Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Sundenampakkumise korral kinnisasja müügihinnale käibemaksu lisamisest

19.11.2025 Pille Pettai-Stasiulis

Praktikas on esinenud juhtumeid, kui kohtutäitur avaldab kinnisasja sundenampakkumise teates vara alghinna, kuid jätab märkimata käibemaksuga seotud informatsiooni või edastab käibemaksu info sootuks selliselt, et see ei vasta konkreetse kinnisasja maksustamise nõuetele.

Siiski tuleb tähele panna, et käibemaksukohustus kehtib samadel alustel ja tingimustel sundenampakkumise korras kinnisasja müügil nii nagu müük toimuks vabatahtlikult.

Kui kinnisasja omanik/võlgnik on käibemaksukohustuslane, tuleb käibemaks kohustuslikus korras kinnisasja müügihinnale lisada, kui:

tegemist on ehitisega või selle osaga (nt korteriomand), mis võõrandatakse enne selle esmast kasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast esmast kasutuselevõttu,
tegemist on ehitisega või selle osaga (nt korteriomand), mis võõrandatakse enne selle parendamisele järgnevat taaskasutuselevõttu või esmakordselt ühe aasta jooksul pärast taaskasutuselevõttu. Seejuures ehitis või selle osa on oluliselt parendatud, kui parendustega seotud kulutused ületavad vähemalt 10 protsenti ehitise või selle osa soetusmaksumust enne parendamist,
tegemist on ehitusmaaga. Ehitusmaa on maatükk, millel ei asu ehitist (va tehnovõrk või -rajatis), ja mis on projekteerimistingimuste, detailplaneeringu või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu kohaselt ehitamiseks kavandatud või mille kohta on esitatud ehitusteatis või mille katastriüksuse sihtotstarve on üle 50 protsendi elamumaa või ärimaa või need ühiselt.
kui ehitamist on alustatud, kuid ehitatavat ehitist ei saa veel pidada hooneks, ja müüakse selline pooleliolev objekt, loetakse üldjuhul ka selline kinnisasi ehitusmaaks.

Kui kinnisasi ei vasta eelnimetatule, siis müügihinnale kohustuslikus korras käibemaksu lisama ei pea, kuid käibemaksu võib hinnale lisada vabatahtlikult, nn pöördmaksustamise korras.

Peale selle, enamikel juhtudel on käibemaksukohustuslasest kinnisasja omanik enne müüki teinud kinnisasjaga seotud kulutusi ja nendelt sisendkäibemaksu maha arvanud. Sisendkäibemaksu korrigeerimise periood on kinnisasja ja sellega seotud kauba ja teenuse puhul kümme kalendriaastat. Kui selline kinnisasi müüakse ilma käibemaksu lisamata, st kasutuse eesmärk on muutunud, tuleb teha sisendkäibemaksu korrigeerimine, mis võib tähendada maha arvatud sisendkäibemaksu riigile tagastamise kohustust.

Sundenampakkumise läbiviimisel tuleb seega järgida kõiki käibemaksukohustuslasele ettenähtud reegleid kuna seadus käibemaksukohustuse osas erisusi ei sätesta.

Kui alghinna määramisel ei ole enampakkumise teates käibemaksu kohta sõnagi märgitud, kuid seaduse järgi käibemaks tuleb kohustuslikus korras lisada, tähendab see, et hind sisaldab käibemaksu.

Seega on soovitatav käibemaksu temaatikale kindlasti tähelepanu pöörata juba varases staadiumis algihinna määramisel kohtutäituri poolt ja esitada kohtutäiturile informatsioon käibemaksuga seotud kohustuste kohta.

Pille Pettai-Stasiulis
Vandeadvokaat
Advokaadibüroo LEVIN

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kristjan-Thor Vähi: kinnisvara kahel suurel probleemil on olemas üks ühine lahendus

18.11.2025 Adaur.ee

Tallinna kinnisvaraturu kahe suure probleemi – uute kodude kõrgete hindade ja büroopindade nõudluse vähenemise vastu – on olemas toimiv retsept, kui linnavalitsus lubaks tühjenevad vanad kontorihooned kiirendatud korras elumajadeks ümber kohandada, pakub Invego juht Kristjan-Thor Vähi välja lahenduse.

Invego juhi sõnul on väga selgelt tunnetatav probleem, et paljud noored pered täna endale päris uut kodu rahaliselt lubada ei saa. “Mure on seda tõsisem, et tegelikult lähevad uued kodud veel kallimaks. See trend on paratamatu, sest ümberringi on kõik sisendhinnad koos viimaste aastate inflatsiooniga juba tõusnud ja tõusevad veelgi,” selgitab Kristjan-Thor Vähi.

Eesti üks suuremaid kinnisvaraarendajaid pakubki lahenduseks, et Tallinna uus linnavalitsus võiks soodustada lihtsustatud korra vanade ärihoonete muutmist elukondlikeks. “Tänaste hindade juures peaks sellisel kujul ümber konverteeritud uueväärsete kodude hind sõltuvalt asukohast ja muudest detailidest jääma kuhugi 2500 euro ümber ruutmeetri kohta,” usub Invego juht.

Arendaja sõnul on pandeemia järgselt nõudlus büroopindade vastu olnud languses ning turul on selgelt tekkimas ülepakkumine. “Küsimus on ajas – kui me hakkame taas liikuma seniste praktikate järgi detailplaneeringute muutmise protsesside rütmis, siis jõuavad nii mõnedki vanad kontorihooned lõplikult tondilossideks muutuda ja see omakorda viib ümbruskonna perspektiivi selgelt alla,” rõhutab Vähi ning lisab ka keskkonnajälje ehk lammutamise asemel vanale hoonele uue elu andmise argumendi.

Kristjan-Thor Vähi sõnul ollakse täna sarnaste valikute eest väga mitmel poole maailmas, sest linnastumine jätkub ja ka massiivset kodukontoritest tagasipöördumist ei ole märgata. “Elukondliku kinnisvara kättesaadavuse probleem on tõsine väga paljudes suurlinnades ja samas on mitmel pool ka vakantset kontoripinda omajagu. Need linnad, kus selline kontorite transformatsioon elupindadeks õnnestub valutult, arenevad kiiremini ja saavad kindlasti eelise ka uue kvaliteetse tööjõu kaasamisel,” arutleb Vähi.

Päris uued kodud jäävadki Vähi sõnul omajagu kallimaks, kuigi ka siin on hinnatõus mõneks ajaks võimalik kontrolli alla saada. “Taaskord vaatame kohaliku omavalitsuse poole – mida kiiremini toimub kõigi vajalike protsesside menetlemine, seda madalam on ka lõpphind koduostja jaoks,” rõhutab Invego juht ja meenutab, et Läti pealinnas Riias on peamiselt just sel põhjusel täna võimalik Tallinnaga võrreldav uus kodu osta ligi 30% soodsama hinnaga.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elukvartalid.

Läti pealinnas arendab Invego elukvartaleid Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Nordic Real Estate Forum 2026: Save the date & secure your Early Bird ticket

18.11.2025 Adaur.ee

We are excited to invite you to the Nordic Real Estate Forum 2026 – the premier gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics!

Mark your calendar for March 4, 2026, at Tallinn Creative Hub in Estonia or join us online from anywhere in the world.

✨SAVE THE DATE and unlock exclusive savings!✨

Register today to take advantage of our Early Bird discount, available until December 1, 2025. Simply visit www.nordicreforum.com to secure your ticket.

At this point we are thrilled to introduce the first main speaker. Stay tuned as we unveil the full agenda in January 2026:

Olof Sundblad: CEO, Baltic Banking at Swedbank

Other speaker announcements will be posted soon!

Check out our teaser video and get a glimpse of the upcoming.

<br />

The main topic of NREF 2026: Rethink Real Estate

Tune in to engaging discussions on investments, macroeconomics, commercial and residential development, retail, logistics, hospitality, PropTech, and ESG in real estate.

For the past 23 years, the Nordic Real Estate Forum has been the oldest and largest real estate event in the Baltics, uniting industry leaders, visionaries, and decision-makers to shape the future of real estate. Our goal is to become the leading forum in the Nordic and Baltic regions.

This is a day filled with knowledge, inspiration, and meaningful connections, capped off with a cocktail reception to wrap up the event.

Can’t travel to Tallinn? The forum will also be streamed online – just choose your preferred ticket type when registering.

Partners of the NREF 2026 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, SIRIN Development, UAB and Law Firm Glimstedt.

In case of any questions, kindly contact us at info@nordicreforum.com

We can’t wait to welcome you to NREF 2026 for a day of insights, networking and inspiration!

With the best wishes,
Meelis Kopli
CEO of Corpore Conferences

On behalf of the Nordic Real Estate Forum organisers:
The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers and Corpore Conferences.

Kinnisvarakool & koolitus: Nõuete esitamine ehitise puuduste korral ja müügigarantii rakendamine

EKFL: Kinnisvaraturuosalised jälgivad mängu ja ootavad uut starti

18.11.2025 Adaur.ee

Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) kaks korda aastas korraldatava kinnisvarasentimendi uuringu alusel on kinnisvaraettevõtete juhtide ja spetsialistide tunnetus kinnisvaraturu edasiste arengute osas ebakindel, kuid väga vaikselt paranemas, kommenteeris uuringu tulemusi EKFLi juhatuse liige Tõnu Toompark.

Elamispindade turul on lootused tehingute arvu suurenemise ja hindade tõusu osas nii ostu-müügiturul kui üüriturul mõnevõrra pessimistlikumad kui pool aastat tagasi.

“Enamik uuringus osalejatest ootab lähitulevikult praeguse tehingute arvu ja hinnataseme muutumatuna püsimist. Kasvu ootab turult siiski õige pisut enam turuosalisi kui langust,” selgitas Tõnu Toompark.

Ootused äripindade osas ei erine suurel määral elamispindade turu prognoosidest.

“Äripindade sektoris hinnatõusu ei oodata. Kasvust rohkem eeldatakse lähitulevikult tehinguaktiivsuse vähenemist. Samas toodi uuringus eraldi välja, et äripindade erinevates segmentides võivad liikumised olla erisuunalised,” osundas Tõnu Toompark.

Muuhulgas uurib kinnisvaraettevõtete küsitlus ettevõtete plaane töötajate arvu ja käibe muutuse osas. Ettevõtjad annavad inimeste arvu ja käibe suurendamise kohta peaaegu alati positiivse ettevaatava hinnangu.

“Hetkel proovitakse tavapärasest erinevalt valdavalt jätkata olemasolevate töötajate arvuga, kuid töötajate arvu suurenemist prognoosib siiski vähendajatest mõnevõrra rohkem ettevõtteid. Käibe kasvatamise plaanide juures tähendab see ettevõtte efektiivsemalt tööle panemist,” järeldas Tõnu Toompark.

Uuringu suur neutraalsete vastuste arv, mis tähendab, et ettevõtjad ja spetsialistid ei oota turuindikaatoritelt ei kasvu ega kahanemist, ütleb, et turuosalised on valdavalt ootepositsioonil, kus jälgitakse mängu ja oodatakse uut starti. Positiivseid meeleolusid on negatiivsetest napilt enam.

“Kõige pimedam on ikka koidiku eel. Lootes naasvale majanduskasvule, madalal püsivale Euriborile ja pankade jätkuvale valmidusele kinnisvaraäri finantseerida võiks arvata, et kõige keerulisemad ajad kinnisvaraturul on vinduvasse majanduskriisi selja taha jäämas. Edasi liigume kinnisvaraturul positiivsel rajal, kuid mõõduka ja rahuliku tempoga,” prognoosis Tõnu Toompark.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit on loodud 1994. a. EKFL on kinnisvara arenduse, vahenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus. Liitu kuulub 75 juhtivat kinnisvarasektori ettevõtet.

Tõnu Toompark
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, juhatuse liige
Adaur Grupp OÜ, juhatuse liige
+372 525 9703
tonu@toompark.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 03.12.2025

18.11.2025 Margot Toompark

Kinnisvarakoolis toimub 03.12.2025 koolitus „Kinnisvara hindamise ABC”. Koolitus annab selge ja süsteemse ülevaate hindamise põhimõtetest, eesmärkidest ja kasutatavatest meetoditest. Koolituse viib läbi kutseline vara hindaja Andres Teder, kes selgitab hindamise praktilisi aspekte ja tutvustab erinevaid aruande vorme.

Koolitus sobib:

kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad mõista väärtuse kujunemist;
maakleritele, kes puutuvad kokku hindamisaktidega;
arendajatele ja investoritele, keda huvitavad väärtust kujundavad tegurid;
tulevastele kinnisvarahindajatele;
kõigile eraisikutele, kes soovivad kinnisvarast rohkem teada saada.

Osalejad saavad:

ülevaate hindamise eesmärkidest ja meetoditest;
teadmised hindamistoimingutest ning kasutatavatest mõistetest;
arusaama hindaja kutsesüsteemist ja pädevusest;
oskuse lugeda ja mõista hindamisaruandeid.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 03.12.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Statistika: elamispindade tehingukäive on palkade kogusummaga võrreldes suur

18.11.2025 Tõnu Toompark

2025 III kvartalis oli Eesti elamispindade ostu-müügitehingute rahaline käive 1,0 miljardit eurot. Viimase nelja kvartali summaarne elamispindade käive oli 4,03 miljardit eurot. Arvestuslik netopalkade summa oli 2025 II kvartalis 2,95 miljardit ja viimase 4 kvartali jooksul 11,5 miljardit eurot.

Seega moodustas elamispindade tehingute käive palkade summast 35%, mis on indikaator elamispindade turu suhtelise aktiivsuse osas. Seda on enam, kui ajalooline keskmine, mis on 32%. Ajaloolisest keskmisest suurem elamispindade tehingukäibe osakaal viitab aktiivsele elamispindade turule.

Viimase viie aasta keskmine elamispindade tehingukäibe ja palkade kogusumma suhe on 38%. Sedavõrd kõrge on käige-palgasumma suhtarv paljuski 2020. a sügisest kuni 2022. a kevadeni kestnud 5-6 kvartali pikkuse elamispindade ostubuumi tõttu, mis jääb viimase viie aasta arvestuse sisse.

Elamispindade tehingukäibe ja palgasumma võrdlemine avab, kui suur on inimeste valmidus kinnisvara soetada. Võrdlus ajaloolise ja viimaste aastate keskmisega annab võimaluse anda tänasele näitajale hinnangut.

Arvestades ajaloolisest keskmisest suuremat kinnisvaraturu rahalist aktiivsust läbi käibe, on raske prognoosida tehingute arvu suurenemist. Elamispindade tehingute hinnad on vaikselt kerkimas. Tehingute arvu suurenemine paneks käibe-palgasumma suhtarvu kasvule hoogu juurde.

Arvestama peaks majanduskonjunktuuri, kus oleme loodetavasti lõpuks majanduslangusest pääsenud, kuid kiirest kasvust veel unistada ei tasu. Sellise majandustsükli faasi juurde ei peaks käima üliaktiivne elamispindade turg.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2025. aasta oktoobri seisuga

17.11.2025 Adaur.ee

Baltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga kasvas 0,6783 euroni osaku kohta (30. september 2025: 0,6773). Fondi kogu puhasväärtus on 97,4 miljonit eurot (30. september 2025: 97,2 eurot). EPRA NRV 2025. aasta oktoobri lõpu seisuga on 0,7238 eurot osaku kohta.

2025. aasta oktoobris Fondi konsolideeritud puhas renditulu oli 1,0 miljonit eurot (30. september 2025: 1,0 miljonit eurot, välja arvatud 0,5 miljoni euro suurune ebatõenäoliselt laekuvate nõuete allahindlus).

2025. aasta oktoobri lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 6,0 miljonit eurot (30. september 2025: 6,0 miljonit eurot). 31. oktoober 2025 seisuga Fondi konsolideeritud varade kogumaht on 238,0 miljonit eurot (30. september 2025: 237,7 miljonit eurot).

Kinnisvarakool: Tööstressiga toimetulek koolitus

EfTEN: EfTEN United Property Fund osaku puhasväärtus seisuga 31.10.2025

17.11.2025 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund teenis oktoobris puhaskasumit 110 tuhat eurot ning 2025. aasta kümne kuuga 2,214 miljonit eurot (eelmisel aastal samal ajal 724 tuhat eurot). Oktoobris otsustas fond teha investoritele rahalise väljamakse summas 420 tuhat eurot ehk 16,9 euro senti osaku kohta. Selle tulemusena langes fondi osaku puhasväärtus (NAV) 1,1% ning oli oktoobri lõpus 11,22 eurot. Ilma väljamakseta oleks EfTEN United Property Fund’i NAV kasvanud kuuga 0,4%.

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ broneerisid kliendid oktoobris kuus 2026. aasta alguses valmivat ridamaja osa. Arendusettevõtte tegevusajaloo jooksul on kuine uute broneeringute maht olnud suurem vaid paaril korral. Uus-Järveküla elurajoonis on klientide poolt veel broneerimata 18 juba valminud või 2026. aasta alguses valmivat ridamaja. Oktoobris teenis EfTEN United Property Fund investeeringult 24 tuhat eurot intressitulu.

Fondi suurima investeeringu, usaldusfond EfTEN Real Estate Fund 5, millest EfTEN United Property Fund omab 36,5%, kasum oli oktoobris 220 tuhat eurot. Usaldusfondi suuruselt teises investeeringus, endise Danske panga peahoones Vilniuses, lõppeb detsembri alguses laenuleping. Pank on teinud pakkumise lepingu pikendamiseks senisest pikema maksegraafikuga, mis suurendab fondi vaba rahavoogu. Intressimarginaal jääb senisele (190bp) tasemele. Hetkel on hoonest üürilepingutega kaetud 83%. Oktoobris sõlmiti uus üürileping kogu olemasolevale vabale pinnale. Üürimaksed algavad sõlmitud lepingu kohaselt järgmise aasta märtsist.

Täpsem EfTEN United Property Fund’i portfelli ülevaade on leitav fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/fondi-tulemused/

EUPF_dashboard_102025

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Sotsiaalministeerium: Uuendatud on müranõuded elamutele ja ühiskondlikele hoonetele

17.11.2025 Adaur.ee

Sotsiaalministeerium kehtestas rangemad nõuded mürale, et kodud ning ühiskondlikud hooned nagu näiteks lasteaiad, koolid ja hooldekodud oleksid vaiksemad – inimeste tervisele paremad.

Ministeeriumi keskkonnatervishoiu poliitika juht Aive Telling rõhutas, et uuendatud nõuded annavad võimaluse inimeste tervist paremini hoida.

„Müra ei pruugi otseselt tunduda häiriv, aga pidev ja pikaajaline müra on märkamatu terviserisk, mis üha sagedamini keskkonnast tuleneb. Müra vähendamine tähendab vähem stressi, paremat und ja tervemat südant. Nii saame tagada, et meie kodud ja ülejäänud ruumid, kus me palju aega veedame, oleksid vaiksemad ja seega inimeste tervisele paremad,“ ütles Aive Telling.

Sama osakonna nõunik Ramon Nahkur kinnitas, et uued mürapiirid on rangemad, kuid tänapäeval saavutatavad.

„Kehtima hakanud määrus loob selguse, millised müratasemed on tervisele ohutud ja toob nõuded kooskõlla mürastandardiga. Valmistasime uuendused ette koostöös akustikaekspertide, kütte- ja ventilatsiooniinseneride, Kliimaministeeriumi, TalTechi, Terviseameti ja ehitussektori esindajatega. Aluseks võtsime viimaseid teadusuuringuid ja Maailma Terviseorganisatsiooni soovitusi,“ sõnas Ramon Nahkur.

Määrus „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” täpsustab, milliste hoonetüüpide puhul tuleb müra normtasemeid järgida. Edaspidi kehtivad konkreetsed piirtasemed elamutele, lasteaedadele, koolidele ja hoolekandeasutustele – ehk hoonetele, kus inimesed viibivad pikemalt ja kus liigne müra võib tervist enim mõjutada. Büroo-, tervishoiu-, kaubandus- ja majutushoonete müra käsitlevad edaspidi erialastandardid.

Samuti näeb määrus ette, millistest heliisolatsiooninõuetest tuleb alates jaanuarist 2027 elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete (nt koolid, lasteaiad, hoolekandeasutused) rajamisel või olulisel ümberehitamisel lähtuda. Näiteks edaspidi peab müra, mis kostab elu- või magamistuppa tehnosüsteemidest nagu näiteks ventilatsioon või küte, olema kahe detsibelli võrra vaiksem. Päevasel ajal liiklusest elutuppa kostev müra peab aga jääma viie detsibelli võrra madalamatesse piiridesse.

Uuendatud müranõuetes on erand kodudes kasutatavatele jahutusüsteemidele. Kui jahutussüsteem on majaülene, siis selle töötamisel võib elu- ja magamistoas päevasel ajal müratase olla lubatust kõrgem kuni kahe detsibelli võrra, ruumipõhise jahutussüsteemi puhul kuni seitsme detsibelli võrra. Mõlemad erandid on seotud sellel suvel kehtima hakanud energiatõhususe määruse nõudega, mille kohaselt tuleb elamutes tagada, et kuumade ilmadega on ruumis temperatuur 26 kraadi. Seetõttu peavad uued elamud olema edaspidi varustatud nn kohustusliku jahutusega ning siin peavad müra- ja sisekliimanõuded üksteisele vastu tulema, sest eesmärk on üks – vaikne ja tervist toetav elukeskkond.

Rangemad müranõuded uute elamute ehitamisel ning ühiskondlike hoonete rajamisel ja olulisel ümberehitamisel hakkavad kehtima alates aastast 2027, ülejäänud alates 17. novembrist 2025.

Olulisemad uuendused:

Maksimaalne tehnosüsteemide müratase elu- ja magamistoas: 28 dB, erandina 30 dB nn majaülesele jahutussüsteemile ja kuni 35 dB ruumipõhisele puhurkonvektori jahutusele (senise määruse kohaselt 30 dB).
Maksimaalne liiklusmüra müratase elutoas päevasel ajal: 35 dB (senise määruse kohaselt 40 dB).
Normid on kehtestatud elamutele, koolidele ja muudele õppeasutustele, lasteaedadele ja lastehoidudele ning hoolekandeasutustele (senise määrusega muu hulgas majutusasutustele, tervishoiuasutustele, äri- ja büroohoonetele).
Heliisolatsiooni tagamiseks ja olmemüra vähendamiseks viitab määrus standardile EVS 842, mida tuleb järgida uute elamute ja ühiskondlike hoonete ehitamisel ning olemasolevate ühiskondlike hoonete olulisel ümberehitamisel (senine määrus vanale projekteerimise normdokumendile).

Tasub arvestada:

Olemasolevate hoonete puhul uuendatud nõuded tagasiulatuvalt ei kehti. Nende puhul tuleb lähtuda hoone püstitamise hetkel kehtestatud nõuetest ehk seni kehtinud määrusest.
Välismüra (nt liiklusmüra, tööstusmüra, tuuleparke jm väliskeskkonna allikad) reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri määrus. Nende õigusaktidega ohjatakse ja vähendatakse müra väliskeskkonnas välismüra piirtasemete, ruumilise planeerimise, müra strateegiliste kaartide ning müra vähendamise tegevuskavade abil.

Bigbank: Hõivatute arv oli kolmandas kvartalis koroona järgse perioodi kõrgeim

17.11.2025 Raul Eamets

Statistikaameti poolt täna avaldatud tööjõu uuringu III kvartali tulemused näitavad meile sama, mida registreeritud töötuse andmed juba ammu näitasid – töötus väheneb. III kvartalis oli Eestis küsitluse andmete alusel 54200 töötut, mis teeb töötuse määraks 7,1%. Aasta algusest on töötute arv vähenenud kolme kvartaliga 10 000 inimese võrra.

Sarnane muutus on toimunud ka registreeritud töötuse andmetes – töötute arv on aasta algusega vähenenud 8000 inimese võrra, kui me võrdleme jaanuarit oktoobriga.

Töötuse vähenemine kolmandas kvartalis tuleneb kahest asjaolust. Suvel tekib alati juurde ajutisi töökohti, näiteks turismisektoris, kaubanduses, põllumajanduses ja ehituses. Teiseks viitab töötuse vähenemine majanduse elavnemisele, viimast väidet toetavad ka kasvunumbrid erinevates sektorites ning üldine SKP näitaja, mis kolmandas kvartalis oli samuti positiivne.

Tööhõive määr on Eestis väga lähedal ajaloolisele rekordile, viimati oli meie hõive nii kõrge enne koroonat 2019. a IV kvartalis. Naiste hõive määr – 68,2% – ongi meil läbi aegade kõige kõrgem näitaja.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

Justiits- ja Digiministeerium: Riik ja Tallinn asusid looma üleriigilist hoonete ligipääsetavuse infoportaali

17.11.2025 Adaur.ee

Justiits- ja Digiministeerium (JDM) ning Tallinna linn asusid koostöös laiendama pealinnas edukalt toimivat hoonete ligipääsetavuse infosüsteemi LIPS üleriigiliseks veebiportaaliks.

Uus keskkond hakkab koondama andmeid hoonete, asutuste ja liikumisteede ligipääsetavuse kohta terves Eestis. Nii saab sellest praktiline abivahend nii erivajadustega inimestele, eakatele kui väikelastega peredele, kes saavad selgete ikoonide ja fotode abil veenduda, kas mõnel konkreetsel hoonel on olemas näiteks lift, kaldtee, inva-WC või automaatselt avanevad uksed.

Eestis puudub täna üleriigiline veebikeskkond, kus sisalduks info konkreetsete hoonete ligipääsetavuse kohta. Küll aga on Tallinn koondanud vastava info pealinna kohta LIPS-portaali aadressil lips.tallinn.ee ning nüüd laiendatakse seda JDM-i toel üle-eestiliseks.

LIPS on juba praegu Tallinnas edukas keskkond, koondades ligipääsetavuse info enam kui 3100 hoone kohta. Portaal koosneb viiest moodulist, sisaldades andmeid hoonete, liikumisteede ja teenuste kohta, aga ka videoretki ning ligipääsetavuse juhendmaterjale.

Kasutusel on ühtne ja arusaadav ikoonide süsteem ning põhjalik kontrollküsimustik, mis aitab asutustel ja ettevõtetel oma ligipääsetavust hinnata ja lihtsate vahenditega parandada.

Portaali saavad kõik inimesed kasutada sisse logimata. Samas on loodud võimalus, et nii objektiomanikud kui ka tavakasutajad saavad ise takistustest teada anda või andmeid uuendada, kuid kogu avaldatav info läbib administraatori kontrolli. See tagab andmete usaldusväärsuse ja ajakohasuse.

Süsteem on juba liidestatud Google’i kaardirakendusega ja Tallinna ühistranspordiinfoga ning selle andmeid saavad avaandmetena API-liidese kaudu kasutada ka teised asutused, ettevõtted ning huvilised, näiteks turismi- ja transpordiettevõtted.

Justiits- ja digiministeeriumi AI ja andmete talituse juhataja Ott Velsbergi sõnul on tegemist suurepärase näitega, kuidas andmete nutikas kasutus lahendab reaalse ühiskondliku probleemi.

„Andmed on väärtuslik ressurss, eriti kui need aitavad luua kaasavamat ühiskonda ja toetavad võrdsemaid võimalusi kõigile ühiskonnagruppidele. Käesolev projekt on andmepõhise riigijuhtimise musternäidis: võtame olemasoleva, kvaliteetse ja kohalikul tasandil end tõestanud lahenduse, laiendame seda riigiüleselt, taustal kogutud andmed muudame avaandmetena kättesaadavaks, et väärtust saaksid luua ka kõik teised ning läbi selle loome üleriigiliselt väärtust. Usaldusväärne info ligipääsetavuse kohta on otsene panus Eesti ühiskonna arengusse,“ sõnas Velsberg.

Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuameti vanemspetsialisti Jako Steini sõnul on LIPS tõestanud end Tallinnas kui ülioluline tööriist, mis annab väga erinevatele sihtrühmadele kindlustunde linnaruumis liikumiseks.

„Me oleme portaali arendanud sooviga, et seda saaks laiendada kõikidesse Eesti piirkondadesse ning meil on hea meel, et Justiits- ja Digiministeerium näeb selle potentsiaali,“ ütles Stein ja lisas, et üleriigilise süsteemiga saab luua ühtse standardi ligipääsetavuse kirjeldamiseks, mis teeb kõigi Eesti elanike ja ka turistide elu lihtsamaks.

Igas piirkonnas on erivajadustega inimesi, kes vajavad oma liikumise planeerimisel infot ligipääsetavuse kohta. „LIPSi laienemine ei ole abiks mitte ainult piirkonna elanikele, vaid see julgustab kõiki erivajadustega inimesi Eestis rohkem ringi liikuma,“ märkis Stein. Ta tõi välja, et portaal on abiks ja oluliseks tööriistaks ka omavalitsustele, et analüüsida piirkonna ligipääsetavust ja vastavalt sellele teha arendustöid.

Sel nädalal käivitatud uue arendusprojekti käigus arendatakse olemasoleva LIPS-i baasil välja uus, üleriigilise ja neutraalse domeeni ning sümboolikaga portaal. Tallinna linn piloteerib lahendust koostöös veel vähemalt kahe kohaliku omavalitsusega ja arenduse lähtekood avalikustatakse hiljem e-riigi koodivaramus.

Portaali kaardirakendusel saab otsida konkreetseid objekte ja hooneid või sirvida asutusi kategooriate kaupa. Iga objekti juures on selgete ikoonidega tähistatud ligipääsetavuse tase, näiteks kas sissepääs on takistusteta, kas lift on olemas või kas uksed avanevad automaatselt.

Ligipääsetavuse infosüsteemi laiendamist rahastavad Justiits- ja Digiministeerium Eesti taaste- ja vastupidavuskava vahenditest, mis on suunatud “Andmehalduse ja avaandmete oivakeskuse” reformi elluviimiseks, ning Tallinna linn.

Tööde kogumaht ilma käibemaksuta on 109 280 eurot, millest 86 400 eurot rahastab Justiits- ja Digiministeerium. Arendustööd peavad olema lõpetatud hiljemalt 2026. aasta 30. märtsiks.

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Swedbank: Majanduskommentaar: Tööturg elavneb

17.11.2025 Liis Elmik

Olukord majanduses ja tööturul liigub teosammul paremuse poole. Majanduskasvu toetavad suurema välisnõudluse toel kosuv eksport ja madalamate intressimäärade tuules kasvavad investeeringud. Järgmisel aastal annab majandusele hoogu maksuküüru kaotamine ja valitsuse suuremad kulutused.

Majanduskasvu kiirenemine toob omakorda kaasa tööturu olukorra paranemise. Töökohti tuleb juurde ja tööpuudus väheneb. Statistikaameti täna avaldatud tööturu statistika on kooskõlas teiste tööturu andmetega, mis näitavad tööturu seisu paranemist.

Tööpuudus oli Statistikaameti uuringu järgi kolmandas kvartalis 7,1%. Töötus alanes nii eelmise kui üle-eelmise aastaga võrreldes. Registreeritud töötus ulatus Töötukassa registri järgi kolmandas kvartalis 6,2%-ni. Registreeritud töötuse määr on viimase viie aasta madalaim. Kõik tööotsijad ei kvalifitseeru Töötukassa toetustele ja seega on enamasti registreeritud töötus väiksem kui tegelik.

Hõive kasvas kolmandas kvartalis kõigi aegade rekordi lähedale. Töökohti tuli aastaga juurde teeninduses ja põllumajanduses. Tööstuses ja ehituses hõive kahanes.

Tööturu elavnemist peegeldab ka vakantside arv. Töötukassas oli oktoobris töökuulutusi 7,2% rohkem kui aasta tagasi. Statistikaameti küsitluse järgi oli teises kvartalis vabu ametikohti 4,4% rohkem kui aasta varem. Konjunktuuriinstituudi küsitlus näitab samuti suuremat nõudlust uute töötajate järele. Lähikuudel soovib inimesi juurde palgata teenindus- ja ehitussektor, samas kaubanduses jätkub hõive langus.

Swedbank prognoosib selleks aastaks 7,7% ja järgmiseks aastaks 7,2% töötuse määra. Keskmise brutopalga kasv jääb nii sel kui ka järgmisel aastal 6% juurde.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

EfTEN: Net asset value of the EfTEN United Property Fund as of 31.10.2025

17.11.2025 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund earned a net profit of 110 thousand euros in October and 2.214 million euros in the first ten months of 2025 (the same period last year was 724 thousand euros). In October, the fund decided to make a distribution to investors in the amount of 420 thousand euros, or 16.9 euro cents per unit. As a result, the net asset value (NAV) of the fund’s unit fell by 1,1% and was 11.22 euros at the end of October. Excluding the distribution, the EfTEN United Property Fund’s NAV would have increased by 0,4%.

In October, clients booked six terraced houses to be completed in early 2026 in Invego Uus-Järveküla OÜ, a development company where the fund has a 80% ownership. Monthly new reservations has only been higher a couple of times in the development company’s history. In the Uus-Järveküla residential area, 18 terraced houses that have already been completed or will be completed in early 2026 have not yet been booked by clients. In October, EfTEN United Property Fund earned 24 thousand euros in interest income from its investment.

The profit of the fund’s largest investment, the EfTEN Real Estate Fund 5, of which EfTEN United Property Fund owns 36.5%, was 220 thousand euros. The loan agreement on the fund’s second largest investment, the former Danske Bank head office in Vilnius, expires at the beginning of December. The bank has made an offer to extend the agreement with a longer payment schedule, resulting in the fund’s higher free cash-flow. The interest margin will remain at the current level (190bp). Currently, 83% of the building is leased. In October, a new lease was signed for the full vacant area, with rent payments starting in March next year.

A more detailed overview of EfTEN United Property Fund’s portfolio can be found on the fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/fund-results-2/

EUPF_dashboard_102025

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Baltic Horizon Fondi investorite üldkoosolek: teade investoritele

14.11.2025 Adaur.ee

Northern Horizon Capital AS (uue ärinimega Baltic Horizon Capital AS, edaspidi ka „Fondivalitseja“) kutsub Baltic Horizon Fondi (edaspidi ka „Fond“) osakuomanikke (edaspidi „Investorid“) osalema Fondi erakorralisel üldkoosolekul (edaspidi „Üldkoosolek“), mis toimub 8. detsembril 2025.a algusega kell 14:00 (kohaliku Eesti aja järgi). Koosolek toimub Advokaadibüroo Sorainen OÜ kontoris asukohaga Rotermanni 6, 5. korrus, Tallinn, Eesti. Koosolekule registreerimine algab kell 13:30. Üldkoosolek toimub inglise keeles.

Lisaks pakume Investoritele Üldkoosoleku jälgimiseks võimaluse osaleda Üldkoosolekut kajastaval veebiseminaril 8. detsembril 2025.a kell 14:00. Investoritel palutakse anda volitus koos hääletamisjuhistega, et kasutada oma õiguseid Investorina. Soovitame Investoritel kaaluda fondijuhi Tarmo Karotami määramist enda volitatud esindajaks (vt allpool esitatud juhised ja lisas 1 esitatud näidist).

Veebiseminaril osalemiseks palume teil registreerida järgneva lingi kaudu:

https://zoom.us/webinar/register/WN_L5O51HzUTTGDxujShQF1LQ#/registration

Teile saadetakse link ning juhised veebiseminariga liitumiseks. Veebiseminar salvestatakse ning on kõigile kättesaadav meie veebilehelt www.baltichorizon.com.

Üldkoosolek kutsutakse kokku juhindudes Baltic Horizon Fondi reeglite punktidest 8.3, 8.7, 10.3.1, 10.4 ja 10.6 ning investeerimisfondide seaduse paragrahvi 47 lõikest 1 ja paragrahvi 55 lõikest 9.

Baltic Horizon Fondi osakute ja häälte koguarv on 143 562 514.

Päevakord

Otsus uute osakute emiteerimise kohta 2026. aasta esimeses kvartalis Baltic Horizon Fondi bilansi tugevdamiseks.

Palume Investoritel saata päevakorra punktidega seotud küsimused ja märkused fondijuhi e-maili aadressile tarmo.karotam@baltichorizon.com hiljemalt 1. detsembril 2025.a. Fondivalitseja vastab küsimustele ja märkustele Üldkoosoleku ajal.

Fondivalitseja ettepanek seoses päevakorra punktiga

Võttes arvesse järgnevaid asjaolusid:

Baltic Horizon Fondi käesolev finantsvõimendus ei ole pikas perspektiivis jätkusuutlik ja kuluka võlakoormuse vähendamine on kõigi Investorite huvides;
Finantsvõimenduse vähendamiseks on Fondil vaja kaasata kapitali uute osakute emiteerimise teel;
Paljude Investorite varasema tagasiside põhjal soovib Fondivalitseja pakkuda olemasolevatele Investoritele eelisõigust, et vältida osaluse lahjenemist;
Soovitatud hind võtab arvesse mõistlikku allahindluse ootust, et tagada edukas märkimine;

teeb Fondivalitseja osakuomanikele ettepaneku võtta vastu järgmine otsus.

Otsus uute osakute emiteerimise kohta 2026. aasta esimeses kvartalis, et tugevdada Baltic Horizon Fondi bilanssi.

Fondivalitseja teeb Üldkoosolekule ettepaneku võtta vastu otsus emiteerida kuni 169 147 497 uut Baltic Horizon Fondi osakut järgmistel tingimustel:

Avalik pakkumine korraldatakse ainult Eestis. Uusi osakuid pakutakse ainult olemasolevatele Baltic Horizon Fondi Investoritele, st isikutele, kes on osakuomanike registrisse kantud Nasdaq CSD SE tööpäeva lõpu seisuga pakkumisperioodi esimesele päevale eelneval tööpäeval (edaspidi „olemasolevad Investorid”).
Olemasolevatel Investoritel on eelisõigus märkida uusi osakuid proportsionaalselt oma osakute koguarvuga, mis ei piira ega välista olemasolevate Investorite õigust märkida uusi osakuid väiksemates kogustes või üldse mitte märkida uusi osakuid. Eelisõigusega pakkumise tehnilised üksikasjad ja jaotamise põhimõtted avaldatakse pakkumise väljakuulutamisel.
Uued osakud emiteeritakse hinnaga 0,1478 eurot osaku kohta, mis vastab 30% allahindlusele osaku sulgemishinnast Nasdaq Tallinna börsil 13. novembril 2025.
Uute osakute emiteerimisest saadud tulu kasutatakse Baltic Horizon Fondi portfelli võlakoormuse vähendamiseks ja/või vara parendamise kulude katteks.
Uued osakud emiteeritakse 2026. aasta esimeses kvartalis, siis ja kui Fondivalitseja nii otsustab. Selguse huvides märgitakse, et Fondivalitsejal on õigus otsustada, kas korraldada uute osakute emiteerimine või mitte.

Õigus Üldkoosolekul ametlikult osalemiseks ja teavitus osalemisest

Üldkoosolekul osalemiseks on õigustatud Investor, kelle nimel on Baltic Horizon Fondi osakuomanike Nasdaq CSD SE poolt peetavas registris registreeritud Baltic Horizon Fondi osakuid 10 päeva enne Üldkoosoleku toimumist, s.o 28. november 2025.a tööpäeva lõpu seisuga.

Palume Investoritel, kelle nimel on Fondi osakud registreeritud, teatada oma Üldkoosolekul osalemisest e-posti aadressil info@baltichorizon.com hiljemalt 1. detsembril 2025.a. Teavitus peab sisaldama Investori nime, isikukoodi (juriidilise isiku puhul registrikoodi), aadressi ja esindatud osakute arvu; samuti, juhul kui see on asjakohane, Üldkoosolekul osaleva esindaja informatsiooni koos tema nime ja isikukoodiga. Üldkoosolekul esindaja osalemine ei välista Investori enda õigust osaleda Üldkoosolekul.

Volikirja alusel esindamine

Palume Investoritel, keda esindatakse Üldkoosolekul volikirja alusel, esitada selleks kirjalik volikiri eesti või inglise keeles (käesoleva teate lisa nr 1 on vastava volikirja näidis).

Volikirja koopia tuleb saata e-posti aadressile info@baltichorizon.com koos teavitusega soovist Üldkoosolekul osaleda. Juhul, kui volikirja on andud juriidiline isik, tuleb esitada ka kinnitatud koopia registrikaardist või sellega võrdsest dokumendist ja kui asjakohane, siis ka kinnitatud koopia dokumendist, mis tõendab volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Kuivõrd Baltic Horizon Fond on registreeritud Eestis, juhime tähelepanu, et teatud juhtudel võib olla vajalik volikirja ja juriidilise isiku registrikaardi notariaalne või apostilliga kinnitamine (näiteks kohaldub apostilliga kinnitamise nõue Soomes ja Rootsis välja antud notariaalselt kinnitatud volikirjadele).

Instruktsioonid Üldkoosoleku päevaks

Palume Üldkoosolekul osalejatel olla valmis esitama isikut tõendav dokument (pass või ID kaart) ning esindaja puhul ka esindusõiguse aluseks oleva volikirja originaaldokument eesti või inglise keeles. Juhul kui Investor on juriidiline isik, palume esitada eesti- või inglisekeelsed dokumendid, mis tõendavad Investori esindamise õigust ja kui asjakohane, siis volikirja allkirjastanud isiku esindusõigust.

Fondivalitseja kasutab volikirjadest kogutud andmeid ja Nasdaq CSD SE poolt peetavat osakuomanike registrit Üldkoosolekule registreerimiseks ja hääletusnimekirja koostamiseks.

Lisa 1:

Volikirja näidis Üldkoosolekul Investorite õiguste teostamiseks (eesti keeles)

Volikirja näidis Üldkoosolekul Investorite õiguste teostamiseks (inglise keeles)

Lisainformatsiooni saamiseks palume kontakteeruda:

Tarmo Karotam

Baltic Horizon fondijuht

E-mail: tarmo.karotam@baltichorizon.com

www.baltichorizon.com

Baltic Horizon Fond on registreeritud lepinguline avalik kinnine kinnisvarafond, mida valitseb alternatiivfondivalitseja Northern Horizon Capital AS.

Avaldamine: GlobeNewswire, Nasdaq Tallinn, www.baltichorizon.com

Saamaks börsiteateid ning uudiseid Baltic Horizon Fondilt tema projektide, plaanide ja muu kohta registreeruge aadressil www.baltichorizon.com. Samuti on teil võimalik Baltic Horizon Fondi jälgida aadressil www.baltichorizon.com ning LinkedIn, Facebook, X ja YouTube keskkondades.

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-11-14.est

Annex 1 – poa.Investors-EGM-template.2025-11-14.eng

Pro Kapitali nõukogu kinnitas 2025. a III kvartali ja 9 kuu konsolideeritud vahearuande (auditeerimata)

14.11.2025 Adaur.ee

TEGEVUSARUANNE

Kinnisvaraarendus

Tallinn

2025. aasta kolmandas kvartalis jätkusid ehitustööd Tallinnas, Kristiine Citys asuval Uus-Kindrali arendusprojektil.

Valge Maja (aadressil Talli tn. 3/Sammu tn. 8, kokku 91 korterit) ehitustööd on jõudsalt edenenud. Käesolevaks hetkeks on enamik kortereid saanud oma lõpliku viimistluse, sealhulgas plaatimis- ja värvimistööd. Esimesed korterite ülevaatused klientidega on kavandatud lähiajal, millele järgneb notariaalsete asjaõiguslepingute allkirjastamine novembri keskpaigas. Kolmanda kvartali lõpu seisuga on müügilepingutega kaetud ligikaudu 73,1% kogu korterite mahust.

Samal ajal on käimas Valge Maja kõrval asuval kinnistul (aadressil Sammu tn 10 / Seebi tn 24a, Tallinn), teise 7-korruselise, 90 korteriga eluhoone ehitus. Kolmanda kvartali lõpu seisuga on raudbetoonelementide paigaldus jõudnud katusekorruseni ja lõplike katusepaneelide paigaldamine on plaanitud novembri algusesse. Hoone valmimine on planeeritud 2026. aasta oktoobrisse–novembrisse.

Lisaks on Kristiine Citys aktiivselt ettevalmistamisel neli uut arendusprojekti, mille raames tegeletakse projekteerimise ning ehituslubade taotlemisega Tallinna Linnaplaneerimise Ametilt. Kavandatavad arendused lisavad Kristiine Citysse ligikaudu 35 000 ruutmeetrit brutopinda, kuhu on planeeritud umbes 350 korterit, millest 95% on elamupinnad ja 5% äripinnad, tugevdades veelgi meie kohalolekut selles hästi arenenud linnapiirkonnas.

2025. aasta kolmanda kvartali lõpuks on Kalaranna arenduse viimane etapp, mis koosneb neljast hoonest ja 146 korterist, täielikult valminud. Objektile on jäänud vaid mõned alltöövõtjad, kes viivad lõpule viimased viimistlus- ja parandustööd. Samal ajal tehakse täiendavaid turundus- ja müügitegevusi, et toetada projekti müüki. Käesoleva aruande avaldamise hetkeks on müügilepingutega kaetud ligikaudu 60,9% kogu korterite mahust.

Riia

2025. aasta alguses, mil kõik River Breeze Residence’ korterid olid müüdud, alustas Grupp ettevalmistusi Kliversala järgmise arendusetapi – Blue Marine’i projekti (96 korterit) – elluviimiseks.

Ehitus algas 2025. aasta kolmandas kvartalis ning praeguseks on paigaldatud tugiseinte vaiad ja käimas on kaevetööd. Paralleelselt tegeletakse aktiivselt müügi- ja turundustegevustega ning peetakse läbirääkimisi kohaliku pangaga ehituslaenu lepingu tingimuste osas.

Vilnius

Vilniuses jätkasime Šaltinių Namai Attico viimase etapi ehitust, mis hõlmab linnavillasid ja ärihoonet. Hetkeseisuga on müüdud 43% villadest ja veidi üle 21% äripindadest, saavutades samal ajal Vilniuse kinnisvaraturul rekordilisi hinnatasemeid. Ehitustööd kulgevad vastavalt ajakavale ning eesmärk on saavutada põhivalmidus 2025. aasta lõpuks.

Meie kõige hiljutisem investeering Naugarduko tänaval hõlmab ajaloolise, mäe nõlval asuva endise koolihoone ümberprojekteerimist tippklassi eluhooneks, kuhu on planeeritud ligikaudu 50 luksuslikku korterit vaadetega Vilniuse vanalinnale. Ehitusloa menetlus on hetkel käimas ning loa väljastamist oodatakse 2025. aasta lõpuks.

Hotellindus

Hotelli üldine tulemuslikkus kolmandas kvartalis oli laias laastus ootustele vastav, ehkki veidi alla esialgset eelarveprognoosi.

Juulis ja augustis ületas hotell ootusi tänu tugevale erakliendi nõudlusele, samas kui septembri tulemused jäid tagasihoidlikumaks seoses äriklientuuri ja MICE-segmendi (koosolekud, konverentsid ja üritused) nõudluse mõningase vaibumisega.
Aasta lõpu väljavaade on jätkuvalt positiivne, kuigi ärireisijate segmendis on täheldatav kerge nõudluse langus.

Muud projektid

Grupi Itaalia üksused – Preatoni Nuda Proprietà (PNP) ja Preatoni Intermediazioni Immobiliari (PII) – näitasid kolmandas kvartalis stabiilseid ja ootuspäraseid tulemusi, hoolimata 2024. aasta kinnisvaraturu üldisest aeglustumisest.

Intressimäärade tõus on ajutiselt vähendanud tehingumahtusid, kuid PNP ärimudel – kinnisvara omand, mille puhul ostja saab omandiõiguse, samas kui müüja säilitab eluajaks kasutusõiguse – on jätkuvalt tugev ning pälvib üha suuremat huvi nii era- kui ka institutsionaalsete investorite seas. Viimastel kuudel on PNP tugevdanud oma turupositsiooni, loonud uusi partnerlussuhteid ja näidanud üles vastupidavust muutuvates turutingimustes.

Usaldus Itaalia kinnisvaraturu vastu on järk-järgult taastumas ning turu normaliseerumise jätkudes 2025. aasta jooksul eeldatakse, et PNP väljub sellest perioodist tugevamana, suurema brändinähtavuse ja kasvava tehinguaktiivsusega.

Kokkuvõte

2025. aasta üheksa esimest kuud kujunes meie jaoks stabiilseks kõigis tegevuspiirkondades. Hoolimata tavapärastest bürokraatlikest takistustest ja hooajalistest aeglustumistest on meie meeskond jätkanud kindlalt edasi liikumist — keskendudes tulemuste saavutamisele.

Tallinnas näitavad Kristiine City ehitus- ja uued planeerimisetapid, kuidas järjepidev töö loob püsivat väärtust. Riias on Blue Marine’i arendus käivitunud vastavalt plaanile, tuginedes Grupi enda arendus- ja ehituskompetentsile. Vilniuses saavutatud rekordilised müügihinnad kinnitavad Grupi mainet kvaliteedi ja usaldusväärsuse poolest. Olen uhke selle üle, kui kaugele me oleme jõudnud — sageli keerulistes oludes — ja veelgi kindlam selles, mis meid ees ootab. Tänu keskendunud meeskonnale, tugevale projektiportfellile ja paranevale turuolukorrale suudame muuta stabiilsuse kasvukiiruseks. Meie alus on tugev ning olen veendunud, et 2025. aasta kinnitab meie suutlikkust kasvada distsipliini, loovuse ja eesmärgikindlusega.

Soovin tänada kõiki meie kolleege, partnereid ja aktsionäre nende jätkuva usalduse ja pühendumuse eest. Iga samm edasi — olgu see suur või väike — tuleneb meie ühisest pühendumusest ja usust pikaajalisse visiooni.

Edoardo Preatoni
Ettevõtte juht

Peamised finantsnäitajad

Grupi kogukäive 2025. aasta üheksa kuu jooksul oli 34,3 miljonit eurot võrrelduna 10,6 miljoni euroga 2024. aastal. 2025. aasta kolmanda kvartali kogukäive oli 5,7 miljonit eurot võrrelduna 3,7 miljoni euroga 2024. aasta kolmandas kvartalis.

Grupi käive kinnisvara müügist sõltub elamuarenduste valmimise ajast, kuna müügitulu kajastatakse hetkel, kui sõlmitakse notariaalne müügileping ja ruumid antakse ostjale üle. Seetõttu sõltub kinnisvara müügist saadav müügitulu ehitustsüklist ning elamuarenduste valmimise ajast.

Tulu kinnisvara müügist kasvas võrreldes eelmise aastaga, kuna jätkasime valminud korterite üle andmist Tallinnas Kalaranna Kvartalis, kus esimeste korterite üleandmisega alustati 2024. aasta detsembris. Madalam tulu 2024. aasta esimese üheksa kuu jooksul kajastas arendustsükli faasi, mil ehitustööd veel kestsid ning Riias ja Vilniuses oli müügiks saadaval vaid piiratud hulk allesjäänud varusid.

2025. aasta esimese üheksa kuu brutokasum suurenes 11,9 miljoni euroni võrrelduna 2,9 miljoni euroga 2024. aastal. Kolmanda kvartali brutokasum oli 1,7 miljonit eurot võrrelduna 0,4 miljonit euroga 2024. aastal.

2025. aasta üheksa kuu ärikasum moodustas 7,7 miljonit eurot võrrelduna 1,7 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aasta üheksa kuuga. Kolmanda kvartali ärikasum oli 0,2 miljonit eurot võrrelduna 0,9 miljoni euro ärikahjumiga 2024. aastal.

2025. aasta üheksa kuu puhaskasum oli 6,0 miljonit eurot võrrelduna 4,1 miljoni euro puhaskahjumiga võrdlusperioodil. Kolmanda kvartali puhaskahjum oli 0,2 miljonit eurot võrrelduna 1,0 miljoni euro puhaskahjumiga 2024. aastal.

Rahavood põhitegevusest olid 2025. aasta esimesel üheksal kuul positiivsed 6,8 miljonit eurot, võrreldes 2024. aasta sama perioodi negatiivsete rahavoogudega summas 10,0 miljonit eurot. Kolmandas kvartalis kujunesid rahavood 1,8 miljoni euro suuruseks samas kui 2024. aasta kolmandas kvartalis olid need negatiivsed 5,5 miljoni euro ulatuses.

Aktsia puhasväärtus oli 30. september 2025 seisuga 1,00 eurot võrreldes 0,91 euroga 30. september 2024.

Peamised tulemusnäitajad

	2025 9 kuud	2024 9 kuud	2025 III kvartal	2024 III kvartal	2024 12 kuud
Käive (tuhat eurot)	34 265	10 604	5 746	3 697	18 158
Brutokasum (tuhat eurot)	11 934	2 856	1 701	433	5 423
Brutokasum, %	35%	27%	30%	12%	30%
Ärikasum (tuhat eurot)	7 668	-1 731	151	-872	123
Ärikasum, %	22%	-16%	3%	-24%	1%
Puhaskasum/ -kahjum (tuhat eurot)	6 025	-4 062	-163	-1 022	-3 875
Puhaskasum/ – kahjum, %	18%	-38%	-3%	-28%	-21%

Kasum/ -kahjum aktsia kohta (eurot)	0,11	-0,07	0,00	-0,02	-0,06

	30.09.2025	30.09.2024	31.12.2024
Varad kokku (tuhat eurot)	120 694	113 614	118 758
Kohustused kokku (tuhat eurot)	63 728	62 148	67 537
Omakapital kokku (tuhat eurot)	56 966	51 466	51 221
Võla / omakapitali suhe *	1,12	1,21	1,32

Varade tootlus, % **	5,1%	-2,9%	-3,4%
Omakapitali tootlus, % ***	11,1%	-5,7%	-7,0%
Aktsia puhasväärtus, eurot ****	1,00	0,91	0,89

*võla / omakapitali suhe = kohustused kokku / omakapital kokku
**varade tootlus = puhaskasum/-kahjum / varad kokku (keskmine)
*** omakapitali tootlus = puhaskasum/-kahjum / omakapital kokku (keskmine)
**** aktsia puhasväärtus = omakapital kokku / aktsiate arv

KONSOLIDEERITUD FINANTSARUANDED

Konsolideeritud finantsseisundi vahearuanne

tuhandetes eurodes		30.09.2025	30.09.2024	31.12.2024
VARAD
Käibevara
	Raha	4 925	6 112	4 344
	Lühiajalised nõuded	1 330	1 283	822
	Ettemakstud kulud	299	275	422
	Varud	60 879	51 757	56 951
Käibevara kokku		67 433	59 427	62 539
Põhivara
	Pikaajalised nõuded	313	19	317
	Materiaalne põhivara	7 394	7 639	7 595
	Kasutusõigusega varad	320	438	513
	Kinnisvarainvesteeringud	42 532	40 493	44 210
	Firmaväärtus	863	204	863
	Immateriaalne põhivara	1 839	3 026	2 721
Põhivara kokku		53 261	51 819	56 219
Müügiootel varad		0	2 368	0
Müügiootel varad kokku		0	2 368	0
VARAD KOKKU		120 694	113 614	118 758
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL
Lühiajalised kohustused
	Lühiajalised võlakohustused	1 230	1 750	21 893
	Ostjate ettemaksed	8 670	8 204	9 618
	Lühiajalised võlad tarnijatele	6 220	6 059	5 600
	Maksukohustused	418	241	833
	Lühiajalised eraldised	5	9	24
Lühiajalised kohustused kokku		16 543	16 263	37 968
Pikaajalised kohustused
	Pikaajalised võlakohustused	45 272	44 585	27 350
	Muud pikaajalised kohustused	6	2	6
	Edasilükkunud tulumaksukohustus	1 788	1 131	2 031
	Pikaajalised eraldised	119	167	182
Pikaajalised kohustused kokku		47 185	45 885	29 569
KOHUSTUSED KOKKU		63 728	62 148	67 537
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital
	Aktsiakapital nimiväärtuses	11 338	11 338	11 338
	Ülekurss	5 661	5 661	5 661
	Kohustuslik reservkapital	1 134	1 134	1 134
	Ümberhindluse reserv	1 977	2 092	1 977
	Eelmiste perioodide jaotamata kasum	36 669	30 186	30 523
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital kokku		56 779	50 411	50 633
Mittekontrolliv osalus		187	1 055	588
OMAKAPITAL KOKKU		56 966	51 466	51 221
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU		120 694	113 614	118 758

Konsolideeritud kasumi- ja koondkasumi vahearuanne

tuhandetes eurodes	2025 9 kuud	2024 9 kuud	2025 III kvartal	2024 III kvartal	2024 12 kuud
JÄTKUVAD TEGEVUSVALDKONNAD
Äritulud
Müügitulu	34 265	10 604	5 746	3 697	18 158
Müüdud toodete ja teenuste kulu	-22 331	-7 748	-4 045	-3 264	-12 735
Brutokasum	11 934	2 856	1 701	433	5 423

Turustuskulud	-933	-773	-307	-288	-1 136
Üldhalduskulud	-4 225	-3 819	-1 473	-1 029	-5 293
Muud äritulud	1 015	34	245	15	1 164
Muud ärikulud	-123	-29	-15	-3	-35
Ärikasum	7 668	-1 731	151	-872	123

Finantstulud	30	98	7	31	123
Finantskulud	-1 914	-2 411	-400	-165	-4 276
Kasum / -kahjum enne tulumaksu	5 784	-4 044	-242	-1 006	-4 030
Tulumaks	241	-18	79	-16	155
Perioodi puhaskasum / -kahjum	6 025	-4 062	-163	-1 022	-3 875
Perioodi puhaskasumi/kahjumi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	6 292	-4 012	-50	-990	-3 675
Mittekontrolliv osalus	-267	-50	-113	-32	-200

Muu koondkasum
Muudatused ümberhindluse reservis	0	0	0	0	-115
Aruandeperioodi koondkasum kokku	6 025	-4 062	-163	-1 022	-3 990
Aruandeperioodi puhastulemi jaotus:
Emaettevõtte omanikele kuuluv osa	6 292	-4 012	-50	-990	-3 790
Mittekontrolliv osalus	-267	-50	-113	-32	-200
			0	0
Perioodi kasum / -kahjum aktsia kohta (euro)	0,11	-0,07	0,00	-0,02	-0,06