Lasnamäele tuleb suur Tondiraba looduspark

TallinnTäna, 5. novembril tutvustas Lasnamäe linnaosa vanem Andres Vään linnaosakogule Lasnamäe 2020. aasta eelarve projekti. Järgmise aasta eelarve on keskendunud eeskätt heakorrale ja noorte tegevuse toetusele. Lisaks alustatakse oluliste linna investeeringutega, nagu näiteks Tallinna haigla, Tondiraba pargi, Sotsiaalkeskuse ning Rahu tee projekteerimisega.

Lasnamäe kogu eelarve maht on ligikaudu 7 miljonit eurot, mis on 500 tuhande võrra enam kui 2019. aastal.

Linnaosa vanem Andres Vään rõhutas, et 2020. aastal antakse stardipauk mitmetele olulistele Lasnamäe suurinvesteeringutele. „Tuleval aastal alustame Tondiraba pargi loomisega, mis kujuneb kõige mitmekülgsemaks ja huvitavamaks rohealaks linnaosas,“ rääkis Andres Vään. „Pargi kogu maksumus on üle nelja miljoni euro. Pargi projekteerimisega alustatakse 2020. aastal ja park peaks valmima 2022. aastaks. Täna aga alustame kogukonnaga ideede korjet, et kujundada ühiselt paik, kus oleks huvitav aega veeta nii lasnamäelastel kui ka meie külalistel,“ sõnas Andres Vään. „Juba käimasolevate arutelude tulemusel kavandatakse parki kogukonna loomaed, kõiki Eesti puid koondav dendropark ja vabaaja veetmiseks ka suur grilli ala,“ rääkis linnaosavanem esimestest ideedest.

Olulisematest investeeringuobjektidest tõi linnaosavanem esile veel Tallinna Haigla, Lasnamäe Sotsiaalkeskuse projekteerimise käivitamise ning Lasnamäe Põhikooli renoveerimise alustamise. 2020. aasta teede investeeringutest väärib märkimist Varraku silla rekonstrueerimine ja Hooldekodu tee kergliiklustee ehitus.

Eelarve lubab korrastada ka märkimisväärses mahus kvartalisiseseid teid, mille nimekiri on veel täpsustamisel.

Järgmisel aastal jätkatakse mänguväljakute uuendamisega. Suurimate mänguväljakute investeeringutena tõi linnaosa vanem esile Vormsi 5, Muhu 8 ja Punane 17.

Linnaosa jätkab panustamist noorte huvitegevusse ja lastekaitsealasesse ennetustöösse.

Eesti Pank: Majanduse jahenedes võib halveneda ettevõtete suutlikkus laene tasuda

Eesti PankKeskpanga värskelt valminud finantsstabiilsuse ülevaatest ilmneb, et finantssektori riskid on väikesed. Samas on suurenenud tõenäosus, et koos majanduse jahenemisega halveneb ettevõtete suutlikkus tasuda laenumakseid.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on riskid Eesti finantssüsteemis kokkuvõttes pigem väikesed. „Eesti finantssektorist lõviosa moodustavad pangad ning need peavad olema tugevad, sest pangandus on majanduse vereringe. Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt kapitali ja nad on kasumlikud, mis annab kindlust, et ka raskuste korral saadakse hästi hakkama,“ ütles Müller.

Kokku näeb Eesti Pank nelja riski, mis võivad ohustada Eesti panganduse toimetulekut ning halvendada ettevõtete ja inimeste laenusaamise võimalusi. Kui võrrelda selle aasta kevadega, on veidi kasvanud risk, et lähiajal halveneb ettevõtete suutlikkus laene tagasi maksta.

Maailmamajanduse kasv on aeglustunud järsemalt, kui oodatud, mis võib jätta jälje ka Eesti ettevõtete ekspordituludele. „Eksportivatel ettevõtetel on oht jääda haamri ja alasi vahele: tulud võivad kahaneda, kuid tööjõukulud kasvavad endiselt kiiresti. Lisaks võivad eksportijate probleemid kiiresti üle kanduda siseturul tegutsevatele ettevõtetele. Samas on ettevõtete võlakoormus viimase 10 aastaga vähenenud ning seetõttu suudavad ettevõtted majanduslanguse korral paremini laenu teenindada kui 10 aastat tagasi,“ lausus Müller.

Teise riskina näeb keskpank liiga suures mahus kinnisvara arendamist. „Majanduse jahenedes võib selles sektoris tekkida probleeme. Eelmise kriisi ajal kasvas kinnisvarasektoris halbade laenude osakaal kaks korda nii suureks kui muudes sektorites. Riski mõju võimendab see, et kinnisvaralaenud moodustavad pankade laenuportfellist suure osa,“ märkis asepresident Maive Rute.

Kolmanda riskina näeb keskpank, et Rootsi pangagrupid võivad vähendada Eestis laenude andmist. Selle riski taga on tõsiasi, et Rootsis on inimeste võlakoormus väga suur ja kasvab jätkuvalt. Majandusraskuste tekkimisel võivad inimesed piirata tarbimist, mis võib kiirendada majanduse jahtumist Rootsis. Kuna Eestis tegutsevad pangad on emapankadega tihedalt seotud, võivad Rootsi majanduse mured tähendada Eesti jaoks seda, et siin muutuvad laenud kallimaks ja raskemini kättesaadavaks.

Neljanda riskina näeb keskpank seda, et kiire palgakasvuga harjunud inimesed võtavad endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. Kiire laenukasv annab alust karta, et osa laenuvõtjaid ei arvesta piisavalt majanduse jahtumise riskiga ning võivad töö kaotuse korral laenude tagasimaksmisega hätta jääda.

Viimase riski maandamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele eluasemelaenunõuded, mis aitavad kaitsta nii inimesi kui ka panku liiga riskantsete laenude eest. Eluasemelaenunõuetega on pandud paika, kui pikaks ajaks laenu saab, kui palju laenu tagatise suhtes saab ja kui suur võib olla laenumaksete suhe inimese sissetulekusse.

Kui laenukasv peaks majanduskasvu edestama, saab Eesti Pank vajadusel rakendada vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet, mis kohustab panku hoidma iga antud laenu kohta täiendavalt kapitali. Kuigi majapidamiste võla kasv on endiselt kiire, on ettevõtete laenamine seni olnud mõõdukas ning seetõttu jääb vastutsükliline kapitalipuhver praegu nulltasemele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majutusteenuse osutamise nõudeid

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis kooskõlastusringile turismiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega lihtsustatakse majutusteenuse osutamise nõudeid ning muudetakse külastajate registreerimine majutusettevõtetes digitaalseks.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul toovad nii trendid kui ülemaailmne konkurents ettevõtjatele kaasa vajaduse investeerida tootearendusse ja teenusepakkumisse, aga ka riigile vajaduse vastavateks muudatusteks õigusraamistikus. „Majutusteenuse osutamiseks kehtestatud nõuded peavad ajaga kaasas käima. Õiguslik raamistik peab ettevõtlust toetama ja nõudeid ja bürokraatiat tuleb vähendada seal, kus neid otseselt vaja pole või kus toimib hästi iseregulatsioon,“ lisas Aas.

Eelnõuga muutuvad majutusteenuse osutamise reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ja vastavalt ka kulud nõuete täitmiseks. Näiteks ei ole eelnõu kohaselt edaspidi toitlustuse pakkumine majutusettevõtetes kohustuslik, vaid ettevõtjale eristumise võimaluseks. Uueneb majutusteenuse mõiste, mille kohaselt loetakse majutusteenuseks ettevõtja poolt lühiajalist, st kuni 3 kuud kestvat majutamist majutusettevõttes. See aitab selgemini piiritleda majutusteenust eluruumi üürilepingutest. Samuti täpsustatakse majutusettevõtte liigitusi.

Teise olulise muudatusena hakatakse majutusteenuse kasutajaid majutusettevõttes registreerima digitaalselt. “Tänane külastajate paberil registreerimise kord ja andmete edastus muutub digitaalseks ja senine paberimajandus jääb ajalukku,” selgitas MKM siseturu asekantsler Kristi Talving. “Majutusteenuse kasutajate registreerimine muutub e-lahenduste abil kiiremaks ja mugavamaks ja tõuseb ka õiguskaitseasutuste suutlikkus kaitsta riigi sisejulgeolekut,” lisas Talving.

Majutusettevõtjatele luuakse võimalus suhelda riigiga ühe akna põhimõttel ja samu andmeid ei pea nt Statistikaametile enam eraldi esitama. Külastajate registreerimisandmed edastatakse Politsei- ja Piirivalveameti andmekogusse ning majutusteenuse osutajad ei pea enam külastajate andmeid PPA kontrollide tarbeks säilitama. Külastajate isikustamata andmed edastatakse EAS-ile ja Statistikaametile turismiseire tegemiseks ja turismiarenduse ja turundustegevuste analüüsimiseks. Külastajate digitaalseks registreerimiseks arendab EAS visitestonia.com turisminfosüsteemi raames välja vastava veebirakenduse, mis hõlbustab majutusasutustel kohustuse täitmist.

Eelnõu kohaselt ei ole majutusettevõtetele järkude (hotellide tärnid) andmiseks edaspidi vajalik taotleda ministri heakskiitu. Majutusasutuste tärne ei kaotata ära ning tärnide taotlemine jääb ka edaspidi majutusasutustele vabatahtlikuks. Majutusliidud saavad jätkata tärnide andmist ning kogu sektor saab kvaliteediarendusalaseks tegevuseks rohkem vabadust ja iseotsustusõigust.

Muudatused jõustuvad 1. mail 2021, välja arvatud e-registreerimisega seonduvad muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2022. aastal.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 20/11/2019

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 20/11/2019 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ on suunatud:

  • kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda tööd juba teinud kui ka neile, kes alles alustavad;
  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu raamatupidamist.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ annab Sulle:

  • teadmised raamatupidamise üldpõhimõtetest ja sellega kaasnevast seadusandlusest;
  • näidised korteriühistu kontoplaanist ja siseeeskirjadest;
  • seletab lahti korteriühistu arvestuspõhimõtted;
  • õpetab koostama majanduskava;
  • selgitab, kuidas koostada majandusaasta aruannet;
  • ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega raamatupidajatele.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 20/11/2019 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2019 III kvartalis sai ehitusloa 2512 eluruumi

Tõnu Toompark2019 III kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 2512 eluruumi. Aastaga suurenes ehitusloa saanud eluruumide arv 52%. Ehitusse lubatud eluruumide pindala oli 207 400 m² ehk aastatagusest 39% rohkem.

Eluruumide ehituslubade väljastamise taga on jätkuvalt aktiivne elamispindade ostu-müügiturg, kus on jätkuvalt suur osakaal uutel elusaemetel. Uute korterite nõudlust toetab tugev nõudlus, mis omakorda baseerub eelkõige kasvaval palgal ja kõrgel tööhõivel.

Mõnevõrra pärsib ostjate ostutahet asjaolu, et elamispindade hinnad on absoluutnumbrina kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Sissetuleku suhtes on koduostjate ostujõud siiski viimastel aastatel olnud üsna stabiilne.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinlased tahavad rohelust kõikjal linnas

TallinnTallinlased soovivad tuleviku Tallinnalt kõige enam rohelust, keskkonnasäästlikkust, jalakäidavat ja jalgrattaga sõidetavat linna ning igapäevategevusi võimaldavaid naabruskondi. Sellised on pea 2000 vastajaga küsitluse tulemused Tallinna strateegiaüksuse küsitlusele, millele saab veel vastata 17. novembrini. Küsitluse tulemusi võetakse arvesse Tallinna strateegiat 2021+ kujundades.

Küsitlusest selgus, et hea linnaruum peab olema ligipääsetav, turvaline, vähema müra ja saastega, rohkema linnarohelusega, jalakäijate parkide, tänavate ja hoovidega. Vähem soovitakse näha linnaruumis autosid. Ligi pool osalejatest vastas küsimusele „Millisena soovid Sina näha Tallinna aastal 2035?“, et ootavad rohelist Tallinna, kus on palju loodust ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Teine populaarne vastus oli ägedate naabruskondadega linn, mis oleks kättesaadav igale inimesele. Tähelepanu said ka digitaalse ja õppiva Tallinna visioon, kusjuures inimesed tõid välja,e t nende visioonide vahel ei ole vastuolu.

„Tallinlased soovivad elada rohelises ja keskkonda säästvas pealinnas. Samuti peavad nad oluliseks inimsõbralikku linnaruumi, kus igaüks leiab enesele meelepärase tegevuse – seegi kõlab kokku rohelise linna ideega,“ ütles Tallinna strateegiaüksuse juht Toomas Haidak. „Kutsun üles kõiki, kes veel pole küsimustikule vastanud, seda tegema ja kui võimalik, siis täitma selle lühikese ankeedi lõpuni, sest ainult üheskoos saame luua parima võimaliku Tallinna,“ lisas Haidak.

Tulemuste vahekokkuvõtte tegemisel selgus, et inimeste soovid on vastukäivad, kuid strateegia loomine on kompromiss, milles katsutakse kõigile parim lahendus välja töötada. Üheks põhiliseks teemaks kujunes autoga versus muud moodi liikumine – ometi pole vastuolu nende vahel ületamatu. Kui rohkem inimesi sõidab ratta või ühistranspordiga, jääb ka autoga sõiduks rohkem ruumi.

Üks vastanutest tõi välja argumente, miks Tallinn peab rohkem jalakäija-keskne olema: „Väga palun, et senine praktika planeerida kogu linna liikluskorraldust ei lähtuks ainult autoga sõitjatest. Rohkem laiemaid kõnniteid; eraldi rattateid ja linnaruumi, kus saab jalakäija liikuda ja lihtsalt viibida. Kõik ei pea autoga ukseni ligipääsetav olema. Tallinn ei ole üldse nii suur linn, et siin tingimata autoga igale poole peab minema. Kui aga kergliiklusteid ei ehitata ja laiendatakse ainult autoteid ning ühistranspordivõrk ei arene, siis ei jää elanikel midagi muud üle, kui autoga liigelda. See aga tähendab vähem tervislikku eluviisi ja haigemaid inimesi ning rohkem müra, saastet ning roheluse arvelt ehitatavaid parkimiskohti.“

Teine linlane seevastu soovis parandada tingimusi just autodega liiklejatele: „Tallinn, kus on piisavalt ruumi autodega sõitmiseks ja nende parkimiseks (ja seda tasuta – linn on nagunii ehitatud ja ka hoitakse korras maksumaksja rahade eest, diskrimineerida inimesi sissetuleku järgi, st, sundida auto kasutamisest loobuma väiksema sissetulekuga inimesi, on lubamatu). Kuni nn magalarajoonides ei ole lahendatud liiklemis- ja parkimisprobleemid, mitte lubada juurde ehitada hooneid, mis veelgi võtavad ära juba niigi kasinat pinda ning tekitavad juurde liikluskoormust.“

Tehti ka ettepanekuid muuta kiiruspiiranguid. Arvamused jagunesid pooleks: pooled olid piirkiiruse alandamise poolt ja pooled arvasid, et seda tuleb kas tõsta või jätta samaks.

Arco Vara: Viljandi linna korteriturul kujunes III kvartali mediaanhinnaks 777 €/m2

Arco Vara2019. aastal jätkub kinnisvaraturul tõenäoliselt ennekõike elukondliku turusektori edasine tagasihoidlik jahenemine, mida on kinnitanud ka senine esimese kolme kvartali vältel võrreldes 2018. aasta sama perioodiga suhteliselt sarnane eluasemetehingute arv.

Tehingute arvu alanemist on olnud märgata jätkuvalt peamiselt maakonna keskuses, aktiivsuse kasvu aga periooditi linnast väljas nii Mulgi, Viljandi kui ka Põhja-Sakala vallas. Maakonna kui terviku hinnakasvu kujundamisel on olulist rolli asunud mängima maakonnakeskuse lähi piirkonnad ja satelliitasumid, kuhu on ennekõike siirdunud madalama ostujõuga ostjaskond, kuid kus vähenevate pakkumiste ja nõudluse kasvu tõttu on siiski piirkonniti senine hinnakasv jäänud oodatust mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Tehingute arv taandus 2018. aastal 2013. aasta tasemele, mida võis vaikselt märgata ka juba 2018. aasta I pooles. Turuaktiivsuse alanemine on Viljandi linnas sarnaselt teistele Eesti väikelinnadele olnud oodatust tugevam, kuid samaaegselt hinnataseme mõningane kasv on endiselt säilinud. Kui 2017. aasta II pooles esines turuaktiivsuse keskmisest kiiremat kasvu, siis 2018. aastal edasine kasv järjepidevalt aeglustus. Varasemalt pidevalt kasvanud nõudluse taustal asusid tehinguaktiivsuse kasvu jätkumist takistama kehv pakkumise struktuur ning ennekõike kasvavad pakkumispõhised hinnad, nüüdseks on aga pakkumiste arvu edasine langus peatunud ning pakkumishindade kasv aeglustunud.

Periooditi on juba märgata pakkumiste arvu mõningast tõusu, kuid see on tulenenud suuresti ebaratsionaalsete hinnasoovidega pakkumistest, mis on pikendanud nende varade müügiperioodi, kuid on tõstmas üldist korterituru pakkumiste arvu. Turuosaliste ootused on ennekõike müüjate silmis veel endiselt aastas 2017. Üha enam on aga märgata, et kiire hinnakasvu perioodi lõppemisest arusaamine on jõudmas ka laiema tarbijaskonnani. Hinna ja tehingute arvu edasine kasv on 2019. aasta algusest asunud võrdlemisi järsult peatuma. Statistiline hinnakasv on jätkunud Eesti aktiivseimatele väikelinnadele omaselt suhteliselt mõõdukas tempos, mille juures on ühtlasi märgata keskmisest kallimate korterite likviidsuse kasvu ning ostjaskonna huvi Viljandi linna väheste uute korterite vastu.

2019. aasta III kvartalis tehti Viljandi maakonnas tervikuna kokku 127 korteritehingut. Tehingute arv kasvas ennekõike Viljandi linnas taandunud turuaktiivsuse tõttu võrreldes II kvartaliga pelgalt 1 tehingu võrra. Võrreldes aastataguse III kvartaliga tehti täpselt sama palju tehinguid, mida on toetanud asjaolu, et turuaktiivsus püsis mõningases kasvutrendis just Viljandist väljaspool. Viljandi linnas tehti seevastu kogu III kvartali jooksul 50 tehingut, mida oli 12 tk vähem kui II kvartalis ning 3 tehingut vähem kui veel aasta tagasi samal perioodil. Veel II kvartalis võis maakonnakeskuses täheldada tehingute arvu mõningast suurenemist teist kvartalit järjest, kuid kasv on olnud ainuüksi marginaalne ning pigem võib turuaktiivsuse taset pidada seni täpselt samasuguseks nagu veel aasta tagasi.

Väljaspool Viljandi linna on turuaktiivsus püsinud tunduvalt stabiilsem. 2019. aasta I kvartalis tehti Viljandist väljaspool täpselt sama palju tehinguid kui aasta tagasi. Aastataguse järjest kõrgema võrdlusbaasi tõttu võis aga tänavu II kvartalis märgata Viljandi linnast väljaspool koguni 18%-list turuaktiivsuse alanemist, mis aga pöördus III kvartalis taas kasvuks 4,1%-lise tehingute arvu suurenemise taustal. Sarnaselt mitmetele teistele Eesti maakonnakeskustele võttis ka Viljandis 2019. aasta I kvartalist turuaktiivsuse edasine kasv hoopis teistpidise suuna. Tehingute arvu samaaegset langust või kasvu järsku peatumist on viimaste kvartalite vältel olnud sarnaselt märgata näiteks Rakveres, Paides, Kuressaares kui ka teistes väikelinnades.

Osa ostjaskonnast on juba pikemat aega siirdunud valikuvõimaluste laiendamiseks väikelinnade lähi piirkondadesse, kus on aga samuti pakkumiste arv kiirelt alanema asunud, pakkumishinnad seejärel kasvanud ning 2019. aastast turuaktiivsus periooditi langemas. Juhul, kui pakkumiste arv jätkab maakonnakeskuses suurenemist, väheneb suhteliselt proportsionaalselt ostuhuvi samaaegselt maakonna väiksemates keskustes. Võrreldes viimaste kvartalitega on korteriturul hinnatase püsinud võrdlemisi stabiilne, kuid turuaktiivsus ei ole enam uusi tippe saavutamas. Analüüsides korterituru edasisi arengutrende, tuleb tõenäoliselt mõningase viitajaga valmistuda ka teatud segmentides mõningaseks hinnalanguseks, mida on juba mõnes teises Eesti väikelinnas täheldada.

Maakonnas tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks kujunes 2019. aasta III kvartalis 417 €/m2, mida oli 10% võrra vähem kui eelnevas kvartalis, kuid 3,2% võrra rohkem kui 2018. aasta III kvartalis. Mediaanhinnaks kujunes samaaegselt ainuüksi 303 €/m2, mida oli koguni 31% vähem kui veel II kvartalis, kuid samuti suhteliselt madala aastataguse võrdlusbaasi tõttu siiski 7,6% rohkem kui möödunud aasta III kvartalis. Võrreldes 2018. aasta varasemate kvartalitega soodustas aasta viimases kvartalis hinnakasvu ennekõike asjaolu, et Viljandi linnast väljaspool on tehingute arv asunud samuti kasvult pidurduma. 2019. aasta esimese kolme kvartali vältel on jätkunud suhteliselt sarnased turutrendid, mille juures on taaskordselt märgata turuaktiivsuse osas Viljandi linna mõju kasvu. Väiksemate keskuste osas on siiski samaaegselt märgata aastase hinnakasvu võrdlemisi järsku kiirenemist, seda nii Mulgi, Põhja-Sakala kui ka Viljandi valla korteriturul, kus kõigis piirkondades on tehingute arv veidi alanenud.

Viljandi linnas tehtud korteritehingute osas kujunes 2019. aasta III kvartalis aritmeetiliseks keskmiseks 768 €/m2, mida oli võrreldes II kvartaliga 4,8% rohkem ning ühtlasi 1,2% võrra enam kui aasta tagasi samas kvartalis. Mediaanhinnaks kujunes samaaegselt 777 €/m2, mida oli möödunud kvartalist 2,0% rohkem ning 7,2% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juba pikemat aega prognoositud statistiline hinnataseme langus jõudis I kvartalis lõpuks kohale, kuid tegemist oli seni veel siiski pelgalt ajutise fenomeniga. Alates 2019. aasta I kvartalist ei ole ei mediaanhind ega aritmeetiline keskmine hinnatase siiski marginaalse kasvutrendi taustal märgatavalt muutunud. Hinnakasv on peatunud ennekõike järelturul, üksikutes ehituslikult uuemates korterelamutes paiknevate ja keskmisest kvaliteetsema siseviimistlusega korteritega tehtud tehingud on veel näidanud mõningast hinnakasvu (kuni 5% aastas).

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2019. aasta on toodud III kvartali seisuga.

Telli värsked kinnisvarauudised enda meilile

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.


 

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” 25% soodsam

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Telli käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “1133cu ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 10.11.2019.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nõuanded koduostjale: kas eluasemelaenu intressimäära tasub fikseerida?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Sageli kasutatakse eluasemelaenu baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud ehk pool aastat. Olukorras, kus euribor on negatiivne, loetakse baasintressimäär võrdseks nulliga ehk eluasemelaenu intressimäär on võrdne riskimarginaaliga.

Positiivse euribori tingimustes korrigeeritakse summaarset intressimäära vastavalt hetke kuue kuu euriborile. Korrigeerimine toimub iga 6 kuu järel. Selline intressimäära muudatus toimub laenuvõtja jaoks automaatselt ja sellega ei kaasne laenulepingu muutmisi või uuesti allkirjastamisi.

Harvem kasutatakse baasintressimäärana näiteks ühe kuu euribori. See tähendab laenuvõtja jaoks seda, et intressimäär muutub iga kuu. Viimase kuue aasta jooksul on ühe kuu euribor olnud alati madalamal kui kuue kuu euribor. See tähendab, et laenuvõtja jaoks on ühe kuu euribori baasintressimääraga eluasemelaen odavam.

Igakuiselt või kuuekuise perioodi järel muutuva intressimäära kõrval on intressimäära võimalik fikseerida ka pikemaks perioodiks. Reeglina on Eesti pangad pakkunud võimalust eluasemelaenu intressimäära fikseerimiseks kolmeks või viieks aastaks. Näiteks USAs pakutakse eluasemelaenude intressimäära fikseerimist isegi näiteks 25 või 30 aastaks.

Laenuvõtja võib eluasemelaenu pikaajalist fikseerimist pidada enda jaoks justkui kindlustuseks, mille abil ta garanteerib, et laenumakse suurus kokkulepitud aja jooksul ei muutu. Praktilises elus tähendab eluasemelaenu intressimäära fikseerimine kindlustunnet, kuid selle kindlustunde eest tuleb reeglina maksta pisut kõrgemat intressimäära kui samal hetkel muutuva intressimäära puhul.

Samuti peab laenuvõtja teadma, et intressimäära fikseerimise puhul on ta andnud laenuandjale põhjendatud ootuse intressitulu teenimiseks. See tähendab, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb laenuvõtjal laenuandjale kompenseerida viimase saamata jäänud intressitulu.

Seega ei ole eluasemelaenu intressimäära mõtet fikseerida olukorras, kus kodulaenu võtjal on plaan lähemal ajal eluaset vahetama hakata ehk eluasemelaen tuleb lõpetada. Kui aga inimene vajab enda jaoks suuremat kindlust laenukulude osas ja koduvahetust plaanis ei ole, võib intressimäära fikseerimise peale mõelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Lasnamäel avatakse Hortese aianduskeskus

TallinnLasnamäe Tähesaju kaubanduspargis sai valmis Ida-Tallinna suurim kodu- ja aianduskeskus Hortes, kus 5575 ruutmeetri suurusel kaubanduspinnal leiavad kliendid kõik aianduseks vajaliku. Lisaks on keskuses palju sisustustooteid, lemmikloomade tarbeid ning tervislikke gurmeetooteid.

Täna osales linnaosavanem Andres Vään uue aianduskeskuse esitlusel. “Tähesaju ja Sabatähe tänavate nimede väljamõtlejad nägid tulevikku ette, sest siin Tondiraba asumis kerkib aina uusi „tähti“. Hortese aianduskeskus ongi üks neist tähtedest”.

Uue Hortese keskuse avamine Lasnamäel on hea uudis nii lasnamäelastele kui ka kõikide Tallinnast ida suunas jäävate piirkondade elanikele.

Uue keskuse pidulik avamine toimub laupäeval, 2. novembril, kuhu kella 12-st oodatakse kõiki kodu- ja aiahuvilisi. Avamise puhul toimub kontsert, loosimised, auhinnad ja palju muud.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 12-14/11/2019

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 12-14/11/2019 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse osalejatele baasteadmised ja ülevaade kinnisvara valdkonnast ning tutvustatakse õigusakte, mis reguleerivad kinnisvaraga tehtavaid tehinguid.

Koolituse sihtrühm:

  • kõik inimesed, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik inimesed, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvara valdkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvara valdkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Koolitus annab:

  • ülevaate kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest;
  • teadmised kinnisvaraalasest seadusandlusest;
  • info pangalaenudest ja notariaalsetest toimingutest;
  • baasteadmisi kinnisvaramaakleri tööst;
  • oskuse teha kinnisvara ostu-müügitehingut või -tehinguid.

Kinnisvara ABC” toimub  12-14/11/2019 kell 13.00-18.00 Tallinna kesklinnas. Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, Marko Sula Noblessner Arendusest ja Raid & Ko OÜ jurist Evi Hindpere.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nordecon: Peetri kandi uut kooli

NordeconRae vallavanem Madis Sarik ja ASi Nordecon juhatuse liige Ando Voogma kirjutasid täna alla peatöövõtulepingule Peetri piirkonda uue 36 klassikomplektiga ehk kuni 870 õpilast mahutava põhikooli – Kindluse Kooli ehitamiseks. Õppetöö uues koolimajas algab esimesel septembril 2020. Rahvusvahelise riigihanke tulemusel sõlmitud lepingu maksumus on 13,83 miljonit, hinnale lisandub käibemaks.

„Kindluse Kooli ehitusleping on Rae valla jaoks seni suurim ühekordne investeering,“ ütles vallavanem Madis Sarik. Tema sõnul on lepingu partneriks valitud ehitajaga vallal varasemast ette näidata edukas koostöö ja seega allkirjastati leping veendumuses, et lõpptulemus saab olema täpselt selline nagu tellija ja kogukond seda ootavad. „Kindluse Kooli ehitus on nii mõneski mõttes väga sarnane 2016. aastal avatud Järveküla Kooli rajamisele. Küll aga oleme nii meie kui ka ehitaja, eelmise kogemuse võrra rikkamad ja seega võib kindel olla, et tulemus on sama muljetavaldav või veelegi parem,“ sõnas Madis Sarik.

„Juba täna puudu olevate koolikohtade kõrval pakub kompleks lisaväärtust kogu hoogsalt arenevale piirkonnale. Kooli direktori Annika Räime visioon muuta koolimaja kogukonnaelu südameks innustab meid looma parimad võimalikke tingimusi. Seda nii õppimiseks kui ka
koolipäeva väliste tegevuste läbiviimiseks, näiteks kooli osana rajatavatel välialadel ja pneumohallis, mille kogukond kindlasti aktiivselt kasutusse võtab,“ lisas Sarik.

„Nordecon alustab Rae vallas teise uue koolimaja ehitamist viimase nelja aasta jooksul – see on eriline sündmus nii valla ja ehitaja jaoks, aga tegelikult kogu Eesti jaoks. Alustame ehitusega nii kiiresti kui võimalik, et 2020. aasta 1. septembril saaksid Kindluse Koolis alustada õppetööd esimesed, algklasside õpilased,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse liige Ando Voogma. „Hoone on väga suur ning valla jaoks suur investeering: pärast algklasside maja valmimist jätkame ehitustöid köögi, söögisaali ja välialadega kuni 2020. aasta oktoobri lõpuni ning ülejäänud osad – põhikool, spordihoone, osad välialad ja pneumohall – valmivad veel 2021. aasta kevadel.“

Kogu hoonete kompleksi valmimise lõpptähtaeg on lepinguga järgselt 18 kuud, kuid ehitust kureeriva abivallavanem Jaanus Männiku sõnul liigutakse samas graafikus, mis Järveküla Kooliga. See tähendab, et õppetöö saab alata 1. septembril. „Esimeses etapis valmib algklasside maja, nemad saavad järgmist kooliaastat alustada uhiuues koolimajas ja näha sealjuures oma silmaga, kuidas saab viimase lihvi põhikooli lõpuni nende elus väga olulist rolli kandma hakkav Kindluse Kool,“ ütles Männik.

Järveküla alevikku Turu tee ja Kindluse tee vahelisele alale kerkiva Rae valla lastele mõeldud Kindluse Kooli hoones on suletud netopindala
8772,5 m2, hoone mahutavuseks on planeeritud 870 last ja 70 õpetajat. Õppehoone on tinglikult jaotatud kolmeks osaks: 2-korruselise vanema õppeastme mahu ja ühekorruselise algkooli vahel asuvad kooli südameks jäävad fuajee, söökla ning aula koos abiruumidega. Ühekorruselist algkoolide plokki liigendab raamatukogu. Algkooli plokk on kooli peasissepääsuga seotud läbi avara ühekorruselise galerii, kus asub kogu kooli õpetajate plokk. Valdavalt kahekorruselise põhikooli hoonemahus asub läbi kahe korruse ulatuv kaldauditoorium, õppeklassid ja söökla köök. Samasse majaossa on planeeritud ka eraldi plokk hariduslike erivajadustega lastele. Hoonel on ka neljakorruseline kindlusetorn, milles leiavad koha logopeed ja eripedagoog, huvijuht, ronimisvõrguga ruumis õpilasomavalitsus ning viimasel korrusel välivaatlusi võimaldav torniklass. Põhikooli teiselt korruselt avaneb ligipääs rajatava spordihoone galeriisse.

Lepingujärgselt ehitatakse valmis ka spordihoone esimene etapp netopindalaga 2511,4 m2. Algkooli, põhikooli ja võimla sektsioonile lisaks kerkib ehituse käigus Rae valla esimene soojenduse ja kunstmurukattega jalgpallistaadion, mis kaetakse talveperioodiks pneumomembraaniga. Lisaks koolile, teenindab kogu spordikompleks ka kogukonda.

Kindluse Kooli põhiprojekti on teinud SWECO Projekt AS ja arhitektid Ahti Kooskora ning Sander Palling.

Välisilmelt jälgib uus koolimaja Rae valla haridustaristu välja kujunenud stiili, olles moodne, põhjamaine ning moodustades keskkonnaga harmoneeruva terviku. Hoone passiivseks jahutamiseks kasutatakse ekraani – metallvõrgust päikesevarjestust, mis laseb läbi valgust ja võimaldab läbi vaadata, aga varjestab ära kuuma päikese. Sarnast väliala lahendust, kus saab hoida rattaid ja vihmase ilmaga lihtsamaid mänge mängida, saab näha täna olemasoleva Järveküla Kooli juures.

Statistikaamet: Tööstusettevõtted tootsid septembris mullusest vähem

StatistikaametStatistikaameti andmete kohaselt tootsid tööstusettevõtted septembris 5% vähem kui eelmise aasta samas kuus. Toodang vähenes nii töötlevas tööstuses kui ka energeetikas ja mäetööstuses.

Töötlevas tööstuses toodeti 2018. aasta septembriga võrreldes 1% vähem toodangut. Rohkem kui pooled tööstusharud jäid alla eelmise aasta sama perioodi mahule. Suurema osatähtsusega tööstusharudest vähenes toodang puidu töötlemises ja metalltoodete ning elektriseadmete tootmises. Toodang suurenes toiduainete, arvutite ja elektroonikaseadmete ning ehitusmaterjalide valmistamisel.

Kogu töötleva tööstuse toodangust 68% müüdi välisturule. Korrigeerimata andmete alusel suurenes toodangu müük ekspordiks 6% ja koduturule 5%. Sesoonselt korrigeeritud andmete alusel toodeti septembris võrreldes augustiga tööstuses 1% ja töötlevas tööstuses 3% vähem toodangut.

Möödunud aasta septembriga võrreldes vähenes elektri tootmine 43%, soojuse tootmine suurenes 15%.

Tööstustoodangu mahuindeksi muutus, september 2019
(protsent)
Tegevusala Muutus võrreldes eelmise kuuga sesoonselt korrigeeritud andmete alusel* Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga
korrigeerimata andmete alusel tööpäevade arvuga korrigeeritud andmete alusel**
KOKKU –1,5 –2,5 –4,8
Energeetika 12.2 –34,1 –34,1
Mäetööstus 11,4 –24,1 –24,1
Töötlev tööstus –2,9 1,9 –0,7
puidu töötlemine ja puittoodete tootmine –3,9 –2,5 –4,8
toiduainete tootmine 1,4 9,7 7,5
arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine 7,8 17,2 14,3
metalltoodete tootmine –10,8 –5,2 –8,3
elektriseadmete tootmine –3,7 3,5 –0,3
mööbli tootmine –1,6 –5,1 –8,6
mootorsõidukite tootmine –5,8 0,3 –2,0
ehitusmaterjalide tootmine –1,2 10,0 7,0
masinate ja seadmete tootmine 7,0 9,0 5,3
keemiatoodete tootmine 5,9 –3,2 –5,6

* Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus ja regulaarselt korduvate hooajaliste tegurite mõju. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise kuuga.

** Eemaldatud on kuude tööpäevade arvu erinevus. Arvutatakse ainult võrdluseks eelmise aasta sama kuuga.

Statistika alus on küsimustik „Tööstus“, mille esitamise tähtaeg oli 17. oktoober 2019, ning küsimustik „Energia tootmine, müük ja kütuse tarbimine“, mille esitamise tähtaeg oli 11. oktoober 2019. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte üheksa tööpäevaga. Statistikatöö „Tööstustoodangu indeks“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Statistikaamet: Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes ka septembris

Eesti StatistikaJaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 618 miljonit eurot ja suurenes võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsivhindades 4%, teatab statistikaamet.

Tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes 5%. Kõige enam ehk 9% suurenes müügitulu muudes spetsialiseerimata kauplustes, kus on ülekaalus tööstuskaubad (nn kaubamajad). Keskmisest enam suurenes müügitulu majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes, apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes ning tekstiiltoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes. Kõigil kolmel tegevusalal oli kasv 6%.

Nii toidukaupade kaupluste müügitulu kui ka mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügitulu suurenes 4%.

Võrreldes eelmise kuuga vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu 5%. Sesoonselt ja kalendaarselt korrigeeritud andmete põhjal suurenes aga müügitulu 1%. Aastal 2019 suurenes jaekaubandusettevõtete müügitulu üheksa kuuga eelmise aasta sama ajavahemikuga võrreldes 5%.

Statistika alus on maksu- ja tolliameti käibedeklaratsiooni andmed. Statistikaamet avaldas kuu kokkuvõtte nelja tööpäevaga. Statistikatöö „Kaubandusettevõtete kuu majandusnäitajad“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet seda statistikatööd teeb.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine