Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika
Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes
Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
 

Bigbank: Palgakasv oli kolmandas kvartalis jätkuvalt kõrge – see on nii hea kui halb uudis korraga

BigbankTäna avaldas Statistikaamet III kvartali palgaandmed: üldist majandusseisu arvestades on palgakasv jätkuvalt kõrge, nominaalselt kasvasid palgad aasta võrdluses 8,1%. Hea uudis on, et inimeste sissetulekud kasvavad ja see aitab hoida teenitud palga ostujõudu, sest hinnad kasvavad ju samuti.

Tööandja vaates pilt nii roosiline ei ole. Natuke imestust tekitab tõsiasi, et avaliku sektori palgad kasvavad jätkuvalt kiiremini kui erasektori palgad. Näiteks kasvas avaliku halduse palk 7,8%, hariduses 9,6% ja tervishoius 10,5%, Teisalt me räägime sellest, et avaliku sektori kulusid tuleb vähendada ning et eelarve ei ole tasakaalus! Avalikus halduses oli kolmandas kvartalis keskmine palk näiteks 2485 ja tervishoius 2727 eurot. Erasektori palatõus jäi mitu protsendipunkti madalamaks, metalltoodete tootmises 5,3%, elektriseadmete tootmises 5,4%, mööblitootmises 6,8% ning toiduainete tootmises samuti 6,8%.

Palgakasv tähendab ka seda, et kasvanud nominaalpalgad suurendavad nõudlust ning seega jätkub surve hindade kasvule, mida järgmise aasta alguses toetab ka „omalt poolt“ valitsus maksutõusudega. Tööjõu kallinemine tähendab omakorda, et majanduse üldine konkurentsivõime langeb ning meil on järjest keerulisem oma kaupu müüa välismaale. Hea näide on puitmajade müük Rootsis, kus lisaks kallinenud tööjõu kuludele mõjutas turu ära kukkumist ka Rootsi krooni nõrgenemine ning Rootsi kinnisvarasektori madalseis. Kokkuvõttes kaotasime olulise tulu meie majatootjatele.

Keskmise palga regionaalsed erinevused on jätkuvalt väga suured: näiteks Valgamaal 1452 eurot ja Tallinnas 2307 eurot, mis teeb Valgamaa töötajale vaid 63% pealinna palgast. Teadlased on korduvalt teinud ettepaneku, et taotleme regionaalpoliitika toetuste suurendamiseks NUTS2 erisust Eestile, kuid seni on need jäänud hüüdjaks hääleks kõrbes.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Eesti Pank: Tööturu seis paranes veidi

Eesti PankKolmandas kvartalis kiirenes palgakasv 8,1%ni ja keskmise palga ostujõud kasvas edasi. Tugevam palgakasv ilmnes neilgi tegevusaladel, mida majandussurutis kõige rohkem mõjutas, näiteks ehituses ja töötlevas tööstuses. Palgakasvu kiirenemine jääb tõenäoliselt ajutiseks, sest tööturul on endiselt vaba tööjõudu ja on oodata, et järgmisel aastal kasvavad avaliku sektori palgad aeglasemalt. Statistikaameti tööjõu-uuringu järgi on tööpuudus aasta algusega võrreldes kahanenud ja hõive kasvanud, kuid registriandmed töölepingute ja palgatulu saajate arvu kasvu siiski veel ei näita. Majanduskasvu taastudes suudavad tööandjad esialgu tootmist suurendada ilma uusi töötajaid värbamata, mistõttu kulub aega, enne kui töötus märgatavalt väheneb.

Kuigi majanduskeskkond oli endiselt nõrk, kiirenes palgakasv kolmandas kvartalis 8,1%ni – teises kvartalis oli see 7,2%. Palgakasv hoogustus riigi haldusalas ja välismaiste omanikega eraettevõtetes. Avalikus sektoris kiirenes keskmise palga kasv avalikus halduses, kus see jäi siiski majanduse keskmisele alla, ja hariduses. Erasektori tegevusaladest kiirenes palgakasv töötlevas tööstuses, veonduses ja laonduses ning ehituses ehk tegevusaladel, mida möödunud kahe aasta majandussurutis kõige enam mõjutas. Samadel tegevusaladel ei kahane ka hõive enam nii kiiresti kui varem. Koos tugevama palgakasvuga viitab see, et tööjõunõudlus stabiliseerub. Palgakasv aeglustus aga kaubandussektoris, kus maksu- ja tolliameti andmetel palgatulu saajate arv kahaneb.

Tööpuudus ulatus kolmandas kvartalis 7,4%ni ja on alates aasta algusest kahanenud. Selle taga on suurem hõivatute, sealhulgas palgatöötajate arv. Ka registreeritud töötute arv väheneb töötukassa andmetel tasapisi ning sügis pole seni suuremal arvul koondamisi kaasa toonud. Siiski näitavad registriandmed aasta arvestuses veel deklareeritud palgatulu saajate arvu ja töölepingute arvu kahanemist, mis tähendab, et tööjõunõudlus on küll hakanud aeglasemalt vähenema, kuid uut kasvu veel selgelt näha pole.

Tänu majanduslanguse pidurdumisele on tööturu näitajad selle aasta jooksul stabiilsemaks muutunud. Majanduskasvu taastudes on siiski tõenäoline, et esialgu saavad tööandjad toodangumahtu suurendada ilma samaväärsel määral töötajaid juurde värbamata, sest languse ajal kärbiti töökohti vähem kui varasemates kriisides. See tähendaks, et töötuse märkimisväärne vähenemine võtaks aega. Palgakasv kiirenes kolmandas kvartalis tõenäoliselt ajutiselt, sest tööturul on endiselt vaba tööjõudu. Lisaks on järgmisel aastal oodata, et avaliku sektori tegevusalade palgad kasvavad aeglasemalt ning ka miinimumpalk suureneb järgmisel aastal 8% ehk vähem kui sel aastal, kui see tõusis 13,1%. Kui palgakasv peaks aga püsivalt kiiremaks jäämagi, võib see viidata struktuursetele probleemidele tööturul – tööotsijate ja vabade töökohtade kehvemale sobitumisele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Swedbank: Balti riikide pealinnade eluaseme taskukohasuse analüüs

SwedbankIntressimäärade langus toob korteriturule rohkem ostjaid

Nõudlus Tallinna korteriturul näitas kolmandas kvartalis paranemise märke. Korterid olid aastatagusega võrreldes juba veidi taskukohasemad, kuna intressimäärad langesid ja korterite hinna-palga suhe paranes. Langevad intressimäärad toetavad eluaseme taskukohasuse ja nõudluse jätkuvat paranemist.

Koduostjad otsivad uusarendustele alternatiivi järelturult

Tehingute arv Tallinna järelturu korteritega oli kolmandas kvartalis nii aastataguse sama aja kui ka selle aasta esimese ja teise kvartaliga võrreldes suurem. Uusarenduste turg oli aga endiselt madalseisus – broneeringuid oli vähem kui selle aasta esimeses ja teises kvartalis, kuid mõnevõrra rohkem kui aasta tagasi. Uusarenduste osakaal kõikides tehingutes püsis viimase kümne aasta madalaimal tasemel. Kui aastatel 2016–2019 ja 2022–2023 moodustasid tehingud uusarendustega Tallinnas keskmiselt veerandi, siis kolmandas kvartalis oli neid vaid 12% kõigist tehingutest.

Uusarenduste kõrge hinnatase on pannud koduostjad järelturult alternatiive otsima. Detailsem statistika näitab, et tehingute osakaal võrdlemisi uute ja kallimate järelturu korteritega oli kolmandas kvartalis eelneva kahe aasta keskmisega võrreldes suurem. See omakorda mõjutas ka järelturu korterite hinnatõusu, mis oli kolmandas kvartalis 2,6% võrreldes aastatagusega. Uusarenduste keskmine pakkumishind arendajate kodulehe statistika põhjal oli kolmandas kvartalis aastatagusest 3,7% kõrgem. Maa-ameti tehingustatistika viitab aga sellele, et arendajad on teinud mõningaid hinnasoodustusi, mistõttu keskmiselt olid uusarendused kolmandas kvartalis 1,6% aastatagusest soodsamad.

Langevad intressimäärad toetavad korterite taskukohasust

Kolmandas kvartalis sai Tallinnas elav pere keskmiselt* lubada endale järelturul kuni 60-ruutmeetrise korteri. Taskukohasuse põhi jäi eelmise aasta kolmandasse kvartalisse, kui keskmiselt oli järelturul võimalik osta kuni 54-ruutmeetrine korter. Peamiselt toetab korterite taskukohasuse paranemist intressimäära langus, kuid ka korterite hinna ja palga suhe on järk-järgult paranenud.

Maa-ameti tehingustatistika põhjal sai pere keskmiselt endale kolmandas kvartalis lubada kuni 40-ruutmeetrise korteri uusarenduses. Kuna uute korterite lisandumine statistikasse sõltub uusarenduse valmimisest ning suurem osa tehingutest kajastub viitajaga, annab ajakohase ülevaate arendajate kodulehe statistika. Arendajate pakkumishinda arvestades oli Tallinna perel kolmandas kvartalis keskmiselt võimalik soetada ligi 35-ruutmeetrine korter uusarenduses, aasta tagasi samal ajal 32-ruutmeetrine. See näitab, et korteri ost uusarenduses on jätkuvalt pigem kõrgema sissetulekuga majapidamiste eelis.

Tallinna järelturg on Vilniusega võrreldes taskukohasem

Vilniuses oli kolmandas kvartalis perele keskmiselt kättesaadav ligi 54-ruutmeetrine korter järelturul ning Leedu Maa-ameti hinnastatistika põhjal kuni 47-ruutmeetrine korter uusarenduses.

Kuigi Riias hästi võrreldavad andmed puuduvad, on seal olukord järelturu korterite kättesaadavusega tervikuna parem kui Tallinnas ja Vilniuses. Läti Maa-ameti hinnastatistikale tuginedes oli Riia uusarenduses perele keskmiselt kättesaadav 42-ruutmeetrine korter.

Mida toob 2025. aasta korteriturule?

Intressimäärad jätkavad järgmisel aastal langust. Swedbanki prognoosi järgi langetab Euroopa Keskpank hoiustamise püsivõimaluse intressimäära igal järgneval istungil 25 baaspunkti võrra, millega see jõuab praeguselt 3,25 protsendilt järgmise aasta septembriks 1,75 protsendini. Koos keskpanga intressimääraga liigub allapoole ka laenulepingute aluseks olev euribor.

Tööturg on majanduslanguse aastatele üsna hästi vastu pidanud. Töötuse määr on küll sel aastal tõusnud, kuid koos üldise majanduskeskkonna paranemisega hakkab see tasapisi vähenema. Keskmine brutopalk jätkab kasvu, kuid mõnevõrra aeglasemas tempos. Tulumaksu tõus koos inflatsiooni kiirenemisega aga viivad järgmisel aastal netopalga reaalarvestuses langusesse. Seega toetab korterite taskukohasuse ja nõudluse paranemist järgmisel aastal peamiselt intressimäärade langus. Vaatamata nõudluse positiivsemale väljavaatele, toimub paranemine järk-järgult, kuna reaalne netopalk langeb ning majapidamiste kindlustunne tuleviku suhtes on veel nõrk.

Pakkumine on eluasemeturul viimasel paaril aastal kasvanud ning korterite valik on praegu lai. Nõudluse paranemine tähendab, et korterite müügiperiood hakkab lühenema ning koduostjate läbirääkimisjõud hinna üle hakkab järk-järgult kahanema.

* Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse arvutuse aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55-ruutmeetrist korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

03.12.2024 toimub koolitus “Kinnisvara hindamise ABC”

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub Kinnisvarakoolis 03.12.2024. Kutseline hindaja Andres Teder selgitab koolitusel põhilisi aspekte kinnisvara hindamisest, selle eesmärkidest ja hindamise protsessist.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on mõeldud:

  • kõikidele kinnisvaraspetsialistidele, kes soovivad paremini mõista, kuidas kujuneb kinnisvara väärtus;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad mõista kinnisvara hindamisakte;
  • kinnisvaraarendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust mõjutavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kellel on huvi väärtuse kujunemise mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvara hindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kellel on huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 03.12.2024 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Secure Your Spot at the Nordic Real Estate Forum 2025 – Early Bird Discount!

We are excited to invite you to the Nordic Real Estate Forum 2025 – the premier gathering for real estate leaders across the Nordics and Baltics!

Mark your calendar for March 20, 2025, at Tallinn Creative Hub in Estonia or join us online from anywhere in the world.

✨ SAVE THE DATE and unlock exclusive savings! ✨

Register today to take advantage of our Early Bird discount, available until December 1, 2024. Simply visit www.nordicreforum.com to secure your ticket.

Curious about what’s in store? Check out our teaser video and get a glimpse of the upcoming.

For the past 22 years, the Nordic Real Estate Forum has been the oldest and largest real estate event in the Baltics, uniting industry leaders, visionaries, and decision-makers to shape the future of real estate.

Our goal is to establish NREF as the leading forum in the Nordic and Baltic regions.

The forum will also be broadcasted online for those not able to travel to Tallinn. Just select your preferred ticket type while registering.

At this point we are thrilled to introduce the main speakers. Stay tuned as we unveil the full agenda in January 2025:

  • Petra Scharin, CEO of Newsec & Board Member at Niam and Newsec
  • Andres Sevtsuk, Associate Professor of Urban Science and Planning, MIT, United States
  • Göran Råckle, Head of Group Real Estate Analysis, Swedbank AB

The main topic of NREF 2025: New Normal in Real Estate.

You are welcome to tune in on the discussion panels of investments, macroeconomics, commercial, development, retail, urban planning, PropTech, hospitality and ESG in real estate.

This is a day filled with knowledge, inspiration, and meaningful connections, capped off with a cocktail reception to wrap up the event.

Partners of the NREF 2025 are: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, Baltic Horizon Fund, SIRIN Development, UAB, Law Firm Glimstedt and EuroPark.

In case of any questions, kindly contact us at info@nordicreforum.com.

We can’t wait to welcome you to NREF 2025 for a day of insights, networking, and inspiration!

With the best wishes,
Meelis Kopli
CEO of Corpore Conferences

On behalf of the Nordic Real Estate Forum organisers:
The Association of Real Estate Companies of Estonia, The Estonian Association of Appraisers, The Estonian Chamber of Real Estate Brokers and Corpore Conferences.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Statistika: Eesti keskmise palga eest saab 0,76 ruutmeetrit keskmise hinnaga korterit

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Maa-ameti andmetel oli Eesti 2024 III kvartali keskmine korteritehingu hind 2029 €/m². Arvestusliku keskmise netopalga eest sai osta 0,76 m² keskmise hinnaga korterit.

Keskmise palga ostujõud korteri ruutmeetrites on kallima korterihinnaga piirkondades. Harju maakonnas sai keskmise palga eest soetada ainult 0,61 m² korteri pinda. Tartu maakonnas oli võimalik keskmise palga eest saada 0,68 m² korterit.

Kõige soodsama hinnaga on korterid Ida-Virumaal ja Valgamaal, kus keskmise palga eest on võimalik osta 3,30 ja 2,79 m² keskmise hinnaga korterit.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kadrioru servale kerkib 2026. aastal avarate terrassidega Oru Maja

Kinnisvaraettevõte Metro rajab Kadrioru äärele, Lauluväljaku lähistele, avarate terrassidega viiekorruselise Oru maja. Hoone ehitaja on Grand Ehitus ja töödega alustatakse juba selle aasta detsembris. Oru Maja valmib 2026. aasta teises kvartalis.

Narva maantee 120 aadressile kerkiv viiekorruseline Oru Maja pakub läbimõeldud planeeringuga külaliskortereid ning büroo- ja äripindu. A-energiaklassi ja kaasaegsete kütte- ning jahutuslahendustega hoone esimestel korrustel on maani Prantsuse rõdudega aknad ning viimasel korrusel avarad terrassid vaatega Tallinna lahele, Lauluväljakule ja Kadrioru pargile. Hoone arhitektuur on inspireeritud piirkonna rohelusest, merest ja paeklindist ning ehituslahenduses kasutatakse kestlikke materjale nagu klaas, termopuit ja tellis.

Moodsa ja kestliku elukeskkonna loomisele keskendunud kinnisvaraettevõtte Metro (Metro Capital OÜ) tegevjuhi Ain Kivisaare sõnul sõlmiti Oru Maja rajamiseks äsja ehitusleping kogenud ja kvaliteetsete rajatiste ehitamise poolest tuntud Grand Ehitusega. „Alustame hoone ehitustöödega veel selle aasta numbri sees ja maja valmib 2026. aasta teises kvartalis.“

Kivisaar lisas, et kinnisvaraturu seis annab kindlust arendusprojektiga edasi liikumiseks. „Ehitushinnad on sektori madalseisust tulenevalt praegu veel suhteliselt soodsad. On vägagi tõenäoline, et mahtude kasvades hakkavad ehitushinnad kerkima ning sellele omakorda reageerivad kinnisvara müügihinnad.“ Ta selgitas, et ostjate kindlustunnet mõjutab ka järgmisesse aastasse plaanitav käibemaksutõus, mis peaks kinnisvarasse jõudma 2025. aasta teisel poolel. „Seetõttu näeb lähiajal tõenäoliselt aktiivsuse tõusu ja need, kel plaan ja võimalus, teevad ostuotsuse enne maksumuudatusi,“ tõdes Kivisaar.

Oru Maja ehitab Grand Ehitus, kes on rajanud mitmeid keerukaid ja silmapaistvaid ehitisi ning kellel on kogemus ka luksuslike elamute rajamisel. Omanikujärelevalvet pakub Telora-E AS, kes on üks juhtivaid oma ala eksperte Eestis. Arhitektuurilahenduse on loonud mainekas Eesti arhitektuuribüroo Arhitekt11.

Metro on juhtiv kinnisvaraettevõte, mis on pühendunud moodsa ja kestliku elukeskkonna loomisele, vastates tänapäeva inimeste vajadustele ning olles alati sammukese ajast ees. Eesmärk on kujundada tulevikku vaatavat linnaruumi, mis inspireerib ja pakub elanikele unikaalset kogemust. Metro portfooliosse kuuluvad Tallinnas Kiikri elamurajoon ja Tivoli kodud Kadriorus, Meerhofi Residents ja Meerhof 2.0 Pirita teel ning Toom-Kuninga 15 Uues Maailmas. Tulekul on Eedu haridus- ja ettevõtluslinnak EBSi juures ning Marienbergi asum praegusel Eesti Näituste messikeskuse alal.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Luminor: just see on piir, millest rohkem eestlane kodulaenu maksta ei taha

Luminor BankLuminori tellitud ja Norstati läbiviidud ülebaltilise uuringu kohaselt soovib 55% koduostu plaaniga Eesti inimestest, et nende igakuine laenumakse ei ületaks 600 euro piiri. Ühtlasi selgub, et inimesed on valmis kodulaenumakseteks eraldama igakuiselt oluliselt rohkem raha kui üürile.

Oma kodu ostmine on jätkuvalt paljudele eestlastele aktuaalne teema – tervelt viiendik inimestest märkis, et kaalub lähima kolme aasta jooksul uue kodu ostu. Kuna tihtipeale ostetakse uus eluase kodulaenuga, siis küsiti uuringus, kui palju ollakse valmis kodu eest igakuiselt tasuma. Mediaanvahemik, mida koduostu plaaniga Eesti inimesed sooviks igakuiselt kodulaenule eraldada on 401–600 eurot – nii märkis 30% vastajatest.

Neljandik uuringule vastanuist märkis, et nad ei suudaks igakuiselt laenumakseks tasuda rohkem kui 400 eurot. Teisalt pea sama suur osakaal – kokku 23% vastanutest – oleks valmis igakuiselt laenumakseks tasuma lausa 600–1000 eurot. Iga kümnes lähiaastatel kodu osta plaaniv inimene on aga valmis igakuiselt tasuma suisa 1000 eurot või rohkemgi.

„Kodulaenu kuumakse määrab mõistagi eelkõige laenu suurus. Kui soovitakse teada, kui palju kodulaenu üldse on võimalik oma palga juures taotleda, siis lisaks kalkulaatoritele aitab ka nn rusikareegel, mille järgi võiks uue kodu maksumus võrduda maksimaalselt inimese viie aasta netosissetulekuga,“ ütles Luminori Baltikumi eraisikute panganduse juht Tanel Rebane.

„Näiteks, kui inimese igakuine netopalk on 2000 eurot, siis n-ö viie aasta rusikareegel annaks soovituslikuks laenumahuks 120 000 eurot. Ostes sellise hinnaga uue kodu 15%-se sissemaksega, teeks see praeguse seisuga igakuiseks laenumakseks laias laastus 500 eurot,“ tõi Rebane näite. Uuringust ilmnes hästi, et inimesed valdavalt seda rusikareeglit ka järgivad, sest just 2001–2500 eurot teenivate inimeste eelistatuim kodulaenumakse jäi vahemikku 401–600 eurot.

Luminori tellitud uuringus küsiti ka üürikodus elavatelt inimestelt infot nende kodukulude kohta. Rebase hinnangul näitab uuring selgelt, et Eesti inimesed on oma kodu usku ning seetõttu valmis ka laenumakseks tuntavalt rohkem raha panustama kui üürile. Kui ainult 10% üürnikest maksab elamise eest 600 eurot või enam, siis kodulaenumakseteks on üle 600 euro valmis tasuma ligi kolmandik vastanuist.

„Kuigi sissetulekud ajas kasvavad, tõusevad koos sellega ka hinnad. Eurostati andmetel on Eesti üürihinnad alates 2010. aastast kerkinud üle 200%, mis tähendab, et üürides maksad sama asja eest aja jooksul üha rohkem. Kodulaenu puhul võib euribori kõikumine küll laenumakset ajutiselt mõjutada, kuid pikas perspektiivis püsib see stabiilne, mistõttu üldjuhul laenumakse osakaal sissetulekust ajaga väheneb. Ja mis peamine – oma kodu on alati oma kodu,“ ütles Tanel Rebane.

Luminori tellitud Baltikumiülene uuring viidi läbi septembris. Norstat küsitles Eestis 1012, Lätis 1004 ja Leedus 1000 inimest vanuses 18–74 eluaastat.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Maa-amet: Maa-ameti visioonikonverents keskendus planeeringute kiirendamisele

Kolmapäeval toimunud Maa-ameti visioonikonverentsil „Maa- ja Ruumiamet majanduse toetajana“ oli fookuses maa ja ruumi mõju majandusele. Arutleti, kuidas kiirendada planeeringuid ja olla riigina investorile parem partner.

Seekordne konverents keskendus teemadele, mis on seotud maasuhete ja planeeringutega. Arutleti, milline on maasuhete roll ruumilise keskkonna arendamisel, kuidas kiirendada planeerimismenetlust ning kuidas ruumiloome, ruumiandmed ning ehitus võiks elavdada majandust.

Maa- ja ruumiplaneerimisega tegelevad struktuuriüksused on liitumas ühtseks tervikuks. Sel teisipäeval kiitis Riigikogu heaks Maa- ja Ruumiameti (MaRu) loomise, mis alustab tegevust 1. jaanuaril 2025. „MaRu eesmärk on kujuneda maa ja ruumiloome kompetentsikeskuseks Eestis. MaRu hakkab panustama kvaliteetsema ja tõhusama ruumiplaneerimise tagamisse, mille tulemusena paraneb meie kõigi elukeskkond ja kiireneb investeeringute elluviimine,“ sõnas uuest aastast tööd alustava MaRu peadirektor Kati Tamtik asutuse visiooni tutvustades.

„Minu suur ootus on, et MaRu aitaks oma tõhusamate protsesside ja valdkonna kompetentsiga kaasa planeerimisprotsessis tekkivate sisuliste ja juriidiliste küsimuste kiiremale lahendamisele. Tänu sellele saaks Eestisse kiiremini rajada näiteks uusi tööstusi ja tehaseid, mis omakorda hoogustaks majandust,“ ütles konverentsil majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits vaatas tagasi ameti 34 tegutsemisaastale ja soovis uuele ametile edu ning andis MaRu peadirektor Kati Tamtikule sümboolse teatepulgana üle Eesti kaardi paludes hoida Eesti maad oma südames.

„Planeerimisprotsessi kiirendamiseks püüame läbi mõelda, kuidas saaks edaspidi planeerimise menetluslikke toiminguid teha efektiivsemalt ja läbimõeldumalt. Vaatame üle, kas ja kus on menetluslikes etappides võimalust sammu kiirendamiseks. Samuti saame pakkuda vajadusel omavalitsustele koolitusi ja tuge protsessi tõhustamiseks. Usun, et MaRul kui uuel valdkonna kompetentsikeskusel saab olema selles nõustamises ja abistamises oluline roll,“ lisas minister Keldo. Konverentsil esinenud riigiasutuste esindajate poolt jäi kõlama sõnum, et riik on orienteeritud planeerimise ja planeeringute elluviimisega lahenduste leidmisele ja erinevate valdkondade integreerimisele, milleks MaRu loob head eeldused.

Oma ootuseid MaRu-le väljendasid kohalike omavalitsuste esindajatena Saaremaa vallavanem Mikk Tuisk ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd, kes mõlemad rõhutasid kohalike omavalitsuste huvi tootmist oma territooriumile meelitada ja ootust riigi poolt keskselt koordineerida planeeringute kiirendamist ja nõustamist.

Ettevõtjate ootusi andsid edasi Eften Capitali juhatuse esimees Viljar Arakas, Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja KEVILI nõukogu esimees Andres Oopkaup, kes rõhutasid planeeringuprotsessi etteaimatavuse olulisust. Kõik ettevõtjad olid ühel meelel, et planeerimise ja laiemalt ehitusõiguse saamise protsess peab olema kiire ja ennustatav, sest aeg on raha ja määramatus maa arendusvõimaluste osas suurendab arendusriske ning langetab kinnisvara väärtust.

Maa- ja Ruumiamet on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi haldusalas olev riigiasutus, mis alustab tööd 1. jaanuarist. Amet luuakse Maa-ameti baasil ning sinna liitub maaparanduse valdkond Põllumajandus- ja Toiduametist, e-ehitus (sh Ehitisregister) Kliimaministeeriumist ning ruumilise planeerimise rakenduslikud ülesanded (sh planeeringute register) Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumist. Lisaks tekib Maa- ja Ruumiametisse esmakordselt Eestis riigiarhitekti roll strateegilise ruumiloome valdkonna näol.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Statistikaamet: Keskmine palk oli kolmandas kvartalis 1959 eurot

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2024. aasta kolmandas kvartalis 1959 eurot, mis on 8,1% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli selle aasta kolmandas kvartalis 1620 eurot ja 2023. aasta samal perioodil 1500 eurot.

„Vaadates palgamuutuse trendi, on palgakasv praegu jätkuvalt aeglasem kui 2023. aastal,“ nentis statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk.

Keskmine brutokuupalk ja selle muutus, I kvartal 2023 – III kvartal 2024
Aasta Kvartal Keskmine brutokuupalk, eurot Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %
2023 I 1741 13,3
II 1872 12,4
III 1812 10,4
IV 1904 9,7
2024 I 1894 8,8
II 2007 7,2
III 1959 8,1

Seitsme tegevusalarühma keskmine palk on kõrgem riiklikust keskmisest

Saagpakk selgitas, et keskmine brutokuupalk oli käesoleva aasta kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3506 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (3068 eurot) ning elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise (2540 eurot) tegevusalal.

Madalaim oli keskmine brutokuupalk aga majutuse ja toitlustuse (1285 eurot), muude teenindavate tegevuste (1311 eurot) ning kinnisvaraalaste tegevuste (1366 eurot) tegevusaladel.

„Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas palk enim tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (10,6%), aga ka hariduse tegevusalal (9,6%),“ ütles ta.

Kõige enam kasvas palk Hiiu maakonnas – 10,7% võrreldes 2023. aasta III kvartaliga

Kõrgeim oli keskmine brutokuupalk Tallinnas (2307 eurot), Harjumaal (sh Tallinn, 2200 eurot) ning Tartus (1962 eurot). Madalaim palk oli tänavu kolmandas kvartalis Valga (1452 eurot), Võru (1477 eurot) ja Lääne (1485 eurot) maakonnas.

„Palgakasvu suurus varieerub maakonniti, kuid võrreldes eelmise aasta sama perioodiga suurenes palk nüüd enim Hiiu (10,7%), Tartu (9,7%) ja Ida-Viru (9,1%) maakonnas,“ rääkis analüütik.

Mediaanpalk on brutopalganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju töötajaid. 2024. aasta kolmandas kvartalis oli mediaanpalk 1620 eurot. Mediaanpalk oli kõrgeim Tallinnas (1900 eurot), järgnesid Harju (sh Tallinn, 1821 eurot) ja Tartu maakond (1661 eurot). Madalaim oli mediaanpalk Võru (1252 eurot), Valga (1271 eurot) ja Ida-Viru (1272 eurot) maakonnas.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad isikud.

* Välja arvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Tallinn: Tallinn keskendub 15 minuti linna ja kvaliteetse elukeskkonna arendamisele

TallinnTallinna 2025. aasta eelarve keskendub linnaplaneerimises 15 minuti linna põhimõtetele ning teenuste ruumilise paiknemise analüüsile. See võimaldab tõhusamalt kavandada näiteks uusi lasteaedu, koole või ka eakatele suunatud teenuseid, parandades nende kättesaadavust ja vastavust kogukondade vajadustele.

Linnaplaneerimise valdkonna tegevuskuludeks on järgmise aasta eelarve eelnõus planeeritud 6,1 miljonit eurot. Peamised fookused on Tallinna ruumilise tervikpildi kujundamine üldplaneeringutega, linnaregiooni keskuste, sealhulgas liikuvuskeskuste, arengu suunamine ja tänavaruumi arendamine kvaliteetseks avalikuks ruumiks.

Linnaplaneerimise valdkonna abilinnapea Madle Lippuse sõnul on Tallinnas on paljud igapäevateenused inimestele 15-minutilise jalgsiteekonna kaugusel, kuid arenguruumi on nende teekondade kavandamisel. „Lisaks paremale arusaamisele teenuste planeerimisest on ameti eesmärk luua võrdsed võimalused kõigile ruumikasutajatele. See eesmärk on tihti seotud näiteks sellega, kuidas siduda arendused ühistranspordi kättesaadavusega või kuidas kavandada enam jala liikumist soodustavat linnaruumi. Mistõttu jätkame ka 2025. aastal 15 minuti linna põhimõtete rakendamist, mitmed tänavad saavad uue ja hoopis inimkesksema kuue ning liigume edasi suurte oluliste taristuinvesteeringutega, nagu näiteks Liivalaia tramm Kristiine keskuseni või Kristiine ühistranspordi sõlmjaam,” rääkis Lippus.

Oluliste tegevustena on järgmiseks aastaks kavandatud Põhja-Tallinna üldplaneeringu vastuvõtmisjärgne avalikustamine ning planeeringulahenduse täpsustamine. Jätkub Kesklinna üldplaneeringu koostamine ning algab ülelinnalise üldplaneeringu ehk Tallinna ruumilise visiooni mõtestamine. Läbi viiakse Rävala puiestee maastikuarhitektuurikonkurss ning Tallinna Avatud Hoidla, Varraku ujula, Kalamaja põhikooli juurdeehituse ja Martsa põhikooli arhitektuurikonkursid. Järgmisel aastal valmib ka Kristiine multimodaalse sõlmjaama ruumiline visioon. Järgmisel aastal on plaan koostada ka Pikaliiva, Veerenni ja Lepiku lasteaedade detailplaneeringud, samuti Pae tänava spordihoone detailplaneering.

Linnaplaneerimise valdkonna eesmärk on tõsta Tallinna ruumilise keskkonna kvaliteeti ning seeläbi parandada linna elukeskkonna kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Selle saavutamiseks lähtutakse arengustrateegiast „Tallinn 2035“ ja Euroopa Uue Bauhausi ruumikvaliteedi põhimõtetest. Peamised ülesanded on linna arengu, planeerimise ja taristu ühtse strateegia loomine, vajalike planeeringute koostamine ja nende rakendamise jälgimine.

Tallinna 2025. aasta linnaeelarve peab heaks kiitma linnavolikogu. Volikogule esitatud linnaeelarve eelnõu on kogumahuga 1,29 miljardit eurot, mis on 69,9 miljonit eurot ehk 5,7 protsenti enam kui 2024. aasta täpsustatud eelarves. Tegevuskuludeks on eelarves kavandatud kokku 1,03 miljardit eurot ning investeerimistegevuseks on eelnõus ette nähtud 250 miljonit eurot. Tulude üldmahuks kavandatakse 1,1 miljardit eurot.

Fotol Tallinna teenuste ligipääsetavuse analüüsi kuvatõmmis.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Bigbank: Euribori languse mõju on kinnisvaraturul juba tuntav, samas on palgad kasvanud aeglasemalt kui kinnisvara hinnad

BigbankEesti Pank avalikustas täna oma finantsstabiilsuse ülevaate, kus antakse hinnang meie pangasüsteemile, laenudele ning ka arengutele kinnisvaraturul.

Kui finantssektori toimimist mõjutavat taustsüsteemi iseloomustada lühidalt, siis siin on kaks vastandlikku trendi. Ühelt poolt on geopoliitilised riskid kasvanud, ebakindlus maailmas suurenenud ja me ei oska täpselt hinnata, kuidas kasvav protektsionism mõjutab Eesti majandust tulevikus. Arvata võib, et väikese avatud majanduse puhul kipub see mõju olemas pigem negatiivne. Teisalt on hetkel tegemist intresside languse tsükliga, kus võib eeldada intresside langemist kindlasti ka järgmise aasta jooksul. See omakorda võimendab positiivseid arenguid majanduses. Sellest pildist on praegu välja võetud Eesti enda majanduspoliitilised otsused, mis võivad võimendada positiivseid arenguid või teisalt pidurdada majanduse taastumist. Hetkel domineerivad viimased meetmed.

Oluline oli ka uudis, et Coop Pank ja Bigbank loetakse järgmise aasta algusest süsteemselt olulisteks pankadeks, mis näitab ühelt poolt, et tegemist on Eesti majanduse vaates oluliste ja usaldusväärsete pankadega, kes on kasvanud piisavalt suureks. Teisalt tähendab see ka täiendavate kapitalipuhvrite seadmist, mis on halb uudis pankade omanikele, kes peavad panga omakapitali suurendama.

Raport annab hea võimaluse vaadata Eesti kinnisvaraturul toimunud arenguid ning võrrelda meie arenguid naabritega. Kinnisvara tehingute arv on taandunud tasemele, kus me olime 2015. aastal. Tõsi on ka, see et viimased andmed oktoobrikuust annavad lootust, et kinnisvara turg on pöördunud tõusule, vähemasti Tallinna andmed kinnitavad seda.

Andmed näitavad ka seda, et kinnisvara hinnad ei ole langenud, vaid püsinud stabiilsed viimased kaks aastat. Kui tehingute järgi võiks eeldada, et korterid on odavamaks läinud, siis pigem on põhjus selles, et rohkem ostetakse ja müüakse järelturu kortereid. Uued korterid pigem seisavad. Kas nende hind hakkab langema? Julgen kahelda, sest uusi arendusi on teinud valdavalt hästi kapitaliseeritud ja pigem suuremad ettevõtted, kes tegelevad näiteks ka ehitamisega. Neil on olemas rahapuhvrid ja nad jõuavad rasked ajad üle elada. On ju ka selge, et kui intressid langevad sellise kiirusega nagu prognoositakse, siis hakkavad hinnad kinnisvaraturul peagi kasvama.

Eesti Panga graafikud näitavad, et kinnisvaralaenud Eestis on hakanud kasvama. Sarnane trend on ka Leedus ning väiksemas mahus ka Lätis. Soome on jätkuvalt langustrendis ning ka Rootsis on näha õige väikest tõusu. Kui vaadata kinnisvara hinnaindekseid, siis kõige kiiremini on 2018. aasta algusega võrreldes kasvanud kinnisvara hinnad Eestis ja Leedus – üle 80% – Soomes on selle aja jooksul olnud 0% kasv, Lätis kasv natuke alla 60%. Palgakasv Eestis sama perioodi jooksul on olnud suurusjärgus 60%, kui Lätis ja Leedus on palgad kasvanud pea 80%. Seega kui vaatame suhtarve, siis võrreldes palgaga on korteri ruutmeetri hind Eestis kasvanud umbes 16%, Leedus 8% ning Lätis 0%. Soomes ja Rootsis on palgad kasvanud kiiremini kui eluaseme hind. Samas tuleb muidugi tõdeda, et absoluutarvudes on hinnad Põhjamaades ja Balti riikides väga erinevad. Korteri ruutmeetri hinna vahe Stockholmis ja Tallinnas on ligikaudu kahekordne.

Toodud andmed kinnitavad seda, et langevate intresside positiivne mõju majandusele hakkab vaikselt toimima. Alguses kasvavad kodulaenud, siis hakkab elavnema kinnisvaraturg ja lõpuks saab uue hingamise kogu ehitussektor.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Uusarenduste monitooring annab vastused: Mis toimub Tallinna uute korterite turul – talv 2024

Tõnu ToomparkMis toimub Tallinna uute korterite turul? Kas pakkumiste arv liigub üles või alla? Kas pakkumiste arvu võib pidada suureks või väga suureks? Kas müük on väga madalalt tasemelt lõpuks ometi pisutki ülespoole liikunud? Kas hinnad seisavad endiselt paigal või on mingis suunas liikuma hakanud? Kes on olulisemad turuosalised ja kuidas neil läheb?

Neile ja paljudele teistele küsimustele annab faktidel põhineva vastuse Adaur Grupp OÜ uusarenduste monitooringuteenus.

Uusarenduste monitooringuteenus vaatab nii Tallinna linna, Tallinna linnaosade kui üksikute arendusprojektide või projektide kogumite lõikes, kui suur on pakkumine, millised on müügitempod ja milline on pakkumiste hind. Tallinna kõrval on olemas info ka Harjumaa valdade kohta.

Monitooringuteenus näitab ilmekalt, kas uute korterite müügitempod liiguvad tõusu- või langusesuunas ja kas arendajad on pigem hindu kergitamas või kukutamas. Seda taas nii üksikute projektide, projektide kogumi või piirkondade lõikes.

Teadlik arendaja on konkurendist sammu võrra ees!

Kui oled huvitatud uusarenduste värskest infost, anna teada +372 525 9703 ja/või tonu@toompark.ee. Saame kokku ja räägime lähemalt, kuidas saan sinu jaoks kasulik olla.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Tallinn: Mustamäele rajatav teenusmaja sai nurgakivi

TallinnTäna asetati nurgakivi Mustamäele aadressile Tammsaare tee 135 rajatavale teenusmajale, mis hakkab pakkuma munitsipaaleluruume eakatele, puudega inimestele ning noortele peredele. Ehitustööd kestavad 2025. aasta suveni, millele järgneb hoone sisustamine. Kavade kohaselt võetakse maja kasutusele oktoobris 2025. Projekti kogumaksumus on 14,9 miljonit eurot.

Abilinnapea Viljar Jaamu sõnul on teenusmaja vajalik ja kauaoodatud kompleks, mis võimaldab eakatel inimestel tegusalt ja väärikalt vanaduspõlve veeta pakkudes samas eluasemevõimalusi liikumispuuetega inimestele ja noortele peredele. „Sarnased teenusmajad on end edukalt teistes riikides tõestanud, mistõttu on meiegi eesmärk rajada sarnased hooned igasse linnaosasse. Nii pakume inimestele mugavat ja ligipääsetavat elukeskkonda koos vajalike tugistruktuuride ja hooldusteenustega. Teenusmaja on kindlasti hea lahendus neile, kes saavad igapäevaeluga ise hakkama ega vaja tavapärast hoolust ega sotsiaalabi, kuid tuge ja suunamist,“ ütles Jaamu.

„Teenusmaja rajamine on oluline samm ligipääsetava elukeskkonna loomisel, kus erinevad põlvkonnad ja sihtrühmad saavad toetavas keskkonnas oma elu üles ehitada,“ lisas sotsiaalvaldkonna abilinnapea Karl Sander Kase.

Maja arhitektuurne lahendus on funktsioonist lähtuvalt ratsionaalne ja lihtsa vormiga, kuid toob ümbritsevasse keskkonda värskust ja eristub kõrvalasuvatest punase tellisfassaadiga elamutest. U-kujulise põhiplaaniga hoone moodustub kahekorruselisest põhimahust ning kaheksa- ja kuuekorruselisest tornist, mis on tumerohelist, helerohelist ja valget värvi, et vältida võimalikku massiivset mõju. Sisearhitektuuris kasutatakse samu materjale ja tonaalsust, et luua terviklik ja äratuntav keskkond. Trepikodade ja üldalade kujundus on ühtne, kuid mõlemal tornil on oma eristav detail.

Majja on kavandatud kokku sada sotsiaal- ja munitsipaalkorterit ja noortekeskus, mis pakub linnaosa noortele kooskäimise võimalust. Kahekorruselise hooneosa ja kaheksakorruselise A-torni eluruumid on mõeldud eakatele ja liikumispuudega inimestele, seal on suur osa korteritest planeeritud väiksemate stuudio- ja kahetoaliste korteritena. Kuuekorruselisse B-torni on kavandatud 2-3-toalised munitsipaalkorterid, mis on mõeldud ajutise elupaigana peamiselt noortele peredele.

Hoonesse planeeritakse ka perepesa keskus, mis on kogukonnakeskus, kus lapsevanemad saavad oma väikelastega aega veeta, suhelda teiste vanematega ning osaleda lapsevanemaid toetavates tegevustes nagu nõustamine, koolitused ja tugigrupid.

Õuealale rajatakse kogukonnaaed, istutuskastid, atraktsioonid lastele. Lisaks üldkasutatav välijõusaal piirkonna elanikele.

Hoone projekteeris Innopolis Insenerid OÜ, ehitustööde peatöövõtja on Vanalinna Ehitus OÜ ja omanikujärelevalvet teeb AS Infragate Eesti. Projekti kogumaksumus, mis hõlmab ehitustöid, sisustamist, tehnovõrkudega liitumist ja omanikujärelevalvet, on 14,9 miljonit eurot.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara varjatud puudused – kuidas esitada nõudeid ja kasutada müügigarantiid

Maa-amet: Oktoober oli kinnisvaraturul selle aasta aktiivseim kuu

Maa-ameti andmetel tehti 2024. aasta oktoobris kinnisvaraturul 3983 ostu-müügitehingut, mida on 11 protsenti rohkem kui septembris ning 17 protsenti rohkem kui eelmisel aastal oktoobris. Tehingute kogusumma oli 491 miljonit eurot, mis on 17 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ning 43 protsenti enam kui eelmisel aastal oktoobris.

Eluruumide korteriomanditega tehti 2007 tehingut, hoonestatud kinnisasjadega 735 tehingut ning hoonestamata kinnisasjadega 983 tehingut. Kõikide liikide lõikes toimus tehingute arvu kasv võrdluses eelmise aastaga. Korterite tehingute arv suurenes 11 protsenti, hoonestatud maa 25 protsenti ja hoonestamata maa 24 protsenti.

Tallinnas tehti eluruumina müüdud korteritega 836 tehingut, mida on 17 protsenti enam kui septembris ning ligikaudu 23 protsenti rohkem võrdluses eelmise aastaga. Esmamüükide arv pealinnas suurenes 75 tehingult septembris 106 tehinguni oktoobris ehk muutus oli kuu võrdluses 41 protsenti, võrreldes eelmise aastaga langes tehingute arv ligikaudu 20 protsenti. Tallinna korterite tehingute arv järelturul suurenes nii kuu kui aasta võrdluses – võrreldes eelmise kuuga 14 ja aastaga 33 protsenti. Pärnu linna korteriturul toimus oktoobris 76 tehingut, mis on 27 protsenti rohkem kui eelmisel kuul ning 17 protsenti vähem kui eelmisel aastal. Tartus müüdi oktoobris 171 korterit, neist 151 järelturul ja 20 esmamüüki. Võrreldes eelmise kuuga on kasv 9 protsenti ning aasta võrdluses kasvas tehingute arv 40 protsenti.

Korteritehingute analüüsi tulemused näitasid, et oktoobris maksis Tallinna korteri ruutmeeter keskmiselt 2980 eurot ning aastaga on ruutmeetri hind vähenenud 4 protsenti. Sealhulgas pealinna uue korteri ruutmeeter maksis oktoobris keskmiselt 4300 eurot ja järelturu korteri ruutmeeter 2772 eurot. Tartus oli korteri ruutmeetri keskmine hind 2505 eurot, mis on ligikaudu 9 protsenti rohkem kui aasta varem. Pärnu korteri ruutmeetri keskmine hind oli oktoobris 2047 eurot, s.t aastaga vähenes hind 14 protsenti.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus