Täna avaldas Statistikaamet III kvartali palgaandmed: üldist majandusseisu arvestades on palgakasv jätkuvalt kõrge, nominaalselt kasvasid palgad aasta võrdluses 8,1%. Hea uudis on, et inimeste sissetulekud kasvavad ja see aitab hoida teenitud palga ostujõudu, sest hinnad kasvavad ju samuti.
Tööandja vaates pilt nii roosiline ei ole. Natuke imestust tekitab tõsiasi, et avaliku sektori palgad kasvavad jätkuvalt kiiremini kui erasektori palgad. Näiteks kasvas avaliku halduse palk 7,8%, hariduses 9,6% ja tervishoius 10,5%, Teisalt me räägime sellest, et avaliku sektori kulusid tuleb vähendada ning et eelarve ei ole tasakaalus! Avalikus halduses oli kolmandas kvartalis keskmine palk näiteks 2485 ja tervishoius 2727 eurot. Erasektori palatõus jäi mitu protsendipunkti madalamaks, metalltoodete tootmises 5,3%, elektriseadmete tootmises 5,4%, mööblitootmises 6,8% ning toiduainete tootmises samuti 6,8%.
Palgakasv tähendab ka seda, et kasvanud nominaalpalgad suurendavad nõudlust ning seega jätkub surve hindade kasvule, mida järgmise aasta alguses toetab ka „omalt poolt“ valitsus maksutõusudega. Tööjõu kallinemine tähendab omakorda, et majanduse üldine konkurentsivõime langeb ning meil on järjest keerulisem oma kaupu müüa välismaale. Hea näide on puitmajade müük Rootsis, kus lisaks kallinenud tööjõu kuludele mõjutas turu ära kukkumist ka Rootsi krooni nõrgenemine ning Rootsi kinnisvarasektori madalseis. Kokkuvõttes kaotasime olulise tulu meie majatootjatele.
Keskmise palga regionaalsed erinevused on jätkuvalt väga suured: näiteks Valgamaal 1452 eurot ja Tallinnas 2307 eurot, mis teeb Valgamaa töötajale vaid 63% pealinna palgast. Teadlased on korduvalt teinud ettepaneku, et taotleme regionaalpoliitika toetuste suurendamiseks NUTS2 erisust Eestile, kuid seni on need jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.
Kolmandas kvartalis kiirenes palgakasv 8,1%ni ja keskmise palga ostujõud kasvas edasi. Tugevam palgakasv ilmnes neilgi tegevusaladel, mida majandussurutis kõige rohkem mõjutas, näiteks ehituses ja töötlevas tööstuses. Palgakasvu kiirenemine jääb tõenäoliselt ajutiseks, sest tööturul on endiselt vaba tööjõudu ja on oodata, et järgmisel aastal kasvavad avaliku sektori palgad aeglasemalt. Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi on tööpuudus aasta algusega võrreldes kahanenud ja hõive kasvanud, kuid registriandmed töölepingute ja palgatulu saajate arvu kasvu siiski veel ei näita. Majanduskasvu taastudes suudavad tööandjad esialgu tootmist suurendada ilma uusi töötajaid värbamata, mistõttu kulub aega, enne kui töötus märgatavalt väheneb.
Intressimäärade langus toob korteriturule rohkem ostjaid
Koolitus “
Kinnisvaraettevõte Metro rajab Kadrioru äärele, Lauluväljaku lähistele, avarate terrassidega viiekorruselise Oru maja. Hoone ehitaja on Grand Ehitus ja töödega alustatakse juba selle aasta detsembris. Oru Maja valmib 2026. aasta teises kvartalis.
Luminori tellitud ja Norstati läbiviidud ülebaltilise uuringu kohaselt soovib 55% koduostu plaaniga Eesti inimestest, et nende igakuine laenumakse ei ületaks 600 euro piiri. Ühtlasi selgub, et inimesed on valmis kodulaenumakseteks eraldama igakuiselt oluliselt rohkem raha kui üürile.
Kolmapäeval toimunud Maa-ameti visioonikonverentsil „Maa- ja Ruumiamet majanduse toetajana“ oli fookuses maa ja ruumi mõju majandusele. Arutleti, kuidas kiirendada planeeringuid ja olla riigina investorile parem partner.
Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.
Tallinna 2025. aasta eelarve keskendub linnaplaneerimises 15 minuti linna põhimõtetele ning teenuste ruumilise paiknemise analüüsile. See võimaldab tõhusamalt kavandada näiteks uusi lasteaedu, koole või ka eakatele suunatud teenuseid, parandades nende kättesaadavust ja vastavust kogukondade vajadustele.
Fotol Tallinna teenuste ligipääsetavuse analüüsi kuvatõmmis.
Mis toimub Tallinna uute korterite turul? Kas pakkumiste arv liigub üles või alla? Kas pakkumiste arvu võib pidada suureks või väga suureks? Kas müük on väga madalalt tasemelt lõpuks ometi pisutki ülespoole liikunud? Kas hinnad seisavad endiselt paigal või on mingis suunas liikuma hakanud? Kes on olulisemad turuosalised ja kuidas neil läheb?
