Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

KV.EE kinnisvara-podcast: Tallinna majutusturu tipud ja orud

07.08.2026 Adaur.ee

KV.EE kinnisvara-podcast’i 144. osa külaline on Stay Larsen’i tegevjuht Priit Vare. Arutleme Tallinna majutusturu hetkeseisu ja tulevikutrendide üle. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. Saates selgitatakse, kuidas Larsen on positsioneerinud end hotellide ja tavapäraste üürikorterite vahelisele alale, keskendudes just keskpikale majutusele.

Külaline räägib majutusturu erinevatest segmentidest ning sellest, miks on oluline pakkuda paindlikkust nii lühi- kui ka pikemaajalise viibimise puhul. Saame teada, millised on tänased suurimad väljakutsed klassikalises hotelliäris ja kuidas on inflatsioon mõjutanud üürihindu. Priit Vare avab, miks on turu dünaamika muutunud ja kuidas on lühenenud klientide otsustusperiood.

Vaatleme lähemalt majutusteenuse kasutajate profiili ning analüüsime kohalike ja välisklientide osakaalu. Juttu tuleb sellest, miks on trend liikumas väiksemate, kuid nutikalt planeeritud elupindade suunas ning millist rolli mängivad ühisalad ja lisateenused. Saates käsitletakse ka tehisintellekti ja automatiseerimise rolli kaasaegses kinnisvarahalduses ja dünaamilises hinnastamises.

Saate lõpus prognoosib Priit Vare, milliseks kujuneb majutus- ja üürituru tulevik ning hübriidmudelite roll järgmistel aastatel. Külaline jagab praktilisi soovitusi teistele turuosalistele, kuidas väärtustada pakutavat teenust ja vältida hinnatampingu lõkse, et tagada sektori jätkusuutlikkus.

Kuula lähemalt KV.EE kinnisvara-podcast’ist.

Vaata saadet videona

Kuula saadet

Kutsume häid kuulajaid üles: andke teada, milliste teemade käsitlemisest olete huvitatud? Keda soovite saate külalisena kuulda? Kas soovid ise tulla saatesse mõnest olulisest teemast rääkima?

Sellekohased mõtted ja ettepanekud on teretulnud meiliaadressile klienditugi@kv.ee.

Telli podcast enda podcasti äpis või pane laik ja jälgi lehte KV.EE Facebook.

Vaata podcasti videona KV.EE Youtube kanalil. Värske podcasti leiad KV.EE maaklerikeskkonnast RBO või Spotify lehelt.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum – lepingud, probleemid ja üürileandja õiguste kaitse

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeks tõusis juulis aastaga 2,2%

07.08.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks juulis võrreldes juuniga 0,5% ja võrreldes 2025. aasta sama ajaga 2,2%. Eelmise aasta juuliga võrreldes olid kaubad 1% ja teenused 3,9% kallimad.

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et aastases võrdluses näeme taas võrdlemisi väikest hinnatõusu. „Viimati oli nii väike aastane hinnatõus 2021. aasta aprillis. Kuigi eluaseme, transpordi ning alkoholi ja tubaka hinnad on aastaga tõusnud, pidurdab indeksi tõusu toidu ja mittealkohoolsete jookide odavnemine,“ lisas Veski.

Eluasemega seotud hindadele avaldasid peamiselt mõju juulis toimunud hinnakirjamuutused. Seoses jäätmereformiga tõusis prügiveo hind juuniga võrreldes 52,2%. Veevarustus kallines kuu jooksul 6,6% ning selle taga on hinnatõus Tallinnas. Üürihinnad tõusid 4%, kuid samas odavnes elekter 4,1%. „Võrreldes eelmise aasta juuliga oli elekter siiski 13,9% kallim ning selle peamiseks põhjuseks on kuumaperioodidest tingitud hüdroenergia nappus. Ka torugaas on aastaga 26,2% kallinenud,“ täpsustas Veski.

Juuniga võrreldes kallines bensiin 1,2% ning diislikütus 0,4%. 2025. aasta juuliga võrreldes on bensiini hind tõusnud 6,2% ja diislikütuse hind 12,8%, samas on rahvusvahelised lennud odavnenud 11,4%.

Alkohoolsed joogid ja tubakas kallinesid aastaga 6,4%. „Siin tasub arvestada ka 2026. aasta jaanuari aktsiisitõusu. Toit ja mittealkohoolsed joogid on aga aastaga 1,6% odavnenud,“ märkis Veski.

Kuigi kuu lõikes tõusid toidukaupade hinnad 0,4%, on aasta jooksul odavnenud puuviljad ja pähklid 10,8%, piim, piimatooted ja munad 3,1% ning köögiviljad 3,8%. Kala ja kalatooted on aastaga kallinenud 6,1% ning karastusjoogid 4%.

**Tarbijahinnaindeksi muutus tooterühmades, juuli 2026**
Tooterühm	juuni 2026 – juuli 2026, %	juuli 2025 – juuli 2026, %
KÕIK KOKKU	0,5	2,2
Toit ja mittealkohoolsed joogid	0,4	-1,6
Alkohoolsed joogid ja tubakas	1,2	6,4
Riietus ja jalatsid	-0,9	-3,1
Eluase	1,8	8,3
Majapidamine	0,8	0,1
Tervishoid	0,2	2,7
Transport	-0,4	5,4
Info ja side	0,6	0,4
Vaba aeg	-1,1	-2,6
Haridus ja lasteasutused	0,0	4,7
Toitlustus ja majutus	2,5	1,3
Kindlustus- ja finantsteenused	-0,5	-4,1
Mitmesugused kaubad ja teenused	-0,3	3,6

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Andmed on avaldatud 07.08.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Eesti Pank: Eesti hinnakasv oli juulis euroala aeglaseim

07.08.2026 Sulev Pert

Statistikaameti andmetel püsis hinnakasv Eestis juulis teist kuud järjest aeglane, ulatudes aasta võrdluses 2,2%ni. Euroala keskmine hinnakasv on samal ajal püsinud 3% läheduses ning euroala riikidest oli Eesti hinnakasv juulis kõige aeglasem. Varem on seda juhtunud vaid korra – 2020. aastal koroonakriisi alguses. Eelneva kuuga võrreldes tõusis hinnatase 0,5 protsendipunkti, mis tuli prügiveo, veeteenuste ning üüri kallinemisest.

Hinnakasvu aeglustumise on peamiselt tinginud toiduainete odavnemine. Juulis oli tarbijate toidukorv isegi 1,6% odavam kui aasta varem. Enim on odavnenud või ja piimatooted. Euroala toiduhindadega võrreldes on suuremad erinevused hooajaliste toiduainete hindades: Eestis on tänavu eriti märgatavalt odavnenud puu- ja köögiviljad. Juulis olid puuviljade ja köögiviljade hinnad vastavalt 11% ja 4% väiksemad kui aasta eest, samal ajal kui euroalal need hinnad tõusid. Erinevus võib osaliselt tulla tänavustest soodsamatest ilmaoludest Balti riikides ja Poolas. Hilissuvel ja sügisel selgub, kui suurt kahju on tekitanud põud Lõuna-Euroopa põllumajandussaagile. Ebasoodsate ilmaolude ja kallinevate sisendihindade mõju võib tarbijahindadesse tugevamalt kanduda selle aasta lõpus ja järgmise aasta alguses.

Energiahindadest avaldas juulis enim mõju elektri hinna 4% odavnemine juuniga võrreldes. Soome odav tuumaelekter aitas tuua Eesti elektri börsihinna 44 euroni megavatt-tunni kohta, samal ajal kui Kesk-Euroopa riikides kerkis elektri hind kuumalaine tõttu 100–150 euroni megavatt-tunni kohta. Ka august on Eestis alanud väga soodsate elektrihindadega. Sügiskuudel võivad aga Põhjamaade madalad veetasemed ja elektrijaamade hooldusremondid põhjustada hinnatõusu.

Nafta hind kõikus juulis 70–100 dollari vahemikus barreli kohta. Heitlikud kütusehinnad mõjutavad kõige vahetumalt transporditeenuste hindu, kuna veonduses ulatub kütuse osakaal neljandikuni ettevõtete kogukuludest.

Peale ilmast tingitud ajutiste tegurite on Eesti hinnakasvu teiste euroala riikidega võrreldes tagasi hoidnud ka pikemat aega kestnud hinnalangus riidekaubanduses ja kindlustuses. Riiete odavnemine võib olla suures osas tingitud impordihindadest, sest jaekaubanduse juurdehindlused püsivad märkimisväärsed. Ka kindlustuses on konkurents sundinud ettevõtteid leidma võimalusi, kuidas hindu langetada.

Eesti Pank prognoosib käesolevaks aastaks hinnakasvu 3,4%.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

16.09.2026 toimub koolitus „Eluruumi üürimise ABC“

07.08.2026 Margot Toompark

Koolitus „Eluruumi üürimise ABC“ on praktiline koolitus kõigile, kes soovivad saada tervikliku ülevaate eluruumi üürimise majanduslikest, õiguslikest ja praktilistest küsimustest. Koolitus aitab mõista üürileandja ja üürniku õigusi ning kohustusi, õpetab koostama läbimõeldud üürilepinguid ning annab praktilisi teadmisi, kuidas ennetada ja lahendada üürisuhetes tekkivaid probleeme.

Koolitusel saad:

ülevaate üüriäri majanduslikest alustest, riskidest ja tootlusest;
teada, kuidas valida usaldusväärne üürnik ning vormistada korrektsed üürilepingud ja vajalikud dokumendid;
praktilised teadmised üürilepingu muutmisest ja lõpetamisest, tagatisraha kasutamisest ning vaidluste lahendamisest;
ülevaate lühiajalise üürimise ehk majutusteenuse eripäradest, turust ja toimimise põhimõtetest.

Koolitajad on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, kinnisvarajurist Evi Hindpere ning kinnisvarainvestor Evelin Org, kes jagavad oma pikaajalist praktilist kogemust üüriäri majanduslike, juriidiliste ja lühiajalise üürimise küsimustes.

Koolitus toimub 16.09.2026 kell 10.00–16.45 hübriidõppena – osaleda saab nii klassiruumis kui ka veebis.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Baltic Horizon Fund consolidated unaudited results for Q2 2026

07.08.2026 Adaur.ee

Management Board of Baltic Horizon Capital AS has approved the unaudited financial results of Baltic Horizon Fund (the Fund) for the six months of 2026.

The Fund returned to profit in the first half of 2026, its first profitable half year since 2022. Net profit for H1 2026 was EUR 698 thousand, against a loss of EUR 891 thousand in H1 2025. The turn came mainly from the EUR 12.3 million equity injection completed in March and the EUR 7.5 million of bonds repaid ahead of schedule, which cut the Fund’s interest cost for the rest of the period: financial expenses fell to EUR 4,049 thousand from EUR 5,068 thousand.

On a like-for-like basis, excluding the disposal of Meraki, net operating income rose slightly from EUR 5,881 thousand to EUR 6,086 thousand against the same period last year. During H1 the Fund moved to a more conservative approach to bad debt provisioning and now provides against every tenant debt where a payment problem has been notified, an accrual of EUR 335 thousand for H1 2026. All of the tenants concerned are engaged and the property teams are working closely to clear their arrears. Even carrying that provision in full, and with Meraki out of the comparison, NOI was ahead of last year.

Fund overheads have been cut back to only the essential costs the Fund needs to operate. Management is targeting a run rate for overheads, excluding the management fee and one-off items, of around EUR 100 thousand per quarter, or EUR 400 thousand a year, against approximately EUR 207 thousand a quarter in 2025. That level has not been reached yet, but the Fund is moving towards it. Administrative expenses for the six months of 2026 were EUR 1,026 thousand against EUR 1,069 thousand in H1 2025, and still carry EUR 124 thousand of write-offs relating to accruals from 2025.

Occupancy moved compared with Q4 2025 for two reasons. SKAI Baltija, the grocery anchor at Hipokrata SC, went bankrupt, and Swedbank left Lincona, which leaves that building at 61.2% occupancy. The Hipokrata SC anchor tenant has since been replaced.

The new management has also recognised a valuation loss of EUR 320 thousand arising from legacy lease incentives and capital expenditure that had been booked to other balance sheet lines. Property values were adjusted for these legacy lease costs, and the balance sheet is now clear of such items from earlier periods. With that, the clean-up of legacy accounting issues is complete, including the provisions for doubtful receivables and the accrual and expensing of broker fees.

The Management Board, with the approval of the Supervisory Board, decided not to commission mid-year valuations. The money is better spent on asset improvements, and in management’s view the value of the Fund’s assets has not changed materially since the year-end exercise. The portfolio will be revalued at the end of 2026.

As communicated before, the management team is determined to complete the repayment of the remaining bonds, EUR 11.5 million, during 2026.

Overview of the Fund’s investment properties as of 30 June 2026

Property name	Sector	Fair value¹	NLA	Net initial yield	Occupancy rate
Property name	Sector	(EUR ‘000)	(sq. m)	Q2 2026²	Occupancy rate
Galerija Centrs	Retail	58,362	19,959	4.9%	87.3%
Postimaja and Apollo Plaza complex	Retail	34,584	17,109	7.2%	99.9%
Europa SC	Retail	32,358	17,447	4.8%	80.8%
North Star	Office	18,781	10,706	7.6%	92.5%
Upmalas Biroji BC	Office	14,617	11,095	6.1%	56.6%
Vainodes I	Office	12,485	8,128	7.4%	100.0%
S27	Office	12,412	7,348	3.2%	64.5%
Lincona	Office	11,423	10,767	5.1%	61.2%
Pirita SC	Retail	10,050	5,425	7.7%	92.8%
Hipokrata SC	Retail	4,701	3,260	5.5%	79.4%
Total portfolio		209,773	111,244	5.8%	82.6%

Based on the latest valuation as of 31 December 2025, recognised right-of-use assets and subsequent capital expenditure.
The net initial yield (NIY) is calculated by dividing annualized NOI by the market value of the property.

CONSOLIDATED STATEMENT OF PROFIT OR LOSS AND OTHER COMPREHENSIVE INCOME

EUR ‘000
	01.04.2026 – 30.06.2026	01.04.2025 – 30.06.2025	01.01.2026 – 30.06.2026	01.01.2025 – 30.06.2025
Rental income	3,900	3,734	7,546	7,528
Service charge income	1,254	1,217	2,513	2,549
Cost of rental activities	(2,077)	(1,843)	(3,973)	(3,999)
Net rental income	3,077	3,108	6,086	6,078

Administrative expenses	(518)	(521)	(1,026)	(1,069)
Other operating income	22	8	22	26
Losses on disposal of investment properties	–	(191)	–	(1,096)
Valuation losses on investment properties	(315)	(4)	(320)	(9)
Operating profit (loss)	2,266	2,400	4,762	3,930

Financial income	21	18	31	60
Financial expenses	(1,821)	(2,353)	(4,049)	(5,068)
Net financial expenses	(1,800)	(2,335)	(4,018)	(5,008)

Profit (loss) before tax	466	65	744	(1,078)
Income tax charge	(5)	12	(46)	187
Profit (loss) for the period	461	77	698	(891)

Other comprehensive income that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods
Net gain (loss) on cash flow hedges	(72)	(109)	293	(58)
Income tax relating to net gain (loss) on cash flow hedges	–	(2)	–	(7)
Other comprehensive profit (loss), net of tax, that is or may be reclassified to profit or loss in subsequent periods	(72)	(111)	293	(65)

Total comprehensive profit (loss) for the period, net of tax	389	(34)	991	(956)

Basic earnings per unit (EUR)	0.00	0.00	0.00	(0.01)
Diluted earnings per unit (EUR)	0.00	0.00	0.00	(0.01)

CONSOLIDATED STATEMENT OF FINANCIAL POSITION

EUR ‘000	30.06.2026	31.12.2025
Non-current assets
Investment properties	209,773	208,940
Property, plant and equipment	7	7
Derivative financial instruments	107	–
Other non-current assets	12	242
Total non-current assets	209,899	209,189

Current assets
Trade and other receivables	1,212	1,760
Prepayments	471	294
Cash and cash equivalents	8,770	5,377
Total current assets	10,453	7,431
Total assets	220,352	216,620

Equity
Paid in capital	163,765	151,495
Cash flow hedge reserve	107	(186)
Retained earnings	(72,361)	(73,059)
Total equity	91,511	78,250

Non-current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings	117,249	77,443
Deferred tax liabilities	690	644
Derivative financial instruments	–	186
Other non-current liabilities	1,309	1,110
Total non-current liabilities	119,248	79,383

Current liabilities
Interest-bearing loans and borrowings	7,034	55,842
Trade and other payables	2,253	2,729
Income tax payable	–	14
Other current liabilities	306	402
Total current liabilities	9,593	58,987
Total liabilities	128,841	138,370
Total equity and liabilities	220,352	216,620

2026 H1 report EN

Swedbank: Esimene üürikodu: kuidas vältida teiste tehtud vigu?

06.08.2026 Grete Koho

Taas on käes aeg, mil tuhanded noored üle Eesti on jõudnud tudengistaatusesse ning peavad alustama iseseisvat elu kodulinnast eemal. Paljude jaoks tähendab see esimest üürikodu. Mida on hea teada vältimaks vigu, mida teised on enne Sind omal nahal tunda saanud?

Kuigi iseseisvumisega kaasneb hulganisti võlusid, ei puudu sealt ka valud. Esimese üürikodu valimisel on paljud vead ennetatavad, tasub lihtsalt tähelepanelik olla.

Ole realistlik

Esimene üürikorter võib tekitada palju elevust ning kinnisvaraportaalides surfamine võib panna unistama elust, milleks tegelikult veel valmis ei olda. Mõtle läbi, kas Sul on valitud eluaseme üürimiseks rahalised võimalused olemas. Arvesta kindlasti olukorraga, kui Su sissetulek peaks ootamatult vähenema või Sind rahaliselt toetav inimene peaks raskustesse sattuma. Esimene üürikodu ei pea olema paik, kus veedad järgmised 5–10 aastat. Seetõttu on täiesti normaalne, kui see ei vasta kõigile Sinu unistustele ja ootustele.

Pööra tähelepanu detailidele

Kui näiteks seinavärvi või sisustuse osas on sageli võimalik kompromisse teha, siis on teatud teemad, mille puhul järeleandmisi teha ei tohiks. Uus Maa kinnisvarabüroo kutseline maakler Anneli Lindemann soovitab kontrollida, et olemas oleksid suitsu- ja vajadusel vingugaasiandur, ning veenduda, et gaasiseadmete hooldused oleks tehtud. Samuti pööra tähelepanu korteri kommunaalkuludele just talvisel ajal, aga ka korteri üldisele seisukorrale. Kui kodu on juba vaatamisel räpane või hallitav, võib see viidata suurematele probleemidele. Heida pilk peale ka voodi ja madratsi seisukorrale. Julge küsida korteri puuduste ja eripärade kohta, millest peaksid kindlasti teadlik olema.

Mõtle asukohale

Lindemann soovitab enne kolimist läbi mõelda, mis saab olema Su peamine liikumistrajektoor. Kuigi kesklinnast kaugemad korterid võivad olla odavamad, võiks enne otsustamist otsa vaadata ka transpordikuludele ning seejärel hinnata, kas valik on endiselt rahaliselt ja ajaliselt mõistlik.

Seltsis on segasem (ja odavam!)

Võimalusel üüri korterit koos mõne usaldusväärse sõbraga, sest nii on kulud sageli mõlema jaoks väiksemad. Kindlasti rääkige enne ühiselt korteri üürimist läbi ootused ja eelarved, et ennetada arusaamatusi ja konflikte. Ka üürileandja peab olema teadlik, kui mitmekesi korteris elatakse.

Kas otse omanikult või maakleri abiga?

Korteri üürimisega kaasneb sageli lisakulusid, nagu näiteks maakleritasu, tagatisraha, kodukindlustus ja teleteenused. Et hoida kulusid võimalikult madalana, saab võimalusel üürida korteri otse omanikult – nii on võimalik säästa sadu eurosid maakleritasu. Samas on maakler see, kes tunneb seadust, oskab noort esimese üürikodu valimisel nõustada ja pöörata tähelepanu asjadele, millele ehk ise ei oska kohe mõelda. Seega võib maakler pakkuda kindlustunnet ja aidata vältida arusaamatusi. Mõtle enda jaoks läbi, kas olulisem on kokkuhoid või maaklerilt saadav lisaväärtus.

Kui kodulinnast lahkuda pole vaja, tasub kaaluda ka vanematega koos elamise jätkamist. Kuigi iseseisev elu võib tunduda ahvatlev, võib sel perioodil raha kogumine anda tugeva stardi edaspidiseks, kui plaanid osta päris oma kodu või auto. Seetõttu tasub kõik võimalused hoolikalt läbi kaaluda ja teha rahatark otsus.

Mida silmas pidada üürilepingu sõlmimisel?

Tutvu üüritavate ruumidega ja nende loeteluga lepingus

Kui üürikodu vahendab maakler, on see maakleri kohustus teha üleandmise päeval fotod ruumide seisukorras ning edastada need mõlemale osapoolele. Kui üürnik üürib aga otse omanikult, soovitab Lindemann teha üürnikul endal korteri üleandmisel-vastuvõtmisel fotod või video korteri seisukorrast. Nii väldid olukordi, kus hiljem võib omanik nõuda hüvitist kahjude eest, mida Sa pole tekitanud.

Samuti uuri, kas korteri juurde kuuluvad ka parkimiskoht ja panipaik ning veendu, et ka nende olemasolu oleks lepingus välja toodud.

Kui korterisse on lubatud elama võtta ka lemmikloom, tuleks ka see kirja panna.

Sõlmi üürileping alati kirjalikult ja veendu, et seal oleks kokku lepitud kõik olulised tingimused

Kirjalik üürileping on dokument, kus peab olema kirjas kõik oluline nagu näiteks aadress, osapooled, üürisumma, üürilepingu lõpetamise tingimused, kõrvalkulud (loetelu ei ole lõplik). Tutvu lisaks üürile ka võimalike kõrvalkuludega ning lepi kirjalikult kokku, millised kulud kannab üürnik ning millised jäävad üürileandjale. Oluline on teada, kes maksab remondifondi ja/või hoone korrashoiu- ja paranduskulude eest. Võimalusel väldi liiga üldsõnalist kokkulepet.

Kontrolli üle, mis kuupäeval toimub korteri üleandmine-vastuvõtmine ja millal hakkab ettemakstud üür jooksma.

Tähtajatu või tähtajaline leping?

Lindemann soovitab läbi mõelda, kas soovid sõlmida tähtajatu või tähtajalise üürilepingu. Neil on erinevad tagajärjed, eelkõige lepingu ülesütlemise tingimustega seonduvalt. Kas soovid siduda end konkreetse tähtajaga või jätta olukord paindlikumaks, et lepingut oleks võimalik kergemalt ja lühema etteteatamistähtajaga lõpetada?

Loe hoolikalt läbi eritingimused ja tee selgeks, mis saab siis, kui lepingut rikutakse

Pane tähele, kas lepingus on kokku lepitud trahvid ning millises ulatuses neid rakendatakse. Need võivad olla sätestatud nii leppetrahvi kui ka viivisena.

Samuti tasub üle vaadata kõik täiendavad eritingimused, mille üürileandja on lepingusse lisanud. Levinumad näited on piirangud seintesse aukude tegemisele (piltide või riiulite kinnitamiseks), kohustus kasutada mööbli (eriti toolide) jalgade all põrandat kaitsvat pehmendust või vastutus korteris asuva suitsuanduri korrasoleku kontrollimise eest.

Lisaks võib leping sisaldada muid korteri kasutamist ja heakorda puudutavaid nõudeid, mistõttu on oluline kõik tingimused enne allkirjastamist tähelepanelikult läbi lugeda.

Lõpetuseks – võta aega, et üürilepinguga tutvuda

Kontrolli, millised on kummagi osapoole õigused ja kohustused, ning kui kahtled, küsi abi. Alles seejärel allkirjasta.

Merko Ehituse 2026. aasta teise kvartali müügitulu oli 93 miljonit eurot

06.08.2026 Adaur.ee

Merko Ehituse 2026. aasta teise kvartali müügitulu oli 93 miljonit eurot ja 6 kuu oma 150 miljonit eurot. Teise kvartali puhaskasum oli 8,5 miljonit eurot ning esimese poolaasta puhakasum 12,8 miljonit eurot. Poolaasta lõpu seisuga oli Merko teostamata tööde jääk ajaloo kõrgeimal, 836 miljoni euro tasemel.

„Teises kvartalis nägime elavnemist nii ehitusteenuste kui korteriarenduse valdkonnas. Nii mõnegi eelmisel aastal sõlmitud suurema lepingu objekt jõudis aktiivsemasse ehitusfaasi ja seega ka me käibenumbritesse. Lisaks andsime teises kvartalis ostjatele üle enam kui kaks korda rohkem kortereid kui tänavu esimeses kvartalis,“ kommenteeris Merko Ehituse kontserni juhatuse esimees Ivo Volkov. „Esimeses kvartalis ennustatud ehituse sisendhindade tõus on tõeks saanud ning majanduses ega maailmapoliitikas ei ole näha arenguid, mis lubaks hindade tõusu raugemise lootust. Teises kvartalis ehitus- ja kinnisvaraturul ootamatuid muutusi ei olnud ning kõik me koduturud on käitunud ootuspäraselt.“

„Juuli algul saime lõpetatud kõik Rūdninkai kaitselinnaku rajamiseks vajalikud ettevalmistusetapid, leping jõustus lõplikult ja ehitusprotsess on saanud täies mahus alata. Kahe etapi rajamise ehitusmaksumus on kokku üle 370 miljoni euro ning projekti panus käibesse kasvab järgmistes kvartalites märgatavalt. Teises kvartalis sõlmisime lisaks ligikaudu 80 miljoni euro väärtuses uusi ehituslepinguid, sealhulgas Krulli kvartali peahoone, sündmuskeskuse ja taristu rajamiseks Tallinnas. Poolaasta lõpu seisuga oli me teostamata tööde portfell uuel rekordilisel, 836 miljoni euro tasemel,“ lisas Ivo Volkov.

„Uute korterite turu aktiivsus on Vilniuses peale pikka kasvuperioodi mõnevõrra taandunud, samas kui Riias on uute võlaõiguslepingute sõlmimine aktiveerunud. Teises kvartalis käivitasime Riias üle 160 korteri ehituse, sealhulgas arhitektuuripärandiga hooneid hõlmava Pētersala arendusprojekti ning Magnolijase teise arendusetapi. Tallinna uusarenduste turg liigub sarnases rütmis eelmise aastaga. Kliendid on kõigil turgudel väga hinnatundlikud ja lõviosa tehingutest tehakse soodsamate korteritega,“ kommenteeris Ivo Volkov kinnisvaraarenduse valdkonda.

Tänavu esimese kuue kuuga andis Merko üle 120 korterit ja 5 äripinda ning käivitas 204 korteri ja nelja äripinna ehituse ja müügi. Poolaasta lõpuga oli Merkol ehituses ja valmis kokku 1253 korterit, millest on eelmüügilepingutega kaetud ligikaudu 40%. 2026. aasta teises kvartalis olid Merko suuremad töösolevad arendusprojektid Uus-Veerenni, Noblessner ja Lahekalda Tallinnas, Õielehe Tallinna lähistel ning Erminurme ja Leedri Tartus; Lucavsala, Arena Garden Towers ja Mežpilsēta Riias ning Vilnelės Skverai ja Šnipiškių Urban Vilniuses.

2026. aasta teises kvartalis olid suuremate ehitusobjektidena Eestis töös büroohooned City Plaza 2 ja Viktor Masingu maja ning Huvikeskus Kullo Tallinnas, Riigikaitsemaja Tartus ning hotell ja sündmuskeskus Pärnus, Rail Baltica Ülemiste reisiterminal, Rail Baltica põhitrassi neljas etapp Harjumaa ning Tallinn-Pärnu lõik. Leedus olid suuremateks ehitusobjektideks tuulepargi taristurajatised Pagėgiai ja Telšiai rajoonides ning Rūdninkai kaitseväelinnak. Lätis oli kontsernil töös kaitseväelinnakute ehitus, tudengihotell Riias ja tuulepargi taristurajatised Smiltene vallas.

Maa- ja Ruumiamet ning Tori vald koostöös Eesti Arhitektide Liiduga kuulutasid välja Sindi keskuse lähiala ideevõistluse

06.08.2026 Adaur.ee

Võistlusega otsitakse terviklikku ja tulevikku vaatavat lahendust Hariduse tänava, Pärnu maantee, Vee, Ringi ja Veetorni tänava ning Paide maantee vahelisele alale.

Praegu alakasutatud, kuid väga hea asukohaga alast soovitakse kujundada mitmekesine ja hästi toimiv Sindi keskusala osa. Oodatud on ideed, mis annavad alale uue näo, toovad sinna rohkem elu ja tegevusi, loovad eeldused elamuarenduseks ning seovad paremini piirkonna olulised teenused, sihtkohad ja liikumisteed.

Ideevõistluse eesmärk on leida Sindile sobiv ja elluviidav lahendus, mis toetab kogu keskuse arengut ning võiks tulevikus olla eeskujuks ka teistele Eesti väikekeskustele.

Ideekavandeid saab esitada kuni 15. oktoobrini 2026.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

KV.EE: Üüripakkumine on aastaga vähenenud 7 protsenti

06.08.2026 Tõnu Toompark

07.2026 pakuti kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel Tallinnas üürile keskmiselt 1116 korterit keskmise pakkumishinnaga 14,9 €/m². Aastatagusega võrreldes on üüripakkumisi 7% vähem ja hind on 3% kõrgem.

Üüripakkumine on vähenenud enamikus Tallinna piirkondades. Väga aktiivses üürituru piirkonnas Lasnamäel on portaalis KV.EE üüripakkumisi eelmise aastaga võrreldes vähemaks jäänud koguni 37%.

Üürihinnad on peale pikka paigalseisu liikunud üles kõikides piirkondades peale Kadrioru. Üürihindade kerkimine kinnisvaraportaalis KV.EE on mõõdukas vahemikus valdavalt 2-5%. Üürihinna kasv jääb alla keskmisele palga suurenemisele. Seega läheb korteri üürimine üürnikule palga suhtes jätkuvalt soodsamaks.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Korterite üür: aktiivsete kuulutuste arv (tk) ja muutus (%)			Korterite üür: kuulutuste hind (€/m²) ja muutus (%)
	07.2025	07.2026	Muutus, %	07.2025	07.2026	Muutus, %
Haabersti	82	93	13%	13,3	14,1	6%
Kadriorg	37	53	43%	15,3	15,0	-2%
Kesklinn	377	405	7%	15,1	15,5	3%
Kristiine	101	99	-2%	14,5	14,7	1%
Lasnamäe	144	91	-37%	11,9	12,3	3%
Mustamäe	153	114	-25%	14,4	14,7	2%
Nõmme	56	38	-32%	13,7	14,3	4%
Pirita	32	29	-9%	13,0	13,6	5%
Põhja-Tallinn	181	160	-12%	16,1	16,4	2%
Vanalinn	42	34	-19%	16,1	16,5	2%

Tallinn	1 204	1 116	-7%	14,5	14,9	3%

Eesti	2 374	2 147	-10%	12,4	12,9	4%
Harjumaa	1 379	1 274	-8%	14,0	14,5	4%

Narva	48	38	-21%	5,6	5,6	0%
Rakvere	31	25	-19%	7,9	7,9	0%
Pärnu	77	62	-19%	9,4	10,3	10%
Tartu	498	427	-14%	12,5	13,1	5%
				Andmete allikas: portaal KV.EE

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Bigbank: Töötleva tööstuse üldine pilt teeb murelikuks

06.08.2026 Raul Eamets

Kui üldiselt tulevad majandusest viimasel ajal positiivsed sõnumid, siis töötleva tööstuse täna avaldatud andmed on pigem murettekitavad. Viiendat kuud järjest näeme tootmismahtude langust, kusjuures langus süveneb. Mais oli töötleva tööstuse maht aastavõrdluses -3,5% ja juunis oli see aastavõrdluses -5,3%.

Kui suvel on näiteks elektritootmine väiksem, on see ka loogiline, sest õues on valge ja toas soe. Suurte ja tööjõumahukate valdkondade miinus ei saa aga kuidagi olla seotud sesoonsete teguritega. Võtame näiteks mööblitööstuse, kus mahud vähenesid 19,5%, või puidutööstuse, kus langus oli 2%. Suvi peaks olema ju kõige kibedam ehitusaeg, ehk puidutööstus peaks saavutama oma rekordmahte. Järelikult ei ehitata piisavalt või ehitatakse asju, kus puitu nii palju vaja ei ole — näiteks teid, viadukte ja muldkehasid.

Samuti on väga pikalt olnud miinuses toidutööstus, eriti piimatööstus, kus nägime positiivseid numbreid viimati aasta tagasi. Ometi on meie piimatootmise tingimused ühed maailma parimad. Miinuses on ka metalltoodete tootmine ning arvuti- ja elektroonikatööstus. Viimane sõltub muidugi üksikutest suurtest tarnetest: kui aasta tagasi juunis oli mõni suurem tehing, ei saagi selle aasta ühe kuu näitajad väga kõrged olla.

Kui üldine toidutootmine oli miinuses, siis lihatööstusel läheb praegu hästi — kasv aastavõrdluses on 9%. Kui vaadata lihatööstuse üldist mahuindeksit, oli see nii kõrge viimati 2022. aasta augustis ehk praktiliselt neli aastat tagasi. Samuti näitab suuri kasvunumbreid mäetööstus ja põlevkivi kaevandamine, sest kõrge naftahind on teinud põlevkiviõli tootmise tasuvaks. Vaadates, kuidas naftahind maailmaturul üles-alla hüppab, tuleb neid kasumlikke kuid ilmselt veel.

Tulenevalt sesoonsusest näitas suurt kasvu ka turbatööstus, iseasi, kui palju meil seda Eestile spetsiifilist tööstusharu üldse enam järele on jäänud. Turbatootmine on ehe näide sellest, kuidas „rohetiiger“ on ühe meie traditsioonilise tootmise nahka pistnud.
Hästi läheb ka meie ettevõtetel, mis tegelevad farmaatsiaga ning ravimite tootmisega – kasv tervelt 40%. Veel läheb hästi väikelaevade ja haagiste tootmisel, aga siin on jälle sama lugu: ühe või mitme suurema tellimuse valmimine võib kuiseid näitajaid märgatavalt kergitada. Kenasti oli plussis metallitootmine, kasv 19%.

Kokkuvõttes võib öelda, et töötleva tööstuse üldpilt teeb murelikuks, sest mitmed suured valdkonnad, kus on hõivatud palju inimesi (toidutööstus, puidutööstus, mööblitööstus jne), on raskustes. Kui siin lähikuudel pilt paremaks ei lähe, hakkab mahtude vähenemine avaldama mõju ka töötusele, mis on seni püsinud kenasti languskursil.

EfTEN United Property Fund’i 2026. aasta I poolaasta ja II kvartali auditeerimata majandustulemused

06.08.2026 Adaur.ee

2026. aasta II kvartalis teenis EfTEN United Property Fund 248 tuhat eurot puhaskasumit (2025 II kvartal: 976 tuhat eurot). Kasumi vähenemine on eelkõige seotud poolaasta lõpus toimunud kinnisvarainvesteeringute regulaarse hindamisega ning fondi investeeringuga arendusettevõttesse Invego Uus-Järveküla OÜ, kus valdava osa valminud ridamajade müügist ja sellest tekkinud kasumist jäi eelmise aasta esimesse poolde.

Vaatamata kasumi vähenemisele, laekus EfTEN United Property Fund’ile 2026. aasta alguses alusfondidest teenitud rekordiline omanikutulu. 2026. aasta juunis tegi fond investoritele tänavuse aasta esimese väljamakse summas 1 060 tuhat eurot ehk 42,676 senti osaku kohta. Väljamakse aluseks olid laekunud dividendid ja omanikutulu kõikidest alusfondidest ning intressid Invego Uus-Järveküla OÜ ja EfTEN Menulio UAB (Menulio 7 büroohoone) omaniklaenudelt.

2026. aasta II kvartalis tegeles fondivalitseja aktiivselt EfTEN United Property Fund’i investeerimisportfelli ümberkujundamisega. Kuigi sellega seotud tehingute lõpetamine jäi III kvartali algusesse, leidsid põhilised ettevalmistavad tegevused aset II kvartalis.

Fondivalitseja on arvamusel, et büroode segment (eriti vanemad nn B ja C klassi hooned) püsib Balti riikide ärikinnisvara turul veel pikemat aega surve all. Büroopindade nõudlust hoiab tagasi „kodust töötamise“ töökulutuuri juurdumine ning madalast majanduskasvust tulenev ettevõtete tegevusmahtude tagasihoidlik laiendamine. Sellest tulenevalt müüs fond bilansipäeva järgselt juuli alguses Vilniuses Menulio 7 asuva büroohoone. EfTEN United Property Fund investeeris 2022. aasta alguses Menulio 7 büroohoone omandamisse 3,598 miljonit eurot. Koos tänaseks investeeringult laekunud dividendide ning laenudelt arvestatavate intressidega teenib fond müügitehingu lõpule viimisel 760 tuhat eurot kasumit.

Balti riikide ärikinnisvara turul näeb fondivalitseja kõige tugevamat perspektiivi kaubanduse segmendis. Vaatamata madalale majanduskasvule, on palkade kasv püsinud suhteliselt tugev kõigis kolmes Balti riigis. Lisaks on tarbijate ostuvalmidust toetamas inflatsioonitempo aeglustumine. Kaubanduse positiivset vaadet silmas pidades, suurendas EfTEN United Property Fund augusti alguses investeeringut Riias asuvas Domina kaubanduskeskuses. Kui varem omas fond Domina keskuses kaudselt ligikaudu 380 tuhande euro suurust positsiooni läbi EfTEN Kinnisvarafond II AS-i, siis nüüd investeerib fond Domina keskusesse otse 2,478 miljonit eurot. Tehing viiakse lõpule eelduslikult augusti lõpuks.

Nende kahe tehingu tulemusena alanes büroosektori osakaal fondi portfellis 11 protsendipunkti võrra (27%le) ning kaubanduse osakaal suurenes 7 protsendipunkti võrra (47%le).

Fondi 80%-lise osalusega arendusettevõttes Invego Uus-Järveküla OÜ anti II kvartalis klientidele üle viis valminud ridamaja osa ja sõlmiti asjaõiguslepingud. Kvartali lõpu seisuga on arendusprojektis veel müümata neli ridamaja osa ja kaks kinnistut. Bilansipäeva järgselt sõlmis fond lepingu Uus-Järveküla arendusprojekti laiendamiseks. Kava kohaselt on plaanis rajada 22 paarismaja osa. Fond investeerib arendusprojekti laiendamisse etapiviisiliselt kokku ligikaudu 1,5 miljonit eurot läbi omaniklaenu, mille intress on 10% aastas. Lisaks kuulub fondile 80%line osalus Uus-Järveküla elurajooni laiendust arendavas ettevõttes Invego Uus-Järveküla 2 OÜ. Arendusprojekti valmimine on planeeritud 2029. aastasse.

2026. aasta teisel poolel plaanib fond teha investoritele käesoleva aasta teise rahalise väljamakse.

Koondkasumiaruanne

	II kvartal		6 kuud
	2026	2025	2026	2025
€ tuhandetes
TULUD
Intressitulu	36	143	109	297
Alusfondidest laekunud tulud	718	420	775	420
Muud finantstulud	0	0	0	4
Neto kasum / kahjum õiglases väärtuses muutusega läbi koondkasumiaruande kajastatud varadelt	-455	460	-53	1 075
Investeeringutelt tütarettevõtetesse	-259	647	-223	737
Investeeringutelt alusfondidesse	-196	-187	170	338
Tulud kokku	298	1 023	832	1 796

KULUD
Tegevuskulud
Valitsemistasud	-20	-27	-46	-56
Fondi administreerimise kulud	-10	-10	-18	-17
Muud tegevuskulud	-20	-9	-58	-38
Tegevuskulud kokku	-50	-46	-123	-111
Intressikulu	0	-1	0	-6
Ärikasum	248	976	709	1 679
Kasum enne tulumaksu	248	976	709	1 679

Aruandeperioodi puhaskasum	248	976	709	1 679
Aruandeperioodi koondkasum kokku	248	976	709	1 679
Osakuomanikele kuuluva fondi puhasväärtuse kasv	248	976	709	1 679

Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes)	0,1	0,39	0,29	0,68

Finantsseisundi aruanne

	30.06.2026	31.12.2025
€ tuhandetes
VARAD
Käibevarad
Raha ja raja ekvivalendid	3 079	1 774
Antud laenud	2 149	1 516
Muud nõuded ja viitlaekumised	403	300
Käibevarad kokku	5 631	3 590

Põhivarad
Finantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumi aruande	23 302	23 474
Investeeringud tütarettevõtetesse	2 888	3 111
Investeeringud alusfondidesse	20 415	20 363
Antud laenud	0	2 149
Põhivarad kokku	23 302	25 623
VARAD KOKKU	28 933	29 213

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused	74	2
Kohustused kokku, v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	74	2

FONDI VARA PUHASVÄÄRTUS
Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus	28 859	29 211
Kohustused ja osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtus kokku	28 933	29 213

EfTEN United Property Fund 2026. aasta II kvartali auditeerimata majandustulemused on lisatud käesolevale teatele ja leitavad Fondi kodulehel: https://eftenunitedpropertyfund.ee/aruanded-ja-dokumendid/

EUPF_6_kuud_2026_EST

Nordecon: 2026. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

06.08.2026 Adaur.ee

Aasta esimesel poolel jätkus Eesti majanduse järkjärguline taastumine, kuid majanduskeskkonda mõjutasid jätkuvalt geopoliitiline ebakindlus ja energiahindade kõikumine. Viimaste avaldatud prognooside kohaselt ulatub Eesti 2026. aasta majanduskasv ligikaudu 2,3–2,4 protsendini. Kasvu toetavad eelkõige sisenõudluse taastumine, avaliku sektori investeeringud ning paranenud finantseerimistingimused. Ehitussektoris on märgata stabiliseerumise ja mõõduka taastumise märke. Turgu toetavad eelkõige riigikaitse-, taristu- ja energiaobjektidega seotud investeeringud, samas kui hoonete ehituse segmenti iseloomustab jätkuvalt tagasihoidlik investeerimisaktiivsus.

Kontserni müügitulu on võrreldes 2025. aasta 6 kuuga suurenenud mõlemas segmendis, jaotudes hoonete ja rajatiste segmendi vahel vastavalt 78% ja 22%. Hoonete maht kasvas 2025. aasta I poolaastaga võrreldes 21% ning rajatiste maht 165%. Kontserni brutokasumlikkus oli I poolaastal 4,7% ning ärikasumlikkus 1,9%. Võrreldes 2025. aasta sama perioodiga on kasumlikkus mõnevõrra vähenenud, kuid kasum on müügitulu kasvu toel suurenenud. Kasumlikkuse langust mõjutasid jätkuvalt kasvavad sisendhinnad ning projektide portfelli struktuur, mille tõttu oli aruandeperioodil töös olevate projektide keskmine kasumimarginaal madalam kui võrreldaval perioodil aasta varem. Aastases võrdluses ehk võrreldes 30.06.2025 suurenes kontserni teostamata tööde portfell 7%. Teostamata tööde mahud on suurenenud nii hoonete kui ka rajatiste segmendis. Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000	30.06.2026	31.12.2025
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	6 093	5 266
Muud finantsvarad	1 078	1 088
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	46 164	46 348
Ettemaksed	3 865	3 274
Varud	40 318	26 022
Käibevara kokku	97 518	81 998
Põhivara
Pikaajalised finantsinvesteeringud	77	77
Muud finantsvarad	2 410	1 810
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded	10 365	10 142
Kinnisvarainvesteeringud	3 814	5 517
Materiaalne põhivara	13 650	12 234
Immateriaalne põhivara	14 959	14 922
Põhivara kokku	45 275	44 702
VARA KOKKU	142 793	126 700

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	10 713	12 049
Võlad hankijatele	65 184	49 569
Muud võlad	11 057	9 971
Ettemaksed	8 953	15 249
Eraldised	766	3 863
Lühiajalised kohustused kokku	96 673	90 701
Pikaajalised kohustused
Laenukohustused	13 591	5 708
Võlad hankijatele	6 061	1 605
Eraldised	2 616	5 730
Pikaajalised kohustused kokku	22 268	13 043
KOHUSTUSED KOKKU	118 941	103 744

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	14 379	14 379
Omaaktsiad	-660	-660
Ülekurss	635	635
Kohustuslik reservkapital	2 554	2 554
Realiseerumata kursivahed	4 718	4 522
Jaotamata kasum	577	141
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital	22 203	21 571
Mittekontrolliv osalus	1 649	1 385
OMAKAPITAL KOKKU	23 852	22 956
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	142 793	126 700

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000	6k 2026	II kv 2026	6k 2025	II kv 2025	2025
Müügitulu	126 913	74 910	92 638	53 283	208 281
Müüdud toodangu, teenuste ja kaupade kulu	-120 993	-71 928	-87 188	-49 635	-194 746
Brutokasum	5 920	2 982	5 450	3 648	13 535

Turunduskulud	-212	-136	-169	-86	-433
Üldhalduskulud	-3 359	-1 612	-3 072	-1 526	-6 814
Muud äritulud	182	165	68	16	154
Muud ärikulud	-59	-46	-160	-126	-6 835

Ärikasum (-kahjum)	2 472	1 353	2 117	1 926	-393

Finantstulud	216	105	258	113	499
Finantskulud	-1 988	-1 019	-1 904	-1 165	-3 464
Finantstulud ja –kulud kokku	-1 772	-914	-1 646	-1 052	-2 965

Maksustamiseelne kasum (-kahjum)	700	439	471	874	-3 358
Tulumaks	-1	-1	0	0	-141
Perioodi puhaskasum (-kahjum)	699	438	471	874	-3 499

Muu koondkasum (-kahjum):
Realiseerumata kursivahed	196	115	473	569	488
Kokku muu koondkasum	196	115	473	569	488
KOKKU KOONDKASUM (-KAHJUM)	895	553	944	1 443	-3 011

Puhaskasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	436	334	-134	482	-4 605
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	264	104	605	392	1 106
Kokku puhaskasum (-kahjum)	700	438	471	874	-3 499

Koondkasum (-kahjum):
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa	632	449	339	1 051	-4 117
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa	264	104	605	392	1 106
Kokku koondkasum (-kahjum)	896	553	944	1 443	-3 011

Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele
Tavapuhaskasum (kahjum) aktsia kohta eurodes	0,01	0,01	-0,00	0,02	-0,15
Lahustatud puhaskasum (kahjum) aktsia kohta eurodes	0,01	0,01	-0,00	0,02	-0,15

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000	6k 2026	6k 2025
Rahavood äritegevusest
Laekumised ostjatelt	141 317	104 987
Maksed hankijatele	-123 637	-88 153
Makstud käibemaks	-2 872	-3 252
Maksed töötajatele ja töötajate eest	-10 742	-10 282
Makstud tulumaks	-367	-350
Netorahavoog äritegevusest	3 699	2 950

Rahavood investeerimistegevusest
Materiaalse põhivara soetamine	-553	-198
Materiaalse põhivara müük	23	394
Antud laenud	-42	-41
Antud laenude laekumised	2	4
Saadud dividendid	12	0
Saadud intressid	35	61
Muud investeeringud	-600	-300
Netorahavoog investeerimistegevusest	-1 123	-80

Rahavood finantseerimistegevusest
Saadud laenud	2 183	783
Saadud laenude tagasimaksed	-1 125	-640
Rendikohustuse põhiosa tagasimaksed	-1 489	-1 247
Rendimaksetega seotud intressimaksed	-132	-134
Makstud intressid	-525	-398
Makstud dividendid	-637	0
Muud maksed	-3	0
Netorahavoog finantseerimistegevusest	-1 728	-1 636

Rahavoog kokku	848	1 234

Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul	5 266	8 195
Valuutakursi muutused	-21	-103
Raha jäägi muutus	848	1 234
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul	6 093	9 326

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2026. aasta I poolaastal oli 5 920 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 5 450 tuhat eurot), kasvades aastases võrdluses 9%. Brutokasumi kasvu toetas müügitulu suurenemine, kuid brutokasumlikkus langes 2025. aasta sama perioodiga võrreldes, moodustades 2026. aasta I poolaastal 4,7% (I poolaasta 2025: 5,9%). II kvartalis oli kontserni brutokasum 2 982 tuhat eurot (II kvartal 2025: 3 648 tuhat eurot) ning brutokasumlikkus 4,0% (II kvartal 2025: 6,8%).

Mõlemad segmendid olid aruandeperioodil kasumis. Hoonete segmendi I poolaastal brutokasumlikkus oli 7,1% ning II kvartal 5,6%, 2025. aasta võrreldavatel perioodidel vastavalt 7,4% ja 7,2%. Rajatiste segmendi kasumlikkus on I poolaastal võrreldes 2025. aasta sama perioodiga paranenud, moodustades 0,4% (I poolaasta 2025: -0,5%), kuid II kvartali kasumlikkus jäi eelmise aasta sama perioodi tulemusega võrreldes tagasihoidlikumaks, moodustades 2,7% (2025 I poolaasta: 8,2%). Kasumlikkuse langust mõjutasid jätkuvalt kasvanud sisendhinnad ning projektide portfelli struktuur, mille tõttu oli aruandeperioodil töös olevate projektide keskmine kasumimarginaal madalam kui võrreldaval perioodil aasta varem.

Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2026. aasta I poolaastal 3 359 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldhalduskulud suurenenud ligikaudu 9% (I poolaasta 2025: 3 072 tuhat eurot), suurenenud on tööjõukulud ning ostetud teenused ja materjalid. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust vähenes, moodustades 2,9% (I poolaasta 2025: 3,8%).

Kontserni ärikasumiks kujunes 2026. aasta I poolaastal 2 472 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 2 117 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 844 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 3 435 tuhat eurot).

Kontserni finantstulusid ja -kulusid mõjutavad valuutakursside muutused kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes 2026. aasta I poolaastal euro suhtes ligikaudu 2,6% ning Rootsi kroon nõrgenes euro suhtes ligikaudu 2,5%. Kontserni Ukrainas ja Rootsis asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest kohalikesse valuutadesse saadi vastavalt kursikahjumit 166 tuhat eurot (I poolaasta 2025: kahjum 652 tuhat eurot) ning kursikahjumit 9 tuhat eurot (I poolaasta 2025: kursikasum 11 tuhat eurot).

Kontserni puhaskasumiks kujunes 699 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 471 tuhat eurot), millest kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele kuuluv osa moodustas 436 tuhat eurot (I poolaasta 2025: -134 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

Kontserni äritegevuse netorahavoog moodustas 2026. aasta I poolaastal 3 699 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 2 950 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoogu mõjutas enim müügitulu kasvust tingitud ostjatelt laekunud maksete ning hankijatele tehtud maksete suurenemine, vastavalt 141 317 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 104 987 tuhat eurot) ja 123 637 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 88 153 tuhat eurot).

Investeerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I poolaastal moodustas -1 123 tuhat eurot (I poolaasta 2025: -80 tuhat eurot). Investeeringud põhivarasse ulatusid 553 tuhande euroni (I poolaasta 2025: 198 tuhat eurot), põhivara müügist laekus 23 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 394 tuhat eurot). Antud laenud moodustasid 42 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 41 tuhat eurot), saadud intressid 35 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 61 tuhat eurot) ning investeeringud pikaajalistesse hoiustesse 600 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 300 tuhat eurot).

Finantseerimistegevuse rahavoog 2026. aasta I poolaastal oli -1 728 tuhat eurot (I poolaasta 2025: -1 636 tuhat eurot). Saadud laenud moodustasid 2 183 tuhat eurot, koosnedes peamiselt arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2025: 783 tuhat eurot). Laenude tagasimakseid tehti summas 1 125 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 640 tuhat eurot). Rendikohustuste põhiosa maksed ulatusid 1 489 tuhande euroni (I poolaasta 2025: 1 247 tuhat eurot), intressimaksed kokku 525 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 398 tuhat eurot). Dividendimaksed moodustasid aruandeperioodil 637 tuhat eurot, I poolaastal 2025 dividendimaksed puudusid.

Seisuga 30.06.2026 moodustasid kontserni raha ja raha ekvivalendid 6 093 tuhat eurot (30.06.2025: 9 326 tuhat eurot).

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja	6k 2026		6k 2025	6k 2024	2025
Müügitulu, tuhat eurot	126 913		92 638	114 945	208 281
Müügitulu muutus	37%		-19%	33%	-7,0%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot	699		471	1 802	-3 499
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot	436		-134	1 020	-4 605
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk	31 528 585		31 528 585	31 528 585	31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot	0,01		0,00	0,03	-0,15
Üldhalduskulude määr müügitulust	2,6%		3,3%	2,9%	3,3%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust	2,9%		3,8%	3,2%	3,3%
EBITDA, tuhat eurot	3 844		3 435	4 690	2 206
EBITDA määr müügitulust	3,0%		3,7%	4,1%	1,1%
Brutokasumi määr müügitulust	4,7%		5,9%	6,3%	6,5%
Ärikasumi määr müügitulust	1,9%		2,3%	2,8%	-0,2%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita	1,9%		2,2%	2,8%	-0,2%
Puhaskasumi määr müügitulust	0,6%		0,5%	1,6%	-1,7%
Investeeritud kapitali tootlus	3,0%		2,0%	6,2%	-5,5%
Omakapitali tootlus	3,0%		1,7%	7,8%	-14,1%
Omakapitali osakaal	16,7%		23,1%	19,2%	18,1%
Vara tootlus	0,5%		0,4%	1,5%	-2,9%
Finantsvõimendus	37,8%		15,8%	6,9%	30,7%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja	1,01		0,91	0,88	0,90
	30.06.2026		30.06.2025	30.06.2024	31.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot		324 374	303 914	178 799	273 060

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal 2026. aasta I poolaastal moodustas 1% kogu müügitulust, mis koosneb Ukraina tegevusmahtudest. Ukraina müügitulu maht ning ka osakaal kontserni müügitulust on võrreldes 2025. aasta sama perioodiga vähenenud, mille peamiseks põhjuseks riigis jätkuvalt valitsevad äärmiselt keerulised olud. Aasta algul takistasid tööd nii ehitusplatsidel kui ka ehitusmaterjalide tootmises pidevad toimunud elektrikatkestused ning väga külm talv. Järjest enam on probleemiks tööjõu nappus. Müügitulu puudus Rootsis, aruandeperioodil ei olnud töös ühtegi ehituslepingut.

	6k 2026	6k 2025	6k 2024	2025
Eesti	99%	98%	98%	98%
Ukraina	1%	2%	2%	2%

2026. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni üheks eesmärgiks on hoida tegevussegmentide (hooned ja rajatised) esindatus müügitulus tasakaalustatuna arvestades turul toimuvaid muutusi, kuna see võimaldab hajutada riske ja tagada paremad võimalused ehitustegevuseks ka raskemates turutingimustes, kus mõnda tegevussegmenti tabab tegevusmahtude suurem langus ja mõni teine võib kasvada kiiremini.

Kontserni 2026. aasta I poolaasta müügitulu oli 126 913 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, mil vastav näitaja oli 92 638 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 37%. 2026. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete segmendis 99 078 tuhat eurot ning rajatiste segmendis 27 815 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 82 127 tuhat eurot ja 10 501 tuhat eurot. Müügitulu on kasvanud mõlemas segmendis, hoonetes 21% ning rajatistes 165%. Teostamata tööde portfelli mahtu ja jaotust kahe segmendi vahel arvestades on müügitulu kasv igati ootuspärane.

Tegevussegmendid	6k 2026	6k 2025	6k 2024	2025
Hooned	78%	89%	87%	81%
Rajatised	22%	11%	13%	19%

Segmendisisene müügitulu

Hoonete ehituse segmendi müügitulu mõjutavad enim ühiskondlike ja ärihoonete mahud. Ühiskondlike hoonete müügitulu on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud ligikaudu 66%. Kasvanud on ka tööstus- ja laohoonete alamsegmendi mahud, kuid arvuliselt on töös vähe objekte. Ärihoonete mahud on vähenenud ligikaudu 5% ning korterelamute mahud ligikaudu 56%.

Ühiskondlike hoonete alamsegmendi aruandeperioodi suuremad objektid olid: Tiskre kooli ehitamine Harku vallas, Tallinnasse rajatava Loodusmaja ning Eesti Rahvusringhäälingu uue telemaja projekteerimine ja ehitamine. Jätkus Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse objektide ehitus. Aruandeperioodil lõpetatid Tapal asuva kasarmu ehitamine.

Ärihoonete suuremateks töös olevateks objektideks olid: Tartus Väike-Turu 7 asuva ärihoone ehitamine ja LEED Gold keskkonnasertifikaadi kvaliteedinõuetele vastava Uusküla spaahotelli ehitamine Alutaguse vallas Peipsi järve põhjakaldal ning Viljandis spaahotelli ja ujula ehitamine.

Korterelamute segmendis ei ole töös kolmandatele osapooltele ehitatavaid suuremahulisi objekte ning segmendi müügitulu mõjutab peamiselt omaarenduste müük, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on vähenenud, moodustades aruandeperioodil 3 549 tuhat eurot (I poolaasta 2025: 6 781 tuhat eurot). Aruandeperioodil jätkati Pärnus asuva Seileri Kvartali II etapi (https://seileri.ee) ehitusega. Tartus jätkub Tammelinnas asuva Tammepärja kodu (https://tammelinn.ee) ning Tartu linna piiril asuva Pärnasalu arenduse ehitus (https://parnasalutee.ee). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara, jälgib kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.

Hoonete segment	6k 2026	6k 2025	6k 2024	2025
Ühiskondlikud hooned	62%	46%	68%	52%
Ärihooned	32%	41%	20%	39%
Korterelamud	4%	12%	9%	8%
Tööstus- ja laohooned	2%	1%	3%	1%

Rajatiste segmendi käive koosneb teedeehituse- ja hoolduse alamsegmendi mahust, mis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on ligikaudu kolm korda suurenenud. Olulise osa alamsegmendi käibest moodustavad Rail Baltica Raplamaa põhitrassi raudteetaristu III etapi Hagudi-Alu lõigu ja I etapi Selja-Tootsi lõigu ehitustööd ning riigitee 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla kilomeetrite 62,2-64,8 asuva Päädeva-Orgita teelõigu ehitamine.

Rajatiste segment	6k 2026	6k 2025	6k 2024	2025
Teedeehitus ja –hooldus	95%	70%	93%	87%
Muud rajatised	5%	30%	7%	13%

Ehituslepingute teostamata tööde mahud

Kontserni ettevõtete poolt sõlmitud ehituslepingute teostamata tööde maht seisuga 30.06.2026 oli 324 374 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on teostamata tööde maht suurenenud 7%. I poolaastal sõlmiti uusi lepinguid kokku 181 652 tuhande euro väärtuses (I poolaasta 2025: 172 236 tuhat eurot), seal hulgas II kvartalis 25 864 tuhat eurot (II kvartal 2025: 60 960 tuhat eurot).

	30.06.2026	30.06.2025	30.06.2024	31.12.2025
Ehituslepingute teostamata tööde mahud, tuhat eurot	324 374	303 914	178 799	273 060

Seisuga 30.06.2026 moodustas hoonete segmendi osa kogu portfellist 71%, rajatised moodustasid 29% (30.06.2025: vastavalt 70% ja 30%). Võrreldes seisuga 30.06.2025 on hoonete segmendi teostamata tööde maht suurenenud 8% ning rajatiste segmendi maht 3%. Hoonete segmendi portfellist 74% moodustavad ühiskondlike hoonete alamsegmendi lepingud, millest suur osa on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskusele teostatavad tööd. Rajatiste segmendi mahtu mõjutavad eelkõige eelnevatel aastatel sõlmitud Rail Baltica suuremahulised lepingud ning Transpordiametiga sõlmitud leping Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Päädeva-Orgita ning Haimre teelõigu ehitamiseks.

Rajatiste sektorit oluliselt elavdanud Rail Baltica hangetele on lisandunud Transpordiameti poolt Euroopa ühtekuuluvusfondi rahastusega teedeehituse hanked, mis paraku siiski ei kompenseeri täielikult teedeehituse alarahastust. Avaliku sektori investeeringute mahud hoonete segmendis tervikuna on vähenenud, jätkuvalt toetab turgu peamiselt riigikaitse sektor. Elavnemist on märgata ka erasektoris, kuid sageli venib hankeperiood kuude pikkuseks ning vahel jäävad projektid ka aastateks ootele, kas kõrge ehitushinna või ebapiisava klientide huvi tõttu.
Suuremahulisemad 2026. aasta I poolaastal sõlmitud lepingud olid:

Rae valda planeeritud logistika- ja kergetööstuspargi Park Rae esimese hoone ja sellega kaasnevate välialade ehitamine, maksumusega ligikaudu 15 800 tuhat eurot.
Heleni Kooli uue koolimaja ehitamine Põhja-Tallinnasse, maksumusega ligikaudu 12 600 tuhat eurot.
AS Tallinna Vesi hoone ja taristu ehitamine Ülemiste veepuhastusjaama territooriumile, maksumusega ligikaudu 11 800 tuhat eurot.
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse Pärnumaal asuva toetava taristu ehitamine, maksumusega ligikaudu 110 400 tuhat eurot.
Lääne maakonna riigimaanteede aastaringne hooldamine aastatel 2026 – 2031, maksumusega ligikaudu 7 900 tuhat eurot.
Hiiu maakonna riigimaanteede aastaringne hooldamine aastatel 2026 – 2031, maksumusega ligikaudu 4 000 tuhat eurot.
Tallinnas, Kotka 12 asuva Kotka Tervisemaja rekonstrueerimine ja laienduse ehitamine, maksumusega ligikaudu 4 400 tuhat eurot.

Tuginedes teostamata tööde portfelli mahule ning üldisele majanduse ja ehitusturu väljavaatele, prognoosib kontserni juhtkond 2026. aastal tegevusmahtude kasvu. Kontserni juhtkond on äärmiselt tihedas konkurentsiolukorras vältinud põhjendamata riskide võtmist, mis võiksid lepingute täitmisel suure tõenäosusega realiseeruda ettevõttele negatiivselt. Fookuses on turu muutustest, eelkõige sisendhindade kasvust, tulenevate riskide hindamine ja maandamine. Jätkuvalt on tähelepanu all kontserni püsikulude juhtimine, tootlikkuse suurendamine ning aktiivne töö ettevalmistuse ja projekteerimise valdkonnas, et realiseerida oma erialaseid konkurentsieeliseid.

Töötajad

Töötajad ja tööjõukulud

2026. aasta I poolaastal töötas kontserni emaettevõttes ja tütarettevõtetes kokku keskmiselt 453 inimest, kellest insenertehniline personal (ITP) moodustas 294 inimest. Võrreldes aastataguse perioodiga on töötajate arv suurenenud ligikaudu 8%.

Töötajate keskmine arv kontserni ettevõtetes (ema- ja tütarettevõtted):

	6k 2026	6k 2025	6k 2024	2025
ITP	294	267	282	275
Töölised	159	151	148	156
Keskmine kokku	453	418	430	431

Kontserni 2026. aasta I poolaastal moodustasid tööjõukulud koos kõikide maksudega 11 051 tuhat eurot, eelmise majandusaasta samal perioodil olid tööjõukulud kokku 9 221 tuhat eurot. Tööjõukulud on suurenenud ligikaudu 20%, mis on tingitud nii üldisest töötasude tõusust kui ka töötajate arvu kasvust.

Nordecon AS-i nõukogu liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I poolaastal 135 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 45 tuhat eurot (I poolaasta 2025: vastavalt 106 tuhat eurot ja 35 tuhat eurot).

Nordecon AS-i juhatuse liikmete teenistustasud moodustasid 2026. aasta I poolaastal 290 tuhat eurot, millele lisandus sotsiaalmaks 96 tuhat eurot (I poolaasta 2025: vastavalt 281 tuhat eurot ja 93 tuhat eurot).

Töö tootlikkuse mõõtmine

Kontsern on oma põhitegevuse efektiivsuse hindamisel kasutanud järgmisi töötajate arvule ja nendele makstud töötasudele tuginevaid tootlikkussuhtarve:

	6k 2026	6k 2025	6k 2024	2025
Töötajate nominaaltootlikkus (libisev), tuhat eurot	540,7	469,7	553,9	483,3
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	15,1%	-15,2%	13,4%	-6,0%

Tööjõukulude nominaaltootlikkus (libisev), eurot	10,5	8,7	11,0	9,8
Muutus võrreldava perioodi suhtes, %	20,7%	-21,3%	0,4%	5,4%

Kontserni aruandeperioodi töötajate ning tööjõukulude nominaaltootlikkuse suurenemine eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on tingitud müügitulu kiiremast kasvust võrreldes töötajate arvu ja tööjõukulude suurenemisega.

nordecon-aruanne-2q-2026

NCN investor presentation Q2_2026

Merko: 2026. aasta 6 kuu ja II kvartali konsolideeritud auditeerimata vahearuanne

06.08.2026 Adaur.ee

JUHTKONNA KOMMENTAAR

Merko Ehituse juhtkonna sõnul oli teises kvartalis elavnemist nii ehitusteenuste kui korteriarenduse valdkonnas. Mitmed eelmisel aastal sõlmitud suuremad lepingud jõudsid aktiivsemasse ehitusfaasi ja seega ka Merko käibenumbritesse. Lisaks anti teises kvartalis ostjatele üle enam kui kaks korda rohkem kortereid kui tänavu esimeses kvartalis. Esimeses kvartalis ennustatud ehituse sisendhindade tõus on tõeks saanud ning majanduses ega maailmapoliitikas ei ole näha arenguid, mis lubaks hindade tõusu raugemise lootust. Teises kvartalis ehitus- ja kinnisvaraturul ootamatuid muutusi ei olnud ning kõik Merko koduturud on käitunud ootuspäraselt.

Juuli algul jõuti lõpule Rūdninkai kaitselinnaku rajamiseks vajalike ettevalmistusetappidega. Leping jõustus lõplikult ja ehitusprotsess on saanud täies mahus alata. Kahe etapi rajamise ehitusmaksumus on kokku üle 370 miljoni euro ning projekti panus käibesse kasvab järgmistes kvartalites märgatavalt. Teises kvartalis sõlmiti lisaks ligikaudu 80 miljoni euro väärtuses uusi ehituslepinguid, sealhulgas Tallinnas Krulli kvartali peahoone, sündmuskeskuse ja taristu rajamiseks. Poolaasta lõpu seisuga oli kontserni ettevõtete teostamata tööde portfell uuel rekordilisel, 836 miljoni euro tasemel.

Uute korterite turu aktiivsus on Vilniuses peale pikka kasvuperioodi mõnevõrra taandunud, samas kui Riias on uute võlaõiguslepingute sõlmimine aktiveerunud. Teises kvartalis käivitas kontsern Riias üle 160 korteri ehituse, sealhulgas arhitektuuripärandiga hooneid hõlmava Pētersala arendusprojekti ning Magnolijas teise arendusetapi. Tallinna uusarenduste turg liigub sarnases rütmis eelmise aastaga. Kliendid on kõigil turgudel väga hinnatundlikud ja lõviosa tehingutest tehakse soodsamate korteritega.

KOKKUVÕTE II KVARTALI JA 6 KUU TULEMUSTEST

KASUMLIKKUS

2026. aasta 6 kuu kasum enne makse oli 10,8 mln eurot ja II kvartalis 9,1 mln eurot (6 kuud 2025: 23,5 mln eurot ja II kvartalis 11,9 mln eurot), mis andis 6 kuu maksustamiseelse kasumi marginaaliks 7,2% (6 kuud 2025: 14,0%).

2026. aasta 6 kuu emaettevõtte omanike osa puhaskasumist oli 12,8 mln eurot (6 kuud 2025: 21,7 mln eurot) ja II kvartali emaettevõtte omanike osa puhaskasumist 8,5 mln eurot (II kvartal 2025: 11,2 mln eurot). 6 kuu puhaskasumi marginaal oli 8,6% (6 kuud 2025: 12,9%).

MÜÜGITULU

2026. aasta II kvartali müügitulu oli 92,7 mln eurot (II kvartal 2025: 82,6 mln eurot) ning 6 kuu müügitulu oli 149,9 mln eurot (6 kuud 2025: 167,9 mln eurot). 6 kuu müügitulu vähenes 10,7% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Väljaspool Eestit teenitud 6 kuu müügitulu osakaal oli 41,2% (6 kuud 2025: 43,8%).

LEPINGUTE PORTFELL

30. juuni 2026 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 835,7 mln eurot (30. juuni 2025: 443,8 mln eurot). 2026. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted lepinguid kogumahus 486,4 mln eurot (6 kuud 2025: 223,1 mln eurot). II kvartali uute lepingute maht oli 79,6 mln eurot (II kvartal 2025: 172,6 mln eurot).

KINNISVARAARENDUS

2026. aasta 6 kuuga müüs kontsern 120 korterit, 2025. aasta 6 kuuga 222 korterit. Omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 2026. aasta 6 kuuga 27,6 mln eurot ning 2025. aasta samal perioodil 44,9 mln eurot. 2026. aasta II kvartalis müüdi 84 korterit, võrreldes 2025. aasta II kvartalis müüdud 101 korteriga, ning omaarenduste korterite müügist teenis kontsern müügitulu 20,6 mln eurot (II kvartal 2025: 20,2 mln eurot).

RAHAPOSITSIOON

Aruandeperioodi lõpus oli kontsernil rahalisi vahendeid 39,6 mln eurot ning omakapital 251,1 mln eurot (57,4% bilansimahust). Võrreldavad andmed 2025. aasta 30. juuni seisuga olid vastavalt 25,9 mln eurot ning 242,3 mln eurot (60,1% bilansimahust). Seisuga 30. juuni 2026 oli kontserni netovõlg 29,6 mln eurot (30. juuni 2025: negatiivne 1,1 mln eurot).

KONSOLIDEERITUD KOONDKASUMIARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	2026.a. 6 kuud	2025.a. 6 kuud	2026.a. II kvartal	2025.a. II kvartal	2025.a. 12 kuud
Müügitulu	149 893	167 882	92 670	82 646	310 941
Müüdud toodangu kulu	(132 508)	(138 811)	(80 761)	(68 488)	(255 081)
Brutokasum	17 385	29 071	11 909	14 158	55 860

Turustuskulud	(2 724)	(2 701)	(1 395)	(1 426)	(5 823)
Üldhalduskulud	(7 289)	(8 747)	(4 072)	(4 472)	(17 478)
Muud äritulud	1 244	1 083	736	522	2 285
Muud ärikulud	(257)	(96)	(135)	(55)	(501)
Ärikasum	8 359	18 610	7 043	8 727	34 343

Finantstulud (-kulud)	2 428	4 901	2 045	3 184	10 425
sh kasum (kahjum) ühisettevõtetelt	2 451	4 844	2 133	3 343	10 381
intressikulud	(359)	(395)	(186)	(185)	(836)
kasum (kahjum) valuutakursi muutustest	176	(14)	(28)	(129)	(18)
muud finantstulud (-kulud)	160	466	126	155	898
Kasum enne maksustamist	10 787	23 511	9 088	11 911	44 768

Tulumaksukulu	2 056	(1 835)	(588)	(695)	(4 850)

Perioodi puhaskasum	12 843	21 676	8 500	11 216	39 918

Muu koondkasum, mida võib hiljem klassifitseerida kasumiaruandesse
Valuutakursivahed välisettevõtete ümberarvestusel	(143)	7	22	66	20

Perioodi koondkasum	12 700	21 683	8 522	11 282	39 938
Puhaskasum aktsia kohta (tava ja lahustatud, eurodes)	0,73	1,22	0,48	0,63	2,26

KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

auditeerimata
tuhandetes eurodes

	30.06.2026	30.06.2025	31.12.2025
VARAD
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid	39 593	25 862	41 424
Lühiajalised deposiidid	6 000	23 000	18 000
Nõuded ja ettemaksed	59 491	75 989	43 658
Ettemakstud tulumaks	486	934	1 347
Varud	245 853	196 552	219 812
	351 423	322 337	324 241
Põhivara
Ühisettevõtete aktsiad või osad	29 408	26 415	31 957
Muud aktsiad ja väärtpaberid	80	80	80
Muud pikaajalised laenud ja nõuded	20 109	18 645	20 658
Edasilükkunud tulumaksuvara	3 221	4 789	2 874
Kinnisvarainvesteeringud	11 174	12 475	12 395
Materiaalne põhivara	21 770	18 171	22 117
Immateriaalne põhivara	669	593	714
	86 431	81 168	90 795

VARAD KOKKU	437 854	403 505	415 036

KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused	7 830	9 712	3 079
Võlad ja ettemaksed	95 921	112 484	95 920
Tulumaksukohustus	111	112	510
Sihtfinantseerimine	5	–	2
Lühiajalised eraldised	11 494	9 165	10 426
	115 361	131 473	109 937
Pikaajalised kohustused
Pikaajalised laenukohustused	61 339	15 018	30 012
Edasilükkunud tulumaksukohustus	3 923	6 623	7 448
Muud pikaajalised võlad	6 090	8 080	7 073
	71 352	29 721	44 533

KOHUSTUSED KOKKU	186 713	161 194	154 470

OMAKAPITAL
Aktsiakapital	7 929	7 929	7 929
Kohustuslik reservkapital	793	793	793
Realiseerimata kursivahed	(164)	(34)	(21)
Jaotamata kasum	242 583	233 623	251 865
OMAKAPITAL KOKKU	251 141	242 311	260 566

KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU	437 854	403 505	415 036

Vahearuanne on lisatud manusena börsiteatele ning avalikustatud NASDAQ Tallinn ja Merko koduleheküljel (group.merko.ee).

Merko_Ehitus_2026_6k_vahearuanne

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

EfTEN United Property Fund unaudited financial results for 2nd quarter and I half-year of 2026

06.08.2026 Adaur.ee

In the second quarter of 2026, EfTEN United Property Fund earned a net profit of EUR 248 thousand (Q2 2025: EUR 976 thousand). The decrease in profit is primarily related to the regular valuation of property investments carried out at the end of the half-year, as well as to the fund’s investment in the development company Invego Uus-Järveküla OÜ, where the majority of the terraced houses’ sales and the recorded profit took place in the first half of last year.

Despite the decrease in profit, EfTEN United Property Fund received record distributions from its underlying funds at the beginning of 2026. In June 2026, the fund made its first distribution of the year to investors in the amount of EUR 1,060 thousand, or 42.676 cents per unit. The distribution was based on dividends and income received from all underlying funds, as well as interest from the owner loans to Invego Uus-Järveküla OÜ and on the Menulio 7 office building.

In the second quarter of 2026, the fund manager was actively working on restructuring the investment portfolio of EfTEN United Property Fund. Although the closing of the related transactions fell into the beginning of the third quarter, the main preparatory activities took place in the second quarter.

The fund manager is of the opinion that the office segment — particularly older, so-called Class B and C buildings — will remain under pressure in the Baltic commercial real estate market for some time to come. Demand for office space is being held back by the increasingly entrenched work-from-home culture and by the modest expansion of business activity resulting from low economic growth. Accordingly, after the balance sheet date, at the beginning of July, the fund sold the Menulio 7 office building in Vilnius. EfTEN United Property Fund invested EUR 3.598 million in the acquisition of the Menulio 7 office building at the beginning of 2022. Together with the dividends received from the investment to date and the interest accrued on the loans, the fund will earn a profit of EUR 760 thousand upon completion of the sale transaction.

In the Baltic commercial real estate market, the fund manager sees the strongest outlook in the retail segment. Despite subdued economic growth, wage growth has remained relatively strong in all three Baltic countries. In addition, consumer willingness to spend is being supported by the slowdown in inflation. Given the positive outlook for retail, the EfTEN United Property Fund increased its holding in Domina retail centre in Riga. Whereas previously the fund held an indirect position of EUR 380 thousand in the Domina centre through EfTEN Kinnisvarafond II AS, the fund invests now 2.478 million euros directly to the centre. The transaction is expected to be closed by the end of August

As a result of these two transactions the share of office segment decreased by 11 percentage points (to 27%) and the share of retail increased by 7 percentage points (to 47%) in the fund’s portfolio.

In the fund’s 80%-owned development company Invego Uus-Järveküla OÜ, five completed terraced houses were handed over to customers during the second quarter, with real right agreements concluded. As of the end of the quarter, four terraced houses and two plots remain unsold in the development project. Following the balance sheet date, the fund entered into an agreement to expand the Uus-Järveküla development project. Under the plan, 22 semi-detached house units are to be built at the site. The fund will invest in the expansion of the development project in stages, contributing a total of approximately EUR 1.5 million through a shareholder loan bearing interest of 10% per annum. In addition, the fund acquired an 80% stake in Invego Uus-Järveküla 2 OÜ, the company developing the Uus-Järveküla residential district expansion. Completion of the development project is planned for 2029.

In the second half of 2026, EfTEN United Property Fund plans to make the second cash distribution of the year to investors.

Statement of the comprehensive income

	2nd quarter		6 months
	2026	2025	2026	2025
€ thousand
INCOME
Interest income	36	143	109	297
Income from underlying funds	718	420	775	420
Other financial income	0	0	0	4
Net profit / loss from assets recognised in fair value through profit or loss	-455	460	-53	1 075
Investments in subsidiaries	-259	647	-223	737
Investments in underlying funds	-196	-187	170	338
Total income	298	1 023	832	1 796

COSTS
Operating expenses
Management fees	-20	-27	-46	-56
Costs of administering the Fund	-10	-10	-18	-17
Other operating expenses	-20	-9	-58	-38
Total operating expenses	-50	-46	-123	-111
Interest expenses	0	-1	0	-6
Operating profit	248	976	709	1 679
Profit before income tax	248	976	709	1 679

Net profit for the period	248	976	709	1 679
Total comprehensive profit for the reporting period	248	976	709	1 679
Increase in the net asset value of the fund attributable to shareholders	248	976	709	1 679

Ordinary and diluted earnings per share (EUR)	0,1	0,39	0,29	0,68

Statement of financial position

	30.06.2026	31.12.2025
€ thousand
ASSETS
Current assets
Cash and cash equivalents	3 079	1 774
Loans granted	2 149	1 516
Other receivables and accrued income	403	300
Total current assets	5 631	3 590

Non-current assets
Financial assets at fair value through profit or loss	23 302	23 474
Investments in subsidiaries	2 888	3 111
Investments in underlying funds	20 415	20 363
Loans granted	0	2 149
Total non-current assets	23 302	25 623
TOTAL ASSETS	28 933	29 213

LIABILITIES
Current liabilities	74	2
Total liabilities, excluding net asset value of the fund attributable to shareholders	74	2

NET ASSET VALUE OF THE FUND
Net asset value of the fund attributable to shareholders	28 859	29 211
Total liabilities and net asset value of the fund attributable to shareholders	28 933	29 213

The unaudited 2^nd quarter 2026 report of the EfTEN United Property Fund is attached to the release and can be found on the Fund’s website: https://eftenunitedpropertyfund.ee/en/reports-documents/

EUPF_6_kuud_2026_ENG

Kinnisvarakool & koolitus: Korteriühistu revisjonikomisjoni töö praktikas

Seminar, koolitus või koosolek? Kinnisvarakoolil on selleks sobiv ruum

06.08.2026 Margot Toompark

Kinnisvarakooli koolitusruum on mugav ja hästi varustatud koht koolituste, seminaride, koosolekute ning õpitubade korraldamiseks. Avaras ruumis on võimalik laudades majutada kuni 24 osalejat, teatristiilis paigutuse korral aga kuni 36 inimest. Ruum sobib suurepäraselt ka hübriidüritusteks, võimaldades ühendada kohapealsed ja veebis osalejad ühtseks tervikuks.

Koolitusruumi põhivarustusse kuuluvad Konfteli konverentsiseade, 86-tolline UHD-ekraan, tahvel markeritega ning veeautomaat külma ja kuuma veega. Ruum asub Tallinnas Kristiine linnaosas aadressil Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Minimaalne rentimise aeg on 3 tundi, maksumus 75 €, hinnale lisandub käibemaks.
Iga järgnev tund on 22 € + käibemaks.
Päeva rent (8 tundi) on 110 € + käibemaks.

Koolitusklassi rentimiseks helista +372 525 6655 (Margot Toompark) või kirjuta kool@kinnisvarakool.ee.