Käsitlesime 30/01/2012 raadiosaates Reporteritund üüriturul toimuvat.
Saadet juhtis Arp Müller. Osalesid Pindi Kinnisvara maakler Tiia Sooaluste, Uus Maa analüütik Risto Vähi ja kinnisvaraanalüütik ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu juhatuse liige Tõnu Toompark.
Maa-ameti kinnisvara hindamise osakonna poolt on koostatud kinnisvaraturu aastaülevaade Eesti kinnisvaraturg 2011. aastal.
Tegemist on mahuka statistilise ülevaatega eelmise aasta kinnisvaraturul toimunu kohta.
Netipangas oma pensionifondide tootluse vaatamine on kurvakstegev kogemus ega sisenda just väga suurt optimismi pensionipõlves normaalse toimetuleku suhtes. Vaja on leida teisi võimalusi, et tagada endale täisväärtusliku elu jätkumine ka siis kui enam tööd ei tee.
Üheks 
varaklassiks, kuhu pikemat perspektiivi silmas pidades mõistlik investeerida, on kinnisvara. Usun seda sellepärast et…
Tänane madalseisus turg annab head võimalused soodsa hinnaga kvaliteetset kinnisvara osta. Enamasti, nagu näitab ka Eesti lähiajalugu, ostavad inimesed buumi ajal ning sellele järgneva languse tõttu langeb ka ostetud vara väärtus, millega koos ka selle varaklassi maine. Tulevikku vaadates ja uskudes majanduse tsüklilisust, on aga võimalus targalt tegutseda ja võita turuhinna tõusuga kas kesk- või pikas perspektiivis.
Kinnisvara ei pea lihtsalt passiivselt omama, vaid selle saab vahepealsel ajal enda kasuks teenima panna. Tootlused ei ole Eestis küll liiga kõrged, jäädes 3-5% vahele, kuid samas on nõudlus üürikorterite järgi ajas vaid kasvanud ning kehvadel aegadel saab ka paremat üürihinda küsida
Investeerides pikemalt ja mõeldes lastele pärandamisele või endale pensionisambaks, saab müügiaega valida ise ja realiseerida vara siis, kui turg on tõusus. Küll ei ole head hinda soovides müügiprotsess kiire, kuid samas kiirel raha vajadusel saab soodsamalt müües ka kinnisvara kiirelt realiseerida. Turul on alati ostjaid soodsale varale
Kui vahepealsel ajal on soov laenu võtta, siis kinnisvara on heaks tagatiseks pankadele ning laenuintressid on soodsamad , kui mõnel teisel tagatisel laenates.
Paigutades raha vanalinna korterisse või väärtuslikku maatükki, on see kohati isegi kindlam investeering kui aktsia või kuld, kuna seda saab kas reaalselt kasutada ja ka raha teenima panna igakuiselt või maatükina väärtuse tõusus oodata. Vanalinna meil juurde ei ehitata, ka maad juurde ei teki ja seega nende väärtus säilib hästi. See kehtib muidugi väärtusliku krundi puhul mere ääres, looduslikult muidu omanäolises kohas.
Oluline nüanss, mis meid ilmselt peagi hirmutama hakkab – inflatsioon! Kui investeerida kinnisvarasse, siis tugev inflatsioon tõstab selle investeeringu väärtust veelgi ning ka laenud muutuvad odavamaks, kui investeering teha laenu abiga. Tänaseks on majanduslanguse järgne odav raha taas kallinenud ja ilmselt kallineb veelgi. Inflatsiooni ootuses või kartuses kinnisvarasse investeerimine oleks mõistlik tegevus igal juhul.
Mart Saa
Arco Vara Kinnisvarabüroo juhatuse liige
EKFL juhatuse aseesimees
Portaali KV.EE pakkumiste andmetele tuginedes saab öelda, et viimaste kuude jooksul on Tallinnas suurenenud majade üüripakkumine. Jaanuaris oli portaali pakkumisel 119 üürimaja. Veel juulis 2011. a. oli üürimaju pakkumisel kõigest 83.
Majade üüripakkumise kõrghetk oli 2009. a. lõpus. Siis oli kuine üüripakkumine 190 maja lähedal.
Majade üürihinnad on käitunud üürikorteritest erinevalt. Korterite üüriturul toimus märgatav elavnemine 2011. a. suvel-sügisel ja sellega kaasnes märgatav hinnatõus.
Majade turul toimus ligi 20-protsendiline pakkumishindade kasv 2010. a. sügisel, mil keskmine pakkumishind tõusis üle piiri 5 €/m². Edaspidi on üürimajade pakkumishind püsinud suhteliselt stabiilsena.
Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.
Ситуация на рынке недвижимости в Нарве в 2011 году была спокойной. При этом, однако, при стабильных ценах на квартиры количество сделок сократилось весьма существенно. В наступившем 2012 году не приходится ожидать значительных изменений на рынке жилья, а вот на рынке аренды возможно оживление.
В течение 2011 года, по данным Земельного департамента города Нарвы, в городе было совершено 506 сделок по купле-продаже квартир. Меньшее число сделок за последние семь лет в Нарве было зафиксировано только в 2009 году, когда рынок недвижимости в Эстонии и во всем мире находился в состоянии относительного застоя.
Причины падения активности рынка в Нарве такие же, как и по всей Эстонии. Снижение числа сделок обусловлено, в первую очередь, высоким уровнем безработицы, сложными финансовыми условиями и общей неопределенностью в отношении будущих экономических перспектив. Это и есть те причины, которые вынуждают людей отложить взятие на себя долгосрочных обязательств по кредитам.
При значительном сокращении количества сделок с квартирами немного удивляет рост стоимости самих сделок — за год они подорожали на 6,4%. В 2011 году средняя цена квадратного метра в сделках с квартирами была 309 евро/м². В течение года цены сделок, хотя и немного, но выросли. При этом они по-прежнему составляют около 60% от цен сделок по купле-продаже квартир в Нарве во время пика в 2007 году, когда этот показатель равнялся 800 евро /м². При таких темпах роста — 6,4% за год – на то, чтобы достигнуть уровня 2007 года, потребуется 15 лет.
Высокие цены сделок с квартирами в Нарве, по данным Земельного департамента по кварталам за прошлый год, находились в диапазоне от 837 до 1412 евро за квадратный метр. Сделок с очень дорогими квартирами в Нарве в 2011 году не совершалось. Такой уровень цен делает практически невозможным строительство новых жилищных объектов, поскольку у застройщиков, при кусающейся цене строительства практически отстствует возможность зарабатывать прибыль.
Предложение на рынке новых квартир выросло в Нарве с 96 в начале 2011 года к середине лета до 171. К концу года число предложений, по данным портала KV.EE, упало до 138. Средняя цена предложений по продаже квартир, в отличие от самого числа предложений, не очень изменилась в течение года.
Если смотреть по месяцам, то средняя цена предлагаемых на портале KV.EE квартир, составляла от 416 до 493 евро за квадратный метр. В течение года цены предложений выросли на 10%.
Наряду с предложениями о продаже, четкая тенденция к росту наблюдается и на рынке аренды жилья. В декабре 2011 года на портале KV.EE числилось 38 предложений по сдаче жилья в аренду. Средние цены предложений находятся, в основном, в пределах 3-5 евро за квадратный метр.
От наступившего 2012 года можно ожидать аналогичного развития событий. Экономическая ситуация не изменится очень сильно по сравнению с прошлым годом и, вероятнее всего, она не изменится в лучшую сторону до тех пор пока не будет найдено конструктивное решение по долговому кризису в Европе. Поэтому можно ожидать, что число сделок снизится так же как и в 2011 году. Что касается цен сделок, то потенциал для роста есть. Вполне можно ожидать, что по аналогии с другими крупными городами Эстонии, рынок аренды жилья в Нарве активизируется и это может привести к умеренному росту цен в этом секторе.
http://rus.err.ee/blog/d98f0915-0be7-4f5f-b6be-33af4ab95344#comments
Alates 2012. aasta jaanuarist on DTZ Kinnisvaraekspert esimene ettevõte Eestis, kellele on antud RICS-i tunnustus.
RICS asutati 1868. aastal eesmärgiga tõsta kutsealast pädevust maa, kinnisvara ning ehituse valdkonnas. RICS on kehtestanud kõikidele
firmadele, kes soovivad nendega liituda järgimiseks viis põhimõtet:
Firmad ja isikud, kes kasutavad RICS-i tunnustusega kinnisvaraettevõtte teenuseid võivad olla kindlad, et töid on teostavad oma ala parimad
asjatundjad, kes on tõestanud oma pädevust rahvusvahelise komisjoni ees ning kohustuvad järgima rangeid eetikareegleid. RICS-i tunnustus
antakse üksnes neile ettevõtetele, kelle töökorraldas ja juhtimissüsteem vastavad RICS-i nõuetele.
Kui ettevõtte teenuste osas peaks siiski
esinema pretentsioone, toimub nende lahendamine kindlate reeglite alusel, mh on võimalik kaebusega pöörduda ka RICS-i peakontorisse.
RICS-i tunnustusega ettevõtte klientidele lisab kindlustunnet, et ettevõtte tegevus on kaetud vastutuskindlustusega.
RICS on maailmas kõige enam tunnustatud kinnisvaraala asjatundjaid ja ettevõtteid ühendav organisatsioon. Tänaseks tegutseb RICS-s 140 riigis üle maailma.
Colliersi analüütikute koostatud igakuisest ülevaatest, mis võtab ühtlasi kokku 2011. aasta, ilmneb, et kuigi 2011. aasta alguses ei oodatud turul märkimisväärseid muutusi, üllatas büroopindade sektor aasta lõpus vähese vakantsuse ja kasvavate rendihindadega uutes büroohoonetes.
„Kuna eriti suur puudus on A-klassi büroopindadest, siis prognoosime, et 2013. aastaks lisandub kesklinna ärikvartalisse vähemalt 10 000 m2 uusi büroopindu. Jaekaubanduse sektoris, kus 2011. aastal oli kõige tihedam konkurents toidupoekettide vahel, jätkub sarnane trend ka 2012. aastal. Püsirentnike jaoks peaksid rendimäärad stabiilseks jääma, aga pisut võivad tõusta väiksemate jaepindade üürihinnad,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.
Ootamatult kasvas 2011. aastal ka kinnisvaraarendustegevus, mille peamiseks tõukejõuks oli avaliku sektori aktiivsus. 2012. aastal valmivad Tallinna Teaduspargis Tehnopol Tehnomeedikum ja Mehhatroonika Keskus ning hoonestest ligikaudu pooled büroopinnad on kaetud riigiga sõlmitud üürilepingutega. Lisaks sellele on Technopolis Ülemiste alustanud uue büroohoone ehitust, milles on kokku 22 000 ruutmeetrit üüripinda, millest11 600 ruutmeetrit võtab enda alla Maksu- ja Tolliamet. Hoone valmimise tähtajaks on 2013. aasta teine pool. Samuti on 2013. aasta lõpuks plaanitud uus büroohoone Eesti Statistikaametile (ca 4 400 m2), mis teeb riigisektorist ka 2012. ja 2013. aastal olulise vedava jõu büroopindade arendamise turul.
2011. aastal aset leidnud ekspordi kasv suurendas nõudmist tööstuspindade ja laopindade järele. Märkimisväärne arv tööstusettevõtteid ja väliskapitalil põhinevaid ettevõtteid, mis tegutsevad peamiselt elektroonika ja distributsiooni valdkonnas, hakkasid laienemisplaane pidama ja seetõttu lisa- või täiesti uut pinda otsima. Tulenevalt ehitushindade tõusust on märkimisväärselt kasvanud ka rendihinnad. Võrreldes 2009. aastaga on hinnatõus olnud 50% ja enam. Colliers prognoosib, et laopindade turul tekib 2012. aastal puudus suurtest ja kvaliteetsetest pindadest, mistõttu on kinnisvaraturul ruumi hea kvaliteediga laopindade spekulatiivseks arendamiseks, mille rendihinnad jäävad vahemikku 4,0-4,5 eurot ruutmeetri kohta kuus.
Üldiselt on buumi ajal tekkinud omakasutuses olevate laopindade trend kadumas. Üha enam laopindade üürnikke eelistab laopinda rentida, et säilitada vaba kapitali ja seda kinnisvaraga mitte siduda. Olukord on keerulisem rasketööstusettevõtete jaoks, mis tulenevalt tootmispindadele esitatavatest spetsiifilistest nõudmistest eelistavad endiselt ise sobiva pinna omanikud olla.
„Kuigi euroala võlaprobleemid avaldasid aasta teises pooles investeerimisturule halba mõju, moodustas investeeringute kogumaht 2011. aastal ca. 250 miljonit eurot, mis on ligi kolm korda rohkem kui 2010. aastal. 2011. aastal tehti Eesti turul ka ajaloo suurim üksiktehing – börsil noteeritud Soome jaekaubandusinvestor Citycon ostis Tallinnas 105 miljoni euro eest Kristiine Keskuse. Meie hinnangul jääb investeerimisturg tõenäoliselt aktiivseks ka 2012. aastal, kuna enamus investoritest omab vabu vahendeid ja turule on oodata uute investeerimisobjektide tulekut,“ sõnas Tinno.
Maa-ameti andmetel tehti Eesti 2011. a. 41 885 kinnisvaratehingust 16 800 ehk 40% Tallinnas ja Harjumaal. Harju maakonna kinnisvaratehingute osakaal on viimased 4 aastat püsinud 40-41% suurusjärgus kogu Eesti kinnisvaratehingute arvust.
Harju maakonnale järgnevad tehingute arvult Ida-Virumaa, kus tehti mullu 4242 tehingut ehk 10% kogutehingute arvust. Ida-Virumaale järgnes Tartumaa 3700 tehinguga (9%).
Tehingute koguväärtusest 1,76 miljardit eurot moodustab Harjumaa kinnisvaratehingute käive 67% ehk 1,19 miljardit eurot. Ida-Virumaale jäi kinnisvarakäibest kõigest 4% (69 miljonit eurot), Tartumaale 9% (158 miljonit eurot).
Pärnumaa 299 kinnisvaratehingut moodustasid Eesti kinnisvaratehingutest 7% ja käibest 80 miljonit eurot ehk 5%.
Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.
|
|
|
|
Täna sai nurgakivi Mäepealse 26 korterelamu Tallinnas. AS YIT Ehitus poolt rajatav Mäepealse 26 korterelamu on järjekorras teine, mis ehitatakse sama projekti järgi kui Mäepealse 24 hoone. Ehitustöödega tehti algust juba 2011 aasta lõpus, kohe peale eelmise maja valmimist. Kortermaja planeeritav valmimise aeg on 2012 aasta septembris.
Mäepealse elamukvartal asub hinnatud, looduslikult ilusas piirkonnas, Nõmme männimetsa ja Mustamäe klindi vahelisel alal. Oleme tänaseks välja arendanud toimiva elukeskkonna, projekti kasuks räägivad paljud argumendid nagu mõistlik kaugus linnast, samas ka tervisespordirajatiste lähedus, mistõttu mitmed pered on just Mäepealse tänava piirkonna valinud omale sobivaks elupaigaks.
Teises etapis ehitatava elamu projekt hõlmab 1760 m2 netopinnaga hoone ehitust, mille kuuel korrusel asuvad ühe kuni kolmetoalised korterid.Väljaehitatavasse kinnistute kompleksi kuulub 3 maja, neist ühes elavad pered juba sees. Kuuekorruseline korterelamu on ehitatud Soomes laialt levinud elamuprojekti alusel, mistõttu korterid on mõistliku suuruse ja hea plaanilahendusega, igal korteril on rõdu ja lõuna-läänepoolsel küljel ka terrassidega korterid.
Saare maakonnas tehti 2011. aastal 2231 kinnisvaratehingut väärtuses 38 172 546 eurot. Kuude lõikes kõige vähem tehinguid oli mais (151) ja kõige rohkem veebruaris (234).
Uue omaniku leidsid maa-ameti andmeil eelmisel aastal 201 maja, millest 60 Kuressaares, ja 259 korterit, millest 172 Kuressaares.
Välismaalastega toimusid tehingud 141 korral ja 3 502 184 euro väärtuses. Kinnisvaratehingute koguväärtusest moodustasid võõrast keelt rääkivate ostjate investeeringud ca 9%. Sealhulgas ostutehinguid oli 82 summas 1 816 903 eurot ja müügitehinguid 59 summas 1 685 281 eurot ehk osteti rohkem kui müüdi. See on 2% rohkem kui 2006. aastal ja 47% rohkem kui 2009. aastal.
Niinimetatud buumiajal, 2006. aastal tegid välismaalased Saaremaal 63 tehingut summas 3 423 636 eurot, millest 38 olid ostu- ja 25 müügitehingud. Osteti 1 699 621 euro väärtuses ja müüdi 1 724 015 euro väärtuses.
Masuaastal 2009 tegid välismaalased 45 ostu-müügitehingut koguväärtuses 1 837 374 eurot. See on 46% vähem kui 2006. aastal ja 48% vähem kui 2011. aastal. Kusjuures osteti 30 korral ja müüdi 15 korral.
Numbrid räägivad selgelt, et eelmine aasta oli välismaalastele kõike vilkam kinnisvara-aasta Saaremaal pärast taasiseseisvumist. Tehingute koguväärtus on sisuliselt sama, mis buumiaegadel ja tehingute arv on selle ajaga võrreldes tõusnud peaaegu 125%. Sellise statistika põhjal võib järeldada, et välismaalastele on Saaremaa endiselt huvitav koht investeerimiseks.
Põhjusi, miks Saaremaale soovitakse kinnisvara soetada, on mitmeid. Siin juba kanda kinnitanud soomlased kiidavad saare turvalisust. Mujal maailmas on segased ajad, aga saare peal on rahulik.
Euro tulek on olnud kindlasti üks põhjusi, miks tehingute aktiivsus välismaalaste hulgas on tõusnud. Vaatamata kõigele on eurokatlasse kuulumisel siin oma roll. Euro ei ole kinnisvara hindu mõjutanud, küll on aga rahaühiku vahetumine kaasa toonud suurema usalduse selles äris.
Oma osa on kindlasti hindadel. Kinnisvara on meil siiski veel väga odav võrreldes muu maailmaga ja välismaalasele tunduvad need numbrid kohati naljakana.
Välismaalaste ränne Saaremaale jätkub ja on positiivne nähtus. Loodus tühja kohta ei salli. Omaette küsimus on see, kas me suudame oma saare piisavalt atraktiivse ja ehedana hoida nii turisti kui ka potentsiaalse uus-saarlase jaoks.
Kaido Kruut
Kinlux Vara juhataja
Kinnisvaraspetsialist Tõnu Toompargi ja kinnisvaraajakirjaniku Enn Tosso käima lükatud koolitusprojekt “Kuidas kirjutada kinnisvarast?” tutvustab enne vähekäidud teid ning kahepeale loodud praktikat – kuidas kirjutada kinnisvarast?
Kümnendi kinnisvaraturgu analüüsinud analüütik Tõnu Toompark lausus üheselt: “Kinnisvarast kirjutamine on täiesti eriline. Seda suudab vaid praktik. Ei ole võimalik võrrelda seda ei autoturu ega teleturuga.”
Toompark selgitas, et olles nii palju aastaid kirjutanud kinnisvaraturust, oskab ta anda üsna palju viiteid, kuidas kirjutada kinnisvaraturust müüvalt. Sest kinnisvaraturg on eriline ning sellest kirjutamine samuti eriline.
Toompargi partner Enn Tosso, kinnisvaraajakirjanik, kes on kirjutanud kinnisvaraturust samuti kümnendi jagu, olulise osa seejuures Äripäevas, vaidleb mõnel määral oma heale sõbrale, Toompargile vastu.
Ta on küll nõus, et kinnisvaraturg on täiesti eriline ning sellest õigesti kirjutada suutvaid inimesi ei ole palju, ent siiski on Tosso sõnul võimalus seda õppida.
Selleks ongi Tosso ja Toompark teinud koolituse: kuidas kirjutada kinnisvarast?
Koolitus annab nõu, kuidas ajakirjandust enda huvides ära kasutada, et suurendada oma kasumit kinnisvaraturul.
Muuhulgas räägivad Tõnu ja Enn sellest, kuidas leida kinnisvaraturult värsket teemat loo jaoks ning kuidas saada oma looga üldse üle toimetuse läve. Koolituse viimane osa on praktikum, kus teeme kõik läbi nii, nagu see reaalses elus meediamaastikul toimub.
Tõnu Toompark
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
Alates jaanuarist 2012 on Kinnisvarakool OÜ Eesti Töötukassa koolituskaardi koostööpartner.
Koolituskaart on kiire ja paindlik võimalus pakkuda töötutele ja koondamisteate saanud töötajatele vajadusel tööalast ümber- ja täiendõpet, mis aitab uut tööd leida. Töötukassa hüvitab koolituskaardi raames kliendi koolituskulu kuni 2500 eurot.
“Kinnisvarakoolil on ka varasem positiivne koostöökogemus Töötukassaga olemas,” kommenteeris Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige Tõnu Toompark. “Usun, et nüüd saame veelgi paremini aidata inimestel siseneda kinnisvaraäri imelisse maailma.”
Lähem info Eesti Töötukassa koolituskaardi kohta:
| Andree Raid Kinnisvarakool OÜ +372 502 3300 andree@raid.ee |
 |
Tõnu Toompark Kinnisvarakool OÜ +372 525 9703 tonu@adaur.ee |
Täna asetasid rahandusminister Jürgen Ligi, Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohusetäitja Marek Helm, Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi juhatuse esimees Jaak Saarniit, Tallinna abilinnapea Taavi Aas ja Technopolis Ülemiste juhatuse esimees Gert Jostov nurgakivi Maksu- ja Tolliameti uuele büroohoonele Ülemiste Citys. Aadressile Lõõtsa 8 kerkiva kolmiktorni ankurrentnik Maksu- ja Tolliamet saab 2013. aasta teisel poolel enda käsutusse 11 650 m² pinda. Hoone ehitab NCC Ehitus.
“Maksu- ja Tolliamet saab endale järgmisel aastal uue väärilise kodu,” märkis rahandusminister Jürgen Ligi. “Me lahendame sellega lõpuks ameti ruumiprobleemid ja kõik pealinna üksused saavad ühe katuse alla. See on kindlasti kasuks töö tõhususele ja loob meeldivama töökeskkonna.”
„Meie jaoks on uue hoone juures kasutegureid päris mitu – kaasaegsete töötingimuste loomine tõstab inimeste motivatsiooni, samuti muutub lihtsamaks koostöö erinevate osakondade vahel,” sõnas Maksu- ja Tolliameti peadirektori kohusetäitja Marek Helm. “Ja ehkki maksuamet ja tolliamet ühinesid juba 2004. aastal, töötavad meie ametnikud endiselt nn ühiselamu tüüpi büroodes üle Tallinna laiali, paiknedes kokku üheksal eri aadressil. Lisaks majanduslikule efektiivsusele hõlbustab kaasaegne töökeskkond ka inimeste koostööd.“
“Antud projekt on viimaste aastate üks huvitavamaid,“ rääkis NCC Ehitus ASi juhatuse esimees Toomas Aak. „10 korruseline hoone on loodud spetsiaalselt büroopinnaks. Siin on kasutatud mitmeid kõige kaasaegsemaid tehnilisi lahendusi, mis aitavad kaasa tuua näiteks arvestatava energiakokkuhoiu. Ehitustehnilistest lahendustest tasuks välja tuua ka liigutatavad vaheseinad, mille abil saab büroode suurust hiljem lihtsalt ja suuremate kulutusteta muuta. Usun, et Maksu- ja Tolliamet jääb lõpptulemusega rahule – tegemist on viimase aja ühe innovaatilisemate lahendustega büroohoonega, mis on loodud spetsiaalselt ameti vajadusi silmas pidades.“
„Riigi Kinnisvara ASi eesmärgiks antud projekti juures on esindada Maksu- ja Tolliameti huve saamaks ametile parim võimalik töökeskkond,“ märkis Riigi Kinnisvara ASi juhatuse esimees Jaak Saarniit. „Teeme kõik endast oleneva, et see nii ka oleks,“ lisas ta.
Technopolis Ülemiste juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul tähistab kolmiktorni ehitus piirkonna jaoks uut algust. „Maksu- ja Tolliameti otsus Ülemiste City kasuks näitab taas kord, et siinne piirkond on lisaks tööstustegevusele atraktiivne ka büroo- ja äripindade asukohana,“ märkis Gert Jostov. „Selle eelduseks on suurepärane asukoht nii kesklinna, lennujaama kui riigi suurimate tugimaanteede läheduses. Samuti pakume oma rentnikele mitmeid tugiteenuseid, millest linna teistes piirkondades on suur puudus – nagu lastehoid, linnaku oma bussiliin, äri- ja arendusteenused. Lähitulevikus on lisandumas spordikompleks ning plaanis on välja arendada kapitali kaasamise teenus.“
Aadressil Lõõtsa 8 kerkivas kolmiktornis on kokku ca 24 000 m² uut büroopinda, millest 11 650 m² saab enda käsutusse Maksu- ja Tolliamet. Maja kontseptsiooni töötas välja Larkas & Laine Oy Soomest. Arhitekt Oliver Lemarchandi ideed arendas edasi Katrin Birk arhitektuuribüroost EA Reng.
SNC-Lavalin Homburg Property Management, a company owned by two Canadian capital holding companies, has opened an office in Tallinn. Similar ventures are also being opened in Riga and Vilnius.
The company was founded by one of the biggest engineering, construction management and maintenance companies in the world, SNC-Lavalin Group Inc., with more than 100 years’ worth of experience together with the Baltic management and maintenance company Homburg Valda, which belongs to the Homburg group of companies. SNC-Lavalin Group has been developing and operating in the real estate field in Canada, the USA and the Netherlands for more than 40 years already.
According to SNC-Lavalin Homburg Property Management director Algirdas Augustaitis, incentives for the establishment of the joint venture included the existing work experience enjoyed by Homburg Group in the Baltic States, along with market development potential, especially in the field of public-private partnerships.
“Shortage of capital at the creation or improvment of infrastructures are problems not only in developing countries and not only in economically tight times. Public-private partnerships are very common in Canada, and bringing our long-term experience to Estonia should only be beneficial in the long term” said company director Algirdas Augustaitis.
In Algirdas’ opnion, SNC-Lavalin’s team was able to attract the largest possible level of capital even as the market is trying to overcome the most difficult circumstances as it is. For instance in 2010 the McGill group of university health centre clinics was backed with a 732 million US Dollar (approximately 573.6 million Euros at the time of writing) investment, which is currently the largest sum in the history of public-private partnerships in Canada.
With public and private partnerships undertaken in the performance of specific infrastructure projects such as railways, airports, bridges, hospitals and prisons, the parent company is planning to consolidate firms’ human resources.
In terms of offering its services to business enterprises operating in Estonia, SNC-Lavalin Homburg Property Management focuses its activities mainly towards retail, office and logistics centres. The new company’s director stated that the main competitive advantage it offers is a better relationship between price and quality than potential customers are currently offered in the market.
The company opened its Tallinn office on January 17th. The original article (in Estonian) can be viewed here.
Andrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red
2011. aasta II poolaasta oli Eesti kinnisvaraturul mõnevõrra aktiivsem kui sama periood 2010. aastal. Kui tunamullu kerkis kogu Eestis ostu- müügitehingute hulk üle 3000 vaid detsembris, siis 2011. aastal ületas tehingute hulk antud piiri augustist aasta lõpuni.
Teist poolaastat iseloomustas ebakindlus tuleviku suhtes, mistõttu kinnisvaraturule ilmus oma vabu sääste investeerivaid eraisikuid. Seetõttu muutus turg aasta lõpu poole üha aktiivsemaks. Kokku teostati 2011. aasta II poolaastal 17 747 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 4,2% enam kui tunamullu samal ajal (2010. aasta II poolaastal tehti 17 025 tehingut).
Kinnisvara müüdi kokku 824 miljoni euro väärtuses, mis on 20 protsenti enam kui ülemöödunud aasta samal perioodil (684 miljonit eurot 2010. aasta II poolaastal). Võrreldes 2009. aasta I poolaastaga, mis oli kinnisvaraturul raskeim periood, mil teostati 11 926 kinnisvara ostu-müügitehingut, on tehingute hulk kasvanud 49 protsenti. Võrreldes buumiaegse tippajaga 2007. aasta I poolaastal, mil kokku tehti 27 587 kinnisvara ostu müügitehingut, on tehingute hulk kahanenud 36%.
Vaadeldaval poolaastal müüdi üle Eesti kokku 7052 korteriomandit, mis on võrreldes 2010. aasta II poolaastaga, mil omanikku vahetas 6907 korterit, 2,1% enam. Kui 2010. aasta teise pooles maksis ruutmeetri mediaanhind 628 eurot, siis 2011. aasta II poolaastal 691eurot. See teeb aastaseks tõusuks 10 protsenti.
Kui 2010. aasta II poolaastal andis kinnisvaraturul tooni euroootus, siis 2011. aastal enam uued korterid ja majad, samuti osteti rohkem keskmisest kallimaid eramuid ja ärihooneid. See tingis ka tehingusummade ning rahaliste mahtude kasvu.
2011. a. II poolaasta märksõnad
Uus Maa 2011. a. II poolaasta turuülevaade on allalaaditav siit.
Risto Vähi
Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik
