Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Rae vallas algas 7 miljonit maksva Koplipere äripiirkonna müük

Rae vallas algas väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele mõeldud kaasaegsete keskkonnasõbralike lao- ja tootmispindadega äripiirkonna (stock office) müük. Koplipere tee 5 arenduse maht on 5400 m², investeering 7 miljonit eurot ja projekt valmib käesoleva aasta sügisel.

Tallinna ringtee lähedal asuv hoone jaguneb 12 laoruumiks, mille suurused jäävad 300–1000 m² vahemikku. “Tänu hoone kuuemeetrisele kõrgusele on ruume võimalik kasutada väga mitmekülgselt – nii ladustamiseks, tootmiseks või hoopis müügiesindusena. Pinna ostmisega kaasneb ka võimalus kohandada see vastavalt omaniku spetsiifilistele vajadustele ja eelistustele,” kirjeldas projekti arendaja, Millerhawk OÜ omanik ja juhatuse liige Marko Kull, lisades, et kõik laoruumid on varustatud ka kontoripindadega.

Projekti ehitust teostab NOBE, kelle fookuseks on jätkusuutlik arendus, mis vastab kõrgetele keskkonnastandarditele. Hoone ehitusel kasutatakse vastupidavaid ja energiatõhusaid lahendusi, mis tagavad nii madalad energiakulud kui ka esteetilise välimuse. “Eesmärk on saavutada A-energiaklass ja taotleda ka rahvusvahelist LEED-sertifikaati, mis kinnitavad arenduse keskkonnasõbralikkust. Seega on tegemist hea investeerimisvõimalusega just neile ettevõtetele, kes soovivad panustada kaasaegsesse ja jätkusuutlikku kinnisvarasse,” selgitas NOBE juhatuse liige ja ehitusdirektor Priit Nigols.

Projekti müügiesindajaks on turul ulatusliku kogemuse ja usaldusväärsuse poolest tuntud kinnisvaragrupp 1Partner. “Tegemist on arendusega, mida on turul kaua oodatud. Eriti positiivne on see, et ehitustööd on juba alanud, mis tähendab, et projekt ei ole enam pelgalt paberil. See loob ostuhuvilistele kindlustunde, et nad saavad oma uued pinnad kätte juba selle aasta sügisel,” kommenteeris müügiperspektiivi 1Partneri konsultant ja kutseline maakler Igo Sagri.

Millerhawk OÜ on 2020. aastal asutatud investeerimisettevõte, mille fookuses on kinnisvarainvesteeringud Balti riikides. Millerhawki arendusprojektide hulka kuuluvad kaasaegsed korterelamud, äripinnad ja kaubanduskeskused, mis vastavad piirkonna suurenenud nõudlusele jätkusuutlike pindade järele.

NOBE on aastast 2000 ehituse peatöövõtu ja betoonitöödega tegelev ettevõte, mis pakub ehituse täisteenust projekteerimisest hoone valmimiseni. NOBE inseneride käe all valmivad keerukad insenerehitised, büroo- ja tootmishooned, elumajad ning tuulepargid nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis. NOBE annab tööd ligi 160 inimesele.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Tartu Südamekodus algasid II etapi ehitustööd, suvel lisandub eakatele 60 kohta

SüdamekodudSeptembris avatud Tartu Südamekodus algavad teise etapi ehitustööd. Lõpuni ehitatakse hooneosa, mis valmis möödunud sügisel nn musta karbina. Valmivad kaasaegsed elamistingimused 60 eakale, lisaks saal ühistegevusteks. Ehitustöid teostab RIS Ehitus OÜ, projekti maksumus on 1,3 miljonit eurot, ehitus valmib 2025. aasta suvel.

Koostöös EfTEN Real Estate Fund ASiga rajatava Tartu Südamekodu esimene etapp avati septembris 2024, selle investeeringu kogumaksumus oli ligikaudu 5,3 miljonit eurot.

Lisaks tubadele vajas Tartu Südamekodu ruumi juurde huvitegevuseks: nii ehitatakse hooneossa söögiala laiendusena saal vaba aja tegevusteks ja ühistegevusteks. Hoone katusele on planeeritud päikesepark.

Tartu Südamekodu on Lõuna-Eesti piirkonna inimeste poolt hästi vastu võetud ning hoone täituvus on ületanud esialgseid ootusi. “Sügisel avatud Tartu Südamekodu on väga kiirelt elanikega täitunud ja nõudlus on ületanud ootusi. See pani meid planeeritust veidi kiiremini käivitama ka eakatekodu teise etapi ehitust. Tänu sellele avaneb käesoleva aasta suvel võimalus 60 eakal elada moodsas ja turvalises elukeskkonnas,” sõnas Südamekodude nõukogu esimees Martin Kukk.

Tartu Südamekodu on rajatud spetsiaalselt eakate vajadusi silmas pidades, pakkudes mitmekülgset elukeskkonda ja mõtestatud tegevusi eakatele ning kaasaegseid ja toetavaid töötingimusi kogu personalile.

Tartu Südamekodu asub Raadil, aadressil Ermi 13, Eesti Rahva Muuseumi vahetus läheduses. Eakatekodu hoone valmib etapiviisiliselt – esimeses järgus valmis eakatekodu kogu majakarp, teises etapis valmisoleva majatiiva sisetööd. Tartu Südamekodu kolmas, veel välja ehitamata korpus on mõeldud spetsiaalselt dementsussündroomiga inimeste jaoks.

Südamekodud on Eesti suurim eakate hooldusteenuse pakkuja – gruppi kuulub 12 eakatekodu üle Eesti, kus elab üle 1200 eaka ning töötab enam kui 500 inimest. Grupi eakatekodud tegutsevad Tartus, Kärus, Piigastes, Lihulas, Värskas, Saaremaal, Kundas, Kohtla-Järvel, Valklas, Paides, Tallinnas Meriväljal ja Pirital.

2025. aasta algul avatakse Valkla Südamekodus kolmas korpus, millega lisandub 70 eakatekodukohta, samuti on 2025. aastal valmimas uued teenuskohad Saaremaa ja Tartu Südamekodudes. 2025. aastal algab ka Tallinnas Hiiul Nõmme Südamekodu, mis saab olema grupi 13. eakatekodu, pakkudes turvalist ja tänapäevast kodu 170 eakale. Südamekodude eesmärk on rajada ja arendada elukeskkondi, kus on turvaline ja mugav vanaduspõlve veeta.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Statistikaamet: Ehitushinnad tõusid 2024. aastal 1,6%

StatistikaametStatistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega 1,6%. Eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4% ja võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 1,3%.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Ülo Pauluse sõnul mõjutas ehitushinnaindeksi kasvu 2024. aastal võrreldes 2023. aasta keskmisega enim palgatõus, mis moodustas mahuliselt 65% indeksi kasvust. „Ehitushinnaindeks tõusis 2024. aastal 1,6%, sealhulgas kallines tööjõud 6,3%, masinate kasutamine 1,7%, materjalide hinnad aga langesid 1,1%,“ tõi Paulus välja.

2024. aasta neljandas kvartalis tõusis ehitushinnaindeks kolmanda kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehitusmaterjalid kallinesid 0,6%, masinate kasutamine 0,3% ja tööjõukulud tõusid 0,1%. Võrreldes kolmanda kvartaliga panustas indeksi kasvu enim taas tõusma hakanud ehitusmaterjalide hind, mis moodustas indeksi kasvust mahuliselt 85%.

Ehitushinnaindeksi muutus, IV kvartal 2024

III kvartal 2024 –
IV kvartal 2024, %

IV kvartal 2023–
IV kvartal 2024, %

KOKKU

0,4

1,3

   Tööjõud

0,1

5,0

   Ehitusmasinad

0,3

2,0

   Ehitusmaterjal

0,6

-1,1

Eramuindeks

0,6

2,2

Korruselamuindeks

0,1

1,8

Tööstushooneindeks

0,3

0,6

Ametihooneindeks

0,3

1,4

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeks tõusis 2024. aasta neljandas kvartalis võrreldes kolmanda kvartaliga 0,8% ning võrreldes 2023. aasta neljanda kvartaliga 0,9%.

Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi muutus, IV kvartal 2024

III kvartal 2024–
IV kvartal 2024 %

IV kvartal 2023 –
IV kvartal 2024, %

KOKKU

0,8

0,9

   Tööjõud

-0,1

2,4

   Ehitusmasinad

0,4

0,4

   Ehitusmaterjal

1,3

-0,1

Ehitushinnaindeks väljendab ehitustegevuse maksumuse muutust ehitusplatsi otsekulude tasemel, mis jaotatakse kolme põhigruppi: tööjõud, ehitusmasinad ja -materjal. Ehitushinnaindeksi arvutamisel kaasatakse neli ehitiste gruppi: eramud, korruselamud, tööstus- ja ametihooned. Remondi- ja rekonstrueerimistööde hinnaindeksi puhul on vaatluse all ametihooned.

Ehitushinnaindeksi andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Tartumaal hooldekodu „Tartu Südamekodu“ II etapi ehitusega alustamine

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS-i tütarettevõtja EfTEN Ermi OÜ on koostöös operaatori Tartu Südamekodu OÜ-ga rajanud Tartumaale Tartu valda Tila külla Ermi tn 13 asuvale hoonestusõiguse alusel kasutatavale maale 120-kohalise hooldekodu, mis valmis eelmisel aastal. Klientidele alustati hooldekodu teenuste osutamist alates augustist 2024. a. Hooldekodu on klientide poolt hästi vastu võetud ning hoone täituvus on ületanud esialgseid ootusi. Tugev nõudlus hooldusteenuse järele võimaldab ehitada lõpuni hoone osa, mis I etapis ehitati nn musta karbina.

II etapi ehituse järgselt lisandub hooldekodusse 60 voodikohta. Ehitustööde tegemiseks tegi parima pakkumise RIS Ehitus OÜ. Renoveerimistöödega alustatakse sellel nädal. Hange ehitaja valimiseks viidi läbi koostöös Tartu Südamekodu OÜ-ga, kes on Tartu hooldekodu operaator. II etapi ehitustööde planeeritud valmimine on juuli 2025. a. Üürilepingu järgne tootlusmäär investeeringult fondile on kokku lepitud 8,1% investeeritud summalt aastas.

Lisaks on planeeritud hoone katusele rajada päikesepark.

Projekti kogumaksumuseks on ca 1,3 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

28.01.2025 toimub koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid”

Martina ProosaKinnisvarakoolis toimub 28.01.2025 koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid“. Koolitusel annab jurist Martina Proosa ülevaate, millised tingimused peavad olema ehituslepingus kokku lepitud, et lepingu täitmine kulgeks võimalikult ladusalt ja probleemideta.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitusettevõtete juhid, juhatuse liikmed ja juristid;
  • ehituse valdkonna spetsialistid – projektijuhid, objektijuhid;
  • omanikujärelevalve spetsialistid;
  • peatöövõtjad ja alltöövõtjad.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 28.01.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

EfTEN: Construction of the second phase of the “Tartu Südamekodu” elderly care home in Tartu County

EfTEN Real Estate FundLast year, EfTEN Ermi OÜ, a 100% subsidiary of EfTEN Real Estate Fund AS, in cooperation with the operator Tartu Südamekodu OÜ has completed the construction of the 120-bed elderly care home on the land used under building rights at 13 Ermi Street in Tila Village, Tartu County. Tartu Südamekodu OÜ started providing elderly care home services to clients from August 2024. The clients are satisfied, and the occupancy rate has exceeded initial expectations. Strong demand for elderly care home services will allow to start with second phase of construction and finish the part of the building that was initially built as a so-called grey finishing.

After the construction of phase II, it will be possible to accommodate an additional 60 client. EfTEN Ermi OÜ signed a contract for construction works with RIS Ehitus OÜ, who made the best offer. Construction works will start this week. The tender for selecting the builder was carried out in cooperation with Tartu Südamekodu OÜ, which is the operator of the “Tartu Südamekodu” elderly care home. The planned completion of the phase II construction works is July 2025. The rate of return on the investment to the fund under the lease agreement has been agreed at 8.1% of the investment per annum.

In addition, it is planned to build a solar park on the roof of the building.

The total cost of the project is approximately 1.3 million euros, plus VAT.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: kõige kallimad korterid on Pirital, odavamad Lasnamäel

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa-ameti andmetel oli IV 2024 Tallinna korteritehingu keskmine maksumus ~172 500 €. Aasta varasemaga võrreldes on see 5,9% väiksem näitaja. Viimase kaheksa kvartali jooksul on Tallinna keskmine korteritehingu kogumaksumus püsinud valdavalt 161 000 ja 183 000 € vahel.

Kõige kallima keskmise hinnaga korterid asuvad Pirita linnaosas, kus 2024 IV keskmine korteritehingu koguhind oli ~255 500 €. Kõige odavama keskmise koguhinnaga korterid leiab Lasnamäelt ja Mustamäelt, kus korteri maksumus on keskmiselt vastavalt ~119 600 ja ~121 600 €.

Pirita korterite koguhinna teeb kalliks eelkõige asjaolu, et Pirita korterid on suure pindalaga. Kui Tallinna korteritehingute keskmine pindala oli 2024 IV kvartalis keskmiselt 56 m², siis Pirita linnaosa korterite keskmine pindala oli ~91 m².

Kõige kallima keskmise ruutmeetrihinnaga korterid asuvad Põhja-Tallinnas, konkreetsemalt Kalamajas.

Enamiku Tallinna linnaosade korteritehingu keskmine koguhind on aastatagusest pisut allpool. Hinnalanguse põhjus ei ole, et samaväärse vara saab osta soodsama hinnaga. Hinnalanguse põhjus peitub tehingute struktuuri muutuses, mis tähendab, et kogu 2024. a jooksul tehti Tallinnas vähem tehinguid uute ja kallimate korteritega.

Tehingute keskmise koguhinna arvutamine madalama hinnaga ehk vanemate ja kehvema kvaliteediga korterite alusel on keskmist hinda allapoole toonud ilma, et sisulist väärtuse olulist muutust oleks aset leidnud.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Domus Kinnisvara juhatusega liitub Kaisa Hiire

Domus KinnisvaraKinnisvara konsultatsioonide, maakleri – ja hindamisteenuste osutamisega tegelev Domus Kinnisvara Vahendus OÜ valis uueks juhatuse liikmeks pikaajalise kinnisvaraturu kogemusega Kaisa Hiire.

Seni Domuse Tartu kontorit juhtinud Kaisa Hiire liitus vajadusest teenuseäri protsesse tugevdada. Domus Kinnisvara asutaja ja juhatuse liige Raul Reino sõnas, et Kaisa Hiire kaasamisega sai juhatus juurde ligi 20 aastat kinnisvaraturu kogemust, aga samas ka kuhjaga ambitsiooni tulevikule mõeldes.

„Valdkond on muutuste lävel – põlvkonnavahetus klientuuri hulgas koos rahvastikutrendi pöördumisega, tehnoloogiliste võimaluste plahvatuslik kasv jne. Hindamis- ja maakleriteenus vajavad mõlemad uuesti lahti mõtestamist ja sisustamist nii, et need oleks kõigile turuosalistele kasulikud ka 5 või 10 aasta pärast“ lisas Raul Reino.

Kaisa Hiire sõnas, et tal on suur au ja rõõm liituda Domus Kinnisvara Vahendus OÜ tippjuhtkonnaga. „Domus Kinnisvara on tänaseks näidanud järjepidevat kasvu üle 22 aasta. Meil on tugev tiim ja sünergiat loov teenuste portfell. Kindlasti saame aga paljusid asju teha veelgi paremini ja mul hea meel anda omapoolne panus gaselli kombel kasvamisse“ ütles Kaisa Hiire.

2006. aastal kinnisvaraturul tegutsemist alustanud Kaisa Hiire on enamuse oma karjäärist töötanud kinnisvara hindajana, omades pikalt kinnisvara hindamises kõrgeimat, 7 taseme vara hindaja kutsekvalifikatsiooni. Ta omab magistrikraadi kinnisvara planeerimise erialal ja viimased 5 aastat on ta juhtinud Domus Kinnisvara Tartu kontorit.

Domus Kinnisvara Vahendus OÜ on aastatega kasvanud üheks suuremaks ja tuntumaks kinnisvarafirmaks Eestis, mille kontorid asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Viljandis ja Kuressaares. Ettevõtte kaubamärgi all toimetab ca 90 professionaalset kinnisvarakonsultanti/hindajat, kellest enamusele on väljastatud erialane kutsetunnistus.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.12.2024 ja esialgsed 2024. aasta finantstulemused

EfTEN United Property FundEfTEN Capital tegevjuhi Kristjan Tamla kommentaar

Baltikumi kinnisvaraturg näitas 2024. aastal esimesi elavnemise märke. Mitmed ärikinnisvara müüjad korrigeerisid oma hinnaootusi allapoole. Lisaks hakkas aasta teisel poolel kiirenenud EURIBORi langus vähendama kinnisvara omanike laenukulusid ning suurendas tehinguaktiivsust elukondlikul kinnisvaraturul.

EfTEN United Property Fundi’le lõi see head võimalused vabade vahendite investeerimiseks. Augustis lisandus fondi portfelli UNA kaubanduspark Vilniuses ning detsembris, Baltikumi eelmise aasta suurima ärikinnisvara tehinguna, Kristiine kaubanduskeskus Tallinnas. Sellega said fondi vabad vahendid 2024. aasta lõpuks investeeritud ning eelolev aasta on esimene, kus fondi finantstulemused baseeruvad täies ulatuses kinnisvarasse investeeritud portfellil. Lisaks on käesoleva aasta lõpuks või 2026. aasta alguseks oodata fondi arendusinvesteeringu Uus-Järveküla elurajooni lõplikku valmimist.

Finantskokkuvõte

EfTEN United Property Fund teenis 2024. aastal esialgsetel andmetel tegevusajaloo suurima aastase kasumi (1,62 miljonit eurot). Fond teenis aastaga 967 tuhat eurot dividendi- ja intressitulu (888 tuhat eurot 2023. aastal). Samal ajal vähenesid kulud 40 tuhande euro võrra (198 tuhat eurot 2024. aastal vs 238 tuhat eurot 2023. aastal). Aasta lõpus oli fondi laenude kaalutud keskmine intress 5,4%, alanedes aastaga 240 baaspunkti võrra. Languse taga oli alanenud EURIBOR, sügisel madalama marginaaliga refinantseeritud Uus-Järveküla arendusinvesteering kui ka portfelli keskmisest soodsamatel tingimustel saadud uute investeeringute (UNA kaubanduspark ja Kristiine keskus) rahastamistingimused.

Detsembris teenis fond 816 tuhat eurot kasumit, mida mõjutas fondi varade aastalõpu regulaarne hindamine. Hindamise tulemusena suurenes enim Kristiine kaubanduskeskuse ja Uus-Järveküla arendusprojekti investeeringute väärtus. Tegemist oli fondi läbi aegade parima kuu tulemusega.

Kristiine keskus vahetas 2024. aasta lõpus omanikku tingimustes, kus müüjal oli vajadus vara kiireks realiseerimiseks. Seetõttu toimus tehing oluliselt madalamalt tasemelt võrreldes vara bilansilise väärtusega ning nn. turuhinnaga. Aasta lõpus hinnati vara turuhinda vastavalt Colliers Internationali tehtud sõltumatule kinnisvarahinnangule.

Uus-Järveküla arendusinvesteeringus oli 2024. aasta detsembris rekordiline müük – kuuga müüdi või broneeriti klientide poolt 9 ridamaja boksi. Arendusse on kokku planeeritud 165 rida- ja paarismaja boksi, millest klientide poolt on ostetud või broneeritud pea 75%. Viimase ehitusetapiga, mis hõlmab 32 ridamaja boksi, on plaanis alustada lähiajal.

EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus (NAV) oli detsembri lõpus 11,06 eurot, kasvades kuuga 3,1%. Kui fondi investeeringut EfTEN Real Estate Fund AS`i aktsiatesse kajastada selle puhasväärtuse alusel, oleks EfTEN United Property Fund`i NAV 11,2 eurot, kasvades kuuga samuti 3,1%.

EfTEN United Property Fund avaldab auditeerimata 2024.a tulemused 4. veebruaril ning informeerib investoreid siis ka planeeritavatest väljamaksetest 2025. aastal ja investoritele korraldatavast veebiseminarist.

Täpsem ülevaade EfTEN United Property Fund’i portfellist on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_122024

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

SEB: Kahanev rahvaarv nõuab kõrgemat tootlikkust

Kuigi Eestil on õnnestunud pikemat aega rahvastiku kahanemist vältida, ei jää ka meil pikemas plaanis muud üle, kui töötada kauem ja produktiivsemalt.

Ränne ei suuda vähest sündivust kompenseerida

Negatiivse uudisena teatas Statistikaamet sellel nädalal, et Eesti rahvaarv on langenud. Kui 2024. aastal elas Eestis 1. jaanuari seisuga 1 374 687 inimest, siis tänavu samal ajal 1 369 285 inimest ehk 5000 inimese võrra vähem. Kuigi oleme harjunud uudistega negatiivsest iibest ja vähestest sündidest, oli tegemist siiski üllatava tagasiminekuga. Kes ei ole teemasse süvenenud, ei pruugi teada, et tegelikult on varasemalt Eesti rahvaarv juba alates 2017. aastast pidevalt suurenenud. Võrreldes 2015. aastaga, mil Eesti rahvaarv oli madalpunktis, on elanike arv kasvanud 56 000 inimese võrra ehk 4,3%. See kasv ei tulene sünnituste ja surmade positiivsest vahest, vaid peamiselt Eestisse kolinud inimeste arvelt. Siia on leidnud tee nii kodumaale tagasi rändavad eestlased, Ukraina sõjapõgenikud kui ka kolmandatest riikidest pärit inimesed, kes saanud siin töö- või õpikoha.

Et eelmisel aastal kolis Eestisse 13 826 inimest ja välja rändas 13 278 inimest, oli ka mullu rändesaldo umbes 500 inimesega plusspoolel. Siiski ei suutnud see kompenseerida suurt erinevust sündide ja surmade vahel. Eestis sündis mullu vaid 9646 last, mida on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Kindlasti mõjutab sündimust majanduslik ebakindlus, kuid peamine põhjus peitub demograafias. Nimelt on laulva revolutsiooni põlvkond suurema osa oma lastest juba saanud, samas kui 1990ndate aastate alguse väga madala sündivusega põlvkondade laste arv jääb paratamatult väiksemaks.

Eelmise aasta puhul on märkimisväärne ka muutus rändetrendis. Rekordiliseks jääb 2022. aasta, mil Ukraina sõja puhkedes tuli Eestisse ligi 50 000 inimest. Ka enne sõda olid sisserändenumbrid märkimisväärsed: 2021. aastal peaaegu 20 000 inimest, 2020. aastal 16 000 inimest ja 2019. aastal 18 000 inimest. Nüüd, kus sõjapõgenike hulk on kokku kuivanud ja majandus languses, saabub neid aga oluliselt vähem.

Eesti rahvastikutrendid pole Euroopa kõige hullemad

Võrreldes Eesti rahvastikutrende teiste Euroopa riikidega, võiks olukord muidugi olla hullemgi. Seejuures on Eestil läinud näiteks oluliselt paremini kui teistel Balti riikidel. Võrdluseks on Lätis rahvaarv viimase 35 aasta jooksul kasvanud vaid 2022. aastal, mil sinna saabusid Ukraina sõjapõgenikud. Võrreldes 1990. aastal saavutatud tipuga on Lätis rahvaarv kahanenud peaaegu 30%. Leedus on rahvaarv alates 2021. aastast küll taas kasvama hakanud, kuid see ei kompenseeri varasemaid suuri väljarändeid, mis on viinud rahvaarvu vähenemiseni rohkem kui 20% võrreldes 1990. aastate algusega. Eesti rahvaarv on sama perioodi jooksul vähenenud vaid 13%.

Eesti sündimuskordaja ehk laste arv ühe naise kohta on viimastel aastatel langenud 1,6-lt 1,4-le. Siiski on Eesti olukord parem kui mitmetes Euroopa suurriikides. Näiteks Hispaanias läheneb see näitaja 1,1-le, Itaalias 1,2-le ja Poolas on see langenud alla 1,3. Suurtest riikides on olukord kõige parem Prantsusmaa, kus sündimuskordaja on 1,8, kuid seegi jääb alla 2,1-le, mis on vajalik rahvastiku säilitamiseks.

Tootlikkus peab oluliselt tõusma

Rahvastiku vananemisest tingitud probleemidele viitab ka hiljutine konsultatsioonifirma McKinsey uuring. Uuring tõdeb, et Hispaanias peaks tootlikkus inimese kohta tõusma 2050. aastaks neli korda ja Itaalias kolm korda, et tagada praegune SKP kasv inimese kohta. Lisaks suureneb põlvkondade vaheline lõhe, kus aina vähemaarvulised noored põlvkonnad peavad hoolt kandma aina suuremaarvulise vanema põlvkonna eest. Uuringust selgub, et kaks kolmandikku maailma rahvastikust elab riikides, kus sündimuskordaja jääb alla 2,1. Paljud neist riikidest on suutnud rahvastiku kahanemist vältida immigratsiooni abil, kuid sellega kaasnevad omad mured. Nagu on näha paljude Euroopa riikide poliitilisel maastikul, on sellel lähenemisel omad piirid.

Seetõttu on selge, et inimesed peavad töötama kauem ja koguma oma tööea jooksul rohkem sääste, et kindlustada vanaduspõlv. Eestlased on siin tugevas eelisseisus. 2023. aasta seisuga oli 65–69-aastaste tööhõive Eestis Euroopa kõrgeim – 36,6%. Võrdluseks: Hispaanias oli see näitaja kõigest 10% ja Itaalias alla 15%. Samas näitab see ka, et Eestis pole tööjõu suurendamiseks enam palju manööverdamisruumi. Kuigi migratsioon Eestisse on olnud väiksem kui paljudesse teistesse Euroopa riikidesse, ei pruugi selle oluline suurendamine ühiskonna huve teenida.

Lihtsa töö tegemine on luksus, mida Eesti ei saa endale lubada

Eesti peamine võimalus on tootlikkuse suurendamine. Kui enne 2008.–2009. aasta majanduskriisi iseloomustas Eestit kiire tootlikkuse kasv, siis pärast finantskriisi on see tempo märgatavalt aeglustunud ja viimastel aastatel majanduslanguse tõttu hoopis vähenenud. On tõenäoline, et majandus hakkab 2025. aastal taas kasvama, mis parandab ka tootlikkust. Siiski on selle tõusu kiirus pigem tagasihoidlik ning mida aeg edasi, seda keerulisem on seda saavutada.

Õnneks leidub Eestis endiselt konkurentsivõimelisi ettevõtteid ja sektoreid, kus lisandväärtus töötaja kohta kasvab kiiresti. Samas on paljudes traditsioonilistes sektorites, eriti töötlevas tööstuses, tootlikkuse kasv tagasihoidlik. Rahvaarvu ja tööealise elanikkonna vähenemine ning kiire palgakasv tähendab, et tootlikkuse tõstmine on möödapääsmatu.

Argielus tähendab see suuremat automatiseerimist. Tootmisettevõtted asendavad inimesi masinatega, poodides levivad automaatkassad, kohvikutes saavad kliendid esitada tellimusi tahvelarvutite kaudu ning ehk hakkavad tulevikus Tallinna tänavatel toitu ja pakke tarnima robotid, mis ei jää enam lumme kinni. Sellise tulevikuni jõudmine võtab aga veel aega.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Statistikaamet: Tootjahinnaindeksit mõjutas detsembris enim puittoodete hinnatõus

StatistikaametTööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2024. aasta detsembris võrreldes novembriga 0,4% ja võrreldes 2023. aasta detsembriga 1,1%.

Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta detsembriga enim hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning toiduainete tootmises. „Vastupidist mõju avaldas elektri- ja soojusenergiaga varustamise, metalltoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus. Töötleva tööstuse tegevusalades kokku oli hinnatõus 1,9% ja sealhulgas toiduainete tootmises 2,6%,“ tõi Šokman välja.

Võrreldes 2024. aasta novembriga mõjutas indeksit detsembris eelkõige hinnatõus puidutöötlemises ja puittoodete tootmises, elektri- ja soojusenergiaga varustamises ning toiduainete tootmises. Veel mõjutas indeksit tekstiilitootmise, tööstusmasinate ja -seadmete ning metalltoodete tootmise hinnalangus.

Ekspordihinnaindeks kasvas detsembris võrreldes novembriga 1,4%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, toiduainetel ja põllumajandussaadustel. Enim langesid tekstiilitoodete, farmaatsiatoodete ning kemikaalide ja keemiatoodete hinnad. Võrreldes 2023. aasta detsembriga kasvas ekspordihinnaindeks 2,5%.

Impordihinnaindeks suurenes detsembris võrreldes novembriga 0,5%. Enim tõusid hinnad naftasaadustel, toiduainetel ja põllumajandussaadustel. Kõige rohkem langesid hinnad paberil ja pabertoodetel, metallil ning metalltoodetel. Võrreldes 2023. aasta detsembriga kasvas impordihinnaindeks 1,3%.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.12.2024 and Preliminary Financial Results for 2024

EfTEN United Property FundComment by EfTEN Capital managing director Kristjan Tamla

The Baltic real estate market showed the first signs of recovery in 2024. Several commercial real estate owners adjusted their selling price expectations downwards. In addition, the accelerated decline in EURIBOR in the second half of the year began to reduce the borrowing costs of property owners and increased transaction activity in the residential real estate market. This created good opportunities for the EfTEN United Property Fund to invest the uninvested capital.

In August, the UNA retail park in Vilnius was added to the fund’s portfolio, and in December, as part of the largest commercial real estate transaction in the Baltics last year, the Kristiine shopping center in Tallinn was invested in. This means that by the end of 2024 the fund is fully invested, and the coming year will be the first one where financial results are based on a fully invested portfolio. In addition, the Uus-Järveküla residential development is expected to be completed by the end of the year or early 2026.

Financial overview

According to the preliminary results, EfTEN United Property Fund earned the highest annual profit in its history in 2024 (1.62 million euros). The fund earned 967 thousand euros in dividend and interest income during the year (888 thousand euros in 2023). At the same time, expenses decreased by 40 thousand euros (198 thousand euros in 2024 vs. 238 thousand euros in 2023). At the end of the year, the weighted average interest rate on the fund’s loans was 5.4%, decreasing by 240 basis points year-on-year. The decline was due to the lower EURIBOR, the Uus-Järveküla development investment refinanced with a lower margin in the autumn, and the financing of new investments (UNA shopping center and Kristiine center) obtained on more favourable terms as compared to the portfolio average.

In December, the fund earned a profit of 816k euros, which was affected by the regular year-end valuation of the fund’s assets. As a result, the biggest upward valuations were recorded by investments in the Kristiine shopping center and the Uus-Järveküla residential development project. This is the highest monthly profit in funds history.

Kristiine shopping centre transaction was made at the end of 2024 under conditions where the seller needed to quickly sell the property. Therefore, the transaction took place at a significantly lower price compared to the asset’s book value and the so-called market price. At the end of the year, the property was valued at market price in line with the independent appraisal by Colliers.

The Uus-Järveküla residential development had record sales in December 2024 – 9 terraced houses were sold or booked by clients in a month. A total of 165 terraced and semi-detached house units are planned in the development, of which almost 75% have been purchased or booked. The last development phase which includes 32 terraced houses is soon to be started.

The net asset value (NAV) of EfTEN United Property Fund units was 11,06 euros at the end of December, increasing by 3,1% per month. If the fund’s investment in EfTEN Real Estate Fund AS shares were to be reflected according to the net asset value, EfTEN United Property Fund’s NAV would be 11,2 euros, increasing also by 3,1% per month.

EfTEN United Property Fund will publish its unaudited 2024 results on February 4 and will then inform investors about the planned distributions in 2025 and the to be organized webinar.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_122024

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Konsultatsioonid üüriinvestoritele: üürituru arengud 01.2025

Tõnu ToomparkTallinna üürikorterite pakkumiste arv ei ole viimastel kuudel näidanud suurt muutust. Üürniku on jätkuvalt otsimas 1500-1550 aktiivset üürikorteri pakkumist.

Pakkumiste mahtu võib pidada suureks. Suur pakkumine ehk tihe konkurents hoidab üüripakkumiste keskmist hinda pinge all. Viimased 3-4 kuud on keskmine üürikorterite pakkumishind püsinud 14,1 €/m² läheda.

Stagnatsioonis üüriturg ei loo üürileandjate jaoks kindlust. Iga-loos-võidab üüriinvesteeringute aeg on vähemalt mõneks ajaks läbi. Soov kasumlikult tegutseda sunnib üüriinvestoreid äriplaani tõsisemalt läbi mõtlema.

Üüriinvestor peab enese jaoks selgeks tegema järgmised küsimused.

  • Kas soovin üüriäris olla? Miks?
  • Kas üüriinvesteering pakub piisavat tootluse ja riskide suhet? Millised on alternatiivid?
  • Kui aktiivselt soovin üüriäris tegutseda? Kui palju aja- ja muud ressurssi olen valmis üüriinvesteeringutega seonduvasse panustama?
  • Millisel moel soovin konkurentidest parem olla?
  • Kas üüriäri on hetkel atraktiivne? Kas turg on liikumas suunas, et üüriäri muutuks atraktiivseks? Millised peavad olema turu arengud, et üüriäri oleks atraktiivne? Milline on turu muutuste ajaline mõõde?

Räägime. Äkki oskan sulle nõu anda, kuidas tänases keerulises olukorras käituda, et tulemus oleks parim ja vastaks sinu vajadustele.

Koondan kokku kinnisvaraturu kohta käivat infot. Praktikuna tean, mis on oluline ja mis mitte. Aitan püstitada õigeid küsimusi, mis on vajalikud kaalutletud otsuste langetamiseks.

Võta kontakti

Võta personaalse nõustamise jaoks ühendust: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Personaalsele konsultatsioonile alternatiivina on võimalik osaleda Kinnisvarakooli üüriinvesteeringute teemalistel koolitustel:

Koolituste info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Keila 17-miljonilises uhiuues elurajoonis peeti sarikapidu

InvegoKokku 17 miljoni eurose kogumahuga Keila Pargikodude elurajoonis peeti aasta lõpus valmiva esimese etapi sarikapidu, millega arendaja Invego tunnustas ehitusettevõtte NOBE tööd.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi kinnitusel pakuvad Keila Pargikodud rahulikku elukeskkonda, kus rohelus ja linnaelu moodustavad ühtse terviku. “Need tulevad Keila kõige kenamad kodud, valgusküllased ja suurte rõdudega korterid, mis on loodusele avatud. Hooned omakorda sulanduvad kenasti ümbritseva parkmetsaga, mis lubab peredel nautida elu roheluse keskel,” rääkis Vähi rõhutades, et just õigesti läbimõeldud elukeskkond tagab igale elanikule ka piisavalt privaatsust.

“Keila Pargikodude hooned on silmapaistev näide ehituskunsti ja loovuse harmooniast, mille ainulaadne fassaad lisab piirkonnale värskust. Täname Invegot ja kõiki partnereid usalduse ning suurepärase koostöö eest – koos loome midagi püsivat ja eristuvat,” ütles NOBE ehitusdirektor ja juhatuse liige Priit Nigols.

Keila Pargikodude elurajoon hakkab koosnema kuuest A-energiaklassiga kortermajast, kuhu tuleb kokku 120 ühe- kuni viietoalist rõdude ja terrassidega korterit, aga ka läbimõeldud puhkealad ning mänguväljak, kus on atraktsioone erinevas vanustes lastele. Samuti saavad kõik koduostjad Invego poolt kaasa viieaastase ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. Pargikodud asuvad kõrghaljastusega alal vaid mõne sammu kaugusel Keila terviseradadest, veekeskusest ja Keila koolist.

Invego on enam kui kümneaastase kogemusega üks Eesti juhtivaid kinnisvaraarendusega tegelevaid ettevõtteid, kel on tänaseks töös ligi 30 arendusprojekti kolmes riigis. Tallinnas ja selle lähiümbruses on viimastel aastatel rajatud kokku enam kui 1300 kodu ning üle 50 000 m2 äripinda. Eestis on Invego mahukamateks arendusteks hiljuti valminud Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoon. Läti pealinnas arendab ettevõte Vitolu Parks, Parka Kvartals ja Skanstes Rezidences elurajooni, Riia vahetus läheduses ehitatakse ridamajade elurajooni Vide Adaži. Eelmisel suvel alustas Invego Lõuna-Portugalis 65 hektaril laiuva villarajooni Silves Hills arendusega.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Adaur Grupp: korteritehingute aastakokkuvõte 2024

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine