus loogiline – ehitusmaksumus kasvab ning omandireformi käigus sisuliselt 0-hinnaga korteri erastamise mõju hakkab turult kaduma. “Kui korteri hinna ja üüritootluse suhe on paigas, siis keskmise sissetuleku ja üüritaseme vahel on järjest suuremad käärid ja vaesemal inimesel on selg vastu seina,” lisas Siller.

Kõige enam on aastaga kerkinud üürihinnad Kesklinna ja Kalamaja piirkonnas. Kõige soodsama üüripinna võib praegu leida Lasnamäelt, kus turgu moonutavad munitsipaalmajad.

2-toalise korteri üürihinnad Tallinnas

Mustamäe 50 m2 keskmine seisukord 300 -330 eurot
Lasnamäe 50 m2 keskmine seisukord 280 – 290 eurot
Õismäe 50 m2 keskmine seisukord 300 – 330 eurot
Kalamaja 50 m2 keskmine seisukord 320 – 350 eurot
Kesklinn 50 m2 keskmine seisukord 370 – 430 eurot

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Merko Ehitus: Muutused nõukogus/juhatuses/audiitorites

19.09.2013 Tõnu Toompark

Seoses juhtimisstruktuuri ülevaatamisega toimub alates 1. oktoobrist 2013 muudatus ASi Merko Ehitus 100%-lise tütarettevõtte UAB Merko Statyba nõukogu koosseisus, mille kohaselt kutsutakse nõukogust tagasi senine esimees Gediminas Tursa. Nõukogu jätkab kolmeliikmelisena: Andres Trink (esimees), Tõnu Toomik ja Jaan Mäe.

AS Merko Ehitus (www.merko.ee) hõlmab Eesti juhtivat ehitusettevõtet AS Merko Ehitus Eesti, Läti turule keskendunud SIA Merks’i, Leedu turul tegutsevat UAB Merko Statyba’t ning kontserni kinnisvaraarenduse äriüksust koos kinnisvara omavate äriühingutega. 2012. aasta lõpu seisuga andis kontsern tööd 915 inimesele ning ettevõtte 2012. aasta müügitulu oli 249,1 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Täpne üldpind on korteri müügil ülioluline

19.09.2013 Liisa Laud

Aeg-ajalt tekitab müügipakkumiste puhul küsimusi korterite üldpind – kuulutuses esitatud number võib erineda tegelikust, sest kõik oleneb sellest, mida on elamispinna sisse arvestatud.

Kõige enam on küsimusi tekitanud uuemates elamutes asuvate korterite üldpinnad, kus kuulutuses esitatud elamispinna sisse on arvestatud rõdu, panipaik või parkimiskoht. Näiteks on hooneid, kus rõdu ja panipaik ongi ametlikult osa korteri üldpinnast, kuid see on siiski väga erandlik ja pigem omane mõnele üksikule buumiaegsele elamule. Sellest hoolimata tasub omanikult küsida ametlikku korteriplaani ning uurida lisa avalikest registritest.

Tüüpkorteritega on asi lihtsam, sest nende puhul on enamasti teada kindlad planeeringud ja ruutmeetrite täpne arv. Siiski tuleb ette, et müüjad on siingi kokku liitnud näiteks rõdu ja korteri üldpinna. Kahtluse korral on lihtsaim viis õige üldpinna teadasaamiseks vaadata kommunaalarvel rida „köetav pind“, lisaks aitab kinnistus- ja ehitisregister.

Peale rõdude-panipaikade on veelgi asjaolusid, mida tasuks üldpinna kontekstis arvestada. Pärast korteri planeeringute muudatust peab omanik laskma korteri uuesti üle mõõta ning muudatustest ametkondi ja ostjat teavitama. Korteri algset üldpinda muudab see, kui kõik seinad kaetakse remondi käigus kipsplaadiga või muudetakse korteri planeeringut, tehes kergkarkass-seinte abil näiteks suurest kahetoalisest hoopis kolmetoaline korter.

Tähelepanelik tasub olla ka neil, kes soovivad osta korterit viilkatuse all. Nimelt mõõdetakse selliste korterite puhul üldpinda sellest osast, kus katusealuse kõrgus on 160 cm ja enam.

Üks soovitus ka korterimüüjale. Peale selle, et korteri üldpinnaks arvestatakse alati tegelik elamispind, tuleb olla ka numbri esitamisel täpne ning hoiduda selle ümardamisest.

Miks on tegeliku üldpinna esitamine oluline? Loomulikult seetõttu, et see on lihtsalt aus. Kui seda mitte teha, toob see päris kindlasti kaasa arusaamatusi nii müüja kui ostja jaoks.

Näiteks on tehingu osapooled pidanud pettuma, kuuldes, et kinnisvara väärtus on hindamisakti järgi väiksem kui arvati. Selle põhjuseks on muu hulgas olnud just vale üldpinna väljakäimine, kuid hindajad vormistavad akti kinnistus-ja ehitisregistri andmetele tuginedes. Üllatusi on ette tulnud ka notaris tehingu vormistamisel, kus ostja saab teada korteri tegelikku üldpinna.

Lõpetuseks tasub toonitada, et eelmainitud registrites esitatud andmete õigsuse eest vastutab omanik ning on juhtumeid, õnneks siiski harva, kus ka sealsed andmed ei ole täpsed. Riigikohus on öelnud, et lepingurikkumist ei muuda olematuks ega vabasta müüjat vastutusest ka see, et müügilepingus märgitud tehnilised andmed korteriomandi kohta vastavad kinnistusraamatu ja/või ehitisregistri andmetele. Ebaõigete faktiliste andmete kandmine maatüki või ehitise kohta registrisse ei muuda selle tegelikke omadusi. Ehitisregistri andmetel on ehitusseaduse § 56 lg 2 järgi aga üksnes informatiivne ja statistiline tähendus. Ka kinnistusraamatu registriosa esimesse jakku “Kinnistu koosseis” kantud andmetel ei ole õigustloovat või seadusega kaitstud tähendust.

Artikli allikas on
Uus Maa

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Rikkaks üüriäris: Kas anda korter üürile ise või kinnisvaramaakleri abil?

19.09.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Maakleriteenuse kasutamise mõistlikkus sõltub väga palju valitsevast turukonjunktuurist. Kui üüriturul on suur nõudlus ehk üürnike palju ja üürikortereid rabatakse kui sooje saiu, siis pole suurt mõtet maaklerit palgata.

Pigem tasub sellisel puhul üürileandjal nõuda kokkuhoitud maakleritasu asemel üürnikult tavapärase ühe kuu üürisumma ulatuses oleva tagatisraha asemel tagatisraha kahe kuu üürisumma ulatuses.

See annab üürileandjale suurema kindlustunde ning ka üürnik võib teadmise juures, et ta tagatisraha kunagi tagasi saab, õnnelikum olla.

Loiu üürituru puhul tasub maakleritele suuremat tähelepanu pöörata. Mõttekas on kokku leppida, kes ja kus üürikorterit kuulutab, sest dubleerivad kuulutused üksteisele suurt lisaväärtust ei anna.

Kui aga üürileandjal ei ole aega või tahtmist ise üürniku otsimisega tegeleda, siis võib ta selle töö täielikult maakleritele delegeerida.

Kindlasti peab arvestama, et maakleriteenus on ka mugavusteenus. Maakler võtab omanikult mure ja vaeva, mis eluruumi väljaüürimisega seondub. Teenuse eest tuleb aga maaklerile tasuda.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Koolitus “Planeerimismenetlus” toimub teisipäeval 24/09/2013

19.09.2013 Tõnu Toompark

Teisipäeval 24/09/2013 kell 9:00-14:00 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Planeerimismenetlus”.

Koolitus on suunatud kõikidele, kes puutuvad kokku detailplaneeringute. Seda siis kas planeeringute koostamise ja kinnisvaraarendamise poole pealt või näiteks tehes tehinguid planeeringut vajavate maatükkidega.

Koolitust “Planeerimismenetlus” viib läbi Tallinna Linnaplaneerimise Aemti juriidilise oskonna juhataja Raul Keba.

“Planeerimismenetlus” toimub teisipäeval 24/09/2013.

Registreeru koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Korterite vähene pakkumine on tehinguhindu kergitanud

18.09.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE elamispindade pakkumiste keskmist hinda kajastav KV.EE indeks on 62,9 punkti tasemel. Nüüdseks on KV.EE indeks hakanud näitama väga nappi, kuid siiski stabiilset tõusu.

Korterite pakkumishindade tõusu taga on muidugi eelkõige Tallinna korterite hinnatõus. Tallinnas on ühtlasi kasvanud nii korterite pakkumishinnad, kui ka tehinguhinnad. Maa-ameti esialgsetele andmetele tuginedes on 2013 III kvartali korterite tehinguhinnad aastatagusest Eestis 9 ja Tallinnas 16% kõrgemal.

Selged tehingute trendid joonistuvad välja ka Tartus. Teistes suuremates tõmbekeskustes on elamispindade turg sedavõrd õhuke ja hüplik, et turu ühesest liikumissuunast rääkida on raske. Näiteks Eesti suuruselt kuuendas linnas Viljandis on tänased korteritehinguhinnad aastatagusest 4,5% allpool. Kohtla-Järvel on languseks isegi 15% Narva 15% kasvu kõrval.

Tallinna-Tartu korterite hinnatõusu põhjuseks on kasvanud keskmine palk, kuid eelkõige siiski soodsad laenutingimused. Uute eluasemelaenude intressimäärad ei olnud isegi mitte kinnisvarabuumi parimatel aegadel sedavõrd soodsad, kui need on täna. Juulikuine keskmine eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel 2,5%.

Korterite tehinguhindasid on kergitanud ka hea kauba nappus. Kinnisvarasektori omapäradest tulenevalt ei ole uut kinnisvara võimalik kiiresti „juurde toota“. Mõistliku hinnaga pakkumised on ükshaaval ära nopitud nagu sügisesed punased ladvaõunad.

Nii on portaali KV.EE korteripakkumiste hulk kukkunud aastataguselt 19 725 pakkumiselt tänaseks 17 621 pakkumiseni. Pakkumiste arvu aastaseks vähenemiseks teeb see 11%.

Seejuures võime KV.EE pakkumiste arvu vaadates tõdeda, et muutused elamispindade turul on pannud inimesi majandusreeglite järgi käituma. Kerkinud hinnataseme juures on korterite pakkumiste arv täna siiski kõrgemal, kui käesoleva aasta alguskuudel.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Kas osta renoveeritud või remontivajav korter?

18.09.2013 Irina Shpilevaja

Kiirelt kasvanud kinnisvarahindade valguses arutletakse üsna tihti selle üle, kas osta renoveeritud või remontivajav korter. Kui ilusasse, remonditud korterisse kolides või seda välja üürides jääb ära suur tolmutamine, siis kapitaalremonti vajav korter on soodsam ning sisekujunduse saab ise teha. Kuulutusteportaalides on remontivajavate korterite pakkumine üha väiksemaks jäämas.

Kõigepealt veidi statistikat Lasnamäe kui asustusüksuse põhjal, kus on kõige rohkem müügis ühte tüüpi kortereid. Augusti keskpaiga seisuga oli portaali City24 andmetel kapitaalremonti vajavaid kortereid pakkumisel 8 (keskmine hind 850 €/m2), remontivajavaid kortereid 38 (keskmine hind 913 €/m2) ja renoveeritud kortereid 234 (keskmine hind 1281 €/m2).

Nagu näha, on renoveeritud kortereid müügis kõige rohkem ning vaadates pikemalt tagasi, on pakutavate remontivajavate elamispindade hulk aina väiksemaks jäänud.

Mida siis eelistada?

Mõlemas seisukorras korteritel on ostja jaoks palju plusse ja miinuseid. Samas peab arvestama sellega, kumb on tähtsam ja kasulikum – kas võimalik rahaline kokkuhoid ise remontides või võidetud aeg renoveeritud elamispinda soetades? Ajaga on üldiselt asi selge, seda on paljudel vähe, sestap vaatame plusse ja miinuseid, mis kaasnevad remontivajava korteri ostmisega.

Plussidena saab esile tuua odava hinna, mis on ka peamine põhjus, miks selliseid kortereid ostetakse. Samuti peetakse oluliseks võimalust teha remonti enda soovide kohaselt, mille puhul on ka teada, kuidas on korteris paigutatud torud ja rajatud elektrisüsteem. Tugev argument on ka võimalus remondi kogumaksumust enda rahaliste võimaluste järgi optimeerida.

Miinused avalduvad esmalt selles, et renoveerimistööde ajal ei saa ostetud korteris elada. Võib juhtuda, et selleks ajaks tuleb üürida teine korter, mis näiteks tüüpilise kahetoalise korteri puhul tähendab 250 eurost igakuist väljaminekut. Seega ei sobi niisugune korter olukorras, kui on tarvis kiiresti uude koju kolida.

Kui enne sai mainitud võimalust remondile kuluvat rahahulka kontrollida, siis teisalt võib juhtuda, et ka remondi lõplik hind ei ole alati etteplaneeritav ning võib pidevalt kasvada. Remondi maksumus sõltub korteri suurusest, tööde põhjalikkusest (kas vahetatakse ka sanitaarsüsteemid ja elektrijuhtmestik), viimistlusmaterjalide hinnast ning kui palgatakse ehitusfirma, siis ka selle poolt teostatavate teenuste (tööjõukulu) maksumusest.

Probleemiks on ka remontivajavate korterite pakkumiste vähesus, mis tähendab seda, et tuleb pidevalt jälgida kuulutusi ning reageerida ruttu, sest soodsa hinna korral ostavad niisuguseid kortereid ka investorid, kes neid remonditud kujul kallimalt edasi müüvad.

Kes mida eelistab?

Üldiselt ei ole ostjaskonna seas kindlat tüüpi inimesi, kes eelistaksid üht korteri seisukorda teisele. Erinevused on üsna väikesed, kuid siiski olemas.

Remontivajat korterit eelistavad pigem need, kellele meeldib ise teha ja kelle jaoks on tähtis odavam korteri soetushind. Samuti tunnevad selliste korterite vastu huvi investorid. Nõudlus on suur ning seda võimendab ka vähene pakkumine. Näiteks, kui renoveeritud korteri müük võtab Lasnamäel aega keskmiselt kolm kuud, siis remontivajav korter leiab uue omaniku ühe kuuga.

Renoveeritud kortereid soetavad aga inimesed, kes on müünud oma suurema korteri (näiteks kallite küttekulude tõttu) ning soovivad kohe edasi kolida valmis väiksemasse korterisse. Samuti eelistavad remonditud elamispinda väikeste lastega noored pered, naised ning vanemad inimesed, muidugi ka investorid, kes neid välja üürivad.

Suure pakkumiste hulga tõttu ostetakse rohkem renoveerituid kortereid.

Üks ei ole teisest parem ega halvem

Mõlemal, nii remontivajaval kui ka renoveeritud korteril, on plusse ja miinuseid ning üht varianti teisest paremaks pidada ei saa. Pigem sõltub kõik inimeste võimalustest, eelistustest ning neist lähtuvatest valikutest.

Ostes remontivajava korteri, saab oma uue kodu valmimisel hoida kätt pulsil ning kõiges kaasa rääkida. Samuti kaasneb sellega rahaline kokkuhoid.

Valides aga korteri, mis on renoveeritud, säästate aega, närve ning saate koheselt sisse kolida.

Artikli allikas on
Uus Maa