Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.02.2025

17.01.2025 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 04.02.2025 koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused“. Kinnisvarajurist Evi Hindpere annab koolitusel ülevaate korteriühistu juhatuse õigustest ja kohustustest korteriühistu juhtimisel vastavalt kehtivatele õigusaktidele.

Koolitusele on oodatud:

korteriühistu juhatuse liikmed, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
korteriühistu revisjonikomisjoni liikmed, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu juhatuse tööd;
kõik korteriomanikud, kes elavad või omavad korterit kortermajas ja soovivad teada oma õigusi ja kohustusi.

Koolitus “Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused” toimub 04.02.2025 kell 17.00-19.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Riik eraldab neli miljonit eurot Soodevahe rongidepoo projekteerimiseks

16.01.2025 Tõnu Toompark

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium eraldab neli miljonit eurot Harjumaale Soodevahe külla uue, 1520 mm rööpmelaiusega rongide hooldusdepoo projekteerimiseks, mis hakkab tulevikus asendama kitsaks jäänud Pääsküla depood.

„Ühisdepoo rajamine on rongiliikluse edasist arengut ja ühistranspordireformi silmas pidades hädavajalik. Soodevahe ühisdepoosse koondatakse kokku kõikide Eesti reisirongide hooldamine, et tagada ressursside võimalikult tõhus kasutamine,“ ütles regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman. „Tulevikus hakatakse ühisdepoos hooldama nii Rail Baltica 1425 mm rööpmelaiusega ronge kui ka olemasolevaid 1520 mm Stadler FLIRT ja uusi Škoda ronge,“ lisas ta.

Elroni juhatuse liikme Märt Ehrenpreisi sõnul alustabki esmalt tõenäoliselt tööd depoo 1520 mm rööpmelaiusega ronge hooldav osa, sest Pääsküla depoo on jäänud järjest suurenevale reisirongipargile kitsaks. „Elron opereerib reisirongiliiklust 38 Stadler FLIRT reisirongiga, samuti on Eestisse jõudnud testimiseks juba kuus uut Škoda kahesüsteemset elektrirongi ja kümme on veel tulekul,“ ütles Ehrenpreis.

Projekteerimishange hõlmab ASi Eesti Liinirongid 1520 mm rööpmelaiusega depoohoone ja raudteetaristu projekteerimist, ASi Eesti Raudtee kesklao ümberprojekteerimist, Ülemiste-Soodevahe ühendustee (raudteeühenduse) projekteerimist ning detailplaneeringu koostamist hoonete ja maanteeühenduste ehitusõiguse saamiseks.

Hooldusdepoo projekteerimist rahastatakse Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavast tulust. Kliimaministeerium on kavandanud ühisdepoo ehituseks 75 miljonit eurot, mis eraldatakse samuti Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tuludest.

Luminor: Kõrgetest hindadest hoolimata unistatakse oma majast. Selleks otsitakse taskukohasemaid võimalusi

16.01.2025 Tõnu Toompark

Kõrgete kinnisvarahindade tõttu kaaluvad inimesed üha enam maja ostmise asemel selle ehitamist. Populaarsed lahendused on moodul- ja elementmajad ning huvi nende vastu on Eestis aastatega kasvanud. Luminor Baltikumi eraisikutepanganduse juht Tanel Rebane selgitab, millega tuleb moodul- ja elementmajade puhul arvestada ning millised on finantseerimisvõimalused.

„Eestlased on traditsiooniliselt olnud oma maja usku. Eks selle tõestuseks on ju ka suuremate linnade ümber toimuv valglinnastumine – suur osa inimesi ihkab võimaluse olemasolul kolida linnasaginast pisut eemale, rahulikumasse piirkonda,“ ütles Rebane.

Turuolukord püsib praegu stabiilne ning hinnad on jätkuvalt kõrged, mistõttu on eestlaste huvi suurenenud pigem maja ehitamise kui ostmise vastu. „Euribor on küll viimasel ajal hoogsamalt langenud, kuid see on jätkuvalt tasemel mis mõjutab potentsiaalseid kinnisvaraostjaid ja ehitajaid. Kuna ka korterid on võrdlemisi kallid, mõtisklevad paljud oma maalapi peale ise maja ehitamisest. Maja nullist üles ehitamise asemel nähakse potentsiaali element- ja moodulmajades, mida tellitakse järjest rohkem just aastaringseks koduks.“

Aastatega on kokkupandavate majade hinna ja kvaliteedi suhe märgatavalt tõusnud ning tehaselisel ehitamisel on ka mitmeid eeliseid. Näiteks on insener-tehniliste keerukuste lahendamine palju kergem, sest kõik väiksemadki detailid on enne ehitamist juba arhitekti poolt läbi mõeldud. Kuigi kinnisvaraturul hetkel suurt buumi ei ole, on moodul- ja elementmajade tellimine jätkuvalt levinud.

Kuna nende kahe majatüübi valmimisprotsess on veidi erinev, sõltub sellest ka viis, kuidas sellise kinnisvara soetamist finantseeritakse. „Moodulmaja saab tehases umbes 90% ulatuses valmis ehk see tuuakse väljavalitud krundile peaaegu tervikuna kohale. Elementmaja seevastu pannakse kokku krundil kohapeal ja ehitusperioodi jooksul paigaldatakse majale kõigepealt vundament, siis seinad, katus ja nii edasi,“ selgitas Rebane erinevust.

Erinevatest ehitusprotsessidest lähtuvalt on ka nende kinnisvaratüüpide finantseerimine erinev. Kuna moodulmaja puhul on tegemist peaaegu valmis kinnisvaraobjektiga, sarnaneb protsess tavalisele kodulaenu taotlemisele, kus pank võtab kinnisvara tagatiseks ja maksab summa välja siis, kui hoone on valmis. Elementmaja puhul ehitatakse maja valmis etappide kaupa ning protsess sarnaneb ehituslaenule. Pank finantseerib kinnisvara selle väärtuse kasvu vastu ehk näiteks väljastatakse esimene summa maalapi, teine musta ja kolmas valge karbi finantseerimiseks.

Laenutingimused võivad Rebase sõnul sõltuda ka hoone eesmärgist. „Pank soovib kindlasti teada, kas tegemist on aastaringse kodu või pigem suvilaga ning vastavalt sellele pannakse paika ka tingimused. Näiteks võib hooajaliseks elamiseks mõeldud maamaja puhul olla vajalik lisatagatise olemasolu või hoopis ideelaenu taotlemine. Kodulaen on ennekõike mõeldud ikkagi igapäevase kodu finantseerimiseks,“ sõnas eraisikutepanganduse juht.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Novira Capital rajab 54 miljoni euroga Tallinna südamesse 16-korruselise elumaja Stellar

16.01.2025 Tõnu Toompark

Eesti kinnisvaraarendaja Novira Capital ja investeeringute haldamisega tegelev Evernord rajavad 54 miljoni euroga Tallinna südalinna 16-korruselise 147 korteriga luksusliku eluhoone Stellar. Ehituspartner on Oma Ehitaja, ehitustööd on alanud ja hoone valmib 2027. aasta juulis.

Tartu maantee 15 aadressile rajatav Stellar toob niinimetatud Kompassi asumisse uut linlikku kvaliteeti, elegantset ja väärikat arhitektuuri, mis sobitub hästi ümbritseva keskkonnaga. “Kesksemat asukohta uhiuue kortermaja jaoks on Tallinna südames raske ette kujutada. Kõigi linnaelu mugavuste kõrval saab Stellaris samas olema ka piisavalt vaikust ja privaatsust,” kinnitab Jolanta Jurga, Evernord Asset Managementi juhataja ning Evernord Groupi asutaja rõhutades, et tegemist on üksnes eluruumidele keskendunud arendusega, kuhu ei tule ühtegi kontoripinda. “Kodu Stellaris on energiasäästlik ja mugav, toob inimesed tagasi kesklinna ning vähendab väiksema maakasutuse ja efektiivsema transpordikorraldusega inimeste ökoloogilist jalajälge,” lisab Jolanta Jurga.

Hoone koosneb ühe- kuni viietoalistest 30–160 ruutmeetri suurustest avaratest valgusküllastest korteritest, millele lisavad iseloomu kõrged laed, suured aknad ning terrassid ja rõdud. Hoone projekteerimisel on pandud suurt rõhku keskkonnasõbralikele ja kaasaegsetele lahendustele ning see vastab A-energiaklassile ja LEED Gold sertifikaadi nõuetele. “Loodussõbralikud ehitusmaterjalid ja uuenduslikud nutikodu süsteemid aitavad luua meeldiva sisekliima, kuid hoiavad ka kulusid kontrolli all,” selgitab Novira Capitali tegevjuht Nikolay Kryzhanovskiy.

Lisaks korteritele on Stellari juurde planeeritud ka lopsaka rohelusega hooviala, mis pakub mitmekülgseid vaba aja veetmise võimalusi. “Puhkealade ja mänguväljakuga hoov on lahendatud nii, et sobiv keskkond vabas õhus aja veetmiseks oleks nii lastel kui täiskasvanutel,” kirjeldab Kryzhanovskiy ja lisab, et jalutuskäigu kaugusel asuvad mitmed koolid ja lasteaiad, pargid ja spordirajatised, aga ka suur hulk erinevaid kauplusi, restorane ja kohvikuid.

Stellari arhitektuurse lahenduse on loonud Pluss arhitektid Indrek Suigusaar ja Tanno Tammesson koostöös Meelis Press arhitektidega.

Novira Capitali ja Evernordi viimatine silmapaistev ühisprojekt oli Riia südalinnas eelmisel aastal valminud A-klassi ärikvartal Novira Plaza Riga, mis valiti Lätis aasta kinnisvaraprojektiks ning Novira Capital samas aasta arendajaks.

Eestis, Lätis ja Leedus investeeringute haldamisega tegelev Evernord Group pakub varahalduse ja ettevõtete finantseerimise teenuseid, nõustab vara- ja finantsjuhtimise küsimustes ning haldab hetkel viit investeerimisfondi. Grupi hallatavate varade maht ületab 250 miljonit eurot.

Novira Capital tegeleb suuremahuliste kinnisvaraprojektide arendamisega, millest tuntumad on Novira Plaza, Das Haus, Büroo 83, Merirahu Villad ja Kalaranna Kodu Eestis ning Novira Plaza Riga ärikvartal Lätis.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE Indeks: elamispindade pakkumise poolele jätkuvad positiivsed trendid

16.01.2025 Tõnu Toompark

Eesti keskmist elamispindade pakkumishindade liikumist kajastav KV.EE Indeks on 179,8 punkti. Aastataguse ajaga võrreldes on indeks kerkinud 1,1%, poole aasta tagusega võrreldes 2,4%. Viimase aasta indeksi muutused on marginaalsed mõne protsendipunkti piires. Seega võib pakkumishindade muutust nimetada ebaoluliseks.

Viimase 4-5 kuu jooksul on KV.EE indeks trüginud vaevaliselt ülespoole. Hinnatõusu on toetanud elamispindade müügipakkumiste arvu vähenemine.

KV.EE objektide arvu indeks on 69,7 punkti. Seda on aastatagusega võrreldes 20% rohkem, kuid viimase poole aastaga on elamispindade müügipakkumisi jäänud 10% vähemaks.

Pakkumiste vähenemine ehk KV.EE müügiobjektide arvu indeksi vähenemine on toimunud aktiivse elamispindade turu arvelt, kus tehingute arv on 2024. a teises pooles olnud üksjagu kõrge ületades märkimisväärselt isegi ajaloolisi keskmisi tasemeid. Nii on koduostjad müügipakkumisi vähemaks lõiganud ja seeläbi on konkurents kinnisvaramüüjate vahel leevenenud.

2025. aasta osas võib teha turvalise prognoosi seniste KV.EE hinnaindeksi ja objektide arvu indeksi trendide jätkumise osas. Pakkumiste vähenemist toetab nii jätkuvalt aktiivne, kuid siiski aktiivsust mõnevõrra kaotav elamispindade tehinguturg. See võimaldab kinnisvaramüüjatel hindu ülespoole lükata, kuid oluliseks üle 5% hinnatõusuks põhjust ei ole. Kiirem hinnatõus tähendaks niigi nigela elamispindade kättesaadavuse vähenemist, mida koduostjad meelsasti vastu ei võta.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Estateguru investoritele laekus neljandas kvartalis üle 36 miljoni euro

16.01.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvara tagatisel laene vahendava Estateguru platvormi investoritele laekus 2024. aasta neljandas kvartalis 36,3 miljoni euro ulatuses väljamakseid, millest enam kui 3 miljonit moodustas investorite teenitud intressitulu. Kolme kuu jooksul rahastasid Estateguru investorid uusi kinnisvaraprojekte 20,6 miljoni euroga.

Riigiti investeeriti neljandas kvartalis uutesse kinnisvaraprojektidesse Eestis 11,6 miljoni, Leedus 5,2 miljoni ja Lätis 3,4 miljoni euro ulatuses. “Möödunud aasta viimane kvartal kujunes investeeringute mahu poolest kogu aasta edukaimaks. Sellele tublile tulemusele aitas kaasa kinnisvaraturu elavnemine sügisel, mis tõi kaasa nii investorite kuid eriti just arendajate suurema huvi,” kommenteeris Estateguru juht Mihkel Stamm ja lisas, et kvartal oli aasta parim ka probleemsete laenude eduka lahendamise poolest. Graafikust maas olnud varasemate perioodide laenudest õnnestus investoritele tuua tagasi 8,6 miljonit eurot.

Detsembrikuus väljastati platvormi kaudu 6,7 miljoni euro ulatuses uusi kinnisvaralaene. Investoritele tehti kuu jooksul 14,5 miljonit eurot väljamakseid, millest 1,2 miljonit eurot moodustas investorite teenitud tulu ja 3,1 miljonit probleemsetest laenudest taastatud põhiosa.

Estateguru juht ennustab alanud aastaks investorite aktiivsuse kasvu, kuna kinnisvarasektori viimase poole aasta areng on olnud selgelt positiivne. “Väikeinvestori jaoks ei ole aastal 2025 lihtne leida ühisrahastusega sarnast tootlust, mis oleks veel ka kasvõi ligilähedaselt sama tugeva tagatisega, kui seda on kinnisvara ning sellele seatud esimese järjekoha hüpoteek,” põhjendab Mihkel Stamm rõhutades veel, et lisaks laienesid käeolevast aastast investeerimiskonto kasutusvõimalused ka litsentseeritud ühisrahastusplatvormide kaudu investeerimiseks, mis omakorda aitab jaeinvestoritel tootlust tõsta.

Estateguru on juhtiv üle-euroopaline investeerimiskeskkond, mis pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laene kinnisvara tagatisel ja hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi meie ülemaailmsele investorite kogukonnale. Arendame digitaalset piirideta ökosüsteemi kinnisvaraprojektide rahastamiseks ja investeerimiseks Euroopas ning kaugemalgi. Ühendades erinevad teenusepakkujad, ettevõtjad ja investorid ühte tegevuskeskkonda, saame pakkuda midagi ainulaadset, mida teised finantsasutused ei suuda – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Estateguru meeskonda kuulub Tallinnas, Riias ja Vilniuses asuvates kontorites ligi 40 professionaali.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2024. aasta detsembri seisuga

16.01.2025 Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2024. aasta detsembri lõpu seisuga on 0,6833 eurot osaku kohta (30. november 2024: 0,7050). Fondi kogu puhasväärtus on 98,1 miljonit eurot (30. november 2024: 101,2 eurot). EPRA NRV 2024. aasta detsembri lõpu seisuga on 0,7267 eurot osaku kohta.

2024. aasta detsembri lõpus viis portfelli hindamised läbi sõltumatu kinnisvarahindaja. 31. detsember 2024 seisuga kasvas Baltic Horizon Fondi portfelli õiglane väärtus 240,9 miljoni euroni (30. juuni 2024: 239,7 miljonit eurot). Portfelli väärtuse muutust mõjutasid peamiselt diskontomäärade muutused, mis tulenesid intressimäärade (EURIBOR) languse tõttu. Hindamiste kokkuvõte avaldatakse fondi kodulehel. Täpsem info avaldatakse kvartali vahearuandes.

2024. aasta detsembris oli Fondi konsolideeritud puhas renditulu 0.9 miljonit euroni (30. november 2024: 0,9 miljonit eurot). Fond teenis 2024. aasta kaheteistkümne kuuga konsolideeritud puhast renditulu 11,6 miljonit eurot.

2024. aasta detsembri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 10,1 miljonit eurot (30. november 2024: 5,2 miljonit eurot). Raha suurenes tänu Coca Cola Plaza saadud täiendavale laenule.

31. detsember 2024 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 256,0 miljonit eurot (30. november 2024: 254,0 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Statistikaamet: 1 369 285 inimest: Eesti rahvaarv esialgsetel andmetel langes

16.01.2025 Statistikaamet

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 1. jaanuaril 2025 Eesti rahvaarv 1 369 285, mida on 5402 inimese võrra vähem kui aasta tagasi. 2024. aastal sündis 9646 ja suri 15 596 inimest. Registreeritud rände andmetel saabus riiki 13 826 ja siit lahkus 13 278 inimest. Sarnaselt 2023. aastaga vähenes nii sündide kui ka sisserändajate arv.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Terje Trasbergi sõnul oli 2024. aasta sarnane 2023. aastaga. “Mullu suri pea 6000 inimest rohkem kui sündis. Sisseränne ületas väljarännet 550 inimese võrra. Kui viimasel kahel aastal on positiivne rändesaldo suutnud erakordselt madalat sündide arvu kompenseerida, siis 2024. aastal kahanes ka rahvaarv tervikuna enam kui 5000 inimese võrra,“ selgitas Trasberg.

Sündide arv jätkab langemist

Analüütik tõdes, et 2024. aastal kiirenes sündide vähenemine võrreldes 2023. aastaga veelgi. „Mullu sündis 9646 last, mida on enam kui 1000 võrra vähem kui 2023. aastal. Alates 1919. aastast, mil hakati järjepidevalt statistikat avaldama, on see kolmas järjestikune aasta, mil sündis rekordvähe lapsi,“ ütles ta. Trasberg selgitas, et sündimuse madalseis on eelkõige elukalliduse tõusu ja praeguse geopoliitilise olukorra tagajärg, mis on pannud pered laste saamise plaane edasi lükkama.

Viimastel aastatel on sarnaselt Eestile ka Euroopas tervikuna sündide arv drastiliselt vähenenud. Esialgsetel andmetel jätkus mullu sündide arvu langus nii Lätis kui ka Leedus, kuid Soomes on sündide vähenemine peatunud.

„Surmade arv vähenes 400 inimese võrra. Täielikult on taastunud pandeemiaeelne ehk 2010.–2019. aasta surmade arv ja oodatav eluiga on kasvutrendis,“ lausus analüütik. Rahvastiku vananemise tõttu ei ole siiski surmade arvu jätkuvat langemist oodata, pigem võib surmade arv järgneva kümnendi jooksul tõusta.

Eesti kodanike ränne on positiivse saldoga

Registreeritud rände järgi saabus Eestisse mullu 13 826 ja lahkus 13 278 inimest ehk sisseränne ületas väljarännet 548 inimese võrra. Sisserännanutest üle 6200 inimese ehk 45% olid Ukraina kodakondsusega. 2022. aastal saabus 33 200 ja 2023. aastal 13 100 Ukraina kodanikku.

„Väljarännanutest ligikaudu 5300 ehk 40% olid Ukraina kodanikud. Eesti kodanike rändesaldo oli esialgsetel andmetel 500 inimese võrra positiivne – riigist lahkus 4700 kodanikku ja riiki saabus 5200 kodanikku,“ lausus analüütik.

Võrreldes esialgse sündide ja surmade statistikaga, on rändestatistika osas oodata suuremaid täpsustusi, kuna esialgsed arvud on kokku pandud rahvastikuregistri andmete põhjal ning inimesed jätavad sisse- ja väljarände rahvastikuregistris tihti registreerimata. Statistikaamet täiendab rändeandmeid registreerimata rände näitajatega ning avaldab täpsustatud andmed aprillis.

Esialgne rahvaarv arvutatakse rahvastikuregistris eelmisel aastal registreeritud sünni, surma- ja rändeandmete põhjal. Statistikaamet avaldab täpsustatud rahvaarvu 23. aprillil. Metoodikate erinevused on kirjeldatud statistikaameti blogis. Värskeimad rahvastikuprognoosi andmed avaldas statistikaamet 2024. aasta juunis.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Domus Kinnisvara: Uute korteritega tehtud tehinguid jääb aina vähemaks

16.01.2025 Domus Kinnisvara

Maa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2024. aasta detsembris Eestis kokku 3909 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 564 miljoni euro. Tehingute arv kasvas novembriga võrreldes üle 7%, möödunud aasta detsembriga võrreldes kasvas tehingute arv 10% võrra. Tehingute koguväärtus kasvas eelmise kuuga võrreldes pea 12%.

Detsembris müüdi Eestis kokku 1770 korterit, keskmise hinnaga 2198 €/m². Korterite tehingute arv näitas võrreldes novembriga 3% langust ning keskmine hinnatase 6% kasvu. 2023. aasta detsembriga võrreldes on tehingute arv kasvanud 2% ja keskmine hinnatase langenud 7%.

HARJU MAAKOND

Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas detsembris kokku 1692 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 379 miljoni euro. Novembriga võrreldes kasvas tehingute arv ca 7%, kuid tehingute koguväärtus langes ligi 20%. Mullusega võrreldes on tehingute arv kasvanud ca 10% ning tehingute koguväärtus 25%.