Предложение на квартирном рынке растет

По данным портала недвижимости KV.EE предложение на квартирном рынке растет, но не везде в Эстонии.  В регионах, где предложение растет, также ширится покупательский выбор.

Рост предложения совсем не означает давления на цены в сторону понижения, так как на региональном уровне спрос может превзойти предложение.

За прошлый год на портале недвижимости KV.EE  число продаваемых квартир по Эстонии в среднем увеличилось на 11% и составило  в мае этого года 18 169.

За год число заявок больше всего увеличилось в Таллинне — на 18%. Доля заявок от их общего числа больше всего увеличилась в Пыльва (36%), Нарве (24%) и Рапла (26%).

Наибольший спад к предыдущему году составил 33% в Вырумаа и 12% в Тарту.

Подробнее о происходящем на рынке недвижимости Эстонии — на портале KV.EE.

Число заявок, шт.
05.2010 05.2011 Изменение, %
Эстония 16 383 18 169 11%
Хаапсалу 305 286 -6%
Йыгева 140 138 -1%
Курессааре 150 143 -5%
Нарва 138 171 24%
Пайде 82 97 18%
Пыльва 66 90 36%
Пярну 1 317 1 247 -5%
Раквере 165 194 18%
Раплаский уезд 54 68 26%
Таллинн 7 480 8 826 18%
Тарту 2 679 2 353 -12%
Валга 154 178 16%
Вильянди 330 385 17%
Выру 253 169 -33%

 

Ober-Haus: hinnaindeks 06/2011

Ober-Hausi Hinnaindeks juuni 2011Ober-Hausi Kinnisvara korterite hinnaindeks näitab, et 2011. aasta mais langes keskmine pinnaühiku hind võrreldes eelmise kuuga 4,1%, olles aprillis kasvanud 8,5%. Aprillis olid järsu tõusu põhjuseks üksikud Tallinna Kesklinnas turu keskmisest oluliselt kõrgema hinnaga toimunud tehingud. Kuna turg on suhteliselt õhuke, siis võib juba ainult paar tehingut statistikat oluliselt mõjutada.

Tallinnas langes mais võrreldes aprilliga keskmine ruutmeetri hind 2,3% (keskmine hind 1023,3 €/m²). Linnaositi oli suurim langus Kesklinna linnaosas, kus keskmine pinnaühiku hind oli 22% väiksem kui aprillis.

Tuleb märkida, et aprilli kõrgem pinnaühiku hind oli tingitud mõne üksiku tehingu oluliselt kõrgemast keskmistest hinnast ja selline hinna kõikumine ei näita Kesklinna korterituru trendi. Lasnamäe hinnad olid võrreldes aprilliga stabiilsed, Mustamäe keskmine ruutmeetri hind kasvas 8,4%. Ka Tartu keskmine ruutmeetri hind võrreldes eelmise kuuga ei muutunud.

12 piirkonna summeeritud korteriomandite tehingute arv kasvas mais aprilliga võrreldes 5%, toimus 640 tehingut. 2010. aasta maiga võrreldes on kaalutud keskmise pinnaühiku hind tõusnud indeksi järgi 6,1%, kuid on turu absoluutsest tipust 2007. aasta kevadel 40,6% madalam.

Ober-Hausi Hinnaindeksi kalkuleerimise meetodid

Hinnaindeks baseerub Maa-ameti avalikul statistikal ja katab eraldi kõiki Tallinna linnaosasid, lisaks Tartut, Pärnut, Jõhvit ja Narvat (kokku 5 linna) ning võtab arvesse, et eri piirkondades tehakse erinev arv tehinguid. Indeksi presenteerimise alguspunktiks on jaanuar 2004.

Lisadena graafikutes toodud pinnaühiku hinna muutus ei tähenda üheselt kõikide korterite ühtlast hinnaliikumist tervikuna, kuna keskmise arvutamisel ei ole tehingute struktuur kunagi ühesugune, vaid varieerub kuust kuusse.

Rain Rätt
Analüütik

Statistika: ehitushinnaindeks näitab tõusu

Ehitushinnaindeks oli põhjas 2010. a. alguses. Sealt alates on indeks vaikselt tõusnud.

2011. a. I kvartalis näitas ehitushinnaindeks statistikaameti andmetel 169,5 punkti ehk aastaga oli indeks tõusnud 1,5%.

Indeksi komponetidest kõige enam on traditsiooniliselt tõusnud tööjõukulu, mis indeksi alusel on aastaga kallinenud 4,9%.

Hoonetüübiti indeksi muutustel olulist vahet ei ole. Kõige enam siiski on kallimaks muutunud eramute ehitamine. Eramuindeks on aastaga kasvanud 2%.

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeks, 1997. a. = 100

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Ehitushinnaindeksi muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Tihe konkurents korteriturul nõuab turuuuringute tegemist

konkurentsElamispindade pakkumiste hulk kasvab kiiresti kuust-kuusse. Täna on kolmandik Tallinna korteripakkumistest ehk üle 400 korteripakkumise koondunud kesklinna linnaossa, kus konkurents on kõige tihedam.

Tihe konkurents ei tähenda seda, et kesklinnas rohkem kortereid arendada ei oleks vaja. Kesklinnas arenduskõlbulikku krunti omav kinnisvaraomanik peab lihtsalt selgeks tegema, millistes turu segmentides on tegemist selge ülepakkumisega ning kus on nišš, mis võimaldab kasumist teenida.

Nö tavapärane konkurentidest eristumine, kus arendaja väidab, et tema tugevaim külg on väga hea asukoht ja väga hea ehituskvaliteet, jääb napiks. Ükski arendaja ei väida, et tema teeb kehva asukohta halvakvaliteedilise maja.

Millised on võimalused konkurentsidest eristuda? Esmalt peaks eristama kahte dimensiooni – üks teema on see, mis on pakkumises ja teine see, millise kaubaga tehakse tehinguid. Uurima peab, milline nišš on täitamata ning kus on võimalik teha müügikäivet.

  • Uurima peaks, kui suured korterid on turul. Kas need on ühetoalised või 5-toalised? Või midagi vahepealset?
  • Või, kas näiteks 2-toalised korterid on tagasihoidlikud 40- või liialdusse kalduvalt 60-ruutmeetrilised?
  • Omaette teema on korteri viimistlusmaterjalide valik, mis taas on kõikidel arendajatel kui mitte väga hea, siis vähemalt üle keskmise. Kas pakkuda klientidele veel kõrgema kvaliteeditasemega ehk kallimat materjalivalikut? Või leida alternatiivina näiteks osav disainer, kes ka pisut odavamate materjalidega suurepärase tulemuse saavutab?
  • Mis kuulub korteri sisustusse – kas peaks minema põhjamaade teed, kus köögimööbel ja seinakapid on korteri standardvarustuses või tulla turule sootuks karbi kujul korterite pakkumisega?
  • Kas panipaiga ja parkimiskoha hind liita korteri hinnale ja pakkuda kliendile lõpphinda, millele midagi ei lisandu? Või võita ostjate esmane tähelepanu  madala hinnaga, millele lisandu kümmekond tuhat eurot lisakulusid?
  • Kuidas mängida hinnaga? Kas pakkuda kliendile „kallist“ panipaika, mille ta kindlasti ostma peab  ja „odavat“ korterit? Või peita osa panipaiga hinnast korteri hinna sisse, et lisakulutused emotsionaalselt vastuvõetamatud ei oleks? Samad küsimused parkimiskohtade kohta.

Eristuvate külgede väljakujundamisel on võimalik lähtuda printsiibist, et „teeme nii nagu saab ja hea tundub“. Alternatiivne võimalus on uurida turult, mis turul toimub, mida konkurendid teevad, kus on konkurentsiga täitmata nišš, mille peale konkurendid pole veel tulnud, kuidas  konkurendid tooteid hinnastavad…?

Kõiges on keeruline kõige parem olla. Arendaja peab leidma enda konkurentsieelise, mille poolest ta võistlejatest selgelt eristub. Eristuvaks küljeks võib olla hind, uute tehnoloogiliste lahenduste kasutamine vms. Asukoht ja kvaliteet on eristuvad konkurentsieelised väga harvadel juhtudel, sest need on väidetavalt kõikidel arendajatel kõige paremad.

Konkurentsieelise leidmiseks tuleb turgu uurida ja leida teevad konkurendid. See aitab leida turul täitmata nišši. Tühja nišši leidmine võimaldab kasumlikku äri ajada ka muidu tiheda konkurentsiga turul.

LVM Kinnisvara: topeltkuulutus on ebaprofessionaalne

Tõsiselt uue kodu otsingutesse süvenev ostja märkab üsna pea, et ühtesid ja samasid kortereid pakuvad ühed ja samad kinnisvaramaaklerid portaalides mitmel korral.

Tõsi, pakkumised võivad olla pisut erinevad. Erinev võib olla kuulutuse juurde lisatud esimene pilt, tubade arv või kaugus Tallinnast (Pärnusse on 18 km vähem, kui maanteeameti andmetel), kuid täpsemal vaatlusel on näha, et tegemist on ühe ja sama objektiga.

Miks topeltkuulutus on ebaprofessionaalne?

Topeltkuulutus on ebaprofessionaalne, sest:

  1. põhjustab väärarusaamade tekkimist ostjates – jääb vale mulje pakkumiste arvust;
  2. soodustab arusaamatuste tekkimist kokkulepete sõlmimisel – korter saab ikka ja ainult olla kas 1- või 2-toaline;
  3. moonutab kinnisvaraturgu – moonutab statistikat ja seeläbi järeldusi;
  4. diskrediteerib eriala head nime.

Näide topeltkuulutusest:

Müügikuulutus 1.0 (C24, 05.06.11)

Müügikuulutus 1.1 (C24, 05.06.11)

.

P.S. Hetkel absoluutne tipp! Üht ja sama objekti pakub kinnisvaramaakler 5 erineval moel.

 LVM Kinnisvara
Artikli allikas on LVM Kinnisvara blogi

Pakkumisi ja huvilisi liigub kinnisvaraturul palju

„Kuigi signaalid kinnisvaraturu arengute kohta on tihti üsna vastukäivad, võib siiski täheldada turu aktiviseerumist vähemasti pakkumiste ja ostuhuviliste osas,“ ütles BREM Kinnisvarabüroo maakler Anna Mendus.

Menduse selgituste kohaselt on praegu välja kujunenud üsna kindlad kinnisvaraobjektid ja hinnavahemikud, mille vastu kliendid huvi üles näitavad ning on valmis tehinguid tegema.

„Eestimaalased tunnevad huvi ja on valmis ostma suuri, kolmetoalisi kortereid uues majas, maksimaalse hinnaga kuni 95 000 eurot,“ rääkis Mendus.

Samuti otsitakse maakleri sõnul odavaid väiksemaid ja remonti vajavaid kortereid Mustamäel, Lasnamäel ning Õismäel, hinnaga kuni 38 000 eurot.

Ostjate huviorbiidil on ka paarismajad ja ridaelamud Pirital, Kakumäel, Viimsis ning Haaberstis, hinnaga 95 000 – 195 000 eurot.

Hästi leiavad ostjad ka kahe- ja kolmetoalised renoveeritud korterid kesklinnas, hinnaga 63 000 – 83 000 eurot.

„Venemaalt pärit ostjad otsivad suuri, kvaliteetse siseviimistlusega kortereid eksklusiivses majas, kusjuures hind ei ole eriti oluline, kui korter ostjale meeldib,“ kirjeldas Mendus.

Vene ostja on huvitatud ka suurtest arendusprojektidest, nagu näiteks ärihooned Tallinna piirkonnas. Samuti huvitutakse vanalinna üürikorteritest, soovitavalt Raekoja platsi läheduses.

„Mitmed soomlastest kliendid on soovinud odavat, kuni 320 eurost üürikorterit Vanalinnas, kuid taoline soov on ebareaalne,“ ütles Mendus.

BREM KinnisvarabürooArtikli autor on
Tarvo Tamme
BREM Kinnisvarabüroo

Nädala pakkumine: pumbamaja Karksi vallas

Tänane nädala pakkumine on pumbamaja Karksi vallas.

Karksi-Nuia paisjärvMüügiobjekt:

  • Pumba kinnistu, Karksi vald, Viljandi maakond.

Pakkumise sihtrühm:

  • Pakkumine on suunatud neile, kes otsivad suvilat järve ääres, kes hindavad privaatsust ja vaikust.
  • Samuti sobib kalamehele, kes soovib otse oma suvila kõrvalt paadiga järvele sõita.

Hind:

  • 15 000 €

Tutvustus:

  • Objekti unikaalsus seisnebki selles, et asub Karksi ürgorus, Karksi paisjärve kaldal, on vägagi looduskaunis koht ja väga privaatne koht.
  • Naabreid sinna kõrvale ei teki kunagi, kuna sellesse piirkonda uusi ehitisi ei lubata kunagi rajada.
  • Madal hind.

Tehniline info:

  • Hoone pindala ca 70 m2, maatüki suurus 707 m2.
  • Naabrid eemal, krundilt naabreid ei paista.
  • Ümbusesse ehitada enam ei saa, sest asub üle-Euroopalise tähtsusega maastikukaitse alal.

Müüja:

Adaur.ee “Nädala pakkumine” on rubriik, mis tutvustab omapäraseid kinnisvarapakkumisi. Kui soovid, et Sinu unikaalse iseloomuga pakkumine ilmuks rubriigis “Nädala pakkumine“, siis täida palun Nädala pakkumise vorm. Adaur.ee toimetus jätab enesele siiski õiguse pakkumist mitte avaldada.

Külmutatud projektid sulavad aeglaselt

Kruntide ja korterite arvu, mille arendamine pärast kinnisvaramulli lõhkemist pooleli jäi, ei tea ilmselt keegi, kuid ainuüksi arendusprojektide hulka võib mõõta sadades. Enamik neist ei ole veel uut tuult tiibadesse saanud.

Kinnisvaraspetsialistide hinnangul on viimase aasta jooksul arendustegevus jätkunud eelkõige korterite turul Tallinna kesklinnas ja selle lähipiirkonnas. Asukohast tulenevalt on seal riskid oluliselt väiksemad kui põllupealsetes uuselamurajoonides. “Aktiivsus pealinnas on loomulik, sest tegemist on kõige kallima ja seega enim kasumi teenimise võimalust pakkuva piirkonnaga, kus lisaks on keskmisest kõrgem likviidsus,” ütles Tõnu Toompark Adaur Grupist.

Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt selgitas, et massilist kinnisvaraarendust piirab Tallinnas pigem ostujõud, sest ainuüksi kesklinnas on detailplaneeringuid tuhandetele korteritele, seega maast puudust ei ole. Kuna tarbija on praeguses majandussituatsioonis Räti ütlusel hinnatundlik, siis eriti äärelinna arendusprojektide müük sõltub paljuski pakutavast hinnatasemest. Äärelinnas on arendaja jaoks edukaks müügiks vajalik hinnatase üldjuhul 850-1200 eurot/m2, kesklinnas ja selle lähipiirkonnas 1400-1900 eurot/m2.”

Võrreldes buumi tippajaga 2007. aasta kevadel on näiteks Tallinnas korterite hinnalangus olnud 40-50%. Tallinna kesklinnas oli buumi ajal uute korterite hinnatase tavaliselt 2500-4000 eurot/m2, siis nüüd on hinnatase 1700-2500 eurot/m2. Äärelinna korterite keskmised hinnad uutel alustatud projektidel on langenud 1200-1300 eurot/m2 suurusjärku, buumi ajal alustatud projektide puhul on võimalik ka alla 1000 eurot/m2 hinnaga uus elamispind leida, kuid sellised pakkumisi jääb kiiresti järjest vähemaks. Kõige rohkem on langenud n-ö põllupealsete elamumaa kruntide hinnad.

Pangad lubavad turule vähe uusi projekte. Massilist kinnisvaraarengut piirab praegu euro tulekust tingitud toidukorvi ja kütuse tugev kallinemine ning kahtlused elektri hinnas.

Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman märkis, et need, kellel oli majanduslanguses ressurssi oma projektid külmutada, tegid seda. “Kõige lihtsam on muidugi külmutada maad võimalusega sellele hiljem uus, vähemlennukam projekt lasta teha,” nentis ta. “Aga paljud arendusprojektidest on praegu pankade kontrolli all, kes on oma vara suhtes väga tähelepanelikud. Uusi projekte tilgutatakse turule suhteliselt aeglaselt ja see on tore, kuna kogu buumijärgse jäägi korraga turule paiskamine tekitaks suure ülepakkumise.”

Sooman tõi näitena panga kontrolli all olnud korterelamu aadressil Juurdeveo 19, mille pindu hakati müüma alles paar nädalat tagasi. “Vaikselt lõpetati seal tööd, tehti maja “söödavaks” ning algas sujuv müük. See on hea näide, kuidas veidi uppiläinud äri uue omaniku all taas turule tuleb.”

Uued arendused tehakse lihtsamad. Toomparki hinnangul paistab selgelt uute projektide juures välja, et kesklinnast kaugemad projektid on projekteeritud lihtsamaks ja odavamaks, kui nad ehk veel kriisiaastate alguses olid. Sisemised ruumilahendused aga vaadatakse arendusettevõtetes vägagi kriitilise pilguga üle, et toonased lohakusvead kõrvaldada. “Enamik uusi, 2009.-2011. aastal alustatud arendusprojekte on müünud päris tempokalt. Siiski mütsiga lüüa ei tohiks, sest praegused kliendid on väga kriitilised ja nõudlikud,” ütles ta.

“Pole mõtet ju pakkuda, kui tahtjaid pole,” nentis Sooman. “Ainus, kes kõiki oma projekte raskel ajal ei külmutanud, oli Merko Ehitus, sest nemad suutsid hoida kvaliteedimärki ja mitte lihtsalt müüa oma projekte masu ajal, vaid teha seda ka teistest kallimalt.”

Kuna buumi ajal toimus Räti sõnul kohati metsik arendustegevus, siis hoiatas ta, et ostja peab kõigepealt veenduma ehitise seaduslikkuses. Uurima peab detailplaneeringut, ehitus- ja kasutusluba, liitumisi tehnovõrkudega ja muidugi ehitise kvaliteeti.

Kinnisvaraturul uued pidurid

Tänavu märtsis ja aprillis tehti Tallinnas 10% vähem korteriomanditehinguid kui aasta tagasi samal ajal.

“Kus on loogika, kui pangad annavad taas lõdvemalt laenu, oleme saanud euro ning SKP on tõusuteel?” esitas Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Soomann küsimuse.

“Tegelikult on toidukorv lihtsalt nii palju kallimaks läinud, et inimesed ootavad praegu sügist, mil on näha, kas hinnatõus saab läbi ja palju tõuseb elektri hind. Sel aastal tabas meid täiesti uus põhjus, mis ehmatas inimesi,” arvas ta.

Samal arvamusel on ka Ober-Hausi Kinnisvara analüütik Rain Rätt, kes ütles, et tänavu sügisel-talvel on selge, kes praegustest arendajatest on turusituatsiooni ja arendusriske adekvaatselt hinnanud.

Eluasemeturgu hakkab mõjutama uute korterite pakkumiste kasv, laenudega seotud Euribori ja eluaseme sundkulutuste tõus.

Üks küsimus

Millised masu ajal seisma jäänud arendused on jälle hoo sisse saanud?

Aivar Roosik, ASi DTZ Kinnisvaraekspert maaklerteenuste direktor

Selliseid arendusi on nii Tallinna, Tartu kui ka Pärnu lähiümbruses piisavalt. Edukaks on osutunud arendused, mis sattusid raskustesse arendaja vähese kogemuse tõttu, kuid paiknevad piirkondades, mille vastu on ostuhuvi olemas. Kui uus arendaja on suutnud need korralikult lõpuni ehitada ning sealjuures osanud arvestada turuväärtusega, siis on korterid ka edukalt müüdud. Hea näitena võib tuua korterelamud Rae vallas, Järvekülas Kaare teel ja ridaelamud Saue vallas Alliku külas Tammele tänaval.

Agur Tammistu, OÜ 1Partner Kinnisvaragrupp elamispindade osakonnajuht

Majandusliku madalseisu ajal seiskunud, kuid nüüd taasalustatud elamuehitused on NCC Pärnaõue, Kogeri Sipelgapesa, Kogeri Kuldala, YIT Mäekalda. Praegu on nendes arendustes pakutavate korterite hinnad kohati kuni 30% madalamad buumi tipu hindadest.

 

KVuudised.ee: Toompark ei võtaks majanduskasvu kinnisvaraturu aluseks

KVuudised.ee päris Adaur Grupi analüütikult, Tõnu Toompargilt, kuidas ta hindab Eesti 8-protsendilise majanduskasvu mõju kinnisvaraturule esimeses kvartalis, mille peale analüütik osutas, et ta ei võtaks hindamiseks sugugi aluseks majanduskasvu.

Toompark ütles, et kui suvi tuleb kuum nagu eelminegi, siis tegelevad inimesed rohkem rannamõnude nautimisega, kui kinnisvara soetamise küsimustega.

“Ma ei oska enda tänase teadmisega näha, mis peaks eufooria põhjus olema. Hinnatasemed on tõusnud ja liiga lihtne ostjatel ei ole,” osutas ta.

Samas märkis analüütik, et kui pangad hakkavad ükskord siiski enam laenu andma, siis see võiks olla tegur, mis tehingute arvu tõstab. “Siiani seda laenude väljastamise kasvu liiga palju näha ei ole olnud.”

Ta lisas ka, et kevadel ja sügisel tehakse selgelt rohkem tehinguid ning turg on aktiivsem kui talvel ja suvel.

Rime Kinnisvara esitleb kinnisvara pärleid Tallinna vanalinnas – Pärli Majad

Rime Kinnisvara alustas Tallinna vanalinnas asuva eksklusiivse arendusprojekti Pärli Maja müümisega. Nii seest kui ka väljast väga põhjalikult renoveeritud majadesse Pikk tänav 1/ Nunne tänav 2 / Lai tänav 2 ja Pikk tänav 3 esimestele korrustele on planeeritud kohviku-, toitlustus- ja äripinnad ning ülemistele luksuslikud korterid.

Tallinlastele oli Pikk tänav 1 maja tuntud kui Pärli kohviku maja, mis oli kuulus oma suurepäraste kondiitritoodetega ja hiilgas kolme saaliga. Peale kohviku sulgemist on maja olnud ajahamba pureda, kuid nüüd on hoone läbimas täielikku uuenduskuuri, et suve lõpuks saaks sellest taas Pärl Pikal tänaval.

Läbimõeldud terviklik renoveerimisprojekt säilitas vanalinnale omast väärtuslikku ja väärikat arhitektuuri, arvestades samaaegselt kaasaegsete normide ja vajadustega. Sisekujunduslahendused on loodud Eesti tippdisainerite ladvikusse kuuluvate Vaikla Disain sisearhitektide poolt.

Kavandatud lahendus jagab hoone kolme ossa. Alumine korrus avatakse taas linnarahvale toitlustuse ja vabaaja veetmise kohana, keskmistele korrustele planeeritakse äriruume ning kõige ülemised korrused saavad koduks neile, kes soovivad päikeselisel hommikul ärgates näha vanalinna punaseid katuseid ja tornitippe ning suunduda peale hommikukohvi joomist asjatoimetusi ajama puhanud ning õnnelikena.

Ka Pikk tänav 3 maja on väärika ajaloo ning suure arhitektuurilise väärtusega. Sarnaselt Pikk tänav 1 majale, on ka Pikk 3 terviklikult renoveeritud. Esimene korrus on planeeritud äripinna jaoks, kõrgemad korrused suurte ja eksklusiivsete korterite päralt.

Mõlemas majas on kokku 15 korterit ja tuhatkond ruutmeetrit äripindu.

Ober-Haus: Tartlased müüvad kõrgete kommunaalkuludega korterid maha

Ober-HausVõrreldes eelmise aasta kevadega on Tartus korterite tehingute arv, rahaline maht ja pinnaühiku hind mõõdukas tõusutrendis. Samas on alates käesoleva aasta algusest kasvanud müügipakkumiste hulk, kuigi korterite pakkumishindades viimase aasta jooksul olulist muutust ei ole.

Sarnaselt eramute ja kruntide turuga jätkub korterite hindade diferentseerumine täpsemast asukohast ja kvaliteedist lähtuvalt.

Keskmise tehingu- ja pinnaühiku hinnatõusu põhjuseks on eelkõige tehingud hinnatud asukohas paiknevate heas korras objektidega. Tartu korteriturul ei soovita üldjuhul osta halvas seisukorras ja olulisi investeeringuid nõudvaid elamispindu. Pakkumiste hulka on lähiperspektiivis suurendamas taas mitmed planeeritavad uute korterite arendusprojektid.

Vastupidiselt üldisele arvamusele ei ole vähemalt reaalsete tehingute baasil käesoleva aasta kevadel välismaalaste osakaal Tartu korteriturul kasvanud.

Varasemast enam on eelkõige Tartu kesklinnas ostjate jaoks oluliseks muutunud kindla parkimiskoha olemasolu korteri juures.

Tartu kesklinna piirkonnas on enamik tehinguid toimunud hinnavahemikus 800 – 1 300 €/m², äärelinnas 550 – 750 €/m².

Viimaste kuude jooksul on märgata trendi müüa tõenäoliselt kõrgete kommunaalkuludega korter ja osta linnalähedane elamiskõlbulik, kuid remontivajav eramu või aastaringselt kasutatav suvila.

Kuna üldine korteriturg sõltub siiski kohalikust tarbijast ja ostujõust, siis pakkusid potentsiaalsetele ostjatele huvi eelkõige odavama hinnaklassi korterid kesklinna läheduses, kuid märkimisväärne on endiselt huvi ka keskmisest oluliselt kallimate eksklusiivsete kesklinna korterite vastu.

Seoses euro tulekuga kasvasid paljude müüjate lootused sooritada tehing käesoleva aasta esimesel poolel oluliselt kõrgema hinnaga kui sügisel, kuid potentsiaalsed ostjad ei ole hinnatõusuga kaasa läinud ning enne tehingu sooritamist soovitakse järjest rohkem konsulteerida kinnisvaraturgu tundvate spetsialistidega.

Käesoleval aastal võivad eluasemeturgu hakata oluliselt mõjutama intressi- ja eluaseme sundkulutuste tõus.

Rain Rätt
Ober-Hausi Kinnisvara AS
Kinnisvarahindaja/Analüütik
rain.ratt@ober-haus.com

Nõuanne: Kuidas müüa kinnisvara – läbirääkimised ostjaga

Jätkame KV.EE rubriigiga, kus anname nõua, kuidas müüa kinnisvara. Eelmisel korral kirjutasime müüdavate ruumide ettevalmistusest ja nende ülevaatusest. Täna kirjutame läbirääkismistest ostjaga.

Läbirääkimised ostjaga on tähtis protsess. Selle käigus tuleb kokku leppida mõned olulised punktid, kuid mis kõige tähtsam – kokku tuleb leppida hinnaküsimus.

Sissejääv mööbel ja muu vara

Esimene asi, milles kokku peaks leppima on korterisse või majja jääv mööbel. Mille võtab müüja enda lahkumisel kaasa ja mis jääb paigale?

Iseenesest tundub loogiline, et näiteks sisseehitatud mööbel jääb müüdavasse korterisse sisse. Siiski oleks mõistlik see kirjalikult fikseerida, sest erinevate inimeste loogika keerdkäigud ei pruugi samas suunas kulgeda.

Lepingu sõlmimise aeg

Kui eeldada, et läbirääkimised kulgevad positiivses õhkkonnas, siis tuleb kokku leppida notariaalse lepingu sõlmimise aeg. Tänapäeval ei ole notariaalse lepingu sõlmimiseks aja leidmine enam probleem.

Notaribürood siiski soovivad tehingu andmeid kaks päeva enne tehingu toimumist kätte saada, et leping rahulikult ette valmistada.

Kui ostu-müügilepinguga kaasneb müüja hüpoteegi kustutamine, üleandmine või seadmine, siis on mängus tõenäoliselt ka pank. Sel juhul on tõenäoline, et hoopis pank tahab välja pakkuda omalt poolt notaribüroo ja aja, kus ja millal leping sõlmida.

Valduse üleandmine

Valdus on tegelik võim asja üle. Valduse üleandmine on piltlikult moment, kus müüja annab võtmed ostjale üle ja ostja saab vara enda kasutusse.

Kokku tuleb leppida, kas võtmete üleandmine toimub enne notariaalse lepingu sõlmimist, notariaalse lepingu sõlmimise ajal või peale notariaalse lepingu sõlmimist.

Siin peab arvestama asjaoluga, et vara säilumise eest vastutab see, kelle valduses see on. Ehk kui lepitakse kokku valduse üleandmises kolm kuud peale notariaalse lepingu sõlmimist ja vahepealsel ajal maja maha põleb, siis on müüja selle eest vastutav.

Valduse üleandmise moment on see aeg, milleni reeglina müüja maksab kommunaalkulud ning millest edasi hakkab neid kulusid kandma ostja.

Hinnaläbirääkimised

Hinnaläbirääkimised on oluliseim teema, mille taha enamus tehingute toimumisi jääb. Sa ei tohiks end tunda solvatuna sellest, kui ostja pakub Sulle esialgu küsitust väiksema summa. Ostja oleks rumal, kui ta hinda alla ei küsiks.

Müüja peab arvestama hinna ja hinnaläbirääkimiste paindlikkuse juures sellega, kui palju tal on olnud ostuhuvilisi, kes on vara vastu huvi tundnud.

Samuti sellega, kui kiiresti on tal vaja vara müüa ja kas ta eelistab saada täna pisut väiksema summa müüjalt kindlalt kätte, selle asemel, et riskida püüda kõrgemat hinda, mis aga ei pruugi realiseeruda.

Tehingukulud

Hinnaläbirääkimistega seonduvad tehingu läbiviimise kulud. Nendeks kuludeks on notaritasud ja riigilõivud. Kui varal on hüpoteek, siis ka selle kustutamise, üleandmise või seadmise kulud.

Üldine tava on, et ostu-müügitehinguga seonduvad kulud kannavad pooled võrdselt. Finantseerimisega seonduvad kulud, nt hüpoteegi seadmisega seonduvad kulud katab sellest huvitatud pool ehk ostja.

Kui aga müüdaval varal on hüpoteek, mida ostja ei vaja ning ostja soovib hüpoteegi kustutamist, siis peaks selle kulu katma müüja.

Ranget reeglit siin siiski ei ole. Kulude kandmises võivad pooled kokku leppida nii ja teisiti.

Soovitused

  • Lepi kokku tehinguga hõlmatav vara – mööbel ja muu kohalejääv vara.
  • Lepingu sõlmimise aja ja koha juures lepi kindlasti kokku valduse üleandmise aeg.
  • Hinnaläbirääkimiste juures lepi kokku tehingukulude jagamise põhimõtetes.

Nõuanderubriigi järgmises peatükis kirjutame müügitehingu protsessist erinevate finantseerimisskeemide puhul.

Vaata lisaks, mida soovitavad KV.EE nõuanded või konkreetsemalt postituste sarja “Kuidas müüa kinnisvara“.

Eelmised nõuanded sarjast “Kuidas müüa kinnisvara

Toompark: hea, kui pääseme 10% suuruse ehitushinna tõusuga

Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark rääkis, et ehitushindade kasv on kiire ning olukorras, kus tootjad tahavad hinda tõsta ja tarbijad on sellega leppinud, pole 10protsendine hinnatõus kõige hullem.

“Elamuehituse turg on praegu üsna aktiivne. Uusi maju ehitatakse palju, kuid peamiselt Tallinnas ja selle lähistel. Senised müügitempod lubavad ehitusmahu tõusu ses sektoris suurusjärku 15-20% aastas ikka, rääkis Toompark.

“Äripindade ehituse maht on tagasihoidlik. Seal on veel üksjagu ressurssi, mille kasutamist saab uue ehitamise asemel optimeerida. Mitteeluruumide ehituselt oleks tore käesolevaks aastaks oodata eelmise aasta taset või nappi kasvu 5-10%,” lisas Toompark.

http://www.ehitusuudised.net/article/2011/5/31/toompark-hea-kui-paaseme-10-suuruse-ehitushinna-tousuga

Kõige lühem artikkel: kas elamumaa maamaksuvabastus mõjutab elamimspindade turgu?

MaamaksEi, ei mõjuta.

Statistika: eraisikute hoiused kasvasid aastaga 9%

Eesti eraisikutel oli Eesti Panga andmetel 2011. a. I kvartali lõpuks pangahoiuseid 4,3 miljardi krooni väärtuses.

Äriühingutel oli hoiuseid 4,7 miljardi krooni väärtuses.

Aastaga on eraisiku hoiuste maht suurenenud 9% võrra. Äriühingute hoiused on aastataguse ajaga samal tasemel.

Eraisikute ja äriühingute hoiuste jääk, miljon €

Eraisikute ja äriühingute hoiuste jääk, miljon €

Eraisikute laenujäägi ja laenukäibe suhe hoiuste jääki, %

Eraisikute laenujäägi ja laenukäibe suhe hoiuste jääki, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!