Eluasemelaenude kasvutempo juunis aeglustus. Käesoleva aasta kuude lõikes üle 20% ulatunud uute eluasemelaenude aastakasv aeglustus juunis 2,5%ni. Majapidamiste tugevam kindlustunne, sissetulekute kasv, väga madalad laenuintressimäärad ja eluasemeturu väljavaate paranemine toetavad siiski jätkuvalt kinnisvaraturu aktiivsust ning ka eluasemelaenude portfell jätkab eeldatavasti suurenemist.
Ettevõtted võtsid juunis mullusest 3% vähem laene ja liisinguid. Ehkki laenukäive on vähenenud, on laenamine muutunud märksa laiapõhjalisemaks kui eelmisel aastal ning uusi laenulepinguid on sõlmitud rohkem. Juunis rahastati aastatagusega võrreldes keskmisest suuremas mahus põllumajandus- ja transpordisektori laenuprojekte – vastavad aastakasvud küündisid ligi 40%ni.
Pankade laenu- ja liisinguportfelli aastakasv jäi eelmise kuu tasemele (1,5%). Laenude ja liisingute kogumaht suurenes juunis 22 miljoni euro võrra 14,7 miljardi euroni. Portfelli kasvu on viimastel kuudel mõnevõrra vähendanud ühe välispanga filiaali sulgemine mais.
Eluasemelaenude keskmine intressimäär juunis ei muutunud, püsides 2,5% tasemel. Ettevõtetele antud laenude keskmine intressimäär on märksa muutlikum ja sõltub kuu jooksul rahastatud projektide olemusest ja riskisusest. Juunis oli ettevõtete pikaajaliste laenude keskmine intressimäär 2,9%.
Majapidamiste hoiuste kasvutempo vähenemine jätkus. Peamiselt hooajaliste tegurite tõttu suurenesid majapidamiste hoiused juunis 68 miljoni euro võrra, mis oli väiksem kasv kui eelmisel aastal samal ajal. Majapidamiste hoiuste mahu aastakasv aeglustus kuuga poole protsendipunkti võrra 6%ni. Ettevõtete ja majapidamiste hoiuste kogumaht ulatus kuu lõpus 8,7 miljardi euroni.
Laenukvaliteedi paranemine jätkus. Üle 60 päeva maksetähtaega ületanud laenude osakaal laenuportfellis alanes juunis 2,9%lt 2,8%ni. Laenuklientide maksevõime paranemine võimaldas pankadel vähendada laenukahjumite katteks loodud reserve, mis toetas ka pangandussektori kasumi kasvu.
Madalad baasintressimäärad piiravad pankade tulude kasvu. Teises kvartalis teenisid pangad laenudelt aastatagusega võrreldes ligi veerandi võrra vähem intressitulu. Madalate intressimäärade mõju puhta intressitulu kahanemisele oli siiski tunduvalt väiksem, kuna langenud on ka panga poolt kaasatava ressursi hind. Pangandussektori teise kvartali puhaskasum ulatus 155 miljoni euroni. Sellest ligi 48% moodustasid tütarettevõtetelt saadud dividendid. Ilma selle finantstuluta oleks pangandussektori puhaskasum kahanenud aastavõrdluses ligi 11%.
Majanduses on vähe rusikareegleid, kuid pea iga kord kui majandus langeb, tõuseb kulla hind ning majaduse kosudes kaotab kuld oma väärtuses. Tänaseks on kulla hind languses ja turgude ebakindlus taandumas, peagi jõuvad järele ka kinnisvarahinnad.
Et kinnisvaraturg reageerib teiste turgude käitumisele teatud viivitusega, on just praegu parim aeg kinnisvarasse investeerida. (Vaata kulla hinda:
Samal ajal on Tartu üüriturg ülekuumenemas ja seda juba pikemat aega. Tartu Tallinnast kõrgem üüritootlus näitab selgelt, et Tartus on korterit kallim üürida kui kõrgema elatustasemega Tallinnas. Seda illustreerib kõige paremini allolev üüritootluse graafik, mis näitab kui palju kapitali toodab kinnisvara võrreldes selle väärtusega.
Kinnisvara omanikule ja investorile on see loomulikult suurepärane, kuid elu alustavale ja üüripinnal elavale inimesele tähendab see seda, et kulud elamispinnale on väga kõrged.
Sellisel olukorral on mitmeid põhjuseid, kuid peamisteks põhjusteks on siiski piiratud turg ja hooajaline hinnasurve. Tänaseks oleme jõudnud olukorda, kus on pigem mõistlikum korter panga finantseeringuga osta ja maksta igakuiseid laenumakseid, kui korterit üürida.
Pole mingi saladus, et pangad julgevad taas inimestele laenu anda ja sellest on tehtud omaette äri. Nimelt ostab inimene panga abiga korteri, kolib ise sisse ja võtab endale kaasüürniku.
Kaasüürniku üür kujuneb tänu hinnasurvele niivõrd kõrgeks, et kaasüürnik maksab kinni nii omaniku pangalaenu kui ka kommunaalarved. Siit kerkib küsimus, kas olla pigem omaniku või üüriniku rollis?
Kui soov saada koduomanikuks on kindel, tekib järgmine küsimus- missugune kodu osta?
Sellel, et majade müügipakkumiste arv kinnisvaraturul on kasvanud, on väga lihtne põhjus- elamiskulud on jõudsalt kasvanud ja ebaefektiivse küttelahendusega elamispindade ülalpidamine käib suuremale osale inimestest üle jõu. Korteriturul laiutavad aga nõukogude ajal rajatud magalarajoonid, mis on küll koduks paljudele inimestele, kuid mille elukeskkond jätab reeglina soovida. Vanade majade puhul ei saa jätta rääkimata kõrgetest kommunaalkuludest või laenudest, mis kortermajade fassaadide renoveerimiseks on võetud.
Tänane Tartu linnakeskkond on paljuski välja arenenud ning linna piires on raske luua keskonda, mis oleks ruumikas, mugav ning mida oleks soodsate ülalpidamiskuludega. Tänasel turul on parim lahendus elamurajoonid, milles kombineeritakse linna mugavused, maakonna turvalisus ja mõnus elukeskond. Selliseid elurajoone on loodud mitmele poole Tartu lähedusse, mõned näited on Ülenurme ja Vahi, kuid need elamurajoonid koosnevad reeglina ühepereelamutest, mis praeguses majandussituatsioonis pole kõige mõistlikumad investeeringud.
Kui uue kodu soetamisel on tähtsateks faktoriteks madalad kommunaalkulud, ohutu keskkond, väljakujunenud taristu ja ehituskvaliteet siis tuleks mõelda just uutele korterelamurajoonidele Tartu piiri lähedal.
Pärna allee on suurepärane näide sellest, mida suudavad arhitektid ja insenerid, kui neile anda piisavalt ruumi. Kuigi majanduslangus takistas selle elamurajooni lõpetamist, siis nüüd on projekt taas avatud ning ostja saab uutes korterites kindlam olla kui kunagi varem. Seda just seetõttu, et Pärna alleel varem valminud korterid hoiavad oma väärtust järelturul, istikutest on sirgunud puud ja keskkond on tõestanud oma turvalisust ja lastesõbralikkust. Kui sellele valemile lisada veel linnapiiri sees tehtavatest arendustest pea poole soodsam ruutmeetrihind ja ostuhetkest kahe aasta pärast tehtav garantiiremont, siis tulemuseks on kodu, mille saranast üüriturult ei leia.
Uus koduostjate põlvkond on kahtlemata õppinud vigadest, mis tehti buumi ajal ning on teadlikum kui kunagi varem. Loomulikult ei kao vajadus üürituru järgi kuskile, kuid ebakindlus tuleviku osas, mis paljusid üüriturul hoidis peaks tänaseks olema asendunud kalkuleerimise ja ratsionaalse mõtlemisega.
Kokkuvõtvalt on ratsionaalsed argumendid järgmised:
majandus on tõusmas ja koos sellega ka kinnisvarahinnad
uute korterite ruutmeetrihinnad linnapiiri sees ja vaid veidi linnast väljas erinevad märkimisväärselt
korteri ülalpidamiskulud pole majadega võrreldes niivõrd kõikuvad, küttesüsteemid on efektiivsemad
uute korterelamurajoonide elukeskkond on vanadest võrreldamatult parem
Logistikafirma Via 3L müüs 2500-ruutmeetrise külm- ja jahelao Jüri Tehnopargis investeerimisfirmale Capital Mill.
Tehingut nõustanud 1Partner Kinnisvara konsultandi Mario Talvisti sõnul osapooled lepingu täpset maksumust ei avalda, kuid see jäi kahe miljoni euro kanti.
Tehingu järgi sõlmis Via 3L Capital Milliga hoone edasiseks kasutamiseks pikaajalise üürilepingu ning plaanib ladu veel 1300 ruutmeetri võrra suurendada.
Mario Talvisti sõnul on kinnisvarafondid ja investeerimisfirmad väga aktiivsed. “Praegu on hea aeg tehinguteks, sest õige hinnaga on ostjaid küll. Kui firma põhitegevusala pole kinnisvaraarendus, siis pole väga mõtet raha betoonis või kontol hoida, vaid edasi investeerida, “ütles Talvist.
“Ajal, kui alternatiivsed investeerimistooted on vähelikviidsed, riskantsed või väikese tootlusega, on pikaajalise garanteeritud rahavooga kinnisvara kindel paigutus,” lisas Talvist.
2008. aastal ehitatud 2530 ruutmeetrine Via 3L külm- ja jaheladu asub Rae Tehnopargis 1,4 hektarilisel kinnistul.
Ettevõtete põhivarainvesteeringute maht oli statistikaameti andmetel 2013 I kvartalis 509 miljonit eurot. Neist kinnisvarainvesteeringud ehk investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse, hoonete ja rajatiste soetamisse ja maa soetamisse oli 220 miljonit eurot.
Kui kogu põhivarainvesteeringute maht jäi aastatagusega samale tasemele, siis kinnisvarainvesteeringute maht kasvas aastataguse ajaga võrreldes 46%.
Kinnisvarainvesteeringutest üle poole ehk 123 miljonit eurot moodustasid investeeringud hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse.
Maa soetamise investeeringute maht oli 2013 I kvartalis 62 miljonit eurot, mis on enam kui kaks korda aastatagusest rohkem. Sedavõrd palju paigutasid ettevõtted maasse kapitali viimati 2007. aastal.
Ettevõtete investeeringud põhivarasse kvartalite lõikes, sh. hoonete ja rajatiste ehitamine ja rekonstrueerimine ning hoonete ja rajatiste soetamine, miljon €
Seven Real Estate Advisorsi kinnisvaramulli indeks, mis võrdleb kinnisvara tänast väärtust buumi tipuga 2007. aastal, on tänaseks jõudnud 60,1 punkti tasemele, tehes viimase kuuga 1,2-protsendilise tõusu. Aastaga on indeksi väärtus kasvanud 9,5%.
Viimase kolme kuuga ehk teises kvartalis kasvas indeksi väärtus aasta baasil 7,6% (esimeses kvartalis oli see 3,6%). Kõikidest indeksi komponentidest vedasid kasvu peamiselt korteriomandite tehinguhinnad (kasv keskmiselt 12%), kuigi tugevamat tõusu on olnud näha ka hoonestamata elamumaa tehinguhindades. Pakkumishindadest tõstsid indeksi väärtust kallinenud äripindade ja korterite pakkumishinnad, samas kui maade pakkumishinnad olid endiselt languses.
Tehingute koguarvu kasv juunis veidi aeglustus ning oli aastases võrdluses 5%, neist ostu-müügitehingute arvu kasv 9%. Samal ajal kasvas tehingute koguväärtus enam kui kolmandiku võrra. Kogu teise kvartali peale oli ostu-müügitehingute arvu kasv aasta baasil 13% – võrdväärselt esimese kvartaliga, mil kasv oli 14%.
Kinnisvaramulli indeksi tipp ehk väärtus 100 punkti oli Eesti kinnisvaraturu väärtuse kõrghetkel 2007. a veebruaris. Kinnisvaraturu põhi aga saabus 2010. a juunis, mil kinnisvaramulli indeks näitas 49,8 punkti. Tänaseks on indeks võrreldes põhjaga 20,5% kõrgemal.
Kinnisvaramulli indeks on Seven Real Estate Advisors’i arvutatav laiapõhjaline indeks, mis näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Indeks arvutatakse igakuiselt maa-ameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, kus aluseks võetakse andmed nii elamispindade, äripindade kui maa kohta. Indeksi väärtus oli 100 punkti tasemel veebruaris 2007, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel.
Ehitushinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,8% ja võrreldes 2012. aasta II kvartaliga 5,2%, teatab Statistikaamet.
Ehitushinnaindeksit mõjutas I kvartalis võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga eelkõige tööjõu ja materjali kallinemine, mis andsid indeksi kogutõusust vastavalt üle 85% ja üle kümnendiku.
Eelmise kvartaliga võrreldes kallines materjal 0,6%, kulutused ehitusmasinatele tõusid 1,6% ja tööjõule 1,2%.
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus oli 2013. aasta II kvartalis võrreldes I kvartaliga 0,9% ja võrreldes 2012. aasta II kvartaliga 5,4%.
Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitistegruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned. Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel. Otsekuludes arvestatavad ressursid jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal.
Ehitushinnaindeksi muutus, II kvartal 2013
I kvartal 2013 –
II kvartal 2013, %
II kvartal 2012 –
II kvartal 2013, %
KOKKU
0,8
5,2
tööjõud
1,2
15,0
ehitusmasinad
1,6
5,2
ehitusmaterjal
0,6
0,8
Eramuindeks
0,9
5,7
Korruselamuindeks
0,8
4,7
Tööstushooneindeks
0,9
5,2
Ametihooneindeks
0,8
5,3
Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, II kvartal 2013
Kui nõukogude ajal oli elamispinna vahetamine üsnagi populaarne, kipub see praegu venima, sest pakkuja tahab vastu saada ideaalilähedast kodu, mida ta aga võibki ootama jääda, sest pakkumisele ei reageerita.
Elamispindade vahetus võib ära jääda, kuna kompensatsioonis ei suudeta kokku leppida. Foto:AntsLiigus
.
“Igaühel on oma unistused, keegi ei taha teise unistuste korterit,” lausus LVM Kinnisvara ASi juhatuse liige Ingmar Saksing. “Inimeste ootused erinevad. On juhtunud, et ideaali otsitakse üle aasta,” lisas ta.
“Vahetustehingud on küll nõutud, kuid teostuvad harva, kuna raske on leida kortereid, millega mõlemad pooled rahule jääksid,” nentis Domus Kinnisvara maakler ja hindaja Piret Rondo.
Vahetamine ei õnnestu
Tänavu maist on üritanud oma Pärnu kesklinna korterit hinna poolest samaväärse vastu vahetada õpetaja Teele Vihmann, kuid see pole tal siiani õnnestunud. Vahetada mõtles ta, kuna korteri müüminegi ei õnnestunud.
Viis aastat tagasi proovis spetsialist Liina Laukuski oma kesklinnakorterit Tartus asuva vastu vahetada, kuid pidi pettuma. “Ega siin pikka juttu ole – mingisugust huvi või tagasisidet polnud, keegi ei helistanud,” nentis Laukus. Kummalgi naistest pole tuttavaid, kes oleksid varem proovinud korterit vahetada.
Saksing nentis, et olukordi, kus kaks inimest otsustavad omavahel kortereid vahetada maaklerfirma kaudu, tuleb ette harva. Oma kahekümne tööaasta jooksul on ta teinud kümmekond sellist tehingut.
Rondo sõnutsi tehti Domus Kinnisvaras viimane korterivahetuse tehing kolm aastat tagasi. Ta lisas, et need jäävad sageli ära, kuna ei jõuta kompensatsiooni osas kokkuleppele.
Saksing nentis, et firmal on turul küll mitmeid pakkumisi, kuid suuremates kinnisvaraportaalides, näiteks City24.ee, polegi enam eraldi lahtrit, kust vahetamiseks mõeldud kortereid otsida. Rondogi kinnitas, et portaal loobus sellest pärast uuendusi, kuna vahetuste vastu ei olnud küllalt huvi.
Maaklerfirma teeb korteri korda
Vahetamise protsessi kiirendamiseks soovitab Saksing pöörduda maaklerfirma poole. Nõudluse tõttu pakub LVM Kinnisvara vana korteri uue vastu vahetamise teenust. “Praktika näitab, et see idee töötab,” lausus Saksing, kelle sõnade kohaselt alustas maaklerfirma uutmoodi vahetamise teenusega tänavu aprillis.
Maaklerfirma kaudu eluaseme vahetamine jätab kliendi jaoks ära etapi, kus ta peaks korterile ise tahtjat otsima. Firma pakub kliendile võimalust teha vahetustehing ostu-müügilepingu kaudu.
Oma elamispinna müüb inimene firmale alles siis, kui ta on leidnud pakkumiste seast enda jaoks sobiva uue korteri. Müüdud eluaseme eest maksab firma ja seejärel ostab korteri müünud inimene maaklerfirmalt uue apartemendi ning maksab maakleritasu. Nii kindlustab firma endale kliendid ja tulu.
Ostetud korterid müüb LVM Kinnisvara maha, kuid enne seda teeb firma eluaseme korda: vahetab välja mööbli, tellib koristusteenuse, vajadusel teeb remonti.
Saksing tõi paralleele korterivahetuse ja automaailma vahel: “Sõidate autoga, mille paak on pooltäis ja hooldus tegemata. Tulete maalt vanaema juurest, auto on tolmune, aga tahaksite seda müüa.
Tõenäoliselt on autole ostja olemas, aga ta tuleb oma ideaali, punast nunnut ostma ja pettub autos, sest see ei ole nii särav. Selleks et auto saaks müüdud, tuleb teha hooldus, ta puhtaks pesta, läikima lüüa ja salongi tõsta. Kaupluseski on palju häid tooteid, aga märkate ikka neid, millel on tooteesitlus.” Maakleri ülesanne on pakkumine võimalikult nähtavaks teha.
Emotsionaalne ja tegelik väärtus
Vahetamise puhul peaksid inimesed suutma korteris kogetust lahti öelda. “See ei ole enam teie kodu, vaid ostjate jaoks korter, kuhu peab mahtuma nende soovunelm: siia panen sohva, siia kardinad. Tuleb olla üle emotsionaalsest väärtusest, nagu esimese lapse ajal pandud tapeet,” toonitas Saksing.
Ta möönis, et vahetus ei sobi kõigile klientidele, kuna mõne inimese ootused kodu suhtes on kõrgemad, kui on eluaseme tegelik väärtus.
“Kui inimene ikka tahab samas piirkonnas kahetoalist kolmese vastu vahetada, jäävad meie käed lühikeseks. Me ei ole võlurid,” lausus mees ja lisas, et sel juhul tuleb soovijal juurde maksta. Leidub aga vastupidiseidki näiteid, kui hindamise järel kodu hoopis kallimaks tunnistatakse.
Maakleri roll
Kui inimene peab oma elamispinna rahalist väärtust liiga kõrgeks, on maakleri ülesanne talle seletada, miks vahetamist ootavale korterile pakutud hind ei sobi. Saksingu sõnutsi ei tohiks maakler kliendile öelda ainult seda, et tema pakutud hind ei ole mõistlik, vaid tal tuleks seletada, milliseid tehinguid ja mis hinnaga samas piirkonnas näiteks eelmisel kuul tehti.
Sageli vaadatakse maaklerile nõutult otsa ja öeldakse, et naabrimees müüs ju sellesama hinnaga. Tegelikult sõltub hind sellestki, mis ajal naabrimees oma elamispinna müüs. “Samamoodi nagu muutub bensiinihind, ei püsi korteri hind aastate jooksul samal tasemel,” lausus Saksing.
Mees rõhutas, et kortereid on lihtsam vahetada, kuna nende hinnatase on selgemini paigas kui näiteks majadel. “Kortereidki on paremas või halvemas korras, aga neid on võimalik hinnata 500-1000 euro täpsusega. Kuid kaht ühesugust maja ei ole olemas,” rääkis Saksing. Nende hindade vahel on suured käärid. Ometi on kõige suurem nõudlus korterist majja kolimise järele.
Hinda korterit ise
Inimesel endalgi on võimalik tasuta järele vaadata, mis hinnaga on tema piirkonnas varem kortereid müüdud ja selle kaudu oma korteri väärtust realistlikumalt hinnata.
“Saab võtta piirkonna korterite keskmise ruutmeetrihinna ja mediaani ning selle järgi tuletada oma korteri maksumuse,” ütles Saksing.
Vahetamise juures on positiivne, et klient ei jää peavarjuta. Keeruliseks võivad tehingu muuta aga erinevad tingimused, näiteks tubade ja korruste arv või korrashoiu tase.
Peamiselt vajavad inimesed uut eluaset, kui nad kolivad teise linna, abielluvad või lahutavad, pühivad Eestimaa tolmu pikemaks ajaks jalgadelt või perre sünnib laps.
Pärnu kinnisvaraturul on jätkuvalt populaarne ranna piirkond ja kesklinn ning see ei ole vaid välismaalaste pärusmaa.
Tehingute andmebaasi laekunud 2013. aasta teise kvartali tehingute andmed on kontrollitud.
2013. aasta teises kvartalis sooritati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 13 304 tehingut ligikaudu 598 miljoni euro väärtuses. Aasta tagasi sooritati teises kvartalis kokku 12 042 kinnisvara tehingut 486 miljoni euro väärtuses.
Kokku vahetas teise kvartali jooksul omanikku ligi 36 270 hektarit maad, aasta varem oli see näitaja 34 823 hektarit. Kõige enam maad vahetas omanikku Saare maakonnas – 3 708 hektarit, kõige vähem Hiiu maakonnas – 1 190 hektarit.
Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2013. aasta teises kvartalis võrreldes 2012. aasta teise kvartaliga 16,8% ning võrreldes 2013. aasta esimese kvartaliga 9,7%. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 19,8%, hoonestamata maa hinnaindeks 12% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 12,6%.
Eile pakkus investoritele keset suvevaikust elevust Olympic, mille aktsiaga peatati hommikul börsil kauplemine kuni olulisest tehingust teatamiseni.
Olympic Entertainment Group toob Tallinna Reval Park Hotel & Casino asemele Hilton Worldwide uue luksushotelli, mida hakkab ehitama peaehitusvõtjana Merko Ehitus. Investorid suhtuvad uudisesse, millest kaudselt varemgi on juttu olnud, positiivselt.
Hotelli- ja meelelahutuskompleksi maksumus on umbes 36 miljonit eurot.
31. oktoobril on kasiino viimane tööpäev ja järgmisel päeval kolib Olympic Casino ajutiselt Radisson Blu Hotel Olümpia hoonesse. Uus kompleks peaks avatama 2015. aasta detsembris.
“Ega me ei pea korraga kogu tehingusummat tasuma,” ütles Olympicu nõukogu esimees Armin Karu ehituse rahastamise kohta. Tehingut finantseeritakse esialgu oma rahavoogudest, kuid hiljem on avatud kõik võimalused, ka võõrfinantseerimine.
Hilton tehingu finantseerimises ei osale. Olympic EG on finantsinvestor. Karu ütles, et klientuurina näevad nad Vene mängijaid ja ka mängijaid Norrast, Rootsist, Soomest ja mujalt. “Seni on nad käinud mängimas meil, kuid ööbinud Swissotelis, edaspidi saame pakkuda kogu paketti,” selgitas Karu. “Hiltonil on hotellidest parim üleilmne kliendibaas, kui nad vaid saadavad oma klientidele teate laiali…”
Merko Ehitus Eesti juhatuse esimees Tiit Roben oli lepinguga väga rahul. “On hea meel, et saime olla lisaks ehitusele juba varases staadiumis projekteerimise ja sisustamise juures,” ütles ta. Roben lisas, et tehing on erasektori valdkonnas hiiglaslik ning ehitusturule ja laiemalt majandusele väga oluline.
Hilton Worldwide’i asepresident Patrick Fitzgibbon märkis, et Hilton Worldwide on juba peaaegu 60 aastat Euroopas tegutsenud. “Meil on hea meel teatada, et laieneme ka Balti riikidesse,” ütles ta.
“Hilton Tallinn on hea näide brändi laienemisest pealinnadesse ja populaarsetesse sihtkohtadesse,” lisas Fitzgibbon.
OEG juhatuse esimehe Madis Jäägeri sõnul nad kasiino ajutise kolimisega tuludes eriti ei kaota, kuna avatakse ju asenduskasiino.
Merko Ehitus teavitas investoreid lepingu maksumusest, milleks on ligikaudu 31 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Park Hotel & Casino lammutustööd algavad 2013. aasta oktoobris ning uue hoone ehitus algab 2014. aasta veebruaris. Tööde üleandmise tähtaeg on 2015. aasta detsember.
Investorid on Olympic EG tegemistega rahul. Kinnisvaraanalüütiku ja OEG aktsionäri Tõnu Toompargi sõnul on Olympic Entertainment Group läbi ajaloo näidanud, et tegemist on tugevalt juhitud ettevõttega ning uue luksushotelli rajamine on julge samm. “Hotellindus on kinnisvaraturul oluline valdkond ja kui seal on põhinumber majutatute hulk, siis see on jõudumööda kasvanud,” märkis Toompark.
Ta lisas, et viimased kümme-viisteist aastat on hotellispetsialistid küll rääkinud, et ükski hotell enam turule ei mahu. “Hilton on igal juhul väärikas nimi,” märkis ta.
OEG ja Merko aktsionärina on Toompargil hea meel, et selline julge samm on astutud. “Vaevalt üks ehitusleping Merko poole pealt kogu turgu väristada suudab, aga see on tore, kui turistide võimalused avarduvad,” sõnas Toompark.
Reval Park Hotel & Casinos on OEG-l olnud esinduslik kasiino pikki aastaid ning selle asukoht on sisse töötatud, arutles Toompark. “Usun, et need asjad on läbimõeldud ning see, et hotellis on kasiinovõimalus, ei ole jalgratta leiutamine ega suurte riskide võtmine.”
Suur kasiino peaks klientidele sobima. OEG aktsionäri Rene Ilvese sõnul võib Olympicust rääkida kui kasvuettevõttest, mitte rahalehmast.
“Aktsionärina on hea teada, et ettevõtte juhtkond ei ole jäänud loorberitele puhkama. Pidev areng on eluliselt oluline,” märkis Ilves. “Nii palju, kui infot on, paistab, et Olympicul on korralik ettevõtte kasvatamise plaan – Itaalia, Läti kasiinooperaatori ost, Parki ehitus, Kanada, sporditotalisaator,” loetles Ilves
“Hotelli operaator maksab Olympicu investeeritud kapitalile korraliku tootluse ja Olympicul on alati võimalus hotelli osa maha müüa kolmandale osapoolele,” sõnas ta. “Mis puudutab 1600ruutmeetrist kasiinot, siis Eestis on juba mitu aastat tendents, et kasiinokliendid eelistavad suuri ja viisakaid asutusi keldrikasiinodele. Uus uhke kompleks võimaldab siin korraldada ka rahvusvahelisi turniire.”
Nõukogude hotellist saab noobel lõbustuskeskus. 1969. aastal valminud ning algselt Kungla hotelli nime kandnud 8korruselise ja 121 numbritoaga vana hotellihoone asemele kerkib arhitekt Meelis Pressi projekteeritud 13korruseline hotelli- ja meelelahutuskompleks. Rajatav hoone koosneb 4korruselisest madalast ja selle peal olevast 9korruselisest kõrgest hoonemahust.
Madalas osas paiknevad hotelli vestibüül, kasiino, konverentsikeskus, spaa ja restoran. Kõrgemasse ossa tulevad majutuskorrused. Katusele rajatakse võimalusel helikopteri maandumisplats.
Olympicu uus esinduskasiino hakkab paiknema 1600 ruutmeetril hotellikompleksi esimesel korrusel. Kasiinomeelelahutuse alale rajatakse eraldi tsoonid mänguautomaatidele, mängulaudadele ning klubipokkerile, spetsiaalne ala VIP-mängijatele, lisaks esinduslik ja avar kasiinobaar koos esinemisala ning mugava lounge’iga.
Hotelli tuleb 202 numbrituba. Alates 5. korrusest avaneb tubadest vaade vanalinnale ning Gonsiori tänava poolselt küljelt ka merele. Hotelli restoran paikneb tänava tasapinnast umbes 13 meetri kõrgusel, pakkudes pargivaadet. Konverentsikeskus on kavandatud eraldi korrusele, seal saab konverentsiteenust pakkuda korraga kuni 720 inimesele.
Eilne lepingu allkirjastamine tõi kokku kaudselt kolm börsiettevõtet. Hilton Worldwide kuulub USA börsiettevõttest varahaldusfirmale Blackstone Group, mille turuväärtus on 24,4 miljardit dollarit.
Merko Ehitus, kelle aktsiaga kauplemist ei peatatud, tõusis pärastlõunaks 3,6%, 6,85 eurole. Olympic EG, mille aktsiaga alustati kauplemispäeva alles kell 13.30, tõusis 1,6%, 1,95 eurole.
Olympic Entertainment Group (OEG) rajab Tallinna senise Reval Park Hotel & Casino asemele uue luksushotelli, mida hakkab opereerima Hilton Worldwide oma Hilton Hotels & Resorts kaubamärgi alt. Uue, ligikaudu 36 miljonit eurot maksva hotelli- ja meelelahutuskompleksi ehituse peatöövõtjaks on Merko Ehitus Eesti.
OEG gruppi kuuluv Kesklinna Hotelli OÜ ja AS Merko Ehitus Eesti sõlmisid lepingu uue hotelli ehitamiseks 18. juulil 2013. Samal ajal sõlmisid Kesklinna Hotelli OÜ ja samuti OEG gruppi kuuluv Fortuna Travel OÜ juhtimisteenuste osutamise lepingu Hilton International Management Corporationiga uue hotelli opereerimiseks.
Uue hotellikompleksi rajamiseks lõpetavad senine hotell ja kasiino töö 31. oktoobril 2013, mil OEG Eesti suurim Olympic Casino kolib oma tegevuse kaheks aastaks Radisson Blu Hotel Olümpia hoonesse. 2014. aasta veebruarist plaanitakse alustada uue hoone ehitamist, mis peaks lõplikult valmima 2015. aasta detsembris.
13-korruseline hotelli- ja meelelahutuskompleks hakkab koosnema 4-korruselisest madalast ja selle peal olevast 9-korruselisest kõrgest hoonemahust. Madalas osas paiknevad hotelli vestibüül, kasiino, konverentsikeskus, SPA ja restoran. Kõrgemas osas on 202 numbrituba. Konverentsikeskus võimaldab pakkuda konverentsiteenust kokku kuni 720 inimesele.
OEG uus esinduskasiino hakkab paiknema 1 600 ruutmeetril hotellikompleksi esimesel korrusel. Kasiinomeelelahutuse alale rajatakse eraldi tsoonid mänguautomaatidele, mängulaudadele ning klubipokkerile, spetsiaalne ala VIP-mängijatele, lisaks esinduslik ja avar kasiinobaar koos esinemisala ning mugava lounge’iga.
Ehitustööde kontrollimine on tänapäeval samaaegselt nii keeruline kui lihtne. Kuidas nii?
Ehitustööde kontrollimine algab projektist ja ehitamise kontrollimise algdokumendiks on kvaliteetne projekt. Projekt annab ette konkreetsed nõuded ja tingimused, millele peab ehitis vastama. Milliseid materjale tuleb kasutada, millised on kvaliteeditingimused, milliseid töid teostatakse, milliste juhiste põhjal jne.
Lihtsus
Ehitist, mille osas on koostatud kvaliteetne projekt, on lihtsam ehitada ja lihtsam ehitustöid kontrollida. Täna on ehitusprojektid läinud sageli seda teed, et seletuskirjades viidatakse konkreetsete materjalide paigaldus-ja kasutusjuhenditele. Selline lähenemine tähendab üldjuhul seda, et läbi juhendite on iga väiksemgi tööprotsess täpselt teada ja seeläbi kontrollitav. Paljude ehitustmaterjalide tootjate poolt on kokku pandud rohke pildimaterjalidega juhendid, mis isegi ehituskaugemal inimesel võimaldab tööde teostamise selgeks teha ning seeläbi tööde teostamist kontrollida.
Tõsi, on konstruktsioonisõlmi, mis on unikaalsed ja mille lahendamist materjalide tootjate juhendid ei sisalda. Sellisel juhul peaks projekt sisaldama selliste sõlmede osas materjalitootjaga kooskõlastatud lahendust. Sageli on suurematel materjalitootjatel olemas vastav inimene, kes abistab kliente või projekteerijaid õige sõlme leidmisel.
Tundub, et vahest on põhjalike kasutus- ja paigaldusjuhendite puhul probleemiks kujunemas just see, et need on liiga põhjalikud ja detailsed ning nii ehitajal kui ka tellijal ei ole aega kõiki peensusi selgeks õppida.
Keerulisus
Keeruliseks teeb nii ehitamise kui ka tööde kontrollimise see, kui tööde aluseks olev projekt on liialt üldine. Üldsõnalise projekti puhul (nagu näiteks eelprojekt) kipub nii minema, et ehitaja ja tellija loevad samast dokumendist välja erinevaid töid ning tekivad varem või hiljem probleemid.
Tööde kontrollimine eeltoodud olukorras on raske, sest sageli hakatakse vaidlema tööde sisus, mahtudes, kvaliteedis ning kasutatavates materjalides.
Rusikareegel on see, et ehitaja ei tegele projekteerimisega, kui see pole just eraldi kokku lepitud. Ehitaja ehitab üldjuhul tellijalt saadud projekti alusel.
Lisaks on ka selliseid ehitustöid, mille puhul ei ole nii selgeid ja ilusalt koostatud juhiseid, kui osade materjalitootjate poolt väljatöötatud juhendid. Kui ei saa aru, kuidas täpselt mõnda ehitustööd teostatakse siis tuleks see enne usaldusväärse ehitajaga üle arutada ning vajadusel projektdokumentatsioonis kirjeldada, et ehitaja ja tellija töödest ühtemoodi aru saaksid.
Kokkuvõttes
Ideaalis võiks olla projekt koostatud selliselt, et sealt on iga olulise töölõigu juures ära toodud juhendid või normid, millele vastavalt tööd tuleb teostada. Vaata oma maja ehitusprojekt enne hinnaküsimist või ehitamise alustamist üle sellise pilguga, kas tööde teostamisel on võimalik iga töö kvaliteeti ja töökorraldust juhendite, normide ja jooniste abil kontrollida.
Tallinna Vabaduse väljaku viimase arendusetapi sisse juhatanud arheoloogilised eeluuringud on lõppenud, tööde käigus leiti 17. sajandist pärinevad ajaloolised kindlusemüürid, samuti leiti pinnasest naftasaadusi, täpsemalt autokütust.
Väljakaevamistöid juhatanud arheoloog Ragnar Nurk ütles, et kaevamiste eesmärk oli täpsustada 17. sajandi lõpus rajatud kindlustuste müüride paiknemist ja kõrgusmärke Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgal paikneval haljasalal.
„Kaevasime kolm arheoloogilist proovišurfi, et täpsustada ajaloolistel plaanidel kujutatud kindlusemüüride asukohta ja säilivust. Kaevasime välja Wismari raveliini ühe nurga ja vallikraavi väliskalda tugimüüri ehk kontreskarpmüüri kahes kohas. Need asusidki enam-vähem seal, kus ajaloolised plaanid ette nägid, kuid raskeks tegi töö asjaolu, et hiljem oli neile peale toodud kohati mitu meetrit täitepinnast. Wismari raveliini nurga välispind oli laotud tahutud paekividest. Täiskõrguses me seda välja ei kaevanud, kuid eeldatavalt on see müür umbes seitsme meetri kõrgune. Raveliinimüüri alumises osas kulgevad ühed veel seni külastajatele avamata kindlustuste perioodist pärinevad maa-alused käigud. Ingeri bastioni ja Wismari raveliini kontreskarpmüür oli algselt 4-5 meetri kõrgune, kuid kaevamiste käigus selgus, et seda on 19. sajandi teisel poolel, tõenäoliselt pärast Krimmi sõda, kui Tallinn kindlusena likvideeriti, paari meetri võrra madalamaks lammutatud. Müür on orienteeruvalt pooleteise meetri paksune, säilinud on teda krundi kohal umbes 2-3,5 meetri kõrguses ning müüri üks külg on laotud efektse kaldpinnana,“ rääkis Nurk.
Ajaloolistes müürides kasutatud paekivi detailsemad uuringud viib läbi Eesti selle valdkonna parim ekspert prof. Rein Einasto, kes nõustab ka, millist kivi kasutada müüride võimalikul edaspidisel korrastamisel.
Arheoloog lisas, et peale müüride esemeleide, mis pakuksid arheoloogilist huvi, kaevamiste käigus üldiselt välja ei tulnud. „Suure osa sellest kinnistust moodustab endine vallikraav, seega sealt polegi väga ajaloolisi esemeid leida. Mõned leiud olid, kuid need pärinevad alles ajast, kui vallikraav 19. sajandil täideti või veel hilisemast ajast,“ märkis Nurk. Arheoloogiliste eeluuringute tulemused esitatakse Tallinna Kultuuriväärtuste Ametile.
Arendaja Compakt Kinnisvara juhatuse liikme Martin Lemberi sõnul tuleb vanalinna piirkonnas arheoloogilisi kaevamistöid läbi viies valmis olla kõigeks.
„Tänu spetsialistide kiiduväärt eeltööle olid leiud ootuspärased ning prognoositud asukohtades. Leitud ajaloolised müürid on plaanis säilitada ning otsime võimalusi, kuidas neid pärast ehitustööde valmimist ka linlastele uudistamiseks kõige paremini eksponeerida. Mida me aga ei oodanud leida, on naftasaadused, täpsemalt autokütuse reostus pinnases, nagu proovid näitavad. Arhiividokumentidest selgitasime välja, et 1930ndatel aastatel oli Kaarli puiesteele tõepoolest tankla rajatud. Püüame praegu kaardistada kütusereostuse mahtu ning uurime võimalusi selle keskkonnasäästlikuks likvideerimiseks,“ rääkis Lember.
Väljakaevamised on osa Vabaduse väljaku uue arendusetapi detailplaneeringu protsessist, mis omakorda aitab sammukese lähemale Vabaduse väljaku terviklikule väljaehitamisele tulevikus. Selle käigus rajab arendaja Compakt Kinnisvara linlastele Vabaduse väljakule kultuuri- ja ajaveetmisvõimalustega avaliku ruumi, mis toetub Tallinna vanalinna ajaloo- ja arhitektuuriväärtuste väärikale esiletoomisele ja eksponeerimisele. Eeleskiis näeb ette Kaarli puiestee ja Toompea tänava nurgale maa-aluse hoonekompleksi rajamist, kuhu saab rajada galeriid, kohvikud, avatud suhtlemisruumid, disaini- ja käsitööateljeed, müügipinnad jne.
Suvisel ajal saaks tegevus laieneda bastioni ümbritsevale alale ja Hirve parki, kus on võimalused tänavalaatade, vabaõhuturgude ja mitmesuguste kultuuri- ja meelelahutusürituste korraldamiseks. Tallinlaste kõrval pakuks see kindlasti huvi ka linna külalistele, andes hea võimaluse Tallinna kui turismisihtkoha edasiseks arendamiseks ja propageerimiseks. Samuti on plaanis rajada uus pargimaastikulaadne haljastus. Kaarli puiesteele on kujundatud suurejooneline jalakäijate esplanaad, mis parandab oluliselt liikumismugavust Vabaduse väljaku ja Tõnismäe vahel.
Vabaduse väljaku planeeringu teise etapi lahendus on planeeritud kinnistutele Kaarli pst 2, 4, 4a ja 4b. Projekti arendaja on 2004. aastal asutatud arendusettevõte Compakt Kinnisvara, mis kuulub Saaremaa juurtega kontserni „Tuule Grupp“. Arhitektuurilahenduse autorid on Alver Arhitektid, Tiit Trummal ja Veljo Kaasik.
Teine kvartal möödus Eesti kinnisvaraturul aktiivselt, kuigi varasema paari aastaga harjumuspäraseks saanud pidevat tõusu kõikjal enam näha polnud. Selle põhjuseks on kinnisvaraturu liikumine stabiilsuse suunas, sest hinnad on peamistes tõmbekeskustes ja suuremates linnades kasvanud kiirelt ning uute müügipakkumiste lisandumine on müükidest väiksem. Näiteks uusarenduste puhul ületab nõudlus pakkumist üsna tugevalt.
Allikas: Maa-amet
Maa-ameti andmetel toimus teises kvartalis Eestis 10 686 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on esimesest kvartalist 22,1% ja 2012. aasta teisest kvartalist 13% enam. Viimati kerkis tehingute hulk üle 10 000 2007. aasta IV kvartalis (10 778 tehingut).
Kuigi turuaktiivsus on kandunud Tallinnast ja Tartust ka mujale, pole see siiski jaotunud ühtlaselt ning paljud väiksemad linnad ning endised tööstuspiirkonnad ei ole väljarände ja mahajäänud infrastruktuuri tõttu taastunud. Seega, kui me räägime Eesti kinnisvaraturu tõusust, siis pigem ikkagi suuremate linnade, nende mõjupiirkondade ning populaarsemate turismialade kontekstis.
TALLINN
Tallinnas toimus maa-ameti statistika kohaselt teises kvartalis 2982 kinnisvara ostu-müügitehingut. Käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes kerkis turg 21,1% ja 2012. aasta II kvartaliga võrreldes 18,1%.
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Kortereid müüdi teises kvartalis Tallinnas 2007, see on 19,7% enam kui esimeses kvartalis. Ruutmeetri keskmine mediaanhind jätkas pidevat tõusu – teise kvartali tulemuseks kujunes 1106 eurot, mis on esimesest kvartalist 5,5% ja mullusest teisest kvartalist 12,3% enam.
Pideva hinnatõusu üheks tugevamaks põhjuseks on asjaolu, et kõik soodsama hinnaga pakkumises olnud korterid müüakse ära ning hinnavahemike alumine „latt“ muudkui tõuseb. Sellest tulenevalt on tõusnud ka pakkumishinnad, kuid tehinguid vaadates on näha, et kui korter on kvaliteetne, on see ostjate poolt siiski hästi vastu võetud. See aga ei tähenda, et kõike saaks kallimalt müüa, mida näitab ka portaalides juba pikemat aega pakkumisel olev ülehinnatud kinnisvara hulk.
Tallinna korterite hinnad 2013 II ja I kvartalis:
Allikas: Maa-amet
* Suuri hinnakõikumisi põhjustab tehingute struktuur – nii tehingute arv kui ka kallima või odavama hinnaklassi korterite hulk tehingute koguarvust.
KESKLINNA asumites on hinnad hakanud enam ühtlustuma ning asumipõhised hinnaerinevused pole enam suured. Rahuldavas ja heas seisus korterid vanemates majades maksavad ca 1200-1700 €/m² ja uuemates/rekonstrueeritud majades 1600-2400 €/m². Päris uutes arendusprojektides algab hinnatase 2000 €/m². Erandlikud on Vanalinn ning mõned sellega piirnevad tänavad, kus ruutmeetrihinnad küündivad tihti vahemikku 2800-3600 eurot. Odavamad on aga nõukogude-aegsete tüüpmajade kvartalid, kus hinnatase kõigub vahemikus 860-1300 €/m².
Keskmine müügiperiood on kolm kuud, kusjuures see ei sõltu alati mitte hinnatasemest või korteri seisukorrast, vaid ka näiteks objekti erilisusest kinnisvaraturul. Üldiselt on aga turutasemele vastava hinna korral müügiperiood keskmiselt 1-4 kuud. Õige hinna ja hea asukoha puhul toimub müük ka mõne nädalaga ning see on vähese pakkumise ja suure nõudluse valguses üsna levinud.
Ostuhuvi oli möödunud kvartalis väga suur ning kõik hea hinna- ja kvaliteedisuhtega korterid lähevad kiirelt kaubaks. Pakkumiste hulk on jätkuvalt vähenemas, mida ei korva ka uusarendused, sest ka neis broneeritakse paljud korterid juba pakkumisprotsessi alguses.
Kui päris tihti on olulisimaks kriteeriumiks korterivalikul selle hind, siis Tallinna kesklinnas on sellega võrdselt tähtis ka asukoht, sest piirkonnas liigub palju investoreid ning inimesi, kes lähtuvad korteri valikul näiteks kaugusest Vanalinnast või soovivad elamispinda/investeeringukorterit hinnatud tänavale. Kallima kinnisvara puhul on oluline ka maja arhitektuurne või ajalooline väärtus. Loomulikult loevad ka elamu tüüp, kommunaalkulude suurus, parkimiskoht ja panipaik ning erinevad lisaväärtused (lasteaiad-koolid, ühistransport, kauplused, mänguväljakud-rohealad, lift).
Suure hinnatõusu valguses on aga ostuotsust takistavaks teguriks tihti olnud kokku lepitud hinna erinevus hindamisaktis antud madalamast väärtusest, mille alusel väljastab pank laenu.
Keskmine pakkumis- ja tehinguhinna erinevus on ca 3-5%, ülehinnatumate objektide puhul ca 10%. Samas on paljud korterid müüdud ka pakkumishinnaga, sest turuosaliste teadmised hindadest on aina paranenud ning nõudlus ületab selgelt pakkumise..
SARNASELT KESKLINNALE ON KA ÄÄRELINN väga mitmekesine ning sõltuvalt linnaosast ning sealsest hoonestusviisist ja elamute tüübist on hinnatase väga erinev. Siiski võib tinglikult öelda, et tüüpsete kortermajadega magalalinnaosades maksab vanemate korterite ruutmeeter sõltuvalt seisukorrast enamasti 850-1100 €/m², nn eriprojektiga hoonetes küündivad renoveeritud korterite hinnad ka üle 1200 €/m². Uusarendustes maksavad korterid enamasti 1400-1900 €/m², kuid on ka linnapiiri-äärseid maju, kus hind on soodsam.
Vanemates ja/või miljööväärtuslikes linnaosades on hinnaskaala veelgi mitmekesisem. Kesklinnale lähemal olevatel miljööaladel on heas/renoveeritud seisukorras korterite hinnatase enamasti ca 1500-2000 €/m². Sõltuvalt hoone tüübist ja seisukorrast on ka palju hinnaerandeid nii üles- kui allapoole. Uute korterite hinnad on enamasti vahemikus 1840-2300 €/m². Mere-äärsetes piirkondades, näiteks Pirital, võivad uute korterite hinnad küündida ka 3200 €/m² ja enam.
Keskmine müügiaeg on äärelinnas samuti väga erinev. “Mägedel”, näiteks Lasnamäel, on müügiperiood keskmiselt 2-4 kuud. Likviidsed väikekorterid aga leiavad õige hinna puhul omaniku ka mõne nädalaga. Uusarenduses võib mõne vähem likviidse korteri müük võtta enam kui aasta, reeglina on nendeks mõne arendusporjekti kõige viimased müümata korterid.
Kuigi äärelinn on Tallinnas lai mõiste, mõjutab korteri ostu puhul paljusid kõige enam siiski hind, millest sõltuvalt ollakse valmis valima mitme täiesti erineva linnaosa vahel. Seejärel on tähtsamad kommunaalkulude suurus, asukoht, elamu tüüp ja lisaväärtused.
Pakkumiste hulk on märgatavalt vähenenud, kusjuures kõige enam just väikekorterite osas, mida ostetakse muu hulgas ka investeeringuks. Enam on saadaval kolme- ja neljatoalisi kortereid. Samuti kolitakse liialt suurest korterist väiksemasse ümber, et kulusid kokku hoida.
ÜÜRITURG hakkas teises kvartalis talveperioodiga võrreldes mõnevõrra aktiivsemaks muutuma, hinnatase hakkas kerkima aga hiliskevadel, sest mõju avaldab suve lõpule omane üürituru hooajaline tõus.
Kesklinnas on enim nõutud 1- ja 2-toalised renoveeritud, kaasaegse planeeringuga või siis uues majas asuvad üürikorterid, millel oleks juures ka parkimiskoht. Äärelinnas eelistatakse enam heas seisukorras ühe- ja kahe-, aina enam ka kolmetoalisi kortereid. Kõigil juhtudel on tähtsad madalad ülalpidamiskulud, millega seoses on oluline ka maja üldine olukord ja korteriühistu tegevus.
Alanud poolaasta jätkub üüriturul esialgu aktiivselt, sest kätte jõuab kiire sügishooaeg. Septembri teisel poolel aga toimub juba rahunemine ning üüriturg jõuab tagasi tavapärasesse rütmi..
Eramuturg
Tallinnas ja Harjumaal müüdi maa-ameti andmetel teises kvartalis 409 eramut ja suvilat. Võrreldes esimese kvartaliga kasvas tehingute hulk 53,6%. Nii kõrge tõusu taga on loomulik eramuturu elavnemine, nn plokktehingud seotud osapoolte vahel kui ka tõsiasi, et aasta algus on eramuturul alati vaiksem olnud. Ka varasematel aastatel on esimese ja teise kvartali tehingute hulkade vahed olnud suured. Möödunud aasta teise kvartaliga võrreldes kasvas müüdud elamute hulk 15,2%.
Hoonestamata elamumaid müüdi kvartaliga 207, mis on suhteliselt erakordne number, mistõttu käesoleva ja möödunud aasta varasemate kvartalitega võrreldes kasvas tehingute hulk ca 68-90%. Põhjuseks on elavnenud kinnistuturule lisaks ka suuremad plokktehingud, mille tõttu suurest elamumaadeturu aktiivsuse kasvust siiski rääkida ei saa.
Allikas: Maa-amet
Tallinna ja ümbruskonna eramute hinnatase on püsinud üsna stabiilsena. Suvilate hinnad algavad enamasti ca 30 000 eurost, suvilast ümberehitatud ja vanemate eramute hinnatase linnapiiri taga ca 60 000 eurost, kallimates piirkondades (Tabasalu, Viimsi) ca 100 000 eurost ning Tallinnas ca 140 000 eurost. Uuemate eramute hinnatase algab linnapiiri taga ca 125 000 eurost, kallimates lähiasulates alates 180 000 eurost ja Tallinnas enam kui 220 000 eurost. Selget hinna ülempiiri pole.
Ka ridaelamute keskmine hinnatase on samaks jäänud. Linnapiiri taga maksavad vanemad boksid alla 100 000 euro, uuemad aga enamasti 120 000-180 000 eurot, kohati enam. Linnas algab vanemate bokside, mida on turul vähe pakkumises, hinnatase ca 125 000 eurost, uute ridabokside ja paarismajade hinnavahemik on 140 000-250 000 eurot ja enamgi. Kõik sõltub piirkonnast, üldpinnast ning ka mere lähedusest.
Kuna Tallinnas on vabu elamukrunte saadaval kesiselt, ei saa keskmist hinda välja tuua, linna lähipiirkondades on pakkumine suurem ning laias laastus võib öelda, et kommunikatsioonidega kruntide tükihinnad algavad ca 25 0000 eurost, ulatudes mere-äärsetes piirkondades 100 000 euroni, eksklusiivses asukohas veel enamgi.
Kui pakutav vastab turuhinnale, toimub müük keskmiselt kuue kuu kuni aasta jooksul. Ülehindamise korral vältab pakkumine siiski aastaid.
Ostuaktiivsus on kvartali jooksul kasvanud, sest aina enam tuntakse huvi väljakujunenud aedlinnades asuvate remontivajavate eramute vastu. Kuna sellistes piirkondades on vabu krunte väga harva saadaval, siis nähakse niisugustes eramutes võimalust vana hoone lammutada ja uus asemele ehitada. Miljööväärtuslikes piirkondades asuvad eramud aga renoveeritakse. Viimaste ostjateks on nooremad inimesed, kel on vana ja väärtusliku elamu vastu suur huvi ning soov see säästvalt renoveerida.
Pakkumiste hulk on püsinud stabiilsena, kuid võrreldes esimese kvartaliga on see siiski kerkinud ca 10%. Kõige enam on saadaval suvilaid ja remontivajavaid eramuid..
Prognoos
Kiire hinnatõusu ja müügipakkumiste vähenemise taustal võib ennustada kinnisvaraturu stabiliseerumist. Kuna praegu aktiivse turu näol ei ole tegu klassikalise buumiga, siis ei toimu suurt tagasiminekut. Pigem näeme alanud poolaastal hinnakasvu pidurdumist ning pakkumishindadest lastakse emotsioone rohkem välja.
Kuna kvaliteetsete uusarenduste järele on nõudlus endiselt suur, siis jätkub ka alanud poolaastal enamikes arendusprojektides aktiivne müük ning paljud korterid broneeritakse juba esimese paari kuu jooksul. Samas ei pruugi see enam tähendada suurt hinnatõusu, sest mitmelt poolt on juba kosta signaale, et hinnapiir hakkab kätte jõudma. Ja seda ka populaarsetes miljööväärtuslikes asumites.
Ka eramuturul (eeskätt hea ehituskvaliteedi ja ökonoomse kütteliigiga pereelamute osas) jätkub mõõdukas nõudluse kasv. Samuti püsib suur huvi eelmainitud vanemate remontivajavate eramute vastu.
TARTU
Maa-ameti andmetel müüdi Tartus teises kvartalis 591 kinnisvaraobjekti, mis on 23,9% enam kui esimeses kvartalis. Aastaga on tehingute hulk kasvanud aga 18,7%.
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Korterite ostuaktiivsus on pidevalt tõusnud, vaid üksikud kuud on olnud langevad. Teises kvartalis müüdi 433 korterit, mis on aastatagusest ajast 25,1% enam. Ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 956 eurot. Kvartaliga tõusis hind 6,1% ja aastaga 14,8%.
Sõltuvalt seisukorrast ja asukohast olid vanemates elamutes korterite hinnad vahemikus 900-1000 €/m². Kõigi uusehitiste (sh ka käesoleva aasta omadest vanemad arendusprojektid) keskmine müügihind oli 1357 €/m². 2013. aastal alustatud arendustes on keskmine pakkumishind 1600 €/m² – minimaalne hind 1160 €/m² ja maksimaalne hind 2559 €/m². Käesoleval aastal on Tartus alustatud 8 arendusprojektiga.
Keskmine müügiperiood on turutasemele ja kvaliteedile vastava pakkumishinna korral 2 kuud.
Müügipakkumiste arv on kvartali jooksul suurenenud ca 10%. Selle põhjuseks on uusarenduste müükitulek. Samuti avaldas mõju aktiivne turg ning kinnisvara müüa soovijad näevad selles head võimalust. See on kruvinud aga tublisti hinnaootusi, mille tõttu on pakkumishinnad tõusnud sõltuvalt kinnisvarast ja selle asukohast 5-10%.
Pakkumis- ja tehinguhindade vahe oli sõltuvalt kinnisvarast 10-20%. Samas ei esinenud sarnaste objektide puhul suuri „hinnakääre“.
Korterite puhul on määravaim asukoht ning seejärel hind. Neile järgnevad tähtsuse järjekorras seisukord, toalisuse ja üldpinna proportsioon, lisaväärtused (panipaik, parkimine, mööbel) ning lõpuks kommunaalkulude suurus.
Jätkuvalt ollakse valmis hinnatud asukohas ja hea ehituskvaliteediga kinnisvara eest keskmisest oluliselt kõrgemat hinda maksma ja nõudlus sellise kinnisvara järele on jätkuvalt arvestatav. Kuigi paljud on arvamusel, et kinnisvarahinnad on tõusmas, on siiski palju neid, kes usuvad, et hinnatõus enam kaua ei kesta ning pigem on oodata langust, mille põhjuseks on ebakindel majandus nii Eestis, põhjamaades kui ka kogu Euroopa Liidus laiemalt.
Peamiseks takistuseks ostuotsuse tegemisel on endiselt finantseerimisküsimused ja pakkumiste vähesus, mille tõttu ei leita endale sobivat kinnisvara ja ostuotsused lükatakse edasi..
ÜÜRITURG oli esimeses ja teise kvartali alguses suhteliselt rahulik. Oluline aktiviseerumine toimus oodatult juuni lõpus, kuna siis hakkasid kortereid otsima tulevased üliõpilased. Tavapärastele hindadele lisandus seeläbi aga keskmiselt 30-50 eurot.
Jätkuvalt on nõutud renoveeritud või uuemad ühe- ja kahetoalised korterid Kesklinnas või selle vahetus läheduses hinnaga kuni 400 eurot kuus. On oluline, et korter oleks möbleeritud.
Samuti soovitakse renoveeritud, heas või rahuldavas seisukorras kortereid Annelinna, kuna sealne üürihinnatase on võrreldes teiste linnaosadega madalam.
Eramuturg
Sarnaselt kogu Tartu kinnisvaraturule, on ka eramuturu ostuaktiivsus järjest kasvanud. Maa-ameti andmetel vahetas teises kvartalis omanikku 57 eramut ja suvilat, aastaseks tõusuks kujunes 16,3%. Elamukrunte müüdi aga 9 ning siin on tehingute hulk langenud aasta-võrdluses 18,2%.
Vanemate eramute hinnatase on keskmiselt 100 000 eurot, uuemate puhul varieeruvad hinnad aga vahemikus 150 000-350 000 eurot. Ridaelamute ja paarismajade hinnatase on vahemikus 700-1500 €/m². Elamumaad müüakse sõltuvalt asukohast hinnaga 20-125 €/m².
Keskmine müügiperiood turutasemel vastava hinnaga on kõikide objektiliikide puhul 6-12 kuud.
Kvartali jooksul on majade müügipakkumiste hulk jäänud stabiilseks, kruntide pakkumine on aga suurenenud. Kõige rohkem pakutakse müügiks uusi ja 10-13 aasta vanuseid eramuid. Kõige enam otsitakse aga remontivajavaid eramuid hinnavahemikus 100 000-120 000 eurot.
Pakkumishinnad on tõusnud keskmiselt 10% ning hinnaerinevused sarnaste objektide vahel on suured, sest omanike ootused on kõrged. Samuti tehakse tehinguid üha kõrgemate hindadega ja iga järgmise objekti müükipanekul võetakse seda arvesse.
Samas eeldavad ostuhuvilised aga seda, et müügihinnad sisaldavad kauplemisvaru 10-20 %. Makstakse hinda, mida näitab eksperthinnang ning üle reaalse turuhinna üldjuhul ei minda.
Prognoos
Käesoleva aasta III kvartalis püsib korterituru üldine aktiivsus samal tasemel. Suure tõenäosusega juulis see mõnevõrra raugeb, kuid augustis ja septembris aktiivsus taastub.
Pakkumishindades olulisi muutusi ei toimu. Kindlasti tõuseb keskmine tehingu ruutmeetrihind, kuna valmis saavad mitmed välja müüdud arendusprojektid ning hakatakse vormistama asjaõiguslepinguid.
Arvestatava osa nõudlusest moodustavad ühe- ja kahetoalised investeeringuks, st välja üürimiseks mõeldud korterid, mille hind on kuni 30 000 eurot.
Maade- ja majadeturul jätkab hinnatase vaikset tõusu, mis võib küündida alanud poolaastal ca 5-7 protsendini.
IDA-VIRUMAA
Ida-Virumaa kinnisvaraturul pole pidevat tõusutendentsi näha ning hoolimata sellest, et üksikud asulad ja linnad on populaarsust kogunud, ei ole see aktiivsus kogu maakonnale ühtlaselt edasi kandunud. Teises kvartalis toimus maa-ameti andmetel 880 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 10,1% enam kui esimeses kvartalis, kuid 6,5% vähem kui aasta tagasi.
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Korterite hinnad liikusid maakonna suuremates linnades aastavõrdluses tõusvas joones. Narvas kujunes ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks teises kvartalis 433 eurot, aastane tõus 25%. Kohtla-Järvel kujunes hinnaks 83 eurot ja aastane tõus oli 5,1%. Jõhvis maksis korteri ruutmeeter mediaankeskmiselt 197 eurot ning aastavõrdluses on hinnatase samaks jäänud. Hoolimata tõusudest on nende linnade hinnatase kuust-kuusse ja kvartalist-kvartalisse siiski väga hüplik.
Korterite keskmine hinnatase on maakonnas väga erinev. Näiteks Jõhvis maksavad vanemates elamutes asuvad remontivajavad ja rahuldavas seisukorras korterid 70-300 €/m², renoveeritud korterid 300-480 €/m². Uuselamutes toimub vaid üksikuid tehinguid hinnatasemega ca oli 650 €/m².
Kohtla-Järve Ahtme linnaosas on korterite hinnatase vanemates elamutes remontivajava ja rahuldava seisukorra puhul keskmiselt 50-250 €/m², renoveeritud korteritel aga 300-400 €/m². Järve linnaosas jäid ca 80% teostatud tehingutest (valdavalt rahuldavas/heas ja remontivajavas seisukorras) hinnavahemikku 15-100 €/m², paremas seisukorras korterid maksid kuni 220 €/m², üksikud tehingud kuni 273 €/m².
Narvas on enamike korterite tehinguhinnad vahemikus 200-500 €/m², mõnedes kõrgemalt hinnatud elamutes asuvad heas ja väga heas seisukorras ning uuemate korterite hinnad on kuni 750 €/m², üksikud renoveeritud väärikates hoonetes asuvad korterid on müüdud ka hinnaga ca 1400 €/m².
Keskmine müügiperiood on väga erinev, sõltuvalt hinnast ja asukohast on selleks 3-5 kuud, kuid seda juhul, kui hind vastab turutasemele ning asukoht on atraktiivne.
Pakkumiste hulk on kvartali jooksul mõnevõrra kasvanud, kusjuures suurenenud on just kohtutäiturite enampakkumiste hulk. Pakkumishindades aga üldiselt muutusi pole toimunud ning ka ülehindamisi on pigem vähe. Pakkumis- ja tehinguhindade vahe on keskmiselt 10%, kuid päris paljud korterid müüakse algse hinnaga.
Ostuaktiivsus oli teises kvartalis esimesest suurem, samas oli ka käesoleva aasta I poolaasta aktiivsem kui 2012. aasta II poolaasta.
Korteri ostuotsuse puhul on tähtsaimateks kriteeriumiteks pingerea alusel asukoht, elamu tüüp, hind, maja seisukord ning lisaväärtused (mööbel, küttesüsteem).
IDA-VIRUMAA ÜÜRITURG, eelkõige just suuremates linnades, on olnud aktiivne aastaid. Paljuski on selle taga teistest Eesti piirkondadest tööle saabunud inimesed, kes enamasti otsivad heas seisukorras möbleeritud kortereid. Hinnatasemes pole see aga olulisi muutusi kaasa toonud..
Eramuturg
Käesoleva aasta teises kvartalis müüdi maa-ameti andmeil Ida-Virumaal 135 eramut, suvilat ja maamaja ning aastavõrdluses on tehingute tase jäänud praktiliselt samaks. Elamukrunte müüdi 21 ning aastavõrdluses on toimunud tõus (2012. II kvartal 15 tehingut).
Eramute keskmistest hindadest on raske rääkida, sest rahvaarvult suuremates piirkondades toimub tehinguid vähe. Jõhvi vallas on üksikud vanemaid maju müüdud kuni 45 000 euroga. Jõhvi linnas on uuemad ja renoveeritud eramud maksnud 87 000-100 000 eurot. Kohtla-Järve vanemate elamute hinnatase on vahemikus 20 000-43 400 eurot.
Suvilad Peipsi järve ääres, enamasti Alajõe vallas, on hinnavahemikus 23 500-40 000 eurot (need on rahuldavas/heas seisukorras).
Elamukruntide hinnatase on suhteliselt väheste tehingute tõttu üsna hüplik. Näiteks Jõhvi linnas oli teises kvartalis hinnavahemikuks 6,50-19,20 €/m², Narvas aga 8,87-13,92 €/m². Peipsi järve äärses piirkonnas on hinnavahemik enamasti 1,50-4,91 €/m², üksikutel juhtudel ca 9 €/m².
Keskmine müügiperiood on turutasemele vastava hinna korral kuni 12 kuud.
Pakkumiste hulk on kvartaliga on vähenenud. Enim on saadaval 20 000-50 000 eurot maksvaid vanemaid remontivajavaid maju kõikjal üle maakonna, nii külades kui ka linnades. Rohkem tehakse tehinguid aga Jõhvi linnas asuvate heas seisukorras või renoveeritud elamutega. Ka Kohtla-Järvel on elamute turg võrreldes esimese kvartaliga aktiivsem.
Müügiks pakutavate maade ja majade hinnatase on juba pikemat aega olnud ühtlasel tasemel. Samas on hulk sarnaseid objekte, mille pakkumishinnad erinevad päris palju. Majade hindu on raskem määrata, sest tehinguid on vähe.
PÄRNU
Pärnus toimus teises kvartalis maa-ameti andmetel 245 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on I kvartalist 18,9% enam. Eelmise aasta II kvartaliga võrreldes kerkis tehingutase pea 11%..
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Pärnus müüdi teises kvartalis 172 korterit ja nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 712 eurot. Kvartaliga on hinnatase tõusnud 1,8% ja aastaga 8,2%.
Laias laastus võib öelda, et uutes majades maksavad korterid 1000-1500 €/m², vanemates aga 500-800 €/m². Keskmiselt kulub korteri müügiks 2-6 kuud, kuid eeldusel, et hind vastab turutasemele.
Pakkumiste hulk on kvartaliga vähenenud ning hinnad tõusnud kuni 20%. Alg- ja tehinguhindade vahe on keskmiselt 15%. Alanud poolaastal kasvavad hinnad keskmiselt 5%.
Ostuaktiivsus on jäänud samale tasemele. Korteri valikut mõjutavad tähtsuse järjekorras enim asukoht, hind, seisukord ja elamu tüüp. Takistuseks on aga ostjate madal laenuvõimekus ja omafinantseeringu puudumine.
PÄRNU ÜÜRITURG on kogu kvartali püsinud aktiivne ning tegemist pole sugugi vaid suvehooajast tingitud olukorraga. Ka kevad oli samamoodi kiire, kuigi suvi tõi kaasa ka suurema hinnatõusu, mis kohati tähendab pakkumishinna kerkimist 100%. Kogu kvartali hinnatõus oli keskmiselt kuni 20 eurot objekti kohta.
Enim otsitakse kolmetoalisi möbleeritud kortereid. Kvartali teises pooles olid väga nõutud ka erineva toalisusega suvituskorterid.
Eramuturg
Eramuturg on Pärnu linnas olnud suhteliselt hüplik. Teises kvartalis müüdi 24 objekti, esimeses 13 ning aasta-taguses II kvartalis samuti 24. Elamumaade turg on stabiilsem, teises kvartalis müüdi 4 objekti ning aastavõrdluses muutusi pole.
Uued eramud maksavad vahemikus 105 000-200 000 eurot ning vanemad, erinevas seisukorras majad enamasti 75 000-120 000 eurot. Rida- ja paariselamute hinnatase kõigub vahemikus 80 0000- 110 000 eurot. Elamukrunte ostetakse aga enamasti hinnaga 7000-25 000 eurot. Keskmiselt kestab nii eramute kui ka kruntide müügiprotsess õiglase hinna korral üks aasta.
Müügipakkumiste hulk on kvartali jooksul jäänud varasemaga võrreldes samale tasemele. Enim on müügis elamumaid üldpinnaga kuni 1200 ruutmeetrit. Kõige rohkem soovitakse osta Pärnu linnas asuvaid kuni 1000 ruutmeetrise üldpinnaga krunte.
Keskmine pakkumishindade tase on kvartaliga mõnevõrra langenud ning sarnaste objektide hindades suuri erinevusi ei esine. Ka üldine ostuhuviliste meelsus toetab pigem soodsamaid hindu ning suure tõenäosusega jätkub hinnalangus ka alanud poolaastal.
VILJANDI
2013. aasta teises kvartalis toimus Viljandis maa-ameti andmetel 83 kinnisvara ostu-müügitehingut, mis on 36,1% enam kui esimeses kvartalis. Aastaga on tehingute hulk kerkinud aga 10,7%..
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Teises kvartalis müüdi Viljandi linnas 54 korterit, mille ruutmeetri keskmiseks mediaanhinnaks kujunes 447 eurot. Kvartaliga langes hinnatase 18,3% ning aastaga 8,3%.
Korterite hinnatase renoveeritud vanemas elamus ja uute, äsja ehitatud korterite puhul on vahemikus ca 800-1000 €/m² ning rahuldavas seisukorras magalakorterite hinnad on enamasti 500 €/m² piirimail (1-toaline korter enam ja 4-5 toaline vähem). Remontimata vanades puitmajades, näiteks Kantrekülas, maksavad korterid sõltuvalt üldpinnast ja asukohast majas 300 €/m² ümbruses. Keskmine müügiperiood on turutasemele vastava pakkumishinna korral 3-4 kuud.
Müügipakkumiste hulk on jäänud kvartaliga stabiilseks, suurenenud on aga suuremate (3-4-toaliste) korterite pakkumine. Selle põhjusteks on nii laste lahkumine kodust, mille tõttu vanemad ei vaja enam nii suurt pinda, kui ka see, et noored pered soovivad korterist välja kolida ja osta oma maja linna või lähiümbrusse.
Maapiirkonnas müüakse kortereid eelkõige elukoha vahetamise tõttu, põhiliselt kolitakse Soome. Kuna neis keskküttega majades, näiteks Õisus, Päril, Vana-Võidus jne, on üsna suured kommunaalkulud, siis soovitakse korter kiiresti ja odavalt ära müüa (näiteks 4-toal korter Õisus müüdi 3000 euro eest).
Pakkumishindades esineb omajagu „hinnakääre“, mis tähendab, et sarnaste objektide pakkumishinnad võivad tublisti erineda. Mõju avaldavad ka lihtsalt emotsioonid, näiteks korterisse jääv mööbel ja kodutehnika hinnatakse hoopis kallimaks, kui see tegelikult on. Pakkumis- ja tehinguhindade vahe on keskmiselt 20%.
Ostetava korteri puhul mängivad enim rolli asukoht, hind, lisaväärtused ja elamu tüüp.
Ostuaktiivsus on olnud tagasihoidlik, kuid näitab siiski kerget tõusutrendi ning alanud poolaastal muutub ilmselt ka aktiivsemaks. Hinna suhtes ollakse tundlikud ja tingitakse aktiivselt. Peamisteks takistusteks ostmisel on veel müümata senine elamispind ja püsiva sissetulekuga töökoha puudumine.
VILJANDI ÜÜRITURG on aktiivne, nõudlus ületab pakkumise. Hinnatase on seetõttu ka tõusnud – näiteks, kui eelmise üürniku käest küsiti 140 eurot, siis järgmise käest juba 160 eurot.
Peamiselt on nõutud heas asukohas, esimesest kolmanda korruseni paiknevad ja kesklinnast jalutuskäigu kaugusel asuvad ühe- kuni kolmetoalised korterid..
Eramuturg
Viljandi eramuturg on pisitasa liikunud ülesmäge. Käesoleva aasta II kvartalis toimus 15 eramu müüki, I kvartalis 14 ning aasta tagasi II kvartalis 10. Elamumaade müükidega läheb aga vastupidi – käesoleva aasta kummaski kvartalis on neid müüdud 1, möödunud aasta II kvartalis aga 4.
Vanemate, atraktiivses asukohas asuvate majade ja/või kruntide vastu on suur huvi. Eramute hinnaklass on enamasti vahemikus 50 000-70 000 eurot. Ridaelamute hinnad on majadega võrdsed või isegi kallimad. Odavamaid pakkumisi on turul vähe, kuid samas tuntakse nende vastu kõige enam huvi. Keskmine müügiperiood on turutasemele vastava hinna korral kõigi objektide puhul 4-5 kuud.
Ostuaktiivsus on vaikselt tõusuteel, mitmete mõnda aega seisnud objektide vastu on hakatud huvi tundma ja on ka tehinguid toimunud. Kui on õiglane hind, tuleb ka ostja. Potentsiaalsete ostjate seas on ka inimesi, kes soovivad mujalt Eestist Viljandimaale elama asuda.
Pakkumiste hulk on jäänud kvartali jooksul samale tasemele. Enim on saadaval 1960-70-ndatel ehitatud eramud, mille omanikud, kes omal ajal need majad ise ehitasid, on jäänud vanaks ja/või üksikuks ning ei vaja enam nii suurt pinda ning ei samuti ei jõua ka suure krundi eest hoolt kanda. Tihtipeale on selliste eramute müüjaiks ka vanemate surma järel maja omanikeks saanud lapsed, kes ei ela Viljandis, ega plaani ka tagasi pöörduda.
Pakkumishindades olulisi muutusi pole toimunud. Sarnaste objektide hinnaerinevused on 10 000-20 000 euro piires ning mitme omanikuga maja puhul võidakse veelgi suuremat hinda soovida..
RAKVERE
Sel aastal on Rakvere kinnisvaraturg olnud stabiilne. Maa-ameti tehingustatistika kohaselt toimus teises kvartalis 78 ostu-müügitehingut, esimeses aga 77. Aastaga on turuaktiivsus suurenenud aga 39,2%.
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Teises kvartalis müüdi Rakvere linnas 43 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 437 eurot. Võrreldes esimese kvartaliga tõusis hinnatase 7,9%, kuid aastaga langes 1,6%.
Vanemates korterelamutes asuvate tüüpkorterite tehinguhinnad jäid teises kvartalis vahemikku 202-628 €/m² (enamik tehingutest 2- ja 3-toaliste korteritega) ning uute korterite tehingud toimusid hinnavahemikus 741-1466 €/m². Ahiküttega korterite hinnavahemik oli aga 28-487 €/m². Turutasemele vastava hinnaga korteri müügiperiood on 3-4 kuud.
Korterite müügipakkumiste arv on kvartali jooksul püsinud samal tasemel, ka objektide lõikes pole olulisi muutusi toimunud. Jätkuvalt on kõige rohkem pakkumisel 2- ja 3-toalisi, kõige vähem 1- ja 4-toalisi kortereid. Samuti on vähe pakkuda uusi kortereid, sest arendustegevus on väike.
Pakkumishindades olulisi muutusi pole toimunud. Tüüpkorteritest ca 1/3 on müügis tehinguhindade tasemest kõrgema hinnaga. Üldiselt on pakkumis- ja tehinguhindade vahe keskmiselt 10-15%. Alanud poolaastal tõuseb keskmine hinnatase kuni 5%.
Müüjad jagunevad kaheks – on neid, kes loodavad hinnatõusule ja neid, kes on nõus pakkumishinda langetama juhul, kui huvi on olnud väike ja pakkumisprotsess pikaks veninud. Arvestades pakkumiste hulka, tunnetavad ostjad, et olulist hinnatõusu ei ole oodata (eelkõige remonti vajavate ja suuremate korterite osas).
Ostuaktiivsus on olnud kogu käesoleva aasta samal tasemel. Korteri valikul on tähtsaimad kriteeriumid asukoht (enamasti eelistatakse kesklinna), korteri seisukord, turutasemele vastav hind, korterelamu seisukord/kommunaalkulude suurus ja korteriühistu aktiivsus. Kuigi hinda ei peeta alati kõige tähtsamaks, on see siiski suurim takistus ostu sooritamisel, sest paljude inimeste sissetulekud ei ole tõusnud, üldine elukallidus aga küll.
ÜÜRITURG oli II kvartalis aktiivne, ühe- ja kahetoaliste korterite nõudlus ületas pakkumise.
Üürihinnad on jäänud aga üldjoontes samale tasemele, vaid väiksemate korterite puhul toimus mõningane hinnatõus.
Eramuturg
Eramuturg on vaikselt tõusnud. II kvartalis müüdi 13 maja, esimeses 10 ning aasta-taguses teises kvartalis 8. Elamumaid müüdi 4, I kvartalis 1.
Vanemate elamute tehinguhinnad jäid teises kvartalis vahemikku 29 500-55 000 eurot, 1970-1980-ndatel ehitatud elamud müüdi hinnaga 65 000-77 000 eurot. Elamumaade hinnatase jäi 4 tehingu põhjal vahemikku 3,4-7,8 €/m².
Keskmine müügiperiood on Rakveres ja linna lähiümbruses turutasemele vastava hinna puhul ca 6-12 kuud.
Pakkumiste hulk on kogu möödunud poolaasta olnud ühtlasel tasemel. Enim on saadaval vanemaid, 1930-1970. aastatel ehitatud elamuid. Pakkumishindade muutusi ei ole toimunud, kuid sarnaste elamute hinnad võivad erineda kuni 30%.
Kõige enam otsitakse heas või rahuldavas seisukorras, 50 000-80 000 eurot maksvaid kuni 150 m² suuruseid elamuid. Arvestades pakkumiste hulka vanemate elamute osas, tunnetavad ostjad, et olulist hinnatõusu pole nende oodata ning viivitavad ostuotsusega. Enamik pakkumishindadest ületavad tehinguhinnataset, kuid osa müüjaid on hindu vaikselt ka langetanud. Nõudlus elamumaakruntide järele on väike.
KURESSAARE
Kuressaare kinnisvaraturg on lainetav, on nii tõuse kui languseid ning ühtlast trendi kuhugi suunda pole. Maa-ameti andmetel toimus teises kvartalis 49 ostu-müügitehingut. Võrreldes esimese kvartaliga kerkis tehingute hulk 9%, samas kui aastaga langes see 11%.
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Kuressaares müüdi teise kvartali jooksul 27 korterit ja nende keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 727 eurot. Kvartaliga tõusis keskmine hind 8,3% ja aastaga 1,5%.
Uuselamute korterite tehinguhinnad on vahemikus ca 680–1400 €/m². Renoveeritud korterite hinnad vanemates elamutes on aga vahemikus 460–990 €/m² ja renoveerimata korterite hinnatase on 160–720 €/m².
Keskmine müügiperiood on 6 kuud, ülehinnatud korterite puhul aasta ja enam. Kui hind vastab täpselt turusituatsioonile, on müügiperiood 1-2 kuud. Ostuotsuse tegemisel on määravateks argumentideks hind, asukoht, elamu tüüp, rõdu, panipaiga olemasolu ja parkimiskoht.
Pakkumiste hulgas ja keskmises hinnatasemes pole suuri muutusi toimunud. Pakkumis- ja tehinguhinna vahe on keskmiselt 5%.
ÜÜRITURG on jätkuvalt aktiivne ning suve saabudes nõuti enam puhkusekortereid. Kõik soodsa hinnaga pakkumised leidsid huvilise kiirelt. Üleüldises hinnatasemes pole siiski suuri muutusi toimunud.
Eramuturg
Sarnaselt kogu Kuressaare kinnisvaraturuga on ka linna eramuturg pigem „lainetav“, kuid kerge tõusutrendiga. Käesoleva aasta II kvartalis müüdi 7 eramut, esimeses 4 ja möödunud aasta II kvartalis 5. Elamukrunte on müüdud aga varasemast rohkem – selle aasta II kvartalis 5, esimeses 6 ja 2012. aasta II kvartalis 1.
Eramute hinnatase vanemate objektide puhul on keskmiselt 40 000-70 000 eurot, uuemate osas aga 95 000-135 000 eurot. Ridaelamute ja paarismajade hinnad on uuemate hoonete puhul vahemikus 70 000-95 000 eurot, vanemad objektid maksavad vahemikus 55 000-65 000 eurot.
Elamumaade hinnad on olenevalt asukohast ja kommunikatsioonide olemasolust või puudumisest sõltuvalt vahemikus 20-40 €/m².
Keskmiselt vältab eramu või maatüki müügiperiood kuus kuud ja enam.
Ostuaktiivsus on endiselt pigem madal. Enim otsitakse hea asukohaga privaatseid eramuid Kuressaare aedlinnas hinnaga kuni 115 000 eurot.
Pakkumiste hulgas ega keskmises hinnatasemes pole muutusi toimunud. Enim on saadaval vanu remontivajavaid või uusi eramuid.
HAAPSALU
Kinnisvaraturg on Haapsalus vaikselt elavnenud. Käesoleva aasta II kvartalis toimus maa-ameti andmetel 58 ostu-müügitehingut, mis on esimesest kvartalist 31,8% ja möödunud aasta II kvartalist 41,5% enam. Siiski tuleb öelda, et suurte protsentide taga on väikese kinnisvaraturu eripära, kus ka väike hulk tehinguid saab tekitada näiliselt suure muutuse.
Allikas: Maa-amet
Korteriturg
Teises kvartalis müüdi Haapsalus kokku 40 korterit, mille keskmiseks ruutmeetri mediaanhinnaks kujunes 389 eurot. Võrreldes esimese kvartaliga vähenes hinnatase 14,3%, kuid aastaga kerkis 9,6%.
Korterite hinnatase jaguneb tihti piirkonna järgi – kui nõutud asukohas võib sarnase elamispinna pakkumishinna vahe olla kahekordne, siis magalapiirkonnas on uuemal ja vanemal korteril enamasti sama hind. Kui korteril on turutasemele vastav pakkumishind, toimub tehing keskmiselt kahe kuu jooksul.
Korteri valikul on määravaimateks kriteeriumiteks asukoht, elamu tüüp, hind ja lisaväärtused.
Pakkumiste hulk on mõnevõrra kasvanud ja osade korterite puhul on vähenenud paari protsendi jagu ka pakkumishind. Sarnaste objektide pakkumishinnad võivad kohati olla väga erinevad. Pakkumis- ja tehinguhinna vahe on keskmiselt 20%.
ÜÜRITURG on olnud püsivalt aktiivne, kuid enam tunti huvi ka puhkusekorterite vastu. Nõutuimad on renoveeritud madalate kommunaalkuludega korterid..
Eramuturg
Eramuturg on jäänud vaiksemaks. Käesoleva aasta II kvartalis müüdi vaid 1 maja, I kvartalis 2 ja möödunud aasta II kvartalis 6. Elamumaadeturg on olnud aga vastupidine – II kvartalis müüdi 3, I kvartalis 2 ja möödunud aasta II kvartalis 1 kinnistu.
Hinnavahe vanemate ja uuemate eramute vahel on ca 3-4 korda – alates 35 000 eurost kuni 130 000 euroni. Müügiperiood vältab turuhinnale vastava pakkumise korral enamasti aasta.
Ridaelamute ja paarismajade hinnatase on enamasti üsna stabiilselt 100 000 euro tasemel.
Elamumaade hinnatase on vahemikus 3-6 eurot ruutmeeter.
Enim nõutud on renoveeritud, samas soodsad eramud vaiksemas piirkonnas. Poolaasta jooksul pole pakkumishindades muutust olnud. Kõige rohkem on pakkumisel 100 000–150 000 eurot maksvaid heas korras eramuid. Sarnases seisukorras ühetaoliste eramute pakkumishindades võib kohati esineda suuri hinnaerinevusi.
Eramuturul jääb pakkumiste hulk samaks, sest müüdud ja lisanduvate objektide hulk on tasakaalus.
2011. aasta rahvaloenduse ning sotsiaalstatistika andmed näitavad, et peaaegu iga kolmas Eesti leibkond kasvatab oma tarbeks põllu- või aiasaadusi.
Seega on meil 2010. aasta põllumajandusloendusel loendatud ligi 20 000 põllumajanduslikule majapidamisele lisaks ligikaudu 175 000 põllumajanduslikku kodumajapidamist, kus samuti mingil määral puu- ja köögivilja ning muudki oma pere jaoks tarvilikku kasvatatakse. Põllumajanduslikus kodumajapidamises on põllumajandusmaad alla ühe hektari ja saadusi toodetakse põhiliselt oma tarbeks.
Kui Statistikaameti andmetel paistis 2000. aastate alguses kodumajapidamiste arv kahanevat eriti hoogsalt, siis arvu mõningane suurenemine pärast 2004. aastat lubab arvata, et tegemist on kriisiaastate mõjuga ja majanduslik ebakindlus on huvi oma tarbeks aiasaaduste kasvatamise vastu taas suurendanud. Ootuspäraselt tegelevad aiapidamisega enam maapiirkonnas (külades ja alevikes) elavad leibkonnad, kellest umbes pooltel on aiamaa või mõned koduloomad. Samas tegeleb aiapidamisega umbes iga viies linnalises asulas elav leibkond. Kui muru ja lillepeenarde olemasolu ei loeta põllumajanduslikuks tegevuseks, siis viljapuid ja marjapõõsaid omav leibkond liigitub juba aiapidajaks.
Kodumajapidamiste rohumaa pind on 2001. aastaga võrreldes vähenenud rohkem kui neli korda. Ligi kaks korda on vähenenud ka kartuli ning viljapuu- ja marjaaedade pind. Samal ajal on pisut suurenenud nii katmik- kui ka avamaaköögivilja ning maasikate ja muude kultuuride pind. Paistab, et vähemaks on jäänud just nende kultuuride all olevat maad, mille harimiseks on tarvis masinaid. Pinnad vähenevad selliseks, et neid on jõukohane harida väiksemate aiamasinatega või lausa ilma eriseadmeteta. See, et vähemaks on jäänud viljapuu- ja marjaaedu, näitab, et vanade välja langevate viljapuude ja marjapõõsaste asemele sageli enam uusi ei istutata.
Kui rohumaad oma loomade tarbeks omab ainult 5% põllumajanduslikest kodumajapidamistest, siis viljapuu- ja marjaaed on peaaegu neil kõigil (98%). Rohkem kui pooled põllumajanduslikud kodumajapidamised kasvatavad oma tarbeks kartulit ja veel enamal on köögivilja või maasikaid avamaal või kasvuhoonetes. Avamaaköögivilja ja maasikaid kasvatatakse keskmiselt 77 m2-l, kartulit keskmiselt 182 m2-l ja kasvuhoone on keskmiselt ligi 20 m2 suurune. Viljapuu- ja marjaaed, mis vähem hoolt nõuab, on keskmiselt 145 m2 suurune.
Kuigi kodumajapidamiste kasutuses olev põllumajandusmaa moodustab Eesti kogu põllumajandusmaast vaid 0,9% (2001. aastal 2,1%), siis näiteks aiakultuuride ja kartuli kasvatamisel on kodumajapidamiste osatähtsus märkimisväärne. Pinna järgi arvestatuna on kodumajapidamistes isegi üle 80% kogu Eesti katmikköögiviljast, peaaegu 50% puuviljadest ja marjadest, 36% avamaaköögiviljast ja maasikatest ning 23% kartulist. See näitab, et vähemalt suveperioodil on kolmandikul leibkondadel mitmeid aiasaadusi ja kartulit omast käest võtta.
Erinevalt taimekasvatusest on loomakasvatuses kodumajapidamistel oluline osa vaid mesinduses: 43% mesilasperedest peetakse kodumajapidamistes. Kodumajapidamiste lindude ja muude loomade osatähtsus on väga väike — kodumajapidamistes on 6% lindude, 5% lammaste ja kitsede ning 0,5% veiste ja 0,1% sigade üldarvust.
Kokkuvõtteks saab öelda seda, et kuigi 175 000 põllumajandusliku kodumajapidamise kasutuses on vaid 0,9% kogu Eesti põllumajandusmaast, kasvatavad nad olulise osa esmatähtsatest töötlemata tarbitavatest põllumajandussaadustest nagu kartul, köögivili ja puuviljad-marjad. Seda toodangut me turul ega kauplustes ei näe, see jõuab toidulauale otse aiast. Oma tarbeks põllumajandussaaduste kasvatamine annab ilmselt päris paljudele võimaluse toidukuludelt kokku hoida, on võimalus õunapuude varjus grillida ja kõrvalasuvast peenrast rohelist juurde võtta, mõnele võimalus värskes õhus tegutseda või lastele looduslähedust õpetada.
Eve Valdvee, Statistikaameti projektijuht
Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik
Eile pakkus investoritele keset suvevaikust elevust Olympic, mille aktsiaga peatati hommikul börsil kauplemine kuni olulisest tehingust teatamiseni.
