Tallinna linnavalitsus esitas volikogule vastuvõtmiseks Põhja-Tallinna üldplaneeringu, mis määrab linnaosa ruumilise arengu järgmiseks paarikümneks aastaks. Tegemist on strateegilise dokumendiga, mille eesmärk on pakkuda lahendusi kiirelt muutuva linnaosa suurimatele väljakutsetele: avada seni paljuski suletuna olnud mereäär ja kunagised tööstusalad ning parandada liikuvust Põhja-Tallinna sees ja ühendusi teiste linnaosadega.
Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus rõhutas, et üldplaneeringu ülesanne on tõlkida linna üldised arengueesmärgid igapäevase linnaruumi kavandamisesse. „Tallinna eesmärk on olla maailma parim pealinn, kus muuhulgas saavad lapsed käia kodulähedases koolis ja lasteaias, liikumine ühistranspordiga on mugav ja kiire ning ettevõtjaid ei takista põhjendamatu bürokraatia. Üldplaneeringuga kavandatu annab just sellise suuna Põhja-Tallinna edasiseks kujunemiseks. Lisaks annab kaasaegne üldplaneering võimaluse senisest oluliselt kiiremini edasi liikuda detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega, mis toetab seal tegutsevaid ettevõtjaid ja parandab kodude taskukohasust.”
Lippuse sõnul läheb üldplaneering kõigepealt volikogule vastuvõtmiseks ning seejärel avalikule väljapanekule, kus kõigil on võimalik planeeringu kohta arvamust avaldada. „Paralleelselt alustame uue ülelinnalise üldplaneeringu koostamist, et Tallinna ruumiline areng tervikuna lähtuks Tallinn 2035 strateegia arengueesmärkidest,“ rääkis Lippus.
Planeering tugevdab linna ja mere sidet, luues tervikliku rannapromenaadi ja parandades juurdepääsu rannaalale. Endised sadama- ja tööstusalad saavad uue elu elamu-, kultuuri- ja ärikeskkonnana, säilitades piirkonna ajaloolise iseloomu. Vähekasutatud alad muudetakse ligipääsetavateks rohealadeks ja puhkeparkideks, mis pakuvad linnaruumi visuaalset avarust ning täidavad kliimaeesmärke. Põhja-Tallinna üldplaneeringu põhimõte on avada, ühendada ja hoida – see tähendab panustamist ühistransporti, haridusvõrku ning loodus- ja kultuuriväärtuste hoidmist.
Tallinna peaarhitekt Andro Mänd rõhutas dokumendi ajakohastamise olulisust. „Uue üldplaneeringuga loome head eeldused inimkeskse linnaruumi kujunemiseks. Kehtiv planeering on veerand sajandi vanune, mistõttu on värske ja terviklik nägemus hädavajalik, et linnaosa areng muutuks koordineeritumaks ning kaasaegne ja kvaliteetne linnaruum sünniks kiiremini.“
Ruumiline areng tugineb Põhja-Tallinna tihedamal sidumisel ülejäänud linnaga. Arendused hõlmavad tänavaruumi, ühistranspordi, rattateede ja rööbastranspordi lahendusi, et toetada erinevaid liikumisviise, aitavad vähendada autostumist ning muudavad liikumise turvaliseks, mugavaks ja keskkonnasõbralikuks.
Rohevõrgustikku käsitletakse terviklikult – säilitatakse ja väärtustatakse looduslikke alasid, nagu Paljassaare hoiuala ja Merimetsa mets, mida täiendavad uued rohekoridorid, näiteks Putukaväil. Need täidavad nii looduskaitselist rolli kui pakuvad kvaliteetseid puhkevõimalusi.
Üldplaneering loob aluse mitmekesise ja avatud linnaruumiga kogukondade kujunemiseks. Elu-, töö- ja vaba aja alad peavad moodustama tervikliku, turvalise ja elujõulise linnakeskkonna. Dokument määrab ehitustingimused, maakasutuse põhimõtted, rohevõrgustiku arengusuunad ning avaliku ruumi kujundamise alused. Linnavalitsus saadab üldplaneeringu volikogule otsustamiseks, seejärel järgneb selle avalikustamine, mille raames on elanikel, kinnistuomanikel ja ettevõtjatel võimalus tutvuda materjalidega ning esitada ettepanekuid. Kohalike inimeste arvamus on väga oluline, sest just nemad tunnevad oma elukeskkonna tugevusi ja kitsaskohti kõige paremini. Üldplaneeringu materjalidega saab tutvuda veebiaadressil https://gis.tallinn.ee/pohjatallinnyp/.
Põhja-Tallinna üldplaneering ei muuda kehtetuks olemasolevaid detailplaneeringuid, vaid loob selge ja tulevikku vaatava aluse edasistele arengutele. Tegemist on sammuga tervikliku, keskkonnahoidliku ja identiteeti väärtustava linnaosa suunas, kus ajalooline pärand, kvaliteetne elukeskkond ja ettevõtlus arenevad koos, luues mitmekesise, kestliku ja hästi toimiva linnaruumilise terviku.
Maa- ja Ruumiameti kinnisvaratehingute statistika järgi müüdi juulis Tallinnas 760 järelturu korterit – suurim arv viimase kolme ja poole aasta jooksul. Samas läks pealinnas kaubaks vaid 39 uut korterit, mis on viimase kaheksa aasta madalaim näitaja. Luminori partnersuhete juhi Elar Olliku sõnul oli omanäoline kuu tingitud eelkõige juuli alguses jõustunud käibemaksutõusust.
Eesti investoritel on 2025. aastal olnud erakordselt palju võimalusi kinnisvarafirmade võlakirjapakkumistes osalemiseks. Näiteks on avalikult turult kapitali kaasanud Liven, Invego, Everaus ja Summus Capital. Investorite huvi on olnud märkimisväärne – emissioonide baasmahud märgiti sõltuvalt emissioonist 1,3 kuni 4 korda üle. Lisaks märgiti kiiresti täis Endoveri hiljutine suunatud võlakirjade pakkumine, kinnitades, et kinnisvarasektori vastu on jätkuvalt tugev huvi.
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis nii kohalike elanike kui turistide kulutusi sisaldav harmoneeritud tarbijahinnaindeks augustis võrreldes juuliga 0,9% ning võrreldes eelmise aasta sama ajaga 6,2%. Aastane hinnatõus ulatus viimati üle 6% juulis 2023.
Mainor Ülemiste AS investeerib 18 miljonit eurot Ülemiste City kolmanda tervisemaja rajamisse. Uue seitsmekorruselise hoone lisandumine kasvatab terviseklastri pindala enam kui 27 000 ruutmeetrini, kindlustades Ülemiste City positsiooni Baltikumi suurima erakapitalil põhineva terviselinnakuna. Tervisemaja 3 ehituse peatöövõtja on OÜ Fund Ehitus.
22. märtsil 2024 sõlmis AS Pro Kapital Grupp (Pro Kapital) osade ostu-müügilepingu, millega omandas 67,5% osaluse ettevõttes Preatoni Nuda Proprieta S.R.L.
Peale rekordiliselt aktiivset juulikuud jõudis suvepuhkus ka Tallinna kinnisvaraturule, kui augusti jooksul tehti kokku 690 korterite ostu-müügitehingut, mida oli kuu varasema 793 tehinguga võrreldes 13% vähem, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
Statistikaameti esialgsel hinnangul tõusis turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks augustis võrreldes juuliga 0,9%. Eelmise aasta augustiga võrreldes tõusis indeks 6,2%. Tegemist on kiirhinnanguga, mis augusti hindade kohta laekuvate andmete alusel täpsustub.
Kinnisvarakool kutsub osalema koolitusel „
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on asunud Kliimaministeeriumi taotlusel ette valmistama Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu koostamise lõpetamist. Kuna planeeringu eesmärk on koostamise käigus muutunud, on edaspidi otstarbekas piirkonna maavarade kasutust käsitleda üksikjuhtumitena vastavalt jooksvale vajadusele.
Selle aasta teises kvartalis aeglustus palgakasv statistikaameti parandatud andmete järgi 5,9%ni. Keskmise palga kasvu aeglustas kõige rohkem avalik sektor – tervishoiu ja hariduse tegevusalal suurenes palk varasemast aeglasemalt.
