Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus
Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark
Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm
 

Kinnisvara täiendkoolitus toimub 27.10-04.11.2025

Kinnisvara täiendkoolitusKas soovid arendada oma teadmisi kinnisvarast, juriidikast ja turuanalüüsist või valmistuda maakleri kutseeksamiks? „Kinnisvara täiendkoolitus“ on loodud just Sulle – nii alustavale kinnisvarahuvilisele kui ka kogenud maaklerile, kes soovib oma professionaalsust järgmisele tasemele viia.

Koolitus annab põhjaliku ülevaate kinnisvaraturust, hindamisest, finantseerimisest, kindlustusest ja maaklerlusest, pöörates erilist tähelepanu juriidilistele küsimustele – just neile, milles maakleritelt oodatakse kõrget pädevust. Õppetöö käigus saad kaasa praktilised abimaterjalid, mis toetavad Sind nii eksamiks valmistumisel kui ka igapäevatöös.

Koolitust viivad läbi oma ala tunnustatud spetsialistid – juristid, analüütikud, hindajad ja tunnustatud maaklerid.

Koolitus “Kinnisvara täiendkoolitus” toimub 27.10-04.11.2025 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara ostmine kohtutäiturilt

Statistika: 2025 II kvartalis sai Eestis ehitusloa 803 eluruumi korterelamutes

Tõnu Toompark, Adaur Grup OÜ / KInnisvarakool OÜ konsultant ja koolitaja

Statistikaameti andmetel sai 2025 II kvartalis Eestis ehitusloa 30 korterelamut kokku 803 eluruumiga. Suurim osa ehitusloa saanud korterelamutest ehk 8 korterelamut 173 korteriga asuvad Tallinnas. Harjumaal väljaspool Tallinna jääb 5 ehitusloa saanud korterelamut 110 korteriga.

Tallinna-Harju järel aktiivsuselt järgmine arenduspiirkond on Tartu maakond. Tartu maakonnas sai 2025 II kvartalis ehitusloa 14 korterelamut kokku 376 eluruumiga.

Pärnu linnas sai 2025 II kvartalis ehitusloa 2 korterelamut kokku 104 korteriga. Maakonnas väljaspool Pärnu linna ühtegi korterelamu ehitusluba 2025 II kvartalis ei väljastatud.

Täiendavalt sai Ida-Virus üks korterelamu ehitusloa, kus asub 40 korterit.

Muudes siin kommentaaris mainimata maakondades ei väljastatud 2025 II kvartalis ühtegi korterelamu ehitusluba.

Eluruumide ehitus

Eluruumide ehitus

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

Bigbank: Kodulaenuturg sai septembris hoogu juurde ja uute taotluste arv kasvas veelgi

BigbankSeptembris oli keskmine kodulaenusumma 125 tuhat eurot ning turu kasvavat aktiivsust näitab viimaste kuude suurim uute laenutaotluste arv, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel sõlmiti kodulaenulepinguid septembris rohkem kui mais, juunis ja augustis, kuid rekordilisele juulile jäädi siiski alla. “Numbrid kinnitavad, et just augustis hakkasid paljud pered sügiseks uue kodu ostuplaane seadma, sest uusi laenutaotlusi laekus viimastest kuudest rohkem ning samas oli september taotluste osas veelgi aktiivsem,” viitab Arthur Taavet turu elavnemisele.

Keskmine laenusumma oli septembris 125 161 eurot, mis jääb traditsioonilise 120-140 tuhande euro koridori. “Keskmine laenusumma on hea indikatsioon eestlaste tänasest ostuvõimest. Kui paari aasta tagusega on muutus positiivne, siis sama selge ka see, et enamus tänaseid koduostjaid ei saa endale lubada uut kodu mõnes pealinna või lähiümbruse uusarenduses ning see hoiab aktiivsemana just järelturu,” selgitab Bigbanki juht.

“Tagasiside põhjal tundub, et nii mõnigi pikaaegne kõhkleja on viimaks langetanud otsuse uue kodu investeering ära teha,” räägib Bigbanki juht, kelle sõnul jääb ühe vähemaks neid, kes viimased kolm aastat on lootnud hindade langusele ja nii tahetakse nüüd pigem jätkuva inflatsiooni tingimustes tehinguni jõuda enne, kui hinnad hoopis tõusma hakkavad.

Eraldi rõhutab Arthur Taavet, et kodulaenu puhul on igal inimesel kasulik võtta laenupakkumine mitmest erinevast pangast. “Ennekõike tasub 20-30 aasta peale kohustusi võttes laen võtta sealt, kus pakkumine on kõige soodsam. Lisaks aga on Eestis palju tublisid inimesi, kes mõne suurpanga jäikade hindamismudelite järgi kodulaenu ei saagi või saaksid seda oluliselt vähem soovitust,” selgitab Taavet ning lisab, et Bigbankis vaadatakse iga inimese soovid ja võimalused personaalselt läbi. “Liiatigi saame Eesti pangana hästi aru, et elu käib ka väljaspool tõmbekeskusi ning oleme põhimõtteliselt valmis kõikjal Eestis koduostuks laenu andma,” kinnitab Arthur Taavet.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Luminor: Mis saab kodulaenust siis, kui teed lähevad kaaslasega lahku?

Luminor BankKodu ostmisel võetakse leibkonnas laen sageli kahepeale, sest nii on võimalik saada suurem laenusumma ja valida endale meelepärasem kodu. Kahkesi on laenu ka lihtsam tagasi maksta. Aga mis saab ühiselt võetud laenust ja kinnisvarast siis, kui kooselu ootamatult lõpeb? Võimalikke edasisi samme selgitab Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas.

„Isegi kui lahkuminek on sõbralik, tuleks võimalikult kiirelt otsustada, mis saab ühiselt võetud laenust ja kinnisvarast, et ennetada ettenägematuid probleeme. Laenulepingu muudatused on panga jaoks igapäevased ning kindlasti pole lahkuminek midagi sellist, mille pärast panga ees piinlikkust tunda. Kõige olulisem on, et osapooled jõuaksid omavahel kokkuleppele ning tuleksid panka ühise otsusega,“ sõnas Kikas.

Lahkumineku järel on kodulaenu seisukohast laual kaks peamist varianti. Kui üks inimene soovib soetatud kodus edasi elada, on tal piisava sissetuleku korral võimalus võtta kogu laenukohustus enda kanda. See eeldab osapoolte kokkulepet, sh kuidas teisele laenuvõtjale senine panus hüvitada. Teise variandina on võimalus kinnisvara ühiselt maha müüa.

Luminori kodulaenude valdkonnajuhi sõnul tuleb juhul, kui üks osapool soovib laenu üksi edasi maksta, pangal uuesti hinnata tema maksevõimet, kohustusi ja teatud juhtudel ka kinnisvara väärtust. „Lepingu muutmisega kaasnevad küll lisakulud, näiteks lepingutasu, notaritasud ja mõni kord ka vara hindamine, kuid need ei ole tavaliselt suured, sest hüpoteek on juba seatud. Oluline on aga, et inimesed arvestaksid ka nende kuludega ega jätaks neid planeerimisel tähelepanuta,“ rõhutas Kikas.

Kui inimese laenuvõimekus ei ole piisav, on võimalik kaaluda uue kaastaotleja lisamist, näiteks uue elukaaslase näol, et suurendada laenu tagasimaksmise võimekust. „Kõige olulisem faktor laenu ülevõtmisel on inimese maksevõime, sest sellest pank mööda vaadata ei saa. Kui üksi jätkamiseks pole piisavaid vahendeid, tuleb leida kas uus kaastaotleja või kaaluda vara müümist.“

Kui kumbki pool ei soovi või ei suuda laenu üksi edasi maksta, jääb tavaliselt ainsaks võimaluseks kinnisvara müük. Sellest saadud rahaga tasutakse esmalt laen ning ülejäänud summa jagatakse poolte vahel omavahelise kokkuleppe järgi.

Kõige olulisem on Kikase sõnul, et inimesed lepiksid olulistes küsimustes kokku ja fikseeriksid need juriidiliselt, sest pank inimeste omavahelistesse vaidlustesse ei sekku. „Meie roll on aidata leida finantsiliselt sobiv lahendus, kuid otsused, kuidas kinnisvaraga toimida, peavad sündima inimeste endi vahel.“

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

1Partner: kinnisvara puhul kehtib vaid notariaalne kokkulepe

1PartnerKinnisvaraturul levinud broneerimisleping võib anda ostjale ja müüjale näilise kindlustunde, kuid kui dokument pole notariaalselt kinnitatud, on see seaduse silmis tegelikult kehtetu ja kumbki pool võib kokkuleppest taganeda, hoiatab 1Partner Kinnisvara maakler Laima Moora.

Broneerimisleping sõlmitakse tavaliselt siis, kui ostuhuviline on leidnud sobiva kodu, kuid lõpliku ostu vormistamiseks on vaja veel aega – näiteks pangalaenu otsuse või investeeringute vabastamise tõttu. Leping tagab, et vara jääb kindlaks ajaks huvilise ootele. “Broneerimisleping võib tunduda õiglase ja kiire lahendusena, kuid kui see ei ole notariaalselt vormistatud, siis on tegu sisuliselt tühise paberiga. Sisuliselt on tegemist ühise huvi fikseerimisega, kuid samas pole kummalgi poolel tegelikult siduvat kohustust ja nii ostja kui müüja võivad igal hetkel ümber mõelda,” selgitab Moora.

Lepinguga kaasnev broneerimistasu võib ulatuda tuhandetesse eurodesse ning seda käsitletakse tihti nagu käsiraha: kui ostja loobub, jääb tasu müüjale ja kui müüja taganeb, tuleb raha tagastada. “Seadus näeb aga ette, et kõik kinnisasja müügiga seotud lepingud, sealhulgas broneerimislepingud, peavad olema sõlmitud notariaalses vormis. Kui broneerimisleping sisaldab viiteid tulevikus müügilepingu sõlmimisele ei piisa lihtkirjalikust dokumendist ning müüjal puudub ka seaduslik alus raha kinnipidamiseks,” rõhutab Moora, kelle sõnul on paljud müüjad üllatunud, kui peavad broneerimistasu kliendile tagasi maksma, sest seadus käsitleb seda alusetu rikastumisena.

Kogenud maakleri sõnul kerkivad broneerimislepingute vaidlused sageli esile siis, kui ostja otsustab pärast eksperthinnangut või panga otsust tehingust loobuda. Siin ilmnebki broneerimise kahetine olemus: ühest küljest on see kasulik tööriist, mis annab ostjale aega ja müüjale kindlust, teisalt võib see viia arusaamatuste ja rahaliste kahjudeni, kui vorminõuded pole korrektselt täidetud. “Õppetund, mida sellistest olukordadest kaasa võtta, on lihtne. Ostjal tasub enne broneerimislepingu allkirjastamist alati uurida, mis tüüpi kohustusi dokument sisaldab, ning veenduda, kas see üldse on kehtiv. Müüjal tasub mõelda, kas lühiajaline ootus õigustab riski kaotada nii võimalik ostja kui ka müügiperiood,” selgitab Moora ja lisab, et mõlema osapoole huvides on kõige kindlam minna notari juurde ning sõlmida korrektselt vormistatud eelleping või müügileping.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Uute korterite turu monitooring: uute korterite turu arengud 10.2025

Tõnu ToomparkTallinna ja Harjumaa uute korterite turu monitooring hoiab silma peal uute korterite pakkumisel, müügil ja hindadel. Selle baasilt saab teha järeldusi oluliste turuarengute osas.

Jälgin korterite asukohta, linnaosa, asumit, toalisust, pindala, arendajat ja hindu.

Selle baasilt saab teha näiteks järgmisi järeldusi.

  • Kas ühe või teise piirkonna korterid lähevad kiiremini tehingusse?
  • Kas ühe või teise arendaja korterid müüvad paremini, mis omakorda võiks anda vihje turunduskommunikatsiooni efektiivsuse osas?
  • Kas ühe või teise arendaja hinnapoliitika erineb turu keskmisest ja kas sel on mõju müügitempole?
  • Millise pindalaga ja millise toalisusega kortereid tuuakse turule? Kas mingis korteri suuruse segmendi on ülepakkumist, kas kusagil on alapakkumist?
  • Millise hinnaga korterid müüvad kiiremini, mis aeglasemalt?
  • Oman pikka kogemust elamispindade turu analüüsimisel ja järelduste tegemisel. Aitan suurest inforägastikust olulise üles leida.

Kas tekkis huvi?

Võta ühendust ja räägime lähemalt: Tõnu Toompark, Adaur Grupp OÜ, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ – Tallinna uute korterite turuinfo

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Planeerimist lihtsustav eelnõu läbis I lugemise

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumRiigikogus läbisid esimese lugemise seadusemuudatused, mille eesmärk on teha planeerimismenetlus lihtsamaks ja kiiremaks. Uuendused toovad menetlusse rohkem paindlikkust ja võimalusi hoida kokku menetlusele kuluvat aega.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo selgitusel on muudatusteni viinud igapäevases praktikas ilmnenud probleemid. „Oleme koos ettevõtjate, huvirühmade ja teiste partneritega töötanud selle nimel, et kitsakohti ja ajale jalgu jäänud küsimusi lahendada,“ rääkis ta.

Ministri sõnul on töö andunud tulemust ja toimumas oluline edasiminek, et planeerimistegevusi saaks Eestis edaspidi läbi viia efektiivsemalt. „Meie piirkondade ja majanduse jaoks on eluliselt vajalik, et projektid võiksid käivituda operatiivselt ja otstarbetute viivitusteta. Seaduste muutmisega anname arengule hoogu juurde,“ märkis Keldo.

Muudatuste vastu võtmisel avanevad valdkonnas mitmed uued võimalused, mis suurendavad paindlikkust ja lühendavad menetlusaega. Näiteks kaob planeeringu liigina ära kohaliku omavalitsuse eriplaneering – olulise ruumilise mõjuga ehitisi saab edaspidi planeerida detailplaneeringuga, mille menetlus on lihtsam ja lühem.

Veel saab edaspidi detailplaneeringu koostamise lihtsamalt lõpetada, kui menetlus seisab huvitatud isiku taga ning 2027. aastast rakendub uutele detailplaneeringutele 10aastane kehtivusaeg.

Ka saavad omavalitsused rohkem vabadust teavitamise ja avalikustamise korraldamisel. Enam ei pea planeeringu teateid avaldama maakonna ja üleriigilistes lehtedes, kaob 14-päevane väljapanekust ette teatamise nõue ning omavalitsuse enda otsustada on sobivaim asukoht planeeringualal, kus väljapanek ja arutelu korraldada.

Planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu on Riigikogule esitatud II lugemiseks. Vastu võtmisel jõustuvad muudatused 2026. aastal.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Citadele ostubaromeeter: pärast suvehooaja suuri kulutusi üritatakse sügisel kalleid oste vältida

Citadele BankCitadele panga augustikuine ostubaromeeter näitab, et kuigi lähikuudel plaanivad Balti riikide inimesed endiselt suuremaid väljaminekuid reisimisele ja kodu remondile, on pärast suvehooaega inimeste kavandatud kulud märgatavalt tagasihoidlikumad. Paljud ei planeeri üldse suuri oste või eelistavad hoopis säästa.

Citadele ostubaromeeter uurib igas kvartalis Eesti, Läti ja Leedu inimestelt, milliseid olulisemaid oste nad järgmise kolme kuu jooksul kavatsevad teha. Eestlastest kavatseb 17% lähikuudel kulutada suuremaid summasid reisimisele ja 12% kodu remondile. Suvel planeeris reisimist 21% inimestest ja remonti 18%. Nüüd aga märkis 33% eestlastest, et nad ei plaani üldse suuri oste teha, ning 12% eelistab pigem säästa.

Lätlased ja leedukad plaanivad eestlastest rohkem suuri kulutusi ning vähem säästa. Lätis on reisiplaanidega 23% ning kodu remondi ja värskenduse kavatsusega 18% vastanutest. 23% lätlastest ei plaani kolme kuu jooksul suuri kulutusi ning 8% eelistab raha kõrvale panna.

Leedus on reisimine samuti populaarseim suurem väljaminek (21%), kuid kõrgeimal tasemel kogu Baltikumis on leedukate seas kodu remondi (21%) ning kodutehnika ja mööbli ostmise (12%) plaanid.

Citadele Balti jaepanganduse juht ja juhatuse liige Edward Rebane tõdes, et vaatamata majanduslikule ettevaatlikkusele on reisimine kõigis kolmes Balti riigis endiselt kõige populaarsem suur kulutus.

„Sügisel plaanib reisimisele kulutada 17% eestlastest, 21% leedulastest ja 23% lätlastest. See näitab, et puhkus ja elamused on endiselt olulisel kohal. Samas tuleb arvestada, et suvekuud on üldjuhul reisimise ja kodu värskendamise kõrghooajaks. Nüüd, kus suvi on läbi, on ka vastavate kulutuste plaanid väiksemad,“ selgitas Rebane. Veel suve hakul planeeris suuremaid kulusid reisile eestlastest 21%, leedulastest 26% ja lätlastest 25%.

Rebase sõnul peegeldavad kodu remondiga seotud plaanid hästi ka eluasemelaenude turu elavnemist. „Kodu remont ja hooldus on teine populaarseim suurem kuluartikkel, mis peegeldab hästi kodulaenude turu taastumist. Euribor on langenud 2023. aasta lõpust pea 4% tasemelt 2% juurde, mis on muutnud kodulaenud tarbijatele kättesaadavamaks ja stimuleerinud uusi laene. Kuna tarbijate ostujõud on paranenud, kasvab ka valmisolek panustada kodu parendamisse,“ selgitas Rebane.

„Leedus on kodu remonti ja mööbliostu planeerivate inimeste osakaal käesoleva aasta kõrgeimal tasemel – vastavalt 21% ja 12%. Lätis on aga eluaseme ostuplaanidega inimeste osakaal aastaga lausa kahekordistunud, mis haakub samuti sealse eluasemelaenude turu taastumisega,“ sõnas ta.

Eestlased on ettevaatlikumad

„Eesti inimesed on jätkuvalt liidrid säästmissoovis – 12% eelistab pigem raha kõrvale panna. Samuti ei plaani 33% eestlastest üldse suuri oste. See peegeldab Eesti majandustsükli nõrkust võrreldes naabritega – kuigi majandusnäitajad paranevad, toimub taastumine madalamalt tasemelt,“ lisas Rebane.

Tarbijate ettevaatlikkust suurte ostude suhtes võimendab ka palgakasvuootuste jahtumine. Citadele ostubaromeetri järgi ootas augustis Eestis peatset palgatõusu vaid 6% inimestest ning 10% kartis hoopis töötasu vähenemist. Samuti hindas ligi pool Eesti elanikkonnast, et nende finantsseis võib üldiselt lähikuudel pigem halveneda, mis tähendab, et suuremate väljaminekute kavandamisel ollakse ettevaatlikud.

Citadele pank uurib regulaarselt Balti riikide inimestelt, milliseks hindavad nad oma rahalist väljavaadet lähitulevikus. Värske küsitlus viidi läbi augustis koostöös Norstatiga, küsitledes igas Balti riigis 1000 inimest.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: Hoolimata halvast ilmast ja hinnatõusust tegid majutusasutused oma ära

BigbankOma ära tegemine tähendab, et müügimahud ei langenud aasta lõikes. Täna Statistikaameti poolt avaldatud majutusasutuste statistika näitas, et augustis peatus Eesti majutusasutustes praktiliselt sama arv turiste kui eelmisel aastal samal ajal. Kasv 0,8% ehk 3700 täiendavat turisti, koguarv oli 459 000 inimest. Välismaalastest turiste oli rohkem 8800, eestimaalasi vähem 5100. Pole tegelikult halb tulemus kui arvestada kui viletsa ilmaga suvi meil oli.

Kõige rohkem kasvas majutatute arv Tartu linnas 12,5% ja Jõgevamaal 12,2%. Tore on, et välisturistide kasv oli märgatav Järva, Rapla ja Lääne maakonnas. Samas on ka tõsiasi, et eriti Raplas ja Järvamaal on absoluutarvud veel väga väikesed. Majutute arv kasvas korralikult ka Saaremaal.

Kus on murekohad? Kõige rohkem vähenes majutatute arv Põlva maakonnas (-38,3%) ja Pärnu maakonnas väljapool Pärnu linna (-30%), Viljandi peaks ruttu oma veekeskuse valmis saama, sest majutatute arv augustis langes seal 10%, kusjuures siseturistide arv kahanes 6% ja välisturistide arv 30%.

Suures pildis mingit olulist muutust ei ole toimunud: 65% välisturiste peatub Tallinnas,12% Pärnus, 7% Tartus ja ega siis teistele enam suurt midagi ei jäägi.

Kinnisvarakool & koolitus: kuidas korteriühistus võlglastega hakkama saada

Viimsi korterituru detailne ülevaade 10.2025

Tõnu ToomparkViimsi kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Viimsi elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes;
  • üüriturg ja selle trendid.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Adaur Grupp OÜ: piirkonna detailanalüüs

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Capital Mill: Tapa spordi- ja vabaajakeskuse rajamine liigub edasi – algavad projekteerimistööd

Capital MillSel nädalal sõlmisid Capital Milli juhtimise all olev AquaTapa OÜ ja AS Merko Ehitus Eesti töövõtulepingu, mille raames alustatakse Tapa linna uue spordi- ja vabaajakeskuse projekteerimist.

Keskuse kinnistu kogupindala on 18 676 m² ning see paikneb aadressil Spordi tn 8. Ehitustööde algus on planeeritud 2026. aasta maikuusse ning nende kestuseks hinnatakse ligikaudu 14 kuud.

Merko Ehitus Eesti üldehitusdivisjoni juhi Marek Hergauki sõnul on koos tellijaga tehtud ära eeltöö projekteerimistööde käivitamiseks. „Edasise projekteerimise käigus täpsustuvad spordi- ja vabaajakeskuse tehnilised lahendused ja detailid sellises ulatuses, mis on vajalikud ehitustööde eel. Mõistame kohalike elanike ning Tapal teenivate väeosade ja liitlasvägede pikka ootust ujula järgi, liigume projekteerimisega tempokalt, et ehitustööd saaksid alata võimalikult kiiresti,“ sõnas Hergauk.

Capital Mill OÜ ehitusvaldkonna juht Silver Neemelo rõhutas, et projekt sümboliseerib ettevõtte soovi panustada piirkonna arengusse. „Tapa spordi- ja vabaajakeskuse projekt on oluline samm piirkonna taristu arendamisel ning hea näide tulemuslikust koostööst avaliku ja erasektori vahel,“ ütles Capital Mill OÜ ehitusvaldkonna juht Silver Neemelo. „Meie eesmärk on tagada, et keskus valmiks kvaliteetselt, ajasäästlikult ja vastaks kõrgetele tehnilistele ning keskkonnanõuetele.“

Tapa vallavolikogu esimehe Maksim Butšenkovi sõnul tähendab lepingu sõlmimine suurt sammu edasi. „Iga päev viib meid lähemale eesmärgile – puhke- ja spordikeskuse valmimiseni. Olen kindel, et kahe tugeva ettevõtte koostöö toob hea tulemuse ja tagab kvaliteedi. Meie eesmärk ei ole lihtsalt ehitada hoonet, vaid luua paik, kus on mõnus ja turvaline olla. Keskusest saab koht, kus inimesed kohtuvad, suhtlevad ja tunnevad end koduselt,“ ütles Butšenkov.

Valmiv spordi- ja vabaajakeskus hakkab pakkuma Tapal kaasaegseid sportimis- ja puhkamisvõimalusi. Keskusesse on kavandatud kaheksarajaline ujula koos lastebasseiniga, spa- ja saunakeskus, jõusaal ning spordibaariga toitlustusala. Hoone arhitektuurne lahendus on loodud rõhutama looduslähedust ja kogukonnatunnet, pakkudes kaasaegset, energiatõhusat ja funktsionaalset keskkonda, mis sobib nii treeninguteks, lõõgastumiseks kui ka ühisüritusteks. Hoone arhitekt on Hannes Koppel arhitektuuribüroost Asum Arhitektid.

251010 Tapa spordi- ja vabaajakeskuse rajamine liigub edasi – algavad projekteerimistööd

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Citadele: Refinantseerimine võib aidata hoida kodulaenu maksetelt kokku arvestatava summa raha

Citadele BankKodulaenu refinantseerimine muutus euribori languse järel populaarsemaks. Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane soovitab läbi kaaluda võimalik tulu ja kulu ning kasutada ära ka kampaaniaid, et refinantseerimisest võimalikult palju rahalist kasu saada.

“Hinnakasv on pannud inimesed oma kulutusi üle vaatama ja otsima kokkuhoiukohti. Paratamatult annab parima tulemuse just püsikulude vähendamine. Üheks selleks on kodulaenu maksed,” ütles Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane. “Kodulaenu refinantseerimine tähendabki seda, et kui teine pank pakub sinu laenule paremaid tingimusi, lähed oma laenuga sinna üle või näiteks tõstad kaks kodulaenu ühe laenu alla kokku.”

Refinantseerimine muutus Rebase sõnul eestlaste seas populaarsemaks just euribori languse järel. „Olulist rolli on mänginud ka inimeste teadlikkuse kasv oma võimalustest laenuturul. Näeme ka Citadeles, et huvi kodulaenude refinantseerimise vastu kasvab ning taotlusi selleks tuleb aina rohkem.“

Tulu vs. kulu – kellel tasub refinantseerida?

Kodulaenu refinantseerimisest saavad aga suurimat kasu need, kes vastavad kindlatele tingimustele. „Kindlasti saavad suuremat kasu refinantseerimisest need, kelle laenu intress on kõrgem. See kehtib Eestis enamasti vanemate laenude kohta, mis väljastati ajal, kui euribor oli väga madal. Samuti tasub refinantseerimisele mõelda neil, kes on oma maja või korterit renoveerinud või parandanud selle energiatõhusust. Sellega tõuseb kinnisvara väärtus ning see muudab korteri või maja panga silmis atraktiivsemaks,“ lisas Rebane.

Lisaks saavad refinantseerimisest kasu inimesed, kelle sissetulekud on märgatavalt suurenenud või kellel lõppenud mõni muu finantskohustus, näiteks väikelaen või järelmaks. „See tähendab, et taotleja laenu teenindamise võimekus on varasemast parem ning talle on seega võimalik pakkuda paremaid tingimusi,“ selgitas Rebane.

Kampaaniad aitavad saada kohe kasu

Samas kaasnevad refinantseerimisega ka kulud. “Kui intressi ehk marginaali muutus ei ole väga suur, siis võivad kaasnevad kulud rahalise võidu ära nullida,“ sõnas Rebane. Ta toob näitena välja olukorra, kus kodulaenu jääk on 150 000 eurot ning laenu marginaal 2,2 protsenti, mis teeb praeguse kuue kuu euribori juures kuumakse suuruseks umbes 743 eurot. Kui inimene näiteks taotleb marginaali muutmist kodupangas ning saab uueks marginaaliks 1,9 protsenti, tuleb uueks kuumakseks ligikaudu 717 eurot. “Kui sellele lisandub näiteks veel 500 eurot lepingutasu, siis hakkab inimene tänu refinantseerimisele kokku hoidma alles pooleteise aasta pärast,” ütles Rebane. Kui lisanduvad ka hindamisakti kulud, on see aeg veelgi pikem.

Kui aga teises pangas on refinantseerides uueks marginaaliks samadel tingimustel 1,6 protsenti, siis oleks uus kuumakse umbes 691 eurot. “Refinantseerida saab ka lepingutasuta: kui viid laenu teise panka üle, siis panga jaoks on see justkui uus laen ning Citadeles näiteks uusarenduste puhul lepingutasu ei lisandu. Kaasneda võivad notari ja hindamisakti kulud, ent hetkel hüvitame Citadeles need kuni 800 euro ulatuses*. See tähendab, et inimene võib hakata põhimõtteliselt kohe refinantseerimisest rahalist kasu saama,” sõnas Rebane.

Lisaks kulude vähendamisele on refinantseerimine hea viis, kuidas oma lepingu tingimusi muuta. Refinantseerides saab pikendada või lühendada makseperioodi, vabastada tagatist ning eemaldada kaastaotlejat või käendajat. “Nii saab ka oma makseid vastavalt vajadustele ajastada: makseperioodi taas pikemaks tehes väheneb kuumakse, ent perioodi lühendades saab inimene kokku hoida intressidelt,” ütles Rebane.

Ei tea, kust alustada? Esita taotlus

Neil, kellel on huvi refinantseerida, ent ei tea, millised on nende võimalused, soovitab Rebane esitada taotlus. „See on kõige lihtsam viis, kuidas saada kasulikku infot: millised lisakulud kaasnevad, millised on tingimused ja kui palju on võimalik marginaali madalamaks saada. Taotluse esitamine on tasuta ja ei kohusta millekski, aga annab hea võimaluse küsida panga esindajalt erinevaid lisaküsimusi enda võimaluste kohta,“ ütles Citadele Balti jaepanganduse juht Edward Rebane.

Citadele panga pakkumiste, võimaluste ja erinevate lahendustega saab tutvuda panga veebilehel.

* Arvete alusel peale notaritehingut, kuid mitte rohkem kui 800 EUR ühe laenutaotluse kohta. Laenuotsuse tegemisel analüüsitakse igat klienti personaalselt. Pakkumine kehtib kuni 30. novembrini 2025 esitatud laenutaotlustele. Pakkumine kehtib juhul, kui klient (nii laenaja kui kaaslaenaja) kasutavad peale lepingu sõlmimist kodupanga teenuseid Citadeles.

Krediidi kulukuse määr on 4,00% aastas järgmistel näidistingimustel: laenusumma 120 000 EUR, fikseerimata intress 3,849% aastas (marginaal 1,8% + 6 kuu Euribor 2,049% 30.06.2025 seisuga), lepingutasu 1200 EUR, periood 360 kuud, tagasimaksete arv 360, laenu kuumakse 562,51 EUR ja kuumaksete summa 202 497,51 EUR ning kogusumma 203 697,69 EUR, tasumine igakuiste annuiteetmaksetena. Laenu saamiseks tuleb tagatisvarale seada hüpoteek ja sõlmida tagatisvara kindlustusleping. Tagatise seadmise ja kindlustamise kulusid ei ole kulukuse määras arvesse võetud.

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

Tallinn: Muinsuskaitseamet avab omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks täiendava tähtajalise taotlusvooru

TallinnAlates 6. oktoobrist saavad Muinsuskaitseametist restaureerimistoetust taotleda omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste omanikud, valdajad või nende õigusjärglased. Eesmärk on toetada mahukamaid töid, maksimaalne toetuse summa on 200 000 eurot ning voor on avatud kuni 31. oktoobrini 2025.

“Soovime toetada ehitismälestiste omanikke väärtuslike ehitiste restaureerimisel. Kultuuripärand rikastab meie kõigi elukeskkonda, kuid hoolimata ajaloo keerdkäikudest on korrastamise kohustus omanikel. Oluline on pakkuda omanikele abi, et ajaloolised hooned saaks korda ja säiliksid ka tulevastele põlvedele,“ ütles muinsuskaitseameti nõustamisosakonna juhataja Kais Matteus.

Toetuse eesmärk on Nõukogude Liidu okupatsiooni perioodil sundvõõrandatud kultuurimälestiste säilitamine ja korrastamine, et kompenseerida omanikele vahepealset perioodi, mil nad ei saanud oma vara heaperemehelikult hooldada. Taotlusvoorust toetuse taotleja ei pea olema omanik, kellele hoone tagastati, kuid taotleja peab tõestama, et tema omandis olev ehitismälestis on tagastatud omandireformi käigus.

Toetust saab taotleda ehitismälestiste konserveerimiseks, restaureerimiseks, remondiks ja taastamiseks. Toetused eraldatakse 2026. aasta esimesel poolel ja neid on võimalik kasutada kuni 2027. aasta lõpuni.

2026. aasta taotlusvooru kogumaht on kavandatud 1,8 miljonit eurot ja toetuse minimaalne summa on 30 000 eurot ning maksimaalne summa 200 000 eurot. Taotlusvoor, kust saab taotleda toetust ainult omandireformi käigus tagastatud ehitismälestiste restaureerimiseks, toimub viimast korda. Järgnevatel aastatel on kavandatud tavapärane tähtajaline taotlusvoor, kuhu saavad taotlusi esitada kõik mälestiste ja muinsuskaitsealal asuvate hoonete omanikud.

Kinnisvarakool: Üürikoolitus

Uus Maa: Eluasemeturu trendid ja prognoosid: kuhu liigume?

Uus MaaEesti kinnisvaraturg on nagu ilm – kord päikeseline, kord pilves, vahel isegi tormine. Viimastel aastatel on see olnud täis ootamatuid pöördeid, mille taga on nii rahvusvaheline majandus kui ka inimeste igapäevased valikud ja unistused. Kuhu me aga praegu teel oleme? Sellest räägib lähemalt Uus Maa Five Stars büroo maakler Ly Johanson.

Hinnad ja tehingud

Kui veel paar aastat tagasi nägime kiiret hinnatõusu, siis viimase aasta jooksul on samm muutunud rahulikumaks. Euribori kõrged määrad panid ostjad mõtlema ja kaaluma, ning see peegeldus kohe ka tehingute arvus. Nüüdseks on aga tunda, et turg hingab tasapisi kergemalt – tehinguid tehakse rohkem, kuigi hinnad ei tõuse enam samas tempos. Stabiilsus on võtmesõna.

Kodude valik ja ostjate ootused

Üha enam räägime sellest, et kodu ei ole ainult neli seina, vaid keskkond, kus me päriselt elame. Linnale lähedal olemine on jätkuvalt väärtuslik, ent rohelus ja rahu on vähemalt sama tähtsad. Noorem põlvkond vaatab energiatõhusate uute majade poole, samal ajal kui pered otsivad suuremat pinda ja oma aeda.

Huvi väiksemate ja nutikalt planeeritud korterite vastu ei näita samuti vaibumise märke – need on hea valik nii esimese kodu kui ka investeeringuna.

Uued kodud ja vanad majad

Arendajad on õppinud ostjaga rohkem arvestama. See tähendab paindlikke lahendusi, võimalust valida sisekujundust ja lisaväärtusi, mis aitavad uue kodu veelgi isiklikumaks muuta. Järelturg pakub samal ajal võimalust leida soodsamaid lahendusi neile, kes on valmis veidi käised üles käärima ja kodu enda käe järgi kohandama.

Mis ootab ees?

  • Kui intressimäärad langevad, on oodata, et turule tekib värsket hoogu.
  • Hinnad jäävad pigem stabiilseks, suured hüpped ei ole enam päevakorral.
  • Energiasääst ja rohelised lahendused muutuvad üha olulisemaks, sest kodu peab olema mitte ainult ilus, vaid ka tark.
  • Suuremates linnades püsib nõudlus kõrgel, kuid ka väiksemad paigad võidavad, sest elu ei pea enam tingimata keerlema kontori ümber.

Kokkuvõtteks, eluasemeturg on praegu nagu rahulik jõgi – ta liigub, aga mitte tormakalt. See annab nii ostjatele kui müüjatele aega hingata, mõelda ja teha teadlikumaid otsuseid. Kodu on ju rohkem kui investeering – see on koht, kus algab ja lõpeb meie iga päev.

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Bigbank: kodulaenuturg sai septembris hoogu juurde ja uute taotluste arv kasvas veelgi

BigbankSeptembris oli keskmine kodulaenusumma 125 tuhat eurot ning turu kasvavat aktiivsust näitab viimaste kuude suurim uute laenutaotluste arv, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.

Bigbank Eesti juhi kohusetäitja Arthur Taaveti kinnitusel sõlmiti kodulaenulepinguid septembris rohkem kui mais, juunis ja augustis, kuid rekordilisele juulile jäädi siiski alla. “Numbrid kinnitavad, et just augustis hakkasid paljud pered sügiseks uue kodu ostuplaane seadma, sest uusi laenutaotlusi laekus viimastest kuudest rohkem ning samas oli september taotluste osas veelgi aktiivsem,” viitab Arthur Taavet turu elavnemisele.

Keskmine laenusumma oli septembris 125 161 eurot, mis jääb traditsioonilise 120-140 tuhande euro koridori. “Keskmine laenusumma on hea indikatsioon eestlaste tänasest ostuvõimest. Kui paari aasta tagusega on muutus positiivne, siis sama selge ka see, et enamus tänaseid koduostjaid ei saa endale lubada uut kodu mõnes pealinna või lähiümbruse uusarenduses ning see hoiab aktiivsemana just järelturu,” selgitab Bigbanki juht.

“Tagasiside põhjal tundub, et nii mõnigi pikaaegne kõhkleja on viimaks langetanud otsuse uue kodu investeering ära teha,” räägib Bigbanki juht, kelle sõnul jääb ühe vähemaks neid, kes viimased kolm aastat on lootnud hindade langusele ja nii tahetakse nüüd pigem jätkuva inflatsiooni tingimustes tehinguni jõuda enne, kui hinnad hoopis tõusma hakkavad.

Eraldi rõhutab Arthur Taavet, et kodulaenu puhul on igal inimesel kasulik võtta laenupakkumine mitmest erinevast pangast. “Ennekõike tasub 20-30 aasta peale kohustusi võttes laen võtta sealt, kus pakkumine on kõige soodsam. Lisaks aga on Eestis palju tublisid inimesi, kes mõne suurpanga jäikade hindamismudelite järgi kodulaenu ei saagi või saaksid seda oluliselt vähem soovitust,” selgitab Taavet ning lisab, et Bigbankis vaadatakse iga inimese soovid ja võimalused personaalselt läbi. “Liiatigi saame Eesti pangana hästi aru, et elu käib ka väljaspool tõmbekeskusi ning oleme põhimõtteliselt valmis kõikjal Eestis koduostuks laenu andma,” kinnitab Arthur Taavet.

Rohkem kui 30-aastase tegevusajalooga Bigbank AS (www.bigbank.ee) on Eesti kapitalile kuuluv kommertspank. 30. juuni 2025 seisuga oli panga bilansimaht kokku 3,1 miljardit eurot ning omakapital 281 miljonit eurot. Üheksas riigis tegutseval pangal on kokku üle 174 000 aktiivse kliendi ning üle 600 töötaja. Reitinguagentuur Moody’s on väljastanud Bigbankile pikaajalise pangahoiuste reitingu tasemel Ba1 ning baaskrediidireitingu (BCA) ja kohandatud BCA tasemel Ba2.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused