Tallinna kaubamaja kõrvale ehitatakse kõrghoone

TallinnTallinna linnavolikogu võttis vastu Tallinna kesklinnas aadressil Tartu mnt 1 ja Laikmaa 11 asuva kinnistu detailplaneeringu. Krundile on planeeritud kuni 30 maapealse ja kuni kahe maa-aluse korrusega äri- ja eluruumidega kõrghoone.

Detailplaneering on kooskõlas Tallinna üldplaneeringus määratud juhtotstarbega ja kesklinna tihendamise põhimõttega ning Tallinna kõrghoonete teemaplaneeringuga.

Planeeringus kavandatud hoonestus sulgeb seni avatud kvartali ja annab oma lahendusega ning kõrgema hooneosaga piirkonnale selgelt äratuntavat omapära. Kõrgem hooneosa täiendab kõrghoonetest moodustuvat linnakeskuse siluetti ja Maakri kõrghoonete piirkonna kõrghoonete gruppi. Kavandatud hoonestus suurendab linnasüdame atraktiivsust ja segakasutust. Kavandatud silmapaistvam kõrgem hooneosa tähistab maamärgina A. Laikmaa ja Gonsiori tänava ristmikku.

Kõrgem hooneosa kõrgusega kuni 101,2 meetrit maapinnast (absoluutkõrgus 106 meetrit) on kavandatud krundi kaguossa. Madalam Gonsiori ja A. Laikmaa tänava äärne hooneosa absoluutkõrgusega kuni 36 meetrit on liigendatud vastavalt ümbruse hoonestusele. Hoone madalama osa äriruumid on mõeldud ühise passaažiga tänavale avanevate rendiboksidena kaubandus- ja teenindusasutuste tarbeks, büroodele, hotellile. Korterid on kavandatud kõrghoone ülemistele korrustele.

Hoone suurim lubatud kõrgus on määratud nii, et see ei ületaks kaugvaates Lauluväljaku ülemiste väravate juurest Viru hotelli ja Swissoteli kõrgust ühendavat sirget. Hoonele on kavandatud 2 maa-alust korrust. Juurdepääs maa-alustele parkimiskorrustele on läbi hoonesisese panduse. Pandusele on juurdepääs Tartu maanteelt.

Detailplaneeringu on koostanud Peep Moorast. Eskiisi autor Alver Arhitektid OÜ.

Arco Vara: Lühiajaline kodu väljaüürimine – mis sellega kaasneb?

Arco VaraKõige sagedamini tuleb mõte oma korter, maja või suvila lühiajaliselt välja üürida just suviste suurürituste ja festivalide ajal – see näib hea võimalus teenida lisaraha. Kahjuks on lühiajaline majutus vahel kaasa toonud hoopis ebameeldivaid probleeme. Millega peaks arvestama, et kõik kenasti sujuks?

Lühiajalist majutust pakutakse peamiselt portaalide AirBNB ja booking.com kaudu, nii saab leida üürilisi vaid paariks-kolmeks päevaks. Lühiajalise majutuse eest makstakse tavaüürist palju kõrgemat hinda ja see näib olevat kasulikum kui pikaajaline väljaüürimine.

Kahjuks tuleb ette aga ka selliseid olukordi, kus keegi annab oma kodu suurürituse ajaks üürile ja saab tagasi lagastatud eluruumid koos rikutud mööbliga ning loodetud tulu asemel tuleb kanda suurt kulu. Isegi siis, kui on sõlmitud kodukindlustusleping.

Otsus oma elupind lühiajaliselt üürile anda võib sündida väga kiiresti ning siis unustatakse järele uurida, mida kindlustus hüvitab ja mida mitte. Et omanik ei peaks üüriliste tekitatud kahju ise kandma, oleks kõige targem oma kavatsusest kindlustust teavitada, koos leping üle vaadata ja vajadusel sõlmida erikokkulepped üüriliste hoolimatuse või meelega tekitatud kahjude leevendamiseks.

Üsna levinud viga on ka see, et ei tehta põhjalikult selgeks, mida tohib või ei tohi üüritud kohas teha. Probleemide vältimiseks tuleks sõlmida kirjalik kokkulepe, mis oleks mõlemale poolele üheselt arusaadav. Näiteks kui omaniku jaoks on iseenesest mõistetav, et korteris ei suitsetata, siis teisele osapoolele ei pruugi see nii olla, selleks ongi vaja kokkuleppeid. Hea on jätta külalistele kirjalikud juhised ka muu kohta, näiteks kus asuvad olulised esemed, kuidas kodumasinaid kasutada, kuhu saab parkida auto ja millised vaatamisväärsused jäävad lähiümbrusesse.

Lisaks on vaja läbi mõelda veel hulga asju. Näiteks, kas teil on piisavalt aega aina uute külalistega tegelemiseks ja vahepeal korteri või maja kordaseadmiseks. Kokkulepped huvilistega, võtmete üleandmine ja vastuvõtmine, ruumide koristamine, voodipesu ja käterättide pesemise korraldamine, voodite ülesseadmine, jooksvate probleemide lahendamine – kõik see nõuab aega ja head planeerimisoskust.

Kindlasti ei tasu vastu võtta igat soovijat, sest inimesi on erinevaid ja päris kõigile enda kodu ja isiklikke asju kasutada anda ei tahaks. Viimasel ajal on aina enam kuulda ka seda, et mõni korteriühistu on omanike kodurahu nimel külaliskorterite pidamise ära keelanud. Kui aga ühistu põhikiri seda lubab, siis tasub oma kodu kasutada anda siiski vaid neile, kes paistavad usaldusväärsed, viisakad ja teistega arvestavad.

EfTEN: EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.08.2021

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 31.08.2021 oli 17,8976 eurot, kasvades augustiga 0,8%. EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.08.2021 seisuga 18,91 eurot. EPRA NAV suurenes augustis 0,9% võrra.

Augustis teenis EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud müügitulu kokku 1 170 tuhat eurot, mis on 24 tuhat eurot rohkem kui juulis. Kõikide fondi kinnisvarainvesteeringute tulud on taastunud Covid-19 kriisi eelsele tasemele. Ka kriisis enim kannatanud Saules Miestase kaubanduskeskus teenib taas kõrgemat tulu klientide käibega seotud üürilt ning samuti laste mänguväljakult, mis vahepealsel perioodil oli suletud. Märgilise tähendusega on muutus viimase 1,5 aasta tarbijakäitumises – keskuse külastatavus on küll madalam, kuid ostud on suuremad ning kokkuvõttes on käibeüüride tase hoolimata külastatavuse langusest kriisieelse ajaga võrreldav.

Fondi konsolideeritud EBITDA oli augustis 1 000 tuhat eurot, mis on 22 tuhat eurot kõrgem kui juulis, sisaldades NOI (puhas üüritulu) kasvu summas 13 tuhat eurot ning üldkulude vähenemise mõju summas 9 tuhat eurot.

Selle aasta kaheksa kuu jooksul on fond teeninud 8,3 miljoni euro (2020 8 kuud: 6,7 miljoni euro) suuruse müügitulu juures 6,9 MEUR (2020: 5,3 MEUR) EBITDA-d. EBITDA on võrreldes eelmise aastaga kasvanud kokku 1,6 miljonit eurot, millest 1,054 miljonit eurot on toonud uute kinnisvarainvesteeringute lisandumine ning ülejäänud kasv on seotud nii eelmisel aastal Covid-19 eriolukorra ajal üürnikele antud allahindlustega kui ka vakantsuse väljaüürimisega Ulonu ja Evolutioni büroohoonetes Vilniuses.

Fondi konsolideeritud üle tähtaja võlgnevus oli 31. augusti seisuga 152 tuhat eurot, jäädes juuliga võrreldes samale tasemele.

Fondi konsolideeritud raha jääk kasvas augustis 1,479 miljoni euro võrra, s.h laekus fondi Leedu tütarettevõttele juunis soetatud kinnistute sisendkäibemaks summas 1,048 miljonit eurot. Fondi konsolideeritud raha jääk oli seisuga 31.08.2021 11,5 MEUR.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud omakapital oli 31.08.2021 seisuga 90,786 miljonit eurot (31.12.2020: 71,483 miljonit eurot).

EREF III reports monthly 08-2021

AS Trigon Property Development aktsiakapitali vähendamise registreerimine ja väljamaksed ning teavitus muudatustest auditikomitee koosseisus

Trigon Property DevelopmentAktsiakapitali vähendamise registreerimine ja väljamaksed

10. septembril 2021. a kanti äriregistrisse AS Trigon Property Development (registrikood 10106774; edaspidi „Aktsiaselts“) aktsiakapitali vähendamine vastavalt 4. juunil 2021. a toimunud aktsionäride korralise üldkoosoleku otsustele.

Aktsiakapitali vähendati aktsiate arvestusliku väärtuse vähendamise teel 0,411 Euro võrra aktsia kohta, mille tulemusena vähenes ühe aktsia arvestuslik väärtus 0,511 Eurolt 0,10 Euroni aktsia kohta. Aktsiaseltsi aktsiate arv jäi samaks (4 499 061) ning aktsiate arvestuslik väärtus vähenes võrdeliselt aktsiakapitali vähendamisega.

Tulenevalt eelnevast vähenes Aktsiaseltsi aktsiakapital 1 849 114,07 Euro võrra, summalt 2 299 020,17 Eurot, summani 449 906,10 Eurot.

Aktsiakapitali vähendamise raames aktsionäridele välja makstav 0,089 Eurot aktsia kohta (ehk kokku 400 416,43 Eurot) makstakse aktsionäridele välja perioodil vahemikus 13. detsembrist 2021. a kuni 17. detsembrini 2021. a.

Aktsiate arvestusliku väärtuste vähendamisest tulenevate väljamaksete saamiseks õigustatud aktsionäride nimekiri fikseeriti 18. juunil 2021. a, Nasdaq CSD arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga.

Muudatused auditikomitee koosseisus

Aktsiaseltsi nõukogu otsustas teha muudatuse auditikomitee koosseisus, kutsudes auditikomiteest tagasi Mattias Tammeaidi ning valides auditikomitee uueks liikmeks Kairi Ratase. Auditikomitee jätkab kaheliikmelisena, koosseisus Kristi Aarmaa ja Kairi Ratas.

Tartu linn soovib osta Ihaste tee 18 kinnistul üldplaneeringus kavandatud roheala

TartuTartu Linnavalitsus tegi Ihaste tee 18 kinnistu omanikule Paju Arendus OÜ-le ettepaneku müüa linnale Ihaste tee 18 kinnistust 4,1 hektari suurune maa-ala, mis on Tartu linna üldplaneeringus kavandatud rohealaks ja kooliks.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul soovib linnavalitsus maa ostuga anda kogukonnale kindlustunde, et üldplaneeringus rohealana määratletud alal kõrghaljastus säilib. “Soovime maaostuga seista hea selle eest, et roheala säiliks. Kokkuleppe saavutamise järel hakkab linnavalitsus ise ostetavat puhkemetsa hooldama ja selle metsa kasutamist korraldama,” täpsustas linnapea.

Osale krundist on kavandatud ka Ihaste linnaosa kool ja lasteaed.

Ostu-müügitehingu on linnavalitsus valmis sõlmima kohe pärast maa hindamist ja hinnas kokkuleppimist ning uute kinnistute moodustamist. Kuni müügilepingu sõlmimiseni palub linnavalitsus maaomanikul lõpetada igasugune tegevus Pallase puiestee äärsel alal, mis on üldplaneeringuga määratud rohealaks ja tulevase kooli rajamiseks.

Kogu 4,1 hektari suurusest maa-alast, mida linn soovib osta, on u 1,4 hektarit ühiskondlike hoonete maa, kuhu tulevikus rajatakse Ihaste piirkonna kool ja lasteaed. 2,7 hektari suurune ala on üldplaneeringus kaitstav roheala, mille säilimine avalikuks kasutamiseks on kõige paremini tagatud siis, kui see on linna omandis.

Maa-ala skeem

Arco Vara AS-i üldkoosolekut kokku kutsumata vastuvõetud aktsionäride otsus

Arco VaraArco Vara AS-i (registrikood 10261718, edaspidi Aktsiaselts) juhatus esitas aktsionäridele ettepaneku võtta vastu alltoodud aktsionäride otsus üldkoosolekut kokku kutsumata. Teade otsuse vastuvõtmise kohta üldkoosolekut kokku kutsumata avaldati 26. augustil 2021 börsi infosüsteemis, Aktsiaseltsi kodulehel ning 27. augustil 2021 ajalehes Postimees.

Hääletusperioodi lõpuks, s.o 10. septembriks 2021 kell 10.00 Eesti aja järgi hääletasid kokku 4 Aktsiaseltsi aktsionäri, kelle häältega on esindatud 6 496 152 häält Aktsiaseltsi aktsiatega esindatud 9 388 367 häälest, s.o 69,19% kõigist aktsiatega esindatud häältest. Kui aktsionär ei teatanud eeltoodud tähtpäevaks, kas ta on otsuse poolt või vastu, loeti, et ta hääletab otsuse vastu (äriseadustiku § 2991 lõige 2) ja need hääled kajastuvad hääletusprotokollis vastuhäältena.

Aktsiaseltsi aktsionärid võtsid 10. septembril 2021 vastu järgmise otsuse:

    1. Aktsiaseltsi aktsiate avaliku pakkumise perioodi pikendamine ning sellest tulenevalt 12. augustil 2021 vastu võetud üldkoosoleku otsuse muutmine

Aktsiaseltsi aktsionärid on otsustanud pikendada Aktsiaseltsi uute aktsiate avaliku pakkumise perioodi (pakkumisperioodi) ning sellega seoses muuta 12. augustil 2021 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsuse punkti c) ning kinnitada see järgmises sõnastuses:

„c) Uute aktsiate märkimine ja nende eest tasumine toimub perioodil 20. septembrist 2021 kell 10:00 kuni 15. oktoobrini 2021 kell 16:00 vastavalt pakkumisdokumendis täpsustatud korrale, mis avaldatakse enne pakkumisperioodi algust.“

12. augustil 2021 toimunud aktsionäride erakorralisel üldkoosolekul vastu võetud otsuse muid punkte ei muudeta ning need jäävad kehtima üldkoosolekul vastuvõetud ja muutmata kujul.

Otsus poolt anti 6 496 152 häält ehk otsus võeti vastu 69,19%-lise häälteenamusega.

Aktsionäride otsuse hääletusprotokoll avaldatakse Aktsiaseltsi veebilehel www.arcovara.com seitsme päeva jooksul käesoleva teate avaldamisest.

Rahandusministeerium: Eesti majandus taastub jõudsalt

RahandusministeeriumRahandusministeeriumi värske majandusprognoosi järgi kasvab majandus tänavu 9,5 protsenti, mis näitab, et Eesti majandus on viirusest põhjustatud kriisile hästi vastu pidanud. Uuel aastal on oodata 4 protsendi suurust reaalkasvu.

„Eesti majandus on tänu Eesti ettevõtjatele sisuliselt Euroopa Liidu kõige kiirem taastuja. Kasv toetab riigirahanduse kiiremat korda saamist, toob sotsiaalmaksu laekumise kasvu kaudu lisaraha tervisekriisis kõvasti pihta saanud tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonda. Näiteks kasvab keskmine pension järgmisel aastal 38 euro võrra ja jõuab 590 euroni kuus,“ ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. „Eesti majanduse kiiret taastumist on toetanud väliskeskkonna kardetust parem olukord ning Eestis kehtinud suhteliselt leebed piirangud, mis võimaldasid ettevõtjatel tööga jätkata ka kriisi ajal. Tänavune lisaeelarve on majandusele andnud olulist tuge, mistõttu pole järgnevatel aastatel lisastiimul enam vajalik.“

Võrreldes eelmise, aprillis avaldatud majandusprognoosiga on majanduskeskkond oluliselt paranenud ning see on juba andnud positiivse tõuke ka maksulaekumistele. Samal ajal pidurdab kulude kasvu kriisimeetmete mahu taandumine alates järgmisest aastast.

Hinnad tõusevad rahandusministeeriumi prognoosi järgi 2021. aastal 3,8 protsenti ja 2022. aastal 3,7 protsenti. Hinnatõus on viimasel ajal järsult kiirenenud nii Eestis kui mitmel pool maailmas, sest majandus on kiirelt taastunud ning toormehinnad tõusnud. Prognoosi järgi peaks hinnatõusu tipp Eestis siiski jääma 2021. aasta lõppu ning järgmisest suvest alates peaks kiire tõus taanduma, muuhulgas selle tõttu, et energiahindade kasv vaibub kevadel-suvel.

Olukord tööturul on vastuoluline – ettevõtted on juba silmitsi tööjõupuudusega, kuid töötus püsib endiselt kõrgel. Vaatamata positiivsetele majanduskasvu koondnäitajatele on kriisi algul järsult kasvanud töötute arv vähenenud vaid veerandi võrra. Töötukassas registreeritud töötus kasvas kriisi esimestel kuudel kiiresti 20 000 inimese võrra ning see arv on 2021. aasta septembris endiselt 16 000. Sellel aastal on prognoositav tööpuudus 6,7 protsenti, järgmisel aastal peaks näitaja taanduma 5,8 protsendile.

Struktuurne eelarvepuudujääk väheneb rahandusministeeriumi majandusprognoosi järgi tuleval aastal 2,3 protsendini SKP-st, mis on aprillis kinnitatud riigi eelarvestrateegiaga võrreldes 1,2% väiksem.

„Kiire taastumine annab järgmise aasta eelarvet tehes võimaluse kõige kriitilisemates kohtades riigieelarvest leevendust pakkuda. Tahan järgmise aasta eelarvet kokku pannes leida lahenduse päästjate, politsei ja õpetajate põhjendatud palgamure leevendamiseks, mis riigi keskmise palga kiire kasvu taustal muutub eriti teravaks. Oleme ka kokku leppinud, et majanduskasv võimaldab tegemata jätta kõige valusamad kokkuhoiukohad sisejulgeoleku ja sotsiaalvaldkonnas. Riigi reformimisega, kulude üle vaatamise ja kokkuhoidliku majandamisega tuleb aga endiselt edasi liikuda,“ selgitas Keit Pentus-Rosimannus.

„Lähiaastate eelarvepuudujääki vähendab majanduskasv kevadel prognoositust kiiremini, aga puudujäägist välja tulek sõltub muidugi majanduskasvu kõrval eelkõige poliitikute suutlikkusest oma täiendavat kulutamiskirge ohjeldada. Meie eelarve on endiselt ligi miljardiga miinuses ja kulud on tuludest suuremad, sellest tuleb välja tulla,“ lisas rahandusminister.

Võlakoormus väheneb sel aastal 17,7 protsendini SKPst ning küündib 2025. aastaks 17,9% tasemele SKPst. Valitsussektori netopositsioon ehk võla ja reservide taseme vahe tänavu suureneb ning halveneb 2023. aastani, eelkõige koroonakriisist tulenevate mõjude ja järkjärgulise taastumise tõttu. Riigi rahavoog pöördub alates 2025. aastast positiivseks.

Valitsussektori tulud kasvavad 2021. aastal 13 protsenti võrreldes eelneva aastaga ning moodustavad 41 protsenti SKPst. Järgnevatel aastatel jääb tulude osakaal SKPst 40 protsendi juurde. Maksuliste tulude prognoos on võrreldes kevadprognoosiga suurenenud 6,4 protsenti 8,79 miljardi euroni.

Maksulaekumiste seisukohast on oluline, mida teevad inimesed oma pensioni teise samba varadega ja liikumispiirangute tõttu kogunenud säästuga hoiuarvetel. Rahandusministeerium eeldab prognoosis, et tarbimisse suunatakse pensionisäästust 2021. ja 2022. aastal rohkem raha, kui inimesed on küsitlustes vastanud. Kriisi ajal nii-öelda sundsäästetud raha olulisel määral tarbimisse tulekut lähiajal prognoos ette ei näe.

Füüsilise isiku tulumaksu laekub riigieelarvesse pensionisüsteemi teise samba muudatusest prognoosi järgi kokku 308 miljonit eurot 2021. aastal. Võrreldes kevadprognoosiga oli pensionieast nooremate pensionisambast lahkujate arv (ligikaudu 149 000 inimest) eeldatust väiksem, samas väljavõetav summa (1,3 miljardit eurot) oodatust suurem.

Sotsiaalmaks saavutab kriisieelselt prognoositud taseme 2022. aastaks. Sotsiaalmaksu tasumisest sõltuvad ka pensioniindeks ja pensionikulud ning seeläbi suurenes võrreldes kevadprognoosiga suurenes oluliselt keskmise vanaduspensioni prognoos: 2022. aastal peaks keskmine pension olema vähemalt 590 eurot.

Aktsiiside laekumise kasv kiireneb ning suureneb võrreldes kevadprognoosiga 42 miljoni euro võrra 967 miljoni euroni. Peaasjalikult on selle taga kütuseaktsiisi oodatust parem laekumine, kasv on võrreldes aasta varasemaga 15,7 protsenti. Mootorikütuste tarbimine on esimesel poolaastal olnud oodatust suurem, samuti pole toornafta hinnakasv seni kütuse tarbimist vähendanud.

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: august 2021

Arco VaraTänavu augustis tehti Eesti korteriturul kokku 1982 ostu-müügitehingut, mida oli 8,1% enam kui aasta tagasi. Võrreldes juuliga võis siiski täheldada 1,6%-list turuaktiivsuse alanemist, mis väljendus eeskätt Tallinnas ja Tartus. Kuigi võrreldes 2020. aasta sama perioodiga näib tehingute arv olevat endiselt tõusnud, siis on jätkuvalt tegemist aga pelgalt ajutise madala võrdlusbaasiga. Võrreldes koroonaeelse 2019. aasta augustiga vähenes tehingute arv tänavu suve viimasel kuul 5,3%, viidates eeskätt elamispindade turu kõrgkonjunktuuri aegsele stabiliseerumisele.

Kuigi II pensionisamba raha on septembri algusest turule paiskunud ning hooajaliste tegurite tõttu asub tehingute arv taas kuni detsembrini suurenema, on siiski edasised tehingute arvu kasvuvõimalused pigem piiratud. Olemasolev pakkumine ei ole 2021. aasta vältel oluliselt täienenud ning olemasoleva nõudluse olulise suurenemise korral näeksime pigem kiirenevat hindade kasvu, mitte niivõrd tänaselt tasemelt omakorda jõudsalt suurenevat tehingute arvu. Turuaktiivsuse kasv on pakkumispoolsetel põhjustel piiratud üleriigiliselt, seda nii pealinnas kui ka väikelinnades ning nende lähiümbruses ning seda ühiselt nii korteri- kui ka elamuturul, mis võimaldab prognoosida hinnakasvu jätkumist.

2020. aasta IV kvartalist kiirenenud elamispindade hinnakasv oli 2021. aasta I poolaastal sedavõrd kiire, et selle taustal on paljude eestlaste jaoks kinnisvara kättesaadavus halvenenud ning nad on pidanud vähemalt ajutiselt kodu soetamisest loobuma ning leppima üürimisega. 2020. aasta kevadel koroonakriisi alul hakkas üüripakkumiste arv eeskätt Tallinnas järsult kasvama ning kevade keskpaigaks oli pakkumisel juba ligi 2000 üürikorterit. Tööpuuduse alanemine, kooliaasta algus, palgakasvu kiirenemine ning Tallinnasse taaskordselt kasvama asunud sisseränne ning ka vaikselt taastuma asunud lühiajalise majutuse äri on üüripakkumiste arvu 2021. aasta kevadest järsult allapoole toonud. Käesoleva artikli kirjutamise aegselt on Tallinnas aktiivseid üüripakkumisi juba pelgalt ~ 1100, mille taustal on viimastel kuudel taaskordselt kiirenenud ka üürihindade kasv.

Üüriturul on Tallinnas augusti seisuga pakkumishinnad kasvanud võrreldes aastatagusega 7,1% võrra, mille kõrval korterite pakkumishinnad on samaaegselt kasvanud 14%, viidates eeskätt üüritootluse vähenemisele. Üüritootluse edasine langus on küll tänavu peatuma asunud, kuid üürikinnisvara vastu on väikeinvestorite huvi justkui veidi taandunud, kuna hinnatasemeid peetakse ajutiselt pigem kõrgeteks ning kõrgema tootluse teenimiseks peab taaskordselt pigem nišitoodete või madalama likviidsusega piirkondade poole vaatama. Iseenesest ei ole üüritootluste alanemise juures midagi eriskummalist, tänane Tallinna statistiliselt keskmine 5,2%-line aastane üüritootlus jätkab perspektiivis tõenäoliselt vähenemist, mis on aga arenenud riikide kontekstis täiesti tavapärane nähtus. Tüüpkorterite keskmine üüritootlus kui ka aastane oodatav elamispindade hinnakasv ületab jätkuvalt õues esineva ligi 5%-lise tarbijahindade kasvu, mistõttu üürikinnisvara omamine on oma olemuselt Tallinnas jätkuvalt igati õigustatud investeering.

Hindade kasv ei ole käesoleval aastal aga sugugi omane ainult kinnisvaraturule vaid me oleme näinud ja näeme ka lähikuudel suhteliselt laiapõhjalist hindade kasvu, mis on selgelt väljendunud ka viimaste kuude kiirenenud tarbijahinnaindeksi kasvus. Pensioniraha vabanemine viib paraku omakorda teenuste ja kaupade hinnakasvu kiirenemiseni. Septembri esimesel nädalavahetusel kasvasid eeskätt ehteid, elektroonikat, lastekaupu ja riideid müüvate kaupluste käibed võrreldes eelmise nädalavahetusega ligi sada protsenti, ületates paljudel juhtudel ka eelnevate aastate jõuluperioodile omased käibenumbrid.

See kõik iseloomustab üsna arulagedat tarbimisbuumi, mille taustal tõenäoliselt paljude kaupade ja teenuste pakkumine ei suuda nõudlusele järele tulla ning see viib omakorda hindade kasvuni. Paljud ettevõtted on juba oma müüdavate hüvede hindu tõstnud, kuna nad on ennetavalt aimanud, et nõudlus pensionisamba raha vabanemise tõttu suureneb. Koroonakriisiga kaasnenud tootmisprobleemide tõttu on nii mõnedki ka kasutatud kaubad eeskätt sõiduautodega kallinenud, mis pikaajalises mõõtmes ei ole paraku jätkusuutlik. Lisame siia veel krediidiasutuste vahel tihenenud konkurentsi tõttu alanenud liisingu ja tarbimislaenude intressid, saame olukorra, kus täna on eeskätt väga hea olla just müüja rollis.

Mis kinnisvara valdkonda taaskordselt puudutab, siis hindade kasv avaldub siinkohal pea kõikjal kuhu pilk suunata. 2020. aasta IV kvartalist suurenenud ja jätkuvalt väga tugevalt püsiva nõudluse taustal on lisaks üleüldisele kinnisvara hinnatõusule tõusnud ka kõikvõimalike kinnisvara puudutavate teenuste hinnad, sealhulgas ka kinnisvara hindamise teenustasud. Alaneva tööpuuduse ja ehitussektoris juba paljuräägitud tööjõupuuduse naasmise tõttu jätkub sõltumata toormehindade muutustest ehitushindade kasv, mille kõik maksab kinni paraku lõpptarbija ehk isik, kes soetab eeskätt kodu.

Kui korterelamute arenduseks sobilike maade turgu vaadata, siis Tallinna näitel jäid ostumüügitehingud 2020. aastal valdavalt vahemikku 200 – 300 €/m2 maapealse suletud brutopinna ehitusõiguse kohta, kuid tänavu on vähenenud pakkumise ja suurenenud nõudluse tõttu enamus tehinguid juba hinnavahemikus 400 – 450 €/m2. Kui kõik kinnisvara arendamise käigus vajalikud muud sisendid jääksid hinnalt samaks, siis lõpptarbija jaoks tähendab taoline maa hinna kasv sõltuvalt arendusprojekti olemusest ligi 10%-list hinnakasvu. Sisuliselt ainuke tegur koduostuga kaasnevate kulutuste taustal, mis on viimase 12 kuu vältel näidanud deflatsioonilist käitumist ehk odavnemist, on laenuraha hind, kuid väga tugeva nõudluse taustal ei ole ka eluasemelaenude intresse enam tänavu veebruarist madalamale toodud (märtsis madalaimal tasemel 2,17%, seejärel tõusnud, juuli seisuga 2,22%).

Varade turgu iseloomustab täna seega selgelt inflatsiooniline käitumine ehk hinnad kasvavad sisuliselt kõikjal. Augusti lõpust hakkas Tallinna börsi senine hinnakasv ka laiemalt peavoolumeediasse jõudma. Tallinna börs on olnud 2021. aastal kõrgeimat tootlust näitav börs maailmas, mis peaks iga investeerimisega tegeleva isiku panema seniste sündmuste taustal üsna põgusalt asjade üle järele mõtlema. Börsidele on iseloomulik oma parema efektiivsuse tõttu peegeldada varade hinnatasemete liikumise suunda, mis madalama efektiivsusega turgude osas avaldub mõningase viitajaga. Üks sellistest turgudest on kinnisvaraturg ning selle taustal võib eeldada, et suhteliselt tempokas elamispindade hinnakasv jätkub ka veel 2022. aastal.

Varade üleüldise hinnakasvu jätkumist toetab endiselt eeskätt teadmine, et võlakirjade kokkuost ehk rahvakeeli rahatrükk jätkub euroalal tõenäoliselt kauem kui Ühendriikides ning vähemalt hetkeliste lubaduste alusel ei plaanita majandust enne 2022. aasta märtsi justkui jahutama hakata, sest finantsekspertide ootuses või siis lootuses on, et tänane tarbijahindade globaalselt kiirenenud kasv on pelgalt ajutine nähtus. Järjest enam on siiski isikuid, kes arvavad, et hinnakasvu kiirenemine ei pruugi olla sugugi ajutine ning majandused liiguvad ülekuumenemise kursil. Keskpäraste kodanikena pole meil sellise teabe baasil paraku muud midagi teha kui kogu sõud pealt vaadata, kuid selle taustal on hetkel siiski parem varades kui rahas istuda ning kinnisvara omamine on sealjuures üks võimalustest, kuidas ennast raha väärtuse languse eest kaitsta.

Atraktiivseid investeerimisvõimalusi on järjest keerulisem leida ning eestlastel näis vaba raha olevat meeletutes kogustes juba enne II pensionisamba raha vabastamist. Hoiused on eestlaste kontodel kasvanud 2021. aastal võrreldes aastatagusega keskmiselt 16% ning II pensionisamba raha vabanemise taustal võib eeldada, et kasv sügisel ajutiselt omakorda kiireneb. Tallinna börsil avalduvate hindade kasvu taustal on märgata, et pensioniraha investeeritakse tõenäoliselt just n-ö eksootilisematesse varadesse, kust loodetakse suhteliselt kiiret kapitalikasvu. Nii mõnegi väärtpaberi puhul võis aga märgata, et ei piisanud isegi pelgalt nädalavahetuse möödumisest, et mõne mehe pension hoobilt 10 – 20% väiksem oleks (lisage siia ka PIKi mitte kasutamisel esialgu tasutud tulumaks ning kolmandik raha on juba kadunud). Kinnisvaraturul ei ole veel pensioniraha kaasabil ostjate kõnede laviini tekkinud, seda ei maaklerite ega ka kinnisvara hindajate puhul, kuid kuna kinnisvaraturg on suhteliselt madala efektiivsusega, siis võib tõenäoliselt oodata pensioniraha toel oste tegevate isikute turule lisandumist jooksvalt lähima 12 kuu vältel ning seda eeskätt madalama hinnatasemetega piirkondades.

Eesti korteriturul on iga-aastaselt IV kvartalis tehingute arv üldiselt kõige kõrgem. Sinna panustavad aga suuresti aasta lõpus üleantavad uued korterid, millede tehingud kiirendavad statistiliselt ka hindade kasvu. Käesoleval aastal on oodata analoogseid trende, mida omakorda võimendab teatud määral ka jällegi II pensionisamba raha vabanemine, mis toob ajutise turuaktiivsuse ja hinnatasemete kasvu kiirenemise tõenäoliselt just Eesti väiksemates piirkondades. Olenemata ehitusaktiivsuse kasvust nii üksikelamute kui ka korterelamute turul on müügipakkumiste arv lõpptarbijate jaoks jätkuvalt vähene, kuid pakkumine peaks asuma 2021. aasta IV kvartalist taas mõnevõrra märgatavamalt suurenema. 2021. aasta I poolaastal teavitati Harjumaal uute korterite ehitamisest juba sarnaselt suures mahus kui viimati aktiivseimal 2018. aastal kokku (~ 3350 korterit), kuid pakkumine ei ole paralleelselt samas tempos suurenenud, viidates arendajate äraootavale seisukohale tõenäoliselt eeskätt ehitushinna muutuste osas.

Eesti demograafiliste trendide taustal võib täheldada, et lähiaastatel on järjest aktiivsem just suurte perekorterite (4- ja enamatoalised), ridaelamubokside ning üksikelamute turg, kuna laulva revolutsiooni perioodil sündinud tarbijaskond on perelisa tekkimise tõttu siirdumas 2- ja 3-toaliste korterite turult just vastavatesse turusegmentidesse. Selle kõige taustal jätkub varasematest aastatest hoogsamalt ka üksikelamute püstitamiseks sobilike kruntide hinnakasv, kuna pakkumine on atraktiivseimates Eesti piirkondades eeskätt 2019. aastast järjepidevalt vähenenud. Järjest enam on taaselustama hakatud kunagise buumi perioodil planeeritud n-ö põllupealseid arendusi, millede lõikes on arendajate ostuhuvi asunud eeskätt 2020. aasta keskpaigast suurenema. Trendid on justkui analoogsed 2007. aastaga, kuid mastaabid on selgelt väiksemad ning paraku kõik sellised turusuunad on igale kasvutsüklile alati omased ning puht teoreetiliselt mõeldes ei ole siin millegi üle imestada.

Ükskõik, millisel arendusobjektil Tallinnas või selle lähiümbruses käia, on ehitusel valdavalt tööl Ida-Euroopast pärit võõrtööjõud, keda turult kuuldes taaskordselt selgelt napib. Siinkohal tahaksin aga Eesti poliitmaastikul loota, et kuna Ida-Euroopa riikidest Eestisse sisserändajatest jääb perspektiivis üha suurem hulk siia ka alalisteks elanikeks nagu eestlased Soomes ning nende hulk asub tulevikus selgelt suurenema, siis tuleks asuda vältima olukorda, kus hetkelisest võõrtööjõust saab peatselt järjekordne pelgalt vene keelt kõnelev ning sotsiaalseks integreerumiseks mittevõimeline põlvkond. Me oleme ühe korra juba selle sama reha otsa astunud.

2021. aasta augusti andmed on toodud 06.09 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2021 III kvartal” toimub 29/09/2021 Kinnisvarakoolis

Tõnu Toompark29/09/2021 toimub Kinnisvarakoolis seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2021 III kvartal“. Kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark annab põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ning prognoosid.

Seminarile on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Seminar “Kinnisvaraturu ülevaade 2021 III kvartal” toimub 29/09/2021 kell 14.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

EfTEN: Net asset value of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.08.2021

EfTEN Real Estate FundThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.08.2021 was 17.8976 euros, increasing by 0.8% in August. The net asset value of the EPRA share (net book value excluding deferred income tax liability and fair value of interest rate derivatives) as of 31.08.2021 was 18.91 euros. EPRA NAV increased by 0.9% in August.

In August, the consolidated sales revenue of EfTEN Real Estate Fund III AS totaled to 1,170 thousand euros, which is 24 thousand euros more than in July. The sales income on all investment properties of the fund has returned to the Covid-19 pre-crisis level. The Saules Miestas shopping center, which has suffered the most from the crisis, is once again earning higher income from rent related to customer turnover, as well as from the children’s playground, which was closed in the meantime. The change in consumer behavior over the last 1.5 years is important to note – although the number of visitors to the center is lower, but purchases are higher and the level of turnover rents is comparable to the pre-crisis period, despite the decrease in traffic.

The Fund’s consolidated EBITDA was 1,000 thousand euros in August, which is 22 thousand euros higher than in July, including an increase in NOI (net rental income) of 13 thousand euros and the effect of a decrease in general expenses of 9 thousand euros.

During the eight months of this year, the fund has earned EBITDA of 6.9 MEUR (2020: 5.3 MEUR) with sales revenue of 8.3 million euros (2020 8 months: 6.7 million euros). EBITDA has increased by a total of 1.6 million euros compared to the previous year, of which 1.054 million euros is due to the addition of new investment properties and the rest is related to last year’s Covid-19 emergency discounts and renting out the vacancies in Ulonu and Evolution office buildings in Vilnius.

The consolidated overdue debt of the fund was 152 thousand euros as of 31 August, remaining at the same level as in July.

The fund’s consolidated cash balance increased by 1.479 million euros in August, including the VAT repayment of 1.048 million euros on real estate acquired by the fund’s Lithuanian subsidiary in June. As of 31.08.2021, the consolidated cash balance of the Fund was 11.5 MEUR.

The consolidated equity of EfTEN Real Estate Fund III AS was 90.786 million euros as of 31.08.2021 (31.12.2020: 71.483 million euros).

EREF III reports monthly 08-2021

Tallinn teeb valitsusele ettepaneku välja töötada korteriomanike ja -ühistute vaidluste lahendamise seadus

TallinnTallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule Vabariigi Valitsusele edastamiseks ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemiseks. Ettepaneku eesmärgiks on luua riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele võimalus lepitusorgani moodustamiseks, et lahendada korteriomanike ja -ühistute vahelisi vaidlusi.

„Tallinn on Eesti suurim haldusüksus nii elanike kui ka korteriühistute arvult. Äriregistri andmetel on siin üle 6200 korteriühistu. Tallinna eripäraks on ka Lasnamäe linnaosa, kus on loodud väga suured korteriühistud – näiteks 17 elamu ja 1675 eluruumiga Masti korteriühistu. Seega puudutavad korteriühistutega seonduvad teemad otseselt väga paljusid inimesi,“ rääkis abilinnapea Eha Võrk. „Sageli tekivad omanike ja ühistute vahel vaidlused, millega kokkuleppele ei jõuta ja ka linna võimalused olukordade lahendamiseks on piiratud. Seepärast esitame Vabariigi Valitsusele ettepaneku töötada välja korteriühistute vaidluste lahendamise seadus, mis annaks kohalikule omavalitsusele võimaluse moodustada lepitusorgan.“

Hetkel on korteriühistute ja nende liikmete vaheliste erimeelsuste lahendamiseks kaks õiguslikku võimalust – kas vaidluste lahendamine tsiviilkohtumenetluse seadustikus kehtestatud korras või kohtuväline nõustamine lähtuvalt lepitusseadusest. Esimene neist on kulukas ja ajamahukas protsess, teine aga eeldab mõlema osapoole soovi ja nõusolekut vaidlus lepitusega lõpetada. Korteriomaniku ja -ühistu vahelise vaidluse lahendamisel ei saa abi ka üürikomisjonist, sest selle pädevus on ainult omaniku ja üürniku vahelise üürilepinguga seotud vaidluste lahendamine.

Tallinna korteriomanikele ja -ühistutele on Võrgu sõnul juba üle kümme aasta osutatud linnavalitsuse infosaalis tasuta nõustamisteenust, 2019. aastal avati nõustamiskeskus ka Lasnamäel. Käesoleva aasta esimese kuue kuu jooksul sai keskustes nõustamist kokku 676 inimest. Kõige sagedamini on pöördumised olnud seotud 1. jaanuaril 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse sätete kohaldamisega praktikas. Korteriühistute juhatuse liikmed saavad vajadusel kaks korda kuus konsultatsiooni ka Tallinna Linnavaraameti korteriühistu- ja elamuosakonna juristilt.

„Eelmisel aastal moodustasime linnavalitsuse korraldusega veel ajutise korteriühistukomisjoni, mille eesmärk on lahendada ühistute ja nende liikmete vaidlusi ning tõhustada ka linna asutuste tegevust korteriühistutega seotud menetlustes. Komisjon alustas tegevust 2020. aasta juunis ja siiani on komisjoni poole pöördutud üle 65 korra. Saame olla rahul, et komisjoni kaasamisega on lahendatud nii mõnegi Tallinna korteriomaniku või -ühistu probleemid,“ lisas Eha Võrk.

Eeltoodu kinnitab abilinnapea sõnul eeldust, et korteriomanikud ja korteriühistu juhatuse liikmed vajavad sellist kohtuvälist organit, mis lahendab kaasomandi valitsemise ja korteriühistu juhtimisega kaasnevaid probleeme kuluefektiivselt ja kohtumenetlusega võrreldes oluliselt lühema aja jooksul. Korteriühistute ja -omanike vaidluste lahendamise vaideorgan oleks alternatiiv kohtule, sarnanedes töövaidlus- ja üürikomisjonile.

Hetkel kehtiv õigusraamistik ei anna kohaliku omavalitsuse üksusele võimalust moodustada lepitusorganit, mis tegeleb tema haldusterritooriumil elavate korteriomanike ja -ühistutega seotud vaidluste lahendamisega. Tallinna linn soovib esitada Vabariigi Valitsusele ettepaneku korteriühistute vaidluste lahendamise seaduse eelnõu menetlemise algatamiseks ja on ette valmistanud ka vastava eelnõu teksti.

AS Trigon Property Development share capital reduction registration and disbursements and notice of changes to the composition of the audit committee

Trigon Property DevelopmentRegistration of share capital reduction and disbursements

On 10 September 2021, the share capital reduction of AS Trigon Property Development (registry code: 10106774; hereinafter the “Company”) was registered in the Estonian Commercial Register according to the resolutions adopted by the annual general meeting of shareholders on 4 June 2021.

The share capital was reduced by the reduction of the book value of the shares by 0.411 Euros per share, as a result of which the book value of one share was reduced from 0.511 Euros to 0.10 Euros per share. The number of shares of the company remained the same (4 499 061) and the book value of shares was reduced proportionately to the reduction of the share capital.

Based on the foregoing, the share capital of the Company decreased by 1,849,114.07 Euros, from 2,299,020.17 Euros to 449,906.10 Euros.

The amount of EUR 0.089 per share (i.e. 400,416.43 Euros ) that will be paid to the shareholders in relation to the share capital reduction will be paid out during the period from 13 December 2021 until 17 December 2021.

The list of shareholders entitled to receive the payments arising from the reduction of the book value of the shares was fixed as at the end of the working day of the Nasdaq CSD Estonian settlement system on 18 June 2021.

Changes to the composition of the audit committee

The Company’s Supervisory Board has decided to make change to the composition of the audit committee of the Company, by recalling Mattias Tammeaid and appointing Kairi Ratas as the new member of the audit committee. The audit committee shall continue with two members, consisting of Kristi Aarmaa and Kairi Ratas.

Arco Vara AS: resolution of shareholders adopted without calling a general meeting

Arco VaraThe management board of Arco Vara AS (registry code 10261718, hereinafter the Company) proposed to adopt the below resolution of the shareholders without calling a general meeting. The notification of adoption of a resolution of the shareholders without calling a general meeting was published on 26 August 2021 via the stock exchange information system, on the website of the Company and in the newspaper Postimees on 27 August 2021.

By the expiry of the voting period, i.e. by 10:00 (Estonian time) on 10 September 2021, 4 shareholders of the Company had voted, representing 6,496,152 votes of the total 9,388,367 votes, i.e. 69.19% of all the votes represented by the shares of the Company. If a shareholder did not state within the specified term whether they were for or against the resolution, they were deemed to vote against the resolution (§ 2991 (2) of the Commercial Code) and such votes are reflected as given against the resolution in the voting record.

On 10 September 2021 the shareholders of the Company adopted the following resolution:

  1. Extension of the public offering period of the Company’s shares and consequent amendment of the resolution of the general meeting adopted on 12 August 2021

The shareholders of the Company have decided to extend the public offering period (offer period) of the new shares of the Company and in connection with this it was decided to amend clause c) of the resolution adopted at the extraordinary general meeting of shareholders on 12 August 2021 and confirm it in the following wording:

“c) The subscription and payment for the new shares will take place between 20 September 2021 at 10:00 and 15 October 2021 at 16:00 in accordance with the procedure specified in the offer document, which will be published before the start of the offer period.”

The other clauses of the resolution adopted at the extraordinary general meeting of shareholders held on 12 August 2021 will not be changed and they will remain valid as adopted and unchanged by the general meeting.

6,496,152 votes were given in favour of the resolution, i.e. the resolution was adopted by a 69.19% majority.

The voting record shall be made available on the Company’s website www.arcovara.com within seven days as of this announcement.

Mustamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkMustamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Mustamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Luminor: Balti riikide eluasemeturg: elanike ootused kinnisvarale on sarnased, kuid finantssuutlikkus erinev

Luminor BankLuminori andmetest nähtub, et selle aasta esimeses pooles oli keskmise kodulaenu summa suurim Eestis, küündides umbes 120 000 euroni. Leedukad ja lätlased laenasid aga keskmiselt 83 000 eurot. Kuigi elanike ootused kinnisvara kvaliteedile ja asukohale on sarnased, on kinnisvaraturud ja juurdepääs nendele erinevad.

„Keskmise kodulaenu summa on otseselt seotud kinnisvaraturul toimuvate hinnamuutustega – suure nõudluse ja kasvavate kinnisvarahindade tingimustes on elanikel vaja ostuks rohkem vahendeid,“ rääkis Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane. „Praegu on kinnisvarahinnad kõige madalamad Lätis ja kõrgeimad Eestis, kus sel aastal arendatakse kallimaid kinnisvaraprojekte, mistõttu laenavad eestlased teiste riikide elanikest rohkem. Lisaks erinevad Eesti ja Läti Leedust eluasemeturu kontsentreerituse poolest – eestlased ja lätlased ostavad kinnisvara enamasti pealinnades. Seevastu Leedu kinnisvaraturg on aktiivne kõigis viies suuremas linnas.“

Keskmine kodulaenu summa erineb naaberriikides elanike erineva finantssuutlikkuse tõttu. „Üks muutuja, mis mõjutab laenumahte, on ka riigi üldine sissetulekute tase. Näiteks oli netosissetulek eelmisel aastal Eestis umbes 23% suurem kui Leedus ja Leedus oli keskmine netosissetulek umbes 9% suurem kui Lätis. Seega, mida suurem on inimese kuusissetulek, seda suurema tõenäosusega saab ta kodulaenu ja maksab selle tagasi,“ lisas Rebane.

Samal ajal erinevad elanike ootused elamu kvaliteedile ja asukohale elukohariigi asemel pigem vanuse ja perekonnaseisu lõikes. Nooremad Balti riikide elanikud otsivad tavaliselt korterit kesklinna lähedal ja ohverdavad parema asukoha nimel mõne ruutmeetri. Pere loonud elanikud teevad vastupidi – nad otsivad kesklinnast kaugemal asuvat suurt maja. Ideaalis peaks sellisel elamul olema aed või läheduses mõni roheala.

„Kõigi kolme riigi elanike ootused on samad – kõik soovivad elada uues hea asukohaga elamus. Pandeemia on aga pisut muutnud arusaama täiuslikust kodust: on märgata, et üha rohkem Balti riikide elanikke on valmis elama suurematest linnadest kaugemal. Leedul on juba teatavad eelised, kuna riigi eri piirkondades on vähemalt paar linna, mis ei jää pealinnale elukvaliteedi poolest palju alla. Eestis ja Lätis on aga pealinnad teistest asukohtadest populaarsemad,“ rääkis Rebane.

Selle aasta esimeses pooles oli Luminori keskmine kodulaenu tagasimaksetähtaeg Eestis 25, Lätis 23 ja Leedus 26 aastat. Võrreldes 2020. aasta esimese poolega pikenes laenu tagasimaksmise periood kõikides riikides 1–2 aasta võrra.

Kokku väljastas Luminor selle aasta esimeses pooles Eestis, Lätis ja Leedus 438,2 miljoni euro väärtuses kodulaene.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

21.09.2021 Kinnisvara hindamise ABC