Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kohus jättis täies ulatuses rahuldamata AS-i Riigi Kinnisvara hagi AS Tallinna Vesi vastu

01.03.2013 Tõnu Toompark

25.02.2013.a jättis Harju Maakohus täies ulatuses rahuldamata AS-i Riigi Kinnisvara hagi AS-i Tallinna Vesi vastu. RKAS on 100% riigi omandis olev äriühing, mis vaidlustas Ettevõtte erastamise aluseks olnud kahesed tariifid, väites, et Tallinna vangla osas RKAS-iga juriidilise isiku tariifiga arveldamine olevat ebaseaduslik ning arveldama peaks füüsilisele isikule mõeldud tariifiga. RKAS nõudis AS-ilt Tallinna Vesi väidetavalt RKAS-il tekkinud kahju kompenseerimist summas 301 987,35 eur, selgitamata oma nõude õiguslikku alust.

Kohus leidis, et AS Tallinna Vesi on kohustatud täitma ning järgima Tallinna linna veehinna määrusi, millest ei tulene erandit Tallinna vanglale ega RKAS-ile, mistõttu ei olnud Ettevõttel õigust ega ka võimalust osutada neile juriidilistele isikutele teenust füüsilisele isikule kehtestatud hinnaga. Vastupidine tegevus oleks tähendanud kehtivate õigusaktide rikkumist. Kohus juhtis tähelepanu asjaolule, et RKAS-il oli võimalus taotleda Tallinna Linnavalitsuselt erandi tegemist Tallinna Vanglale (mida RKAS ka taotles 2005 aastal) ning kui Tallinna Linnavalitsus keeldus erandi tegemisest oli RKAS-il võimalik keeldumine vaidlustada Halduskohtus, mida RKAS ei teinud.

31. augustil 2012.a esitas RKAS ettevõtte vastase hagiga sarnastel alustel kaebuse ka Tallinna linna vastu, kuid halduskohtule. Nii Tallinna Halduskohus kui ka Tallinna Ringkonnakohus jätsid RKAS kaebuse rahuldamata ja Riigikohus ei võtnud asja menetlusse. Tallinna Ringkonnakohus järeldas nüüdseks jõustunud lahendis muuhulgas, et Tallinna linna vastavad veehinna määrused ei ole ilmselgelt tühised, vaid kehtivad.

RKAS-il on õigus Harju Maakohtu 25.02.2013.a otsus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30. päeva jooksul.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Arco Vara AS 2012. a IV kvartali ja 12 kuu vahearuanne

01.03.2013 Tõnu Toompark

2012. aasta neljas kvartal oli sündmusterikas ning samasugust intensiivsust võib oodata ka 2013. aasta esimeses kvartalis.

Arendustegevus Eestis

Ahtri 3

30.11.2012 saabus Kontserni ühisettevõtte Arco HCE OÜ pangalaenu tähtaeg. Jätkusid intensiivsed läbirääkimised Danske pangaga laenulepingu pikendamiseks, et jätkata kinnistu arendamist. Aasta lõpuks läbirääkimised tulemusi ei andnud, kuid protsess ei ole peatunud. Arco Vara AS-i tütarettevõte Arco Investeeringute AS käendab laenulepingust tulenevat kohustust summas kuni 1,9 mln eurot ning nimetatud summa katteks on täies mahus moodustatud eraldis.

Vahearuande väljastamise ajaks on pank alustanud täitemenetlust Arco HCE OÜ suhtes, mis on Arco HCE OÜ taotlusel kohtumäärusega peatatud. Kontserni eesmärk on tulenevalt objektiivselt muutunud olukorrast projektist võimalikult väikeste kahjudega väljumine.

Ahtri 3 projektist edukas väljumine on üks Kontserni jätkusuutlikkuse eelduseid.

Tivoli

Neljandas kvartalis jätkus projekteerimine. Kontserni ühisettevõte Tivoli Arendus OÜ otsis lahendusi seoses ehituse peatöövõtja AS Nordecon poolt oma kohustuste mittetäitmisega, mis muutis projekti tähtaegse valmimise vähetõenäoliseks.

Neljandas kvartalis algasid Arco Vara läbirääkimised projekti partneriga International Invest Project OÜ (IIP) Tivoli Arendus OÜ finantseerimistingimuste parandamiseks, et suurendada tõenäosust, et ühisettevõte suudaks täita oma kohustusi Arco Vara kontserni ees, ning vähendada tõenäosust, et ühisettevõte ei suuda IIP-le võlga tasuda ning IIP nõuab sisse Arco Vara käenduse.

2011. aastal toimunud Tivoli kinnistu müük ühisettevõttele Tivoli Arendus OÜ ei ole Kontsernile toonud reaalset positiivset rahavoogu, kuna üks osa ostuhinnast tasuti IIP poolt otse Tivoli kinnistu ostuks laenu andnud SEB pangale ning teise osa jäi Tivoli kinnistu omandanud ühisettevõte Arco Varale võlgu. Läbirääkimised IIP-ga jätkuvad ning tulemusi on raske prognoosida.

Tivoli projekti restruktureerimine või sellest edukas väljumine on üks Kontserni jätkusuutlikkuse eelduseid.

Tehnika 53

Jätkus ehitustegevus ja müük. Võlaõiguslike lepingutega on müüdud 12 korterit 14-st. Ehitustegevus on graafikus.

Kodukolde

Jätkus valmis korterite müük. Kvartali lõpuks oli müümata 6 korterit. Vahearuande väljastamise ajaks oli müümata 3 korterit.

Arendustegevus Lätis

Bišumuiža 1

Läti Bišumuiža korterelamute arendusprojekt peatus kolmandas kvartalis. Neljandas kvartalis jätkus vaid valminud korterite müük. Aasta lõpuks oli müüdud kõik valminud korterid. Valmimisjärgus on täiendavad 28 korterit, mille ehitus taaskäivitus veebruaris 2013.

Mazais Baltezers

Jätkus töö olemasolevate ja lõpuni arendatud Mazais Baltezers elamukruntide realiseerimisel ning täiendavalt 68 arendamata krundi omandamiseks endiselt Läti partnerilt. Kvartali lõpus oli müümata 22 lõpuni arendatud krunti.

Arendustegevus Bulgaarias

Madrid Boulevard

31.12.2012 saabus pangalaenu tähtaeg 2,4 mln euro suuruse põhiosa tagasimakse sooritamiseks, milleks Kontserni tütarettevõte Arco Invest EOOD ei olnud suuteline. Osaliselt oli see tingitud varasemalt kokku lepitud blokktehingu ärajäämisest Clevesiga, mille tõttu saamata jäänud tulu ületas 2 mln eurot. Vastavalt Clevesiga sõlmitud kokkuleppele tasus Cleves aasta lõpuks leppetrahvi summas 235 tuh eurot.

Juba müüdud korterite üleandmine klientidele ja uute korterite müük oli jätkuvalt peatunud, kuivõrd klientidelt korterite üleandmise (asjaõiguslepingu sõlmimise ja hüpoteegi alt vabastamise) hetkeks saadava lõppmakse summa oli väiksem, kui Arco Invest EOOD poolt laenulepingu alusel panga ees korterite hüpoteegi alt vabastamise eeltingimusena võetud tagasimaksekohustuse summa.

Laenuandja Piraeus pangaga algasid intensiivsed läbirääkimised laenulepingu tingimuste muutmiseks novembri alguses pärast Kontserni juhtkonna vahetust. Läbirääkimised jätkuvad ka vahearuande väljastamise ajal. Kuni laenu restruktureerimislepingu sõlmimiseni ei saa välistada täitemenetlust või muid õigusmenetlusi Arco Invest EOOD suhtes.

Manastirski

Juba müüdud korterite üleandmine klientidele ja uute korterite müük oli jätkuvalt peatunud, kuivõrd klientidelt korterite üleandmise (asjaõiguslepingu sõlmimise ja hüpoteegi alt vabastamise) hetkeks saadavate lõppmaksete summa oli väiksem, kui Arco Invest EOOD poolt laenulepingu alusel panga ees korterite hüpoteegi alt vabastamise eeltingimusena võetud tagasimaksekohustuse summa.

Laenuandja Piraeus pangaga algasid intensiivsed läbirääkimised laenulepingu tingimuste muutmiseks novembri alguses pärast Kontserni juhtkonna vahetust. Läbirääkimised jätkuvad ka aruande koostamise hetkel. Kuni laenu restruktureerimislepingu sõlmimiseni ei saa välistada täitemenetlust või muid õigusmenetlusi Arco Invest EOOD suhtes.

Kontserni ehitusdivisjon

Kontserni eesmärk on tagada sõlmitud ehituslepingute täitmine ja objektide üleandmine klientidele tähtaegselt. Eesmärk neljandas kvartalis täideti ja kõik pooleliolevad ehitusprotsessid on graafikus. Ehituslepingute järelejäänud maht neljanda kvartali lõpu seisuga on 3,4 mln eurot.

Arco Ehitus OÜ vastu esitati kohtusse mitu pankrotiavaldust, mis võeti hilisemalt võlausaldajate poolt tagasi seoses võlausaldajaid ja Kontserni rahuldava kokkuleppe saavutamisega.

Ehitusdivisjonil oli neljanda kvartali lõpuks üle kümne poolelioleva kohtuvaidluse seoses tehingute või asjaoludega, mis leidsid aset enne 2012. aasta neljandat kvartalit.

2012. aasta lõpus esitas OÜ Merkton Ehitus (pankrotis) Arco Ehitus OÜ vastu hagiavalduse nõudega summas 986 tuh eurot, mis põhineb pankrotiseaduse tagasivõitmist reguleerivatel sätetel ja asjaoludel, mis leidsid aset 2010. aastal. Arco Ehitus OÜ ei nõustu hagiga, kuid hagi detailne õiguslik analüüs ja perspektiivsusele hinnangu andmine on pooleli. Seega ei välista me seoses hagiga täiendava eraldise moodustamist ja selle kajastamist Arco Vara auditeeritud aastaaruandes. Hetkel on hagi vahearuandes kajastatud kui tingimuslik kohustus.

Kontserni teenindusdivisjon

Teenindusdivisjoni 2012. aasta müügitulu oli 2,6 mln eurot, mida on 8% rohkem võrreldes 2011. aastaga. 2012. aastal teeniti 182 tuh eurot ärikasumit (v.a ühendamised ja ümberhindlused). 2011. aasta ärikasum oli 140 tuh eurot.

Muud tegevused

Neljandas kvartalis (i) jätkus muutuste ettevalmistamine Kontserni struktuuris, mis viiakse lõpule 2013. a. esimese poolaasta jooksul. Muutustega lihtsustub kontserni struktuur; (ii) vähendati tegevuskulusid, sealhulgas juhtimis- ja palgakulusid (iii) jätkusid ettevalmistused Kontserni kapitaliseerituse parandamiseks ja likviidsusriski vähendamiseks ning (iv) algas Kontserni varade ümberhindlusprotsess, mis viidi lõpule 10. jaanuariks 2013. a.

PÕHILISED NÄITAJAD

12 kuu müügitulu kokku oli 20,7 mln eurot. 2011. aasta tulemus oli 43,1 mln eurot (sh 8,3 mln eurot Tivoli projekti kinnistute müük). Jättes kõrvale Tivoli tehingu mõju oli müügitulu 2012. aastal 41% väiksem kui aasta tagasi.

2012. aasta lõpetas Kontsern 16,1 mln euro suuruse ärikahjumiga. 2011. aastal teenis Kontsern 2,4 mln euro suuruse ärikahjumi.

2012. aasta puhaskahjum oli 18 mln eurot. 2011. aasta puhaskahjum oli 3,4 mln eurot.

Omakapital moodustab 10,8% varade mahust (31.12.2011: 37,0%). Jooksva 12 kuu omakapitali tootlikkus oli negatiivne.

Ehituslepingute järelejäänud maht oli IV kvartali lõpu seisuga 3,4 mln eurot, 2011 IV kvartali lõpus 11,7 mln eurot.

2012. aasta jooksul müüdi Kontserni poolt arendatavates projektides 81 korterit ja krunti (2011: 111 korterit ja krunti).

12 kuud 2012 12 kuud 2011 IV kvartal 2012 IV kvartal 2011
EUR miljonites
Müügitulu 20,7 43,1 4,7 11,8
Ärikasum -16,1 -2,4 -16,1 0,3
Puhaskahjum -18,0 -3,4 -17,0 0,3

EPS (eurodes) -3,79 -0,71 -3,58 0,06

Varad kokku, perioodi lõpu seisuga 31,2 57,2

Investeeritud kapital, perioodi lõpu seisuga 21,4 48,8

Netolaenud, perioodi lõpu seisuga 16,4 22,9

Omakapital, perioodi lõpu seisuga 3,4 21,2

Laenude keskmine pikkus (aastates) 2,0 2,2
Laenude keskmine intress (aastas) 6,5% 7,4%
ROIC (jooksev 4 kvartalit) neg neg
ROE (jooksev 4 kvartalit) neg neg

Töötajate arv perioodi lõpul 86 146

TULUD JA KASUM

12 kuud 2012 12 kuud 2011 IV kvartal 2012 IV kvartal 2011
EUR miljonites
Müügitulu
Arendus 8,6 23,0 2,9 6,0
Teenindus 2,6 2,4 0,7 0,6
Ehitus 9,8 18,1 1,2 5,3
Elimineerimine -0,3 -0,4 -0,1 -0,1
Müügitulu kokku 20,7 43,1 4,7 11,8

Ärikasum
Arendus -13,9 1,3 -14,0 1,1
Teenindus 0,3 0,1 -0,3 0,0
Ehitus -0,3 -2,8 -0,5 -0,7
Elimineerimine 0,0 0,3 0,2 0,1
Jagamatud tulud-kulud -2,2 -1,3 -1,5 -0,3
Ärikasum kokku -16,1 -2,4 -16,1 0,3

Intressitulud ja -kulud -1,4 -1,4 -0,4 -0,2
Muud finantstulud ja -kulud -0,3 0,2 -0,2 0,0
Tulumaksukulu -0,2 0,2 -0,3 0,2
Puhaskasum -18,0 -3,4 -17,0 0,3

Arenduse divisjoni müügitulu mõjutas 2011. aastal oluliselt ühisettevõttele Tivoli Arendus OÜ müüdud varud summas 8,3 mln eurot.

RAHAVOOD

12 kuud 2012 12 kuud 2011
EUR miljonites
Äritegevuse rahavood 2,3 -0,7
Investeerimistegevuse rahavood 0,7 0,3
Finantseerimistegevuse rahavood -3,5 -1,6
Perioodi rahavood kokku -0,4 -2,0

Raha ja raja ekvivalendid perioodi alguses 2,2 4,2
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1,8 2,2

Suurimad lühiajalised laenukohustused järgmise 12 kuu jooksul:
arvestuslik põhiosa tagastus broneeritud pindade müügist ning vastavalt tagastusgraafikule projektis Boulevard Residence Madrid Sofias summas 2,6 mln eurot;
Manastirski projekti laen summas 2,3 mln eurot;
Hillsi projekti laen Leedus summas 0,3 mln eurot.
2012. aasta jooksul on makstud laenu tagasi Bišumuiža 1 projektis Riias, Baltezers-5 kruntide projektis Riia lähistel, Kodukolde projektis Tallinnas, Manastirski projektis Sofias ning tagastatud täielikult Kerberoni laen.

Lisaks on graafikujärgsed laenutagastused toimunud rahavoogu tootvates projektides Madrid ja Pärnu Turg ning põhiosa tagasimaksega graafikud olid kehtestatud ka Arco Real Estate AS-i pangalaenule (endine Koduküla OÜ laen).

TEENINDUSDIVISJON

Teenindusdivisjoni tulemus on 2012. aastal olnud parem kui aasta varem. 2012. aasta ärikasum oli kokku 337 tuhat eurot (sealhulgas 553 tuh eurot oli erakorraline tulu kohustuste ümberhindamisest ettevõtete ühendamisel ja kulu summas 398 tuh eurot seoses ümberhindlustega) võrreldes 140 tuhande euro suuruse ärikasumiga 2011. aastal. 2012. aasta müügitulu oli 2 597 tuhat eurot, mida on 8% rohkem võrreldes 2011. aastaga. Kontserni vahendustehingute arv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tõusnud 5% ning hindamisaktide arv 8%. Samal ajal on maaklerite arv vähenenud 5% ja hindajate arv suurenenud 10%.

12 kuud 2012 12 kuud 2011 muutus, %
Vahendatud objektide arv 1 478 1 411 5%
Müügis olevad projektid, tk 196 139 41%
Hindamisaktide arv 6 293 5 822 8%
Hindajate arv* 46 42 10%
Maaklerite arv* 69 73 -5%
Divisjoni töötajate arv perioodi lõpus 37 45 -18%
* sisaldab käsunduslepinguid

ARENDUSDIVISJON

2012. aastal müüdi Arco Vara projektides 75 korterit ja 6 krunti. Lätis müüdi 7 Bišumuiža korterit ja 6 Baltezers krunti, ning Eestis 45 Kodukolde korterit. Bulgaarias müüdi 23 Manastirski ja Madridi korterit.

Kodukolde projektis valmisid juunikuus kuuenda etapina Helme tn 16 kaks kortermaja kokku 48 korteriga ning juuni-detsembri jooksul realiseeriti asjaõiguslike müügilepingutega kokku 42 korterit. Müümata korterite laoseis projektis oli 2012. aasta lõpus 6 ja vahearuande väljaandmise hetkel 3 korterit.

2011. aasta IV kvartalis väljastati Tivoli Arendus OÜ-le ehitusluba kuue elamu ehitamiseks. Projekteerimis-ehitusleping Nordecon AS-iga sõlmiti mais 2012. 01.02.2013 ütles Tivoli Arendus üles projekteerimis- ja ehitustööde töövõtulepingu Nordeconiga, kuna Nordecon rikkus oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Hetkel toimub ettevõtte ja äriplaani restruktureerimine.

Tehnika tn 53 projekteeritud B energiaklassile vastava elu-ja ärihoonele nimega Kastanimaja saadi ehitusluba jaanuaris 2012. I kvartalis viidi läbi ehituskonkurss ning ehitusleping sõlmiti juunikuus aktsiaseltsiga Parmeron. Planeeritud ehitustegevuseks on 12 kuud ning korterite eelmüügiga alustati mais 2012. Müügitegevus on osutunud edukaks ning IV kvartali lõpuks oli võlaõiguslike müügilepingutega kaetud 12 korterit 14-st.

Bulgaarias on lõppenud Manastirski projekti I etapi ehitus. I etapis valminud 74-st korterist on 31.12.2012 seisuga broneeritud või müüdud 85%. Boulevard Residence Madrid äri- ja eluhoones Sofias jätkub äripindade väljarentimine ning broneeritud korterite asjaõiguslepingute sõlmimine ja vabade korterite müük.

Kui Lätis Bišumuiža 1 korterelamute arendusprojektis peatati III kv 2012 edasine arendus- ja ehitustegevus, siis veebruaris 2013 pikendati väljastatud ehitusluba korterelamute arendamise jätkamiseks. Maja 14 korteri ja 1149 ruutmeetrise müügipinnaga valmib mais 2013. Hetkel käivad siseviimistlustööd. Sellele järgneb projekti viimase 14 korteriga maja arendus, mille karp on valmis. Projekti raames on varem valminud 7 maja, mille kõik korterid on müüdud.

Aprilli 2012 võõrandasime osaluse ühisettevõttes Bišumuižas Nami SIA partnerile SIA Linstow Baltic. Arco Vara otsis projektist väljumiseks võimalust enam kui aasta. Nimetatud tehinguga kadus kohustus toetada ühisettevõtet korterelamute arendamisel ja laenukohustuste teenindamisel. Pangalaenu oli Bišumuižas Nami SIA-l kokku 14 mln eurot.

Juulis viidi lõpuni väiksemate projektettevõtete ühendamine. Fineprojekti OÜ-ga ühendati Arco Vara Ärikinnistute OÜ, OÜ Waldrop Investments ja AIP Projekti OÜ.

Septembris 2012 lõpule viidud jagunemise tulemusena jagunes Läti arendusettevõte Arco Development SIA kaheks ettevõtteks – Arco Development SIA ja Newcom SIA. Selle käigus omandas Newcom SIA osad Arco Development SIA-le kuulunud varad ja kohustused. Peale ettevõtte jagunemist omandas Arco Investeeringute AS 100%-lise osaluse Arco Development SIA-s ja senine vähemusosanik Viktors Savins omandas 100%-lise osaluse uues ettevõttes Newcom SIA. Tehingute eesmärk oli vähemusaktsionäri väljumine Arco Development SIA-st.

2012. aasta lõpu seisuga töötas divisjonis kokku 10 inimest (31.12.2011 seisuga 24 inimest).

Projektide kohta leiab lisainfot: www.arcorealestate.com/arendus

EHITUSDIVISJON

Ehitusdivisjon on spetsialiseerinud keskkonna- ja infrastruktuuriprojektide ehitusele.

2012. aasta IV kvartali lõpu seisuga on suuremateks käimasolevateks ehitusprojektideks Paide reoveepuhastusjaama ehitus jäägiga 1,8 mln eurot ning Kuusalu ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ehitus jäägiga 1,5 mln eurot.

2012. aasta IV kvartalis uusi ehituslepinguid ei sõlmitud. Ehituslepingute järelejäänud maht on 2012. aasta IV kvartali lõpu seisuga 3,4 mln eurot võrreldes 2011. aasta IV kvartali lõpu 11,7 mln euroga.

2012. aasta lõpu seisuga töötas divisjonis kokku 26 inimest (31.12.2011 seisuga 58 inimest).

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

Lisa 12 kuud 2012 12 kuud 2011 IV kvartal 2012 IV kvartal 2011
EUR tuhandetes
Müügitulu teenuste müügist 13 700 23 214 2 136 6 934
Müügitulu kaupade müügist 7 032 19 918 2 577 4 885
Müügitulu kokku 2,3 20 732 43 132 4 713 11 819

Müüdud toodangu kulu 4 -23 560 -42 790 -9 773 -12 150
Brutokasum -2 828 342 -5 060 -331

Muud äritulud 7 1 245 3 049 361 3 031
Turustuskulud 5 -267 -346 -64 -65
Üldhalduskulud 6 -3 409 -3 903 -1 399 -933
Muud ärikulud 7 -5 598 -634 -4 844 -526
Kahjum kapitaliosaluse meetodil kajastatavatest ühisettevõtetest 8 -5 272 -914 -5 096 -914
Ärikasum -16 129 -2 406 -16 102 262

Finantstulud 9 84 586 13 84
Finantskulud 9 -1 738 -1 811 -618 -342
Kasum enne tulumaksu -17 783 -3 631 -16 707 4

Tulumaksukulu -251 250 -251 250
Aruandeperioodi puhaskasum -18 034 -3 381 -16 958 254
Emaettevõtte omanike osa puhaskasumis 10 -17 964 -3 371 -16 956 263
Mitte-kontrolliva osaluse osa puhaskasumis -70 -10 -2 -9

Aruandeperioodi koondkasum -18 034 -3 381 -16 958 254

Aktsia puhaskasum (eurodes) 10
– tava -3,79 -0,71 -3,58 0,06
– lahustatud -3,79 -0,71 -3,58 0,06

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

Lisa 31.12.2012 31.12.2011
EUR tuhandetes
Raha ja raha ekvivalendid 1 775 2 209
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 11 2 906 7 012
Ettemaksed 188 433
Varud 12 11 701 21 564
Müügiootel põhivara 0 469
Käibevara kokku 16 570 31 687

Kapitaliosaluse meetodil kajastatavad investeeringud 1 4
Muud finantsinvesteeringud 0 8
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 12 0 3 058
Edasilükkunud tulumaks 0 250
Kinnisvarainvesteeringud 13 14 097 21 252
Materiaalne põhivara 540 934
Immateriaalne põhivara 21 26
Põhivara kokku 14 659 25 532
VARAD KOKKU 31 229 57 219

Laenukohustused 14 16 838 9 662
Võlad tarnijatele ja muud võlad 15 4 564 7 735
Saadud ettemaksed 2 081 2 012
Eraldised 3 084 1 205
Lühiajalised kohustused kokku 26 567 20 614

Laenukohustused 14 1 231 14 675
Muud võlad 15 64 741
Pikaajalised kohustused kokku 1 295 15 416
KOHUSTUSED KOKKU 27 862 36 030

Aktsiakapital 3 319 3 319
Kohustuslik reservkapital 2 011 2 011
Jaotamata kasum -1 963 15 859
Omakapital kokku 3 367 21 189

Mitte-kontrollivale osalusele kuuluv omakapital -5 -447
Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital 3 372 21 636

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 31 229 57 219

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

Lisa 12 kuud 2012 12 kuud 2011
EUR tuhandetes
Puhaskasum -18 034 -3 381
Puhaskasumi korrigeerimised mitterahaliste tehingutega:
Intressitulud ja -kulud 9 1 356 1 381
Kasumid ja kahjumid tütar- ja ühisettevõtete müügist 9 0 -285
Kasumid ja kahjumid ühisettevõtetest kapitaliosaluse meetodil 8 5 272 914
Kulud muudelt pikaajalistelt finantsinvesteeringutelt 285 88
Kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse muutus 7 4 080 -2 998
Kasumid ja kahjumid kinnisvarainvesteeringute müügist 7 699 92
Materiaalse ja immateriaalse põhivara amortisatsioon ja väärtuse langus 4,6 398 99
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müügi kasum või kahjum 7 -14 28
Varude allahindluse kahjum 4 5 869 1 214
Muude varade ja kohustuste ümberhindluse kasum/kahjum -17 131
Kasum muu vara müügist 7 -192 0
Valuutakursi kasumid ja kahjumid 9 8 7
Ettevõtte tulumaksukulu 251 -250
Äritegevuse rahavood enne käibekapitali muutuseid -39 -2 960
Käibekapitali muutused 2 378 2 290
RAHAVOOD ÄRITEGEVUSEST KOKKU 2 339 -670

Materiaalse ja immateriaalse põhivara soetus -28 -94
Materiaalse ja immateriaalse põhivara müük 14 5
Kinnisvarainvesteeringute arendusel tasutud summad 0 -967
Kinnisvarainvesteeringute müük 1 160 774
Tütar- ja ühisettevõtete soetus -12 -4
Tütar- ja ühisettevõtete müük 0 893
Antud laenud -400 -631
Antud laenude tagasimaksed 77 114
Muud tasumised investeerimistegevusest -90 0
Saadud intressid 17 197
RAHAVOOD INVESTEERIMISTEGEVUSEST KOKKU 738 287

Saadud laenud 14 2 399 6 646
Laenude ja kapitalirendikohustuste tagasimaksed 14 -4 181 -6 308
Makstud intressid -1 698 -1 955
Muud tasumised finantseerimistegevusest -31 0
RAHAVOOD FINANTSEERIMISEGEVUSEST KOKKU -3 511 -1 617

RAHAVOOD KOKKU -434 -2 000

Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 2 209 4 209
Raha ja raha ekvivalentide muutus -434 -2 000
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 1 775 2 209

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Ehitusmahud kasvasid mullu ligi viiendiku

01.03.2013 Tõnu Toompark

Esialgsetel andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted 2012. aastal omal jõul Eestis ja välisriikides kokku 2,1 miljardi euro eest, mis oli 19% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Ehitusmahud kasvasid teist aastat järjest.

Hooneid ehitati 1,2 miljardi ja rajatisi 849 miljoni euro eest. 2011. aastaga võrreldes suurenes hoonete ehitamine püsivhindades 20% ja rajatiste ehitamine 16%. Ehitusmahtude kasvu taga on eelkõige hoonete remondi- ja rekonstrueerimistööd, mida toetas ka rajatiste ehitamine. Vaatamata suurtele kasvunumbritele kahel viimasel aastal on ehitusmahud võrreldavad 2006. ja 2008. aasta näitajaga, jäädes aga ehituses seni edukaima, 2007. aasta ehitusmahtudele alla enam kui kuuendiku võrra.

Välisturul tegutsevate Eesti ettevõtete ehitusmaht suurenes 2012. aastal 13%. Kasv tulenes valdavalt hooneehitustöödest. Välisriikidesse tehtud ehitusmahtude osatähtsus kogu ehitusmahus oli 11%.

Neli aastat langustrendil püsinud uute eluruumide ehitus pöördus mullu taas kasvule. Ehitisregistri andmetel lubati 2012. aastal kasutusse 1990 uut eluruumi, s.o 72 eluruumi rohkem kui aasta varem. Sarnaselt eelmistele aastatele asus suurem osa valminud eluruumidest korterelamutes ja iga teine neist oli kahe- või kolmetoaline. Samas on alates 2008. aastast korterelamutes asuvate eluruumide osatähtsus järjest vähenenud, mis on viinud kasvule ka eluruumi keskmise pinna. 2012. aastal valminud eluruum oli keskmiselt 117 ruutmeetrit. Enim valmis uusi eluruume Tallinnas, järgnesid Tallinna lähiümbruse vallad ja Tartu maakond.

Vaatamata tarbija hinnatundlikkusele püsib turul nõudlus hea asukohaga kvaliteetsete elamispindade järele. Turule on tulnud mitmed uusarendused, seda just kõrgemate (kuus ja enam korrust) korterelamute näol, mille ehitamine oli vahepealsetel aastatel praktiliselt peatunud. 2012. aastal väljastati ehitusluba 3035 eluruumi ehitamiseks, mis on ligi kümnendiku võrra rohkem kui aasta varem.

2012. aastal lubati kasutusse 840 mitteelamut kasuliku pinnaga 474 000 ruutmeetrit. Enim lisandus uut põllumajandus-, kaubandus- ja laopinda. Võrreldes 2011. aastaga suurenes nii kasutusse lubatud mitteelamute pind kui ka kubatuur.

Ehitusettevõtted ehitasid 2012. aasta IV kvartalis omal jõul 563 miljoni euro eest, mis oli varasema aasta IV kvartaliga võrreldes 9% rohkem. Hooneehitustööde maht suurenes 16% ja rajatiste ehitusmaht jäi varasema aastaga samale tasemele.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused” toimub esmaspäeval 04/03/2013

28.02.2013 Tõnu Toompark

Järgmisel esmaspäeval 04/03/2013 toimub Kinnisvarakoolis esmakordselt koolitus “Kinnisvaratehingute õiguslikud alused“.

Koolitus on suunatud kikidele kinnisvaramaailmas tegutsevatele inimestele – maakleritele, kinnisvaraspetsialistidele, halduritele.

Samuti on koolitusele kutsutud inimesed, kes soovivad kinnisvaratehingut teha ja vajavad selle läbiviimiseks eelnevat infot.

Koolituse viib läbi jurist ja koolitaja Evi Hindpere.

Tule koolitusele, sest tark maakler teeb rohkem tehinguid.

Lisainfo ja registreerumine

Registreeru seminarile: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või koolituse kodulehelt.

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Andmepõhine kinnisvaraanalüüs praktikas

Colliers prognoosib ulatuslikku tööstuspindade kasvu

28.02.2013 Tõnu Toompark

Colliersi analüütikute koostatud prognoosi kohaselt on 2013. aastal turule tulemas 118 000 m2 uusi lao- ja tööstuspindasid, mis ületab 2008. aasta buumiaja mahu.

Büroopindade turul on nõudlus suurte kaasaegsete pindade järele endiselt suur, mistõttu peaks pindade täituvus 2013. aastal märkimisväärselt kasvama. Vanemad, 10-15 aastat tagasi ehitatud büroohooned, vajavad aga oma konkurentsivõime ja turupositsiooni säilitamiseks juba moderniseerimist. Samas aga ei toeta turg mahukate investeeringute tegemist, kuna praegune renditase ei kata märkimisväärselt tõusnud ehitushindade tõttu selliste investeeringute maksumust.

Kaubanduspindade sektor on jätkuvalt üks atraktiivseim sektor Eesti ärikinnisvara turul, nii nõudluse kui ka kavandatud laienduste ja investeeringute osas. Toiduainete jaemüüjad teatavad jätkuvalt oma plaanidest ehitada ja avada üle Eesti uusi supermarketeid ning kohalikke kauplusi. Kuna vabade pindade osakaal suuremates kaubanduskeskustes on pidevalt nullilähedane, siis otsivad jaemüüjad alternatiivseid võimalusi, mille tulemusel valitseb Tallinnas hea asukohaga kaubanduspindade puudus.

„Laohoonete turul on maht oluliselt suurenenud, võrreldes 2011. aastaga väljastati 2012. aastal kuus korda rohkem ehituslubasid. Meie hinnangul võib 2013. aastal turule tulla enam kui 118 000 m2 uusi lao- ja tööstuspindasid, mis ületab isegi 2008. aasta taseme,“ kommenteeris Colliersi investeeringute ja hindamise juht Margus Tinno.

Kuigi kaasaegsete pindade rendihind ületab vanemate pindade rendihinda 50-100% võrra, eelistatakse sageli siiski uusi hooneid vanadele, kuna ettevõtted soovivad oma töötajatele paremaid töötingimusi pakkuda ning uute pindade lisakulud on oluliselt madalamad kui vanades hoonetes.

„Investeerimisturul on investorid endiselt aktiivsed, aga riskide hajutamiseks otsivad nad investeerimisvõimalusi ka teistes Balti riikides. Lisaks tuleb kindlasti märkida, et kuigi turg on väga aktiivne ja laenuintressid soodsad, siis laenuraha saamine on pigem keeruline, kuna pangad analüüsivad tagatisvara ja kinnisvara rahavoogude jätkusuutlikkust väga põhjalikult,“ sõnas Tinno.

Üüriäri KKK: Kas anda korterit üürile eraisikuna või ettevõttena?

28.02.2013 Tõnu Toompark

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Eraisikuna eluruumi üürileandmisel tuleb üüritulult tasuda tulumaks. Eraisik ei saa maksustamisele kuuluvast tulust maha arvata väljaüüritavale elamispinnale tehtud kulutusi, näiteks remondikulusid.

Ettevõttena korterit üürile andes tuleb maksud maksta alles seejärel, kui raha võetakse ettevõttest välja tarbimisse.

Tulumaksuküsimus tuleb mängu ka vara müümisel. Üürikorter ei ole inimese enda peamine eluase. Seetõttu tuleb üürikorteri müümisel tasuda tulumaks müügihinna ja soetusmaksumuse vahelt. Mingeid maksuerandeid ega -vabastusi üürikorteri müümisel ei ole.

Maksueelis on väga oluline, see paneb kindlasti soovitama üüriäri ajada läbi ettevõtte.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Lasnamäele kavandatakse golfikeskust

27.02.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus plaanib koostöös Eesti Golfi Liiduga rajada Lasnamäele rahvusvahelisele standardile vastava golfikeskuse.

Tallinna linnavalitsus kiitis tänasel istungil heaks vastavasisulise heade kavatsuste kokkuleppe, mille kohaselt kavandatakse rajada Lasnamäe linnaossa golfikeskus, eesmärgiga edendada vaba aja veetmise ja sportimise võimalusi Tallinnas ning luua linnaelanikele heal tasemel sportimisvõimalused propageerimaks sportlikku eneseteostust ja eluviisi.

Rajatav golfikeskus võimaldab linnaelanikel tulevikus harrastada golfimängu linna territooriumil, samuti elavdab golfiturismi ning aitab kaasa Tallinna linna tuntusele laiemalt.

Eesti Golfi Liit on seadnud eesmärgiks ehitada Tondiraba piirkonda Alvari tn 39 // Mustakivi tee 21 asuvale kinnistule üheksarajalise golfiväljakuga rahvusvahelisele standardile vastav golfikeskus. Lisaks golfiradadele rajatakse harjutusväljakud, talveks teisaldatav pneumohall ja klubihoone.

Tallinna linnapea Edgar Savisaare sõnul on Tallinna golfiväljaku rajamist kavandatud juba aastaid, ent seni on selle idee teoks tegemine takerdunud selleks sobiliku maa-ala leidmise taha. „Nüüd lõpuks oleme leidnud koostöös Eesti Golfi Liiduga golfikeskuse rajamiseks ideaalse paiga,“ ütles Savisaar.

Vaagimisel on olnud mitmeid erinevaid potentsiaalseid asukohti – Pääsküla raba, Väo piirkond ja Paevälja-Loopealse piirkond Lasnamäe linnaosas ning Astangu piirkond ja Mustjõe piirkond Haabersti linnaosas, mis kõik on erinevatel põhjustel sobimatuiks osutunud. Aastaid tagasi oli aga eraettevõte initsiatiivil kaalumisel golfiväljaku rajamine Piritale Lillepi parki.

Kinnistu, millele soovitakse golfikeskus rajada on Tallinna lina omanduses ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse valitsemisel. Golfikeskuse ehitusprojekti tellib ja finantseerib Tallinna Spordi- ja Noorsooamet. Lähteülesande sellele koostab omal kulul Eesti Golfi Liit. Keskkonna mõjude hindamise viib läbi Tallinna Keskkonnaamet. Golfikeskuse ehitamisega seotud kulud kannab Eesti Golfi Liit. Pärast golfikeskusele kasutusloa saamist annab Eesti Golfi Liit golfikeskuse tasuta üle Tallinna linnale, jäädes ise teenuse pakkujaks.

Golfikeskuse rajamiseks ei ole vaja detailplaneeringut koostada. Tallinna haljastute arengukava järgi on kavandatava golfikeskuse maa-ala rohevõrgustiku osa ning ala haljastamine on oluline ökoloogilise tasakaalu tagamiseks ja elanikele paremate puhketingimuste loomiseks.

Savisaar rõhutas, et Skandinaavias kuulub golf kolme populaarsema rahvaspordiala hulka. Soomes mängib golfi 132 000 inimest, Rootsis umbes 650 000 inimest – seega on tegu tõelise rahvaspordiga.

„Munitsipaalomandisse kuuluvad golfiväljakud, mis võimaldavad selle meil rikaste harrastuse kuvandiga spordialaga tegelda kõigil, kes vabas õhus liikumise saatel mõõduka sportimise vastu huvi tunnevad, on Soomes ja Rootsis täiesti tavaline nähtus,“ ütles Savisaar. „Näiteks ainuüksi Rootsis on selliseid golfiväljakuid üle 60.“

Allikas: Tallinn.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Harjumaa korteripakkumine vähenes aastaga 17%

27.02.2013 Tõnu Toompark

Portaali KV.EE andmetel pakuti jaanuaris Harjumaal müügiks 9255 korterit, mis võrrelduna aastataguse pakkumisega 11 205 näitab 17-protsendilist vähenemist.

Ligilähedaselt sama palju ehk täpsemalt 15% on korteripakkumine vähenenud kogu Eestis. Eesti korteripakkumiste maht kahanes aastataguselt 19 084 pakkumiselt tänavu jaanuariks 16 257 pakkumiseni.

79% ehk 7270 Harjumaa korterite müügipakkumistest asub Tallinnas. Tallinnagi korterite pakkumine on aastaga vähenenud 20%.

Mitmeski vallas on korterite pakkumine vastupidiselt üldisele trendile siiski ka suurenenud. Pakkumine on suurenenud valdavalt väikevaldades, kus kogu kuine korterite pakkumiste hulk on piiratud mõnekümne korteriga. Seetõttu suurt mõju sel kogunumbritele ei ole.

Väikevaldade kõrvalt tasub siiski ehk eraldi välja tuua Viimsi valla, kus eelmise aasta korteripakkumiste arv on 340 pakkumiselt tänavuseks jaanuariks kasvanud 33% ehk 453 pakkumiseni.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite müügipakkumiste arv ja selle muutus Harju maakonnas			Korterite müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus Harju maakonnas
	01/2012	01/2013	Muutus, %	01/2012	01/2013	Muutus, %
Anija vald	54	61	13%	367	331	-10%
Harku vald	100	92	-8%	982	1 004	2%
Jõelähtme vald	39	49	26%	805	847	5%
Keila	104	68	-35%	699	747	7%
Keila vald	103	108	5%	451	398	-12%
Kiili vald			NA	1 208		NA
Kose vald	38	43	13%	492	545	11%
Kuusalu vald	14	18	29%	432	607	41%
Loksa	53	40	-25%	252	280	11%
Maardu	367	292	-20%	568	613	8%
Nissi vald	58	44	-24%	255	266	4%
Paldiski	144	157	9%	346	391	13%
Raasiku vald	30	62	107%	593	598	1%
Rae vald	365	268	-27%	1 076	1 159	8%
Saku vald	22	37	68%	843	818	-3%
Saue	88	44	-50%	928	928	0%
Saue vald	119	102	-14%	1 114	1 035	-7%
Tallinn	9 105	7 270	-20%	1 292	1 424	10%
Vasalemma vald	62	47	-24%	143	124	-13%
Viimsi vald	340	453	33%	1 302	1 298	0%

Eesti	19 084	16 257	-15%	999	1 017	2%
Harjumaa	11 205	9 255	-17%	1 199	1 299	8%
Pärnumaa	1 903	1 511	-21%	895	889	-1%
Tartumaa	2 755	1 723	-37%	953	1 010	6%

Jaan Puusaag sukeldub koos Uus Maa Investiga kinnisvaraarendusse

27.02.2013 Tõnu Toompark

Uus Maa Kinnisvarabüroo alustas täna uute arendatavate korterite eelmüüki Kalamajas, Graniidi 8. Projekti omanikeks on kinnisvaraturule juba tuntud OÜ Uus Maa Invest, kelle kõrval katsetab kinnisvaraarendust tunnustatud ettevõtja Jaan Puusaag.

Aasta ettevõtja 2008 Jaan Puusaag ütleb: “Kinnisvaraturg on mulle alati huvi pakkunud. Tuleb tunnistada, et mulle tehakse iga päev palju ettepanekuid ja suuremas osas tuleb vastata keelduvalt. Aga oluline on säilitada avatus, et õige ja sobiv ettepanek ära tunda.. Uus Maa Kinnisvarabüroo on Eesti kinnisvaraturu liidripositsioonil olnud juba üle 20 aasta. Usaldan nende kogemust, professionaalsust, laitmatut reputatsiooni ning oskust leida igas turufaasis huvitavaid investeerimisprojekte.”

Ehitatava Graniidi 8 korterelamu Kalamaja asumis teeb unikaalseks keskkonda sobiv viilkatus ning kivist konstruktsiooni laudisega katmine, et säiliks puitasumi miljöö. Kõigis korterites on sundventilatsioon ja gaasiküte, korteri juurde kuulub panipaik soklikorrusel. Siseviimistluse osas jälgib sisekujundaja hoonesse sobivat kvaliteetset stiili. Enamikel korteritel on avarad rõdud ja autoparkimiskoht hoovis. Viimase korruse korteritele lisab väärtust kaminavalmidus.

Kalamaja on Tallinnas viimaste aastatega aina enam hinnatud asum, seda eriti loomingulises eluvaldkonnas tegutsejatele. Kultuurikatel, Telliskivi loomelinnak, Meremuuseum ja Kultuurikilomeeter on vaid mõned üldsusele tuntud orientiirid, mis kunagi pikalt uinunud agulipiirkonnale on värskeid tuuli toonud. Aktiivne seltsielu ning kohalikud väikeärid pakuvad aastaringset avastamisrõõmu kõigile uutele ja juba Kalamajja kodu loonud elanikele.

Graniidi 8 kortereid hakkavad müüma Uus Maa Kinnisvarabüroo Põhja-Tallinna kinnisvaraga tegelevad maaklerid, kes on ise Kalamaja suured patrioodid. “Elan ise Kalamajas juba üle neljaaasta ja võin kinnitada, et siin tekib suhestus keskkonnaga. Sa ei ole anonüümne, tunned oma naabreid, teretad neid, te suhtlete omavahel. Siit saab jalutada mere äärde või vanalinna või parki. Siin on oma kirbuturg, kohvikud, loomelinnak,” ütleb projekti juhtiv maakler Marina Hodus.

Homme toimub kinnisvara fotokoolitus

27.02.2013 Tõnu Toompark

Homme 28/02/2013 toimub kinnisvara fotokoolitus.

Fotokoolitus annab teadmised, kuidas kinnisvaraobjekti paremini üles pildistada.

Praktiline koolitus annab konkreetsed nõuanded, kuidas saada paremad pildid.

NB! Koolitusele on mõistlik kaasa võtta oma fotoaparaat.

Koolitust viib läbi fotograaf Hasso Hirvesoo.

Tule ja registreeru kohe, sest need teadmised on kasulikud!

Lisainfo

Vaata Kinnisvarakooli kogu koolituskalendrit siit.

Margot ToomparkKinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Tõnu ToomparkKinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@adaur.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Laevaremonditehase maa-alale kavandatakse äri- ja elulinnakut

27.02.2013 Tõnu Toompark

Tallinna linnavalitsus kavatseb esitada linnavolikogule kehtestamiseks detailplaneeringu, mis võimaldaks ehitada Kalamaja kalmistupargi naabrusse Tööstuse tänava ja mere vahelisele maa-alale kokku paarikümmend äri- ja eluhoonet.

Tööstuse tn 48 kinnistu ja lähiala detailplaneering näeb ette 24,54 ha suuruse planeeringuala kruntideks jagamise ning alale kuni seitsmekorruseliste äri-ja eluhoonete rajamise. Lisaks on planeeringualale kavandatud lasteaed, jahtide ja väikelaevade sadam ning rannapromenaad, samuti nähakse ette kolmeteistkümne planeeringualale jääva arhitektuurimälestise ning kahe kaitse all mitte oleva ajaloolise hoone rekonstrueerimine. Planeeringuala suurima, 141 948 m² suuruse, tootmismaa sihtotstarbega Tööstuse tn 48 kinnistu omanik on BLRT Grupp AS.

Endise Noblessneri laevatehase ala muutumine polüfunktsionaalseks keskuseks on osa Tallinna perspektiivsest arengusuunast, mis avab linlastele Tallinna veepiiri ja rannajoone. Detailplaneeringu aluseks on 2007. aastal toimunud ideekonkursi võidutöö, mille autor on Taani arhitektuuribüroo HVIDT ja MLGAARD ARHITEKTFIRMA A/S.

Detailplaneeringu lahendus on kooskõlas Tallinna üldplaneeringuga, mis näeb ette rannaalade avamise büroo-, äri- ja eluhoonetele. Planeeringulahenduse elluviimisel luuakse piirkonna elanikele uusi töökohti ja kujundatakse kaasaegne elukeskkond koos haljasalade ja mänguväljakutega. Planeeritav ala on hetkel suletud ning piirdeaiaga ümbritsetud kinnine Peetri sadama territoorium, kus paiknevad lao- ja tootmishooned koos sadamahoonete ja -rajatistega.

Planeeritavale alale jääb ajaloolise tähtsuse ja väärtusega Tsaari-Venemaa ajal rajatud Noblessneri laevaehitustehas. Alale jääb 13 arhitektuurimälestiseks tunnistatud hoonet või rajatist, enamik väärtuslikke hooneid on paekivifassaadiga ja madala viilkatusega ning halvas seisukorras. Eranditeks Tööstuse tänava ääres asuvad arhitektuurimälestisteks tunnistatud rekonstrueeritud hooned.

Tööstuse tn 48 kinnisasjast moodustatavad avalikuks kasutuseks kavandatud kinnisasjad kas antakse tasuta Tallinna linnale või seatakse kinnistutele Tallinna linna kasuks tasuta ja tähtajatu isiklik kasutusõigus, et tagada kinnisasjadele ehitatava sõidutee, jalgratta- ja jalgtee, väljaku ning haljasala avalik kasutamine. Tallinna linnale omandatavatele kinnisasjadele rajatiste väljaehitamise kohustub tagama BLRT Grupp AS.

„Tegemist on detailplaneeringuga moodustatavate üldkasutatava maa sihtotstarbega ja transpordimaa sihtotstarbega kinnisasjadega ning eesmärgiks on tagada nende avalikku kasutusse jäämine,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Detailplaneeringu algatamist taotles aktsiaselts BLRT Invest. Detailplaneeringu koostas K-Projekt AS. Detailplaneering algatati Tallinna Linnavalitsuse 7. oktoobri 2009 korraldusega. Peale vastuvõtmist 14. detsembril 2010korraldasid Põhja-Tallinna valitsus ja Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu.

Valdav osa säilitatavatest ja rekonstrueeritavatest arhitektuurimälestistest jääb planeeringuala lõunaossa ning enamik neist on plaanis kasutusele võtta ärihoonetena, ühtse tervikliku ärikeskusena. Säilitamisele kuuluvad ka planeeringualale jäävad korstnad.

Alale luuakse elamiseks ja aktiivseks vaba aja veetmiseks parimaid võimalusi pakkuv keskkond, liiklemisel on prioriteediks jalakäijad ja jalgratturid, hoonetevahelistele avaratele aladele rajatakse kergliiklusteed, haljasalad ja mänguväljakud. Planeeringuala suurimaks tõmbenumbriks saab külalissadamaks kavandatav jahtide ja väikelaevade sadam.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaraturundus

Eesti Kinnisvarafirmade Liit kuulutab välja 2013.aasta kinnisvarateemaliste üliõpilastööde konkursi

26.02.2013 Tõnu Toompark

EKFLi poolt välja antava preemia eesmärgiks on läbi tunnustuse tähelepanu juhtimine kinnisvara majandussektorile, uute ideede ja rakenduste toetamine erialaliidu poolt.

Preemia „Säravaim kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima magistritöö autorile ja preemia „Tõusev kinnisvaratäht“ määratakse konkursile esitatud parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile.

Konkursile saab esitada kinnisvarateemalise (kinnisvaraarenduse, -vahenduse, -turunduse, -juriidika jms) magistritöö, bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö. Hindamiskriteeriumiteks on teema mõjukus, rakenduslikkus ja uuenduslikkus Eesti kontekstis.

Preemiate nominendid tuleb Tallinna Tehnikaülikoolil, Eesti Maaülikoolil, Tallinna Ülikoolil, Estonian Business Schoolil ja Tartu Ülikoolil esitada EKFLi juhatusele hiljemalt 30.juuniks 2013.a. Iga kõrgkool saab esitada kuni 3 tööd, mis peavad olema kaitstud hindele A või B mitte varem kui aasta enne konkursile esitamist. Lisatud peab olema juhendaja soovitus.

Preemia suuruseks 2013.aastal on parima magistritöö autorile 500 eurot ja parima bakalaureusetöö või rakenduskõrgharidusõppe lõputöö autorile 300 eurot.

EKFL on soovitanud oma liikmetel ja Liidu partneritel esitada endapoolseid eripreemiaid ja äramärkimisi.

Preemia antakse üle EKFLi sügisseminaril, kus üliõpilasel on võimalus esineda oma lõputööd tutvustava ettekandega.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (asutatud 1994.a.) on kinnisvara vahenduse, arenduse, halduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus.

Tõnis Rüütel
EKFL tegevdirektor
+372 50 46 517
ekfl@ekfl.ee

Lasnamäele kavandatakse spordi- ja tervisekeskust

26.02.2013 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus otsustab homsel istungil Lasnamäele tervise-, kaubandus- ja spordikeskuse rajada võimaldava detailplaneeringu koostamise algatamise.

Linnamäe tee 3 kinnistule on plaanis rajada kuni 6-korruseline ärihoone – tervise-, kaubandus- ja spordikeskus. Planeeritava maa-ala suurus on 2,15 ha.

Planeeritav maa-ala paikneb Lasnamäe linnaosas Mustakivi asumis Linnamäe tee, Mustakivi tee ja perspektiivse Rahu tee vahelisel maa-alal. Tallinna linna omandis oleva, ärimaa sihtotstarbega, hoonestamata Linnamäe tee 3 kinnistu pindala on 15 399 m2. Tallinna Linnavalitsuse 21. novembri 2012 korralduse kohaselt seatakse Linnamäe tee 3 kinnistule pärast detailplaneeringu kehtestamist hoonestusõigus CC Arendus OÜ kasuks.

Planeeritava maa-ala piiridesse jäävad veel osaliselt Tallinna linna omandis olev üldkasutatava maa sihtotstarbega Linnamäe tee 5a kinnistu ning Mustakivi tee ja Linnamäe tee tänava maa-alad.

Planeeritava maa-ala kontaktvööndi puhul on tegemist traditsioonilise korterelamute piirkonnaga, kuhu on integreeritud ühiskondlikke hooneid, kaubandus- ja teenindusettevõtteid ning üldkasutatavaid alasid. Kontaktvööndi maa-alale jääb mitmeid suuremaid rohealasid, parke ja mänguväljakuid. Planeeringuala paikneb logistiliselt väga soodsas asukohas ning on ühistranspordiga hästi varustatud. Detailplaneeringu eskiislahendus on kooskõlas Lasnamäe linnaosa üldplaneeringuga.

Detailplaneeringu eskiisiga on kavandatud Linnamäe tee 3 kinnistule kuni 6-korruseline ärihoone – tervise-, kaubandus- ja spordikeskus. Hoone kuni 6-korruseline osa on mõeldud tervisekeskuse jaoks, madalam kuni 2-korruseline osa kaubandus- ja spordikeskuse tarbeks.

Hoonekompleksi kõrgem maht on kavandatud piki Linnamäe teed analoogselt olemasoleva korterelamute frondiga. Madalamad hooneosad on planeeritud piki Mustakivi teed, et olemasolevast korterelamust vaateid mitte sulgeda. Planeeritava maa-ala servadesse on kavas istutada kõrghaljastust.

Planeeritav ärihoone sobib ümbritsevasse keskkonda Mustakivi tee äärses ettevõtlusalas.

Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles CC Arendus OÜ. Detailplaneeringu eskiisi koostas Linnaruumi OÜ.

Allikas: Tallinn.ee