Äripäev: Ministeeriumid raputavad ehitussektori haavadele soola

Ajal, mil ehitusfirmad näevad heitlikul turul päästerõngast riigihangetes, asuvad ministeeriumid külmutama projekte uute hoonete ehitamiseks ja olemasolevate renoveerimiseks ning pidurit vajutatakse ka mitmetele tee-ehituse projektidele.

“Kindlasti ei tohiks riik langeda teise äärmusse, külmutades kõiksugu ehitussektorit turgutavaid projekte. Sellega paneb riik löögi alla kogu ehitussektori ja ma pean silmas tõsiseid arendajaid, mitte üksiküritajaid,” sõnas Riigi Kinnisvara ASi (RKAS) tegevjuht Jaak Saarniit.

Saarniit toonitas, et kui ehitusfirmadel ei jätku tööd, satuvad raskustesse ka ehitusmaterjalide tootjad, kelle konkurentsi- ja ekspordivõime seeläbi kannatab.

Kuigi suurem osa ministeeriumeid ei kergita veel saladuseloori investeeringutelt, mis kulude kärpimiseks külmutada tuleb, on esimesed toppama jäävad projektid teada.
Uusi hooneid ei ehitata

Näiteks otsustas rahandusministeerium juba enne kohustuslikku kulude kärpimist külmutada oma uue 260 miljonit krooni maksva maja ehituse praeguse ministeeriumihoone kõrvale. See omakorda tähendab, et toppama jääb ka rahandusministeeriumi praeguse hoone renoveerimine ja plaan kolida seejärel sinna majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.

Ministeeriumide kokkuhoiuplaanid vajutavad pitseri ka büroopindade arendajatele, kes peavad riigiasutustest kui võimalikest rentnikest suu puhtaks pühkima. “Rahandusministeerium tundis huvi meie Tammsaare ärikeskuse terve ühe torni üürimise vastu, kuid kokkuhoiupoliitika pani nad meie pakkumisest siiski loobuma,” nentis Tammsaare ärikeskuse pindu vahendav maakler Einar Vellend.

Ta lisas, et riigi kokkuhoiupoliitika jätab tühjaks enam kui 15 000 m” uusi äripindu, lüües sellega ärihoonete turule umbes 15protsendise augu.

Rahandusminister Ivari Padarilt ei õnnestunud Äripäeval reedel kommentaari saada. Saarniidu sõnul otsis rahandusministeerium rendipinda selleks, et kolida sinna ajutiselt ministeeriumi töötajad, kuni renoveeritaks rahandusministeeriumi hoonet.

“Paraku külmutati ka see plaan, mis omakorda tähendab, et renoveerimata jääb ka statistikaameti Endla tänava hoone, kuna sealsedki inimesed oli plaanis mõneks ajaks rendipindadele kolida,” rääkis Saarniit ja lisas, et teha saab vaid pisiremonti.

Ehitusturg pingestub

Keskkonnaministeerium lükkab osaliselt edasi maa-ameti uue arhiivi ehitamise ja külmutab Tartumaa keskkonnamaja renoveerimise. Mõlema projekti osaline külmutamine säästab ministeeriumile tänavu üle 30 miljoni krooni.

Alati riigihangete vastu suurt huvi tundnud Eesti Ehituse juht Jaano Vink tõdes, et riigi ehitusinvesteeringute koomale tõmbamine muudab olukorra ehitusturul keerulisemaks. “Need, kes on teinud natuke kõike ja on väikesed või keskmise suurusega tegijad, satuvad kindlasti raskesse olukorda,” arvas Vink ja lisas, et suurfirmadel ja nišitegijatel on raskeid aegu õnneks kergem seedida.

Teid ehitatakse vähem

Kütuseaktsiisi oodatust kehvem laekumine sunnib tänavu investeeringuid teedesse vähendama rohkem kui 300 miljonit krooni võrra.

“Milliseid konkreetseid teid see puudutab, on raske öelda. Peame vaatama, mis faasis erinevad teeprojektid on,” sõnas majandusminister Juhan Parts. Tema sõnul tuleb Tartu maantee laiendamisega edasi minna, kuid ajalisi raame ei pidanud ta esmatähtsaks.

Tartu maanteed ehitava Teede REV-2 ASi juht Andri Tõnstein märkis, et ebaselgus teedeehituse investeeringute osas on morjendav.

“Konkurents on ääretult tihe, igal hankel osaleb 8-11 pakkujat. Riigihangete koomale tõmbumine süvendab pinget veelgi ja ilmselt osa firmasid on sunnitud ühinema või alla andma,” rääkis Tõnstein, kelle sõnul on osa teedeehitajaid juba hooaja alguses käibeprognoose alandanud.

Kärpeplaanid valmivad

Möödunud nädala neljapäeva õhtul kella viieks said oma kärpekavad valmis kaheksa valitsusasutust.

Päev hiljem saabusid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, siseministeeriumi ja kultuuriministeeriumi regionaalvaldkonna ettepanekud, haridus- ja teadusministeerium oma kärpimisettepanekuid reedel kella kolmeks rahandusministeeriumile veel esitanud ei olnud.

Kaitseministeerium piirdus kirjaliku poliitilise seisukoha esitamisega.

Kommentaar

Tõnu Toompark, sõltumatu kinnisvaraanalüütik

Kui avaliku sektori tellimused vähenevad, tõmbub turg koomale ja sektorisse jääb vähem raha. See pärsib ehitust. Riik peab vaatama, et investeeringute külmutamise otsused oleksid mõistlikud.

Need ajad on möödas, kus riigihangetest suure kaarega mööda käidi. Ehitusfirmade olukord muutub veelgi keerulisemaks ja kui riigihanked koomale tõmbuvad, tuleb asendust leida erasektorist, kus on aga samuti vaikne.

Praegu on see aeg, kus on võimalik ehitusfirmadelt soodsaid pakkumisi saada, nii et iga projekti külmutamist tuleks riigil hoolega kaaluda.

Ülevaade: Mille arvelt hoiavad ministeeriumid kokku?

Äripäev palus ministeeriumidel tutvustada oma nägemust tänavustest kulude kärbetest, mis tuli möödunud nädala lõpuks esitada rahandusministeeriumile. Detailidesse laskuma ei kiputud, kuna selleks olevat veel vara.

* haridus- ja teadusministeerium: ministeeriumi töö senisest parem ja ökonoomsem korraldamine, nelja asekantsleri asemel jääb kolm
* kokkuhoid vähemalt 2%, s.o ca 2,16 mln kr

* justiitsministeerium: palgafond
* inventar (mööbel, IT)
* uuringute tellimine ja üritused
* Viljandi vangla plaanitust varasem sulgemine, Murru vangla koosseisu kavandatust suurem ülevaatamine

* kaitseministeerium: sõltub kaitsekulutuste mahust, mille võimaliku vähendamise üle otsustab valitsus
* 9% kulude kärpimine tähendaks 440 mln kr võrra kokkutõmbamist

* keskkonnaministeerium: osa IT-kulusid
* keskkonnainspektsiooni järelevalve tehnika soetamiseks mõeldud kulutused
* osaliselt lükkub maa-ameti arhiivi ehitamine 2009. aastasse, kuid arhiivi ehitus algab kindlasti sel aastal, sest hange on juba läbi viidud
* külmutatakse juba projekteerimise läbinud Tartumaa keskkonnamaja renoveerimine
* tagasi tõmmatakse keskkonnajärelevalve osas – ei looda kõiki planeeritud ametikohti keskkonnajärelevalve tõhustamiseks

* kultuuriministeerium: investeeringutoetused
* majandus- ja halduskulud, sellesisulised hanked

* majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: halduskulud
* teedeehituse kulud
* uue jäämurdja ostu edasilükkumine

* põllumajandusministeerium: tegevuskulud
* investeeringud

* rahandusministeerium: tegevuskulud (majanduskulud, koolitused, lähetused, IT-kulud, investeeringud)
* võimalikud ühisüritused korraldatakse osalustasudest
* peatatud on erinevate hangete läbiviimine
* tulemustasu maksmine on külmutatud
* uue ministeeriumihoone ehitamine

* siseministeerium: koolitused, lähetused, trükised, teavituskampaaniad
* täppisalkomeetrite soetamine
* WHO konverentsil osalejatele turvalisuse tagamine
* sisekaitseakadeemia investeeringud
* Peterburi ja Moskva saatkondade valve, sideohvitseride tagasikutsumine Soomest ja Moskvast, ekspresidentide mehitatud valve lõpetamine
* päästeameti suurõnnetuste likvideerimisega seotud kulud
* kaitsepolitseiameti kulud
* kokkuhoid 51 mln kr

* sotsiaalministeerium: tegevuskulud, sh palgatõus on külmutatud
* vaadatakse üle valitsemisala asutuste kulud
* osaliselt külmutatakse mitme projekti kaasfinantseerimine

* välisministeerium: tegevuskulud on külmutatud
* investeeringud saatkonnahoonetesse, nt lükkub edasi saatkonnahoone ost Madridis
* lähetuskulud
* mõningad IT-kulud
* kokkuhoid 9%, s.o 92 mln kr
Artikli autor on Piret Reljan, artikkel ilmus 14/04/2008 ajalehes Äripäev.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

*

96 − = 88

This site uses Akismet to reduce spam. Learn how your comment data is processed.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvaratehingute maksustamine