Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

EfTEN: EfTEN Capital investment outlook – 10 topics to follow in economy and Baltic property market in 2025

EftenBUSINESS CLIMATE

Business cycle. In 2024 recession worries came and disappeared in global economy. Towards the end of a year global growth was lower than at the start of a year in almost all major regions, but far away from falling into a recession. 2025 looks set to be a decent year in the United States with growth slightly below trend. In Europe economic growth appears to be stabilizing, but at a very low level, especially in some bigger economies, where Germany will likely register a recession for the second year in a row. Increased uncertainty is related to Germany’s elections and potentially increasing trade barriers with the USA.

Main thing to watch is how far will Europe and the USA decouple in terms of GDP growth and will the struggling European economies find a bottom. Good news for Baltics is that Scandinavian markets are starting to recover from mild recessionary pressure, which will improve demand for Baltic exports and lift the GDP.

Interest rates and inflation. Indicators suggest that price pressures in the euro area remain subdued as wages have peaked and economies at the core are weak. That will allow the European Central Bank (ECB) to continue with interest rate cuts. In 2024 the 3 months EURIBOR fell by over 100bp to 2,8%. For the end of 2025 markets price in a 3 months EURIBOR at 1,8%.

Main thing to watch in 2025 is the potential of EURIBOR to fall even below the so-called neutral level, say south of 1,5%. This will ease debt servicing costs and decrease the bond yields. Bank deposits have been a good saving alternative for the past couple of years. Now as the interest rates are declining more investors will look alternatives to bank deposits.

Property market sentiment. Repricing of property sector risks at listed markets started already in late 2023 and continued through 2024. European listed property sector stocks are up by 30% from 2023 bottom and bond spreads for real estate companies are down by over 200bp. The latter are trading already at levels last seen in autumn 2021. Thus, listed bond markets do not price in systematic refinancing problems in the European property sector any more.

Transaction volumes in European and Scandinavian property market started to gradually improve in 2024, albeit from very low levels. Going into 2025 interest rate cuts start to feed through to the property market and this will cause further improvement in transaction activity. The main question is not if, but rather at which speed the transaction market will become more active.

Property market in the Nordics. Scandinavian real estate sector was close to a financing crunch in early 2023 when several companies faced problems in rolling over their maturing bonds and were making headlines in international business news. In 2024 bond financing started to open again for Scandinavian property companies and some companies with stronger balance sheets issued even new equity for future expansions. Together with falling interest rates this lays a good basis for increasing transaction volumes in 2025. The Swedish Riksbank is one of very few central banks in developed world that has reduced interest rates faster than the ECB.

BALTIC PROPERTY MARKET

Access to bank financing. Baltic real estate sector is strongly influenced by the developments in Scandinavian property market. Scandi owned banks set their financing terms according to the developments in the home market. As the sentiment in Nordic real estate sector is improving, debt capital through Scandinavian banks remains abundant also in the Baltics. Lately lending margins to commercial real estate have even decreased.

Debt financing conditions will remain favorable also in 2025 as deposits in Baltic banking sector are exceeding the loan book and low demand for business loans increases competition between banks. Banks in general will be under pressure as depositors are demanding decent yields for holding their cash while the pressure on margins, as well as lowering the EURIBOR, will have a pressure on banks profitability going forward.

Availability of equity capital. Very little new institutional equity capital entered Baltic commercial property market in 2024. Foreign investors were on a sell-side, while major local institutional investors did not want to increase the property exposure. Biggest local institutional investors are pension funds. In Estonia their ability to participate in property market was significantly hurt through changes in pension legislation in 2021. Now similar discussions are also being held in Lithuania. This means that finding new equity capital for bigger (above 50mio EUR) transactions will be very difficult in the Baltics also in 2025. On a buy side are mainly local private investors with deals up to 20mio EUR. Due to the lack of new capital the pressure on yields is very low at the same time when financing costs are going south – real estate investments return on equity will get a decent boost.

Transactions and property yields. Transaction activity remained low in the Baltic commercial property market in 2024. Big differences were seen in transaction price vs the book value, especially with larger properties where buyers are scarce. This will be the case also in 2025 as no new equity capital is seen entering the Baltic commercial property market.

Decreasing interest expenses will have a positive effect on residential market transaction volume and most likely also on price level. However, it will not ‘lift all the boats’ in commercial real estate. Property yields will slightly decrease in smaller transactions but not in larger ones.

Tenant behavior. Surprisingly the occupancy rates in Baltic commercial property market did not deteriorate during the recessionary years starting from 2022. The only weak spot has been the office segment, where lower quality properties are losing tenants across all the Baltics.

In 2025 little changes could be expected – offices continue struggling while logistics and retail (helped by improving households’ purchasing power) are doing well. Rents in vacant office spaces will be decreased to attract tenants or in some cases even just to extend the rental agreements.

Housing affordability. After deteriorating in 2022 and 2023 the housing affordability has started to improve again across the Baltics. Falling EURIBOR rates have decreased household debt servicing costs while wages have increased faster as compared to the residential real estate prices. The affordability will continue to improve also in 2025.

Going into 2025 it is not a question of a positive effect what the residential market gets from lower interest costs, it is more a question how big this effect will be. For example, in Tallinn on average 100 new developments per month were purchased during 2024. This is ca 30% more than in 2023, but less than half the size of boom years when EURIBOR as zero or even negative. For 2025 an increase of transaction volumes with new developments in the range of ca 20%-30% would be a good result. This will likely also lead to small increase in residential prices.

Construction activity and costs. Construction activity remained subdued for the second year in a row. State budget constraints are holding back larger infrastructure projects, while increased residential inventories did not encourage the residential development. As a result, construction costs have remained stable and have even fallen in relative terms vis-à-vis the overall price level.

In 2025 construction activity will gradually start to pick up as residential demand improves and some larger infrastructure projects (e.g Rail Baltica, military related) will be speeded up. This will also start to lift construction costs, but only moderately.

SUMMARY

Real estate market in the Baltic countries will improve in 2025, but this will be unequal across different segments. Strongest positive effect will be seen in a residential market, where falling interest rates and improving housing affordability will lift transaction volumes. It is likely that residential prices, which have been stagnant for almost two years, will start to rise gradually, however not exceeding local CPI. This will also lead to increase in residential construction activity. Fixing residential construction costs during the start of 2025 could be a good strategy.

In commercial real estate larger transactions should not be expected as there is just not enough equity capital for this. Local fund managers have deployed all their ‘dry powder’, foreign investors are still more likely to exit than enter the Baltics while pension legislation in Estonia and Lithuania is holding back domestic institutional investors. Thus, transaction activity will concentrate mainly on smaller transactions (up to ca 20mio ERUR) where also yields could slightly come down. In case there will be any larger transaction (north of 100mio EUR) recorded, this will probably be executed below the existing book value.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Citadele: 2025. aasta tõotab tuua Balti riikide majandusele kasvu ja investeeringuid

Citadele BankCitadele pank vaatab saabuvasse 2025. aastasse, mis tõotab tuua finantssektorile ja Balti riikide majandustele nii väljakutseid kui ka võimalusi. Lõppev 2024. aasta oli pöördeline ning seda iseloomustavad rahapoliitilised ja riigi eelarvet puudutavad muutused ning kasvav hoog peamistel laenuturgudel. 2025. aasta prognoos viitab majanduskasvule, taastunud optimismile ja valdkondadele, mis nõuavad poliitikakujundajate ja finantssektori vahelist tihedat koostööd.

Majanduskasv Baltikumis

2025. aasta tõotab tulla Balti majandustsüklile positiivne. Kasvu toetavad kauaoodatud intressimäärade langetamine ja kasvav vajadus finantseerimise järele. Citadele prognoosib Lätile 2,2%, Leedule 2,9% ja Eestile 2,4% SKP kasvu, kusjuures Eesti väljub majanduslangusest pärast mitmeid järjestikuseid languses oldud aastaid.

Madalamad intressimäärad on olulisimad majandustegevuse käivitajad. Eeldatavasti langetab Euroopa Keskpank enne 2025. aasta teist poolt intressimäärasid neli korda ning eeldatavalt langeb euribori määr jääb 2025. aasta suveks 2%-ni. Kuna Balti regioon on suuresti sõltuv muutuvate intressimääradega laenudest – sellega on seotud Lätis 92%, Eestis 94% ja Leedus 97% laenudest – saavad Baltimaad laenukulude vähenemisest märkimisväärselt kasu.

„Intressimäärade langus toob kaasa liisingute, eluaseme- ja äriinvesteeringute kasvu ning muudab meie piirkonna majandust vastupidavamaks,” ütles Citadele panga tegevjuht ja juhatuse esimees Rūta Ežerskienė.

Laenuturud: tugeva kasvu aasta

Märgid turu taastumisest on selgelt näha. 2024. aasta esimese üheksa kuuga kasvas Citadele sõlmitud eluasemelaenude arv 86% ning finantseeritavad summad 108% võrreldes 2023. aasta sama perioodiga. Balti riikide keskpankade andmed näitavad, et 2024. aasta novembriks oli uute eluasemelaenude maht tõusnud aasta taguse ajaga võrreldes 15%, pöörates ümber ka 2024. aasta jaanuaris täheldatud 7% languse.

Ettevõtted valmistuvad samuti investeeringute kasvuks. 2024. aasta novembris oli uute ärilaenude maht Baltikumis 12% kõrgem kui eelmisel aastal. Kasvav nõudlus näitab kindlust piirkonna majandusväljavaadete osas ja tugevdab pankade rolli jätkusuutliku majanduskasvu edendamisel.

Maksuväljakutsed ja dialoog poliitikakujundajatega

Kuigi kasvuväljavaated on paljutõotavad, tõi 2024. aasta ka erinevaid uusi maksumeetmeid, mis avaldavad pankadele täiendavat survet. Uute meetmete alla kuulusid nii kõrgemad kasumimaksud kui ka laiemad fiskaalreformid Lätis ja Leedus, mis võivad piirata pankade võimalusi investeerida innovatsiooni ja kasvu.

“2025. aasta võtmesõnaks on konstruktiivne dialoog poliitikakujundajate ja finantssektori vahel, et maksupoliitika aitaks täita nii riigieelarvelisi vajadusi kui ka toetaks meie majanduse ja investeerimismaastiku pikaajalist konkurentsivõimet,” ütles Ežerskienė.

Jätkusuutlik finantseerimine ja digitaalne areng

Citadele prognoosib püsivat nõudlust jätkusuutlike lahenduste, sealhulgas päikesepaneelide finantseerimiseks. “Investeeringud keskkonnasõbralikesse lahendustesse mitte ainult ei suurenda energiasõltumatust, vaid on kooskõlas ka Balti riikide kliimaneutraalsuse eesmärkidega,” sõnas Ežerskienė.

Jätkuv ettevõtete digitaliseerimine, mis on ajendatud tööjõu puudusest, kujundab samuti 2025. aastat. Kui Eestis muutusid e-arved riigiasutustele kohustuslikuks juba 2019. aastal, siis Lätis hakkab sama muudatus kehtima järgmisest aastast. Citadele finantstehnoloogiaalane koostöö, nagu koostöö KLIX-i ja ESTO-ga, kiirendab veelgi e-kaubanduse arengut Baltikumis.

Geopoliitilised ja globaalsed kaalukohad

Geopoliitilised muutused, sealhulgas USA tulevase presidendi Donald Trumpi kaubanduspoliitika, võivad avaldada mõju ka Eesti tootjatele, keda võib ees oodata lühiajaline tellimuste kasv.

Samal ajal on kaitsekulud kõigi Balti riikide valitsuste jaoks prioriteetsed ning kaitsesektorisse tehakse jätkuvalt märkimisväärseid investeeringuid. Seda tähtsam on pangandussektori toetus avalikele ja eraalgatustele, mis suurendavad piirkondlikku turvalisust ja vastupidavust.

Pettuste ennetamine ja klientide teadlikkuse tõstmine

E-kaubanduse ja digitaalsete maksete kasvuga suurenevad ka pettuste riskid. Citadele peab oluliseks investeerimist tugevatesse IT süsteemidesse ja klientide teadlikkuse tõstmist, et nende riskidega võidelda. “Võimekus oma kliente pettuste eest kaitsta, muutub aina olulisemaks teguriks, mis omakorda mõjutab inimeste valikuid ja usaldust finantsinstitutsioonidesse,” ütles Ežerskienė.

Vastupidav ja paindlik pangandussektor

2024. aasta tõi välja Balti pangandussektori vastupidavuse muutuvates majandus- ja regulatiivsetes tingimustes. Finantssektori ja poliitikakujundajate jätkuv koostöö on oluline, et 2025. aasta tooks Balti piirkonnale uusi võimalusi, innovatsiooni ja jätkusuutlikku kasvu.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Riigiamet kolib ligi 200 töötajat Tammsaare Ärikeskusesse

Haridus- ja Noorteamet (Harno) sõlmis Kaamos Kinnisvaraga kümneaastase üürilepingu ning kolib oma Tallinna kontoripinnad Ülemiste Cityst ja Tõnismäelt Tammsaare Ärikeskusesse. Kolimine algas detsembri keskel ja jõuab lõpule tuleva aasta 1. maiks.

„Uus asukoht võimaldab Harnol koondada seni eraldi paiknenud kontorid ühele pinnale, parandada töökorraldust ja lihtsustada meie teenuste kättesaadavust,“ ütles Harno üldosakonna juht Tauno Tuisk. „Tammsaare Ärikeskus pakub kaasaegset töökeskkonda, paremat ligipääsu ning parkimisvõimalusi nii töötajatele kui klientidele. Samuti aitab kahe kontori ühendamine vähendada tegevuskulusid,“ lisas Tuisk.

Seni Tõnismäel ja Ülemistel paiknenud Harno kontoripinnad hakkavad asuma Tammsaare Ärikeskuse 2. ja 3. korrusel, kus tööruumid kohandatakse vastavalt Harno töötajate ja klientide vajadustele. Uuele pinnale kolib veel Harno Rajaleidja Tallinna keskus, mis pakub õppenõustamist haridusliku erivajadusega lastele ja nende vanematele.

Kaamos Kinnisvara juht Taimo Murer rõhutas, et ärikinnisvaraturul valitseb jätkuvalt tihe konkurents. „Harno kolimine Tammsaare Ärikeskusesse on Kaamos Kinnisvarale kindlasti hea uudis, mis tõstab veelgi ärikeskuse atraktiivsust ning näitab meie võimekust vastata rentnike nõudmistele nii tingimuste kui kvaliteedi osas,” märkis Murer.

Harno allkirjastas Kaamos Kinnisvaraga kümneaastase üürilepingu, võttes Tammsaare Ärikeskuses üürile kokku 2720 m².

Hiljaaegu sõlmis Kaamos Kinnisvara Tammsaare Ärikeskusesse pikaajalise lepingu veel Eesti suurima toiduainetööstuse Maag Grupiga, kes kolib 2025. aasta septembriks Tammsaare Ärikeskusesse ühe katuse alla Rakvere, Talleggi, Rannarootsi, Tere, Farmi ja Deary kaubamärkide kontorid.

Haridus- ja Noorteamet (Harno) viib ellu Eesti haridus- ja noortepoliitikat, korraldades riiklikke eksameid ja e-eksameid, koordineerides rahvusvahelisi programme nagu Erasmus+ ja edendades Eesti kõrghariduse rahvusvahelistumist Study in Estonia kaudu. Lisaks tegeleb Harno haridusliku erivajadusega laste toetamisega Rajaleidja keskuste kaudu ning arendab digilahendusi, mis toetavad õppeprotsessi ja hariduse kvaliteeti. Harno loodi 2020. aastal nelja asutuse ühendamise tulemusena.

Kaamos Kinnisvara on 2002. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev kinnisvaraarendaja, mis keskendub elukondliku ja ärikinnisvara arendamisele. Nende äriportfelli kuulub ligikaudu 80 000 m² üüripinda, sealhulgas Eesti suurim büroohoone Tammsaare Ärikeskus, samuti Avala ärimajad, DEPO kauplusladu, Endla Ärimaja ja Tatari 51 ärimaja.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Swedbank: 2024. aasta kodulaenude suur ülevaade

SwedbankEesti kinnisvaraturg on olnud 2024. aastal suhteliselt rahulik. Septembri seisuga on eluasemelaenude jäägi kasv aastaga olnud 7%. Eluasemelaenude uue müügi kasv on aasta esimese üheksa kuuga olnud aga 12%.

Kõikide laenuvõtjate näole tuleb põgus naeratus ja rahakotile kergendus, kui meenutada, et 2024. aastal hakkas euribor taas langema. Euribori langus mõjutab intressimäära rohkem kui marginaali langus ja see jõuab kõikide laenuvõtjate lepingutesse ilma, et peaks midagi tegema. Lootust on, et euribor langeb veelgi ning jõuab 2025. aasta lõpuks 2% lähedale.

Keskmine eluasemelaen

Keskmine eluasemelaenu summa kasvas Swedbanki andmete põhjal aastaga 6000 eurot ja jõudis 133 000 euroni. On igati mõistetav, et kui piirkonniti on kinnisvara hind erinev, siis on see korrelatsioonis ka laenusummadega. Kõige kallim on kinnisvara Tallinnas ja Harjumaal, kus laenusumma on keskmiselt 154 000 eurot, aastane kasv 5%. Järgneb Tartumaa keskmise laenusummaga 126 000 eurot, aastane kasv 3%. Kolmandal kohal on taas Pärnumaa, seekord on keskmine laenusumma 114 000 eurot ja aastane kasv 25%. Protsentuaalselt ongi kõige enam kasvanud Pärnumaa ja Järvamaa laenusummad, mõlemad 25%. Päris märgatava kasvu on laenusummades teinud ka Läänemaa (22%), Saaremaa (21%) ja Võrumaa (17%), keskmised laenusummad vastavalt 87 000 eurot, 104 000 eurot ja 78 000 eurot.

Üle-eestiliselt on kõikides maakondades keskmised laenusummad juba teist aastat üle 50 000 euro. Väikseim keskmine laenusumma on Ida-Virumaal, 51 000 eurot, eelmise aastaga võrreldes veidi langenud – 3%. Kõige enam on langenud keskmine laenusumma Hiiumaal – 27%, jõudes 64 000 euroni. Eelmise aastaga võrreldes on langus toimunud neljas maakonnas, lisaks eelnevalt mainitud Ida-Virumaale ja Hiiumaale Põlvamaal (3%) ning Viljandimaal (5%), kus keskmised laenusummad on vastavalt 64 000 eurot ja 75 000 eurot.

Regioonide võrdluses on suurima ehk Tallinna ja Harjumaa ning väikseima ehk Ida-Virumaa keskmise laenusumma vahe 103 000 eurot.

2024. aastal jätkunud ja aasta lõpuni kestva Swedbanki eripakkumisega A-energiaklassi varadele kehtiva kampaania puhul on huvitav teha sissevaade ka A-energiaklassiga varadele. Piirkonda arvestamata on A-klassi varade soetamiseks võetav laen keskmiselt korteri puhul 177 000 eurot (kasv 9000 eurot) ja maja puhul 223 000 eurot (kasv 10 000 eurot). Kõikidest uutest laenudest moodustavad energiatõhusaimad varad 30%.

Keskmiselt võetakse laen uus laen 25,1 aastaks ning see ei ole eelmise aastaga võrreldes muutunud. Samas on vähenenud nende laenude osakaal, mis võeti kuni 5 aastaks ja üle 25 aasta. Suurenenud on nende laenude osakaal, mis võeti 6–20 aastaks. Keskmine laenusumma on kasvanud, kuid laenuvõtjad on hinnanud oma maksevõimet piisavalt tugevaks, et keskmine laenuperiood on jäänud samaks.

Keskmine laenuvõtja

Keskmine kodulaenu võtja on aktiivses tööeas inimene. Üldistades saab öelda, et kuni 40-aastased laenuvõtjad moodustavad 68% kõikidest laenuvõtjatest, nende osakaal on seejuures vähenenud 4 protsendipunkti, olles varem 72%. Keskmine laenuvõtja on 35-aastane ja see vanus on veidi vähenenud, aasta tagasi oli keskmine laenuvõtja 36-aastane.

Vanuse järgi jagades moodustavad Swedbanki andmete järgi suurima grupi ehk 24% kodulaenuvõtjatest 31–35-aastased inimesed. Eraldi mainimist väärib seejuures, et selles vanusegrupis võetakse kõige suuremad laenud, keskmiselt 152 000 eurot (kasv +6000 eurot). Üle 40-aastaste vanusegrupis on laenuvõtjate osakaal tõusnud 33%-le ning üle 46-aastaste vanusegrupp moodustab 20% (tõus 1 protsendipunkt). 46-aastased ja vanemad laenuvõtjad toimetavad nii kinnisvara- kui ka laenuturul, sealjuures on nende võetud keskmine laenusumma kasvanud 10% ning jõudnud 106 000 euroni.

Märkimist väärib ka noorte, kuni 30-aastaste laenuvõtjate osakaal, mis on 24%, sealjuures on kasvanud ka noorte keskmised laenusummad. Vanusegrupis 22–25 aastat on keskmine laenusumma kasvanud 16%, jõudes 107 000 euroni, ning vanusegrupis 26–30 aastat on keskmine laenusumma kasvanud 8% ning jõudnud 133 000 euroni (see on ka Eesti keskmine laenusumma).

Enim laene võetakse Tallinnas ja Harjumaal, 62%, osakaal on kasvanud 1 protsendipunkti võrra. Sama suunda on märgata ka Saaremaal ja Järvamaal, nende osakaalud mõlemal juhul 2%, mida saab üle-eestilises vaates pidada väga heaks tulemuseks. Teine piirkond, kus on enim laenuvõtjaid, on Tartumaa, 14%, osakaal on langenud 1 protsendipunkti võrra. Langus oli ka Hiiumaal ja Valgamaal sarnases suurusjärgus. Eesti teistes piirkondades on tulemuse võrreldav eelmise aastaga.

44% laenuvõtjatest on netosissetulek kuni 2000 eurot ning üle 4000-eurost sissetulekut teenib 11% laenuvõtjatest. 25% leibkondade netosissetulek on kuni 3000 eurot. 52% leibkondadest teenib vähemalt 4000 eurot. 28% leibkondade sissetulek on 5000 eurot ja enam.

Sissetulekute juures tuleb siiski rõhutada, et 44% laenuvõtjatest võtavad laenu koos, seega liidetakse nende sissetulek laenu teenindamiseks kokku. Korteriostjatest võtab laenu üksi kolmveerand ning majaostjatest kolmandik.

Sissetuleku juures on asjakohane mainida, kui palju kasutatakse sissetulekust laenumakseks. 36% laenuvõtjatest eelistab laenumakseid vahemikus 31–40% oma sissetulekust. 35% laenuvõtjatest aga arvestab igakuiseks laenumakseks oma sissetulekust maksimaalselt kuni 30%. Kõikide laenude kuumaksed (sh krediitkaart ja järelmaksud) kokku võivad olla kuni 50% sissetulekust.

Koos võetud keskmised laenusummad on suuremad. Ilma kaastaotlejata keskmine laenusumma on 106 000 eurot ja koos kaastaotlejaga 166 000 eurot.

Omafinantseering

Swedbanki andmetel 52% laenuvõtjatest kasutab omafinantseeringuks kuni 30 000 eurot. Keskmine omafinantseering on 43 000 eurot, aastases võrdluses on see pisut langenud, 1000 eurot. Omafinantseeringu mediaan on 30 000 eurot. KredExi käendusega laenudel, kus omafinantseeringu nõue on minimaalselt 10%, makstakse omafinantseeringuks keskmiselt 17 000 eurot. Ligikaudu viiendik laenuvõtjaid on kasutanud omafinantseeringu katteks olemasolevat kinnisvara.

30% laenuvõtjatest panustab omafinantseeringuks 15–25% tehingu hinnast ning 32% laenuvõtjatest vähemalt 25%.

Mida osteti?

Swedbanki väljastatud laenude toel osteti 64% juhtudel korter ja 35% juhtudel maja (sealhulgas paaris- või ridamaja).

Keskmine laenusumma korteri ostul 113 000 eurot, majal 168 000 eurot.

2024. soetati 60% juhtudel korter majas, mis ehitati või renoveeriti põhjalikult enne 2000 aastat, 23% juhtudel on korter majas, mis on ehitatud või renoveeritud ajavahemikul 2000–2022, ning 17% juhtudel majas, mis on ehitatud 2023–2024.

37% juhtudest osteti maja või rida- või paarimaja, mis on ehitatud 2023–2024. 36% laenuvõtjatest soetas maja, mis on ehitatud enne 2000. aastat, ning 27% maja, mis on ehitatud ajavahemikul 2000–2022.

Euriborist

2024. aasta oktoobris langes 6 kuu euribor alla 3%. Langev euribor jõuab laenuvõtjateni vastavalt nende lepingus kokku lepitud kuupäevadel, iga 6 kuu järel.

Praeguste prognooside järgi jõuab euribor 2025. aasta lõpuks 2% lähedale.

Kas laenutingimused on muutunud, taotlemine lihtne?

Swedbank lähtub laenu väljastades vastutustundliku laenamise põhimõttest. Oluline on laenuvõtja jätkusuutlik sissetulek ja see, et võetav laen on talle pikaajaliselt jõukohane. Analüüsime laenumakseid minimaalselt intressiga 6% ning arvestades, et laenumakseteks võib kuluda kuni 50% sissetulekust. Laenuvõtjad aga hindavad võetavat laenusummat just enda elustiili ja kulutamisharjumuste järgi.

Laenu taotlemine on tehniliselt lihtsam kui kunagi varem: taotluse saab teha internetipangas, nõustamine toimub telefoni või video teel, laenuleping allkirjastatakse internetipangas ning notariaalne leping sõlmitakse kaugtõestamise teel. Kõige olulisemaks jääb sobiva kinnisvara leidmine ning ühtlasi võib just see olla kõige keerukam.

Uued kodud 2024. aastal

2024. aastal täitus rohkem kui 5000 inimesel unistus oma kodust või kinnisvarast Swedbanki kodulaenu või kodu väikelaenu toel. Soovime kõigile koduomanikele edu ja kordaminekuid uuel aastal!

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 29.01.2025

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub Kinnisvarakoolis 29.01.2025. Koolitusel annavad Andrus Väärtnõu, Kristjan Lood ja Kaisa Marissa Aduson ülevaate kinnisvaraprojekti juhtimisest algusest lõpuni.

Koolitus on suunatud:

  • eraisikutele ja väikeinvestoritele, kes plaanivad arendada endale kuuluval kinnistul kinnisvara;
  • investoritele, kes plaanivad soetada kinnistu, et sellel hakata arendama kinnisvara;
  • maakleritele, kes vahendavad uusarendusi ja soovivad hoomata kogu arenduse protsessi;
  • kinnisvara hindajatele, kes tegelevad kinnistute hindamisega;
  • kõigile kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad olla kursis kinnisvaraarendamise erinevate protsesside ja etappidega;
  • kõigile omavalitsustöötajatele ja riigiametnikele, kes puutuvad kokku kinnisvaravaldkonnaga.

Koolitus “Kinnisvara arendusprojekti juhtimine” toimub 29.01.2025 kell 10.00-16.45 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Statistika: Pärnu korterite üüriturg elab suve-talverütmis

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

11.2024 seisuga oli portaalis KV.EE keskmiselt pakkumisest 171 Pärnu linna üürikorterit. Aastataguse novembriga võrreles oli 2024. aastal aktiivseid korterite üüripakkumisi 26% vähem. Pärnu üürikorterite eest küsiti keskeltläbi 9,1 €/m² ehk sama palju kui aasta varasemalt.  

Pärnu korterite üüripakkumiste arv liigub väga tugevalt sesoonses rütmis. Suvel kukub aktiivsete üüripakkumiste arv alla, sest korterid lähevad majutusteenuse turule. Majutusteenus pakub kinnisvaraomanikele pikaajalisest üürimisest isegi kordades kõrgemat tulu.

Suve lõpus, sügisel tulevad korterid tagasi n-ö pikajalise üüri turule. Pärnu eripärana kestab pikaajaline üürimine uue turismi ja majutusteenuse hooaja alguseni. Üürnikud, kes soovivad korterit üürida tõepoolest pikaajaliselt ehk ilma suvise katkestuseta, peavad maksma kõrgemat hinda.

Korterite üürihinnakõver ei saa sesoonsusest mööda. Suvel küsitrakse üürikorterite eest defitsiidi tõttu kõrgemat hinda. Sügise poole tuleb hind alla, kui korterid üüriturule tagasi tulevad.

 

2024-12-31 Pärnu korterite üüripakkumiste arv ja keskmine hind

 

 

 

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks

NordeconNordecon AS ja SA Kunstihoone sõlmisid töövõtulepingu Tallinnas aadressil Vabaduse väljak 6/8 asuva Tallinna Kunstihoone renoveerimiseks. Lepinguliste tööde kogumaksumuseks on 7,99 miljonit eurot ilma käibemaksuta ning need kestavad 18 kuud.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Ukrainas ja Rootsis. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2023. aasta konsolideeritud müügitulu oli 278 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 440 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Pangajuht: kolm asja, mida tahtis iga eestlane sel aastal teada kodulaenudest

BigbankKodu ostmine laenuga ei ole juba ammu uus teema, kuid just lõppeval aastal kinnistusid Eesti inimeste jaoks kolm uut ja olulist küsimust, millele eelmisel paarikümnel aastal erilist tähelepanu ei pööratud, võtab kodulaenude-aasta kokku Bigbank Eesti juht Jonna Pechter.

Kui suures plaanis oli tegemist hoopis kogutud säästude kasvatamise aastaga, siis omamoodi väljendavad ka lõppeva aasta kodulaenude hittküsimused just säästlikku mõtteviisi ja eestlaste üldist rahatarkuse kasvu:

1. Kas mul on hea intress?

Seda küsimust esitati nii uue kodulaenu pakkumise kohta kui ka olemasoleva kodulaenu lepingu kohta. Väga raske on öelda, milline on täna universaalselt hea intress, sest kõik pangad hinnastavad erinevaid kliente erinevalt. See tähendab, et kui naabrimees sai minust parema intressi, siis see ei tähenda, et mina oleksin tingimata midagi valesti teinud – meie tehingud võivad olla lihtsalt täiesti erinevad.

Ainuke viis, kuidas ma saan olla kindel, et mul on turu parim intress, on võtta pakkumised kõigist pankadest, mis Eestis kodulaenu pakuvad. Siis saab hästi aru, mis on see intressitase, mida just mulle pakutakse. Ja ka siis on võimalik pangalt täiendavalt küsida, kas tegemist on lõpliku pakkumisega või on siin veel läbirääkimisruumi. Pank ei tühista oma krediidiotsust selle peale, kui tingimuste osas läbi rääkida – halvimal juhul lihtsalt öeldakse, et see on lõplik pakkumine ja alla tulla enam ei saa. Nii teadki, et oled saanud parima pakkumise.

Muidugi tuleb pakkumisi hinnates ja omavahel võrreldes kaaluda kõiki argumente ja aspekte. Näiteks kui laenuintress on küll madalam, aga selle intressi saamiseks on kohustuslik osta täiendavaid teenuseid ja nende eest maksta, siis tuleks hinnata igakuist kogukulu kokku.

2. Kuidas küsida edukalt kodulaenu intressi alla?

Kodulaenu intressimarginaal on lepingus fikseeritud ning Euribor muutuv. Kuna Euribor on viimastel aastatel arvestatavalt kasvatanud igakuiseid kodulaenumakseid, siis tekib loomulikult küsimus, et kuidas saaks ikkagi vähem maksta. Lihtne vastus on, et laenumarginaali alandamiseks tuleb teha pangale põhjendatud ettepanek lepingut muuta. Öelda põhjendusena, et ma tahaks lihtsalt vähem maksta, ei ole aktsepteeritav argument. Isegi kui koguintress on täna suurenenud, mõtleb pank ka järgmiste aastate peale, kus on olematu tõenäosus, et Euribori langedes ma oleksin valmis pangamarginaali uuesti tõstma – seega Euribori kasv iseenesest ei ole ka põhjendus pangamarginaali vähendamiseks.

Pangale tuleks näidata kas seda, et mu laenutehingu riskitase on tõepoolest vähenenud või et mõni teine pank on valmis mulle pakkuma paremaid tingimusi. Riskitaseme vähenemisest saab rääkida näiteks siis, kui mul on sissetulekud vahepeal suurenenud või kohustuste hulk märkimisväärselt vähenenud. Samuti kui ma olen suure osa oma laenusummast juba tagasi maksnud või olen oma tagatisvara väärtust oluliselt suurendanud näiteks tehtud remondiga.

Täiendavat läbirääkimiste jõudu on võimalik saada pakkumisi võrreldes. Selleks tuleks igasse kodulaenu panka esitada refinantseerimise taotlus ning veenduda, kas äkki tänases turuolukorras ollakse valmis minu profiiliga kliendile pakkuma paremaid tingimusi. Kui mõnest pangast õnnestub saada parem intress, siis saab seda esitleda ka olemasolevale pangale. Kui oma pank on valmis selle peale intressimarginaali vähendama, siis on tore. Kui ei ole, siis on ka refinantseerimine hea variant.

Refinantseerimisel saab teha ka selge valiku, kas jätta kodulaenu lõpp samasse kohta nagu täna, mispeale kuumakse väheneb natuke tänu madalamale pangaintressile. Teine võimalus on kodulaenu perioodi pikendada, mis vähendab laenumakset veelgi, aga tähendab ka seda, et laenu tuleb kauem maksta. Kumba varianti valida sõltub eelkõige sellest, millisena ma näen järgmiste aastakümnete inflatsioonilist keskkonda (mida kõrgem on eeldatav inflatsioon, seda rohkem tasub mul laenu võtta ja seda hiljem laenu tagasi maksta) ja mis ma alles jääva rahaga peale hakkaksin.

3. Millal Euribor kukub?

Ennustamine on küll tänamatu töö, aga kõik märgid näitavad, et 2025. aastal Euribor kukub ja korralikult. Praeguse seisuga näitavad Euribori SONIA kurvid, et 2025. aasta detsembriks oodatakse Euribori taset ca 1,95%. Mu enda kõhutunne ütleks, et Euribor järgmise aasta lõpus on umbes 2% ringis, aga on analüütikuid, kes eeldavad ka madalamaid tasemeid.

Igal juhul on see väga hea uudis kõigile kodulaenu omanikele. Kui täna on Euribor ca 2,85% ja aasta pärast on 2%, siis näiteks 200 000 eurose laenujäägi, 20-aastase laenuperioodi ja 1,6% laenumarginaali juures väheneb igakuine kodulaenu makse ca 100 eurot. Arvestades 2025. aasta maksumuudatusi kulub selline leevendus kindlasti marjaks ära!

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Nordecon: Construction contract (Renovation of Tallinn Art Hall)

NordeconNordecon AS and SA Kunstihoone entered into a contract for the renovation of Tallinn Art Hall building, located at Vabaduse väljak 6/8. The total cost of the contract is 7.99 million euros excluding VAT, and the works will be completed in 18 months.

Nordecon (www.nordecon.com) is a group of construction companies whose core business is construction project management and general contracting in the buildings and infrastructures segment. Geographically the Group operates in Estonia, Ukraine and Sweden. The parent of the Group is Nordecon AS, a company registered and located in Tallinn, Estonia. The consolidated revenue of the Group in 2023 was 278 million euros. Currently Nordecon Group employs close to 440 people. Since 18 May 2006 the company’s shares have been quoted in the main list of the Nasdaq Tallinn Stock Exchange.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Estateguru juht: eesmärk on ületada laenude kogusummas miljardi euro piir

EstateguruEstateguru platvormi investorite poolt kümnekonna tegevusaasta jooksul välja antud laenude kogumaht võib järgmisel aastal ületada 1 miljardi euro piiri ning koos sellega peaks investorite teenitud tulu omakorda ületama 100 miljoni euro piiri, ennustab ettevõtte juht Mihkel Stamm.

“Meie viimase kahe aasta portfell töötab eeskujulikult ja kuna kogu sektor liigub ülesmäge, siis investorite huvi kinnisvara tagatisel kasvab koos sellega. Nii võimegi saabuval aastal jõuda oma tegevuses nii märgiliste summadeni,” räägib Stamm lisades, et sel sügisel ületas väljastatud laenude kogumaht 850 miljoni euro ning samal ajal investorite teenitud tulu 86 miljoni euro piiri. Estateguru platvormil on kokku üle 160 000 investori, kellest umbes 10 000 liitusid just 2024. aasta jooksul.

Stammi sõnul on täna raske leida ühisrahastusele alternatiivseid instrumente, mis võimaldaksid investoril teenida umbes kümneprotsendilist intressitulu nii tugeva tagatisega, nagu seda on kinnisvara esimese järjekoha hüpoteek. “Iga investeering on seotud riskiga ning iga investor hindab lisaks oodatava tulususe ja investeeringu turvalisuse suhet. Täna suudab ühisrahastus väga edukalt konkureerida kõigi traditsiooniliste investeerimisvõimalustega,” kommenteeris Stamm lisades, et uuest aastast on ühisrahastus seaduseandja ehk Eesti riigi silmis uuel tasemel. “Uuest aastast saavad kõik erainvestorid oma investeerimiskonto vahendeid vabalt ka ühisrahastusse paigutada,” viitab Estateguru juht värskelt vastu võetud seadusele.

Estateguru juhi sõnul on järgmise aasta “miljardisihi” oluliseks põhjuseks kinnisvaraarendajate sel sügisel kiiresti kasvanud huvi. “Lõppeva aasta teises pooles on olnud kinnisvaraturul tunda optimismi, mis on julgustanud ka arendajaid mitmete projektidega edasi liikuma. See on omakorda toonud kaasa ka suurenenud huvi meie pakutavate rahastusvõimaluste vastu,” rääkis Stamm ja lisas, et aasta viimases kvartalis kasvas laenutaotluste arv kõigis kolmes Balti riigis.

Estateguru on juhtiv üle-euroopaline investeerimiskeskkond, mis pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laene kinnisvara tagatisel ja hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi meie ülemaailmsele investorite kogukonnale. Arendame digitaalset piirideta ökosüsteemi kinnisvaraprojektide rahastamiseks ja investeerimiseks Euroopas ning kaugemalgi. Ühendades erinevad teenusepakkujad, ettevõtjad ja investorid ühte tegevuskeskkonda, saame pakkuda midagi ainulaadset, mida teised finantsasutused ei suuda – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Estateguru meeskonda kuulub Tallinnas, Riias ja Vilniuses asuvates kontorites ligi 40 professionaali.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

KV.EE kinnisvara-podcast: elamispindade turg 2025. aastal

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 102. saate külaline on Mihkel Eliste, kes on Arco Vara Kinnisvarabüroo kutseline kinnisvara hindaja, tase 7 ja analüütik ning registreeritud eraekspert. Heidame pilgu 2024. a elamispindade turule ja teeme prognoosid 2025. aastaks. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Käime Mihkel Elistega läbi elamispindade turu erinevad segmendid. Vaatame lähemalt nii järelturgu kui uute korterite turgu. Analüüsime, mida teevad tehingute arvud ja kuhu suunas liigub hinnakõver.

Arutame üle pakkumiste mahu ja konkurentsisituatsiooni. Räägime üüriturust nii üüripakkumise, üürihindade kui investeeringute vaatest.

Saate lõpetuseks annab Mihkel Eliste enda mõtted, mis tasub elamispindade turu osalistel 2025. aastasse kaasa võtta.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Uus Maa: Prognoos: järgmisel aastal tõuseb kodude hind vähemalt 5%

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul tõuseb järgmisel aastal kinnisvaratehingute arv käesolevaga võrreldes kuni kümme ning hinnad keskmiselt 5%.

„Maailmamajanduse olukord on ettearvamatu nii sõdade, USA uue presidendi kui Euroopa loiu majanduskasvu valguses, aga suures plaanis on baasnäitajad paranemas ja paistab soodsam aasta kui seda olid 2023 ja 2024. Suur ootus on euribori jätkuvale langusele ning rohkem on märke, et olukord läheb paremaks, kui et jääb praegusega samaks või halveneb. Kinnisvarasektoris on levinud arvamus, et oleme uue majanduskasvu lauges alguses,“ ütles Habal.

„Oktoobris-novembris oli Tallinna kinnisvaraturul tõeline eufooria ning tehinguid tehti buumiajaga sarnases tempos. Käibe- ja tulumaksu tõusud ning automaks võtavad aga aasta alguses hoogu maha. Aasta teises pooles peaks nende emotsionaalne mõju olema suuresti lahtunud ning pigem liigutakse tehingutega edasi – tänavusega võrreldes on järgmisel aastal oodata 5-10% tehingumahtude tõusu ehk jõutakse aktiivsuselt 2022. aasta tasemeni. See tähendab, et uute Tallinna korteritega tehakse kuus 100-150 müüki ning vanematega 550-650 tehingut, mis on viimase kümne aasta keskmine tase,“ rääkis Habal.

“Kuigi pakkumist on palju, siis näeme tuleval aastal paradigma muutust – enam ei dikteeri hindu ostjad. Samas tuleb müüjatel jätkuvalt paindlik olla. Koos üldise inflatsiooniga on järgmisel aastal oodata 5-protsendilist või isegi kõrgemat korterite hinnatõusu. Piirkondades, kus uute korterite hinnakujundus on olnud vale ja kaup ei vasta asukohale, peavad arendajad vastu tulema. Mõned arendajad on üritanud kehvemas asukohas preemium-taseme toodet müüa ja näiteks ümbritsevast turutasemest 500 eurot kõrgemat ruutmeetri hinda küsida, aga pigem on sellega endale näppu lõiganud,“ lisas Habal.

Igor Habali sõnul mõjuvad ebakindlad ajad soodsalt üüriturule. „Kuna inimesed on ostmise osas endiselt ettevaatlikud, siis hoiab see üürituru aktiivsena ning pakub omanikele võimaluse hinda natuke kergitada. Ka üüriturule võib järgmisel aastal oodata keskmiselt 5-protsendilist hinnatõusu,“ rääkis Habal.

„Kui võrrelda oma kodu ostmist ja üürimist, siis on vähemalt tõmbekeskustes pikaajaliselt tasuvam ikkagi esimene, sest vara väärtus ja nõudlus ajaga kasvab,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 28.01.2025

Martina Proosa28.01.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid“. Koolitusel annab jurist Martina Proosa ülevaate, millised tingimused peavad olema ehituslepingus kokku lepitud, et lepingu täitmine kulgeks võimalikult ladusalt ja probleemideta.

Koolitusele on oodatud:

  • ehitusettevõtete juhid, juhatuse liikmed ja juristid;
  • ehituse valdkonna spetsialistid – projektijuhid, objektijuhid;
  • omanikujärelevalve spetsialistid;
  • peatöövõtjad ja alltöövõtjad.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 28.01.2025 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

EfTEN: Announcement on the final results of EfTEN Real Estate Fund AS public share offering, and the registration of share capital increase in Commercial Register

EfTEN Real Estate FundBased on the decision of the supervisory board of EfTEN Real Estate Fund AS (registration code 12864036, address A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) of November 11, 2024, the fund decided to increase the share capital by issuing up to 1,000,000 new ordinary shares. The subscription period started on November 21, 2024 and ended on December 06, 2024. A total of 620,544 shares were subscribed, unsubscribed shares were cancelled. The distribution of shares was approved by the Supervisory Board on December 10, June 2024.

On December 23, 2024 Commercial Register registered the increase of share capital of EfTEN Real Estate Fund AS. The new amount of the registered share capital of the fund is 114,403,400 euros, which is divided into 11,440,340 shares with nominal value of 10 euros.

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiate avaliku pakkumise lõplikud tulemused ja aktsiakapitali suurendamise kandmine registrisse

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund AS’i (registrikood 12864036, aadress A. Lauteri tn 5, 10114 Tallinn) 11.11.2024 nõukogu otsuse alusel otsustas fond suurendada aktsiakapitali kuni 1 000 000 uue lihtaktsia väljalaskmise teel. Aktsiate märkimisperiood algas 21.11.2024 ja lõppes 06.12.2024. Kokku märgiti 620 544 aktsiat ning märkimata jäänud aktsiad tühistati. Aktsiate jaotus kinnitati nõukogu otsusega 10.12.2024.

EfTEN Real Estate Fund AS-i aktsiakapitali suurendamine kanti äriregistrisse 23.12.2024. Fondi registreeritud aktsiakapitali uus suurus on 114 403 400 eurot, mis on jagatud 11 440 340 aktsiaks nimiväärtusega 10 eurot.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus