Möödunud aasta viimase kvartali 0,7% majanduskasv jäi küll veidi alla meie ootuste, kuid 2025. aasta kokkuvõtlik 0,6% kasv vastas prognoositud numbrile.
Kui Eesti majandus pöördus kvartalite võrdluses kasvule möödunud aasta alguses, siis viimases kvartalis see taas vähenes. Samas oli tegemist tagasihoidliku langusega, mis võib andmete täpsustamise käigus muutuda. Aastases võrdluses on majandus kasvanud aga alates möödunud aasta teisest kvartalist – ehk kolm kvartalit järjest – ja Swedbanki tänavuse prognoosi järgi tuleb selle aastane SKP kasv möödunud aastast tublisti tugevam.
Maksulaekumistel suurem mõju majanduskasvule
Kuigi möödunud aastal kasvas SKP püsivhindades 0,6%, siis juurde loodud lisandväärtus ilma maksudeta suurenes vaid 0,3%, samas kui maksud (peamiselt käibemaks ja aktsiisid) koos subsiidiumidega kasvasid 2,9%. Maksude kasvu vedas käibemaksu suurenemine. Nii oligi lisandväärtuse kasvu mõju SKP-le vaid kolmandik ja maksud andsid kaks kolmandikku.
Hinnangut möödunud aasta majanduskasvu kohta halvendab aga asjaolu, et ettevõtete, nii mittefinants- kui finantsettevõtete, lisandväärtus vähenes ja majanduskasvu vedas valitsemissektor. Möödunud aastal jätkus ka inflatsiooniga kohandatud eratarbimise vähenemine.
Ka investeeringute kasvu taga oli peamiselt valitsemissektor, kusjuures selle sektori investeeringud suurenesid enim masinatesse ja kaitseotstarbelisse põhivarasse. Samuti suurenesid majapidamiste investeeringud kinnisvarasse. Ettevõtete investeeringud tegid möödunud aasta viimases kvartalis küll tugeva tõusu, kuid need jäid aasta kokkuvõttes, vaatamata soodsamatele intressimääradele ja majandustingimuste aeglasele kosumisele ikkagi langusesse.
Kolmeaastase languse järel pöördus töötlev tööstus tõusule
Kui vaadata tegevusalasid, tuli suurim panus majanduskasvu töötlevast tööstusest ning infost ja sidest. Kõige enam pidurdas majanduskasvu aga hulgi- ja jaekaubanduse vähenemine, kusjuures suurim mõju tuli mootorsõidukite müügi kukkumisest. Kuigi töötlev tööstus näitas möödunud aastal taas tugevat kasvu, ei suutnud see kaugeltki tasa teha kolm aastat kestnud langust ja selles loodud lisandväärtuse maht jäi ikkagi 2021. aastaga võrreldes oluliselt väiksemaks.
Suurema kodumaise nõudluse kõrval aitas töötleva tööstuse lisandväärtust kasvatada ka paranenud nõudlus välisturgudel – kaupade ekspordimaht suurenes 4%. Ka teenuste eksport näitas tugevamat, ligi 6% kasvu.
Maksuküüru kaotamine ja suuremad investeeringud ergutavad majandusaktiivsust
Eesti majanduse üldine kindlustunne on 2023. aasta lõppu jäänud põhjast paranemas, kuid see pole veel pikaajalise keskmiseni jõudnud. Kindlustunde paranemine on aga eelduseks tarbimise ja investeeringute kasvule.
Selle aasta alguses kaotatud maksuküür ja tulumaksuvaba miinimumi tõstmine ning pensionide ja alampalga tõus parandavad majapidamiste ostujõudu ja ergutavad tarbimist. Tänavu jaanuaris näitas jaekaubandusettevõtete müügimaht küll juba kiiret, 8% kasvu, kuid enam kui pool sellest tuli mootorikütuse müügiga tegelevatest ettevõtetest. Sellele vaatamata, oli tegemist korraliku tõusuga. Meie hinnangul hakkab maksuküüru kaotamine tarbimist ergutama järk-järgult.
Tulumaksumuudatustest lisanduv kogu raha ei lähe ainult tarbimisse. Osa sellest investeeritakse ka kinnisvarasse ja väärtpaberitesse, kasutatakse kohustuste refinantseerimiseks ning suunatakse hoiustesse. Lisaks suurendab valitsus sel aastal ja ka lähiaastatel oluliselt kaitse- ja taristuinvesteeringuid. Seega peaks ka tänavu tulema valitsemissektorist majanduskasvule oluline mõju.
Välisnõudlus paraneb, kuid väliskeskkonnas on riske veel palju
Kui tänavust majanduskasvu toetab peamiselt kodumaise nõudluse paranemine, siis tasapisi on kosumas ka välisnõudlus. Prognoosime Eesti suuremate kaubanduspartnerite majanduskasvu paranemist, mis lubab meie ekspordisektoril rohkem müüa. Samas, väliskeskkonnas on ebaselgust ja riske veel palju, mis võivad ekspordikasvu ka pidurdada.





Eesti inimesed võtavad kodulaenu üha sagedamini üksinda. Kui varasemalt oli tavapärane, et kodu soetati koos kaaslasega, siis praegu näevad pangad järjest rohkem neid kliente, kes on suutelised ja koguni eelistavad kodu osta just iseseisvalt.
Eesti majanduse maht eelmise aasta jooksul tasapisi kasvas, olles neljandas kvartalis aastatagusest 0,7% suurem. Erasektori tööhõive vähenes, kuid palgakasv püsis avaliku sektori omast kiirem.
Eesti SKP kasvas statistikaameti hinnangul mullu neljandas kvartalis aastataguse ajaga võrreldes 0,7%, aga kahanes kolmanda kvartaliga võrreldes 0,1%. Kuigi majandus kasvab, pole järsku paranemist tulnud ning kasv on varasemate aastatega võrreldes tagasihoidlik.
Veebruaris tehti Tallinnas korteritega 651 ostu-müügitehingut ning korterite keskmine ruutmeetri hind ulatus 3145 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri. Kalleim korter müüdi veebruaris 1 620 984 euroga.
EfTEN Real Estate Fund AS viis lõpule tütarettevõtte EfTEN Krustpils SIA (uus ärinimi ROLANDS S, SIA), mis omab DSV logistikahoonet Riias, 100%-lise osaluse müügitehingu.
Täna avaldas Statistikaamet SKP tulemused 2025 aastal. Kiirhinnanguga võrreldes oli majanduskasv neljandas kvartalis tagasihoidlikum. Kui esialgselt pakuti kiirhinnanguga IV kvartali kasvuks 1%, siis reaalsetele andmetele tuginedes oli see 0,7%, mis tegi kogu eelmise aasta majanduskasvuks 0,6%. Üllatav see tulemus ei olnud, aga sisuliselt näitas see, et majandus reaalsetes näitajates seisis eelmine aasta paigal.
Kinnisvarakoolis toimub 11.03.2026 koolitus „

Kinnisvaraeksperdid hoiatavad, et kasvav geopoliitiline ebakindlus ning kiiresti suurenevad kaitseinvesteeringud Balti regioonis hakkavad ümber kujundama kinnisvara- ja ehitussektori põhialuseid. Kuna riigid võtavad üha suurema rolli ehitustellijatena, peavad arendajad ja investorid senised ärimudelid üle vaatama ning ostjad võivad silmitsi seista pikemate projektide valmimisaegadega, sest sektori võimekus suunatakse järjest enam strateegilisse taristusse.















Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu jaanuaris 885 miljonit eurot. Võrreldes 2025. aasta sama kuuga suurenes müügimaht 8%.

Eesti suurima vaid paaris- ja ridamajadest koosneva elurajooni Uus-Järveküla ehitus on lõppenud ja peatöövõtja NOBE on kõik kodud tellijale üle andnud. Kinnisvaraarendaja Invego ja EfTEN United Property Fundi koostööna valminud 165 koduga elurajooni rajamine läks maksma 40 miljonit eurot.









