Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on koostöös ettevõtjate, huvirühmade ja partneritega valminud planeerimisseaduse muutmise täiendavad ettepanekud, millega muu hulgas lihtsustuks ehitusõiguse andmine projekteerimistingimustega ja tekiks võimalus detailplaneeringut muuta.
„Planeerimistegevusi peab saama läbi viia efektiivselt ja liigse ajakuluta,“ ütles majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo. „Tegeleme aktiivselt planeerimise lihtsustamisega, et erinevad projektid saaksid piirkondades operatiivselt käivituda. Niisamuti aitab efektiivsem asjaajamine uutel suurinvesteeringutel kergemini Eestisse jõuda,“ rääkis ta. „Esimene ring muudatusi on juba Riigikogus menetluses ning täiendavad ettepanekud toovad kindlasti väärtuslikku lisa, lihtsustades protsesse veelgi.“
Ühe olulisema muudatusena tehakse täiendav ettepanek laiendada kohalikele omavalitsustele võimalusi kasutada teatud juhtudel ehitusõiguse määramisel detailplaneeringu asemel projekteerimistingimusi. “Iga kord ei ole keerulise detailplaneeringu menetluse läbi viimine otstarbekas. Linnad ja vallad saavad edaspidi nõudest loobuda rohkematel juhtudel olukorras, kus see ei loo mingit lisaväärtust,” selgitas Keldo.
Ettepaneku kohaselt peab projekteerimistingimuste andmisel edaspidi jätkuvalt arvestama üldplaneeringutes kehtivaid üldisi kasutus- ja ehitustingimusi, kuid nüüd saaks neid väljastada selliselt, et täpsed ehituslikud tingimused selguvad projekteerimistingimuste menetluse käigus.
Valitsus kiitis planeerimisseaduse uuendamise heaks juunis, eesmärgiga muuta planeerimismenetlus lihtsamaks, arusaadavamaks, tõhusamaks ja kiiremaks. Koostöös Riigikantselei juurde loodud efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja, omavalitsuste ning huvirühmade esindajatega töötati suvel välja täiendavad muudatusettepanekud, millega soovitakse lihtsustada ehitusõiguse andmist ja detailplaneeringute muutmist, võimaldada seada menetluses tähtaegu ning määrata haldusjärelevalve teostajaks Maa- ja Ruumiamet.
Täiendusettepanekud on saadetud huvirühmadele tagasiside saamiseks ja esitatakse Riigikogu menetluses oleva planeerimisseaduse eelnõu juurde. Vastu võtmisel peaksid seadusemuudatused jõustuma 2026. aastal.
Lisaks seaduse muutmisele on valdkonnas töös teisedki pikaajalised muudatused: planeeringute teenusdisaini projekt, ekspress-raja välja töötamine strateegiliselt olulistele investeeringutele, ettevõtlus- ja tööstusalade kaardistamine, Maa- ja Ruumiameti rolli ümberdisainimine planeerimisprotsessis, planeeringute digipöörde ettevalmistamine jm.
Kas soovid täiendada oma teadmisi ehitamise ja planeerimise valdkonnas või alustada karjääri spetsialistina? Kinnisvarakool kutsub Sind osalema 
Tallinn kuulutas välja arhitektuurikonkursi Linnamuuseumi Avatud Kogude hoonele, millest kujuneb kodu Linnamuuseumi museaalidele, Fotomuuseumile ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile. Konkursi tähtaeg on 10. detsember.
Sageli tuleb ette, et korteriomanik soovib müüja oma korterit ja samal ajal annab selle üürile. Ekslik on arusaam, et omaniku vahetudes üürileping lõpeb või omanikul on õigus lepingu üles öelda seoses müügisooviga.
EfTEN United Property Fund’i osaku puhasväärtus (NAV) oli augusti lõpus 11,30 eurot, kasvades kuuga 0,6%. Fond teenis augustis 166 tuhat eurot puhaskasumit ning 2025. aasta esimese kaheksa kuuga 2,01 miljonit eurot puhaskasumit (eelmisel aastal samal ajal 470 tuhat eurot).
Liven AS kontserni (Liven) kuuluv Liven Kodu 23 OÜ võitis 2025. aasta septembris toimunud Maa- ja Ruumiameti korraldatud enampakkumise Tallinnas, Lasnamäe linnaosas, Kuristiku asumis, Linnamäe tee 21a asuva arenduskinnistu soetamiseks.
Ehkki praegu näeme Eesti majanduses veel maksutõusude ja globaalse tollipoliitika järskude muutuste negatiivset mõju, viitavad mitmed märgid majanduses kasvu elavnemisele ja tuleval aastal annab sellele lisahoogu valitsuse eelarvepoliitika, rääkis Eesti Panga president Madis Müller konverentsil Äriplaan 2026.
Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liikme Urmas Mardi sõnul aitaks käibemaksusoodustus elamufondi rekonstrueerimist oluliselt elavdada. „Tänases olukorras neelab 24% käibemaksumäär ka riiklikest toetustest vägagi olulise osa,“ rõhutab Mardi, viidates äsja avanenud rekonstrueerimistoetuste uuele voorule. „Kodu renoveerimisele tuleks Eestis kehtestada vähendatud käibemaksumäär nagu seda on teinud mitmed Euroopa riigid lähtuvalt riigi käibemaksupoliitikast, tavaliselt vahemikus 5–10%,“ selgitab Mardi. Ta toob näiteks Prantsusmaa, kus elukinnisvara parendamise, ümberehitamise ja remondiga seotud töödele kehtib vähendatud käibemaksumäär 10%, erinevalt tavalisest 20 % määrast.
Õppeaasta algusega elavneb traditsiooniliselt ka üüriturg, eriti Tallinnas ja Tartus, kuhu kolivad õppima tuhanded tudengid. Kinnisvaraportaal City24 augustikuise statistika kohaselt maksab Tartus üürikorteri ruutmeeter keskmiselt 12,5 eurot ja Tallinnas 14,5 eurot. See tähendab, et keskmisel üürnikul kulub eluasemele igakuiselt sadu eurosid. End üürikorteris sisse seades tasuks aga uurida, kas ja mil määral on korter kindlustatud. Ootamatu veeleke või ka näiteks triikrauast alguse saanud põleng võib tabada nii üüri- kui ka oma kodu ja tuua kaasa suure kahju ning keerulised vaidlused omaniku ja üürniku vahel.
Esmakordselt viimase kümne aasta jooksul müüdi Riias esimesel poolaastal rohkem uusi kortereid kui Tallinnas, kinnitab mõlemas linnas mahukaid arendusi juhtiva Invego juht Kristjan-Thor Vähi.
15. septembril 2025. aastal allkirjastasid Hepsor AS kontserni kuuluv ettevõte Hepsor Jugla SIA ja ehitusettevõte Mitt&Perlebach SIA ehituslepingu maksumusega 8,2 miljonit eurot (ilma käibemaksuta). Leping sõlmiti Zaļā Jugla elamuarendusprojekti esimese etapi ehitustööde teostamiseks aadressil Braila iela 23, Jugla, Riia.
Millerhawk ja Ehitustrust sõlmisid ligi 15 miljoni eurose ehituslepingu Pärnu Papiniidu 50 kinnistule kerkiva elu- ja ärikeskuse ehitamiseks. 15. septembril algavate ehitustööde kestuseks on planeeritud ärihoone puhul 12 kuud ja esimesed korterid on sisse kolimiseks valmis järgmise aasta jõulude ajal.
