Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Statistika: korteriomanditehingute väärtus tõusis aastaga 27%

2012. a. II kvartalis tehti maa-ameti andmetel Eestis 3909 korteriomanditehingut.

Tegemist on aastatagusest näitajast 24% kõrgema numbriga. See kinnitab tõdemust, et 2012. aasta elamispindade turg on olnud vägagi tehinguterohke.

Tehingute arvu kõrval on jõudsalt kasvanud ka tehingute väärtus. 2012. a. II kvartali korteritehingute koguväärtus oli 167 miljonit eurot ehk eelmise aasta võrdlusperioodist 27 % enam.

Tehingute koguväärtuse üheks teguriks on kindlasti uute korteritega tehtud tehingute rohke arv, mis küll puudutab eelkõige Tallinnat ja Harjumaad.

Keskmise korteritehingu ruutmeetrihind tõusis 2012. a. II kvartaliks 751 euro peale, mis aastaseks kasvuks teeb 6,9%.

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja arv (parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Korteriomanditehingute väärtus (mln €, vasak telg) ja keskmine hind (€/m2, parem telg)

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Economic Growth In Estonia Continues, But Slows In Q2 2012

According to a recent report on the Statistics Estonia site, economic growth in Estonia grew by two per cent y-o-y to Q2 2012.

However, GDP only grew by 0.4 per cent, when seasonal and work-day factors are taken into account, between Q1 and Q2.

Most of the growth came from the construction, information and communication and administrative and support service areas, whereas manufacturing, the biggest single sector, had a negligble effect on growth, according to the report.

The report stated that reductions in value added in the real estate sector, going back to Q3 of 2010, had an impact on this slowing. Normalisation after the adoption of the Euro (which saw a rise in real estate prices due to ’rounding up’ around the time of the currency’s adoption in January 2011) and the rise in construction material prices may have been two causes of this.

This is not the final word on the matter from Statistics Estonia however; figures for Q1 and Q2 2012 growth will be re-estimated and published on the site on 7th September, the report stated.

The original report is available here.

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Uus kinnisvarabüroo Eesti turul

Täna alustab ametlikult oma tegevust uus Eesti kapitalil põhinev kinnisvarabüroo Epicenter, mille eesmärk on saada regionaalse kinnisvaraturu keskpunktiks. Rohkem kui 30ne kogenud maakleriga on Epicenter juba alustades üks Tallinna suurematest kinnisvarabüroodest, mis pakub klientidele kõrgetasemelist kinnisvara vahendusteenust.

“Tänasel päeval lonkab kinnisvara vahendusteenuste turg tugevalt ühte jalga,“ selgitas Epicenter Kinnisvara juhatuse esimees Leanika Klaassen.

“Kinnisvara ost või müük on enamike inimeste jaoks nende elu suurim finantstehing. Seega peaks tipptasemel, personaalne ja kliendi vajadustele vastav teenus olema standard, kuid kahjuks see tihtipeale nii ei ole. Uus kaubamärk saigi loodud just klientide ja koostööpartnerite soove ja vajadusi arvestades. Kõrgetasemelise teenindustaseme jaoks on väga olulisel kohal maaklerite pidev arendamine ja koolitamine nii müügitehnikate, juriiidika kui maksustamise valdkonnas.”

“Mis meid konkurentidest eristab, on see, et me julgeme ja soovime võtta vastutust. Me julgeme olla loomingulisemad ja isikupärasemad, kuna me teame, et seda toetab tugev sisu ja tulemuslikkus.”

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 10/2012

Kinnisvarakool: kinnisvara täiendkoolitus10/2012 toimub kinnisvara täiendkoolitus. 28-tunnine koolitus on põhjalikum koolitus, mis on suunatud maaklerite ja kinnisvaraspetsialistide professionaalsuse tõstmiseks.

Kinnisvara täiendkoolitus läheb sügavamalt paljudesse detailidesse. Erilist tähelepanu oleme pööranud juriidika valdkonnale, kus lektoriks on Evi Hindpere.

Lisaks tuleb juttu kinnisvaraturust, finantseerimisest, hindamisest (lektor Tõnu Toompark), kinnisvaramaakleri tööst ja kutsestandardist (Urmas Tehver), ehitusest ja planeeringutest (Marko Sula).

Muuhulgas sobib kinnisvara täiendkoolitus ettevalmistuseks kinnisvaramaakleri kutseeksamiks.

Info ja registreerimine

Margot Toompark

Kinnisvarakool OÜ

Koolituste müük ja korraldus

+372 525 6655

kool@kinnisvarakool.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool


www.kinnisvarakool.ee


Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Kolmandik kinnisvarakuulutusi on üle poole aasta vanad

Elamispindade pakkumishinnad on tehinguhindadest märksa kõrgemal. Eesti keskmine korterite pakkumishind portaalis KV.EE ületab maa-ameti andmebaasist tulenevat tehinguhinda veerandi võrra. Tallinna korterid on portaalides pakkumisel tehinguhindadest 20% kõrgema hinnaga. Liiga kallid korterid seisavad müügis pikki kuid kuni omanik nõustub hinna mõistlikule tasemele langetama.

Paljud kinnisvaramüüjad lähtuvad esmase müügihinna määramisel sisetundest ja konkureerivatest pakkumistest, mis nad kinnisvaraportaalidest leiavad. Kui kinnisvaramüüjal on soov kiire tehinguni jõuda, siis ei tohiks müügihinna määramisel aluseks võtta mitte pakkumishindasid, lähtuma peab tehinguhindadest.

Vastasel korral on oht, et pakkumine jääb kauaks ostjat ootama. Nii näiteks oli portaalis KV.EE 07/08/2012 seisuga 5600 Tallinna korteri müügipakkumist. Neist pakkumistest 2600 ehk 47% on kinnisvaramüüjad ja maaklerid pakkumises hoidnud üle kolme kuu. 1770 pakkumist ehk 32% pakkumiste koguarvust on portaalis müügis olnud isegi üle poole aasta.

Seejuures tuleb veel arvestada, et paljudel maakleritel on hobi kuulutuste kuupäeva iganädalaselt uuendada. Kuulutuste uuendamise eesmärk on tõsta need värske kuulutusena esile. See tähendab, et reaalne pikaajaliste kuulutuste arv on tegelikkuses märksa suurem.

Vajaduse kinnisvarakuulutust pikaajaliselt müügis hoida garanteerib ebamõistlikult kõrge pakkumishind. Liiga kõrge müügihind kindlustab vähese ostjate huvi ja seeläbi tagasihoidliku võimaluse tehinguni jõuda. Kuulutuse müügis hoidmise perioodi aitab edukalt pikendada ka kehvade piltide või reaalsusele mittevastava kirjelduse lisamine.

Pikka aega pakkumises olnud kuulutuse puhul tekkib ostjatel sageli kahtlus, miks ikkagi maja või korterit või maatükki peab nii paua müüma? Kas sel on äkki mingi viga küljes, mida teised on tähele pannud, kuid mina märgata ei oska?

Nii viib liiga kõrge hinna ootus ühel momendil ikka selleni, kus ühel momendil müümiseks aega omanud inimesel hakkab kiireks minema. See tähendab koheselt, et kas enese tarkusest või maakleri pealekäimisel tuleb hind mõistlikkuse tasemele lasta ja siis seejärel kiiresti tehing ära teha. Vahepeal on aga kanda tulnud laenu intressikulu ja kõrvalkulud (kommunaalkulud).

Mõistlik siiski on, kui esmane pakkumishind tehinguhinda pisut ületab. See võimaldab müüjal turgu kombata, et leida õiglane hinnatase, millega tehing teha. Tänase 20% asemel võiks KV.EE pakkumishindade ja tehinguhindade vahe ajapikku taanduda pige 10% suurusjärku. See kiirendaks tehinguteni jõudmist ja vähendaks näiteks kinnisvaramüüjate kulusid pikkade müügiperioodide kestel.

Portaal KV.EE kuulutuste arv ja kuulutuste vanus

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

DTZ: Balti tootmis- ja laopindade ülevaade

Ilmunud on DTZ’i uus tootmis ja laopindade inglisekeelne turuülevaade.

Ülevaade on allalaetav siit.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Kolmandik kinnisvarakuulutusi on üle poole aasta vanad

Elamispindade pakkumishinnad on tehinguhindadest märksa kõrgemal. Eesti keskmine korterite pakkumishind portaalis KV.EE ületab maa-ameti andmebaasist tulenevat tehinguhinda veerandi võrra. Tallinna korterid on portaalides pakkumisel tehinguhindadest 20% kõrgema hinnaga. Liiga kallid korterid seisavad müügis pikki kuid kuni omanik nõustub hinna mõistlikule tasemele langetama.

Paljud kinnisvaramüüjad lähtuvad esmase müügihinna määramisel sisetundest ja konkureerivatest pakkumistest, mis nad kinnisvaraportaalidest leiavad. Kui kinnisvaramüüjal on soov kiire tehinguni jõuda, siis ei tohiks müügihinna määramisel aluseks võtta mitte pakkumishindasid, lähtuma peab tehinguhindadest.

Vastasel korral on oht, et pakkumine jääb kauaks ostjat ootama. Nii näiteks oli portaalis KV.EE 07/08/2012 seisuga 5600 Tallinna korteri müügipakkumist. Neist pakkumistest 2600 ehk 47% on kinnisvaramüüjad ja maaklerid pakkumises hoidnud üle kolme kuu. 1770 pakkumist ehk 32% pakkumiste koguarvust on portaalis müügis olnud isegi üle poole aasta.

Seejuures tuleb veel arvestada, et paljudel maakleritel on hobi kuulutuste kuupäeva iganädalaselt uuendada. Kuulutuste uuendamise eesmärk on tõsta need värske kuulutusena esile. See tähendab, et reaalne pikaajaliste kuulutuste arv on tegelikkuses märksa suurem.

Vajaduse kinnisvarakuulutust pikaajaliselt müügis hoida garanteerib ebamõistlikult kõrge pakkumishind. Liiga kõrge müügihind kindlustab vähese ostjate huvi ja seeläbi tagasihoidliku võimaluse tehinguni jõuda. Kuulutuse müügis hoidmise perioodi aitab edukalt pikendada ka kehvade piltide või reaalsusele mittevastava kirjelduse lisamine.

Pikka aega pakkumises olnud kuulutuse puhul tekkib ostjatel sageli kahtlus, miks ikkagi maja või korterit või maatükki peab nii paua müüma? Kas sel on äkki mingi viga küljes, mida teised on tähele pannud, kuid mina märgata ei oska?

Nii viib liiga kõrge hinna ootus ühel momendil ikka selleni, kus ühel momendil müümiseks aega omanud inimesel hakkab kiireks minema. See tähendab koheselt, et kas enese tarkusest või maakleri pealekäimisel tuleb hind mõistlikkuse tasemele lasta ja siis seejärel kiiresti tehing ära teha. Vahepeal on aga kanda tulnud laenu intressikulu ja kõrvalkulud (kommunaalkulud).

Mõistlik siiski on, kui esmane pakkumishind tehinguhinda pisut ületab. See võimaldab müüjal turgu kombata, et leida õiglane hinnatase, millega tehing teha. Tänase 20% asemel võiks KV.EE pakkumishindade ja tehinguhindade vahe ajapikku taanduda pige 10% suurusjärku. See kiirendaks tehinguteni jõudmist ja vähendaks näiteks kinnisvaramüüjate kulusid pikkade müügiperioodide kestel.

Portaal KV.EE kuulutuste arv ja kuulutuste vanus

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Uus kinnisvara fotokoolitus toimub 08/10/2012

Kinnisvarakool: kinnisvara fotokoolitusFoto on see, mis loob kinnisvaraostjale esmase mulje objektist. Praktika tõestab, et ilma fotodeta müügipakkumisi kinnisvaraportaalides ei klikita isegi siis, kui näiteks hind on väga soodne.

Foto loob potentsiaalsele kinnisvaraostjale objektist esmase emotsiooni. Esmamuljet on võimalik luua vaid üks kord.

Nii ei ole mõtet seda võimalust raisata, et uduse ja halli pildiga ostjaid peletada.

Kinnisvara fotokoolitus annab nõuandeid, kuidas kinnisvara pildistada – mis peaks tegema, et foto oleks atraktiivne ja hirmutamise asemel tõmbaks ostjaid.

Fotokoolitust viib läbi professionaalne fotograaf Hasso Hirvesoo.

Info ja registreerimine

Margot Toompark

Kinnisvarakool OÜ

Koolituste müük ja korraldus

+372 525 6655

kool@kinnisvarakool.ee

www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool


www.kinnisvarakool.ee


Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Viimsis on pakkumisel 120 uut korterit

Eesti elamispindade turg on üsnagi aktiivne. Sama kehtib Viimsi valla kohta, kus elamispindade turg toimib ja hinnaprognoosid on ostjaid soosivad. Viimsis pakkumisel olevate uute korterite arv kuivab vaikselt kokku. Viimane Viimsi uus korteriprojekt on NCC Elamuarenduse arendatav Tammepõllu tee 23 elamu.

Viimsi vald on Tallinna lähivaldadest üks eelistatumaid piirkondi. Viimsi elamute ja korteriteturu toetavad tegurid on meri, kvaliteetne infrastruktuur, Tallinna ja töökohtade lähedus. Korteritehinguid tehakse Viimsis suuremate tõusude või mõõnadeta igas kvartalis stabiilselt 40-50. See jääb muidugi buumiaegsele 150 tehingule oluliselt alla, kuid tagab siiski elamispindade turu likviidsuse.

Hinnatase on aastaga tõusnud 17%

Viimsi keskmise korteritehingu väärtus on suurusjärgus 75-85 000 eurot, mis ületab näiteks Harjumaa keskmist näitajat. Ruutmeetrihinnale taandatuna on Viimsi uute ja vanade korterite keskmised tehinguhinnad viimase nelja kvartali jooksul olnud 1050 €/m² läheduses.

Siin peab aga arvestama, et üksjagu tehinguid tehakse viimastel aastatel arendatud uuselamute korteritega, kus rõdu kuulub korteriomandi pinna sisse. Seetõttu on reaalne elamispinnale taandatav ruutmeetrihind eeltoodust kõrgem.

Viimsi kui elukoha positiivsed tegurid hakkavad vaikselt taas mõjule pääsema. Viimsi korterite tehinguhinnad liiguvad pigem tõususuunas. 2012. a. II kvartali korteritehingute keskmine hind oli aastatagusest 17% kõrgemal. Võrdlusena võib siin tuua, et Harjumaa korterite tehinguhind tõusis sama ajaga ligi 10 korda vähem ehk vaid 1,9%.

Ostja seisukohast tähendab stabiilne hinnatõus seda, et ostetud vara väärtus tõuseb. Kui peaks tekkima ootamatu vajadus vara müüa, siis ei pea seda kahjumlikult tegema.

Uute korteritega tehakse 4 tehingut kuus

Uusi kortereid on Viimsis pakkuda 120. Uute korteritega tehakse keskmiselt neli tehingut kuus, mis on pigem tagasihoidlik number. Uute korterite elamispinna ruutmeetri keskmine pakkumishind on vaatamata vaiksele-vaiksele kerkimisele püsinud Viimsis alla 1300 euro. Aastatagusest on uute korterite pakkumishind 3% kõrgemal.

Uutest projektidest on viimasena turule tulnud NCC Elamuarenduse arendatav Tammepõllu tee 23. Tegemist on suurema arendusprojekti eelviimase majaga. Tammeõue projekt on tähelepanuväärne seetõttu, et seal on läbimõeldult eraldatud majade hoovid autotranspordist. Samuti on hoonete puidust välisfasaadid esteetiliselt nauditavad ning need on saanud ka kriitikute kiitvaid hinnanguid.

Juba aastaid ei ole Viimsi vallas kehtestatud uusi korterelamute õigust andvaid detailplaneeringuid. See tähendab, et uusi korteriprojekte Viimsisse lähiajal ei lisandu, vaid piirdutakse olemasolevate projektide lõpuni ehitamisega. See tähendab, et Viimsisse kolida soovivate inimese valikuvõimalused ei laiene.

Tänaste majandusarengute jätkudes võib eeldada seniste trendide püsimist. See tähendab eelkõige soodsa asukohaga kinnisvara hinna inflatsioonist pisut kiiremat kasvu. Madalad intressimäärad toetavad kinnisvaratehingute tegemist. Need on tegurid, mis lubavad arvata, et Viimsi elamispindade turg on lähiajal liikumas positiivsetel radadel.

Tammeõue

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

RKAS suunas avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse 15,3 miljonit eurot

Riigi Kinnisvara AS (RKAS) investeeris esimesel poolaastal avaliku sektori asutuste töötingimuste parendamisse 7,8 miljonit eurot ning juhtis täiendavalt 7,5 miljoni euro eest CO₂ projekti investeeringuid, mille tulemusel renoveeriti aasta esimesel poolel energiasäästlikumaks 75 hoonet üle riigi. Kokku on RKAS Kyoto protokolli alusel toimuva CO₂ heitmekvoodi müügist saadava raha eest renoveerinud energiasäästlikumaks 234 hoonet.

Ettevõtte nõukogu esimehe Taavi Rõivase sõnul saab riigiasutuste töötingimuste parandamiseks kasutada muuhulgas tugiteenuste efektiivsuse kasvult kokkuhoitud vahendeid: “Riigi Kinnisvara aktsiaseltsi ülesanne on näha suurt pilti ning aidata erinevatel riigiasutustel kinnisvara kasutust optimaalselt korraldada. Läbimõeldud ruumikasutus ja energiasääst on tähtsal kohal igas uues riigihoones.” lisas Rõivas.

RKAS-i konsolideerimisgrupi 2012. majandusaasta esimese 6 kuu müügitulu oli 61,2 miljonit eurot. Ärikasumit teeniti 11,1 miljonit eurot ning puhaskasumit 9,2 miljonit eurot. Esimesel poolaastal teenitud erakorraline kasum oli tingitud peamiselt Koidula raudteepiirijaama raudteerajatiste ja -taristu objektide müügist Eesti Raudtee tütarettevõttele EVR Infra.

Ehitustööde, asjade ja teenuste ostmiseks korraldati käesoleva aasta esimese 6 kuuga 425 riigihanget.

Esimesel poolaastal müüs ettevõte riigile mittevajalikku kinnisvara 2,1 miljoni euro väärtuses. Kokku müüdi varudest 39 kinnistut.

RKAS on 2001. aastal loodud Eesti Vabariigile kuuluv 114,7 miljoni euro suuruse aktsiakapitaliga kinnisvaraarenduse ja -haldusega tegelev ettevõte, mille aktsiad kuuluvad 100%-liselt Eesti Vabariigile. Aktsiaid valitseb Rahandusministeerium. RKAS omab ISO 9001:2008 kvaliteedijuhtimise sertifikaati ja ISO 14001:2004 keskkonnajuhtimise sertifikaati.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Korteritehingute raskuskese kandub mägedele

Tallinna korteriturul tehakse tehinguid aktiivselt. Vähene uute korterite pakkumine lükkab turu tehingute raskuskeskme vanemate korterite suunas. Kahe-kolme kvartali pärast näeme vägagi tõenäoliselt, kus Tallinna „mägede“ keskmised tehinguhinnad ronivad üle maagilise 1000 €/m² piiri.

Käesoleva aasta esimene pool näitas, et kinnisvaraturg võib aktiivne olla ka segastes majandustingimustes. Aasta esimese poole 3300 korteritehingut, mis Tallinnas tehti, on suurem number, kui viimasel kolmel aastal. 2011. aasta esimeses pooles toimus Tallinnas näiteks 2500 korteritehingut, mis näitab, et tänavune kasv on olnud erakordne.

Kõik märgid lubavad, et tehingute arvul ei ole põhjust langeda. Neist märkides vast kõige tähtsam on eluasemelaenu intressimäär, mis kuust-kuusse lööb uusi rekordeid. Juunikuine eluasemelaenu intressimäär langes juba 2,9 protsendi peale. Sedavõrd madala hinnaga ei ole uusi laene Eestis veel kunagi varem väljastatud.

Soodne intressimäär ja pankade kasvav tahe uusi laene väljastada hoiavad käesoleval aastal edaspidigi korteriturgu aktiivsena. See tähendab jätkuvat survet tehingute arvu kasvamiseks. Eelkõige võib tehinguid oodata odavamalt, kuid see-eest laiemalt vanemate korterite turult, mis siiani on paljuski teenimatult uute korterite kallima turu varju jäänud.

Linnaosadest on küll kõrgeima tehingute arvuga Tallinna kesklinn, kuid Lasnamäe, Mustamäe ja Haaberti ehk „Mäed“, kus asuvad valdavalt tüüpilised paneelelamute korterid, moodustavad Tallinna korteritehingutest stabiilselt 40-50%.

Kui nüüd uute korterite turg vähenenud valikuvõimaluse tõttu pisut taandub, kandub tehingute raskuskese vanemate korterite turule. Raske oleks eitada, et varsti näeme selles sektoris survet hindade kasvuks. Nii on üsna usutav, et aasta viimases kvartalis või hiljemalt järgmise aasta esimeses kvartalis näeme me, kus mainitud „mägede“ keskmine tehinguhind ületab 1000 €/m² piiri.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Majade müügipakkumiste hind langes aastaga 1%

Portaali KV.EE andmetel kasvas Eesti majade müügipakkumiste arv aastaga 1%. 2012. a. juulis oli Eestis 5461 maja müügipakkumist. Pakkumiste keskmine hind langes samal ajal 1% võrra.

Majade suurimas turupiirkonnas ehk Harjumaal vähenes majade pakkumine aastaga 3007 pakkumiseni ehk 4% võrra.

Tartu ja Pärnu maakonnas tuli aga majade müügipakkumisi aastaga juurde. Juuli kuus oli Tartumaal pakkuda 788 ja Pärnumaal 673 maja, mis teeb aastakseks pakkumiste arvu kasvuks vastavalt 18 ja 17%

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Majade müügipakkumiste arv ja selle muutus, tk Majade müügipakkumiste hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 07/2011 07/2012 Muutus, % 07/2011 07/2012 Muutus, %
Eesti 5 418 5 461 1% 802,4 793,9 -1%
Harjumaa 3 145 3 007 -4% 949,2 953,7 0%
Hiiumaa NA NA
Ida-Virumaa 83 140 69% 502,0 511,8 2%
Jõgevamaa 65 64 -2% 386,2 344,8 -11%
Järvamaa 73 89 22% 428,5 339,0 -21%
Läänemaa 91 97 7% 694,5 718,0 3%
Lääne-Virumaa 167 152 -9% 558,2 571,0 2%
Põlvamaa NA 439,0 NA
Pärnumaa 574 673 17% 648,9 659,2 2%
Raplamaa 141 145 3% 548,2 566,5 3%
Saaremaa 56 63 13% 804,0 788,0 -2%
Tartumaa 667 788 18% 670,2 679,2 1%
Valgamaa 112 125 12% 477,5 379,8 -20%
Viljandimaa 209 169 -19% 450,0 478,0 6%
Võrumaa 35 61 74% 528,0 401,1 -24%

Majade müügipakkumiste hinna muutus Eestis portaalis KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Real Estate Prices In Estonia See Fall In July 2012

According to a recent article in the Estonian Press Digest from News2Biz, July 2012 saw something of a fall in real estate prices in Estonia as a whole, but at the same time real purchasing power (in Tallinn) for those wishing to purchase property also fell.

Citing real estate giant Pindi Kinnisvara‘s index as falling by 5.4 per cent between June and July, the report also stated that the real purchasing power of a Tallinn resident earning an average wage would stretch to a property of 68 square metres in area.

The Pindi Index is based on the weighted average transactions across the 17 largest Estonian towns (Tallinn is of course the largest with over 400 000 inhabitants, whereas 17th placed town is Kiviõli in Ida-Virumaa with only a little over six and a half thousand souls).

The average price of apartments per square metre in June 2012 for the whole of Estonia was 886 Euros, falling to 838 Euros per square metre in July, according to the report.

Not surprisingly the lower prices were accompanied by a somewhat higher rate of transactions – 991 in July, compared with 934 the previous month (this only covers the 17 cities incorporated in the Pindi index) the report stated.

According to the article, residents of Tartu and Pärnu can stretch to apartments a little larger in size when measured by their purchasing power levels (at 73 and 84 square metres respectively).

The Pindi Index reached an all time peak in April 2007 at the height of the boom, and an all time low in July 2009 (624.2 Euros per square metre).

Tallinn Property by Goodson & RedAndrew Whyte
Tallinn Property by Goodson & Red

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: kas eluasemejääk on tõusule pöördumas?

Eluasemelaenude intressimäär näitab järjekordset rekordit – nii madalal ei ole see veel kunagi olnud. Kindlasti osalt tänu soodsale intressimäärale on laenuturul positiivsed päevad. Laenukäibed on aastaga kasvanud 22%.

2012. a. juunis langes eluasemelaenude intressimäär 2,9 protsendini. Veel kuu varem oli intressimääraks 2,96%. Tegemist on esmakordse juhtumiga, kus eluasemelaenude keskmine intressimäär on kukkunud alla kolme protsendi.

Kuu keskmisena oli euribor juunis 0,935%, mis tänases vaates tundub euribori järjepideva languse valguses kohutavalt suure numbrina.

Kindlasti on madal euribor ja madal intressimäär üheks põhjuseks, miks eluasemelaenude turg on aktiveerunud. 2012. a. II kvartalis väljastasid pangad eluasemelaenusid 151 miljoni euro väärtuses, mis on eelmise aasta samast perioodist 22% rohkem.

Võrdlusena olgu siin toodud, et laenukäivete pikkaeg oli 2006.-2007. aastal, mil kvartali laenukäive oli 600-700 miljoni euro kandis. Neist käivetest oleme veel 4-5 korda maas.

Kasvanud eluasemelaenude käive ei ole veel kvartalite arvestuses tõusule suunanud eluasemelaenude jääki. Küll on eluasemelaenude jääk kuude lõikes asunud tõusule.

Teisisõnu tähendab see, et üle kolme aasta on pangad väljastamas rohkem eluasemelaene, kui nad igakuiste maksetena vanu laene turult kokku korjavad.

Eks lähitulevik näitab, kas tegemist on ajutise võnkega laenujäägi näitajas või on tegemist siin ühe trendi pöördumisega.

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenu intressimäär, Euribor, laenumarginaal, %

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluasemelaenude jääk ja käive kvartalite lõikes, mln €

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Eluaseme- ja eraisikulaenude käibe ja jäägi juurdekasv võrreldes eelmise aasta sama kuuga

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvara hindamise ABC toimub 03/10/2012

Kinnisvarakool: kinnisvara hindamise ABC koolitus03/10/2012 toimub järjekordne kinnisvara hindamise ABC koolitus, mis teeb 8-tunnilise põhjaliku sissejuhatuse kinnisvarahindamise maailma. koolitusele registreerumine on juba alanud.

Hindamise ABC koolitus on suunatud maakleritele, kes soovivad end hindamisteenuse osas harida või kel on koguni plaan hindajakarjääri teha. Lisaks on koolitus kõikidele, kes on maaklerikutse juba valinud või seda valikut tegemas.

Samuti on koolitusele kutsutud inimesed, kes puutuvad kokku kinnisvarainvesteeringutega, et aidata mõista väärtuse tekke kontseptsioone.

Kinnisvara hindamise ABC koolitust viivad läbi kogemustega hindajad ja Eesti Kinnisvarahindajate Ühingu juhatuse liikmed Martin Kõiv ja Kristjan Gross.

Info ja registreerimine

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee
Kinnisvarakool
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm