Statistikaamet: Välisturistide arv kasvas märtsis oluliselt

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel peatus märtsis majutusettevõtetes üle 192 000 turisti, mis ületab mullust sama perioodi taset 276%. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide* arv.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 77 000 välis- ja 116 000 siseturisti. „Välisturistide arv küll kriisieelsele tasemele veel ei küündinud, kuid oli sellest vaid 38% väiksem. Aasta varem märtsis oli välisturiste vaid 8700. Siseturistide arv aga saavutas uue rekordi nagu ka käesoleva aasta jaanuaris,“ täpsustas Laurmaa.

Siseturistidest 68% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 23% töö. Kõige rohkem ehk 34% siseturistidest peatus Harju, 15% ja 14% Tartu maakonnas. Ida-Virumaal peatus 10% ja Lääne- Virumaal, Saaremaal ja Valgamaal kõigis 5% siseturistidest. Siseturistid veetsid majutusettevõtetes kokku 197 000 ööd.

Märtsis kasvas aastases võrdluses nii Euroopa riikidest kui ka väljastpoolt Euroopat pärit turistide arv. Suure muutuse üheks põhjuseks oli jätkuvalt väga madal võrdlusbaas. Enim turiste saabus Soomest, kust neid reisis siia ligi 23 000 ning Lätist, kust tuli Eestisse üle 16 000 inimese. Venemaalt saabus ligi 6000, Leedust ja Saksamaalt kummastki 3000 turisti. Välisturistidest 72% peatus Harju maakonna majutusettevõtetes, järgnesid Pärnu (11%), Tartu (7%) ja Ida-Viru (4%). Saare ja Valga maakonnas peatus mõlemas 1% välisturistidest. Välisturistid veetsid Eestis kokku 157 000 ööd.

Märtsis pakkusid külastajatele teenust 909 majutuskohta ehk 12 majutuskohta rohkem kui aasta varem. Turistide kasutuses oli 19 900 tuba ja 45 700 voodikohta, täidetud oli 34% tubadest. Ööpäev majutuses maksis keskmiselt 37 eurot inimese kohta, mis oli 2021. aasta märtsikuu hinnast 11 euro ja 2019. aasta hinnast ühe euro võrra kallim. Lääne-Virumaa majutusettevõttes maksis ööpäev keskmiselt 44 eurot, Tartumaal 41 eurot, Valgamaal 39 eurot, Harjumaal ja Ida-Virumaal 38 eurot ning Pärnumaal 33 eurot inimese kohta.

* Välisturistide hulgas Ukraina põgenikud ei kajastu.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Riigi Kinnisvara: Muudatused Riigi Kinnisvara AS juhatuses

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi AS nõukogu nimetas alates 2. maist 2022 täiendavaks juhatuse liikmeks ja finantsdirektoriks Janek Lepa, kelle volitused kehtivad 3 aastat.

Riigi AS juhatus jätkab kaheliikmelisena. Juhatusse kuuluvad Kati Kusmin ja Janek Lepp.

Uue finantsdirektori ja juhatuse liikme valimiseks toimus avalik konkurss, kus osales 42 kandidaati. Riigi nõukogu langetas konsensusliku otsuse kolme lõppvooru jõudnud kandidaadi hulgast Janek Lepa kasuks.

Janek Lepp on lõpetanud Ülikooli majandusteaduskonna spetsialiseerumisega investeeringutele, ärirahandusele ning kaubandusele.

Ta on varem töötanud finantsjuhi või juhatuse liikmena ettevõtetes Montreco OÜ, Coop Keskühistu, OÜ ja AS, lisaks tegutsenud nõukogu liikmena Investeeringud OÜ-s ja Coop Finants AS-is ning auditikomitee liikmena Coop Pank AS-is.

Rõõmurohket emadepäeva!

Grupp soovib kõigile emadele ja vanaemadele head emadepäeva!

Emadepäev

Favorte: Tallinna piiril on täiskõrguse saavutanud uus ligi 10 000 m2 suurune laohoone

Kinnisvaraarendaja Favorte ja Eventus Ehitus tähistasid eile Iru Ärikeskuse maksimaalkõrguse saavutamist sarikapeoga. Vana-Narva maantee 3 kinnistule kerkiv ärihoone valmib juba sel sügisel ja sellega lisandub Maardu-Iru tööstuspiirkonda 9500 ruutmeetrit kaasaegset lao- ja tootmispinda.

Favorte müügijuhi Ivo Tammearu sõnul on Maardu ärikeskkonna areng sisse saanud uue hoo. „Lähiaastatel on Vana-Narva maantee äärde kerkimas mitu uut ärihoonet. Alustatud on ka kauaoodatud Vana-Narva maantee ja Saha-Loo ristmiku rekonstrueerimisega, mis peaks valmis saama juba juulikuus,“ ütles Tammearu.

Teetööde käigus tehakse korda ka Iru Ärikeskuse esine maanteelõik, mis muudab hoone ligipääsud turvaliseks ja sujuvaks nii sõidu- kui veoautojuhtidele. Paraneb ka magistraali läbilaskevõime. „Kui enne ehitustöödega alustamist läbis Transpordiameti andmetel Vana-Narva maanteed ööpäevas pea 10 000 sõidukit, siis võib tulevikus tänu uuendustele liiklusaktiivsusele korralikku lisa oodata. See annab maanteeäärsetele äridele nähtavust veelgi juurde,“ lisas Favorte müügijuht.

Maardu ja ümbritsevate suurte kaubateede ühenduste sujuvale toimimisele aitab kaasa eelmisel aastal valminud Väo liiklussõlm, aga mitte ainult. „Maardu-Muuga piirkonnast kui olulisest tööstus- ja logistikakeskusest rääkides ei saa mainimata jätta ka Rail Balticut. Projekti raames rajatakse Muuga sadamasse uus multimodaalne kaubaterminal, kust hakkab esialgu läbi käima 4-5 miljonit tonni kaupu aastas. Seega avaneb siin piirkonnas end sisse seadvatele ettevõtetele suurepärane võimalus positsioneerida end Eesti tähtsaimate kaubateede südamesse,“ märkis Tammearu.

Favorte projektijuhi Madis Leti sõnul kulgeb hoone ehitus plaanipärases graafikus. „Vaatamata keerulistele aegadele ehitussektoris oleme suutnud tagada kõigi olulisemate materjalide tarned kuni Iru Ärikeskuse ehituse lõpuni. Nii meil Favortes kui ka Eventus Ehitusel on pikaaegne kogemus stock-office ärihoonete ehitamises ja see on kindlasti kaasa aidanud meie sujuva koostöö välja kujunemisele,“ lausus Lett.

Iru Ärikeskuse arhitekt on Jüri Pilliroog arhitektuuribüroost LOOB Projekt. Kuigi hoone projekt on juba ammu fikseeritud ja ehituski täie hooga käimas, pole Pilliroo sõnul veel lõpuni teada, milline hoone seest olema saab. „Maja projekteerides oli eesmärgiks luua võimalikult paindlik lahendus, mille puhul oleks ruum kergesti jagatav vastavalt tulevaste üürnike vajadustele. Kaasaegsed ettevõtted vajavad nutikaid ja personaliseeritud ruumilahendusi ja Iru Ärikeskusesse neid luua ka saab,“ ütles arhitekt.

Hoone üüripinnad jäävad suurusvahemikku 350-1130 ruutmeetrit. Bokse kombineerides saab moodustada kuni 9500 ruutmeetrit äripinda. Iru Ärikeskuse kohta leiab lisainfot arenduse veebilehelt: http://iruarikeskus.favorte.ee

Favorte OÜ on 1993. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Favorte eesmärk on kaasaegse ja innovaatilise, samas harmoonilise ja inimlikke vajadusi arvestava elu- ja töökeskkonna loomine, pakkudes energiasäästlikke, personaliseeritud ja funktsionaalseid ruumilahendusi. www.favorte.ee

Eesti Pank: Vene-Ukraina sõja mõju jõudis inflatsiooni

2022. aasta aprillis tõusid tarbijahinnad aastavõrdluses keskmiselt 18,8%. Märtsiga võrreldes tõusid hinnad keskmiselt 3,5%. Hinnakasvu kiirenemise üheks põhjuseks oli energiahindade tõusu mõju leevendamiseks mõeldud toetuste lõpetamine märtsikuus. Maagaas kallines seetõttu kuuga 87%, soojusenergia 58% ja elekter 29%. Energiahinnad andsid aprillis siiski vaid poole kogu hinnataseme tõusust, sest samavõrd suure mõjuga oli tööstuskaupade ja teenuste hinnatõus, mis oli aastavõrdluses keskmiselt 10%. Seega on tarbijakorvi kallinemine olnud laiapõhjaline ning lisaks energia hinnatõusule annavad inflatsioonile hoogu ka tarneprobleemid ja väga elav nõudlus.

Impordihindade kallinemise tõttu on ettevõtete kulud kiiresti kasvanud ja see põhjustab laiapõhjalise inflatsiooni jätkumist. Tootmiseks vajalike sisendite hinnakasv ohustab eelkõige eksportivaid ettevõtteid, millel on raskem suuremaid kulusid hindadesse üle kanda. Ekspordi hinnastatistika viitab sellele, et toiduainetetööstus ja mööblitööstus on senini saanud sisendihindade tõusuga kaasa minna. Keemiatööstuses, ehitusmaterjalide tootmises ja rõivatööstuses on kaubandustingimused mõnevõrra halvenenud. Samas võivad mõned tööstuskaubad Vene turu ära langemise tõttu Euroopa Liidu ettevõtete jaoks ka odavnema hakata.

Kaamos: Kaamos toetab ettevõtluskonkurssi Ajujaht ja kingib ühele kiirendisse jõudnud startupile 1 aastaks tasuta büroopinna

Kaamos investeerib tugeva Eesti sidemega iduettevõtetesse, et toetada kohalikku ettevõtlust ning panustada julgete ja innovaatiliste ideede elluviimisesse. Usume, et Eestis tehakse maailmatasemel uuendusi, ning oleme õnnelikud, kui need ideed saavad laiemalt edukaks, sõltumata Eesti väiksusest. Selleks, et parimad ideed üles leida ja neile hoogu anda otsustasime liituda Ajujahi 15. hooaja partnerite meeskonnaga.

Usume, et kõik startupid ei pea ilmtingimata alustama vanemate garaažist või sõbra köögist! Ajujahi partnerina anname ühele Ajujahi kiirendisse jõudnud startupile eriauhinnana välja tõelise maiuspala – moodsas Tammsaare Ärikeskuses paikneva 85 m2 büroopinna terveks aastaks TASUTA!

Avara linnavaatega värskelt renoveeritud büroo mahutab kuni 10 töökohta. Auhind sisaldab ka kaasaegset mööblit, mis koostöös sisearhitektidega on spetsiaalselt selleks tarbeks uuendatud. Üürniku tasuda jäävad vaid jooksvad kõrvalkulud.

Konkursi raames katsume ise pöörata rohkem tähelepanu ettevõtetele, mis tegutsevad Kaamose põhivaldkondades sh kinnisvara, ehitus, energeetika ja puidutööstus. Soovime nii olla lähemal valdkonnas tehtavale innovatsioonile ning seeläbi luua sünergiat.

Riigi Kinnisvara: Algas Eesti Taimekasvatuse Instituudi hoonekompleksi arhitektuurivõistlus

Riigi Kinnisvara / RKASRiigi Kinnisvara korraldab koostöös Eesti Taimekasvatuse Instituudiga (ETKI) arhitektuurivõistluse aretuskeskuse ja aretuskompleksi parima ideekavandi leidmiseks.

Võistluse aluseks on arhitektuurivõistluse võistlusülesanne koos ruumiprogrammiga ning Jõgeva aleviku Muru tn 1, Seemne tn 10 ja osaliselt Seemne tn 12 detailplaneering. Võistlusala pindala on kokku ca 38 799 m2. Võistlusala asub Jõgeva alevikus, Jõgeva maakonnas.

Ideekonkursi osalemistaotluste ja kavandite esitamise tähtaeg on 21. juuni 2022 kell 11.00. Riigihange „Eesti Taimekasvatus Instituudi Seemne 10a ja Muru 5 hoonete arhitektuurivõistlus” on avaldatud riiklikus riigihangete registris: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/4470108/general-info. Hanke viitenumber on 249570. Hanke eeldatav maksumus, sh hanke osad on ⁠792 000 eurot.

Võistlusala koosneb kahest kinnistust – Seemne tn 10A ja Muru tn 5. Hoonekompleksis tuleb lahendada kaks uut hoonet. Aretuskeskus II planeeritav maht on 2200 m2 ja aretuskompleksi maht 3900 m2. Uues aretuskeskuses II hakatakse tegelema agrotehnoloogia, tootearenduse, köögivilja kasvatuse ja heintaimede kasvatuse aretuse ning arendamisega. Uue hoone ehitamine ja sisustamine on oluline aastakümnete pikkuse sordiaretustöö edukaks jätkamiseks.

Aretuskompleksi hoone rekonstrueerimisega koondatakse ETKI tööruumid kokku ühte hoonesse. Planeeritud rekonstrueeritavast hoonest saab tulevikus olema Eesti Taimekasvatuse Instituudi peahoone, kus leiavad tööd enam kui 70 teadurit. Hoones asetsevad kartulihoidlad, kartulilaborid ja köögiviljaseemnekasvatuse laborid, teadurite tööruumid ja suurem saal temaatiliste konverentside pidamiseks.

Foto: Maa-ameti kaldaerofoto 2021

Uus Maa kinnisvaraekspert: maade ja kruntide turg rallib, suveks on oodata kuni 20-protsendilist hinnatõusu

Uus MaaEesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa juhi Jaanus Lauguse sõnul tõusis nõudlus maade ja kruntide vastu tänavu kevadel viimase kümnendi kõrgeimale tasemele ning suveks on oodata 10–20-protsendilist hinnatõusu.

Jaanus Lauguse kinnitusel on kinnisvarasse investeerimine kasvava inflatsiooni taustal väga tuntav trend. „Kui seni oli investeerimiseks kõige populaarsem varaklass üürikorterid, siis tõusnud müügihindade taustal on see segment pigem seisma jäänud ja uus suund on maade ostmine,“ ütles Laugus.

„Sellist nõudlust pole aastaid olnud ja krunte ning maatükke otsivad nii tavainimesed kui arendajad. Ostetakse kõike – metsa, põldu ja ehituskrunte. Ka selliseid objekte, mis seni seisid ja millel on näiteks mingid segavad piirangud,“ lisas Laugus.

Jaanus Lauguse sõnul soetavad inimesed maatükke reeglina laenuta ja omavahenditest. „Mingit suurt plaani polegi, ostetakse lihtsalt omale ja perele varuks. Põhjuseid on mitu – esiteks vaba raha inflatsiooni eest ära kaitsta, teiseks kaalutakse kasvavate toiduhindade valguses, et kuskil võiks olla jälle peenramaa. Kuigi otsene sõjahirm on turult kadunud, siis mõtlevad osad eestlased alalhoidlikult, et kui oht peaks jälle kasvama, siis on kuskile linnast pakku minna – ajalooliselt on eestlase parim varjend mets,“ rääkis Laugus.

„Tühja krunti või maatükki ostes peab arvestama, et erinevalt korterist on see pikem ja vähem likviidsem investeering. Samuti ei anna see igakuist üüritootlust. Varasemad kriisid on näidanud, et turulanguse korral saab just maa hind kõige suurema hoobi ja seda on siis raske rahaks teha. Pikas plaanis on maa hinnad siiski alati tõusvad olnud,“ lisas Laugus.

Uus Maa Kinnisvarabüroo juhi sõnul on kõige tuntavam huvi suuremate tõmbekeskuste lähedal ning Harjumaal asuvate maatükkide vastu. „Peamiselt otsivad tavainimesed odavama otsa krunte. Aga ka väga kallite tehingute osas lüüakse rekordeid – hiljuti müüdi Viimsis üks krunt näiteks 1,5 miljoniga,“ rääkis Laugus.

„Peale tavainimeste otsivad ja ostavad krunte kokku ka kinnisvaraarendajad. Arendajad tunnetavad, et seoses ehitusmaterjalide defitsiidiga ootab ilmselt järgmised aasta-paar ees seisak, aga siis loksub elu tagasi paika ning uuele tõusulainele tahetakse juba valmis arendusplaanidega vastu minna,“ kommenteeris Laugus.

„Kolmas väga aktiivne huvigrupp on metsa- ja põllumaade majandamisega tegelevad suurettevõtted, kes näevad, et kui Venemaa, Ukraina ja Valgevene toormeturud ära kukuvad, siis tõuseb ka kohaliku tootmise väärtus ning maa hind. Kindlasti kogub hoogu kohalik puidu-, vilja- ja põllumajandus ja selleks kõigeks on vaja maad,“ lisas Laugus.

Swedbank: Hinnatõus oli aprillis oodatust kiirem

SwedbankHinnad tõusid aprillis aastataguse ajaga võrreldes 19 protsenti. Hinnatõus kiirenes peamiselt energia toetusmeetmete lõppemise tõttu. Sõjapõgenikud tõstsid üüri hinda, mis kerkis ühe kuuga tervelt 13 protsendi võrra. Aastane hinnatõus oli viimati nii kiire septembris 1996 ehk 25 aastat tagasi.

Eesti hinnatõus oli aprillis euroala kiireim. Nii energia kui toidu osakaal tarbimiskorvis on Eestis suurem ja hinnatõus kiirem kui eurotsoonis tervikuna. Eestis on energiakulude osakaal tarbimiskorvis keskmiselt 16%, euroalal 11%. Toidule kulub Eestis keskmiselt 19%, euroalal 15% perede eelarvest.

Lisaks mõjutab hinnaindeksit ka riigiti erinev metoodika. Näiteks kasutatakse Eestis hinnaindeksis elektri puhul vaid elektri börsihinda ehk Eesti tegelik elektri hinnatõus on olnud laugem kui näitab statistika. Lisaks sellele mõjutavad hindu valitsuste energiakompensatsioonid. Mõned riigid maksavad toetust tootjale, mõned tarbijale. Ka Eesti kasutas osaliselt energiakulude hüvitamist tagantjärele, mis tähendas seda, et algul pidi kõrgema hinna maksma kinni tarbija, ja see kajastus ka hinnastatistikas.

Hindu kergitasid aprillis peamiselt energia ja toit. Toit on aastaga kallinenud 15 protsendi võrra. Paljude toidukaupade hinnad on kiiresti tõusnud, sealhulgas köögiviljad, kala ja piimatooted. Energia andis üle poole tarbimiskorvi kallinemisest. Energia hind püsib kõrge terve aasta jooksul. Swedbanki prognoosi järgi ulatub nafta hind üle 100 USD nii sel kui järgmisel aastal.

Väga kiire hinnatõus lähikuudel jätkub. Hinnatõus peaks aeglustuma aasta teisel poolel. Nii netopalga kui pensionite kasv jääb kaugelt alla hinnatõusule. Hoogsast hinnatõusust hoolimata on tarbimine seni suhteliselt tugevat kasvu näidanud. Swedbank prognoosib selleks aastaks tagasihoidlikku tarbimise kasvu.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 04-2022

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks oli energiahindade tõusu leevendusmeetmete lõppemine alates aprillist

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks aprillis võrreldes märtsiga 3,6% ning võrreldes eelmise aasta aprilliga 18,8%. Mulluse aprilliga võrreldes olid kaubad 14,4% ja teenused 27,8% kallimad.

Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul mõjutasid tarbijahinnaindeksit eelmise aasta aprilliga võrreldes enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis andsid kogutõusust üle 40%. Kodudesse jõudnud elekter oli 119%, soojusenergia 57,7%, torugaas 237,2% kallim. „Alates aprillist lõppesid automaatselt rakenduvad kompensatsioonimeetmed elektrienergiale, elektri võrgutasudele, kaugküttele, torugaasile ning gaasi võrgutasudele,“ selgitas Trasanov. Üürid on kallinenud 34,4%.

Toidu ja mittealkohoolsete jookide ning transpordi hinnamuutused andsid kumbki kogutõusust ligi viiendiku. Möödunud aasta aprilliga võrreldes on toidukaupadest enim ehk 134,3% kallinenud kartul, muud õlid 57%, jahu ja tangained 37,7%, makaronitooted 36,9%, munad 34,8% ja  värske kala 30,7%. Bensiin oli 32,5% ja diislikütus 48,6% kallim.

Haridus- ja lasteasutuste indeksi tõus on tingitud kohalike omavalitsuste eelmise aasta otsusest jätta üleriigiliste Covid’i piirangute olukorras eelmisel  kevadel küsimata lasteaia kohatasu.

Märtsiga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit samuti enim eluasemega seotud hinnamuutused, mis siin andsid kogutõusust üle 70%. Kodudesse jõudnud elekter kallines 28,6%, soojusenergia 23,8%, torugaas 96% ja üürid 12,5%. Aprillis oli mootorikütus märtsiga võrreldes 3,8% odavam.

Tarbijahinnaindeksi muutus kaubagrupiti, aprill 2022

Kaubagrupp

Aprill 2022 – aprill 2021 %

Märts 2022 – aprill 2022, %

KOKKU

18,8

3,6

Toit ja mittealkohoolsed joogid

14,6

2,2

Alkohoolsed joogid ja tubakas

3,9

0,2

Riietus ja jalatsid

8,1

1,2

Eluase

59,7

18,1

Majapidamine

12,7

1,4

Tervishoid

5,4

0,1

Transport

24,2

-0,9

Side

-2,9

-0,2

Vaba aeg

9,7

2,1

Haridus ja lasteasutused

19,8

0,1

Söömine väljaspool kodu, majutus

13,0

4,5

Mitmesugused kaubad ja teenused

7,7

1,2

 

Lasnamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkLasnamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Lasnamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Üürikoolitus toimub 12/05/2022

Üürikoolitus toimub 12/05/2022 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annavad Tõnu Toompark, Karl Märka, Gerdi Arst ja Evi Hindpere ülevaate üüriäri majanduslikest aspektidest, üürivõlast, lühiajalisest üürimisest ja üüriäri juriidilistest aspektidest.

Koolitusele on oodatud kõik:

  • eraisikud, kes annavad eluruume üürile;
  • väikeinvestorid, kes plaanivad soetada eluruumi selle üürileandmiseks;
  • kinnisvaramaaklerid, kes vahendavad eluruumidest üüripindu;
  • kinnisvara omanikud, kes soovivad oma kinnisvara üürile anda;
  • investorid, kes soovivad edendada oma üürikinnisvara äri.

Üürikoolitus toimub 12/05/2022 kell 10.00-17.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Inflation close to 20% in Estonia

SwedbankConsumer prices rose more than expected in April. Prices grew by 18.8% year-on-year and 3.6% month-on-month. Inflation accelerated due to the end of government’s energy subsidies on electricity, gas, and central heating in March. Ukrainian refugees lifted rental prices, which rose by as much as 12.5% in a month. Inflation was previously as rapid in September 1996.

Estonia’s annual increase in consumer prices was the fastest in the euro area. In Estonia, the share of energy and food in the consumption basket is higher and the price increase faster than in the euro area. In Estonia, the share of energy costs in the consumption basket is 16% and in the euro area 11%, on average. On average, 19% of the family budget is spent on food in Estonia and 15% in the euro area. In addition, the price index is also affected by different methodologies. For example, in Estonia, only the stock price is used in the electricity price data, disregarding half of the population who have fixed-price contracts.

As in previous months, prices were lifted by more expensive energy and food. Food has risen in price by 14.6% in a year. The prices of many food products have increased rapidly, including vegetables, fish, and dairy products.

Energy accounted for more than half of the increase in consumer prices. Electricity was 119%, heat energy 57.7%, and gas 237.2% more expensive than one year ago. Petrol was 32.5% and diesel fuel 48.6% more expensive.

Inflation will remain rapid in the coming months. The rise in prices is expected to slow down in the second half of the year due to base effects. The growth of both net wages and pensions is far below the rise in prices. Nevertheless, consumption growth has remained robust. Swedbank forecasts a 2% increase in private consumption this year.

Konkurents korterite uusarenduste turul kevadel 2022: Kes kui hästi müüb?

Tõnu ToomparkKorterite arendusturul on pakkumiste puudujääk, kuid uusi projekte on hakanud juurde tulema. Mõnede piirkondade ja projektide müügitempod on kiired, teisal läheb müügiga vaiksemalt. Millistel projektidel on minekut? Millistel mitte? Mis on tegurid, mida ostjad eelistavad? Millised asukohad ja millised korterid võtab turg paremini vastu?

Uusarenduste trendidel silma peal hoidmiseks sobib väga hästi monitooringu teenus, mis jälgib kõiki Tallinna ja Harju arendusprojekte. Nii leiavad hõlpsalt vastuse järgmised küsimused.

  • Kas pakkumisse tulnud korterid leiavad ostjad?
  • Mis toimub pakkumishindadega?
  • Millised arendajad on rasketel aegadel müügis edukamad?
  • Kes toob uusi projekte välja?
  • Milline arendaja ehk milline müügistrateegia on edukas?
  • Millised on piirkonnad, kus on tihedam konkurents?
  • Kas müüvad suured või väikesed korterid?

Kui leiad, et see info võiks sind sinu töös aidata, anna teada ja räägime. Turuinfot teadmata sisened turule pimedana.

Tõnu Toompark
Adaur Grupp OÜ / Kinnisvarakool OÜ
+372 525 9703
tonu@toompark.ee
www.adaur.ee / www.kinnisvarakool.ee

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

16.05.2022 Korteriühistu revisjonikomisjoni töö korraldamine