Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Nordecon: Construction contract (Võru Kindergarten Punamütsike)

13.02.2025 Tõnu Toompark

AS Nordecon group company Embach Ehitus OÜ and Võru City Government signed a contract for the construction of Kindergarten Punamütsike located at Vilja 10, Võru. The total value of the contract is 6.37 million euros without VAT and the works will be completed in 14 months.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The unaudited consolidated revenue of the Group in 2024 was 224 million euros. Currently Nordecon Group employs close 435 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

EfTEN: The net asset value of EfTEN Real Estate Fund AS shares as of 31.01.2025

13.02.2025 Tõnu Toompark

EfTEN Real Estate Fund AS generated €2,556 thousand in consolidated rental income in January. In comparison, the fund’s rental income in December 2024 was €2,861 thousand, which included €238 thousand in turnover-based rent from shopping centers recognized at the end of the year. Rental income also decreased due to a rent discount agreement in Lithuania for the next six months, under which the tenant invested €135 thousand at their own expense in the improvement of rental premises.

In January, the lease agreement between a tenant of the office building at Pärnu mnt 102 and the fund’s subsidiary ended, resulting in 2,5 thousand sqm of vacant rental space. To meet market demand, the vacant office space will be converted into smaller units and leased gradually. The design work underlying the reconstruction of the rental premises has been completed, and construction work will begin shortly.

In Menulio 11 office building, where the fund has the largest vacancy, negotiations with a potential tenant interested in 9% of the leasable area have reached the stage of redesigning the rental premises. and procurement of technical solutions.

After the disclosure of the bankruptcy proceedings of the tenant at the Laagri Hortes gardening center, several prospective tenants and buyers have approached the fund. As a result, the fund’s management believes there are several good alternatives for further action.

The fund’s consolidated EBITDA in January amounted to €2,043 thousand (December 2024: €2,448 thousand).

The weighted average interest rate on the fund’s subsidiaries’ loans decreased to 4.78% by the end of January, down by 0.11 percentage points compared to the end of December. Since the peak in interest rates in December 2023, the weighted average interest rate on bank loans has fallen by a total of 1.13 percentage points.

The fund’s consolidated cash balance increased by €1,119 thousand in January, reaching €21,626 thousand, including short-term deposits, as of January 31, 2025.

As of January 31, 2025, the fund’s net asset value per share was €20.4905, and EPRA NRV was €21.3432. The net asset value per share increased by the usual 0.6% in January.

EREF_reports_monthly_01.2025

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Merko: Ehitusleping Tallinna Huvikeskus Kullo rajamiseks

12.02.2025 Tõnu Toompark

12. veebruaril 2025 sõlmisid AS Merko Ehitus kontserni kuuluv AS Merko Ehitus Eesti ja Tallinna Linnavaraamet ehituslepingu Tallinna Huvikeskus Kullo rajamiseks Tallinnas aadressil Mustamäe tee 59.

Leping hõlmab Kullo olemasoleva hoone lammutamist ja ligikaudu 12 000 ruutmeetrise netopinnaga uue 4-korruselise hoone rajamist koos osalise projekteerimise ja sisustamisega. Uues kogukonnakeskuses hakkavad tööle Eesti vanim ja suurim huvihariduskool Kullo, Kristiine noortekeskus ja raamatukogu. Keskuse ümber rajatakse avalikuks kasutamiseks mõeldud välialad.

Lepingu maksumus on ligikaudu 24,9 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Tööde valmimise tähtaeg on 2026. aasta detsembris.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) on tunnustatud Eesti ehitusettevõte, mis teostab üld-, insener- ja elamuehituse töid.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Citadele: Millistel majandussektoritel läheb Eestis paremini?

12.02.2025 Tõnu Toompark

2024. aasta tõi Eesti majandusele peale pikka langust väikeseid taastumise märke. Citadele panga ökonomist räägib, millised majandussektorid lõikavad 2025. aastal taastuvast majandusest kasu.

“Alustama peaks ilmselt sellest, et 2024. aasta oli Balti riikidele majandustele väga erinev. Kui Leedu majandus kasvas ning Läti oma püsis paigal, siis Eesti oma oli languses,” ütles Citadele panga ökonomist Aleksandras Izgorodinas. Samas tõi 2024. aasta Eestile ka kauaoodatud paranemismärke.

Alates 2024. aasta lõpust läheb ökonomisti sõnul senisest veidi paremini Eesti tootmis- ja ehitussektoril. Skandinaaviamaades, millega Eesti tootmissektor tihedalt seotud on, langevad intressimäärad ning see suurendab Põhjamaade nõudlust tööstustoodangu, eelkõige allhanke järele. Samuti on hakanud jaemüügi sektor põhjast välja ronima ning müügimahud enam ei vähene . Väikest paranemist on näha ka hulgimüügis, mis on võrreldes jaemüügiga rohkem tundlik intressimäärade tõstmisele ja langemisele. “Tundub, et Euroopa Keskpanga (EKP) intressimäärade langus on Eesti majandust juba hästi mõjutanud ning sisenõudlust parandanud,” lausus Izgorodinas.

Samas toob Citadele panga ökonomist välja, et ehitussektor ja jaekaubandus on vaatamata paranemismärkidele siiski nõrgad. “Jaekaubandus on hetkel Eesti majanduse üks nõrgemaid lülisid jäädes 2022. aasta maikuu näitajatele ehk vahetult enne EKP intressimäärade tõstmise algust saavutatud tipptasemele 13 protsenti alla. Oluliseks mõjutajaks on see, et Eestil on Balti riikidest kõrgeim erasektori võlg, mistõttu oli intressimäärade tõstmise negatiivne mõju Eesti tarbijatele suurem. Samuti on Eesti tarbijate kindlustunne hetkel märkimisväärselt madal ning see mõjutab ka jaekaubandust.”

Izgorodinas avaldab lootust, et Eesti väljub 2025. aastal oma pikalt kestnud majanduslangusest. “Arvan, et Eesti näeb käesoleval aastal umbes 2,4-protsendilist majanduskasvu. Peamisteks majanduse elavdajateks on tugevam majandustsükkel ning see, et Euroopa Keskpank jätkab intressimäärade alandamist, mis muudab laenamise odavamaks ning toetab seeläbi majandust.”

Millises sektoris aga praegu äri alustada? On oodata, et 2025. aastal hakkab paremini minema intressitundlikel sektoritel nagu ehitus, kinnisvara, elektroonika, luksuskaubad ja reisiteenused, lisaks ka jaekaubandusel. “Loogika on lihtne. See, mis tõuseb, peab mingil hetkel langema ja vastupidi: see, mis liigub alla, tuleb lõpuks üles. Kõrgetel intressimääradel oli, nagu öeldud, tohutu negatiivne mõju Eesti majanduse intressitundlikele sektoritele. Turud aga ennustavad, et sellel aastal kärbib EKP intressimäärasid veel, mis tähendab, et euribor jõuab 2025. aasta suvel eeldatavasti 2 protsendini. Tippajal oli see 3,9 protsenti. Intressitundlikud sektorid hakkavad seega taastuma väga madalalt ja majandustsükli algus on neile hea periood.”

Kõige riskantsemaks sektoriks jääb 2025. aastal tõenäoliselt transport: nõrk majandusaktiivsus euroalal mõjutab ka Baltikumi transpordi- ja logistikasektori taastumist. “Euroala majandus jääb stagnatsiooni ja väikese majanduslanguse vahele ning sisenõudlus on nõrk. Seetõttu on transporditeenuste järele vähe nõudlust. Euroopa Liidu transpordisektori aktiivsus on endiselt väga madal ning see mõjutab ka Eesti oma,” ütles Izgorodinas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Millised kulud võib panna üürniku kanda?

12.02.2025 Evi Hindpere

Kuna üürileping on tasuline leping, siis on loomulik, et üürnik peab maksma asja kasutamise eest tasu ehk üüri. Üüri suurusele seadusega otseselt piirangut peale pandud ei ole, kuid ebamõistlikult kõrget üüri saab vaidlustada.

Sageli loeme üürikuulutustest, et üürile lisanduvad ´kommunaalid´. Mida nende all küll silmas peetakse? Või siis kogu korteriühistu arve vms. Päris nii see ei ole.

Võlaõigusseadus räägib sellest, et lisaks üürile peab üürnik kandma kõrvalkulusid, kuid seda üksnes juhul, kui selles on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud.

Ja kõrvalkuludeks on tasu üürileandja või kolmanda isiku teenuste ja tegude eest, mis on seotud asja kasutamisega ja ei seondu lepingueseme parendamise või selle puuduse kõrvaldamisega.

Seega ei käi kõrvalkulude alla maksed korteriühistu remondifondi ja hoone renoveerimislaenu tagasimaksed. Nende osas tuleb juba lepingu sõlmimisel eraldi kokku leppida. Kui selles on lepingu sõlmimisel kokku leppimata jäetud, siis lepingu muutmisega seda kohustust üürnikule panna enam ei saa.

Ja oluline on, et terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulud peavad olema mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses. Seega, kui korteriühistu mingil põhjusel tõstab hüppeliselt kogutavaid tasusid remondifondi, siis seda tõusu üürnik tasuma ei pea.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
evihindpere@gmail.com

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Maksu- ja Tolliamet: Kinnisvara müügi- ja üüritulu tuleb õigesti deklareerida

12.02.2025 Tõnu Toompark

Maksu- ja Tolliamet (MTA) tuletab tulude deklareerimise perioodi eel meelde, kuidas kinnisvara müügist ja üürimisest teenitud tulusid deklareerida.

MTA riskianalüüsi põhjal on 2024. aastal kinnisvara müügi andmed eeltäidetud 2084 inimesel, kelle müügitehingud ületasid kokku 137 miljonit eurot. MTA tulumaksu osakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu sõnul tuleb neil inimestel tuludeklaratsiooni täites lisada soetamismaksumus ja müügiga otseselt seotud kulud. „Kinnisvaramüügist saadud kasult tuleb tasuda tulumaks. Juhul, kui müük oli maksuvaba ehk müüdi näiteks elukohta, suvilat või omandireformi käigus tagastatud maad, siis võib tuludeklaratsioonis eeltäidetud rea kustutada. Enne rea kustutamist tuleb kindlasti lisada ka selle põhjus,“ ütles Aune Maria Marjapuu.

Kinnisvara müük, mille kasu kuulub maksustamisele, kuid mille andmed ei ole tuludeklaratsioonis eeltäidetud, tuleb deklareerida tabelis 6.3. Maksuvaba kinnisvara müüki ei deklareerita.

Üüritulu tuleb deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonil, märkides kogu aasta jooksul teenitud üürisumma. „Üüritulu hulka ei loeta aga üürniku kulutusi, mis on seotud korteri või elamu heakorraga – näiteks, kui üürnik on üürileandja asemel maksnud lumekoristuse eest või teinud kulutusi üüripinnal kulunud mööbli või elektroonika asendamiseks. Kui aga üürnik maksab laenumaksed või maamaksu korteri üürileandja eest, siis loetakse need üürileandja üüritulu hulka,“ sõnas MTA tulumaksu osakonna juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Kui kinnisvara või nt põllumaad on renditud äriühingule, siis on äriühing väljamakse tegemisel juba tulumaksu kinni pidanud. Need andmed on tuludeklaratsioonis tabeli 5.4 esimeses osas eeltäidetud.

Olles saanud üüritulu, millelt ei ole tulumaks kinni peetud, tuleb aasta jooksul saadud summa ja kinnisvara aadress märkida tuludeklaratsiooni tabeli 5.4 teise ossa.

Eluruumi välja üürides saab üürimisega soetud kulude katteks üüritulust 20% maha arvata. Sellised kulud on näiteks korteri korrashoiu või väiksemate remonttöödega seotud kulud. Nende kulude mahaarvamiseks eraldi kuludokumente esitama ei pea, 20% ulatuses mahaarvamine tehakse üüritulu deklareerimisel automaatselt. Tulumaks 20% tuleb tasuda üürisummalt, mida on vähendatud lubatud mahaarvamiste 20% võrra. Kui eluruumi üüritulu on tuludeklaratsioonil eeltäidetud, siis toimub maksusoodustuse arvestamine automaatselt. Selle kohta on näide toodud ka MTA kodulehel.

Üüritulu on ka platvormide kaudu majutusteenuse osutamisest teenitud tulu, millelt väljamakse tegija ei ole tulumaksu kinni pidanud. Kui eraisik osutab majutusteenust näiteks AirBnb või Booking.com kaudu ja ei tee seda ettevõtjana, siis tuleb seegi tulu kajastada füüsilise isiku tuludeklaratsioonil. Korteri kasutamisega seotud kommunaalkulusid ei ole lubatud majutusteenusega teenitud tulust maha arvata. Majutusteenuse osutamisest saadud tulu on õige deklareerida tabeli 5.4 teises osas, sest sellele ei ole 20% maha arvamine lubatud. Kui majutusteenuse osutamisel on soov korteriga seotud kulutusi arvesse võtta, siis on vajalik tegutseda ettevõtjana.

Platvormide kaudu teenitud üüritulude deklareerimist kontrollib MTA muu hulgas nende andmete põhjal, mida platvormihaldurid MTA-le esitavad. „Platvormihalduritel on juba 2023. aastast kohustus esitada MTA-le teavet nende platvormil tegutsevate müüjate ja teenusepakkujate ning nende teenitud tulu kohta, mille osapool on olnud Eesti eraisik või äriühing“, nentis MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Kui tuludeklaratsiooni esitamise järel selgub, et inimene on jätnud osa tuludest deklareerimata, palub MTA deklaratsiooni parandada. „Juhul, kui deklaratsiooni ei parandata, võime järelevalve käigus määrata tasumisele kuuluva summa, millele lisandub ka intress. Seda teed me tegelikult minna ei soovi, mistõttu palume kõik möödunud aastal teenitud tulud hoolikalt tuludeklaratsiooni märkida,” ütles MTA juhtivspetsialist Aune Maria Marjapuu.

Juhul, kui olete kinnisvara müünud või seda välja üürinud ja pole kindel, milline summa deklareerimisele kuulub, soovitab MTA tutvuda oma kodulehele lisatud teabega. Kui ka veebilehel vastust ei leidu, tasub MTAga ühendust võtta.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

“Profitus”: 2024 – A Record Growth Year with Expansion and Innovation

12.02.2025 Tõnu Toompark

The crowdfunding platform “Profitus” raised €88 million in 2024, strengthening its position as a leader in Lithuania and starting international expansion. This is 49% more than in 2023, when €59 million was raised. According to CEO Lina Maskoliūnė, these results were driven by active growth, new features, and increased trust from investors and real estate developers.

Growing Confidence from Investors and Businesses

In 2024, “Profitus” reached over 42,000 users, raising funds for 429 projects. Although the number of projects is smaller than in 2023, more money was raised because larger real estate developers are now using the platform. Last year, “Profitus” funded projects from three companies in Lithuania’s top ten real estate developers, including “Nemunas by Citus” in Druskininkai, “Nidos Bangos by CITUS” in Neringa, and the “Ocean 11” villa projects in Spain, developed by “Realco” in the Golden Mile.

New Features for Investors

In September, “Profitus” launched an automated investment tool called “RoboInvest,” which over 1,000 investors used by the end of the year, investing more than €1.2 million. The average investment is around €200-300, but some investors put in much more, like €10,000 or €15,000. The largest investment made with “RoboInvest” in 2024 was €95,000.

At the end of the year, “Profitus” also launched a mobile app available on Google Play and the App Store. Now, users can easily track their investments and make decisions from their phones.

Focus on Company Growth and Culture

In 2024, there were changes in the leadership team. Lina Maskoliune became the CEO, while founder Viktorija Cijunskyte stayed responsible for the company’s strategy as Chair of the Board. The company also started operations in Spain, with Sergio Aragon Sanchez becoming the head of the local office. The first projects funded in Spain include the “Ocean 11” villas in Marbella, developed by “Realco,” which will allow investors to participate until October 2025.

Youth Education and Spreading Investment Knowledge

“Continuing our mission to improve financial literacy, we focused on educating young people, organizing events and job-shadowing programs where they spent the day with the company’s leaders. Last year, more than 1,000 students and young people participated in these events. We also started the “Smart Investment Forum,” an educational event series available both in person and online, aimed at current and potential investors,” says Lina Maskoliune.

Since its start in 2018, “Profitus” has raised €238 million, funded 1,597 projects, and earned nearly €15 million for investors. The average annual interest rate is 10.14%.

Merko: Construction contract in Estonia (Tallinn Hobby Centre Kullo)

12.02.2025 Tõnu Toompark

On 12 February 2025, AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, and the Tallinn Property Department signed a construction contract for the construction of the Tallinn Hobby Centre Kullo located at Mustamäe tee 59, Tallinn.

The contract includes the demolition of the existing Kullo building and the construction of a new 4-storey building with a net area of approximately 12 000 m2, along with partial design and furnishing. The new community centre will house Kullo, Estonia’s oldest and largest hobby school, the Kristiine youth centre and library. The centre will be surrounded by outdoor areas for public use.

The contract value is approximately EUR 24.9 million, plus value added tax. Construction works are scheduled to be completed in December 2026.

AS Merko Ehitus Eesti (merko.ee) is a recognised Estonian construction company, which offers construction services in general construction, civil engineering and residential construction.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Bigbank: kodulaenu taotluste arv jaanuaris pea kahekordistus

11.02.2025 Tõnu Toompark

Rekordilise detsembriga võrreldes langes kodulaenulepingute arv jaanuaris 23% võrra, kuid uusi laenutaotlusi anti sisse koguni 82% rohkem, selgub Bigbanki laenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi Jonna Pechteri sõnul on uute taotluste arvu pea kahekordistumine võrreldes detsembriga märk kõrge turuaktiivsuse jätkumisest. “Kui aastalõpu väiksemat sorti osturallile järgneb kohe jaanuaris uute taotluste arvu märgatav hüpe, siis on see ühtlasi ka selge märk ostjate kindlustunde kasvust,” kommenteerib Pechter viimase kuu kodulaenuturu trende ning viitab põhjuseid otsides Euribori jätkuvale langusele.

Bigbanki juhi sõnul on jaanuar traditsiooniliselt alati olnud rahulikum kodulaenude kuu ning toob ühe põhjusena välja arendajad, kes püüavad tihti just vana aastanumbri sees objektidega lõpule jõuda ja uued kodud klientidele üle anda. “Eestis kuidagi on nii, et jõulude eel tehakse kõvasti tehinguid, millele järgneb vaikne ja unine jaanuar. Väga tugeva detsembri valguses oli tulemus sel korral tegelikult igati korralik, sest eelmise aasta jaanuariga võrreldes kasvas lepingute arv 14% ning rahaline kogumaht koguni 53%,” võrdleb Pechter.

Jaanuaris sõlmitud lepingute keskmine laenusumma oli 143 958 eurot, mis on ligikaudu 4% võrra suurem detsembri vastavast näitajast. Bigbanki juhi sõnul on selline kõikumine kuude lõikes samas tavapärane.

Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalil põhinev era- ja äriklientide laenudele ja hoiustele keskendunud pank, millel on lisaks tegevusele Eestis filiaalid Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus ja Bulgaarias ning mis pakub piiriülese teenusena oma tooteid ka Austrias, Saksamaal ja Hollandis. Bigbanki bilansimaht on üle 2,5 miljardi euro, millest ärilaenude portfell moodustab üle 600 miljoni euro.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Rahandusministeerium: Jaanuaris kujundasid hindu välistegurid, energiaturg ja maksud

11.02.2025 Kristjan Pungas

Statistikaameti andmetel tõusid hinnad jaanuaris eelmise kuuga 1,5 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes 3,9 protsenti. Euroalal kiirenes hinnakasv 2,5 protsendini, peamiselt energiahindade kallinemise tõttu, mis on viimase poole aasta kiireim tõus.

Aastane hinnatõus aeglustus enamikes kaubagruppides, kuna aastatagune käibemaksumäära tõus ei mõjuta enam inflatsiooniarvestust. Tavapäraselt ajastavad ettevõtjad hinnamuutusi aasta algusesse, mida oli ka seekord näha toidu, jookide, vaba aja teenuste ja üürihindade puhul. Hinnamuutusi mõjutasid peamiselt sisseostuhindade kallinemine, palgakasv ja suurenenud nõudlus. Üüriturul kiirenes hinnatõus jaanuaris suurenenud nõudluse tõttu 7 protsendini. Maailmaturu hinnakasv kajastus ka mittealkohoolsete jookide, näiteks kohvi ja mahlade hindades, mis on nüüd ligi viiendiku võrra kõrgemad kui aasta tagasi. Samuti on hakanud kõrgem hinnatase välisturgudel mõjutama ka piimatoodete hindu.

Soodsa elektri börsihinna tõttu jäi energiakandjate üldine hinnatase aasta alguses madalamaks, kuigi gaasi hind tõusis ja mootorikütuse odavnemine lõppes. Keskmisest soojem jaanuar tõi kaasa neljandiku võrra madalama börsihinna, samuti vähenes taastuvenergiatasu. Selle tulemusena oli elektri hind jaanuaris 12 protsenti madalam kui aasta varem. Samal ajal on gaasi hulgihinnad Euroopas tõusmas, jõudes kahe aasta kõrgeimale tasemele, mis toob kaasa kõrgemad jaehinnad.

Teenuste hinnatõusu mõjutas jaanuarist kehtima hakanud mootorsõiduki registreerimistasu, mille mõju tarbijahinnaindeksile ulatus hinnanguliselt 1,2 protsendipunktini, olles kooskõlas mullusuvise prognoosiga. Kuna auto ost puudutab vaid väikest osa elanikkonnast, oleks ilma selle mõjuta aastane inflatsioon olnud 2,7 protsenti. Samuti kallinesid mõnevõrra meelelahutus- ja tervishoiuteenused.

Selle aasta inflatsioon võib kujuneda eelmise aastaga võrreldes veidi kiiremaks, kuna hinnatõusu tingivad kõrgemad sisendhinnad, oodatav majandusaktiivsuse kasv ja maksumeetmete mõju.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Statistikaamet: 3,6 miljonit turisti: majutusettevõtete külastatavus tõusis 2024. aastal 5%

11.02.2025 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aastal majutusettevõtetes 3,6 miljonit turisti, mida on 5% enam kui 2023. aastal, kuid 5% vähem kui 2019. aastal.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helga Laurmaa sõnul külastas 2024. aastal Eesti majutusettevõtteid ligi 1,86 miljonit välis- ja ligi 1,76 miljonit siseturisti. „2023. aastaga võrreldes oli välisturiste 11% rohkem, siseturistide arv jäi samale tasemele. Võrreldes 2019. ehk kriisieelse rekordaastaga oli siseturiste majutusettevõtetes üle 200 000 rohkem, samas välisturiste oli ligi 400 000 võrra vähem,“ täpsustas Laurmaa.

Analüütik lisas, et Soomest Eestisse reisis 2024. aastal 696 000 turisti. 2023. aastaga võrreldes jäi nende arv samale tasemele, kriisieelse 2019. aastaga võrreldes oli neid 13% vähem. Majutatud Läti turiste oli ligi 251 000 ehk 9% rohkem kui aasta varem ning 37% rohkem kui 2019. aastal. Järgmised suuremad Eesti turismi partnerriigid olid Saksamaa (117 000 turisti), Leedu (81 000) ja Suurbritannia (70 000).

Siseturistide arv jäi aastases võrdluses samale tasemele, 2019. aastaga võrreldes oli neid aga 2024. aastal 14% rohkem.

Harju maakonnas eelistas peatuda 73% välisturistidest ja 29% siseturistidest. Järgnesid Pärnu, Tartu, Ida-Viru ja Saare maakonnad.

Turistide ööbimisi oli majutusettevõtetesse kokku 6,65 miljonit, neist ligi 3,67 miljonit olid välisturistide ja 2,98 miljonit siseturistide ööbimised.

Mullu detsembris oli 46% tubadest täidetud

2024. aasta detsembris peatus Eesti majutusettevõtetes 280 000 turisti ja ööbimisi oli 515 000. Siseturiste oli 133 000 ja välisturiste ligi 148 000. Nende ööbimisi oli vastavalt 218 000 ja ligi 298 000. Võrreldes 2023. aasta detsembriga oli majutusettevõtetes 3% rohkem turiste. Siseturistide arv suurenes 2% ja välisturistide arv 5%.

„2024. aasta detsembris peatusid külastajad 933 majutuskohas.Turistide kasutuses oli 21 000 tuba ja 48 000 voodikohta, täidetud oli 46% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 49 eurot inimese kohta, mis oli sama kallis kui 2023. aasta detsembris ning 29% kallim kui 2019. aasta samas kuus,“ ütles analüütik.

Harjumaal maksis ööpäev53 eurot, Lääne-Virumaal 52 eurot, Saaremaal 48 eurot inimese kohta. Ida-Viru, Lääne ja Valgamaal tuli turistil ühe öö eest maksta 46 eurot, Pärnumaal 44 ja Tartumaal 41 eurot.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Koolitus “Tööstressiga toimetulek ning kuidas olla hea töövõimega” toimub 20.02.2025

11.02.2025 Margot Toompark

Koolitus “Tööstressiga toimetulek ning kuidas olla hea töövõimega” toimub 20.02.2025. Koolituse eesmärk on ennetada tööstressi tekkimist ning õpetada oskusi, kuidas anda endale või teistele viivitamatut esmaabi, kui tööstress on juba kohal. Koolitaja on psühholoog Anneli Salk.

Koolitus annab:

oskuse eristada väsimust ja läbipõlemist;
arusaamise erinevate inimtüüpide stressikäitumisest;
oskuse ennetada tööstressi;
juhiseid lihtsamateks lõõgastusharjutusteks.

Koolitus “Tööstressiga toimetulek ning kuidas olla hea töövõimega” toimub 20.02.2025 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Statistika: 2024. a tehti Tallinnas korteritega käivet 1,38 miljardit eurot

11.02.2025 Tõnu Toompark

Maa-ameti andmetel oli 2024. a Tallinna korteritehingute rahaline kogukäive 1,38 miljardit eurot. Aasta varasemaga võrreldes vähenes tehingute käive 97 miljoni euro ehk 6,6% võrra. Tehingute käive vähenes eelkõige uute ehk kallimate korterite tehingute vähema mahu tõttu.

Linnaositi oli kõige suurem korteritehingute käive Kesklinna linnaosas. Kesklinnas tehti 2024. a korterite käivet 355 miljoni euro eest. See on 24% Tallinna korteritehingute kogukäibest.

Kõige väiksem oli korteritehingute käive Pirita linnaosas 36 miljonit eurot. Piritale järgnes vahetult Nõmme linnaosa 46 miljoniga. Nõmme ja Pirita annavad kahepeale kokku 7% Tallinna korteritehingute rahalisest käibest.

Pirital ja Nõmmel on vähe kortereid, seega vähe tehinguid ja vähe käivet. Nii ei ole Pirita ja Nõmme tehingukäive ja selle aastane muutus liiga olulised.

Olulisem langus oli Põhja-Tallinna linnaosas, kus 2024. a korteritehingute käive 258 mln eurot jäi aasta varasemale 20% alla. Olulise 63 miljoni eurose muutuse põhjus oli märkimisväärselt vähem uute korterite ehituslikke valmimisi ja klientidele üleandmisi.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Luminor: Kas kodulaenuga on võimalik maad osta? Ekspert selgitab

10.02.2025 Tõnu Toompark

Oma kodu rajamine on paljude inimeste jaoks eluunistus, kuid enne esimesi ehitustöid tuleb majale leida sobiv maatükk. See võib olla aga keeruline ülesanne ning raha puudumine aeglustab alustamist veelgi. Selleks, et muuta kodu rajamise protsess sujuvamaks, selgitab Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas, kuidas ja millistel tingimustel saab maatüki ostmiseks taotleda laenu.

Kikase sõnul on kodu rajamise protsess iga inimese jaoks erinev ning sõltub suuresti olemasolevatest ressurssidest. Paljud pöörduvad panga poole siis, kui maatükk on olemas ning laenu on tarvis maja ehitamiseks, kuid kel selliseid võimalusi pole, saab laenu taotleda nii maalapi ostmiseks kui ka hiljem hoone ehituseks. Enamasti pakub pank maatüki soetamiseks kahte erinevat lahendust.

Üks võimalus on taotleda kodulaenu korraga nii maalapi ostmiseks kui ka kodu ehitamiseks. Siinkohal rõhutab ekspert, et sellisel juhul sõltub omafinantseering suuresti väljavalitud krundi hinnast. „Kui krundi hind on kõrge ja moodustab näiteks poole tulevase maja väärtusest, võib olla vajalik suurem omafinantseering või lisatagatis.“

Veel on oluline teada, et kui kodulaenu taotletakse maatüki ostmiseks ja sellele maja ehitamiseks, siis ehitamisega tuleb alustada võimalikult kiiresti. „Kui plaanitakse osta maatükk ja jätta see mitmeks aastaks ootele, siis kodulaen selle rahastamiseks ei sobi. Seetõttu tuleb protsess hoolikalt läbi mõelda ja pangale kindel ehitusplaan esitada. Ehituseks on laenu võimalik väljastada mitmes osas ning väljamaksete tegemiseks seatakse kindel periood. See paneb paika ka ajaraami, mil projekt peab valmima.“

Ehkki maalapi soetamine kodulaenu abil on igati tavapärane praktika, tuleb Kikase sõnul arvestada veel teatud tingimustega. Üks olulisemaid tingimusi on maa kasutamise otstarve, sest kodulaenuga saab soetada vaid elamumaad. Selleks, et tulevikus välistada võimalikke probleeme, on lisaks tähtis, et krundile oleks tagatud ligipääs avalikult teelt või eraomandis oleva tee puhul oleks seatud servituut. Liitumised vee, kanalisatsiooni ja elektriga ei ole kohustuslikud, kuid nende olemasolu kiirendab kodu valmimise kulgu.

Kindlasti tuleks Helina Kikase sõnul enne ostu tähelepanu pöörata krundi võimalikele varjatud puudustele, mis võivad hiljem põhjustada täiendavaid kulutusi. „On juhtumeid, kus krunt osutub ehitamiseks ebasobivaks – näiteks on pinnas liiga niiske, vajab kuivendamist või on dokumentatsioon puudulik. Kinnisvaraportaalides olevad fotod võivad olla eksitavad ning seetõttu on väga oluline käia krunti ise kohapeal vaatamas ning analüüsida selle sobivust nii tehnilisest kui ka rahalisest vaatepunktist,“ rõhutas ta.

Enne maatüki ostmist ja ehituslaenu taotlemist on oluline hinnata, kas planeeritav projekt vastab realistlikule eelarvele ja võimalustele. Kui ise ei ole ehitusega igapäevasel seotud, siis kindlasti tasub usaldada eksperte ja professionaalseid ehitajaid. Kikas soovitab alati arvestada vähemalt 10%-se puhvriga, mida ootamatud lisakulud kaasa võivad tuua. „Kodu rajamine on suur elumuutus, mis nõuab täpset planeerimist ja läbimõeldud otsuseid. Kui kõik sammud on läbi kaalutud ja riskid maandatud, saab oma unistuste maja rajamise protsessi palju sujuvamalt läbi viia.“

Luminori laenude kompetentsikeskuse juht tõi välja, et teine võimalus maad soetada on ideelaenu abil. Siinkohal tuleb aga arvestada, et ideelaenule on tarvis lisatagatist, näiteks korterit või muud kinnisvara ning laenuperiood on lühem kui kodulaenul. „Ideelaen sobib hästi neile, kes vajavad esialgset rahalist tuge maatüki soetamiseks, kuid plaanivad majaehitust edasi lükata või rahastada seda muude vahenditega,“ sõnas Kikas.

Kristiine korterite turu detailne ülevaade

10.02.2025 Tõnu Toompark

Kristiine kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Kristiine linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

korterituru tehingud ja hinnad;
korterite tehingute toalisus ja vanus;
uusarenduste pakkumine ja hinnad;
uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.