Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine
Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Так покупать или арендовать… (часть2)

На прошлой неделе я описывал плюсы, которые несёт с собой аренда жилья. Сегодня я приведу аргументы в пользу покупки квартиры.

Первый совет – не торопитесь пока, так как 2008 год на рынке недвижимости Эстонии пройдёт под эгидой снижения цен. Однако это не означает, что все должны отказаться от покупки недвижимости.

Ниже приведу аргументы в пользу покупки жилья сейчас и сегодня:

Своё – это своё

Чувство собственного дома – великое и неповторимое чувство, оно даёт много эмоций и уверенность. У выражения «свой дом» – особая ценность, которую деньгами не измерить. Не зря говорят – мой дом – моя крепость. Это что-то такое, чего никогда не даст и не покажет ни одна экспертная оценка, но это очень важный критерий.

Также обладание своей собственной недвижимостью даёт Вам право участвовать в жизни квартирного товарищества, влиять на благоустройство дома. Арендатора же, как правило, такие вопросы не волнуют и он блокирует все решения, которые приносят ему расходы.

Биологические часики тикают

Если потенциальный покупатель переживает в своей жизни период, когда пробило время создать своё гнёздышко, то нет смысла противиться этому. Нет смысла пытаться сэкономить сотню тысяч крон, чтобы ради этого непонятно сколько лет ждать, когда же цены на недвижимость наконец упадут. Жизнь показывает, что определить момент, когда стоило бы совершить покупку недвижимости. Как правило мы можем лишь после. Так сказать – умная мысля приходит опосля.

Если мы учитывает тот период. В течение которого придётся выплачивать жилищный кредит, а для молоды семей это, как правило, 25-30 лет, то эти 100 000 крон не будут заметны в ежемесячны выплата. Зато ничто не сравнится с прелестями самостоятельной жизни.

Рынок аренды ещё в процессе развития

Единственная альтернатива для покупки жилья – это аренда. Однако рынок аренды жилья в Эстонии пока ещё в процессе развития и квартиросъёмщики, также как и арендодатели, не совсем в курсе своих прав и обязанностей.

Квартиросъёмщики, в основном, люди, которые вынуждены снимать жильё в силу каких-то обстоятельств. А незнание взаимных прав и обязанностей, как правило, приводит к конфликтам. Такое положение дел на рынке аренды жилья вынуждает квартиросъёмщиков менять место жительства чаще, чем они того сами желают. Для семейных людей это порождает проблемы с детскими садами и школами.

Проблемы обстановки

Не секрет, что обстановка дома или квартиры очень важна. В арендованной квартире уже не выбирать, а вот в своей всё можно сделать на свой вкус. В отличие от снимаемой квартиры, в своей можно эксперементировать с обстановкой до бесконечности, лишь бы кошелёк позволил.

Хорошую покупку совершают в плохое время
Несмотря на сегодняшнюю нестабильность на рынке недвижимости и на всеобщее ожидание того, что цены будут падать, выгодную сделку можно заключить и сегодня. Для покупателей вообще сложилась идеальная ситуация: множество предложений, что даёт возможность клиенту выбирать. Клиент заключает сделку, когда ему цена подходит. Если же цена не устраивает, то есть возможность обратиться к другому продавцу.

Залог

Недвижимость практически единственное, что акцептируют банки при выдаче кредита. Обладая своей собственной недвижимостью, можно при необходимости брать дополнительные кредиты. Деньги эти можно использовать для благоустройства дома, тем самым, повышая его ценность. Или же дополнительный кредит модно использовать для открытия своего дела.

Немного преувеличивая можно сказать, что наличие жилья помогает при помощи банка быстро получить необходимые деньги без нужды обращаться к фирмам, предлагающим быстрые кредиты под громадные проценты.

Ведь говорят, что плохие решения принимаются в хорошие времена. Перефразируя это, можно сказать, что в плохие времена принимаются хорошие решения. Если возникла необходимость в приобретении нового жилья, то покупку не стоит откладывать. Но в любом случае, решение необходимо взвесить. Сегодня для этого есть возможности, поскольку на продажу выставлено очень много хороших объектов.

Artikkel ilmus 16/04/2008 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Korter osta või üürida? Loomulikult osta!

Illustratsioon

Eelmisel nädalal käsitlesime argumente, mis räägivad korteri üürilevõtmise poolt. Tänases artiklis tuleb juttu teguritest, mis sunnivad inimesi üürilevõtmise asemel tegema elamispinna ostuotsust.

Tänasel kinnisvaraturul tuleb ostusotsused tõsiselt läbi mõelda. Tormata ülepeakaela ei tohi. Eeldada võib, et hinnad 2008. a. Eesti eluasemeturul langevad. See aga ei tähenda, et kõigil inimestel on kinnisvaraostmisest mõistlik loobuda. Alljärgnevalt vaatamegi tegureid, mis räägivad eluaseme ostmise kasuks.

Oma on oma.

Oma kodu annab hea tunde – see loob emotsionaalse kindlus- ja turvatunde. “Oma kodu” on emotsionaalne väärtus, mida rahaliselt pea võimatu hinnata. Kodu on inimese kindlus. Need on väärtused, mida kinnisvara eksperthinnangud ei kajasta, kuid siiski väga tähtsad.

Samuti annab oma kodu kortermaja juures võimaluse kaasa rääkida ühistu elu-olu korraldamisel. Üürikorteri puhul on oht, et üürileandja vaatab kõike läbi kasumi teenimise prisma ning blokeerib otsuseid, mis talle täiendavat kulu tekitavad.

Elutsükkel on oluline.

Illustratsioon

Kui koduotsija elutsükkel on jõudnud faasi, kus aeg oma pesa punuda, siis sellele vastu hakata ei ole mõtet. Ei ole mõistlik proovida kokku hoida sada tuhat krooni, et selle nimelt aastaid püüda tabada kinnisvaraturu madalaimat punkti, et siis soodne ost teha. Elu näitab, et tõusude tippe ja mõõnade madalamaid punkte saame täpselt välja tuua vaid tagantjärele tarkuse abil.

Pika laenuperioodi jooksul taandub kokkuhoid marginaasel määral väiksemaks igakuiseks laenumakseks. See reeglina ei kaalu üles iseseisva elu võlusid.

Üüriturg väljaarenemata.

Eluaseme ostmise ainus alternatiiv on selle üürile võtmine. Paraku on Eesti üüriturg välja arenemata. Nii üürileandjad kui -võtjad ei ole kursis oma õiguste ja kohustustega. Enamasti on elamispinna üürileandjad eraisikud, kes on saatuse tahtel sellisesse rolli satunud. Vastastikkune õiguste ja kohtustuste mitteteadmine loob viljaka pinnase konfliktide tekkeks.

Väljaarenemata üüriturg võib sundida üürilevõtjat elukohta vahetama sagedamini kui ta seda ise sooviks. Pereinimeste puhul võib see omakorda põhjustada takistusi lasteaiakohtade või koolide valikul.

Sisustamise probleemid.

Illustratsioon

Elamispind on alati seotud sellega, mis seal sees on. Igas korteris on olemas köögimööbel, sageli on olemas ka sisseehituatud mööblit. Oma tuba, oma luba – omas korteris saab omanik ehitada sellise köögimööbli nagu ta heaks arvab kulutades selleks seejuures palju ta heaks arvab.

Üürikorteri probleem on see, et sinna siseehitatud mööblit järgmissekorterisse kolides kaasa võtta ei ole võimalik. Nii on korteriomanikul võimalik sisustada oma elamine oma enda äranägemise järgi. Korterit üürilevõttes tuleb piltlikult öeldes oma nägemus kooskõlastada korteri üürileandjaga.

Head ostud tehakse halval ajal.

Vaatamata tänasele ebastabiilsusele kinnisvaraturul võib siiski kindlalt väita, et ka täna on võimalus soodsaid tehinguid teha. Ostja jaoks on olukord lausa ideaalne – pakkumine on lai ja valikuvõimalus on suur. See annab võimaluse leida parim vajadusi rahuldav elamispind.

Suur valikuvõimalus paneb korteriostja soodsasse seisu, mis annab talle võimaluse tehing teha siis ja ainult siis kui ka hind tema soovidele vastab. Kui hind ei sobi, siis on võimalik pöörduda järgmise pakkuja poole.

Tagatisvara laenu jaoks.

Illustratsioon

Kinnisvara on pea ainus laialt aktsepteeritud tagatis laenu võtmiseks. Kui olemasolev eluasemelaen ei ole liiga suur, siis on eluaset tagatisena kasutades võimalik võtta täiendavat laenu. Laenu on omakorda võimalik kasutada kodu sisustamiseks või miks ka mitte näiteks ettevõtluse arendamiseks.

Pisikese liialdusega võib öelda, et eluaseme olemasolu annab võimaluse katta panga abil kiiret rahavajadust ilma vajaduseta pöörduda intressina sadu protsente küsivate kiirlaenupakkujate poole.

Öeldakse, et halvad otsused tehakse headel aegadel. Seda ütlust teistpidi pöörates võib öelda, et halbadel aegadel on võimalus teha väga häid otsuseid. Täna on turul häid pakkumisi. Kui eluratas on pööranud nii, et uut kodu on vaja, siis ei ole mõtet ostuotsust edasi lükata. Igal juhul – vaatamata parematele või halvematele aegadele tuleb ostuotsus tõsiselt läbi kaaluda. Täna on kaalumiseks võimalust, sest pakkumine on suur.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Suure kinnisvarapakkumiste arvu taga on korduvad kuulutused

Illustratsioon

Nädalaga langes elamispindade pakkumishindu kajastav KV.EE Indeks 0,41%. Langus ei ole küll suur, kuid siin tuleb märkida, et tegemist on järjestikuse kaheksanda langusnädalaga. Nende langusnädalate jooksul on KV.EE Indeks langenud kokku tagasihoidliku 2,3%. Aastataguse ajaga on aga pakkumishindade indeks vähenenud 9,7%.

Kõik siiski õnneks ei lange. KV.EE portaali elamispindade pakkumiste hulk on nädalaga suurenenud 1,46%. Aastaga on portaali lisandunud pea 7800 elamispindade pakkumist, mis pakkumiste arvu aastaseks kasvuks teeb 60%.

Suures pakkumiste arvu kasvus ei saa paraku veel valikuvõimaluse laia kasvu näha. Tänases turuolukorras,kus müügitempo on napp, on mitmed kinnisvaraarendajad andnud oma arendatavad korterid müügile mitmele vahendusettevõttele. See tähendab aga seda, et nii mitmedki pakkumised on portaalis kahe, kolme või isegi enamakordselt.

Pakkumiste dubleerimine ei puuduta ainult uusarendusi. Momendil on portaalis pakkumisel ka vähemalt üks vana korter, mida peale omaniku müüb koguni 11 maaklerit.

Maaklerid peavad turuolukorrast tulenevalt pakutavat teenust arendama. Kui kogu müümine seisneb pakkumise portaali sisestamises ja huvilise telefonikõne ootamises, siis on raske edu saavutada. Iga maakler peab täna väga tõsiselt mõtlema, mida teha peale pakkumise portaali sisestamist, mis reaalselt aitaks müügile kaasa.

KV.EE Indeks ja pakkumiste indeks

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Увеличился не выбор, а количество предложений на рынке недвижимости

За многочисленными предложениями на рынке недвижимости скрываются повторные предложения.

За неделю индекс цен предложений, который опубликовывает портал KV.EE, снизился на 0,41%. Конечно это снижение не столь значительное, если не брать за основу то, что это снижение происходит уже 8 недель подряд. За всё это время индекс понизился на 2,3%. За год же индекс цен предложений на недвижимость снизился на 9,7%.

К счастью не всё так мрачно. По данным портала KV.EE, количество предложений на жилые площади за неделю увеличилось на 1,46%. За год на портале появилось более 7800 новых предложений, что увеличило общее количество предложений жилых площадей на 60%.

Однако рост предложений вовсе не означает, что увеличилась и возможность выбора жилых площадей. В то время, когда темпы продажи на рынке недвижимости значительно замедлились, многие застройщики передали свои объекты для продажи не одной, а сразу нескольким фирмам-посредникам. Это означает, что один и тот же объект на портале предлагают два, три, а то и больше раз.

Дублирование предложений не касается лишь новых объектов. Например, сейчас на портале продают одну старую квартиру аж через 11 маклеров.

Маклеры должны, исходя из ситуации на рынке, совершенствовать свои услуги. Если весь их труд состоит лишь в опубликовании объявления на портале и ожидании звонков от заинтересованных покупателей, то успеха тяжело достигнуть таким образом. Маклеры должны серьёзно задуматься о том, что надо сделать после того, как объявление о продаже появилось на портале, о том, что реально поможет продаже.

KV.EE Indeks ja pakkumiste indeks

Artikkel ilmus 14/04/2008 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Äripäev: Ministeeriumid raputavad ehitussektori haavadele soola

Ajal, mil ehitusfirmad näevad heitlikul turul päästerõngast riigihangetes, asuvad ministeeriumid külmutama projekte uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks ning pidurit vajutatakse ka mitmetele tee-ehituse projektidele.

“Kindlasti ei tohiks riik langeda teise äärmusse, külmutades kõiksugu ehitussektorit turgutavaid projekte. Sellega paneb riik löögi alla kogu ehitussektori ja ma pean silmas tõsiseid arendajaid, mitte üksiküritajaid,” sõnas Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tegevjuht Jaak Saarniit.

Saarniit toonitas, et kui ehitusfirmadel ei jätku tööd, satuvad raskustesse ka ehitusmaterjalide tootjad, kelle konkurentsi- ja ekspordivõime seeläbi kannatab.

Kuigi suurem osa ministeeriumeid ei kergita veel saladuseloori investeeringutelt, mis kulude kärpimiseks külmutada tuleb, on esimesed toppama jäävad projektid teada.
Uusi hooneid ei ehitata

Näiteks otsustas rahandusministeerium juba enne kohustuslikku kulude kärpimist külmutada oma uue 260 miljonit krooni maksva maja ehituse praeguse ministeeriumihoone kõrvale. See omakorda tähendab, et toppama jääb ka rahandusministeeriumi praeguse hoone renoveerimine ja plaan kolida seejärel sinna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ministeeriumide kokkuhoiuplaanid vajutavad pitseri ka büroopindade arendajatele, kes peavad riigiasutustest kui võimalikest rentnikest suu puhtaks pühkima. “Rahandusministeerium tundis huvi meie Tammsaare ärikeskuse terve ühe torni üürimise vastu, kuid kokkuhoiupoliitika pani nad meie pakkumisest siiski loobuma,” nentis Tammsaare ärikeskuse pindu vahendav maakler Einar Vellend.

Ta lisas, et riigi kokkuhoiupoliitika jätab tühjaks enam kui 15 000 m” uusi äripindu, lüües sellega ärihoonete turule umbes 15protsendise augu.

Rahandusminister Ivari Padarilt ei õnnestunud Äripäeval reedel kommentaari saada. Saarniidu sõnul otsis rahandusministeerium rendipinda selleks, et kolida sinna ajutiselt ministeeriumi töötajad, kuni renoveeritaks rahandusministeeriumi hoonet.

“Paraku külmutati ka see plaan, mis omakorda tähendab, et renoveerimata jääb ka statistikaameti Endla tänava hoone, kuna sealsedki inimesed oli plaanis mõneks ajaks rendipindadele kolida,” rääkis Saarniit ja lisas, et teha saab vaid pisiremonti.

Ehitusturg pingestub

Keskkonnaministeerium lükkab osaliselt edasi maa-ameti uue arhiivi ehitamise ja külmutab Tartumaa keskkonnamaja renoveerimise. Mõlema projekti osaline külmutamine säästab ministeeriumile tänavu üle 30 miljoni krooni.

Alati riigihangete vastu suurt huvi tundnud Eesti Ehituse juht Jaano Vink tõdes, et riigi ehitusinvesteeringute koomale tõmbamine muudab olukorra ehitusturul keerulisemaks. “Need, kes on teinud natuke kõike ja on väikesed või keskmise suurusega tegijad, satuvad kindlasti raskesse olukorda,” arvas Vink ja lisas, et suurfirmadel ja nišitegijatel on raskeid aegu õnneks kergem seedida.

Teid ehitatakse vähem

Kütuseaktsiisi oodatust kehvem laekumine sunnib tänavu investeeringuid teedesse vähendama rohkem kui 300 miljonit krooni võrra.

“Milliseid konkreetseid teid see puudutab, on raske öelda. Peame vaatama, mis faasis erinevad teeprojektid on,” sõnas majandusminister Juhan Parts. Tema sõnul tuleb Tartu maantee laiendamisega edasi minna, kuid ajalisi raame ei pidanud ta esmatähtsaks.

Tartu maanteed ehitava Teede REV-2 ASi juht Andri Tõnstein märkis, et ebaselgus teedeehituse investeeringute osas on morjendav.

“Konkurents on ääretult tihe, igal hankel osaleb 8-11 pakkujat. Riigihangete koomale tõmbumine süvendab pinget veelgi ja ilmselt osa firmasid on sunnitud ühinema või alla andma,” rääkis Tõnstein, kelle sõnul on osa teedeehitajaid juba hooaja alguses käibeprognoose alandanud.

Kärpeplaanid valmivad

Möödunud nädala neljapäeva õhtul kella viieks said oma kärpekavad valmis kaheksa valitsusasutust.

Päev hiljem saabusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi regionaalvaldkonna ettepanekud, haridus- ja teadusministeerium oma kärpimisettepanekuid reedel kella kolmeks rahandusministeeriumile veel esitanud ei olnud.

Kaitseministeerium piirdus kirjaliku poliitilise seisukoha esitamisega.

Kommentaar

Tõnu Toompark, sõltumatu kinnisvaraanalüütik

Kui avaliku sektori tellimused vähenevad, tõmbub turg koomale ja sektorisse jääb vähem raha. See pärsib ehitust. Riik peab vaatama, et investeeringute külmutamise otsused oleksid mõistlikud.

Need ajad on möödas, kus riigihangetest suure kaarega mööda käidi. Ehitusfirmade olukord muutub veelgi keerulisemaks ja kui riigihanked koomale tõmbuvad, tuleb asendust leida erasektorist, kus on aga samuti vaikne.

Praegu on see aeg, kus on võimalik ehitusfirmadelt soodsaid pakkumisi saada, nii et iga projekti külmutamist tuleks riigil hoolega kaaluda.

Ülevaade: Mille arvelt hoiavad ministeeriumid kokku?

Äripäev palus ministeeriumidel tutvustada oma nägemust tänavustest kulude kärbetest, mis tuli möödunud nädala lõpuks esitada rahandusministeeriumile. Detailidesse laskuma ei kiputud, kuna selleks olevat veel vara.

* haridus- ja teadusministeerium: ministeeriumi töö senisest parem ja ökonoomsem korraldamine, nelja asekantsleri asemel jääb kolm
* kokkuhoid vähemalt 2%, s.o ca 2,16 mln kr

* justiitsministeerium: palgafond
* inventar (mööbel, IT)
* uuringute tellimine ja üritused
* Viljandi vangla plaanitust varasem sulgemine, Murru vangla koosseisu kavandatust suurem ülevaatamine

* kaitseministeerium: sõltub kaitsekulutuste mahust, mille võimaliku vähendamise üle otsustab valitsus
* 9% kulude kärpimine tähendaks 440 mln kr võrra kokkutõmbamist

* keskkonnaministeerium: osa IT-kulusid
* keskkonnainspektsiooni järelevalve tehnika soetamiseks mõeldud kulutused
* osaliselt lükkub maa-ameti arhiivi ehitamine 2009. aastasse, kuid arhiivi ehitus algab kindlasti sel aastal, sest hange on juba läbi viidud
* külmutatakse juba projekteerimise läbinud Tartumaa keskkonnamaja renoveerimine
* tagasi tõmmatakse keskkonnajärelevalve osas – ei looda kõiki planeeritud ametikohti keskkonnajärelevalve tõhustamiseks

* kultuuriministeerium: investeeringutoetused
* majandus- ja halduskulud, sellesisulised hanked

* majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: halduskulud
* teedeehituse kulud
* uue jäämurdja ostu edasilükkumine

* põllumajandusministeerium: tegevuskulud
* investeeringud

* rahandusministeerium: tegevuskulud (majanduskulud, koolitused, lähetused, IT-kulud, investeeringud)
* võimalikud ühisüritused korraldatakse osalustasudest
* peatatud on erinevate hangete läbiviimine
* tulemustasu maksmine on külmutatud
* uue ministeeriumihoone ehitamine

* siseministeerium: koolitused, lähetused, trükised, teavituskampaaniad
* täppisalkomeetrite soetamine
* WHO konverentsil osalejatele turvalisuse tagamine
* sisekaitseakadeemia investeeringud
* Peterburi ja Moskva saatkondade valve, sideohvitseride tagasikutsumine Soomest ja Moskvast, ekspresidentide mehitatud valve lõpetamine
* päästeameti suurõnnetuste likvideerimisega seotud kulud
* kaitsepolitseiameti kulud
* kokkuhoid 51 mln kr

* sotsiaalministeerium: tegevuskulud, sh palgatõus on külmutatud
* vaadatakse üle valitsemisala asutuste kulud
* osaliselt külmutatakse mitme projekti kaasfinantseerimine

* välisministeerium: tegevuskulud on külmutatud
* investeeringud saatkonnahoonetesse, nt lükkub edasi saatkonnahoone ost Madridis
* lähetuskulud
* mõningad IT-kulud
* kokkuhoid 9%, s.o 92 mln kr
Artikli autor on Piret Reljan, artikkel ilmus 14/04/2008 ajalehes Äripäev.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Statistika: eluruumide ehitus

Aastate jooksul on jätkuvalt suurim arv kasutusse lubatud eluruume Harju maakonnas. Graafikult paistavad veel välja Tartu ja Pärnu maakonnad. Ülejäänud maakondades väljastatud eluruumide kasutuslubade arv ja kasutusse lubatud eluruumide pindala on minimaalsed.

Võrreldes aastaga 2000 näeme graafikult, et eluruumide kasutuslubade arv on 2007. aastaks ligikaudu kümnekordistunud. See on märkimist vääriv kasv! Päris sama suurt tõusu ei ole teinud kasutusse lubatud eluruumide pindala. See on seletatav asjaoluga, et kasutusse lubatud eluruumide hulgas suurenenud on korterite proportsioon võrreldes ühepereelamutega.

Graafik kasutusse lubatud eluruumide jaotuse kohta eluruumi tüübi järgi annabki selgitust, et aastate jooksul on ühepereelamute kasutuslubade osakaal aasta-aastalt vähenenud. Suurenenud on aga suurte (kõrgete) korterelamute osakaal.

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete arv maakonniti

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kasutusse lubatud eluhoonete pind maakonniti, m2

Kasutusse lubatud eluruumide arv elamu tüübi järgi

Kasutusse lubatud eluruumide arv elamu tüübi järgi

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: ehitus

Ehitustööde kogumaht 2007. aastal suurenes võrreldes aasta varajasema ajaga 22 protsenti. Sama palju suurenes ka Eestis tehtud ehitustööde maht. Kuigi tegemist oli suure kasvunumbriga, siis tegemist oli siiski ehitusturu kasvu aeglustumisega. Kasvu vähenemine on tingitud eelkõige eluasemeturul olevast ülepakkumisest ning sellest tulenevast ehitusmahtude kahanemisest.

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljon krooni, kvartalite lõikes

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Ehitusettevõtete ehitustööde maht, miljard krooni

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Statistika: jae- ja hulgimüük

Jae- ja hulgimüük näitasid 2007. aastal tugevat tõusu. Hulgimüügi mahud suurenesid aastaga 30%. Jaemüügi puhul jäi kasv napimaks – “kõigest” 20 protsenti. Majanduskavu aeglustumine kahandab eeldatavasti kasvunumbreid 2008. aastal. Samas suurendab käibenumbreid pidurdumatuna tunduv kiire hinnatõus.

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni kvartalite lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni aastate lõikes

Hulgi- ja sõidukikaubandusettevõtete ning jae- ja sõidukikaubandusettevõtetekaupade hulgimüük (jooksevhindades), miljon krooni aastate lõikes

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Jaemüügi mahuindeks, 2000. a. = 100

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Реплика: Маклер — это вымирающий вид

Если верить аналитику недвижимости Тыну Тоомпарку, то в начале апреля в Таллинне и Харьюмаа на продажу было выставлено примерно 4500 жилых объектов, а за месяц в среднем было раскуплено только сто.

Такой громадный разрыв между спросом и предложением означает, что продавцам приходится напрягаться больше, чем покупателям. Во всяком случае, если они хотят выжить. За последние два месяца я убедилась в том, что фирмам недвижимости не хватает инициативности. Один из маклеров за две недели не смог раздобыть фотографий квартиры, не получил сведений о ее состоянии, не договорился с владельцем о ее осмотре. Другому маклеру даже не пришло в голову предложить мне что-то еще кроме интересующей меня площади.

Так что напрашиваются два вывода. Первый – никакого кризиса недвижимости нет, а аналитики – в том числе и Тыну Тоомпарк – все выдумывают. Хотя вряд ли. Второй вариант – аналитики правы и нерадивые бюро недвижимости так и не поняли, что на рынке произошли изменения.

За несколько лет количество фирм недвижимости в Эстонии выросло почти до 250. Предсказывают, что самые слабые из них теперь вымрут. Однако слабый – это не обязательно маленький. Скорей, в эпоху трудностей бесславный конец ожидает крупных, медлительных и ленивых динозавров мира недвижимости.

Artikli autor on Urve Eslas. Artikkel ilmus 09/04/2008 väljaandes Postimees.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Так покупать или арендовать… (часть1)

Этот вопрос не только часто звучит в последнее время, он уже приелся всем. Никто не даёт конкретного совета – как лучше. В одно ситуации по одному хорошо, в другой – по- другому. Приведём просто аргументы “за” и “против”.
На эту же тему

Так покупать или арендовать?

Основное изменение на нашем рынке недвижимости, это то, что от дефицита предложений мы перешли в стадию – переизбытка предложений и слабого спроса на них. СМИ только и делают, что сообщают об очередном понижении цен. Так что же делать человеку, нуждающемуся в жилье? Покупать или арендовать?

Приведу аргументы в пользу аренды.

Нестабильная ситуация на рынке

Это первый аргумент, который показывает, что квартиру выгоднее арендовать, а не покупать. В 2008 прогнозируют, что цены на недвижимость упадут на 15-20%. Всё это говорит в пользу того, что разумнее всего сейчас ещё подождать, так как цены ещё могут снизиться.

Сегодня, покупая даже недорогую квартиру, у покупателя остаётся риск, что эта квартира может быть ещё дешевле. Если же цены на рынке будут и дальше снижаться и достигнут критической точки, то банк имеет право потребовать погашения части кредита или же дополнительны гарантий.

Аренда квартиры – очень удобно

Сейчас на рынке множество предложений о сдаче в аренду как новых, так и старых квартир. Квартиру можно найти довольно быстро. Некоторые фирмы недвижимости предлагают сразу 2 варианта на выбор – купить или снять квартиру.

Это ставит клиента на очень выгодные позиции: квартиру можно снимать до тех пор, пока ситуация на рынке не изменится и при первой же возможности – выкупить.
В отличие от договора о купле-продаже недвижимости, договор об аренде заключить гораздо проще. Это означает, что въехать в квартиру можно практически со дня.

Цена имущества не важна

Въезжая в арендуемую квартиру, для арендатора не важно, поднимется или упадёт цена этой недвижимости – это, как говорится, проблемы того, кто сдаёт в аренду. То есть, арендатор никак не выигрывает от поднятия цен на квартиру, также как и ничего не теряет в случае понижения цен. А понижение цен сейчас более актуально.

Первый взнос и плата за заключение сделки не такие уж и большие. То есть финансовых затрат, очевидно, будет меньше, чем при покупке квартиры, когда первый взнос достигает несколько сотен тысяч крон плюс расходы на нотариуса, на заключение договора, оплата услуг маклера.

Финансовая выгода

Если Вы снимаете жильё, то финансово это более выгодно, чем при покупке квартиры. Арендная плата за квартиру в год составляет, как правило, 4-6% от стоимости квартиры. Это совсем небольшая сумма, указывающая на то, что с финансовой точки зрения, квартиру выгоднее снимать, нежели покупать.

Удобно на короткий срок

Аренда квартиры, безусловно, наилучший вариант для тех, кто ненадолго собирается поселиться в каком-то городе. Это позволит избежать рисков, связанных с последующей продажей недвижимости. Так как продать сейчас гораздо тяжелее. Чем купить.

Мобильность

Оценивая ситуацию с макроэкономической точки зрения, сдача квартир в аренду, даёт возможность рабочей силе свободно передвигаться. Это означает, что люди больше не прикованы к одному конкретному месту, а уезжают туда, где получают лучшее предложение по работе.

Все приведённые выше аргументы говорят за то, что квартиру выгоднее снимать, нежели покупать. Однако это не означает, что отсутствуют аргументы в пользу покупки квартиры.

Artikkel ilmus 09/04/2008 väljaandes DV.ee.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Korter osta või üürida? Loomulikult üürida?

Illustratsioon

Kinnisvaraturg on võrreldes paari aasta taguse ajaga muutunud. Pakkumine on defitsiidist muutunud ülepakkumiseks. Ajakirjandus kirjutab sageli lugusid hinnalangustest elamispindade turul. Elamispinna vajaja seisab küsimuse ees, kas osta täna korter või on mõistlik see hoopis üürile võtta?

Tänases artiklis vaatame argumente, mis räägivad elamispinna üürile võtmise poolt. Järgmisel nädalal vaatame, miks on mõistlik korter üürimise asemel osta.

Ebakindlus turul.

Korteri üürile võtmise kasuks räägib esmajoones ebakindlus kinnisvara ostu-müügiturul. 2008. aastaks võib prognoosida ostu-müügiturul kinnisvara hinnalanguseks vähemalt 15-20%. See tähendab tänasele ostuturule sisenejale, et elamispinna ostuotsus on mõistlik edasi lükata ning ost sooritada proovides tabada hindade madalaimat taset.

Täna isegi soodsa hinnaga korterit ostes säilib ostja jaoks risk, et hinnad langevad allapoole soodsat tehinguhinda. Turuväärtuse alanemisel alla kriitilise piiri võib (aga ei pruugi) ostu finantseeriv pank nõuda laenu osalist kustutamist ja/või lisatagatist.

Korteri üürile võtmine on paindlik.

Illustratsioon

Turul on palju uute ja vanade korterite üüripakkumisi.Üürikorter on võimalik leida üsna kiirelt. Mitmedki kinnisvaraarendajad pakuvad välja varianti korter kas üürileanda või müüa. See annab võimaluse sobilik korter üürile võtta ning turuolukorra selginedes teha arendajale pakkumine korteri väljaostmiseks.

Erinevalt korteri ostmisest saab üürilepingu sõlmida lihtkirjalikuna. See aga tähendab, et aktiivse otsimise algusest kuni väljavalitud korterisse sissekolimiseni võib kuluda vaid mõni päev.

Vara hind ei ole oluline.

Korterit üürile võttes ei ole üürniku jaoks oluline, kas korteri hind tõuseb või langeb – see on üürileandja ehk vara omaniku risk. Paraku ei saa üürilevõtja korteri hinnatõusust kasu, samas jääb saamata ka kaotus, mis võib tuleneda korteri hinnalangusest. Ja just hinnalangus on täna tõusust märksa tõenäolisem.

Esmane sissemaks ja tehingukulud on väikesed.

Illustratsioon

Korterit üürile võttes ei ole üürilevõtjal nii suurt rahasummat vaja kui korterit ostes. Korteri ostmiseks laenuga on reeglina vaja mitmesajatuhande kroonine sissemaks. Sellele lisanduvad kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvad notaritasud, riigilõivud, laenulepingutasud, kuuüüri ületavad maaklertasud.

Korterit üürile võttes tuleb reeglina tasuda üürileandjale tagatisraha ja maaklerteenuse kasutamisel ka maaklertasu. Mõlemaid on reeglina ühe kuu üürimäära tasemel. Seega märkimisväärselt väiksemas suurusjärgus kui korteri ostmisel.

Rahaliselt kasulik.

Korterit üürile võtta on ostmise asemel rahaliselt kasulik. Korterite üürimaksed aastas moodustavad tänasel päeval reeglina suurusjärgu 4-6% korteri väärtusest. See on suhteliselt madal number, mis näitab, et finantsilisest vaatepunktist on ostmisest kasulikum korter üürile võtta.

Lühiajaliselt parim.

Korteri üürilevõtmine on parim lahendus lühiajaliselt teise piirkonda elama asudes. See välistab tänaseks lihtsaks muutunud kinnisvara ostmise kui ka keeruliseks muutunud kinnisvara müümisega seonduvad riskid.

Mobiilsus.

Illustratsioon

Makromajanduslikust seisukohast vaadatuna annab üürikorterite suurem osakaal enam võimalust tööjõu mobiilsuseks. See tähendab, et inimesed ei hoia elukohast kümne küünega kinni, vaid on enam valmis liikuma sinna, kus on paremad tööpakkumised.

Eelpool sai käsitletud mitmeid tegureid, mis muudavad tänastes turutingimustes korteri üürilevõtmise ostmisest mõistlikumaks. See ei tähenda, et korteri ostmise pooltargumendid puuduvad – needki on olemas.

Iga inimene peab ostmise või üürimise otsuse tegemisel lähtuma mõnedest üldistest printsiipidest, mida sai ka eelpool kirjeldatud. Samas tuleb lähtuda ka isiklikest ambitsioonidest, kasvõi näiteks elutsükli faasist. Õige lahendus ostmise või üürimise jaoks võib konkreetse inimeste elust rääkides olla vastukäiv turuloogikaga.

Järgmisel nädalal vaatame, mis tegurid räägivad eluaseme ostmise poolt.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Стоимость квартир снизилась в два раза

В марте на рынке недвижимости наблюдалось небывалое в истории падение стоимости квартир – в спальных районах дошло до того, что 2-комнатную квартиру можно купить всего за 400 000 крон.

Размеры падения оказались рекордными для рынка недвижимости: на 12% за месяц, то есть на 11 486 крон за квадратный метр.

Во времена бума цен на недвижимость, два года назад, квадратный метр городской квартиры стоил до 22 000 крон, пишет Postimees.

По словам эксперта по недвижимости Тыну Тоомпарка, цена квартир упадет еще на 15-20 процентов.

Одной из причин продолжающегося снижения цен на квартиры Тоомпарк считает также цены на аренду квартир, которые за последнее время стали предельно низкими.

“Столь резкий спад стал естественным следствием воздействия ряда факторов, влияющих на рынок жилья. К давно известному фактору – ужесточению банками политики жилищного кредитования, недавно добавился ряд новых. Посмотрите на экономические прогнозы последнего времени – одни экономисты обещают спад в размере 8,5%, другие – еще больше 10-12%. Добавьте к этому СМИ, которые полны разнонаправленными новостями: там и обещания роста армии безработных, и массового закрытия предприятий, и пророчества о девальвации кроны”, – сказал dv.ee Роман Радаев из Intertrust Kinnisvara OÜ.

По его словам, неудивительно, что некоторые владельцы квартир спешат поскорее продать их.

Вместе с тем специалисты рынка недвижимости отмечают и тот факт, что возросла посещаемость крупных порталов недвижимости, а в ряде бюро говорят о возросшем числе заявок на покупку. По их мнению, это говорит о том, что у платежеспособной части населения возрос интерес к резко подешевевшей в последнее время недвижимости.

Однако большинство потенциальных покупателей не спешат заключать сделки, в остаются в состоянии ожидания, пытаясь подловить тот момент, когда рынок достигнет дна.

Редактор Марианна Пярн

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Postimees: Urve Eslas: maakler – ohustatud liik

Kui uskuda kinnisvaraanalüütik Tõnu Toomparki, siis oli aprilli alguses Tallinnas ja Harjumaal müügis umbes 4500 eluaset, kuus osteti aga keskmiselt sadakond.

Neljakümnekordne pakkumise ja nõudluse vahe peaks tähendama, et müüjad peaksid enam pingutama kui ostjad. Vähemalt eeldusel, et nad tahavad ellu jääda. Minu viimase paari kuu kogemused räägivad aga kinnisvarafirmade initsiatiivipuudusest. Üks maakler, muidu kahtlemata hea inimene, ei saanud kahe nädala jooksul ei fotosid korterist, andmeid selle seisukorra kohta ega kokkulepet omanikuga korteri vaatamiseks.

Teine ei tulnud selle peale, et lisaks küsitule veel mõnda pinda pakkuda. Ja nii edasi.

Siit saaks teha kaks järeldust. Esimene – kriisi ei ole, head ajad kestavad ja kinnisvaraanalüütikud – teiste seas toosama Tõnu Toompark – hämavad niisama, kas igavusest või pahatahtlikkusest. Ilmselt siiski mitte.

Teine võimalus – õigus on analüütikutel ja pikaldased kinnisvarafirmad ei ole turu muutumisest aru saanud.
Mõne aastaga kasvas kinnisvarabüroode arv Eestis ligi 250ni. Ennustatakse, et ilmselt surevad nõrgemad nüüd välja. «Nõrgem» ei tähenda aga väiksemat, pigem ootab raskes olukorras kuulsusetu lõpp suuri, pikaldasi ja laisapoolseid dinosaurusbüroosid.

Artikli autor on Urve Eslas, artikkel ilmus ajalehes Postimees.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Statistika: mitteeluruumide ehitus

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv ei näita kahanemise märke. Sisuliselt võib öelda, et vaatamata marginaalsele vähenemisele jäi mitteeluhoonetele väljastatud ehituslubade arv 2007. aastal aasta varajasemale tasemele. Küll aga suurenes nende ehituslubade alusel ehitusse lubatud mitteeluhoonete pind 11 protsenti.

Kasutusse lubatud mitteeluhoonete arv aga peale paari tormilist aastat vähenes. Vähenemine oli kogunisti 30 protsenti. Samal ajal suurenes kasutusse lubatud mitteeluhoonete kasulik pind 4 protsendi võrra. See tähendab, et kasutusse lubatud mitteeluhoonete keskmine pind suurenes 2007. aastal aasta varajasema ajaga võrreldes märkimisväärselt.

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv (vasak telg) ja kasulik pind, m2 (parem telg)

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Ehitusloa ja kasutusloa saanud mitteeluhoonete arv

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Otsin kaasautoreid – see võib olla Sinu võimalus!

Illustratsioon

Oled kinnisvaratemaatikas kodus? Tahad kaasa rääkida, aga väljundit pole? Või vajad oma väljaütlemisteks täiendavat väljundit?

Siin on võimalus! Otsin Adaur.ee blogisse kaasautoreid, kes aitaksid minu ühekülgset vaadet täiendada ning tõsta seeläbi blogi kvaliteeti.

Oodatud kõik kaasautorid, kes suudavad kaasa rääkida Eesti ja/või maailma kinnisvaraturul toimuva teemadel.

Ühenduse võtmiseks kasuta lehe all servas olevaid kontaktandmeid.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid