Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvaramaakleri täiendkoolitus

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kliimaministeerium: Ehitamine muutub lihtsamaks ja kiiremaks

06.07.2026 Adaur.ee

1. augustil jõustuvad ehitusseadustiku muudatused, mis muudavad ehitustegevusega kaasneva asjaajamise lihtsamaks ja vähendavad bürokraatiat.

“Kui inimene soovib rajada kuuri või garaaži, ei tohiks ta takerduda keerulistesse aastatepikkustesse menetlustesse, vaid need plaanid peaks olema võimalik mõistliku ajaga ellu viia. Vähendasime ehitamisega seonduvaid nõudeid seal, kus need on ajale jalgu jäänud, kuid järeleandmisi ei saanud teha ohutuse ja kvaliteedi arvelt. Lihtsamad protsessid säästavad nii inimesi, ettevõtteid kui ka omavalitsusi,“ ütles taristuminister Kuldar Leis.

Paljudel juhtudel ei pea enam läbima kuni kolm aastat kestvat detailplaneeringu koostamise protsessi, vaid piisab projekteerimistingimustest, mille menetlus võtab tavaliselt üks kuni kaks kuud. Kui inimene soovib oma krundile rajada väiksema abihoone, näiteks kuuri või garaaži, siis ei ole enam vaja detailplaneeringut koostada või muuta. Projekteerimistingimustega saab täpsustada ka ehitisealust pinda, korruste arvu või rajatise liiki (nt salvkaevu asendamisel puurkaevuga).

Ka kasutuslubade taotlemise kord muutub paindlikumaks. Mitut ehitist sisaldavate ehitusprojektide puhul pole tulevikus tarvis iga ehitise kohta eraldi kasutusloa taotlusi esitada. Lisaks asendatakse eramajade ja paariselamute kasutuslubade nõue lihtsamate kasutusteatistega, mille menetlus võtab keskmiselt aega kuni 10 päeva.

Lisaks vaadati üle ehituslubade ja –teatistega seonduv. Ehitusteatise kehtivus pikeneb neljale aastale ehk ehituse viibimise korral ei pea omavalitsust ehitustegevusest mitu korda teavitama. Väiksemate mitteelamute rajamisel ei ole enam tarvis taotleda ehitusluba ega esitada teatist, kui hoone on alla 20 ruutmeetri suurune ja kuni 5 meetri kõrgune (näiteks müügikioskid). Samas tuleb korterelamute ümberehitamisel edaspidi taotleda ehitusluba, et tagada elanikele turvalisem elukeskkond.

Täpsustatakse ka ehitisregistris avalikustatavate isikuandmete reegleid. Inimese nime, isikukoodi, sünniaega ja kontaktandmeid võib avalikustada üksnes siis, kui see on vajalik ehitise nõuetele vastavuse tõendamiseks või ehitusmenetluse läbiviimiseks. Avalikult kättesaadavad ei tohi olla dokumendid, mis selleks vajalikud ei ole (näiteks liitumislepingud). Nii on paremini tasakaalus inimeste privaatsuse kaitse ning vajadus hoida ehitusmenetlused läbipaistvad ja võimalikult vähese bürokraatiaga.

Selgemaks muutub ka hoonete seadustamine. Selliste hoonete puhul, mis ehitati enne kehtiva ehitusseadustiku jõustumist ehk enne 1. juulit 2015. aastal, peab seadustamiseks olema tagatud hoone ohutus. Ehitised, mis on rajatud enne 22. juulit 1995, loetakse õiguspärasteks. Lisaks kaob 500-eurone riigilõiv, mida seni tuli maksta, kui ehitisregistrisse kanti seni seadustamata ehitis.

Lisaks 1. augustil jõustuvatele muudatustele plaanib Kliimaministeerium lihtsustada ka ehitusprojektile esitatavaid nõudeid, muudatused on plaanis teha aasta teises pooles.

Näiteid ehitusseadustiku muudatustest:

OLUKORD	PRAEGU	EDASPIDI
Tekib vajadus muuta hoone kõrgust, korruste arvu, pindala, rajatise liiki (nt veevarustus) või rajada hoonele varjend, kuid see ei vasta kehtivale detailplaneeringule	Tuleb algatada detailplaneeringu muutmine, mis on ajamahukas protsess.	Muudatusi saab teha lihtsamalt projekteerimistingimuste täpsustamisega ning detailplaneeringut muutma ei pea, kui üldplaneering seda lubab.
Elamut teenindava abihoone (nt kuur, saun, garaaž, varjend) ehitamine	Abihoonetel on vaja teatud juhtudel detailplaneeringu muutmist.	Detailplaneeringut muuta pole vaja – piisab projekteerimistingimustega täpsustamisest.
Kinnistule ehitatakse alla 20 m² mitteelamu, nt müügikiosk	Uue ehitamiseks tuleb esitada ehitusteatis.	Edaspidi teatise või loakohustus puudub. Ehitis peab siiski vastama muudele nõuetele, sh planeeringu tingimused.
Puurkaevu või -augu rajamine	Asukoht tuleb kooskõlastada. Alla 10 m³ puurkaevude ning puuraukude ehitamisel tuleb esitada ehitusloa taotlus.	Eelnev asukoha kooskõlastamise kohustus kaob. Edaspidi tuleb esitada ehitusteatis koos projektiga.
Ehituse venimine	Ehitusteatis aegub 2 aasta jooksul, pikendada pole võimalik, tuleb uuesti teavitada.	Ehitusteatis kehtib 4 aastat ehk ehituse viibimise korral ei pea eelduslikult KOVi mitu korda teavitama.
Eramaja või paarismaja kasutuselevõtmine	Tuleb taotleda kasutusluba ja esitada ehitusprojekt ja ehitusdokumendid, tasuda tuleb ka riigilõiv. Menetlus kestab 30 päeva.	Piisab kasutusteatisest ja ehitusdokumentide esitamisest ning sellega ei kaasne riigilõiv. Üldjuhul kestab menetlus 10 päeva.
Hoone on ehitatud juba mõnda aega tagasi, kuid paberimajandus ei ole korda aetud (hoone on seadustamata)	Praegu on seadustamise nõuded enne ja peale 01.01.2003 erinevad. Lisaks tuleb õigusliku aluseta ehitise ehitisregistrisse kandmise eest tasuda 500-eurone riigilõiv.	Kui hoone on ehitatud enne 2015, piisab ehitise ohutuse tõendamisest. Enne 22.07.1995 ehitatud hooned loetakse õiguspäraseks. Varem nõutud riigilõiv kaob, tasuda tuleb vaid kasutusloa taotlusega kaasnev riigilõiv (kui kasutusluba on selle hoone puhul nõutud).
Ehitatakse ühele kinnistule mitu hoonet või raudteed	Iga ehitusloas käsitletud ehitise kohta tuleb esitada eraldi kasutusloa taotlus, kui see on nõutud (raudteedel nt mitusada)	Edaspidi piisab ühest kasutusloa taotlusest.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Hepsor sõlmis lepingu Coop Pangaga ja alustab Paeväljal uute eluhoonete ehitust

03.07.2026 Adaur.ee

Hepsor AS-i ja EfTEN Special Opportunities Fundi ühisettevõte Hepsor SOF OÜ ning Coop Pank AS allkirjastasid 1. juulil laenulepingu summas 12,7 miljonit eurot, et finantseerida Lasnamäel Paevälja kvartalis kolme uue eluhoone ehitust.

4. juunil sõlmis Hepsor SOF OÜ lepingu ehitusettevõtega Mitt & Perlebach OÜ summas 10,2 miljonit eurot, mille raames ehitatakse valmis Paevälja 7 korterelamud ning neid teenindav taristu: teed, platsid ja tehnovõrgud. Selle jätkuna sõlmis Hepsor SOF OÜ 2. juulil lepingu Mitt & Perlebach OÜ-ga ka Paevälja 9 kortermaja ning selle teede ja trasside rajamiseks. Lepingu maksumus on 2,5 miljonit eurot. Mõlema lepingu maksumusele lisandub käibemaks.

2027. aasta sügisel valmib aadressil Paevälja 7 ja 9 kokku 88 uut kodu, millest on võlaõiguslepingute alusel enne ehituse algust müüdud juba 20 kodu ehk ligikaudu 23% kogu mahust.

Paevälja 9 hoone ehitatakse ajalooliste paekivimüüridele, kuhu luuakse uus ja modernne sisu ning kaasaegne ruumilahendus. Hoonesse on kavandatud 18 kodu – nende seas ka kahekorruselised korterid, mis loovad avarust ning eramaja või ridaelamu tunnet. Kodud on eri suurusega, ühe- kuni viietoalised, ja mitmekülgse planeeringute valikuga.

A-energiaklassiga hoonesse on planeeritud päikesepaneelid, kaugküte, vesipõrandaküte, korteripõhiselt reguleeritav soojustagastusega ventilatsioon ja elutoa jahutuse valmidus. Korteritel saavad olema kolmekordsed puidust klaaspakettaknad ning kaugloetavad arvestid.

Paevälja kvartalit arendatakse etapiviisiliselt. 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta alguses valmis esimeses etapis Paevälja Hoovimajadesse ligi 100 korterit . Teine etapp saab valmis 2027. aasta teises pooles. Koostöös EfTENiga on plaanis jätkata ka kolmanda ja neljanda etapiga, mille käigus lisandub vastavalt ligikaudu 100 ja 80 korterit. Narva maantee 150 ja 150A kinnistutele rajatavate hoonete arhitektuurivõistlus lõppes mais ning alustatud on juba projekteerimisega.

Koos juba valminud Paevälja Hoovimajadega arendab Hepsor Paevälja kvartalis kokku ligikaudu 470 kodu ja 4200 ruutmeetrit üüritavat äripinda.

Rohkem infot: https://hepsor.ee/paevalja/

Hea stardi alus: alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm

03.07.2026 Margot Toompark

Kinnisvaramaaklerina alustamine nõuab enamat kui head suhtlemisoskust ja pealehakkamist – vaja on tugevat arusaama kinnisvaraturust, juriidikast, hindamisest, müügist ja klienditööst. Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm koondab need teadmised ühtseks tervikuks ning aitab luua tugeva aluse edukaks kinnisvarakarjääriks. Programm on suunatud neile, kes soovivad alustada tööd kinnisvaramaaklerina, täiendada oma valdkonnateadmisi või valmistuda maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogrammi koolitustel käsitletakse muu hulgas kinnisvaraturgu ja selle toimimist, kinnisvara hindamist, müüki ja kliendisuhtlust, digitaalset turundust, üürisuhteid ning kinnisvaraalast juriidikat.

Koolituste ajakava

07.-10.09.2026 Kinnisvaramaakleri ABC
16.09.2026 Eluruumi üürimise ABC
22.09.2026 Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni
23.09.2026 Kinnisvara hindamise ABC – põhimõtted, meetodid ja turuväärtus
06.10.2026 Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid 2026 III kvartal
15.10.2026 Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus
19.-27.10.2026 Kinnisvara täiendkoolitus

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinnas koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool: Ehitusjärelevalve praktikas – ehitise ja ehitamise kontrollimine

Hepsor signs loan agreement with Coop Pank and starts construction of new residential buildings in Paevälja

03.07.2026 Adaur.ee

Hepsor SOF OÜ, a joint venture of Hepsor AS and EfTEN Special Opportunities Fund, and Coop Pank AS signed a loan agreement on 1 July in the amount of EUR 12.7 million to finance the construction of three new residential buildings in the Paevälja quarter in Lasnamäe.

On 4 June, Hepsor SOF OÜ entered into a construction agreement with Mitt & Perlebach OÜ in the amount of EUR 10.2 million for the construction of the Paevälja 7 apartment buildings and the supporting infrastructure, including roads, paved areas and utility networks. As a continuation of this, on 2 July Hepsor SOF OÜ also signed an agreement with Mitt & Perlebach OÜ for the construction of the Paevälja 9 apartment building, together with its associated roads and utility networks. The value of the agreement is EUR 2.5 million. Value added tax will be added to both contract amounts.

A total of 88 new homes will be completed at Paevälja 7 and 9 in autumn 2027. Before the start of construction, 20 homes, or approximately 23% of the total volume, had already been sold under contracts under the law of obligations.

The Paevälja 9 building will be constructed on historic limestone walls, creating a new and modern interior with contemporary spatial solutions. The building will comprise 18 homes, including two-storey apartments that provide a greater sense of spaciousness and the feel of a private house. The homes will vary in size from one- to five-room apartments and offer a wide variety of layouts.

The A energy class building will be equipped with solar panels, district heating, hydronic underfloor heating, apartment-specific heat recovery ventilation with individual controls, and readiness for cooling. The apartments will have triple-glazed wooden windows and remotely readable utility meters.

The Paevälja quarter is being developed in stages. In the first stage, nearly 100 apartments were completed in the Paevälja Hoovimajad development at the end of 2022 and the beginning of 2023. The second stage will be completed in the second half of 2027. In cooperation with EfTEN, Hepsor also plans to continue with the third and fourth stages, adding approximately 100 and 80 apartments. The architectural competition for the buildings to be developed at Narva Road 150 and 150A concluded in May, and the design process has already commenced.

Including the already completed Paevälja Hoovimajad, Hepsor is developing a total of 470 homes and 4200 square metres of leasable commercial space in the Paevälja quarter.

More information: https://hepsor.ee/paevalja/

Riik pakub 50 aastaks hoonestusõigust Võrus asuvale ärimaale

03.07.2026 Adaur.ee

Riigimaa oksjonikeskkonnas on käimas enampakkumine Võru linnas 0,8 ha kinnistule hoonestusõiguse seadmiseks. Võitja saab ehitiste rajamiseks ja äritegevuseks maad kasutada 50 aastat.

Seaduse järgi võib riik anda maa kasutada teisele isikule, kui see ei ole riigile ajutiselt vajalik, ent on mõistlik reservina säilitada. Võru linnas asuva Mooni tn 2 kinnisasi kuulub reservina säilitamisele kui perspektiivne ettevõtlusala.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi maapoliitika valdkonnajuhi Vello Kima sõnul annab 50-aastane leping potentsiaalsele investorile kindluse, et tegevused saavad realiseeritud. “Hoonete väljaehitamine ja arendus on suur investeering, mille tasuvuse saavutamiseks on vajalik piisavalt pikk kasutusõigus,” märkis ta.

Mooni tn 2 kinnistu on 100% ärimaa ning see jääb Antsla maantee ja Võhandu jõeäärse Liitva linnaosa kehtiva detailplaneeringu alale, kuhu on lubatud püstitada ärimaa sihtotstarbele vastavad ehitised ja rajatised. Hoonestusõigus ulatub kinnistule kogu pindala ulatuses.

Hoonestusõiguse alghind on 43 811 eurot, lõplik hind kujuneb enampakkumise tulemusel. Lisaks fikseeritakse perioodiline aastatasu (3% kinnisasja harilikust väärtusest), mis tõuseb iga kolme aasta möödudes 6%. Pakkumuste esitamise tähtaeg on 14. august kell 10.
Täpsem info ja tingimused: riigimaaoksjon.ee

Võitjaga sõlmitakse leping hoonestusõiguse seadmiseks. Seejuures teeb hoonestaja ehitiste püstitamiseks vajalikud ettevalmistavad toimingud (projekteerimistingimuste taotlemine, ehitiste projekteerimine, ehitusloa taotlemine). Ehitised tuleb valmis ehitada ja kasutusele võtta viie aasta jooksul.

Riigivara valitseja on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, volitatud asutusena korraldab maa kasutusse andmist Maa- ja Ruumiamet. Hoonestusõigusega maa kasutusse andmine on uus suund riigimaa haldamisel, mille siht on maa väärindamine selle müümise asemel.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine praktikas – kuidas vältida vaidlusi, järelevalve märkusi ja probleeme objekti üleandmisel?

KV.EE: Keskmine üürihind kasvas aastaga 2,5 protsenti

02.07.2026 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaali KV.EE juunis 2026. a pakkumisse lisatud üürikorterite keskmine hind oli 14,2 €/m², mida on 2,5% rohkem kui aasta tagasi, mil üüripakkumisse lisandunud korterite keskmine hind oli 13,9 €/m².

Aastatagusega võrreldes on kõige enam kasvanud ühetoaliste korterite keskmine hind. 06.2026 pakkumisse lisandunud ühetoaliste korterite eest küsiti portaalis KV.EE keskmist hinda 16,3 €/m², mida on 6,4% rohkem kui aasta varasem hind 15,3 €/m². Ka kolmetoaliste korterite hind kerkis samaväärselt ehk täpsemalt 6,0% ja jõudis tänavuseks 14,1 €/m² tasemele.

Kahetoaliste korterite, kus segmendis on kõige tihedam konkurents, hind jäi aastatagusega võrreldes samaväärsele tasemele. Aasta tagasi küsiti kinnisvaraportaalis KV.EE Tallinna kahetoaliste eest 13,4, tänavu 13,5 €/m².

Toalisuse alusel vähenes nelja- ja enamatoaliste korterite eest küsitav hind 1,9%. Aastatagune hind portaalis KV.EE 15,5 €/m² tuli tänavuseks 15,2 €/m² tasemele. Suuremate korterite hinnalangust ei tohiks liiga tõsiselt võtta. Selles segmendis on üsna vähe kortereid. Pakkumiste suurenemine või vähenemine võib endaga hõlpsalt kaasa tuua keskmise hinna muutuseid, mis väikese valimi puhul ei tähenda vara väärtuse tegelikku muutust.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool: Detailplaneeringute koostamine ja menetlemine praktikas

Riik annab Viimsile maa jalgrattapargi rajamiseks

02.07.2026 Adaur.ee

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium annab Viimsi vallale 10 aastaks tasuta kasutada riigimaa Haabneeme alevikus, kuhu vald soovib rajada jalgrattaspordipargi.

Taluranna tee 3 asuv 1,8 ha kinnistu kuulub ministeeriumile ja selle sihtotsatarve on ühiskondlike ehitiste maa. Seaduse järgi saab riik kohalikule omavalitsusele anda maad tasuta kasutada, kui omavalitsus seda oma korraliste ülesannete täitmiseks vajab. Selliste ülesannete hulka kuulub muu hulgas kultuuri-, spordi- ja noorsootöö korraldamine ning tervist ja aktiivset liikumist toetava elukeskkonna kujundamine.

Majandus- ja tööstusministri Erkki Keldo sõnul vaatab riik rõõmuga arengutele, mis kohalikku elu ja avalikke teenuseid rikastavad. “Vald paneb kinnistu kogukonna hüvanguks tööle ja loob koha, kus Viimsi inimesed saavad liikumist harrastada ja spordiüritusi korraldada,“ ütles ta.

Kavandatav jalgrattapark hõlmab pumptrack-radu, liikluslinnakut, maastiku- ja oskusradu ning puhkealasid. Viimsi Vallavalitsus on alustamas ehitusprojekti koostamist ning valmistub pargi väljaehitamiseks. Vallavanema Siiri Visnapuu kinnitusel kavandatakse spordiparki pidades silmas igas vanuses rattasõpru. „Tegemist saab olema kohaga, kus nii lapsed, noored kui ka täiskasvanud saavad aega veeta ja uusi oskusi omandada.“

Ettevõtmine on kooskõlas valla arengukavaga, mille üheks eesmärgiks on kaasaegse sporditaristu arendamine. „Soovime järjepidevalt sportimistingimusi edendada ja pakkuda elanikele uusi võimalusi aktiivseks liikumiseks. Spordipark saab olema just selline kaasaegne ja mitmekülgne liikumispaik Viimsi kogukonnale,” rääkis vallavanem.

Tegemist on mittetulundusliku ja kogukonnale avatud spordi- ning puhkerajatisega, mis toetab liikumisõpet, julgustab regulaarset kehalist aktiivsust kõigis vanuse- ja oskusrühmades.

Viimsi Vallavalitsus esitas taotluse kinnistu kasutamiseks käesoleva aasta alguses.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused kinnisvaratehingutes: ostja õigused, müüja kohustused ja müügigarantii praktikas

Arco Vara liigub järgmisse kasvufaasi suurte arendusprojektide toel

02.07.2026 Adaur.ee

Teisipäeval toimunud Arco Vara aktsionäride korralisel üldkoosolekul tutvustas ettevõtte juht Rait Riim järgmiste aastate kasvusuundi, mille keskmes on suuremahuliste arendusprojektide elluviimine ning ettevõtte pikaajalise väärtuse kasvatamine. Üldkoosolekul kinnitati 2025. aasta majandusaasta aruanne ning otsustati suunata ettevõtte ressursid järgmise kasvufaasi toetamiseks.

Üldkoosolekul otsustasid aktsionärid katta 2025. majandusaasta 479 000 euro suuruse puhaskahjumi eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt ning jätta kasum jaotamata. Sellest tulenevalt otsustati ka eelmise majandusaasta eest dividendi mitte maksta.

Arco Vara juhi Rait Riimi sõnul on ettevõte viimase kahe aasta jooksul jõudnud uude arengufaasi, kus fookus on suuremahuliste arendusprojektide realiseerimisel.

„Oleme viimastel aastatel märkimisväärselt kasvatanud oma arendusportfelli ning loonud tugeva aluse järgmiseks kasvuperioodiks. Tänaseks on Arco Vara portfellis ligi 150 000 ruutmeetrit arendusmahtu, mille potentsiaalne müügitulu ületab 430 miljonit eurot. Meie järgmine eesmärk on need projektid järjepidevalt ellu viia ning kasvatada nende kaudu ettevõtte pikaajalist väärtust,“ ütles Riim.

Riimi sõnul on ettevõtte lähiaastate võtmeprojektideks Tallinna kesklinna rajatav Lutheri kvartal ning Harku järve äärde kavandatav Arcojärve elukvartal. Samal ajal valmivad tänavu Soodi 6 ja Spordi tänava arendused, mis annavad olulise panuse ettevõtte 2026. aasta majandustulemustesse.

„Kinnisvaraarendus on pika vaatega tegevusala. Tänased investeeringud loovad eeldused homseteks tulemusteks ning seetõttu peame oluliseks säilitada tugev finantspositsioon ja suunata kapital eelkõige projektidesse, mis loovad väärtust nii koduostjatele kui ka investoritele. Meie eesmärk ei ole ehitada rohkem, vaid arendada terviklikke elukeskkondi, mis säilitavad oma väärtuse aastakümneteks,“ lisas Riim.

Ettevõte prognoosib 2026. aasta müügituluks 27 miljonit eurot ja puhaskasumiks 1,2 miljonit eurot. Tänavuste eesmärkide hulka kuuluvad Soodi 6 ja Spordi arenduste müük ning valmimine, Lutheri kvartali ehituse alustamine käesoleva aasta lõpus, Arcojärve detailplaneeringu kehtestamine ja ehitusloa taotlemine ning ühe kuni kahe uue arendusprojekti soetamine.

EfTEN United Property Fund müüb Vilniuses asuva Menulio 7 büroohoone

01.07.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund sõlmis M7 investicijos UAB-ga (Leedu ettevõtteregistri kood 307671275) tütarettevõtte EfTEN M7 UAB, mis omab Vilniuses Menulio 7 asuvat büroohoonet, müügilepingu. Tehing on struktureeritud tütarettevõtte 100%-lise osaluse müügina.

Müügilepinguga seoses tagastatakse täielikult EfTEN M7 UAB pangalaen ning ostja tagastab hiljemalt 17 kuu jooksul EfTEN United Property Fundi omaniklaenu summas 2,899 miljonit eurot. Seejuures on omaniklaenu intress esimese 12 kuu jooksul 9% aastas ning edaspidi 12% aastas. Laenu tagatiseks seatakse fondi kasuks Menulio 7 kinnistule esimese järjekoha hüpoteek.

EfTEN United Property Fund investeeris 2022. aasta alguses Menulio 7 büroohoone omandamisse 3,598 miljonit eurot. Koos tänaseks investeeringult laekunud dividendide ja intressidega teenib fond müügitehingu lõpule viimisel 760 tuhat eurot kasumit.

Tehinguga eesmärgiks on büroosegmendi investeeringute osakaalu vähendamine. Müügist saadavad vahendid on plaanis investeerida uutesse äriprojektidesse. Fond on hetkel läbirääkimistes ühe elukondliku arendusprojekti osas Rae vallas ning kaubanduskeskuse omandamise osas Riias.

Kinnisvarakool: Elukondliku kinnisvaraturu trendid ja prognoosid - Tõnu Toompark

Everaus Kinnisvara AS konsolideeritud majandusaasta aruanne 2025

01.07.2026 Adaur.ee

Everaus Kinnisvara AS-i juhatus on koostanud 2025. aasta auditeeritud konsolideeritud majandusaasta aruande. Sõltumatu vandeaudiitori aruanne on väljastatud modifitseerimata arvamusega.

Võrreldes 2026. aastal avaldatud auditeerimata poolaasta vahearuandega on auditi käigus korrigeeritud peamiselt kinnisvarainvesteeringute õiglase väärtuse hinnanguid, lähtudes konservatiivsematest eeldustest kinnisvaraturu olukorra, realiseerimisperioodide ja projektide arendusetappide osas. Korrigeerimine ei mõjutanud kontserni rahavoogusid, kuid avaldas mõju aruandeperioodi tulemusele, varade mahule ja omakapitalile.

2025. aasta oli Everaus Kinnisvarale aktiivse arendustegevuse ja portfelli kasvatamise aasta. Aruandeaastal keskendus kontsern töös olevate elamu- ja ärikinnisvaraprojektide ehitamisele ning järgmiste perioodide müügitulu ja rahavoogude aluse loomisele. 2025. aastal jätkusid investeeringud muu hulgas Luige Kodude, Kindluse Kodu, Haabersti minilaokompleksi ja Lennuradari stock-office laokompleksi arendusse.

Everaus Kinnisvara 2025. aasta konsolideeritud auditeeritud müügitulu oli 6 042 tuhat eurot, ärikasum 1 752 tuhat eurot ja puhaskahjum 60 tuhat eurot. Seisuga 31.12.2025 oli kontserni varade maht 64 208 tuhat eurot ja omakapital 11 499 tuhat eurot.

2025. aastal kaasas Everaus Kinnisvara kahe võlakirjaemissiooniga kokku 8 000 tuhat eurot. Emiteeritud võlakirjad on noteeritud Nasdaq Balti First North võlakirjade nimekirjas.

Everaus Kinnisvara AS-i aruanne on kättesaadav käesoleva teate lisana, samuti ettevõtte veebilehel (https://everaus.ee/aruanded-ja-borsiteated/) ning Nasdaq Baltic börsi veebilehel.

Everaus Kinnisvara AS 2025 auditeeritud aruanne

Arco Vara AS-i aktsionäride korralise üldkoosoleku otsused

01.07.2026 Adaur.ee

30.06.2026 toimunud Arco Vara AS-i aktsionäride korraline üldkoosolek võttis vastu järgmised otsused:

1. Majandusaasta aruande kinnitamine

1.1. Kinnitada Arco Vara AS-i 2025. aasta majandusaasta aruanne.

2. Kasumi jaotamine

2.1. Katta 31. detsembril 2025 lõppenud majandusaasta puhaskahjum summas 479 tuhat eurot eelmiste perioodide jaotamata kasumi arvelt.

2.2. Jätta eelmiste perioodide jaotamata kasum jaotamata ning mitte maksta aktsionäridele dividende.

2.3. Mitte teha eraldisi reservkapitali, teistesse seaduses või põhikirjas ettenähtud reservidesse ega kasutada kasumit muuks otstarbeks.

3. Juhatuse tasustamispõhimõtete kinnitamine

3.1. Kinnitada Arco Vara AS-i juhatuse tasustamispõhimõtted vastavalt üldkoosoleku materjalide hulgas olnud ja aktsionäridele kättesaadavaks tehtud juhatuse tasustamispõhimõtetele.

Arco Vara AGM 2026 EST

Tallinn: Heleni kooli uus õppehoone sai nurgakivi

01.07.2026 Tallinn.ee

Täna asetatati nurgakivi Põhja-Tallinnasse Ehte tänavale rajatavale nüüdisaegsele koolikompleksile. Uus koolimaja valmib 2027. aasta sügiseks ning loob kõne- ja meelepuudega lastele kaasaegse, ligipääsetava ja nende vajadustest lähtuva õpi- ja kasvukeskkonna.

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegemist ühe Tallinna olulisema haridusinvesteeringuga erivajadustega laste toetamiseks. „Nurgakivi asetamine tähistab ehituse etappi, kus visioon uuest Heleni Koolist hakkab üha selgemalt kuju võtma. Rajatav koolimaja on loodud spetsiaalselt kõne- ja meelepuudega laste vajadusi silmas pidades ning pakub neile kaasaegset, turvalist ja ligipääsetavat õpikeskkonda. See investeering toetab nii õpilaste arengut kui ka õpetajate võimalusi pakkuda parimat võimalikku õpet.“

„Põhja-Tallinna haridusvõrk areneb kiiresti ning viimastel aastatel on linnaosas valminud mitu uut kooli- ja lasteaiahoonet. Mul on hea meel, et nüüd saab ka Heleni Kooli pere endale maja, mille kavandamisel on algusest peale arvestatud õpilaste vajadustega. Uue koolihoone rajamine muudab kogu ümbruse kaasaegsemaks ja meeldivamaks. Tahan südamest tänada ka Ehte tänava elanikke kannatlikkuse ja mõistva suhtumise eest ehitustööde ajal,“ ütles Põhja-Tallinna vanem Manuela Pihlap.

2026. aasta veebruaris alanud ehitustööd kulgevad plaanipäraselt. Lammutustööd on lõpusirgel, käimas on säilitatava D-korpuse tugevdamine ning uute korpuste vundamendi- ja kandekonstruktsioonide rajamine. Kohe on algamas montaažitööd ning rajatakse hoone välistrasse ja tehnovõrke.

Nordecon AS juhatuse liige Tarmo Pohlak lisas: „Meil on olnud erakordne võimalus pea iga aasta 1. septembriks anda üle võtmed mõne oma meeskonna poolt ehitatud uue koolimaja avamiseks. Need kogemused on loonud vajaliku pinnase, et osata ka Heleni kooli perele vajalikku ja kõiki vajadusi arvestavat kaasaegset keskkonda luua. Oleme ehitustöödega heas tempos liikumas selles suunas, et 2027. septembris oleks võimalik uuenenud koolimajas õppeaastat alustada.“

Heleni Kooli uus hoone rajatakse olemasolevale kinnistule, kus paikneb ka praegune koolimaja. Ehituse käigus lammutatakse senised A-, B- ja C-korpused, säilitatakse D-korpus ning ühendatakse see uue hoonega terviklikuks koolikompleksiks.

Kolmekorruselises, ühe maa-aluse korrusega koolihoones hakkavad paiknema õpperuumid nägemis- ja kuulmispuudega lastele, koolkodu, spordisaal, auditoorium, söökla ning kaasaegsed tugiteenuste ja administratsiooni ruumid. Hoone projekteerimisel on läbivalt arvestatud ligipääsetavuse ning erivajadustega laste õppekeskkonna nõuetega.

Heleni Kooli arhitektuurse lahenduse autorid on Sirkel & Mall arhitektid Lembit Tork, Marit Aripmann, Anni Veske, Viktoriia Sorokova, Nataliia Korotka ja Valentina Yefimenko. Projekti ehitab Nordecon AS. Heleni Kooli uue õppehoone investeeringu kogumaksumus on ligikaudu 16,3 miljonit eurot ilma käibemaksuta.

Tallinna Heleni Kool on munitsipaalkool, kus õpivad kõne- ja meelepuudega lapsed lasteaiast gümnaasiumini. Kool loodi 1994. aastal kurtide vanemate algatusel ning on Eestis ainulaadne õppeasutus, mis pakub haridust kuulmis-, nägemis-, kõne- ja liitpuudega ning pimekurtidele lastele ja noortele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara müük praktikas – kliendi leidmisest eduka tehinguni

Riigi Kinnisvara: Uus käsiraamat aitab riigiasutustel kavandada paremaid ja tõhusamaid töökeskkondi

01.07.2026 Adaur.ee

Riigi Kinnisvara ja Rahandusministeeriumi koostöös valmis „Bürookeskkonna planeerimise käsiraamat riigiasutustele“, mis aitab asutuste juhtidel ja töökeskkonna kujundamisega seotud spetsialistidel kavandada töökohti läbimõeldult, töötajate vajadusi arvestades ning riigi pinnakasutuse eesmärkidest lähtudes.

Praktilises käsiraamatus antakse ülevaade, kuidas kavandada ja ümber kujundada bürookeskkonda nii, et see toetaks asutuse põhitegevust, erinevaid tööviise ja töötajate heaolu. Samuti aitab juhend mõista, milliseid probleeme soovitakse töökeskkonna muutmisega lahendada ning milline ruumilahendus vastab asutuse tegelikele vajadustele.

Riigi Kinnisvara juhatuse esimehe Tarmo Leppoja sõnul on nüüdisaegne töökeskkond oluline osa organisatsiooni toimimisest ning töökorralduse teadlikust kujundamisest. „Riigi Kinnisvaras oleme juba aastaid lähtunud oma töö korraldamisel tegevuspõhise kontori põhimõtetest. Meie kogemus näitab, et hästi planeeritud töökeskkond eelkõige soodustab koostööd. Erinevate tööülesannete jaoks on olemas sobivad ruumid ja kokkulepped,“ ütles Leppoja.

Muutunud töökorraldus ja hübriidtöö laiem kasutuselevõtt on vähendanud vajadust senises mahus büroopindade järele. Käsiraamatus selgitatakse, miks on riigi büroopindadele seatud pinnakasutuse sihttasemed ning kuidas nende poole liikuda. 1. jaanuar 2026. aasta seisuga oli Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi omandis olevate büroopindade keskmine kasutus 19,5 ruutmeetrit täiskoormusele taandatud töötaja kohta. Uutes ja rekonstrueeritavates büroodes on sihttase kuni 12 ruutmeetrit ning olemasolevate pindade optimeerimisel investeeringuid tegemata kuni 16 ruutmeetrit täiskoormusele taandatud töötaja kohta. Töökohtade kavandamisel lähtutakse üldjuhul jagamismäärast kuni 0,7 ehk kümne täiskoormusele taandatud töötaja kohta planeeritakse kuni seitse füüsilist töökohta.

Rahandusministeeriumi kinnisvara valdkonna juhi Eve Murumaa sõnul on ühesuguste põhimõtete kokkuleppimine oluline selleks, et riigi büroopindu kavandataks terviklikult ja võrreldavatel alustel. „Otsused peavad põhinema tegelikel ruumikasutuse andmetel, mitte senistel harjumustel. Samal ajal peab keskkond töötajat toetama, olema kohandatav erinevate tööviiside ja muutuvate tööülesannetega ning jätma piisavalt paindlikkust, et arvestada asutuste erinevate vajadustega. Ühised põhimõtted aitavad kujundada riiki ühtse tööandjana ning teha läbipaistvamaid ja andmepõhisemaid kinnisvaraotsuseid,“ ütles Murumaa.

Sihttasemete kõrval rõhutatakse käsiraamatus, et töökeskkond peab pakkuma sobivaid võimalusi nii keskendumiseks, koostööks, veebikohtumisteks ja klienditeeninduseks kui ka suhtlemiseks ja puhkamiseks. Planeerimisel tuleb arvestada asutuse tööprotsesside, hübriidtöö osakaalu, ruumide tegeliku kasutuse ning töötajate vajadustega. Samuti käsitletakse küsimusi, mis kerkivad bürookeskkonna muutmisel sageli esile, sealhulgas müra, akustika, privaatsus, tehnilised lahendused ja töökohtade jagamine.

Käsiraamat käsitleb põhjalikult ka muudatuste juhtimist. Uue bürookeskkonna loomine puudutab tööviise, koostööd, tehnoloogia kasutamist ja organisatsioonikultuuri. Seetõttu on oluline sõnastada muudatuse eesmärk, kaasata töötajad juba planeerimise alguses, katsetada olulisemaid lahendusi ning koguda tagasisidet ka pärast uute ruumide kasutuselevõttu. „Suhtleme oma klientidega pidevalt ning teame, et bürookeskkonna muutmine tekitab palju praktilisi küsimusi. Käsiraamat aitab neid hirme maandada, otsuseid selgemalt põhjendada ja muudatusi läbipaistvamalt ellu viia,“ lisas Leppoja.

Juhendis on bürookeskkonna kavandamine jagatud viieks etapiks: vajaduse teadvustamine, töötajate ja spetsialistide kaasamine, lahenduste ettevalmistamine ja katsetamine, projekti elluviimine ning kasutuselevõtujärgne tagasiside kogumine ja keskkonna kohandamine. Selline lähenemine aitab asutustel teha otsuseid andmepõhiselt ning kaasata töötajaid juba planeerimise alguses.

Praktiline juhend annab asutuse juhile või töökeskkonna spetsialistidele raamistiku, millest bürookeskkonna planeerimisel lähtuda, kuidas siduda ruumilahendus asutuse eesmärkidega ning millisel viisil võib läbimõeldud töökeskkond suurendada töötajate rahulolu, toetada koostööd ja vähendada pinnavajadust.

Arco Vara: Resolutions of the Annual General Meeting of Shareholders of Arco Vara AS

01.07.2026 Adaur.ee

The Annual General Meeting of Shareholders of Arco Vara AS, held on 30 June 2026, adopted the following resolutions:

1. Approval of the Annual Report

1.1. To approve the 2025 Annual Report of Arco Vara AS.

2. Allocation of Profit

2.1. To cover the net loss for the financial year ended 31 December 2025 in the amount of EUR 479 thousand from retained earnings of previous periods.

2.2. To leave the retained earnings of previous periods undistributed and not to pay dividends to shareholders.

2.3. Not to make allocations to the statutory reserve or other reserves provided for by law or the Articles of Association, and not to use retained earnings for any other purpose.

3. Approval of the Remuneration Principles of the Management Board

3.1. To approve the remuneration principles of the Management Board of Arco Vara AS in accordance with the Management Board Remuneration Principles included in the materials of the General Meeting and made available to the shareholders.

Arco Vara AGM 2026 ENG

Kinnisvarakool: AI kinnisvaramaaklerile: tööriistad, võimalused ja praktilised lahendused

EfTEN United Property Fund sells the Menulio 7 office building in Vilnius

01.07.2026 Adaur.ee

EfTEN United Property Fund has entered into a sale agreement with UAB M7 investicijos (Lithuanian company registry code 307671275) for the sale of its subsidiary EfTEN M7 UAB, which owns the office building at Menulio 7 in Vilnius. The transaction is structured as a share deal selling the 100% subsidiary.

Under the sale agreement, the buyer will immediately return in full the bank loan of EfTEN M7 UAB and, within 17 months at the latest, the shareholder loan from EfTEN United Property Fund in the amount of EUR 2.899 million. The shareholder loan bears interest of 9% per annum during the first 12 months and 12% per annum thereafter. To secure the loan, a first-ranking mortgage will be placed on the property at Menulio 7 in favour of the fund.

EfTEN United Property Fund invested EUR 3.598 million in the acquisition of the Menulio 7 office building at the beginning of 2022. Together with the dividends and interest received from the investment to date, the fund will earn a profit of 760 thousand euros upon completion of the sale transaction.

The purpose of the transaction is to reduce the share of office segment investments. The proceeds from the sale are planned to be reinvested into new projects. The fund is currently in negotiations regarding the investment into a residential development project at Rae municipality in Estonia and into the acquisition of a retail centre in Riga.