Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

KV.EE: Maade eest küsitakse aastatagusest 7% kõrgemat hinda

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakuti 11.2024 müügiks keskmiselt 3713 maatükki. Maade müügipakkumiste arv suurenes eelmise aastaga 7%. Maade müügipakkumise keskmine hind 11.2024 oli 33 €/m² ehk aastatagusest 7% rohkem.

Maade müügipakkumiste arvu suurenemine enamikus Eesti maakondades ei ole hoidnud hindu tagasi kerkimast. Maade müügipakkumiste arv portaalis KV.EE on aastatagusega võrreldes ülespoole läinud kõikides maakondades peale Hiiu, Järva, Tartu ja Valga maakondades.

Pole üllatus, et maakondadest on kõige kallim maa müügipakkumiste hind Harju maakonnas. Harjumaal küsitakse kinnisvaraportaalis keskmise maatüki eest 64 €/m² ehk eelmisest aastast 8% rohkem.

Harju maakonna hinna ajab üles Tallinna linn, kus paiknevate maatükkide keskmine hind portaalis KV.EE oli 262 €/m² ehk aastatagusest hinnast 279 €/m² 6% vähem.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%) Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
11.2023 11.2024 Muutus, % 11.2023 11.2024 Muutus, %
Eesti 3 458 3 713 7% 31 33 7%
Harjumaa 1 248 1 353 8% 60 64 8%
Hiiumaa 63 64 2% 4 4 -5%
Ida-Virumaa 163 171 5% 11 16 45%
Jõgevamaa 85 75 -12% 4 5 25%
Järvamaa 79 88 11% 6 5 -22%
Läänemaa 159 172 8% 7 10 39%
Lääne-Virumaa 140 158 13% 9 12 25%
Põlvamaa 65 70 8% 4 7 63%
Pärnumaa 419 473 13% 22 23 8%
Raplamaa 118 152 29% 11 13 23%
Saaremaa 260 263 1% 3 4 33%
Tartumaa 400 405 1% 35 29 -16%
Valgamaa 75 84 12% 10 6 -35%
Viljandimaa 79 61 -23% 8 9 9%
Võrumaa 105 124 18% 5 5 13%
Tallinn 141 189 34% 279 262 -6%
Narva 11 20 82% 23 29 24%
Rakvere 13 19 46% 59 62 4%
Pärnu 200 242 21% 36 38 4%
Tartu 75 72 -4% 105 108 3%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 23.01.2025

23.01.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt“. Kohtutäitur Kaja Lilloja annab ülevaate kohtutäituri tegevusest kinnisvara realiseerimisel täitemenetluse protsessis, kinnisvara enampakkumisest ja kanalitest, mille kaudu kohtutäiturid kinnisvara müüvad.

Koolitusele on oodatud kõik:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad müüa täitemenetluses olevat vara;
  • investorid, kes soovivad soodsalt soetada kinnisvara;
  • spekulandid, kes soovivad teenida tehingutest probleemse kinnisvaraga;
  • eraisikud, kes soovivad osta endale kodu kohtutäituri pakkumiste seast.

Koolitus “Kinnisvara ostmine kohtutäiturilt” toimub 23.01.2025 kell 10.00-13.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kauneid jõule ja head uut aastat!

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: Tartu üüripakkumiste hind langeb konkurentsisurve tõttu

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Tartu korterite üüriturul oli 11.2024 kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel keskmiselt 443 korterit. Tartu korterite üüripakkumiste keskmine hind oli 11,4 €/m².

Aastatagusega võrreldes on Tartu üüripakkumine surenenud 12,5%. Pakkumine on suurenenud uute korterite arvelt, mis on üüriinvesteeringuks ostetud.

Suurenev pakkumine on pannnud üürileandjad omavahel konkureerides hindu alla lööma. Tänavune Tartu korterite üüripakkumiste keskmine hind on küll aastatagusest 1% kõrgemal, kuid juulihinnast 12,5 €/m² on hind 8,8% allpool.

Üürileandjate õnneks on üüripakkumiste arv alates septembrist liikunud allapoole. See leevendab konkurentsi üürileandjate vahel ja vähendab hinnasurvet.

2024-12-24 Tartu korterite üüripakkumiste arv ja keskmine hind kinnisvaraportaalis KV.EE

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Finantsinspektsioon tegi Northern Horizon Capital AS-ile ettekirjutuse

Finantsinspektsioon tegi 19. detsembril Northern Horizon Capital AS-ile (registrikood 11025345) ettekirjutuse, millega kohustas fondivalitsejat kõrvaldama kohapealse kontrolli käigus tuvastatud puudused.

Finantsinspektsioon kontrollis fondivalitseja sisekontrolli süsteemi tõhusust ja sõltumatust ning huvide konflikti vältimise ja maandamise meetmete rakendamist ja piisavust. Inspektsioon tuvastas, et fondivalitseja sise-eeskirjade rakendamises ja ülevaatamises esines puudusi. Lisaks polnud nõuetekohaselt maandatud huvide konflikt. Puudusi esines ka riskikontrolli sõltumatuse nõudega ning vastavuskontrolli ja siseauditi funktsioonide nõuetekohase toimimisega.

Ettekirjutuse peale võib esitada Tallinna Halduskohtule kaebuse 30 päeva jooksul pärast haldusakti teatavaks tegemist.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium: Valitsus kehtestas Pärnu jõe teemaplaneeringu

Regionaal- ja PõllumajandusministeeriumValitsus kehtestas Pärnu jõe teemaplaneeringu, millega on terviklikult määratletud jõe ja selle kaldaalade edasise arendamise eesmärgid ja tingimused.

„Veeäärsed alad on ruumilises keskkonnas väga väärtuslikud ja nende arendamise vastu on suur huvi. Teemaplaneeringu koostamine seadis Pärnu jõe fookusesse ning andis võimaluse vaadelda jõge ning selle kaldaalasid kohalike omavalitsuste üleselt ning tuua esile piirkonna looduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja majanduslikud väärtused,“ ütles Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise planeerimise peaspetsialist Merilin Rosenberg.

„Teemaplaneeringuga on riigi, kohalike omavalitsuste ja avalikkuse koostöös kokku lepitud Pärnu jõe kui kogu piirkonna jaoks tähtsa telje edasised arengusuunad maakonnaplaneeringu täpsusastmes. Pärnu linnas ning Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas on parasjagu käsil üldplaneeringute koostamine, mida teemaplaneeringu lahendus toetab Pärnu jõe vee- ja kaldaala tervikliku käsitlusega,“ lisas ta.

Teemaplaneeringu „Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga“ fookuses on Pärnu jõgi ja selle kaldaalad. Kaasatud on ka Sauga ja Reiu jõgi, Pärnu jõe lähedale jääval suurema veeliiklusega lõigul. Planeeringuala paikneb Pärnu linna ning Tori ja Põhja-Pärnumaa valla territooriumil ning käsitleb Pärnu jõge suudmest Kurgjani.

Teemaplaneeringu koostamisega ühel ajal viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, sh hinnati planeeringu mõju Natura võrgustikule ja muid asjakohaseid mõjusid. Hinnangute kohaselt planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid ei kaasne. Planeeringu koostamisel on arvestatud mõjuhindamiste tulemustega ja planeeringus sisalduvad meetmed olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Teemaplaneeringuga määratakse jõe ja kaldaala ruumilise arengu suunised ja tingimused nii maalises kui ka linnalises piirkonnas. Samuti käsitletakse puhkealasid ja puhkemajandust ning liikuvuse ja tehnilise taristuga seonduvat. Lisaks pööratakse planeeringus tähelepanu kliimamuutuste mõjule, üleujutus- ja lihkeohule, rohevõrgustikule, väärtuslikele maastikele ning kultuuriväärtustele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – strateegiast tehinguni

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Planeeringute asekantsleriks saab Ivan Sergejev

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi planeeringute asekantslerina alustab 20. jaanuarist tööd Ivan Sergejev, kes hakkab kujundama maa- ja ruumipoliitikat. Ivan Sergejevil on mitmekülgne juhtimiskogemus nii ruumilise planeerimise kui ka jätkusuutliku regionaalarengu valdkonnast.

„Uuelt asekantslerilt ootame, et tema juhtimisel muutuks planeeringumenetluste protsess tõhusamaks ja läbimõeldumaks ning et see soodustaks Eestisse suurinvesteeringute tegemist ning annaks hoogu ka majanduse arengule. Samuti hakkab uus asekantsler kujundama riigi maapoliitika strateegilist vaadet. Tal saab olema kandev roll Maa- ja Ruumiameti käivitamises koos ameti peadirektoriga,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo.

„Ivanil on põhjalikud valdkonna teadmised ja kogemused, mis annavad talle väga head eeldused nende vastutusrikaste ülesannete edukaks täitmiseks,“ tunnustas minister Erkki Keldo. „Lisaks on Ivan oma eelnevates töökohtades, nagu näiteks Õiglase ülemineku protsessi koordinaatorina, näidanud üles head koostööoskust väga erinevate osapooltega ühiste eesmärkideni jõudmisel. See oskus tuleb kasuks ka uue Maa- ja Ruumiameti puhul, kus üks asutus rakendab mitme erineva ministeeriumi poliitikaid. Soovin Ivanile jõudu tööle!“

„Ruumiloome on demokraatlik protsess, kus seame ühiselt pikaajalisi ruumilise arengu prioriteete. Koosloome ning kõikide kaasnevate mõjude hindamine teeb planeerimisprotsessi sageli pikaajaliseks, ent need on olulised sammud, milleta ei saa head planeeringut teha,“ tunnistas Ivan Sergejev. „Maailm muutub aga kiiresti ning senised, kohati väga pikad, planeerimisprotsessid kipuvad pidurdama soovitud arengut. Olgu selleks näiteks kas elu-, kultuuri- või majanduskeskkonna areng. Kuidas leida tasakaal strateegilise ja kaasava planeerimise ning agiilse arengu vahel, ongi valdkonna põhiline tänane väljakutse.“

Ivan Sergejev on praegu ametis Rahandusministeeriumis Õiglase ülemineku protsessi koordinaatorina. Varasemalt on ta töötanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis keskkonnasäästliku ehituse valdkonna juhina, Narva linna peaarhitektina ning erasektoris arhitektina. Ivan Sergejev on Eesti Arhitektide Liidu liige. Ta on omandanud arhitektuuri ja linnaplaneerimise kõrghariduse Eesti Kunstiakadeemias ning USA ülikoolis Virginia Tech, School of Architecture`s. Lisaks on ta omandanud majandusalaseid teadmisi nii Tartu Ülikoolis kui Stockholmi Majanduskoolis Riias.

Planeeringute asekantsleri avaliku konkursi viis läbi Riigikantselei juures tegutsev tippjuhtide kompetentsikeskus. Konkursil kandideeris 17 inimest ning lõppvalik tehti 3 kandidaadi seast.

Maa- ja ruumipoliitika valdkond liigub Vabariigi Valitsuse otsusel alates 2025. aastast Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumisse.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Liven: Kontserni Eestis registreeritud tütarettevõtete põhikirjade ühtlustamine

LivenLiven AS ühtlustas kontserni Eestis registreeritud tütarettevõtete põhikirjasid ning täiendas, kus vajalik, neid õigusega moodustada vabatahtlik reserv. Teiste hulgas puudutab muudatus ka järgmisi Nasdaq Tallinna börsi nõuete kohaselt olulisteks tütarettevõtjateks loetavaid äriühinguid:

Liven Kodu OÜ
Liven Kodu 6 OÜ
Liven Kodu 12 OÜ
Liven Kodu 14 OÜ
Liven Kodu 15 OÜ
Liven Kodu 16 OÜ
Liven Kodu 18 OÜ
Liven Kodu 20 OÜ

Põhikirja lisatud punkt: Osaühingu (Ühing) osanike otsuse alusel võidakse moodustada üks või mitu vabatahtlikku reservi (edaspidi Vabatahtlik Reserv), mis moodustatakse kas iga-aastastest puhaskasumi eraldistest või osanike poolt täiendavalt tehtavatest rahalistest eraldistest või muudest sissemaksetest Ühingu omakapitali. Sissemakseid Vabatahtlikku Reservi võib teha nii rahas kui ka muus varas (sh nt osaniku nõude tasaarvestuse teel). Mitterahalise sissemakse väärtuse määrab Ühingu juhatus. Vabatahtliku Reservi suurus määratakse osanike otsusega, milles määratakse lisaks ka osanike poolt sissemaksmisele kuuluvate eraldiste suurus ning nende tasumise kord (kusjuures sissemaksed Vabatahtlikku Reservi jagunevad proportsionaalselt osanike osaluste suurusele Ühingus). Kui Vabatahtliku Reservi moodustamine osanike sissemaksete arvel on otsustatud, tekib igal osanikul kohustus teha sissemakse vastavalt osanike otsuses määratud suurusele (olenemata sellest, kas osanik osales otsuse vastuvõtmisel või oli selle vastu). Vabatahtlikud Reservid, kui need on moodustatud, loetakse Ühingu omakapitali osaks (sh loetakse reservi tehtud sissemakseid sissemakseks omakapitali) ning neid võib kasutada osanike otsusega (või osanike otsusel Ühingu juhatuse poolt) määratud korras kas kahjumi katmiseks, osakapitali suurendamiseks või väljamaksete tegemiseks osanikele. Mistahes väljamaksete tegemisel osanikele Vabatahtlikest Reservidest tuleb need jaotada osanike vahel proportsionaalselt vastavalt nende poolt Vabatahtlikku Reservi tehtud sissemaksete suurustele. Väljamakseid võib teha vaid Vabatahtlikku Reservi tehtud sissemaksete ulatuses, kuid mitte rohkem kui ulatuses, mis ei too kaasa netovara vähenemist alla äriseadustiku §-s 176 sätestatud netovara miinimumnõude. Vabatahtlikku Reservi tehtud sissemaksetelt ei arvutata intressi või muud tasu. Vabatahtlikud Reservid loetakse äriseadustiku § 155 lg 1 p 1 ning § 1992 lg 2 tähenduses „muudeks reservideks“.

Peale registrikande teostamist Tartu Maakohtu registriosakonna poolt on põhikirjad kättesaadavad E-äriregistris https://ariregister.rik.ee/est.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Baltic Horizon: Finantsinspektsioon otsustas 19. detsembril 2024 teha Northern Horizon Capital AS-ile ettekirjutuse kohapealse kontrolli tulemusel

Baltic Horizon Fund2024. aasta mais viis Finantsinspektsioon läbi kohapealse kontrolli, hinnates Northern Horizon Capital AS-i sisekontrolli süsteemi tõhusust ja huvide konflikti vältimise ja maandamise meetmete rakendamist. 19. detsembril 2024 tegi Finantsinspektsioon Northern Horizon Capital AS-ile ettekirjutuse, milles nõudis sisekontrolli protsesside mõningate elementide parandamist ja tuvastatud puuduste kõrvaldamist.

Northern Horizon on kogu protsessi jooksul teinud Finantsinspektsiooniga koostööd ja esitas Augustis 2024 tegevuskava puuduste adresseerimiseks ning on mitmed puudused tänaseks juba kõrvaldanud.

Lars Ohnemus, Northern Horizon Capital AS-i nõukogu esimees ja Northern Horizon Capital A/S (Northern Horizon Capital AS-i emaettevõte) nõukogu esimees, kommenteeris:

„Meie pühendumus headele juhtimistavadele on fundamentaalne ning on iseenesestmõistetav, et võtame Finantsinspektsiooni juhiseid tõsiselt. Meile on olnud äärmiselt oluline teha kohandusi võimalikult kiiresti. Suurem osa aruandes tõstatatud punktidest on juba lahendatud ning jätkame jõupingutusi oma juhtimis- ja sisekontrollisüsteemi tugevdamiseks vastavalt kokkulepitud plaanile.”

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Baltic Horizon: On 19 December 2024, the Estonian Financial Supervision and Resolution Authority (FSA) made a decision to issue a precept to Northern Horizon Capital AS based on an on-site inspection

Baltic Horizon FundIn May 2024, the Estonian FSA performed an on-site inspection, assessing the internal control system of Northern Horizon Capital AS and the implementation of measures to prevent and mitigate conflicts of interest. On 19 December 2024, the Estonian FSA issued a precept to Northern Horizon Capital AS, requiring it to improve some elements of its internal control processes and eliminate identified weaknesses.

Northern Horizon Capital AS has cooperated with the Estonian FSA throughout the process and prepared an action plan in August 2024 to resolve the matters, based on which several weaknesses have already been eliminated.

Lars Ohnemus, Chairman of the Supervisory Council of Northern Horizon Capital AS and Chairman of the Board of Northern Horizon Capital A/S (being a parent company of Northern Horizon Capital AS), commented:

“Our commitment to good governance practices is fundamental and needless to say, we take guidance from the Estonian FSA seriously. It has been essential for us to make adjustments as swiftly as possible. The majority of points raised in the report have already been addressed, and we continue our efforts to strengthen our governance and internal control system as per the agreed plan.”

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Liven: Harmonisation of the articles of the group’s Estonian subsidiaries

LivenLiven AS has harmonised the articles of associations of the group’s subsidiaries registered in Estonia and supplemented them, where necessary, with the right to establish a voluntary reserve. Among others, the amendment concerns the following subsidiaries that are considered significant subsidiaries according to the requirements of Nasdaq Tallinn:

Liven Kodu OÜ
Liven Kodu 6 OÜ
Liven Kodu 12 OÜ
Liven Kodu 14 OÜ
Liven Kodu 15 OÜ
Liven Kodu 16 OÜ
Liven Kodu 18 OÜ
Liven Kodu 20 OÜ

Translation of the item added to the articles of association (original in Estonian): One or more voluntary reserves (hereinafter referred to as the Voluntary Reserve) may be established by decision of the shareholders of the limited liability company (the Company), which shall be constituted either from annual allocations of net profits or from additional financial contributions or other contributions to the Company’s equity. Contributions to the Voluntary Reserve may be made in cash or in other assets (including, for example, by way of offsetting a shareholder’s claim). The value of the contribution in kind is determined by the management of the Company. The amount of the Voluntary Reserve is determined by a decision of the shareholders, which also determines the amount of the contributions to be paid by the shareholders and the procedure for their payment (the contributions to the Voluntary Reserve being distributed in proportion to the shareholdings of the shareholders in the Company). Once the formation of the Voluntary Reserve from the contributions of the shareholders has been decided, each shareholder will be obliged to make a contribution corresponding to the amount set out in the shareholders’ decision (regardless of whether the shareholder participated in the adoption of the decision or opposed it). Voluntary Reserves, if established, shall be deemed to form part of the Company’s equity capital (including contributions to the Reserve being deemed to be a contribution to equity capital) and may be used to cover losses, to increase share capital or to make distributions to shareholders, as determined by a resolution of the shareholders (or, in the case of a resolution of the shareholders, by the management of the Company). Any payments to shareholders from the Voluntary Reserves shall be distributed among the shareholders in proportion to the amount of their contributions to the Voluntary Reserve. Payments may be made only to the extent of the contributions made to the Voluntary Reserve, but no more than the amount that does not result in a reduction of the net assets below the minimum net assets requirement set out in § 176 of the Commercial Code. No interest or other charge shall be calculated on contributions to the Voluntary Reserve. Voluntary Reserves shall be deemed to be “other reserves” within the meaning of § 155(1)(1) and § 1992(2) of the Commercial Code.

After registration of the amendments by the Tartu District Court Registration Department, the articles of association will be available in the e-business register https://ariregister.rik.ee/eng.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

SEB: Kristiine keskuse müügitehing viidi lõpule

19. detsembril viidi lõpule Kristiine keskuse müügitehing. Tehingu õnnestumisele pani aluse SEB ja Swedbanki ühine sündikaat kogusummas 62 miljonit eurot.

Kristiine keskus on Tallinna üks suurimaid ja vanimaid kaubandus- ja meelelahutuskeskuseid, mis avati 1999. aastal. Viimase viie aasta jooksul on keskusse tehtud märkimisväärseid investeeringuid, et kohaneda muutuvate turutingimustega. Olulisima strateegilise sammuna sõlmis keskuse senine omanik Citycon OYJ müügilepingu Eesti investoritele kuuluva EfTEN Kristiine OÜ-ga, mille tulemusel ostis ettevõte täna jõustunud tehinguga kaubanduskeskuse. Keskuse haldamiseks luuakse eraldi varahaldusettevõte, mille partneriteks on EfTEN Capital, Ivar Vendelin ja Anders Anderson. Igapäevase juhtimise eest vastutab edaspidi EfTEN Capital.

SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juhi Anu Arnoveri sõnul on tegu Citycon grupi poolt väga hästi majandatud keskusega ning kogenud fondivalitsejad on vara väärtuse kasvuks kokku pannud suurepärase Eesti investorite meeskonna. „Tehingu õnnestumisele aitas kaasa Eesti suurpankade ühine sündikaat summas 62 miljonit eurot. Oleme väga tänulikud investorite usalduse eest,“ lisas Arnover.

„Kristiine keskuse ostmine on märgilise tähendusega mitmel põhjusel. Esiteks kinnitab tehing, et kuuldused ärikinnisvara hangunud turust ei vasta tõele ja teiseks seda, et Eesti kinnisvaraturg pakub huvitavaid võimalusi ka käesoleval hetkel. Koos SEB Pangaga, on Swedbankil hea meel olla finantspartneriks kohalikele investoritele ja Efteni meeskonnale sedavõrd mastaapses projektis,“ kommenteeris Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonnajuhataja Ero Viik.

“Nii nagu ühinesid Eesti erainvestorid, et omandada ühiselt Kristiine Keskust, ühinesid ka pangad. Täname kahte Eesti juhtivat panka, kes omavahelises koostöös aitasid finantseerida Eesti taasiseseisvumise ajaloo ühte suurimat ärikinnisvaratehingut,” kommenteeris EfTEN Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks langes kolmandas kvartalis võrreldes eelnevaga 0,5%

StatistikaametStatistikaameti andmetel langes eluaseme hinnaindeks 2024. aasta kolmandas kvartalis võrreldes teise kvartaliga 0,5%. Võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga tõusis indeks 6,4%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Märt Umbleja tõi välja, et eluaseme hinnaindeks langes viimati eelmise kvartaliga võrdluses mullu kolmandas kvartalis. „Selle aasta teise kvartaliga võrreldes langesid kolmandas kvartalis korterite hinnad 1% Tallinnaga külgnevates piirkondades koos Tartu ja Pärnuga ning ülejäänud Eestis 7,7%. Tallinnas jätkasid korterite hinnad tõusu, kasvades eelmise kvartaliga võrreldes 0,9%,“ selgitas Umbleja.

Võrreldes 2023. aasta kolmanda kvartaliga tõusid korterite hinnad 5,8% ning majade hinnad 8,1%.

Tehingute rahaline maht oli kolmandas kvartalis suurem nii 2024. aasta teisest kui ka 2023. aasta kolmandast kvartalist.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis kolmandas kvartalis võrreldes 2024. aasta teise kvartaliga 1% ja võrreldes eelmise aasta kolmanda kvartaliga 7,4%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Suur turuülevaade: Tallinn elamispindade turu trendid – talv 2024

Tõnu ToomparkLõpule lähenev 2024. a on elamispindade turul vastuoluline. Korterite järelturg on olnud väga aktiivne ehk tehingute arv on kõrge. Uute korterite ostuotsuste arv vindub kuust-kuuse kord natuke üle, kord natuke alla 100 tehingu.

Pakkumiste mahud nii järelturul kui uute korterite turul liiguvad vähenemise suunas. See mõnevõrra leevendab konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel. Pakkumise mahu vähenemine on aeglane. Nii ei ole kiireid muutuseid põhjust oodata. Hindade kerkimise ootus on veel ennatlik.

Neid ja mitmeid teisi elamispindade turu vaatest olulisi küsimusi analüüsib Tallinna elamispindade turu ülevaade.

2024. a  lõpu elamispindade turu suur ülevaade vaatab järgmisi teemasid.

  • Majanduse üldine seis. Majanduskasv ja selle taastumise perspektiiv. Inflatsioon, tööturg ja palgakasv kui kinnisvaraturgu mõjutavad tegurid. Kindlustunne ja selle dünaamika.
  • Laenuturg ja intressimäär.Vaade Eesti laenuturule. Euribor ja selle liikumise prognoosid. Viivituses olevad laenud.
  • Korterituru tehingud ja hinnad. Tehingute arvu dünaamika. Hindade liikumine erinevates segmentides. Prognoosid. Uute ja järelturu korterite tasakaal tehingutes. Pakkumiste arvu muutus.
  • Uute korterite turg. Pakkumine ja müük ning hinnad – kust tulevad, kuhu lähevad? Pakkumiste ja müügi tasakaal kui konkurentsi hindamise tegur. Prognoosid.
  • Üüriturg. Üüripakkumise ja hindade muutused. Suhteline üürihind palga suhtes. Üüritootlused ja üüriinvestorite käitumine. Millal saabub õige aeg uusi üüriinvesteeringuid tegema hakata?
  • Järeldused ja prognoosid. Mis saab edasi?

Neile ja paljudele teistele olulistele küsimuse annab vastused elamispindade turuülevaade.

Ülevaate esitlus võtab ajaliselt enamasti ca 1,5 tundi. Kui oled huvitatud, et tulen sinu juurde suurt elamispindade turuülevaadet esitlema, kontakteeru palun Tõnu Toompark, +372 525 9703 või tonu@toompark.ee.

Tallinna elamispindade turu trendid – talv 2024

Kinnisvarakool: Kohaliku omavalitsuse õigused

Tartu: Siuru detailplaneering läheb avalikustamisele

Volikogu saatis avalikule väljapanekule kultuurikeskuse Siuru ehitamiseks vajaliku Uueturu tn 1 krundi ja lähiala detailplaneeringu.

Detailplaneeringu eesmärk on anda ehitusõigus kultuurikeskuse rajamiseks ning kujundada Uueturu, Küüni ja Poe tänava ning Emajõega piirnev planeeringuala kvaliteetseks ja inimsõbralikuks avalikuks ruumiks.

Planeeringus on määratud nii maapealne hoonestusala, kuhu tuleb kultuurikeskus Siuru, kui ka maa-alune hoonestusala, mis võimaldab kuni kahe maa-aluse korruse ehitamist. Siuru ehitusõiguse määramisel on lähtutud 2023. aastal toimunud rahvusvahelise arhitektuurivõistluse võidutööst „Paabel“ (3+1 arhitektid ja Kino maastikuarhitektid).

Vähemalt pool Uueturu tn 1 krundil asuvast pargist jääb rohealaks. Täiendavat haljastust on planeeritud nii Vabaduse puiesteele kui ka Uueturu tänavale.

Kogu planeeringuala väliruum, sealhulgas haljastus, mängu- ja tänavainventar jms tuleb lahendada tervikliku maastikuarhitektuuriprojektiga.

Emajõe-äärsele alale annab detailplaneering võimaluse nii olemasolevate kohvikute säilimiseks kui ka lisanduvate toitlustuskohtade rajamiseks. Emajõe kaldaalale saab rajada veepiirini langeva trepistiku, samas võib ka praeguse kaldakindlustuse säilitada.

Vabaduse puiestee kavandatakse planeeringuala ulatuses tänavana, kus on kõnniteed, rattateed ja kahesuunaline rahustatud liiklusega sõidutee (üks sõidurada kummaski suunas). Poe tänav on planeeritud jalakäija ja jalgratturi eelistusega jagatud tänavaruumi alana, kus on tagatud autodega juurdepääsud Poe tänava kruntidele. Uueturu tänavale on planeeritud valdavalt jalakäijate ja ratturite ala, samas tagatakse autoliiklus kultuurikeskuse ja kaubamaja teenindamiseks. Säilivad kaubamaja olemasolevad sisse- ja väljapääsud.

Rattaparklad on kavandatud võimalikult kultuurikeskuse sissepääsude lähedusse ja hoone mahtu. Turuhoone ees olevas parklas muutub parkimislahendus, kuna läbi ala kavandatakse jalakäijatele mugav ja turvaline otsetee jõekaldale. Autode parkimine on kavandatud kultuurikeskuse maa-alusele korrusele.

Planeeringu vastuvõtmist ja avalikule väljapanekule saatmist toetas 28, selle vastu oli 4 volikogu liiget.

Detailplaneeringu avalik väljapanek on 3. jaanuarist kuni 3. veebruarini 2025. a Tartu kodulehel ja raekoja infokeskuses.

Foto: arhitektuurivõistluse võidutöö “Paabel”

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes