Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
 

Coop Pank: Miks on oluline teha vahet esialgsel ja siduval kodulaenu pakkumisel?

Coop PankJärelmaksu, väikelaenu ja autoliisingut taotledes näeb taotleja talle suunatud pakkumist minuti või isegi mõne sekundiga. Kui automaatselt tehtud pakkumine sobib, võib kohe ka lepingu sõlmida. Kodulaenu taotlemine ja sellele vastuse saamine võtab oluliselt kauem aega. Miks see nii on ja mida tarkadeks finantsotsusteks kodulaenupakkumiste puhul silmas pidada, selgitab Coop Panga kodulaenude äriliini juht Karin Ossipova.

Kodulaenu taotlemine on teistest eraisiku laenudest aeganõudvam, sest tulenevalt pikemast laenuperioodist ja suurematest summadest kehtivad selle väljastamisele ka rangemad nõuded. Kodulaenutaotlejal tuleb esitada rohkem andmeid ja dokumente, mida pank peab omakorda kontrollima ja analüüsima.

Isegi kui pank suudab tänu automaatikale kuvada kodulaenutaotlejale väga kiiresti tema indikatiivse pakkumise, peab arvestama, et sellele järgnev siduvpakkumine võib olla pisut erinev. Sellepärast on indikatiivse ja siduva laenupakkumise eristamine taotleja seisukohast väga oluline.

Mis on indikatiivne pakkumine?

Indikatiivne või esmane laenupakkumine tehakse enamasti laenutaotleja esitatud andmete põhjal. Selline pakkumine võib olla masingenereeritud ja andmed ei pruugi olla kontrollitud eri registritest ja dokumentidest.

Indikatiivne pakkumine aitab laenutaotlejal mõista, millises suurusjärgus laenu ning millistel tingimustel on pank valmis talle väljastamiseks kaaluma. Selles etapis ei ole laenutaotleja pidanud tegema veel kulutusi kinnisvara eksperthinnangule, vaid saab oma valikuid veel vabalt suunata, lähtudes indikatiivsest pakkumisest, mida võib käsitleda suunanäitajana.

Mida ausam ja avatum on laenutaotleja andmete esitamisel, seda ligilähedasem on indikatiivne pakkumine hilisemale siduvale pakkumisele ehk laenuotsusele. Kuna indikatiivne pakkumine ei ole taotlejale ega pangale siduv ning suur osa andmete kontrollist seisab veel ees, siis võivad ka tegelikud laenutingimused muutuda lähtuvalt taotleja reaalsest maksevõimest ja tagatise olukorrast.

Näiteks Coop Pank kuvab kodulehel laenutaotlejale esmase indikatiivse pakkumise kohe peale laenutaotluse täitmist, mõne sekundiga. See pakkumine võib, aga alati ei pruugi vastata taotleja ootusele. Mõlemal juhul tasub indikatiivse pakkumise järel küsida pangalt alati ka siduvat pakkumist. Seejuures võib pangaga ka läbi rääkida, mida laenutaotleja saaks omalt poolt teha või pakkuda, et muuta üks või teine tingimus siduvas pakkumises soodsamaks. Selliste arutelude tulemusena võib kõige sagedamini muutuda näiteks laenusumma, intress ja laenuperiood.

Mis on siduv pakkumine?

Siduva pakkumise väljastab pank laenutaotlejale siis, kui kõik andmed, sh maksevõime ning ostetava või ehitatava vara väärtus ning tagatised on kontrollitud ja pank on otsustanud laenu anda. Siduv pakkumine on oluliselt detailsem kui indikatiivne ja toob laenutingimused välja väga täpselt.

Samas ei tähenda, et siduv pakkumine on alati panga lõplik pakkumine – ka see võib olla mõnes osas tingimuslik. Näiteks Coop Pank ei palu laenutaotleja huvides korteri eksperthinnangut esitada enne, kui laenuotsus on tehtud. Eksperthinnang tuleb esitada alles vahetult enne laenulepingu sõlmimist – nii ei tekitata kellelegi asjatut kulu olukorras, kus laenutaotleja veel ei teagi, kas ja kui palju tema maksevõime laenu võimaldab võtta.

Annuiteet- või võrdsete põhiosadega graafik?

Eri pankade laenupakkumisi võrreldes on üks olulisemaid asju, mida vaadata krediidi kulukuse määr. See aitab mõista, kui kalliks laen reaalselt kujuneb ning erinevate pakkumiste võrdlemine aitab langetada parema laenuotsuse. Kõige lihtsamalt öeldes näitab krediidi kulukuse määr laenu tegelikku kogukulu aastas. See kuvatakse protsendina – mida madalam protsent, seda soodsam laen.

Siinkohal tuleb tähele panna, et krediidi kulukuse määr sõltub ka sellest, kas valitakse laenumakse annuiteet- või võrdsete põhiosadega graafik. See valik määrab nii igakuise laenumakse suuruse, maksimaalse laenuvõime kui ka intressi kogukulu.

Vaieldamatult populaarseim valik on annuiteetgraafik, kus laenumaksed on euribori fikseerimise vahelistel perioodidel ühesuurused. Seda eelistatakse kahel põhjusel: ühesuurused laenumaksed aitavad paremini eelarvet planeerida ja kuumakse on tunduvalt väiksem kui võrdsete põhiosadega graafiku puhul. Seega mõjutab annuiteetgraafik laenuvõtja kuist eelarvet vähem ja teisalt võimaldab sama sissetuleku juures võtta laenu rohkem ning seeläbi lubada endale suuremat-ilusamat kodu.

Kui kuumakse võimalikult madalana hoidmisest olulisem on aga tasuda kogu laenuperioodi jooksul vähem intresse, siis tasub kaaluda võrdsete põhiosamaksetega graafikut. Sel juhul on kuumakse laenu esimeses pooles oluliselt suurem kui annuiteetgraafikus. Samas laenujääk väheneb kiiremini, sest põhiosa moodustab kuumaksest suurema summa.

Võrdsete põhiosadega ehk fikseeritud maksegraafik tähendab, et laenu põhiosa on jagatud kogu laenuperioodi peale võrdseteks makseteks ning sellele lisandub laenujäägilt arvestatud intress. Selle maksegraafiku puhul on esimene kuumakse kõige suurem ning väheneb iga kuuga.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Luminor: Plaanid osta esimese kodu? Ekspert selgitab, milliste kulutustega edaspidi arvestada

Luminor BankUue kodu soetanud inimesele saab üsna pea selgeks, et lisaks kodulaenu igakuisele tasumisele kaasneb kinnisvaraga teisigi rahalisi kohustusi. Milliste kuludega tuleb arvestada ning millele tasub kodu ostmisel tähelepanu pöörata, selgitab Luminori laenude kompetentsikeskuse juht Helina Kikas.

Kikase sõnul on mõistetav, et esimese kodu ostnud inimene ei pruugi esmapilgul ette näha, millised kulud oma koduga kaasneda võivad. „Kui ühe osa kulutustest moodustab nüüd laenumakse, mis koosneb laenu põhiosast ja intressist, siis tegelikult kaasnevad kinnisvara ostmisega ka teised väljaminekud, mille peale esimese hooga ei tulda,“ kinnitas ta.

Näiteks on laenuga soetatud kinnisvara puhul kohustuslik sõlmida kodukindlustuse leping. „Kodukindlustus ei ole ainult panga, vaid ka koduomaniku huvides vajalik – kui koduga peaks midagi juhtuma, siis laen jääb ikka alles. Seega kodukindlustus võimaldab sellise olukorraga seotud riske maandada,“ selgitas ekspert.

Luminori laenude kompetentsikeskuse juhi sõnul on ülioluline, et sobiva kinnisvaraga tutvumisel viidaks end kurssi ka kommunaalarvetega. „Kindlasti tasub maaklerilt või müüjalt küsida suviste ja talviste kommunaalarvete kohta, kuna sõltuvalt kinnisvarast võib kommunaalkulude osakaal olla teinekord võrdlemisi suur.“

Kinnisvara ostes peab arvestama ka võimalike parkimistasude ning TV- ja internetiteenustega, kuna needki võivad igakuistest kuludest moodustada märkimisväärse osa. „Lisaks tuleb läbi mõelda ka uue kodu sisustamisvajadus ning võimalikud stsenaariumid, kus kulud võivad veelgi tõusta. Viimaste aastate näitel võib välja tuua euribori ja energiahindade tõusu ning seetõttu tasub alati arvestada ka võimaliku puhvriga ootamatuteks kuludeks,“ selgitas Helina Kikas.

Lisaks tasub uue kodu ostjal mõelda ka vabatahtlike kindlustusvõimaluste peale, mis on abiks teiste ootamatute olukordade puhul. „Kui elukindlustus katab laenusumma inimelu kaotuse haiguse või õnnetusjuhtumi tõttu, siis väga populaarne on ka laenumaksekindlustus, millega on kaetud inimese laenumaksed, kui ta kaotab töö või viibib näiteks mitu kuud haiglas,“ tõi Kikas näiteid.

Seega on kodu ostes väga oluline teha läbimõeldud otsus. Tuleb hinnata, kas kõik uue koduga kaasnevad kulud vastavad enda võimalustele.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

Eesti Pank: PROGNOOS. Eksport veab Eesti majanduse kasvule

Eesti PankEesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on majanduse seis tugevnenud. Mitmed seni raskustes olnud valdkonnad on suutnud uuesti kasvama hakata ja edasine liikumine jätkab paranemise kursil. Järgmisel aastal on oodatav majanduskasv 1,6% ning aastatel 2026─2027 umbes 3%. Hinnakasv jääb kahel järgmisel aastal maksutõusude tõttu 4% lähedusse ja seejärel aeglustub. Maksutõusud annavad ligikaudu kolmandiku järgmise kahe aasta hinnatõusust.

Eesti majanduse väljavaate paranemisest annab tunnistust ekspordimahu kasv. Suur osa senisest majanduslangusest on seotud eksportivale sektorile osaks saanud tagasilöökidega. Ekspordi uuesti tööle saamine on tarvilik eeldus majandusaktiivsuse kestvaks tõusuks. Viimased andmed näitavad, et kolmanda kvartali nõrk eksporditulemus jäi ajutiseks ning pärast seda jätkus aasta esimesel poolel juba nähtud kaubaväljaveo suurenemine. Eesti ettevõtted on leidnud uusi turge ning nende elavnemine peaks ekspordivõimalusi veelgi laiendama. Ekspordi tugi majanduskasvu taastumisele on tähtis, sest sisenõudlus areneb tagasihoidlikumalt selle tõttu, et valitsus plaanib piiri panna riigieelarve puudujäägi süvenemisele. Riigirahanduse kordategemine pärsib küll järgmise aasta majanduskasvu, kuid see tõstab riigi usaldusväärsust võlausaldajate ja investorite silmis ning tekitab riigieelarves intressikulude asemel ruumi muudele vajalikele kulutustele ning on kokkuvõttes oluline Eesti pikaajalise majanduskasvu jaoks.

Eesti majandus sõltub kõige enam Euroopa majanduse käekäigust, millele prognoositakse kasvu kiirenemist, kuid üsna vaoshoitud tempos. Euroopa Keskpank ootab euroala järgmise aasta kasvuks 1,1% ja ülejärgmise omaks 1,4%. Rahvusvahelise kaubanduse väljavaatele on paraku lisandunud ka ebakindlus, mille põhjuseks on kartus, et USA hakkab karmistama kaubandustõkkeid. Sel oleks üleilmset majanduskasvu jahutavad ning ilmselt hinnatõusu hoogustavad järelmid. Keerulisemaks muutunud üleilmsed majandussuhted, Eesti varasemate konkurentsieeliste taandumine ja ettevõtluse jaoks lihtsamate lahenduste ammendumine nõuavad tööstus- ja majanduspoliitika kohandamist viisil, mis looks muutunud oludesse sobiva uue kasvubaasi.

Tööturg on senisele majanduslangusele reageerinud võrdlemisi vähe ning kiiret muutust pole oodata ka majanduse elavnedes. Hõive ei ole seni vähenenud samas taktis majanduslanguse ulatusega ning kuna ettevõtted on hoidunud töötajate lahtilaskmisest, ei suurenda ka majanduse elavnemine esialgu värbamist märkimisväärselt. Töötus alaneb selle tulemusena üksnes tasapisi ja tagasihoidlik konkureerimine töökohtadele aeglustab palgakasvu tuleval aastal ligi 6%ni ning sellele järgneval kahel aastal umbes 5%ni. Palgakasvu raugemisele viib ka ettevõtete vajadus vahepeal vähenenud kasumlikkust taastada, kuivõrd palgakuludeks makstav tuluosa on jõudnud kõigi aegade tipu lähedale, sest ettevõtjad on eelistanud töötajaid säilitada.

Inimeste ostujõud kosub aeglaselt, hoogsam paranemine jääb eeldatavasti 2026. aastasse. Valitsuse kavandatud maksumuudatuste ja elukalliduse tõusu tagajärjel langeb reaalne (tarbijahindade tõusu arvestav) netopalk järgmisel aastal umbes 1%. Kui aga võtta laiem vaade ja arvestada juurde ka intressimäärade alanemise tõttu vähenevad kodulaenude maksed, siis majapidamiste reaalne kasutatav tulu kokkuvõttes siiski tõuseb. Kasutada oleva raha hulga suurenemine elavdab tarbimist, samas varieerub maksutõusude ja intressilangetuse mõju leibkonniti päris palju, sõltuvalt laenukohustuste olemasolust ja suurusest. Suurem muutus ostuvõimes toimub 2026. aastal, mil maksuküüru kaotamine võimaldab keskmisel reaalsel netokuupalgal tõusta enam kui 4%.

Intressilangetused ergutavad majanduskasvu märkimisväärselt. Euroopa Keskpank on langetanud baasintressimäärasid, mille mõju on euribori kaudu juba jõudnud ka Eesti laenuvõtjateni. 6 kuu euribori alanemine, millega enamik ettevõtete ja eraisikute laenulepinguid on seotud, pakub majandusele tuge. Intressimäärade alanemise mõju jõuab Eesti laenuvõtjateni kiiremini kui enamikes teistes euroala riikides, kus rohkem levinud on pikemalt fikseeritud intressidega laenulepingud. Võrreldes teiste Balti riikidega on Eesti erasektori võlakoorem suurem, mistõttu vastukaaluks varasemale ulatuslikumale intressikoormuse tõusule on raha hinna languse positiivne mõju Eestis tuntavam.

Maksutõusude mõju hinnatõusule on ajutine. Tänavu kallineb tarbijakorv 3,6% ja kahel järgmisel aastal hinnatõus käibe- ja mootorsõidukimaksu ning aktsiiside lisandumise tõttu sellest madalamale ei lange. Maksude arvele läheb ligikaudu kolmandik eesseisvast hinnatõusust. 2027. aastal langeb hinnakasv alla 3%, millest veerandi annab Euroopa Liidus uue saastekvoodisüsteemi rakendumine. Eesti hinnatase on jõudnud Euroopa Liidu keskmise lähedale ning osades kaubagruppides ka märksa kõrgemale. Kõrge hinnatase on juba suurendanud välismaalt tehtavate ostude osakaalu ning tõenäoliselt kasvab rahvusvahelisest veebipoodidest ostmine veelgi. See tähendab, et konkurentsis püsimiseks on Eesti kaupmeeste võimalused hindu tõsta varasemast ahtamad. Surve kulutõhususe suurendamiseks on seetõttu selgelt tõusnud, seda nii jae- ja hulgimüüjatele kui ka tootjatele. Kulutõhususe poole püüdlemine võib olla ka põhjus, miks Eesti ettevõtted on viletsates majandusoludes jätkanud aktiivset investeerimist, seda vaatamata seni soetatud sisseseade alarakendatusele ja üsnagi kõrgetele intressimääradele.

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Estateguru investorite kontodele laekus novembris üle 11 miljoni euro

EstateguruKinnisvara tagatisel finantseerimist korraldava Estateguru investoritele laekus novembris üle 11 miljoni euro tagasimakseid, millest märkimisväärne osa ehk enam kui 4,2 miljonit eurot pärines edukalt tagasi saadud graafikust maas olnud varasemate perioodide laenudest. Intressiulu teenisid platvormi investorid novembris 1,01 miljonit eurot.

“Meie viimase kahe aasta aktiivne portfell töötab edukalt ja nii on 2023. aasta jooksul välja antud laenudest tänaseks investoritele koos intressidega tagastatud juba enam kui 75%” kommenteeris novembri tulemusi Estateguru juht Mihkel Stamm ning lisas, et november oli edukas ka maksegraafikust maas olnud projektide eduka lahendamise poolest. “Kuu jooksul õnnestus investoritele tuua tagasi enam kui 4,2 miljonit eurot,” kinnitas Stamm.

Uusi kinnisvaraprojekte rahastasid investorid novembris kogusummas 7,2 miljonit eurot, millest suurima osa moodustasid Eesti 3,1 miljoni, Leedu 2,2 miljoni ja Läti 1,5 miljoni euroga. “Kinnisvaraturul on üle pika aja tunda optimistlikke noote. Just aasta viimases kvartalis on kõigi kolme Balti riigi kinnisvaraarendajate seas huvi meie pakutavate finantseerimislahenduste vastu selgelt tõusnud, mida kinnitab ka taotluste arvu kiire kasv oktoobris ja novembris,” kirjeldas Stamm turul valitsevaid trende.

Novembris tähistas Estateguru ka olulist verstaposti – kümne aasta jooksul on platvormi kaudu nüüdseks kinnisvaratagatisel projekte rahastatud juba enam kui 850 miljonit euro eest ning investorite teenitud kogutulu ulatub 86 miljoni euroni. Probleemsetest laenudest on edukalt taastatud 51,3 miljonit eurot, seejuures on nende laenude keskmine tootlus olnud 7,6%.

Estateguru on juhtiv üle-euroopaline investeerimiskeskkond, mis pakub väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele laene kinnisvara tagatisel ja hoolikalt valitud investeerimisvõimalusi meie ülemaailmsele investorite kogukonnale. Arendame digitaalset piirideta ökosüsteemi kinnisvaraprojektide rahastamiseks ja investeerimiseks Euroopas ning kaugemalgi. Ühendades erinevad teenusepakkujad, ettevõtjad ja investorid ühte tegevuskeskkonda, saame pakkuda midagi ainulaadset, mida teised finantsasutused ei suuda – sujuvat, piiriülest ja digitaalset teenust laenuvõtjatele ja investoritele. Estateguru meeskonda kuulub Londonis, Tallinnas, Riias ja Vilniuses asuvates kontorites ligi 40 professionaali.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringu koostamine ja menetlemine

KV.EE kinnisvara-podcast: mis toimub ehitus- ja arendusturul?

KV.EE KinnisvarapodcastKV.EE kinnisvara-podcast’i 101. saates on külas AS Merko Ehitus juhatuse esimees Ivo Volkov. Juttu tuleb ehitus- ja arendusturu liikumistest. Rõhk on küll Eesti, kuid piilume ka Läti-Leedu suunas. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.

Arutame, milline on ühe Baltikumi suurema ehitus- ja arendusettevõtte nägemus üldisemast majandusseisust ja kuidas on Eesti positsioon võrreldes Läti ja Leeduga.

Ivo Volkov räägib ehitusturust, kuidas erinevad klientide segmendid ehitusturul toimetavad ja kui tugevalt ehitusettevõtjad end tunnevad. Uurime lähemalt, mida teeb ehitushind praegu ja kuhu suunas on see aastases vaates liikumas.

Arendusturgu vaatame eelkõige elamispindade arenduse nurga pealt. Ivo Volkov annab enda ootused arendusturu mahtude muutuste osas. Siingi saab välja toodud võrdlus lõunanaabritega. Analüüsime lühidalt nii uute korterite turu muutuseid kui konkurentsiolukorda kinnisvaraarendajate vahel. Ivo Volkov annab hinnangu uute korterite hindade liikumissuunale 2025. aastal.

Kokkuvõtteks saame kuulda, kas Ivo Volkov paneb enda uue aasta energia pigem ehitusturu või arendusturu suunale. Saate külaline annab kuulajatele-vaatajatele enda praktilise nõuande, isegi kolm nõuannet, mida võiksid eelkõige kinnisvaraostjad kuulda võtta.

Vaata saadet videona

Play

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda sooviksite kuulda saate külalisena? Kas soovite koguni ise tulla mõnest päevakajalisest teemast rääkima? Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Luminori uuring: mis takistab üürnikel oma kodu soetamast?

Luminor BankLuminori tellitud ja Norstati läbiviidud uuringust selgus, et 90% üürnikest soetaks endale kodu, kui igakuise laenumakse suurus oleks üürimaksega samas summas. Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane analüüsis põhjuseid, mis siiski takistavad üürnikel kodu ostmast.

„Kuigi kodu soetamine on üldjuhul pikas perspektiivis rahaliselt kasulikum kui üürimine, elab 14% uuringule vastanuist praegu siiski üürikodus. Paraku ei ole paljudel, eriti noortel, võimalik üürimisest täielikult loobuda. Seetõttu on üürikodude elanike osakaal kõrgeim just 18–29-aastaste seas, kellest kolmandik elab üürikodus,“ märkis Rebane.

Ta tõi välja, et mida vanusegrupp edasi, seda väiksemaks muutub kodu üürivate inimeste osakaal – kolmekümnendates elab üürikodus 16% inimestest, neljakümnendates iga kümnes vastanu, viiekümnendates iga kahekümnes inimene ja vanusegrupis 60–74 on üürivate inimeste osakaal vaid 3%.

„Kui üürimakse suurus oleks sama suur kui igakuine laenumakse, siis oleks uuringu kohaselt 90% üürnikest nõus oma kodu ostma. Kuna viimase kuue kuuga on euribor pea 30% langenud, siis ei erine kodulaenu igakuine kuumakse ja sarnase üürikorteri üürimakse suurus üksteisest oluliselt. Olulisemaks probleemiks on saanud sissemakse puudumine, sest mitu aastat kõrgel püsinud inflatsiooni tõttu on vajamineva raha kogumine olnud keeruline,“ ütles Rebane.

Uuringust selgus ka, et tudengilinnale kohaselt on korteri üürimine kõige populaarsem Tartumaal, kus 22% inimestest on üürnikud. Harjumaal üürib 17% inimestest ja kõikides teistes maakondades vähem kui 10% elanikkonnast. Mediaan üürimakse suurus jääb Harjumaal 400–500 euro vahele, Tartumaal aga vahemikku 300–400 eurot.

„Olgugi, et sissetulekud ajas kasvavad, tõusevad koos sellega ka hinnad. Eurostati andmetel on Eesti üürihinnad alates 2010. aastast kerkinud üle 200%, mis tähendab, et üürides maksad sama asja eest aja jooksul üha rohkem. Kodulaenu puhul võib euribori kõikumine küll laenumakset ajutiselt mõjutada, kuid pikas perspektiivis püsib see stabiilne, mistõttu üldjuhul laenumakse osakaal sissetulekuga võrreldes aja jooksul väheneb. Ja mis peamine – oma kodu on alati oma kodu,“ ütles Tanel Rebane.

Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris. Norstat küsitles Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Bigbank: Euroopa Keskpank tegi ära oodatud intresside langetuse

BigbankEuroopa Keskpanga (EKP) Nõukogus otsustati langetada keskpangas hoiustamise intressi 0,25 protsendipunkti, mis alates tänasest on 3%. Turud on seda oodanud, kuue kuu Euribor on kukkunud juba 2,66% tasemele.

Enamik prognoosimajasid arvavad, et vähemasti neli langetust tuleb järgmisel aastal veel ja 2025. aasta lõpuks on keskpanga intress 2%. See tähendab, et kuue kuu Euribor võiks jõuda tasemele 1,6-1,8%. Kui Saksamaa (tegelikult kogu Euroopa) majandus aga jääb virelema ja vinduma, siis ei ole välistatud veel üks langetus ja me võime näha, et Euribor langeb 1,5% tasemele, mis kahtlemata on hea uudis meie laenuvõtjatele ning muidugi kinnisvara- ja ehitusturule. Samuti soodustab raha madalam hind tarbimist ning investeeringuid.

Miks see keskpanga intress meile nii oluline on?

EKP hoiustamise määr on intressimäär, millega kommertspangad saavad hoiustada oma raha keskpangas. Kui see määr muutub, mõjutab see otseselt pankade motivatsiooni hoida oma raha EKP-s. Kui hoiustamise määr on kõrge, siis pangad eelistavad pigem raha EKP-s hoiustada, kuna nad teenivad sealt paremat tootlust. Kui hoiustamise määr on madal või negatiivne, otsivad pangad alternatiive, näiteks laenavad raha rohkem üksteisele.

Euribor on väga otseselt seotud keskpanga intressiga. Euribor on keskmine intressimäär, millega euroala suured kommertspangad laenavad üksteisele raha lühiajaliselt (1 nädal kuni 12 kuud).

Kuidas need kaks omavahel seotud on?

Pangad ei laenaks raha üksteisele madalama intressiga kui nad võiksid EKP-s hoiustades teenida. Kuue kuu Euribor püüab ette ennustada, mis suunas keskpanga intress liigub. Näiteks hetkel on see 2,7% ümbruses. Hoiustamise määr on alates tänasest 3%, seega ennustavad turud, et järgmise poole aasta jooksul kindlasti alandatakse veel keskpanga intressi, võibolla isegi kaks korda, siis on üksteisele laenamine veel kasulik võrreldes keskpangas hoiustamisega. Lühidalt: kui oodatakse intresside langust, nagu praegu, siis on Euribor madalam kui Keskpanga hoiustamise määr.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Konkurents korterite uusarenduste turul detsember 2024: Millised korterid müüvad, mis seisavad?

Tõnu ToomparkUute korterite müügimaht ei ole 2024. a lõpukuudel liiga suurepärane. Mingites segmentides käib vilkam ostutegevus, mingites segmentides seisavad korterid arendaja käes kauem.

Saladus kasumliku müügitehinguni jõudmisel ei ole ohjeldamatu allahindluste pakkumine, vaid õige hinnastamine, mis arvestab konkurentsi turul.

Hinnastamise noole märklaua keskele viskamisel pakuvad abi uusarenduste monitooringu risttabelid. Risttabelid annavad väga ülevaatliku pildi, millises segmendis on uute korterite pakkumine suurem, kus väiksem. Samuti näitavad risttabelid, millises segmendis toimuvad uute korterite tehingud.

Uusarenduste risttabelite info alusel saab positsioneerida arendusprojekti ja määrata sellele konkurentsivõimelise hinna.

Risttabelid vaatavad korterite müüki ja pakkumist toalisuse alusel võttes lisaks vaatluse alla:

  • korterite suuruse ruutmeetrites;
  • korterite ruutmeetrihinna;
  • korterite kogumaksumuse eurodes.

Korterite pakkumine ja müük on mõõdetud nii korterite arvuna kui eurodes.

Uusarenduste monitooring: uute korterite pakkumine

Kui leiad, et see info võiks sind sinu töös aidata, anna teada ja räägime. Turuinfot teadmata sisened turule pimedana.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Uus Maa: Kinnisvaraturul hakkasid liikuma aastaid seisnud korterid

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul on viimased kuud olnud Tallinna kinnisvaraturul tavatult eufoorilised ja müügiks läksid korterid ka mitu aastat seisnud arendustes.

„Kuigi majanduslangus jätkub 10. kvartalit ja ostujõud kasvab visalt, siis on viimastel kuudel kasvanud nii uute kui järelturu korterite tehingute arv kuni 20%. „Oktoobri ligi 800 korteritehingut kuus meenutab juba buumiaega. Peamine tehinguarvu kasvu põhjus on soodsam ja kättesaadavam laen – inimesed on pikalt otsuseid edasi lükanud ning turud ootavad, et järgmise aasta suveks langeb euribor alla 2%. Tulemusena on paaris Tallinna uuemas tornis ja arenduses, kus pikalt ei tehtud ühtegi tehingut, 5-6 kaupa korterid liikuma hakanud,“ ütles Habal.

Äärelinnas on uute korterite vastu suurem huvi 3500-4000 ning äärelinnas ja pealinna lähedastes valdades 3000–3500-eurose ruutmeetrihinna vahemikus,“ lisas Habal.

„Teine põhjus, miks tehingud liikuma on hakanud, on see, et ka mitu aastat hinda üleval hoidnud müüjad ei jaksa enam oodata ja tulevad ostjale vastu. Ostjatele on ka muidu pilt selgem – nad näevad ära, et paar aastat tagasi valminud maja toimib ning mis on selle reaalsed igakuised kommunaalkulud,“ rääkis Habal.

„Anomaaliaid on praegu turul veelgi – eriti paistab silma, et Mustamäel tehti oktoobris sama palju järelturutehinguid kui Lasnamäel, mis on umbes 40% madalama rahvaarvu juures erakordne. Selle peamine põhjus on uusarenduste puudumine, mistõttu Mustamäe järelturg on eriti kuum, samas kui hinnad pole mõlemas linnaosas endiselt tõusnud. Ka niiöelda mägedes eelistatakse pigem uusi kortereid, aga valik on pigem väike, mistõttu tõuseb ka päris vanade paneelmajade turg,“ lisas Uus Maa juhatuse liige.

“Suures plaanis on rohkem on märke, et kinnisvaraturu olukord läheb järgmisel aastal veidi paremaks, kui et jääb samaks või halveneb. Üldised majandusnäitajad ennustavad kinnisvaraturule järgmiseks aastaks väikest tõusu, aga pigem mitte viimaste kuude tempos. Oktoobri ja novembri tehingute järsk kasv oli pigem kergelt vale-positiivne signaal. Uuel aastal tarbijaid tervitavad maksu- ja hinnatõusud teevad oma töö,“ lisas Habal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

KV.EE: Korterite müügipakkumiste arvu vähenemine toob konkurentsile leevendust, kuid veel mitte hinnatõusu

Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel ostjat otsivate Tallinna müügikorterite arv on tipu läbinud ja liikunud arglikult vähenemise suunas. Korterite pakkumiste arvu allapoole tulemise tee on alguses, kuid liikumise suund paistab üsna kindel. Müügihuviliste arvu vähenemine leevendab mõnevõrra väga tihedat konkurentsi kinnisvaramüüjate vahel, kommenteeris kinnisvaraturu liikumisi portaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

Tallinna korterite aktiivsete müügipakkumiste arv kerkis augustis-septembris peaaegu 5000 korterini. Sellele järgnes mõningane langus. Novembris oli kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel pakkumisel keskmiselt 4767 Tallinna müügikorterit.

„Korteripakkumiste arv hakkas allapoole tulema oktoobris. Korterite müügipakkumisi portaalis KV.EE jäi vähemaks, sest tehingute turg on viimastel kuudel olnud üsna aktiivne. Nii nopivad koduostjad portaalis olevaid pakkumisi vähemaks,“ kommenteeris Tarvo Teslon turu arenguid.

Korterite müügipakkumiste arvu on vähemaks tõmmanud ka uute pakkumiste aeglasem müüki lisandumine.

„Sel aastal varasemalt on müüki tulnud üksjagu üüriturult väljuvaid kortereid. Nüüdseks on enamik üürileandjaid teinud otsuse, kas üüriäris jätkata või mitte. Nii on üsna ühenäolise sisustuse järgi äratuntavate varasemalt üüril olnud korterite uute müügipakkumiste arv kinnisvaraportaalis KV.EE vaikselt kokku tõmbunud,“ selgitas Tarvo Teslon.

Tallinna korterite keskmine pakkumishind portaalis KV.EE oli 2024. a novembris 3565 €/m² ehk aastatagusest 0,1% rohkem. Korterite hinnad on aasta või enamgi seisnud sisuliselt paigal. Napid hinnamuutused üles- või allapoole on pigem mäng statistikaga.

„Suurenevad ootused majanduskasvu taastumise ja euribori alanemise osas võiksid anda vihje, et korterite hinnad hakkavad peatselt ülespoole liikuma. Pisut leevenev, kuid siiski tihe konkurents korterimüüjate vahel ja 2021.-2022. a kiire hinnatõus on aga koduostjate ostujõudu oluliselt vähendanud, ja ostujõud ei ole tänaseks kaugeltki taastunud,“ analüüsis Tarvo Teslon.

„Nii võiks prognoosida, et korterite müügipakkumiste arvu vähenemine pakub kinnisvaramüüjatele omavahel konkureerimisel mõningate leevendust, kuid hinnasurve ei kao lähiajal kuhugi. Hinnatõus muutub tõsisemalt arutatavaks teemaks alles uuel aasta, kui majandus on tegelikkuses kasvule pööranud, euribor veel allapoole tüürinud ja korterite müügipakkumiste arv portaalis KV.EE tänasest kahekohalise protsendimäära võrra vähenenud,“ ennustas Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Domus Kinnisvara: Kinnisvara ostu-müügitehingute arv näitas üle pika aja langust, kuid tehingute koguväärtus jätkas kasvamist

Domus KinnisvaraMaa-ameti tehingustatistika andmetel sooritati 2024. aasta novembris Eestis kokku 3583 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 504 miljoni euro. Tehingute arv langes oktoobriga võrreldes ca 10%,möödunud aasta oktoobriga võrreldes kasvas tehingute arv 8% võrra. Tehingute koguväärtus kasvas eelmise kuuga võrreldes ca 2%.

Novembris müüdi Eestis kokku 1797 korterit, keskmise hinnaga 2076 €/m². Korterite tehingute arv näitas võrreldes oktoobriga 9% langust ning keskmine hinnatase 1% kasvu. 2023. aasta novembriga võrreldes on tehingute arv kasvanud 4% ja keskmine hinnatase 3%.

HARJU MAAKOND

Maa-ameti andmetel tehti Harju maakonnas novembris kokku 1555 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle 339 miljoni euro. Oktoobriga võrreldes langes tehingute arv pea 9%, kuid tehingute koguväärtus kasvas 7%. Mullusega võrreldes on tehingute arv kasvanud ca 14% ning tehingute koguväärtus 38%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tallinna linnas teostati novembris 13% kõikidest korterite tehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 4415 €/m² (möödunud aasta novembris 4116 €/m²). Kuu varem oli uute korterite osakaal samuti 12% ning keskmine müügihind 4243 €/m². Möödunud aastal müüdi pealinnas kokku ca 2344 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 13%. 2022. aastal müüdi Tallinnas kokku ligi 2628 uut korterit, mida on ca 8% rohkem kui 2021. aastal.

TARTU MAAKOND

Tartu maakonnas teostati novembris 379 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 48 miljoni euro. Oktoobriga võrreldes langes tehingute arv 14% ning tehingute koguväärtus ca 17%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus langenud ca 12% võrra, kuid tehingute koguväärtus on kasvanud samal perioodil 5%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Tartu linnas tehti novembris ca 12% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 3320 €/m² (möödunud aasta novembris 3715 €/m²). Oktoobris oli uute korterite osakaal ca 30% ning keskmine müügihind vastavalt 2983 €/m². 2023. aastal müüdi Tartus kokku ca 573 uut korterit, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis ca 21%.Aasta varem müüdi Tartu linnas kokku ligi 910 uut korterit, mida on 22% rohkem kui 2021. aastal.

PÄRNU MAAKOND

Pärnu maakonnas teostati novembris 302 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 54 miljoni euro.Oktoobriga võrreldes kasvas tehingute arv 11% ning tehingute koguväärtus koguni 54%. Aastataguse ajaga võrreldes on tehinguaktiivsus kasvanud 22%, tehingute koguväärtus on kasvanud 62%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Pärnu linnas tehti novembris ca 15% korterite ostu-müügitehingutest uute korteritega, müüdud uute korterite keskmine hind oli 2797 €/m² (möödunud aasta novembris 2800 €/m²). Kuu varem oli uute korterite osakaal 9% ning keskmine müügihind 2642 €/m². Möödunud aastal müüdi Pärnus kokku ca 192 uut korterit, keskmise ruutmeetrihinnaga 2992 €/m2, uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes tõusis 6%. 2022. aastal müüdi Pärnu linnas kokku ca 203 uut korterit, mida on 26% rohkem kui 2021. aastal.

VILJANDI MAAKOND

Viljandi maakonnas teostati november 129 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtusega üle 10 miljoni euro. Oktoobriga võrreldes kasvas tehingute arv 12% ja tehingute koguväärtus kasvas 23% võrra. Mullusega võrreldes kasvas tehingute arv kuue tehingu võrra ja tehingute koguväärtus on kasvanud samal ajal 29% võrra.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Viljandi linnas ei tehtud novembris ega möödunud kuul ühtegi tehingut uute korteritega. 2023. aastal müüdiViljandis kokku ca 13 uut korterit keskmise hinnaga 2376 €/m², uute korterite keskmine hinnatase 2022. aastaga võrreldes langes 6%. 2022. aastal müüdi Viljandi linnas kokku 50 uut korterit, keskmise hinnaga 2537€/m², mida on ca 19 korterit enam kui 2021. aastal.

SAARE MAAKOND

Saare maakonnas teostati novembris 109 kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline koguväärtus oli üle8,8 miljoni euro. Võrreldes oktoobriga kasvas tehinguaktiivsus nelja tehingu võrra ning tehingute koguväärtus 35%. Võrreldes aastataguse ajaga on tehingute arv püsinud stabiilsena, kuid tehingute koguväärtus on kasvanud 34%.

Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas

Kuressaares linnas tehti novembris üks ostu-müügitehingut uue korteriga, müüdud uue korteri keskmine hind oli 2881 €/m². Möödunud kuul tehti kaks tehingut, keskmine hind oli 2645 €/m2. 2023. aastal müüdi kokku 6 uut korterit, keskmise hinnaga 1835 €/m2. Aasta varem ei tehtud uute korteritega mitte ühtegi tehingut. 2021. aastal müüdi kokku 13 uut korterit, keskmise hinnaga 1692 €/m2, mida on 3 korterit vähem kui 2020. aastal.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Eesti Pank: Euroopa Keskpanga pressiteade: rahapoliitilised otsused

Eesti PankEKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Eeskätt otsus langetada hoiustamise püsivõimaluse intressimäära põhineb ajakohastatud hinnangul inflatsiooniväljavaatele, alusinflatsiooni dünaamikale ja rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. Hoiustamise püsivõimaluse intressimäär on instrument, mille kaudu nõukogu juhib rahapoliitika kurssi.

Inflatsiooni aeglustumine kulgeb ootuspäraselt. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks keskmine koguinflatsioon olema 2024. aastal 2,4%, 2025. aastal 2,1% ja 2026. aastal 1,9%. 2027. aastal peaks koguinflatsioon ELi heitkogustega kauplemise ajakohastatud süsteemi käivitamise mõjul kiirenema 2,1%ni. Energia ja toiduainete komponenti välja jättes on inflatsioon 2024. aastal tõenäoliselt keskmiselt 2,9%, 2025. aastal 2,3% ning nii 2026. kui ka 2027. aastal 1,9%.

Enamik alusinflatsiooni näitajaid lubab arvata, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult EKP nõukogu poolt keskpika aja eesmärgiks seatud 2% taseme lähedal. Euroala inflatsioon on aeglustunud, kuid püsib endiselt kiire. Selle peamiseks põhjuseks on asjaolu, et teatud sektorites palgad ja hinnad veel kohanevad (seda märkimisväärse hilinemisega) inflatsiooni varasema järsu kiirenemisega.

Rahastamistingimused leevenevad, kuna EKP nõukogu hiljutised intressimäärakärped muudavad uute laenude võtmise vähehaaval odavamaks nii ettevõtetele kui ka kodumajapidamistele. Need püsivad aga siiski ranged, sest rahapoliitika on endiselt piirav ja varasemate intressimääratõusude mõju kandub jätkuvalt üle laenumahu jäägile.

Septembri ettevaatega võrreldes prognoositakse nüüd majanduse aeglasemat taastumist. Ehkki majanduskasv 2024. aasta kolmandas kvartalis kiirenes, osutavad uuringunäitajad kasvu aeglustumisele neljandas kvartalis. Ekspertide prognoosi kohaselt peaks majandus kasvama 2024. aastal 0,7%, 2025. aastal 1,1%, 2026. aastal 1,4% ja 2027. aastal 1,3%. Eeldatav taastumine sõltub peamiselt reaalsete sissetulekute kasvust, mis peaks ergutama kodumajapidamiste tarbimist, ning ettevõtlusinvesteeringute elavnemisest. Piirava rahapoliitika mõju järkjärguline taandumine peaks aja jooksul toetama sisenõudluse hoogustumist.

EKP nõukogu on kindlalt otsustanud tagada, et inflatsioon stabiliseerub jätkusuutlikult keskpika aja eesmärgi ehk 2% tasemel. Otsused rahapoliitika asjakohase kursi kohta on andmepõhised ja teeme neid igal istungil lähtuvalt olukorrast. Eelkõige sõltuvad intressimääraotsused jätkuvalt EKP nõukogu hinnangust inflatsiooniväljavaatele laekuvate majandus- ja finantsandmete kontekstis, alusinflatsiooni dünaamikale ning rahapoliitika mõju ülekandumise tõhususele. EKP nõukogu ei võta endale baasintressimäärade arenguga seoses konkreetseid kohustusi.

EKP baasintressimäärad

EKP nõukogu otsustas täna alandada kolme EKP baasintressimäära 25 baaspunkti võrra. Nõukogu otsustas kehtestada alates 18. detsembrist 2024 hoiustamise püsivõimaluse intressimäärana 3,00%, põhiliste refinantseerimisoperatsioonide intressimäärana 3,15% ja laenamise püsivõimaluse intressimäärana 3,40%.

Varaostukava (APP) ja pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorraline varaostukava (PEPP)
Varaostukava portfelli maht väheneb mõõdukas ja prognoositavas tempos, kuna eurosüsteem ei reinvesteeri enam aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid põhiosa tagasimakseid.

Eurosüsteem ei reinvesteeri enam ka erakorralise varaostukava raames ostetud aegumistähtajani jõudnud väärtpaberitelt laekuvaid kõiki põhiosa tagasimakseid ning seega väheneb PEPPi portfelli maht keskmiselt 7,5 miljardi euro võrra kuus. EKP lõpetab PEPPi raames tehtavad reinvesteeringud 2024. aasta lõpus.

Refinantseerimisoperatsioonid

Pangad maksavad käesoleval kuul tagasi suunatud pikemaajaliste refinantseerimisoperatsioonide kaudu laenatud ülejäänud summad ning sellega jõuab lõpule asjaomane osa bilansi normaliseerimise protsessist.

***

EKP nõukogu on valmis kõiki enda pädevusse kuuluvaid rahapoliitilisi instrumente kohandama, et tagada keskpikas perspektiivis inflatsiooni jätkusuutlik stabiliseerumine 2% tasemel ja säilitada rahapoliitika ülekandemehhanismi sujuv toimimine. Ühtlasi on loodud rahapoliitika ülekandemehhanismi kaitse instrument (TPI), et ohjeldada põhjendamatut korrapäratut turudünaamikat, mis kujutab endast tõsist ohtu rahapoliitika mõju ülekandumisele kogu euroalal. See instrument võimaldab EKP nõukogul oma hinnastabiilsuse tagamise eesmärki tõhusamalt täita.

Kinnisvarakool & koolitus: Pärimine – mida peab teadma pärimismenetlusest - Evi Hindpere

Mainor Ülemiste AS viis lõpule kinnistu müügi Ericsson Eesti ASile

12. detsembril sõlmisid Mainor Ülemiste ja Ericsson Eesti AS asjaõiguslepingu kinnistu omandamiseks Ülemiste Citys, kuhu Ericsson Eesti AS plaanis ehitada targa tootmise ja tehnoloogiakeskuse.

Mainor Ülemiste AS on Mainor AS-i tütarettevõte, mille põhitegevus on Baltimaade suurima ärilinnaku Ülemiste City arendamine. Linnaku 30-l hektaril on välja ehitatud 185 000 ruutmeetrit üüritavat büroopinda. Ülemiste City on koduks ligi 400-le ettevõttele ning töö-, õpi- ja elukeskkond 18 000-le inimesele.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Maksu- ja Tolliamet: MTA on sügistalvel kontrollinud üle 200 ehitusvaldkonna tööandja

Oktoobris lubas Maksu- ja Tolliamet (MTA) suurendada ehituse töövõtuahelate kontrolli. Seni kontrollitud enam kui 200 tööandja juures on üle Eesti tuvastatud kümneid rikkumisi.

Ehitusettevõtetele on aasta aega kehtinud kohustus registreerida MTA e-teenuste keskkonnas suuremad ehitusobjektid, töövõtuahelad ning objektidele lubatud töötajad. Kohustuse täitmine aitab hoida ehitussektoris ausat konkurentsi, vältida rikkumisi ning vähendada maksuauku.

MTA maksuauditi osakonna juhi Lia Parve sõnul on kontrollide käigus üle Eesti ilmnenud mitmesuguseid probleeme. Kõige sagedasem probleem on olukord, kus töötajad on küll objektil, ent töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteemi (TTKI) sellest jälge ei jää.

„Mõnikord seisneb probleem selles, et osa töötajaid sisenevad objektidele kohtadest, kus seda ei registreerita. Samuti on objekte, kus registreerimissüsteem asub eemal, mitte objekti väravas ja seepärast pole kõik töötajad end registreerimas käinud,“ rääkis MTA maksuauditi osakonna juht Lia Parve.

Mõningaid puudusi on olnud ka ehitusettevõtjate õigel ajal tegemata jäänud sammude tõttu. „Kontrollide käigus on ilmnenud olukordi, kus töötajatele pole väljastatud kaarte, millega end objektile registreerida. Samuti on tulnud ette, et infosüsteemis registreeritud töövõtuahelad on puudulikud ehk kõiki alltöövõtjaid ei ole sinna kantud. Isegi kui ehitajad objektile minnes oma kaardi süsteemis registreerivad, siis korrektseid andmeid MTA infosüsteemi sellisel juhul ei jookse,“ tähendas MTA maksuauditi osakonna juht Lia Parve. Ta lisas, et nendes olukordades juhendab MTA ehitusettevõtjaid lähemalt, kuidas töövõtuahelaid korrektselt süsteemi kanda.

  • Tallinnas ja Harjumaal on MTA seni kontrollinud 235 töötaja kandeid 98 tööandja juures. Neist 7 tööandja juures olid registreerimata 9 töötajat.
  • Lääne- ja Ida-Virumaal on seni kontrollitud 153 töötaja kandeid 58 tööandja juures. Neist 3 tööandja juures olid jäänud registreerimata 4 töötajat.
  • Raplamaal tehtud kontrollides olid 3 tööandja juures jäänud registreerimata 4 töötajat.
  • Tartumaal on seni kontrollitud 182 töötaja kannet 88 tööandja juures. Nende seas oli registreerimata jäänud 5 töötajat.
  • Pärnumaal on kontrollitud 60 töötaja kannet 27 tööandja juures.
  • Viljandimaal on kontrollitud 144 töötaja kannet 60 tööandja juures, neis on registreerimata jäänud 4 töötajat.

MTA tulumaksu osakonna juht Madis Laas juhtis tähelepanu, et ehitusplatsidel tohivad tegutseda ainult nõuetekohaselt tööle vormistatud inimesed, kellest peatöövõtjal ja riigil on selge ülevaade ning kellele makstakse ausat töötasu. „1. oktoobrist 2023 tuleb töövõtuahelaid, ehitustöid ja -objekte uues infosüsteemis registreerida kõikide ehituste kohta, kus tööd kestavad üle 30 tööpäeva ja mingil ajahetkel on korraga tööl vähemalt 20 inimest. Kohustus kehtib ka juhul, kui ehitusobjekti või -töö üldmaht on rohkem kui 500 tööpäeva,“ selgitas MTA tulumaksu osakonna juht.

Maksu- ja Tolliamet paneb ehitusvaldkonna ettevõtjatele südamele hoolitseda, et kõik maksukorralduse seaduses kirjeldatud kohustused oleksid korrektselt täidetud. „Probleemsete objektide tuvastamise võimaluste arendamine on meie pidev töö. Selleks, et ehitussektori maksukuulekusele kaasa aidata, oleme planeerimas ka järgmisi tegevusi,“ kinnitas MTA tulumaksu osakonna juht Madis Laas. Suuremate ehitusobjektide, töövõtuahelate ja objektidele lubatud töötajate registreerimist puudutavate kohustustega saab tutvuda Maksu- ja Tolliameti kodulehel. Sealt leiab ka juhised ühtsete kiipkaartide tellimiseks.

Milleks on töövõtuahela ja töötamise kestuse infosüsteem kasulik?

  • Aitab tagada ehitussektori ettevõtjate jaoks ausat konkurentsi ja võrdseid tingimusi.
  • Aitab vähendada ümbrikupalga maksmist ja käibemaksupettusi.
  • Parandab ehitustöötajate võimalusi oma õiguste kaitsmisel. Vähenevad vaidlused tööaja kestuse üle.
  • Suurendab ehitussektori läbipaistvust ja võimaldab tõhusamat järelevalvet.
Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Raid & Ko: see talv on parim aeg kodu ostmiseks

Elamispindade turul tasub kinnisvara ostuotsused langetada käesoleva talve jooksul. Elamispindade turg on põhjast läbi käimas ja ostuotsuste edasilükkajad peavad tulevikus leppima kallima hinnasildiga. Turusentimendi positiivsemaks pöördumisest annavad märku eelkõige euribor ja laenude riskimarginaal, mis mõlemad on allapoole tulnud, ning viimased viis kuud kõrgel püsinud tehingute arv.

Ostjad on turul tagasi

Alates 2024. a juulist on Tallinna korteritehingute arv püsinud kõrgel tasemel. See näitab, et varasemalt ostuotsust edasilükanud koduostjad on tulnud kinnisvaraturule tagasi tehinguid tegema. Enamasti liigub elamispindade hind samas suunas tehingute arvuga, kuid mõninga viivitusega.

Kinnisvaraostjate tehingute tegemise valmidust on toetanud allapoole tulnud euribor ja laenude riskimarginaal. Kõigele lisaks on pangad omavahel väga tõsiselt konkureerimas ja kliente üksteiselt üle löömas. Ükski kinnisvaratehing ei jää sõlmimata põhjusel, et ostja laenu ei saa.

Üüriinvestorid on veel ootel

Tänasest päevast kaugemale vaadates võib loota, et ühel hetkel taastub üüriinvestorite huvi turu vastu. Tänane investeering üürikorteri ostu ei ole tootluse vaatest liiga atraktiivne. Üüripakkumiste turule tulemise mahu vähenemine aitab üürihindadel ülespoole liikuda. See paneb uuel aastal väikeinvestoreid rohkem üürituru suunas piiluma.

Lootused Ukraina sõja lõppemise osas võivad Eesti kinnisvaraturu peapeale pöörata. Kui algab Ukraina uuesti ülesehitamine, ajab see ehitusmaterjalide ja -teenuse hinnad lakke. Ehituse kallinemine kergitab paratamatusena siinse kinnisvara hinda.

Tark koduostja teeb tehingu sel talvel

Koduostjatel tasub olla tark. Kui koduostu idee on päevakorras, tasub tehing teha käesoleva talve jooksul. Pakkumiste maht on suur ehk koduostjate valikuvõimalus on lai nii uute kui järelturukorterite osas. See teeb kõiki vajadusi rahuldava kinnisvaraobjekti leidmise lihtsaks.

Elamispindade hinnatase toetab ostjaid. Hinnatasemed on juba aasta-poolteist liikunud horisontaalsuunas. See annab kinnitust, et ostu soodsamaks tegeva intressimäära languse tingimustes ei ole hindade allapoole liikumine kuigi tõenäoline stsenaarium. Üldine hinnatase küll püsib, kuid kinnisvaramüüjalt mõninga hinnalangetuse väljakauplemine on pigem reegel kui erand.

Kinnisvaraturg on käinud läbi tõusu ja mõõna. Juba aasta-poolteist on elamispindade turg olnud paigal. Nüüdseks on tunneli lõpus mitmeid valgusevihke, mis lubavad, et olukord hakkab ääriveeri paremuse suunas liikuma. Küll ei maksa oodata kiireid muutuseid, ammugi suurt hinnatõusu. Allapoole liikuv intressimäär, soodne ja püsiv hinnatase ning lai valikuvõimalus on tugevad tegurid, mis võiksid ratsionaalse koduostja sel talvel tehingut tegema kutsuda.

Andree Raid
Raid & Ko OÜ juhatuse liige
+372 502 3300
andree@raid.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada