Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid
 

Mere puiesteel asuva Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis HG Arhitektuur

260304 Mere puiesteel asuva Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis HG Arhitektuur 4Tallinnas Mere puiesteele valmiva uue äri- ja elamuhoone Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis arhitektuuribüroo HG Arhitektuur ideekavand „Bellevue“. Hoone, mida arendab US Real Estate, projekteerimisega alustatakse lähiajal ning ehituseni soovitakse jõuda 2027. aasta teises pooles.

US Invest nõukogu esimehe Urmas Sõõrumaa sõnul on arenduse näol tegemist huvitava väljakutsega: luua midagi, mis kaunistaks nii Mere puiesteed kui oleks ka vanalinna kaasaegne peegel. „Uus hoone hakkab paiknema tõeliselt erilises asukohas – kohas, kus ta peegeldab vanalinna ja samal ajal kaunistab kogu Mere puiesteed. Teeäärse hoonena ja seistes vanalinna vastas, on ta omamoodi pretensioonikas ja samas põnev väljakutse, mis rikastab kogu linnapilti ning lisab linna siluettile värskust,“ sõnas Sõõrumaa.

Uus kinnisvaraarendus on osa US Real Estate pikaajalisest arenduskooslusest Golden Line.

Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis ideekavand “Bellevue”, mille autorid on arhitektid Hanno Grossschmidt ja Tomomi Hayashi.

Hanno Grossschmidti sõnul oli eesmärk luua esinduslik ja ajatu hoone ning jätkata sarnast keelt nagu Mere puiestee äärsetel väärikatel majadel ning esindushoonetel Estonia teatri ja Saarineni maja kandis.

“Soov oli kaasaegsusega mitte vastanduda, vaid sellele sekundeerida. Ideekavandiga õnnestus detailplaneeringuga ette antud nurgeline ehitusmaht lahendada lihvitud ja loogiliste vormidega. Nõutud viimase korruse tagasiaste on pööratud isikupäraseks siluetiks ja hoonet vääristavaks “kupliks”, mis on kaugelt vaadeldav. Sama oluline on ka vaheldusrikas, hubane ja kutsuv tänavafrondi lahendus,” tõi ta välja.

Arhitektuurikonkurssi hinnanud US Real Estate’i žürii tõi võidutöö erilisusest rääkides esile arhitekti nägemuse lahendada oluline väljakutse: luua uus hoone, mis suhestub ajalooliselt tähtsa Mere puiestee keskkonnaga ning kannab tänapäevase südalinna väärtusi ka järgmistele põlvkondadele.

„Meie eesmärk on luua ajatu hoone, mis mõjub kaasaegselt ja väljapaistvalt, kuid samal ajal loomulikult väljakujunenud keskkonnas. Võidutöö oli selle kõige paremini saavutanud,“ sõnas žüriiliige, US Real Estate’i arendusjuht ja juhatuse liige Uko Paasik.

Grand Avenue ehitusega planeeritakse alustada 2027. aasta teises pooles ning selle prognoositav valmimisaeg on 2029. aasta lõpus.

Arhitektuurikonkursil pälvis teise koha arhitektuuribüroo Arhitekt11 ideekavand „Wake“, mille autor on Illimar Truverk, ning kolmanda koha arhitektuuribüroo DOKK Architects ideekavand „Malachite-Strada“, mille autor on Karl Kiisel.

Konkursi kolme parimat tööd tasustatakse järgmiselt: esimene koht 12 000 eurot, teine koht 10 000 eurot ja kolmas koht 8 000 eurot.

260304 Mere puiesteel asuva Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis HG Arhitektuur 1

260304 Mere puiesteel asuva Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis HG Arhitektuur 2

260304 Mere puiesteel asuva Grand Avenue arhitektuurikonkursi võitis HG Arhitektuur 3

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Bigbank: Esialgse hinnangu järgi kasvasid tarbijahinnad veebruaris 3,2%

BigbankHarmoneeritud THI, mis võtab arvesse ka turistide kulutused Eestis kasvas Statistikaameti andmeil aastases võrdluses veebruaris 3,2%. Kui võrrelda jaanuariga, siis kuu aja jooksul oli hinnakasv 0,75% ehk hinnad kuu jooksul oluliselt ei muutunud.

Tegemist on esialgse hinnanguga, nädala lõpus tuleb THI indeks, mis täpsustab kiirhinnangu. Aasta võrdluses on kindlasti kasvanud energiahinnad ja toiduainete hinnad. Lisaks kergitab aasta näitajat eelmise suve käibemaksu tõus ning kevadel kerkinud tervishoiuteenuste hinnad. Kaks viimast tegurit taanduvad selle aasta teises pooles arvestusest välja. Samas jääb hinnasurvet hoidma maksuküüru kaotus ning palgakasv, mida sellel aastal veab avalik sektor.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Hinnad tõusid veebruaris teist kuud järjest

SwedbankHarmoneeritud tarbijahinnad kerkisid veebruaris jaanuariga võrreldes 0,8%. Aastataguse ajaga võrreldes kasvasid hinnad Eestis 3,2%. Aasta on alanud küllaltki hoogsa hinnatõusuga, sest kahe kuuga on hinnad kerkinud 1,5 protsendipunkti võrra.

Elektri börsihind püsis veebruaris jaanuarikuu tasemel ning seda mõjutas külm ilm. Nii jaanuari kui veebruari keskmine õhutemperatuur ulatus -8 kraadini, mis on keskmisest oluliselt madalam. Märtsi soojem ja tuulisem ilm peaks kaasa tooma elektri hinna languse.

Koolivaheaeg tõstis lennukipiletite ja reisipakettide hindu. Riided ja jalanõud kallinesid soodusmüükide lõppemise tõttu. Mootorikütuste maksumus tõusis nafta hinna kasvu tõttu.

Sõjategevus Lähis-Idas toob endaga kaasa energiahindade tõusu ning see sõltub sõjategevuse ulatusest ja pikkusest. Lühiajalise konflikti korral jääb mõju Eesti ja Euroopa hindadele ja majandustegevusele tagasihoidlikuks. Tasub meeles pidada, et energiahinnad moodustavad Eesti tarbimiskorvist umbes 15%.

Kokkuvõtlikult leiame, et 2026. aastal hinnatõus pidurdub. Swedbank prognoosib 2026. aasta hinnatõusuks umbes 3%. Kõige suurema panuse sellesse annavad toidu ja eluasemega seotud kulude kasv.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 02-2026

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine hind ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine koguhind (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine koguhind (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Swedbank: Möödunud aasta majanduskasvu vedas valitsemissektor

SwedbankMöödunud aasta viimase kvartali 0,7% majanduskasv jäi küll veidi alla meie ootuste, kuid 2025. aasta kokkuvõtlik 0,6% kasv vastas prognoositud numbrile.

Kui Eesti majandus pöördus kvartalite võrdluses kasvule möödunud aasta alguses, siis viimases kvartalis see taas vähenes. Samas oli tegemist tagasihoidliku langusega, mis võib andmete täpsustamise käigus muutuda. Aastases võrdluses on majandus kasvanud aga alates möödunud aasta teisest kvartalist – ehk kolm kvartalit järjest – ja Swedbanki tänavuse prognoosi järgi tuleb selle aastane SKP kasv möödunud aastast tublisti tugevam.

Maksulaekumistel suurem mõju majanduskasvule

Kuigi möödunud aastal kasvas SKP püsivhindades 0,6%, siis juurde loodud lisandväärtus ilma maksudeta suurenes vaid 0,3%, samas kui maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) koos subsiidiumidega kasvasid 2,9%. Maksude kasvu vedas käibemaksu suurenemine. Nii oligi lisandväärtuse kasvu mõju SKP-le vaid kolmandik ja maksud andsid kaks kolmandikku.

Hinnangut möödunud aasta majanduskasvu kohta halvendab aga asjaolu, et ettevõtete, nii mittefinants- kui finantsettevõtete, lisandväärtus vähenes ja majanduskasvu vedas valitsemissektor. Möödunud aastal jätkus ka inflatsiooniga kohandatud eratarbimise vähenemine.

Ka investeeringute kasvu taga oli peamiselt valitsemissektor, kusjuures selle sektori investeeringud suurenesid enim masinatesse ja kaitseotstarbelisse põhivarasse. Samuti suurenesid majapidamiste investeeringud kinnisvarasse. Ettevõtete investeeringud tegid möödunud aasta viimases kvartalis küll tugeva tõusu, kuid need jäid aasta kokkuvõttes, vaatamata soodsamatele intressimääradele ja majandustingimuste aeglasele kosumisele ikkagi langusesse.

Kolmeaastase languse järel pöördus töötlev tööstus tõusule

Kui vaadata tegevusalasid, tuli suurim panus majanduskasvu töötlevast tööstusest ning infost ja sidest. Kõige enam pidurdas majanduskasvu aga hulgi- ja jaekaubanduse vähenemine, kusjuures suurim mõju tuli mootorsõidukite müügi kukkumisest. Kuigi töötlev tööstus näitas möödunud aastal taas tugevat kasvu, ei suutnud see kaugeltki tasa teha kolm aastat kestnud langust ja selles loodud lisandväärtuse maht jäi ikkagi 2021. aastaga võrreldes oluliselt väiksemaks.

Suurema kodumaise nõudluse kõrval aitas töötleva tööstuse lisandväärtust kasvatada ka paranenud nõudlus välisturgudel – kaupade ekspordimaht suurenes 4%. Ka teenuste eksport näitas tugevamat, ligi 6% kasvu.

Maksuküüru kaotamine ja suuremad investeeringud ergutavad majandusaktiivsust

Eesti majanduse üldine kindlustunne on 2023. aasta lõppu jäänud põhjast paranemas, kuid see pole veel pikaajalise keskmiseni jõudnud. Kindlustunde paranemine on aga eelduseks tarbimise ja investeeringute kasvule.

Selle aasta alguses kaotatud maksuküür ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning pensionide ja alampalga tõus parandavad majapidamiste ostujõudu ja ergutavad tarbimist. Tänavu jaanuaris näitas jaekaubandusettevõtete müügimaht küll juba kiiret, 8% kasvu, kuid enam kui pool sellest tuli mootorikütuse müügiga tegelevatest ettevõtetest. Sellele vaatamata, oli tegemist korraliku tõusuga. Meie hinnangul hakkab maksuküüru kaotamine tarbimist ergutama järk-järgult.

Tulumaksumuudatustest lisanduv kogu raha ei lähe ainult tarbimisse. Osa sellest investeeritakse ka kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, kasutatakse kohustuste refinantseerimiseks ning suunatakse hoiustesse. Lisaks suurendab valitsus sel aastal ja ka lähiaastatel oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Seega peaks ka tänavu tulema valitsemissektorist majanduskasvule oluline mõju.

Välisnõudlus paraneb, kuid väliskeskkonnas on riske veel palju

Kui tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse paranemine, siis tasapisi on kosumas ka välisnõudlus. Prognoosime Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu paranemist, mis lubab meie ekspordisektoril rohkem müüa. Samas, väliskeskkonnas on ebaselgust ja riske veel palju, mis võivad ekspordikasvu ka pidurdada.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Coop Pank: Üha rohkem eelistavad eestlased kodu osta üksinda

Coop PankEesti inimesed võtavad kodulaenu üha sagedamini üksinda. Kui varasemalt oli tavapärane, et kodu soetati koos kaaslasega, siis praegu näevad pangad järjest rohkem neid kliente, kes on suutelised ja koguni eelistavad kodu osta just iseseisvalt.

Coop Panga andmed näitavad, et kui 2020. aastal võtsid kahekesi laenu 38% kõigist kodulaenutaotlejatest, siis 2025. aastaks langes see osakaal 28%-ni. Ühest küljest peegeldab see nii inimeste kasvanud võimalusi ja teadlikumaid valikuid kui teisalt ka regionaalseid erinevusi kinnisvaraturul.

„Kui sissetulekud seda lubavad ja omafinantseeringut on ka piisavalt, siis eelistavad Eesti inimesed osta kodu sageli üksinda, kuna see annab neile suurema kindlustunde ja otsustusvabaduse,“ selgitab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Inimesed, kelle sissetulek on stabiilne ja piisav, näevad järjest enam, et nad ei pea kodu soetamiseks kedagi teist enda kõrvale kaasama. Ta toob välja, et sageli soovitakse hoida rahakotid lahus ning ise vastutada oma vara ja kohustuste eest. „Iseäranis kehtib see selliste suurte varade puhul nagu oma kodu ja kinnisvara üldiselt,“ lisab ta.

Nooremate inimeste puhul mängib rolli ka see, et omafinantseering tuleb tihti vanemate või sugulaste abiga, mistõttu soovitakse, et ostetav kodu jääks ainuomandisse.

Lisaks kindlustundele on eestlased ka teada tuntud oma iseseisvuse poolest ehk soovitakse pigem ise hakkama saada. Ka ei taheta täisealisena elada vanemate või teiste perekonnaliikmetega koos nagu on tavaline Lõuna-Euroopas.

Ta toob välja, et kuigi kaaslasega kodu soetamine pole kuidagi tehniliselt keerulisem, eeldab see suuremat usaldust ja põhjalikumalt läbi mõeldud kokkuleppeid, eriti olukordades, kus suhted võivad kunagi halvemaks pöörduda.

„Headel aegadel ei taha me tihti mõelda selle peale, mis saab siis, kui olukord muutub. Üksinda kodulaenu võttes on vähemalt see kindlustunne olemas, et oma kodu jääb enda kätte ja ei pea hakkama tegelema sellega seotud tülide lahendamisega,“ lisab ta.

Samuti on praktikas ka olukordi, kus kaaslaenusaaja lisamine ei ole mõistlik. Näiteks ei pruugi elukaaslase sissetulek vastata panga nõuetele või võib varasem maksekäitumine olla problemaatiline. „Lisaks võib probleeme tekkida kui kodulaenu soovitakse võtta koos inimesega, kellel on lühiajaline elamisluba, mis ei anna pangale kindlustunnet, et mõlemad osapooled saaksid pikaajaliselt tagasimaksetesse panustada,“ sõnab ta.

Nendes olukordades on laenuvõtjal targem juba varakult arvestada sellega, et kodu ostetakse ja kodulaenu võetakse ühele inimesele vastavalt tema võimalustele.

Pangad annavad julgemalt laenu ka üksinda taotlejatele

Kui vaadata ajas tagasi, siis ei ole üksi kodulaenu võtmine alati olnud nii tavapärane ega kättesaadav kui täna. Varasemalt on pangad olnud ettevaatlikumad ning üksikisiku võimalused kodulaenu saada sõltusid rohkem perekonnaseisust ja laiemast tugivõrgustikust, eriti kui taotlejal on olnud ka lapsi. „Negatiivsemate näidetena võis tulla ette olukordi, kus lastega laenutaotlejal soovitati leida partner, kellega koos kodulaenu võtta. Õnneks on need ajad juba möödanik,“ sõnab Ossipova.

Tänaseks on pangad tunduvalt varmamad ka üksinda kodulaenu taotleva inimesega koostööd tegema ja leidma lahendusi, mis arvestaks konkreetse inimese sissetulekute, kohustuste ja soovidega. „See on avanud ukse neile, kes soovivad ja suudavad kodu soetada iseseisvalt sõltumata sellest, kas nad on vallalised, elavad koos partneriga või kasvatavad lapsi üksi.“

Esimene kodu kui teadlik vaheetapp

Kuigi kahekesi koos laenu võttes on riskid madalamad nii laenuandja kui ka laenuvõtja jaoks, võib ka üksi laenamisel olla mitmeid eeliseid. „Kui laenumakseid on sageli kahest sissetulekust kergem maksta kui ühest, siis vara müües ei pea üksinda laenu võtnud inimene oma müügitulu kellegagi jagama ega vaidlema, kui palju keegi on panustanud kodu soetamisse,“ toob Ossipova näiteks.

Kui kodu ostetakse üksinda elamiseks, siis saab üldjuhul vaadata ka väiksemat pinda. „Väiksemad korterid on odavamad ehk nende ostmiseks on vaja väiksemat omafinantseeringut ja ka igakuised laenumaksed tulevad madalamad. Enamasti on need ka hüppelauaks järgmise kodu ostmisel. Aja jooksul vajadused muutuvad ning näiteks peret luues kasutatakse n-ö stardikodu lisatagatisena või teenitakse korteri müügist piisavalt, et lubada endale uut ja suuremat kodu,“ näitlikustab Ossipova.

Kodulaenutaotlejad, kes soovivad osta kinnisvara terve perega elamiseks, kipuvad rohkem vaatama soodsamat järelturu kinnisvara, sh remonti vajavaid kortereid ja maju. „Suurema pere vajadustele vastava kodu ostmiseks aga tuleb juba sagedamini minna laenu taotlema koos kaaslasega,“ lisab ta.

Peamiseks takistuseks üksinda kodulaenu võtmisel saab enamasti piisava sissetuleku või omafinantseeringu puudumine. „Palgad on Eestis viimastel aastatel sõltuvalt sektorist märgatavalt tõusnud ning see on andnud ka paljudele võimaluse mõelda kinnisvara soetamisele ilma kaaslaenutaotlejate. Samas ei ole taolisi võimalusi kõigil – eriti on murekohad noortel ja neil, kes soovivad soetada kinnisvara Tallinnasse või Tartusse,“ tõdeb Ossipova.

Nii üksinda kui koos kaastaotlejaga kodulaenu võttes on võimalik kasutada ära ka erinevaid riiklikke käendusi ja toetusi, näiteks EISi eluasemelaenu käendust, EISi maapiirkonna eluasemelaenu käendust ja MESi eluaseme kaaslaenu.

Kodu ostmine on lihtsam äärelinnas ja väikeasulates

Sissetulekute ja omafinantseeringu juures tuleb arvestada ka kinnisvarahindadega, mis erinevad Eestis piirkonniti märgatavalt. See mõjutab ka otseselt seda, kui realistlik on kodu soetada ühe sissetulekuga.

Tallinnas on ühest küljest kõrgemad palgad, aga teisalt ka kallim kinnisvara. See suunab üksinda kodu ostjaid tegema kaalutletud valikuid. Sõltuvalt sissetulekutest tähendab see uusarendustes sageli ühe- või kahetoalise korteri valimist, vanemates, aga renoveeritud majades ka suuremaid kahe-, kolme- või neljatoalisi kortereid.

„Tallinna ümbruses ehk n-ö kuldses ringis olevates asulates on kinnisvara hinnad sageli soodsamad kui pealinnas, kuid ligipääs töökohtadele ja teenustele sarnane tänu Tallinna lähedusele,“ sõnab Ossipova. Mida kaugemale minna Tallinnast ja teistest suurematest keskustest, seda soodsamaks läheb ka hinnatase, mis avab rohkematele inimestele võimaluse soetada kodu üksinda, ilma et peaks tegema suuri järeleandmisi elukvaliteedis.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Rahandusministeerium: Eelmisel aastal jäi Eesti majanduskasv mõõdukaks

RahandusministeeriumEesti majanduse maht eelmise aasta jooksul tasapisi kasvas, olles neljandas kvartalis aastatagusest 0,7% suurem. Erasektori tööhõive vähenes, kuid palgakasv püsis avaliku sektori omast kiirem.

Majanduse ja tarbijate kindlustunne on alates suvest märgatavalt paranenud, kuid tarbimisaktiivsus jäi ka aasta lõpus tagasihoidlikuks. Siiski kasvasid vaba ajaga seotud kulutused.

Eesti majanduskasv jäi 2025. aasta lõpus prognoosidele veidi alla. Lootust kiiremale kasvule on juba paar aastat andnud majanduse üldine kindlustunne, mis hakkas meil stabiilselt paranema 2024. aasta algul. Kui Rootsis, Lätis ja Leedus on majanduskasv tugev, siis Soome ei toeta endiselt Eesti majanduse taastumist.

Majanduse struktuuri vaadates jätkus eelmisel aastal juba mitu aastat kestnud töötajate arvu vähenemine töötlevas tööstuses. Samuti kahanes mullu hõive kaubanduses, mille oluliseks põhjuseks oli automüügi järsk pidurdumine. Palgatulu ja kasumid eelmisel aastal töötlevas tööstuses siiski kasvasid, samuti kutse-teadustegevuses ja IT-sektoris. Hästi on läinud ka vaba aja sisustamisega seotud ettevõtlusel.

Viited elujärje edenemisele

Eelmisel aastal ületas erasektori keskmise palga kasv avaliku sektori oma. Eelneval kahel aastal on olnud vastupidi. Seega on erasektor suutnud keerulistel aegadel säilitada kiire palgakasvu, kuid mitmel tegevusalal toimus see kasumlikkuse ja töötajate arvu vähenemise arvelt. Tervishoius, hariduses ja avalikus halduses – kuhu alla käib ka sise- ja välisjulgeolek –, on tööjõuvajadus kasvanud, kuid riigieelarve pingelise seisu tõttu on keskmise palga kasv seal aeglustunud.

Vaatamata tagasihoidlikele majanduskasvu numbritele võib siiski näha kaudseid märke elanike heaolu paranemisest. Kuigi eratarbimine tervikuna eelmisel aastal ei kasvanud, suurenes oluliselt vaba ajaga seotud kaupade ja teenuste tarbimine.

Kuigi see kasv ei tarvitsenud jaguneda elanike vahel ühtlaselt, näitab see siiski, et vähemalt Eestis tervikuna said inimesed lubada endale rohkem kui ainult hädavajalikku. Ühtlasi kasvasid kiiresti ka Eesti elanike kulutused välismaal. Selline muutus tarbimise struktuuris viitab elujärje edenemisele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Eesti Pank: Majanduskasv oli neljandas kvartalis tagasihoidlik

Eesti PankEesti SKP kasvas statistikaameti hinnangul mullu neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, aga kahanes kolmanda kvartaliga võrreldes 0,1%. Kuigi majandus kasvab, pole järsku paranemist tulnud ning kasv on varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlik.

Eratarbimise vähenemine peegeldas riigi kokku tõmbava eelarvepoliitika mõju: 2025. aasta eelarvepuudujääk oli prognooside põhjal väiksem kui 2024. aastal. Suurem osa neljanda kvartali inflatsioonist tuli maksutõusudest ja see pidurdas tarbimist. Harmoneeritud tarbijahinnaindeksi põhjal oli neljandas kvartalis hinnatõus aasta arvestuses 4,4%. Ilma maksutõusudeta kasvasid hinnad vaid 1,8%. Kaubagruppidest tõusis esile transpordiga seotud tarbimise kahanemine, mille tingis eeskätt see, et sõidukeid osteti vähem. Aasta varem ehk 2024. aasta lõpus osteti mäletatavasti automaksu ootuses eriti palju sõidukeid.

Eelarvepoliitika mõju tarbimisele peaks 2026. aastal pöörduma. Esiteks taandub aasta jooksul hinnatõusust järk-järgult välja maksutõusude mõju. Teiseks toetab majapidamiste sissetulekute kasvu nüüd maksuküüru kaotamine, mille tõttu kasvab keskmine netopalk palju kiiremini kui keskmine palk tervikuna.

Investeeringud kasvasid neljandas kvartalis laiapõhjaliselt, kui jätta kõrvale transpordivahendid, millesse tehtud investeeringud kahanesid. Investeeringud teistesse tootegruppidesse nagu masinatesse ja seadmetesse ning ehitistesse kasvasid. Suurenesid nii ettevõtete kui ka valitsemissektori investeeringud.

Ehkki neljanda kvartali nõudlus vastas laias laastus sellele, mida prognoosis oodati, jäi majanduskasv siiski arvatust veidi tagasihoidlikumaks, sest nõudlust rahuldati olemasolevatest varudest ja tootmist suurendati oodatust vähem. Varusid vähendati neljandas kvartalis ligi 4% ulatuses SKPst.

Tegevusalati panustasid majanduskasvu ekspordiga seotud tegevusalad, nagu töötlev tööstus, IT ja äriteenused. Siseturule suunatud harudes, nagu ehitus ja avalikud teenused lisandväärtus pigem kahanes. Ekspordi maht suurenes aastaga ligi 5%, kusjuures Euroopa Liidu riikidesse suunduva ekspordi kasv oli 6% lähedal.

Edaspidi peaksime nägema mõningat SKP kasvu kiirenemist, kui eelarvestiimuli mõju tarbimisele muutub nähtavamaks ja kogu Euroopa kaitsekulutuste kasv suurendab nõudlust Eesti sihtturgudel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

1Partner: Kuuülevaade: kinnisvaratehingute arv veebruaris kasvas

1PartnerVeebruaris tehti Tallinnas korteritega 651 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3145 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi veebruaris 1 620 984 euroga.

Möödunud kuul müüdi Tallinnas 651 korterit, mida on ligi 4% rohkem võrreldes jaanuarikuu 627 korteritehinguga. “Kui arvestada pelgalt tööpäevade arvu järgi, siis ületab veebruari 34 tehingut päeva kohta jaanuarikuu 30 tehingut koguni 13% võrra, mis näitab mõõdukat kasvu päevapõhises arvestuses, ent üldine tehinguaktiivsus püsib jätkuvalt tagasihoidik,” räägib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.

Korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus veebruaris 3145 euroni, mis on veidi vähem kui jaanuaris, mil keskmine ruutmeetri hind kerkis mitme aasta rekordtasemele ja ulatus 3192 euroni. “Kui vaadata pikemat trendi, siis pikka aega kõikus korterite keskmine ruutmeetri hind 3000 euro ümber, kõikudes kuude lõikes sellest piirist veidi üles- ja allapoole. Praeguseks on keskmine hind püsinud pool aastat üle 3000, mis viitab hinnataseme püsimisele kõrgel tasemel,” selgitab Vääri.

Lõppenud kuul toimus Tallinnas kokku 810 kinnisvara ostu-müügitehingut (jaanuaris 806), samas langes kinnisvaratehingute koguväärtus võrreldes jaanuariga ligi 28%, ulatudes veebruaris 137 miljoni euroni. Lisaks müüdi kuu jooksul 12 hoonestatud elamumaa kinnistut ja 2 elamumaa krunti, kalleim kinnistu vahetas omanikku 1 525 000 euro eest.

1Partner Kinnisvara avaldab iga kuu alguses värskeima kinnisvaratehingute turuülevaate. 1Partner Kinnisvara kodulehel on Tallinna kinnisvaratehingute hinnavõrdluse graafik, kust leiab lihtsa ülevaate pinnaühiku maksumuse igakuistest muutustest ka linnaosade kaupa.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

EfTEN Real Estate Fund AS-i Läti tütarettevõtte müügi lõpule viimine

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS viis lõpule tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (uus ärinimi ROLANDS S, SIA), mis omab DSV logistikahoonet Riias, 100%-lise osaluse müügitehingu.

Varasemalt, (s.o 10.02.2026) teatas fond tütarettevõtte müügilepingu sõlmimisest. Müügilepingus kokkulepitud omandi üleandmise sõlmimise eeldused on täidetud. Fondile laekub tehingust kokku 5,6 miljonit eurot, mida kasutatakse uute investeeringute tegemiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Bigbank: Majanduskasv oli esialgsest ootusest natuke madalam

BigbankTäna avaldas Statistikaamet SKP tulemused 2025 aastal. Kiirhinnanguga võrreldes oli majanduskasv neljandas kvartalis tagasihoidlikum. Kui esialgselt pakuti kiirhinnanguga IV kvartali kasvuks 1%, siis reaalsetele andmetele tuginedes oli see 0,7%, mis tegi kogu eelmise aasta majanduskasvuks 0,6%. Üllatav see tulemus ei olnud, aga sisuliselt näitas see, et majandus reaalsetes näitajates seisis eelmine aasta paigal.

Positiivne oli see, et majandust vedasid IT sektor ja töötlev tööstus, oma panuse andis ka kinnisvara alane tegevus. Samas pidurdasid majanduskasvu kaubanduse, ehituse ja transpordi sektori miinused. Aga just need on ka valdkonnad, kus meil töötab väga palju inimesi, kokku 205 000, mis teeb 29% kõikidest hõivatutest.

Täna avaldati ka jaanuari kaubanduse tulemused. Kuigi esmapilgul võib seis tunduda positiivne ehk kogu jaekaubandus kasvas jaanuaris tervelt 8% võrreldes eelmise aasta jaanuariga, siis paraku jätkusid trendid, mis valitsesid eelmisel aastal. See tähendab, et kaubandust vedas eelkõige tanklate müügimahu kasv, mis jaanuaris kasvas aastavõrdluses koguni 24%. Selle taga on juba päris pikalt kestnud hinnasõda tanklate vahel ning Leedu rekkajuhid, kes Eestist odavat diiselkütust ostavad. Kasvas ka töötuskaupade müük, kuid toidukaupu müüvate kaupluste müügimahud olid paraku jätkuvalt miinuses. Põhjuseks kasvanud toiduainete hinnad. Niisiis – suures pildis jätkusid samad trendid, mida nägime ka eelmisel aastal.

Vaadates ettepoole, võiks eeldada, et palgakasv ja maksuküüru kaotamine võiksid sellel aastal eratarbimist elavdada, sest inimeste reaalsed sissetulekud kasvavad. Samas tähendab palgakasv täiendavat survet ettevõtjatele, mis võib avalduda lõppteenuste või kaupade hinnatõusus. Samuti avaldab sissetulekute kasv läbi kasvanud nõudluse survet hindadele. Seega ei maksa loota, et inflatsioon sellel aastal väga madal tuleb. Bigbanki prognoos selleks aastaks on 3,3%.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“ toimub 11.03.2026

Raul KebaKinnisvarakoolis toimub 11.03.2026 koolitus „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika“. Koolitust viib läbi vandeadvokaat Raul Keba, kes annab ülevaate seadusandluse muudatustest ja nende rakendamisest praktikas.

Koolituse käigus käsitletakse muuhulgas:

  • millal ja mis tingimustel saab asendada detailplaneeringu kohustuse projekteerimistingimustega;
  • projekteerimistingimuste rakenduspraktikat;
  • infrastruktuuri väljaehitamisega seotud küsimusi;
  • ehitusteatise ja kasutusloa menetluse praktilisi aspekte;
  • viimaseid kohtulahendeid ning riigiasutuste praktikat planeerimis- ja ehitusvaldkonnas.

Koolitus “Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika” toimub 11.03.2026 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Eksperdid: geopoliitilised nihked ja valitsuste otsused kirjutavad kinnisvarasektori reegleid ümber

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 4Kinnisvaraeksperdid hoiatavad, et kasvav geopoliitiline ebakindlus ning kiiresti suurenevad kaitseinvesteeringud Balti regioonis hakkavad ümber kujundama kinnisvara- ja ehitussektori põhialuseid. Kuna riigid võtavad üha suurema rolli ehitustellijatena, peavad arendajad ja investorid senised ärimudelid üle vaatama ning ostjad võivad silmitsi seista pikemate projektide valmimisaegadega, sest sektori võimekus suunatakse järjest enam strateegilisse taristusse.

Sarnased arengud on juba nähtavad Eestis, kus kaitsekulutused on jõudmas enneolematusse kasvufaasi. Alates 2026. aastast plaanib Eesti suunata riigikaitsesse vähemalt 5% SKPst, mis on üks kõrgemaid tasemeid NATO riikide seas. Kasv tähendab varasemaga võrreldes täiendavat 844,5 miljoni euro suurust investeeringut ning hõlmab mahukaid panustusi sõjalisse taristusse, harjutusväljade laiendamisse, õhu- ja raketikaitsesse, inseneriüksustesse ning kaitsetööstuse rajatiste arendamisse.

Paralleelselt arendab Eesti füüsilist kaitsetaristut oma idapiiril, sealhulgas kindlustatud positsioonide ja punkrisüsteemide rajamist, mis on osa laiemast Balti kaitseliinist. Need arengud koos uute sõjaväebaaside ning laiendatud väljaõppevõimekusega loovad püsiva nõudluse ehitusvõimekuse järele üle kogu riigi.

Newsec Estonia tegevjuhi Karel Aasranna sõnul viitavad need arengud kinnisvara- ja ehitusturu struktuursele muutusele. „Piirkonna otsused suurendada märkimisväärselt kaitsekulutusi tähendavad, et valitsused on sisenemas pikaajalisse ehitustsüklisse. Praktikas konkureerivad suured kaitseprojektid – sõjaväebaasid, taristuobjektid ja harjutusalad – samade töövõtjate, insenerivõimekuse ja ehitusmaterjalide pärast nagu äri- ja elamuarendused,“ selgitab Aasrand.

Konkurents ehitusressursside pärast suureneb ning uusarenduste tegelik miinimumkulutase tõuseb, samal ajal kui projektide ajagraafikud võivad pikeneda. Ekspertide hinnangul jäävad valitsused tõenäoliselt ka järgmisel kümnendil kõige aktiivsemateks ehitustellijateks, peegeldades NATO eesliiniriikide pikaajalisi julgeolekukohustusi.

„Tegemist ei ole lühiajalise kõikumisega, vaid turu struktuurse muutusega. Osa ehitusvõimekusest suunatakse paratamatult kaitsega seotud projektidesse. Ehitussektorist endast on saamas strateegiline ressurss ning avaliku taristu vajaduste ja kommertsarenduse tasakaalustamine kujuneb valdkonna üheks võtmeküsimuseks,“ lisab Aasrand.

Eesti jaoks tähendab see, et arendajad ja investorid peavad projekte kavandades olema ettevaatlikumad, arvestades pikemate hanketsüklite, töövõtjate piiratud kättesaadavuse ning suurema kulude volatiilsusega. Kaitsetaristu arenduse kiirenemine mõjutab ehitushindu, projektide valmimisaegu ja investeerimisstrateegiaid ning kujundab laiemat kinnisvaraturgu tõenäoliselt kogu 2030. aastate vältel.

Just neid teemasid arutatakse ka kolmapäeval, 4. märtsil toimuval Nordic Real Estate Forum 2026-l, mis leiab aset Tallinna Kultuurikatlas. Tänavuse foorumi peateema “Rethink Real Estate” kutsub vaatama kriitilise pilguga üle senised ärimudelid, investeerimisstrateegiad ja arenduspraktikad olukorras, kus majanduslik, geopoliitiline ja tehnoloogiline keskkond on pöördumatult muutunud.

Lisainfo ja täispikk programm on leitav siit: www.nordicreforum.com.

23 aastat on Eesti kinnisvaraliidud korraldanud kinnisvarakonverentsi, kus on osalenud 10 000 inimest ning 1000 esinejat enam kui 20 riigist. Nordic Real Estate Forumi raames kogunevad iga-aastaselt Tallinnasse valdkonna juhtivad äri- ja arvamusliidrid, et üheskoos arutada kinnisvarasektori põletavamate küsimuste üle.

Nordic Real Estate Forum 2026 partnerid on Swedbank, Newsec, East Capital, Colonna Capital, Advokaadibüroo Glimstedt, Tallinna Sadam ja Sirin Development.
Foorumit korraldavad Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Palun intervjuusoovidest ja foorumil osalemisest teada anda meelis.kopli@corpore.ee või telefonil 5544420 (Meelis Kopli). Parim aeg intervjuudeks on pauside ajal, kell 12.00 ja 14.30.

Foorum toimub inglise keeles.

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 1

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 2

260226 Nordic Real Estate Forum 2026 kutsub kinnisvarasektorit mõtestama ümber senised tõed 3

 

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Swedbank: Estonia’s economic growth to pick up pace in 2026

SwedbankIn the fourth quarter of 2025, Estonia’s real GDP increased by 0.7% y/y, but declined by 0.1% over the previous quarter (seasonally and working day adjusted – swda), according to Statistics Estonia. Overall, GDP grew by 0.6% in 2025, indicating a modest recovery in line with our expectations.

In 2025, GDP growth was driven mainly by government consumption and investment. In the final quarter, household investment accelerated, and non-financial corporations’ investment turned positive; however, non-financial corporations’ investment was still negative in 2025 as a whole.

Private consumption remained weak, declining at the end of the year. Consumer confidence, a key prerequisite for consumption, improved in the second half of 2025, supported by expectations of lower inflation and taxes, but stalled at the start of 2026. Strong growth in real net wages is expected to support confidence, private consumption, and housing market activity.

In 2025 as a whole, both exports and imports grew by 5%. In Q4, export growth outpaced imports, with both goods and services exports rising strongly.

We expect Estonia’s economic growth to pick up pace in 2026, supported by increased government investment and stronger private consumption. We forecast the economy to expand by 2.3% this year and by 2.6% next year. However, uncertainty in the external environment has intensified, with the global economic outlook clouded by geopolitical tensions and trade fragmentation. As a small, highly open economy, Estonia is particularly exposed to shifts in external demand, supply chain disruptions, and changes in the global economy.

260303 Estonia's economic growth to pick up pace in 2026

Full report

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

EfTEN Real Estate Fund AS finalized the sale of a subsidiary in Latvia

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS finalized the transaction by which the fund sold 100% of the EfTEN Krustpils SIA (new business name ROLANDS S, SIA) subsidiary shares, which owns the DSV logistics building in Riga.

Earlier (i.e. 10.02.2026), the fund announced about the sale agreement of the subsidiary. The preconditions for closing of the transaction set forth in the sale contract have been met. The fund will receive a total of 5.6 million euros from the transaction, which will be used for new investments.

Kinnisvarakool & koolitus: praktilise klienditeeninduse ABC