Harjumaal maapakkumist veerandi võrra rohkem

20.07.2011

Portaali KV.EE andmetel oli 06/2011 Eestis kokku pakkumisel 4361 maatükki. Neist üle poole oli pakkumisel Harju maakonnas.

Aastaga on Harjumaa maatükkide pakkumise kogus tõusnud aastaga veerandi võrra. Seevastu näiteks Hiiumaal ja Ida-Virumaal jäi maapakkumist eelmisest aastast 43% vähemaks. Valgamaal ja Raplamaal suurenes maatükkide pakkumine aastaga suurusjärgus 60%.

Tõenäoliselt siiski ei kajasta portaali pakkumiste arv kogu pakkumist. Üsna kindlasti käib maakondade vähelikviidsel kinnisvaraturul palju nö otsemüüki, mis portaalidesse ei jõuagi.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Pakkumiste arv, tk
06/2010 06/2011 Muutus, %
Harjumaa 1957 2455 25%
Hiiumaa 40 23 -43%
Ida-Virumaa 136 78 -43%
Jõgevamaa 46 53 15%
Läänemaa 178 180 1%
Lääne-Virumaa 51 52 2%
Pärnumaa 568 518 -9%
Raplamaa 72 116 61%
Saaremaa 56 48 -14%
Tartumaa 764 613 -20%
Valgamaa 43 68 58%
Viljandimaa 59 45 -24%
Võrumaa 62 82 32%
Eesti 4032 4361 8%

Maatükkide müügipakkumiste arv Eesti maakondades

Предложение на земельном рынке Харьюмаа растет

20.07.2011

По данным портала недвижимости KV.EE в июне на продажу было выставлено 4361 земельный участок. Более половины из них предлагаются в Харьюском уезде.

За год объем предложения на земельном рынке Харьюмаа увеличился на четверть. И, наоборот, за последний год на Хийумаа и в Ида-Вирумаа спад предложения составил 43%.  По сравнению с прошлым годом в Валгамаа и Рапламаа объем предложения на земельном рынке увеличился порядка 60%. Однако, заявки на портале недвижимости KV.EE не отражают общего числа заявок на земельном рынке. Вполне вероятно, что на неликвидных рынках недвижимости отдельных регионов сделки с недвижимостью совершаются  напрямую, т. е. минуя порталы.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

Число предложений, шт.
06/2010 06/2011 Изменение, %
Харьюмаа 1957 2455 25%
Хийумаа 40 23 -43%
Ида-Вирумаа 136 78 -43%
Йыгевамаа 46 53 15%
Ляянемаа 178 180 1%
Ляяне-Вирумаа 51 52 2%
Пярнумаа 568 518 -9%
Рапламаа 72 116 61%
Сааремаа 56 48 -14%
Тартумаа 764 613 -20%
Валгамаа 43 68 58%
Вильяндимаа 59 45 -24%
Вырумаа 62 82 32%
Эстония 4032 4361 8%

 

Statistika: kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv neljandat aastat languses

19.07.2011

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv on nüüdseks olnud neli aastat järjest languses. 2010. a. sai statistikaameti andmetel kasutusloa 815 mitteeluhoonet, mis on eelmisest aastast 15% vähem.

Mullu kasutusloa saanud mitteeluhoonete pind aga vähenes koguni 47% ja kubatuur 38%.

Tallinnas, kui suurimas majanduskeskuses sai eelmisel aastal kasutusloa 44 mitteeluhoonet kasuliku pinnaga 73 000 m2. Aastaga vähenes kasutusloa saanud hoonete arv 48% ja nende pind 80%.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete pind maakonniti, 1000 m2

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete kubatuur maakonniti, 1000 m3

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Mis ootab vana maja rekonstrueerijat?

18.07.2011

Oma majani jõutakse erinevaid teid pidi. Kes ostab valmis maja, kes ehitab ja kes rekonstrueerib, renoveerib või laiendab olemasolevat. Kui esmapilgul tundub, et rekonstrueerimine on vahest lihtsamgi, sest osad konstruktsioonid on olemas, on enamasti vastupidi. Rekonstrueerimine on sageli ajamahukam ja ka kallim tegevus.

Mis teeb  maja rekonstrueerimise keeruliseks?

1. Projekteerimine

Rekonstrueerimiseks on vajalik korralikku ja kõigi vajalike kooskõlastustega projekti, oluline on täpselt paika panna, millised konstruktsioonid säilitatakse ja millised lammutatakse või uuendatakse.  Projekteerimise faasis tuleb selgeks teha, milline on olemasolevate konstruktsioonide olukord ning tagada, et allesjäävad vundamendid, kandvad seinad,  vahelaed ja talad on kasutatavad.  Selline täiendav konstruktsioonide kontroll ja läbiarvutamine teeb projekteerimistööd kallimaks.

2. Materjali valik

Rekonstrueeritav maja seab sageli ette omapoolse materjalivaliku. Mida vanem maja seda keerulisemaks võib osutuda sobiliku materjali leidmine. Näiteks täispuituste puhul tuleb pikalt otsida, kui leida mõni meistrimees, kes ajastu hõngule sobilikud uksed valmis teeb. Eriti suur töö seisab ees siis, kui tegemist muinsuskaitselise objektiga, kus tuleb taastada kõik maja detailid originaalilähedaselt.

3. Suurem ajakulu

Rekonstrueeritavate objektide puhul on sagedased olukorrad, kus ehitustööde ajal, peale konstruktsioonide avamist, tuleb teha projektis muudatusi, sest algne teadaolev info ei vasta tegelikkusele. Sellised üllatused on küll põnevad, kuid samal ajal pikeneb tööde teostamise aeg sageli oluliselt. Paljud asjad tuleb käigu pealt lahendada ning see vajab tellija, omanikujärelevalve, projekteerija, ehitaja ja näiteks ka muinsuskaitse spetsialisti vahel head koostööd.

4. Rohkem piiranguid ehitamisel

Rekonstrueeritavatel objektidel on sageli mitmeid lisapiiranguid, mis takistavad ehitustööde tavapärast läbiviimist. Sellised piirangud on seotud enamasti elanikega, kes majas ka ehitustööde teostamise perioodil elavad või siis kitsaste oludega nii ehitusmaterjalide hoiustamiseks või tehnika juurdepääsuks. Kui kuskil põllurajoonis uut maja püsti panna, võid seda põhimõtteliselt teha 24/7, kui läheduses naabreid pole, keda häirida. Samas asulas pead arvestama öörahuga ja müra tekitavad tööd teostama ainult lubatud ajal või hoopis tuleb objektile pääsemiseks kasutada väiksemat tehnikat, kuna olemasolevad hooned ja puud ei võimalda tavapärase tehnikaga juurdepääsu.

5. Suurem pühendumine tulemusele

Head tulemust renoveerimisel – rekonstrueerimisel ei saavuta ilma korraliku pühendumiseta ja järjepidevusega. Maja korda tegemist tasub ette võtta inimesel, kes ei anna alla väiksemate tagasilöökide korral ja otsib igale olukorrale väljapääsu. Alati ei saa valida lihtsaid ja odavaid lahendusi ja et tööd pooleli ei jääks on vaja raudkindlat tahtmist ning sihikindlust, et alustatu ajastu nõuetele vastavalt valmis ehitada.

Kuigi eeltoodu võib tunduda veidi hirmutav, tasub pingutus unikaalse ja kordumatu maja näol ennast ära.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Предложение на квартирном рынке игнорирует тенденцию по сделкам

18.07.2011

Индекс KV.EE, отражающий предложение на рынке жилья Эстонии, по-прежнему движется в горизонтальном направлении.

На сегодня значение индекса составляет 61,2 пункта, что лишь не на много выше самой низкой отметки всех времен на позапрошлой неделе. За год же цена предложения упала всего лишь на 1%.

Средняя цена предложения на рынке жилья Эстонии составляет 804 €/м². За год предложение выросло только в Харьюмаа, Йыгевамаа и Тартумаа.

Таким образом, изменение цены предложения совершенно не отражает роста цен, о котором так много говорят.

Если же стоимость сделок сравнить со средней ценой предложения, то открывается совершенно иная картина.

Цены сделок с квартирной недвижимостью в Харьюмаа выросли на 18%, а в Тартумаа – на 33%. Они также выросли в Рапламаа. В других же регионах страны цены сделок с квартирной недвижимостью уменьшились по сравнению с прошлым годом.

Таким образом, мы можем сказать, что изменение цены предложения отражает не столько изменение цены предложения на рынке недвижимости, сколько ожидания и эмоции тех, кто продает квартирную недвижимость. В тенденциях цены предложения и цен сделок в некоторой степени просматриваются финансовые возможности по ходу сделок с недвижимостью.

Подробности происходящего на рынке недвижимости – в портале недвижимости Эстонии KV.EE.

Ср. цена предложения, €/м² Ср. цена сделок, €/м²
06/2010 06/2011 Изменение, % II кв. 2010 II кв. 2011 Изменение, %
Эстония 961 974 1% 635 703 11%
Харьюмаа 1135 1167 3% 821 966 18%
Хийюмаа NA 519 – 339 315 -7%
Ида-Вирумаа 316 302 -4% 209 202 -3%
Йыгевамаа 125 164 31% 143 137 -4%
Ярвамаа 403 334 -17% 169 132 -22%
Ляянэмаа 809 669 -17% 371 337 -9%
Ляяне-Вирумаа 477 381 -20% 219 209 -4%
Пылвамаа 407 370 -9% 176 176 0%
Пярнумаа 977 931 -5% 618 568 -8%
Рапламаа 464 406 -13% 229 334 46%
Сааремаа 921 787 -15% 682 463 -32%
Тартумаа 909 934 3% 605 804 33%
Валгамаа 384 304 -21% 149 140 -6%
Вильяндимаа 572 558 -3% 292 240 -18%
Вырумаа 494 483 -2% 284 239 -16%
Таллинн 1017 1018 0% 936 1033 10%
Тарту 1215 1258 4% 766 866 13%
Пярну 936 969 3% 718 716 0%

 

Korterite pakkumishind eirab tehinguhindade liikumist

18.07.2011

Eesti elamispindade pakkumishinda kajastav KV.EE indeks ei ole endiselt horisontaalliikumist lõpetamas.

Indeks näitab tänase seisuga 61,2 punkti, mis on napilt üle-eelmise nädala kõigi aegade madalaimast näitajast vaid õige pisut kõrgemal. Aastaga on elamispindade pakkumishinnad siiski langenud kõigest 1% võrra.

Eesti keskmine elamispindade pakkumishind on 804 €/m². Aastaga on pakkumishinnad maakondlikult tõusnud ainult Harju, Jõgeva ja Tartu maakondades.

Nii ei peegelda pakkumishindade muutus sugugi seda hinnatõusu, millest sedavõrd palju räägitakse.

Vaadates pakkumishindade kõrval aga tehinguhindu, siis avaneb sootuks teine pilt.

Harjumaa korteriomandite tehinguhinnad on aastaga tõusnud 18%, Tartumaal aga 33%. Lisaks on veel tehinguhinnad tõusnud Raplamaal. Ülejäänud maakondades on korterite tehinguhinnad aastatagusega võrreldes langenud.

Nii võime öelda, et pakkumishindade muutus ei peegelda mitte niivõrd hinnamuutusi kinnisvaraturul, vaid pigem müüjate ootusi ja emotsioone. Teataval määral peegeldub pakkumishinna ja tehinguhinna liikumistes ka läbirääkimiste rahaline ruum.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Keskmine pakkumishind, €/m² Keskmine tehinguhind, €/m²
06/2010 06/2011 Muutus, % II kv 2010 II kv 2011 Muutus, %
Eesti 961 974 1% 635 703 11%
Harjumaa 1135 1167 3% 821 966 18%
Hiiumaa NA 519 – 339 315 -7%
Ida-Virumaa 316 302 -4% 209 202 -3%
Jõgevamaa 125 164 31% 143 137 -4%
Järvamaa 403 334 -17% 169 132 -22%
Läänemaa 809 669 -17% 371 337 -9%
L-Virumaa 477 381 -20% 219 209 -4%
Põlvamaa 407 370 -9% 176 176 0%
Pärnumaa 977 931 -5% 618 568 -8%
Raplamaa 464 406 -13% 229 334 46%
Saaremaa 921 787 -15% 682 463 -32%
Tartumaa 909 934 3% 605 804 33%
Valgamaa 384 304 -21% 149 140 -6%
Viljandimaa 572 558 -3% 292 240 -18%
Võrumaa 494 483 -2% 284 239 -16%
Tallinn 1017 1018 0% 936 1033 10%
Tartu 1215 1258 4% 766 866 13%
Pärnu 936 969 3% 718 716 0%

KV.EE indeks

Kolm praktilist sammu energiasäästliku elamuni

15.07.2011

Energiasäästlikkus on maailmas lähiaastate võtmeküsimus. Ka Eestis on energiasääst elamute juures saanud tänaseks väga oluliseks teemaks. Aina enam kogub populaarsust majaehituskonstseptsioon, mis tagab hoonete ülimadalad küttekulud. Kontseptsiooni kandvaks ideeks on maja küttekulude minimeerimine soojakadude vähendamisega.

Just sellised energiasäästlikud ridaelamud oleme rajanud Tallinna Kristiine linnaossa Vuti tänav 36/38. Ridaelamute 125-ruutmeetriste korterite kuine planeeritud energiakulu saab olema 60 €/kuus, mis teeb silmad ette ka väikestele korteritele vanemates majades. Järgnevalt toon välja kolm põhilist sammu, mille abil oleme energiasäästu saavutanud.

Esimene energiasäästu võluvahend on küttesüsteem. Küte peab olema ökonoomne ja ammutama energiat loodusest. Kasutame maasoojuspumbal ja päikesepaneelidel põhinevat küttesüsteemi.

Päikesepaneelide poolt toodetav üleliigne soojus viiakse ringluspumba abil maakollektorit ümbritsevasse pinnasesse. See aeglustab sügisel maapinna jahtumist ja kiirendab kevadisel perioodil maa temperatuuri taastumist.

Teine samm energiasäästu suunas on soojustagastusega ventilatsioon. Soojustagastusega ventilatsioon aitab vältida olukorda, kus kulutatud energia abil õues talve soojaks või suve veel soojemaks köetakse ja seeläbi raha „põletatakse“.

Sundventilatsioon töötab põhimõttel, et väljuva sooja õhu abil soojendatakse üles sissetulev värske õhk. Õhutihedateks ehitatud korterites on soojatagastuse efektiivsuseks 85%, mis tagab madalad küttekulud ja värske õhu.

Kolmas tegur energia kokkuhoiuks on hoone konstruktsioonide kvaliteet. Konstruktsioonid peavad pidama sooja. Kui tavaliselt soojustatakse elamud vastavalt minimaalsetele nõuetele, siis meie oleme kõikjale – seintele, lakke ja vundamendile lisanud täiendava soojustuskihi, mis aitab tagada parema soojapidavuse. Nii on likvideeritud külmasildade oht.

Hoone akende puhul kasutame passiivmaja aknaid, kus raami soojapidavusele on erilist tähelepanu pühendatud. On ju just klaasist vähem soojapidav aknaraam see, mis on energiasäästu ja soojapidavuse seisukohast kogu akna juures kriitiline tegur. Hea soojusisolatsiooniga aknad säästavad oluliselt kütteenergia kulusid ning tagavad sooja ja hubase äraolemise isegi väga külmadel talveõhtutel.

Küte, ventilatsioon ja konstruktsioonid – need on kolm sammu, mis aitavad hoone muuta energiasäästlikuks. Praktikas näeme, et mõistlik panustamine energiasäästu aitab 125 m² suuruse ridaelamukorteri energia kogukulu viia samasse suurusjärku, mis kolm korda väiksemal korteril nö tavapärases hoones. 60-eurose keskmise kogukuluga saavad vähesed korterid hiilata.

Energia kallineb lähiajal paratamatult. Elektrienergiale prognoosib Elering 60-protsendilist kallinemist. Akadeemik Anto Raukas peab seda naljaks ja ütleb, et elekter läheb kuni kolm korda kallimaks. Taolised signaalid sunnivad paratamatult otsima lahendusi, mis energiat oluliselt vähem kulutavad. Vuti tn ridaelamute puhul oleme kasutanud lahendusi, mis hoone energiaklassiks annavad A ehk parima tulemuse.

Allan Kool
Vuti 36/38 ridaelamute arendaja

Juuni kinnisvaraturg: tehingnud tehti ära enne puhkuste algust

15.07.2011

Uus Maa turuülevaadeJärgneb Uus Maa analüütik Risto Vähi kommentaar juunikuisele kinnisvaraturule.

Juunikuu Eestimaa kinnisvaraturgu iseloomustasid enne puhkuste algust tehtud tehingud, et suvel saaks uut kodu sisustama hakata.

Tallinn: Eramuid müüvad vanemad inimesed, kelle jaoks on oma maja liiga suureks jäänud.

Tartu: Üha enam ostavad kortereid vanemad, kelle laps on Tartusse õppima asumas.

Narva: Varasemast enam ostetakse kallimaid väga heas seisukorras kortereid.

Viljandi: Otsitakse üürikorterit Viljandi Folgi ajaks.

Pärnu: Üha enam tuntakse huvi veekogude ääres asuvate maamajade vastu.

Rakvere: Euroga kaasnenud toiduhindade tõus on üürikorterite hinnatõusu pidurdanud.

Kuressaare: Kuressaare kinnisvaraturgu iseloomustab üürikorterite defitsiit.

Haapsalu: Välismaalased ostavad uusi või renoveeritud kortereid.

Swedbanki kommentaar: kodulaenude väljastamise maht on püsinud ootuspärasel tasemel.

Kogu Eesti turg

Eesti kinnisvaraturg hakkas juunis valmistuma suvehooajale minekuks. See tähendab, et kuigi laias plaanis tehingute arv juunis juba vähenes, toimus mõnedes sektorites, eelkõige just korteritega, maikuust enam tehinguid. Suuremad koduostud soovitakse enne puhkuste algust ära teha, siis on hea vaba aega kasutada uue elamise sisustamiseks.

Kui maikuus tehti Eestis korrigeeritud andmetel 2816 kinnisvara ostu-müügitehingut, siis juunis tehti neid 101 võrra vähem ehk 2715. Üle Eesti müüdi kinnisvara 116,6 miljoni euro eest.

Korterite keskmine hinnatase enamikes vaadeldavates linnades, välja arvatud Tallinnas ja Haapsalus, tõusis. Eramute turul toimus juunis kerge tõus, kuid elamukruntide osas valitses tavapärane vaikus.

Ülevaade on allalaaditav siit.

Kuuülevaade: Tallinna kinnisvaraturul suviselt stabiilne

15.07.2011

Juunis püsis kinnisvaratehingute arv Tallinnas möödunud kuuga sarnasel tasemel (+2%), kusjuures korterite pinnaühiku maksumus püsib viimase kahe aasta kõrgtasemel, analüüsib Eesti üks suuremaid kinnisvarafirmasid 1Partner Maa-ameti tehingu- ja hinnaülevaadet.

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul soe juuni suuri muudatusi kinnisvaraturul võrreldes maiga ei toonud. “Tehingute arvud, aktiivsus ja mahud püsisid suhteliselt sarnasel tasemel. Turutasakaal on mõneks ajaks saavutatud ning hüppelisi muutusi suvine puhkusteaeg endaga kaasa ei too,” kommenteeris Vahter.

Juunis tehti Tallinnas kinnisvaraga tehinguid eelmisest kuust 13 võrra enam ehk 736 ostu-müügitehingut kogumaksumusega 55,5 miljonit eurot. Tehingute arv kasvas aastatagusega võrreldes 5,9 protsenti, tehingute kogumaksumus jäi aga samale tasemele.

Tallinna korteritehingute arv kasvas juunis 6 protsenti 471 tehinguni. Samuti tõusis 6% korterite kogumaksumus kerkides 28,9 miljoni euroni. Võrreldes 2010. aasta juuniga oli korteritehingute arv tänavu alla 1% väiksem ja ka kogumaksumus vähenes 3 protsenti.

Juunis ületas Tallinna korterite pinnaühiku maksumus kolmandat kuud järjest 1000 euro piiri (1023 eur/m2). Võrreldes eelmise aasta juuniga on tänavu keskmine pinnaühiku maksumus 8 protsenti kõrgem. Statistika kohaselt müüdi Tallinnas juuni kõige kallim korter 420 000 ja odavaim 3500 euro eest.

Juunis võõrandati Tallinnas 33 eluhoonetega hoonestatud kinnistut, mis on üheksa võrra enam kui mais. Kalleim elamu leidis ostja 1 100 000 ja odavaim 5000 euro eest.

Juunis müüdi Tallinnas 9 elamukrunti, mis on kolme võrra vähem kui mais. Kalleim krunt võõrandati 400 000 ja odavaim 8200 euro eest.

Nädala pakkumine: Vana-Antsla mõis koos pargi ja järvega

15.07.2011

Tänane nädala pakkumine on Võru maakonnas asuv Vana-Antsla mõis koos pargi ja järvega.

Müügiobjekt:

  • Vana-Antsla mõis, Mõisa kinnistu, Vana-Antsla alevik, Antsla vald, Võru maakond

Pakkumise sihtrühm:

  • Pakkumine on suunatud missioonitundega inimestele kel on võimalus püstitada endale ja perekonnale mälestusmärk aastasadadeks.

Hind:

  • 99 000 €

Tutvustus:

  • Vana-Antsla mõis (saksa k Schloß Anzen ) pärineb keskajast, mil ta kuulus von Uexküllidele ning oli välja ehitatud vasallilinnusena.
  • Mõisat on esmamainitud 1405. aastal.
  • Omanikeringis on enne Teid olnud veel Ake Tott ja pikka aega von Löwensternid. 1883-1919 von Ungern-Sternbergid.
  • Alates 1919 põllutöökool.
  • Kauba sees on palju huvitavat ajalugu ja suur park.

Tehniline info:

  • Riikliku ehitisregistri andmetel asub kinnistul:
    • peahoone, ehitisregistri kood 113002065, suletud netopind 1858,4 m2;
    • võimlahoone (end tall), ehitisregistri kood 113002066, suletud netopind 920,8 m2;
    • hoone end. õllevabrik, ehitisregistri kood 113002069, suletud netopind 874,2 m2.
  • Kinnistul asub 19. sajandil ehitatud maakelder mille kohta andmed ehitisregistris puuduvad.
  • Kinnistul asub mõisapargi koosseisu kuuluv järv.

Müüja:

Pakkumine:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Miks on kruntidel piirangud?

13.07.2011

Üks küsimus: Miks paljudes piirkondades, kus krunte müüakse, on palkmajade ehitus keelatud. Kas see on tuleohutuse eesmärgil?

Vastus: Detailplaneeringuga pannakse paika piirkonna hoonestamise nõuded ja piirangud. Detailplaneering omakorda kujuneb üldplaneeringutest.

Konkreetsete arendusprojektide puhul seatakse sageli ka arendajate ja kohaliku omavalitsuse arhitekti koostöös täiendavaid piiranguid, mille eesmärgiks on see, et ehitatavad majad oleksid piirkonna stiili arvestavad.

Kruntidele väljastatavate tehniliste tingimustena on sagedased näiteks kindlad fassaadinõuded, millisest materjalist ja millised mahus võib kasutada, katusekalded, aia materjali ja kõrguse nõuded.

Selliste nõuete eesmärgiks on hoida piirkonna areng raamides, mis oleks esteetiline ja looks või säilitaks eesmärgiks seatud piirkonna mainet ning koos sellega kinnisvara väärtust.

Majaehitaja.eeArtikli autor on
Eno Pappel
Majaehitaja.ee

Trend ei muutu – endiselt müüb hind ja hea asukoht

13.07.2011

Maa-ameti andmetel tehti juunikuus Tallinnas korteritega 474 tehingut ning keskmiseks ruutmeetri hinnaks kujunes 1030,43 eurot, mis on kümnendiku võrra enam kui möödunud aasta juunis.

„Korterite turg püsib hapras kasvutrendis ja tõusunumbrite taga on peamiselt vastuvõetav hind ning hea asukoht,“ kommenteeris BREM Kinnisvarabüroo juhataja Tarvo Tamme pealinna juunikuiseid korterituru näitajaid.

Tema sõnul on praegu välja kujunenud kindel segment kinnisvaraobjekte ja hinnavahemikke, mille vastu kõige suuremat huvi üles näidatakse. Enim ostuhuvilisi koguvad kesklinna piirkonna kahe- ja kolmetoalised korterid, aga ka magalate väiksemad remonti vajavad korterid.

„Pangad on taas laenuvõimelistele klientidele meelsasti vastu tulema ja mõistliku hinnaga korterid leiavad kiiresti ostjad. Järjekindlalt on vähenenud ka pakkumis- ja tehinguhinna vahe ehk siis müüjad on aru saanud, et kõige olulisem on määrata oma kinnisvarale reaalne turuhind. Mida reaalsem on hind, seda kiiremini korter müüdud saab,“ kommenteeris Tamme.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – müügitehingu vormistamine (3/4)

13.07.2011

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõu, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müügitehingu vormistamisest olukorras, kus müüja ei ole laenuga seotud, kuid ostja soovib ostu finantseerida laenuga.

Täna kirjutame olukorrast, kus nii ostja kui müüja on mõlemad hüpoteegi ja laenuga seotud.

Olukorrast, kus müüja ja ostja mõlemad on hüpoteegi ja laenuga seotud, toimub müügitehingu vormistamine ostja poolt analoogselt eelmisel korral kirjeldatule. Müüja poole peal siiski on mõned erisused, mida tasub tähele panna.

Laenuga seotud müüja

Olukorras, kus müüdavat vara koormab hüpoteek ehk vara tagab müüja võetud laenu tuleb see asi müügitehingu puhul selgelt ümber vormistada. Tõenäoliselt toimub ümbervormistamine nii, et vara hakkab müüja asemel tagama ostja võetavat laenu.

Hüpoteegi üleandmine

Müüja poolt vaadatuna ei ole mõtet hakata vara koormavat hüpoteeki kustutama, sest ka ostjal on hüpoteeki vaja. Seetõttu on mõistlik müüja laenuandjal anda hüpoteek üle ostja laenuandjale.

Eriti lihtsaks muudab selle asjaolu, kui müüjal ja ostjal on sama laenuandja, kuid protsess ei ole olemuslikult keeruline ka juhul, kui laenuandjad on erinevad.

Rahade liikumine

Ostjalt müüjale liikuvate rahade puhul ei ole taas midagi erinevat eelmisel korral kirjeldatud skeemist. Küll on erinev see, kuhu need rahad edasi liiguvad.

Kui müüja müüb maha vara, mis on tema laenu taganud, siis enam kui tõenäoliselt soovib laenuandja, et müüja tagastaks laenu. Seda saab müüja teha rahasumma arvelt, mis talle kinnisvara müügist laekub.

Nagu tavaliselt, siis ei jäta pankurid ühtki liigset riski üles. Lepingu sõlmimisel kirjutatakse kinnisvara ostu-müügilepingusse koheselt sisse, et müüja tagastamata laenu summas tuleb ostjalt laekuv raha koheselt üle kanda müüjale laenu andnud pangale.

Seega ei pruugi ostjalt raha müüjale jõudagi – see liigub koheselt pankurite kätte, et kustutada müüja võetud laen.

Täiendav laenuleping

Olukord on lihtsam siis, kui müügist saadav summa katab kogu müüja laenu ja ehk jääb midagi ülegi. Keerulisem on olukord siis, kui kinnisvara müügist laekub laenusummast vähem raha.

Sellisel juhul soovivad laenuandjad ülesjäänud laenusumma vormistada ümber eluasemelaenust tarbimislaenuks. Viimaseid kahte eristab intressimäär, mis eluasemelaenul on suurusjärgus viis korda madalam.

Soovitused

  • Hüpoteegi kustutamise asemel uuri ostjalt hüpoteegi üleandmise võimalust – see on odavam.
  • Ostja omavahenditest laekuvad summad küsi ettemaksuna või läbi notari deposiitkonto.
  • Kui müügisumma on väiksem, kui Su senine laen, siis arvesta, et vahesumma tuleb ümbervormistada kõrge intressimääraga tarbimislaenuks.
  • Ära nõustu lepingu sõlmimisel ettepanekutega stiilis: „Kirjutame lepingusse nii, ega tegelikult teeme hoopis…“

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame müügitehingu protsessist olukorras, kus müüja on seotud hüpoteegi ja laenuga, kuid ostja soovib osta omavahendite arvelt ehk ilma pangalaenuta.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara“

Statistika: avalikule sektorile lisandub eluruume kiiremini kui erasektorile

12.07.2011

Eluruumide arv kasvab aasta-aastalt vaikselt juurde. See tähendab ka seda, et elaniku kohta on meil järjest enam eluruume. Tähelepanuväärne on, et avaliku sektori omandisse lisandub eluruume kiirema tempoga, kui erasektorisse.

2011. a. alguses oli statistikaameti andmetel Eestis 655 900 eluruumi. Eelmise aasta jooksul lisandus eluruume 2300 ehk 0,35% elamufondi mahust.

Avaliku sektori käes olevate eluruumide arv suurenes 2010. aastal võrreldes olemasoleva mahuga seejuures 0,38% ja eraisikute käes olev elamufond suurenes õige napilt vähem ehk 0,37%.

1000 elaniku kohta on käesoleva 2011. aasta alguse seisuga eluruume 489 ehk ühe eluruumi jaoks on elanike keskmiselt 2,04. Iga Eesti inimese kohta on meil elamispinda 30,1 m2.

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Eluruumide arv (*1000) ja pind (miljon m2)

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Keskmine eluruumi pind elaniku kohta (m2) ja eluruumide arv 1000 elaniku kohta

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Eluruumide omanikud: erasektor, kohalikud omavalitsused, avalik sektor

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tallinn-Tartu-Pärnu: elamispindade turul jätkub hinnatõus

11.07.2011

Elamispindade turg liigub vaikselt. Turuaktiivsus on mõningal määral vähenenud. Hinnad jätkavad vaikset tõusu, mis kõrget inflatsiooni arvestades ei ole sugugi ebaloomulik.

Raske on prognoosida välistest teguritest Eesti elamispindade turule tulevaid mõjutusi, kuid selge on, et Lõuna-Euroopa raskused meist puutumatult mööda ei lähe.

Korteriomanditehingute arv

Korteriomanditehingute arv

2011. aasta alguses saabunud euro andis tagasilöögi kinnisvaratehingute arvus. Teiseks kvartaliks tehingute arv justkui taastus.

Siiski oli tehingute arvu “tagasitulemine” selline, mis jäi turuosaliste ootustele alla. Peaks ju aasta teine kvartal olema aeg, mil turg aktiveerub. Paraku jäi 2011. a. II kvartali tehingute arv eelmise aasta näitajale alla.

Arvestades aga suhtarvuna korteritehingute hulka olemasolevasse korterite hulka tuleb tõdeda, et ega eriti suurt tõusuruumi tehingute arvul ei ole.

2011. a. II kvartalis sõlmiti Eestis kokku 3158 korteriomanditehingut, millest alla poole ehk 1347 tehingut tehti Tallinnas. Tartus toimus tehinguid 290 ja Pärnus 130.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Tehingute arvu languse võib ajada üldise ebakindluse kaela. Ebakindlus on tingitud osalt ikka nii saabunud eurost, kiirest hinnatõusust kõikides sektorites, kui kindlasti ka maailmamajanduse ebastabiilsusest.

Üks põhjus, miks tehingute arv enam ei tõuse võiks olla ka asjaolu, et 2010. aastal oli kinnisvaraturg aktiivne seetõttu, et turul olid ostjatena need inimesed, kel 2008. ja 2009. aastal tehingud tegemata jäid.

Nüüd on kriisiaegne nõudlus rahuldatud ning tehingute arv vastab surutisest väljuva majanduseolukorra tingimustele. Kriisiajal tegemata jäänud tehingutele viitab ka asjaolu, et ülikiired uusarendute müügitempod on tänaseks vaikselt pikenema hakanud.

Eesti korteriomanditehingute arv vähenes 2011. a. II kvartalis võrreldes eelmise aastaga 5%. Tallinna tehingute aastane vähenemine oli seejuures 6% ja Pärnus 13%.

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Korteriomanditehingute keskmine hind, €/m2

Eesti keskmine korteriomanditehingute hind tõepoolest ei näita liiga suurt tõusu. 2011. a. II kvartali keskmine korteriomanditehingute keskmine hind oli 703 €/m2.

Tallinna keskmine ruutmeetrihind ületas üle kahe aasta taaskord 1000 € piiri ja jõudis 1033 euroni.

Tartu korteritehingute keskmine hind oli aasta II kvartalis 866 €/m2 ja Pärnus 716 €/m2.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

 

Pessimistid ei taha kuulda võtta, et korterite hinnad on tõusnud ja jätkuvalt tõusmas. Siiski tuleb tõdeda, et suuremate tõmbekeskuste ehk Tallinna-Tartu korteritehingud väga selgelt tõusevad. Pärnu tehinguhinnad väiksemale turule omaselt kõiguvad suuremas skaalas ning ei oma veel väga kindlat liikumissuunda.

Eesti korteriomanditehingute keskmine tehinguhind on peamiselt Tallinna-Tartu toel tõusnud 2011. a. II kvartaliks aastaga 11%.

Tallinna hinnad on seejuures tõusnud 10% ja Tartus 13%.

Pärnu hinnatase on eelmise aasta tasemel. Siin aga tuleb mängu Pärnu turu väiksus, mis tähendab seda, et tehingute struktuur mõjutab keskmist hinda väga oluliselt.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Korteriomanditehingute tipphinnad jäid Eesti-Tallinna-Tartu-Pärnu näitel 2007. aasta esimesse või teise kvartalisse. Tänase seisuga, kus hinnatasemed on tõusma hakanud, on vahe kunagise tipphinna ja tänase vara väärtuse vahel korterite hinnatõusu tõttu kahanemas.

Kõige kiiremini liigub kunagise hinnatasemel suunas Tartu korterite keskmine hind. Tartu korterite tänane hinnatase on kunagisest tipphinnast 28% allpool.

Ärgu tartlased pahandagu, kuid siiski oleks loogilisem see, kui pealinna kui suurima majanduskeskuse hinnatase liiguks muudest piirkondadest eespool.

Tallinna hinnatase on kunagisest tipust 38% ja Pärnus 49% allpool. Eesti keskmine korterite tehinguhind on nelja aasta tagusest ajast 42% allpool.

Kokkuvõtteks

2011. a. I kvartali kinnisvaraturu liikumised määras paljuski eur saabumine. II kvartaliks on inimesed uue valuutakursiga mingil määral juba harjunud.

Aasta teise kvartali turgu määras paljus ebakindlus ja kiire hinnatõus kõikides majandussektorites.

Mööda ei saa ka vaadata ebakindlusest Lõuna-Euroopas, mis kaudselt oma mõju ka siinsele kinnisvaraturule omab.

Kui välismaised tegurid siiski korra ära unustada, siis sisemaised faktorid lubavad kinnisvaraturule ja eelkõige elamispindade sektorile stabiilset liigsete hüpeteta arengut. Mõningaid tagasilööke võime ehk sel aastal näha uusarenduste turul, kus uusi projekte lisandub kui seeni peale vihma.

Siiski võib tänaste numbrite alusel eeldada, et kui tagasilööke ses vallas tulebki, siis väga fataalseks need kellelegi ei saa.

1 2 3 … 1,395 1,396 1,397 … 1,555 1,556 1,557