Luminor: Olukord kinnisvaraturul: kas buum on tõesti möödas?

Luminor BankKui selle aasta esimeses pooles tegi kinnisvaraturg hüppelise kasvu, siis ekspertide hinnangul ennustati aasta teiseks pooleks olukorra stabiliseerumist. Kas turg on endiselt aktiivne või hakkab olukord vaikselt jahtuma, selgitas Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane.

Tanel Rebase sõnul oli kinnisvaraturg selle aasta esimeses pooles tõepoolest väga aktiivne. „Võis isegi märgata, et korterite peale käis oksjon, kus kohapeal kõige kõrgema hinna pakkunud ostja sai korteri endale,” kirjeldas ta.

Küll aga on olukord muutumas, millele annab kinnitust ka väike langus laenumahtudes. „Hetkel dikteerib kinnisvaraturu olukorda pakkumine, mis on oluliselt väiksem kui näiteks eelmisel aastal samal ajal. See tähendab, et müügis oleva kinnisvara hulk on oluliselt vähenenud ning ostuhuvilistel seega vähem valikuvõimalust,” ütles Rebane.

Viimane on omakorda muutnud ostjaid ettevaatlikumaks ja kaalukamaks. „Klient on kindlasti valvsam ja mõtleb, kas tal on mõistlik hetkel sellise hinnaga kinnisvara osta. Seega võib öelda, et suurt kasvu pole hetkel näha, pigem toimub hetkel turu stabiliseerumine,” märkis ta.

Uusarendusi tuleb juurde

Üheks põhjuseks, miks pakkumisi on jäänud vähemaks, on uusarenduste vähesus. „Uusarendusi on hetkel tõepoolest vähem turul kui mõni aeg tagasi,” sõnas Rebane. Selle on omakorda tinginud ehitusmaterjalide hindade tõus, mistõttu on ka arendajad hetkel kalkuleerivamad ning mõtlevad iga arendusega seotud detailid väga korralikult läbi.

Sellegipoolest võib lähiajal oodata uusarenduste pakkumise kasvu. „Hetkel analüüsitakse, kellele, kuhu ja millise hinnaga kinnisvaraarendust ehitada, seejärel tullakse uute korteritega kindlasti ka turule,” kinnitas Rebane.

Pensionisamba väljamaksed ei heiduta

Ent kas sügisel hakkavad kinnisvaraturul rolli mängima ka II pensionisambast raha välja võtnud inimesed? Tanel Rebase hinnangul on need inimesed tänaseks juba tee kinnisvaraturule leidnud ning kinnisvara varakult broneerinud.

„Võib ennustada, et huvilisi tuleb küll juurde, kuid see pole kindlasti massiline, seda enam, et kinnisvarahinnad on praegu väga kõrged ning sobiva objekti valikul tuleb otsus väga teadlikult ja kaalukalt teha,” sõnas Luminori jaepanganduse juht.

Samuti pole väljamakse summa tõenäoliselt nii suur, et sellega kinnisvaraturule siseneda annaks. „Arvestades praegust keskmist ruutmeetri hinda, siis näiteks Tallinna kesklinnas peaks korteri sissemakse olema umbes 15 000 eurot. Keskmine II sambast väljamakstav summa on aga umbes 8000 eurot, millest omakorda tuleb tasuda veel tulumaks,” näitlikustas ta.

See aga ei tähenda, et inimesed seda võimalust üldse ei kasuta. „Kindlasti soetab üks hulk inimesi selle summa eest ka endale sobivat kinnisvara, kuid võib arvata, et suur hulk väljamakstavast summast läheb siiski vanade kohustuste katteks või muudeks jooksvateks kulutusteks,” ütles Rebane.

Veel jõuad registreeruda 01/10/2021 toimuvale “Kinnisvara hindamise ABC” koolitusele

Kinnisvara hindamise ABC01/10/2021 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Kinnisvara hindamise ABC“. Lektor on kutseline hindaja ja EKHÜ juhatuse liige Andres Teder.

Koolitus annab Sulle:

  • ülevaate hindamise eesmärkidest;
  • info kasutatavatest hindamistoimingutest;
  • selgitused kinnisvara hindamise headest tavadest;
  • arusaama hindamisaruande ülesehitusest ja koostamisest.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” on suunatud:

  • kõikidele kinnisvara spetsialistidele, kes soovivad paremini mõista kinnisvara väärtuse kujunemise põhitõdesid;
  • kinnisvaramaakleritele, kes tahavad aru saada kinnisvara hindamisaktidest;
  • kinnisvara-arendajatele, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvara väärtust kujundavatest teguritest;
  • kinnisvarainvesteeringute tegijatele, kel on huvi väärtuse mehhanismide vastu;
  • tulevastele kinnisvarahindajatele;
  • kõigile eraisikutele, kel huvi kinnisvara vastu.

Koolitus “Kinnisvara hindamise ABC” toimub 01/10/2021 kell 10.00-15.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Swedbank: Kiire hinnakasv vähendas Tallinna korterite taskukohasust

SwedbankAasta esimese poole erakordne aktiivsus eluasemeturul rahunes mõnevõrra suvekuudel, kuid nõudlus püsib tugev. Tallinna korterite hinnakasv aeglustus teises kvartalis seitsme protsendini aastases võrdluses, mis ületas pealinna elanike netopalga kasvu. Samas toetas taskukohasust aastatagusest madalam eluasemelaenude intressimäär.

Erakordselt suur nõudlus uue eluaseme järele, millele ehitus ei suutnud samas tempos reageerida, viis nõudluse ja pakkumise tasakaalust ning kiirendas uute korterite hinnakasvu. Suurem osa tehingutest uute korteritega tehakse aga eelnevate kokkulepete põhjal, mistõttu uusarenduste hinnakasv teise kvartali statistikas veel ei kajastu ja need tehingud jõuavad statistikasse hoonete valmimisel. Seega tuleb kõrgem hinnakasv järk-järgult statistikasse hiljem. Korterite taskukohasuse indeksi väärtus teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga küll näitas tõusu, kuid võttes arvesse, et tehingud uute korteritega lisanduvad statistikasse viitajaga, on taskukohasus tegelikult halvenenud.

Tehingute statistikas näeme hetkel ka tavapärasest tunduvalt väiksemat uusarenduste osakaalu – teises kvartalis oli tehingute osakaal uute korteritega 18%. Võrdluseks oli vastav osakaal enne pandeemiat keskmiselt ligi 30% ning eelmise aasta teises kvartalis 36%.

Korterite taskukohasus tõenäoliselt halveneb

Müügis olevate korterite hulk uusarendustes on esimesel poolaastal vähenenud, mistõttu on uute korterite hinnad jätkuvalt kasvanud. Tänased pakkumishinnad on võrreldes sama arenduse eelmise etapi pakkumishindadega kasvanud 15-20%. Eluruumide arv, mille ehitamist on alustatud, oli aga poolaasta arvestuses viimase üheteistkümne aasta kui statistika on avaldatud kõrgemaid.

Seega peaks uute korterite pakkumine lähimas tulevikus hakkama järk-järgult suurenema ning leevendama tekkinud uusarenduste puudujääki. Majapidamiste finantsolukorda toetab palgakasv, suurenenud hoiused ning väljavõetud pensionisäästud. Meie hinnangul korterite hinnakasv jätkub tugeva nõudluse ja ehitusmaterjalide kallinemise mõjul. Korterite hinnakasv tõenäoliselt ületab netopalga kasvu käesoleva aasta teises pooles ning see halvendab tasukohasust. Madalad intressimäärad aga pidurdavad taskukohasuse halvenemist.

Riias ja Vilniuses oli palgakasv korterite hinnakasvust tugevam

Vilniuse elanike netopalga kasv oli teises kvartalis 12% ning ületas korterite hinnakasvu pea kaks korda. Riias kasvas netopalk 10% ning samuti ületas korterite hinnakasvu, mis oli 6%. Sarnaselt Tallinnale ei kajastu tehingud uute korteritega statistikas veel täiel määral ka Riias ega Vilniuses. Seda arvesse võttes eluaseme taskukohasus mõnevõrra paranes Riias, Vilniuses aga halvenes. Eluasemelaenude intressimäärad olid teises kvartalis aastatagusest madalamad kõigis kolmes Balti riigis.
*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbank: säästudega klientide hulk on aastaga suurenenud

SwedbankSääste koguvate eestlaste hulk on viimastel aastatel hakanud tasapisi kasvama ja juba 22 protsendil klientidest on kogutud kolme või enama kuu säästupuhver, näitavad Swedbanki andmed.

„Kui tavapäraselt on eestlased silma paistnud üsna kehvade kogujatena, siis viimastel aastatel on hakanud vähenema nende klientide arv, kellel pole üldse sääste. Isegi enne teise samba raha laekumist ehk augusti lõpu seisuga on ainuüksi viimase kolme kuuga vähemalt ühe kuu säästupuhvrit omavate klientide hulk tõusnud ca 17 000 võrra. Muidugi on siin oma panus sellel, et koroonakriisi aegses maailmas on raha kulutamine näiteks reisimisele keerulisem, kuid loodame, et need, kes on puhvri omamisest tulenevat turvatunnet tunda saanud, ei taha sellest enam loobuda,“ kirjeldas Swedbanki eraisikute panganduse juht Tarmo Ulla.

Kõige eeskujulikumad säästjad on Eestis pensioniealised: 51protsendil Swedbanki pensioniealistest klientidest (65+) on vähemalt ühe kuu säästupuhver, kuid 35protsendil suisa enam kui kuue kuu rahavaru. Vähemalt kuue kuu rahatagavara omajate hulk hakkab suurenema alates 50ndast eluaastast – 51-64-aastaste seas on see olemas 15%-l Swedbanki klientidest. Keskmine säästupuhvri summa erineb vanuserühmiti ulatudes 5600st (18-25aastased) 20 000ni (36-50aastased).

„Kõige enam ongi säästmisharjumust vaja kasvatada tööealise elanikkonna seas, kus ootamatusteks ollakse üsna halvasti ettevalmistatud. Sissetuleku kaotus paiskab olenevalt vanuserühmast 80-90 protsendile eestlastest olukorda, kus varude puudumise tõttu pole võimalik oma vahenditega rahaliselt hakkama saada. Räägime üha rohkem investeerimisest, aga ei tohi ära unustada, et sellega peab kaasas käima ka kogumine,“ lisas Ulla.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium: Riik saab edaspidi taotleda meretuuleparkide hoonestuslubasid

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumValitsus kiitis tänasel istungil heaks ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega muutub tõhusamaks vette ehitamise jaoks vajalike protsesside menetlemine ja seeläbi lihtsustub nii meretuuleparkide kui ka näiteks kalakasvanduste rajamine.

„Tuuleenergia on praegu üks perspektiivikamaid viise, kuidas meie elektritootmine suuremas mahus roheliseks saada ning riigil on suur huvi meretuuleparkide rajamise hoogustumisele kaasa aidata,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.

Ministri sõnul saab seetõttu seaduse ühe olulisema muudatusena hakata riik edaspidi ise tegema merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. „Tahame vältida selliseid olukordi, kus suuri merealasid broneeritakse igaks juhuks ja seejärel jäävad need pikaks ajaks seisma ning ehitamiseni ei jõutagi,“ selgitas minister.

Ta lisas, et samal põhjusel muutub edaspidi hoonestusluba kehtetuks, kui selle omanikule ei ole viie aasta jooksul pärast loa saamist väljastatud ehitusluba ning hoonestusloale ei ole taotletud tähtaja pikendust. Samas pikeneb konkureerivate pakkumiste esitamise tähtaeg 20 päevalt 60 päevale, et arendajatel oleks piisavalt aega konkureerivat hoonestusloa taotlust esitada.

Lisaks täpsustati kehtivat seadust majandusjulgeoleku tagamise vaates, riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Näiteks tehti muudatused ehitusseadustikus ohutuse põhimõtetes ning ehitus- ja kasutusloa andmisest keeldumise regulatsioonis, et kõrvaldada olukord, kus ehitis võib põhjustada ohtu riigi julgeolekule ja riigikaitseobjektile.

Eelnõuga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis.

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2021. aasta augusti seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2021. aasta augusti lõpu seisuga on 1,0466 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga kasvas +0,65%. Fondi kogu puhasväärtus tõusis kuuga 125,2 miljoni euroni. NAVi mõjutas positiivselt kinnisvara renditegevusest teenitud rahavoog. EPRA NRV 2021. aasta augusti lõpu seisuga on 1,1206 eurot osaku kohta, mis tähendab +0,62% kasvu viimase kuuga.

2021. aasta augusti auditeerimata konsolideeritud üüritulu oli 1,5 miljonit eurot (1,6 miljonit eurot 2021. aasta juulis). Renditulu muutust mõjutasid peamiselt kaubanduskeskuste üürnike jaoks arvele võetud esimesel poolaastal tehtud ajutised allahindlused. Fond teenis 2021. aasta augusti auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 0,8 miljonit eurot. Täituvus oli 31. augusti 2021 seisuga tugev 93,1%. Üldine üüri kogumine oli positiivne ning 2021. majandusaasta jooksul on seni kogutud 90,6% üüriarvetest.

2021. aasta augusti lõpus moodustas Fondi konsolideeritud raha ja raha ekvivalendid 14,6 miljonit eurot (31. detsember 2020: 13,3 miljonit eurot), mis näitab head likviidsust ja finantsilist paindlikkust. Fond plaanib ülejäänud aasta jooksul investeerida osa olemasolevast rahast arendusprojektidesse. Nõuded ostjate vastu olid 2021. aasta augusti lõpus 2,2 miljonit eurot. Vaatamata COVID-19 teise laine ajal üürnikele antud üürisoodustustele teenib Fond jätkuvalt stabiilset positiivset rahavoogu.

31. august 2021 seisuga oli Fondi konsolideeritud varade kogumaht 347,1 miljonit eurot (31. detsember 2020: 355,6 miljonit eurot). Fond on investeerinud täiendavalt 0,4 miljonit eurot Meraki büroohoonete käimasolevatesse ehitustöödesse 2021. aasta augustis.

Pirita korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkPirita kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Pirita linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Swedbank: Baltic HAI: Rising construction costs threaten near-term affordability

  • SwedbankThe housing affordability index (HAI) shows that affordability increased in all Baltics in the second quarter; however, the state of affairs is more complex than the indicator suggests, and affordability picture is likely distorted.
  • Price increases for newly built apartments are likely underestimated, since data reflect agreements signed well before the second quarter rather than the current agreements that reflect surging prices.
  • The rapid recorded wage growth is somewhat inflated due to pandemic-induced structural shifts.

The average apartment price increase exceeded wage growth in Tallinn and Vilnius, hurting affordability. In Riga, rapid wage growth surpassed the accelerating price increase, supporting an improvement of the HAI index. A decrease in interest rates raised housing affordability in all Baltics.

Newly built apartments are purchased mostly with preliminary agreements, but they enter price statistics only when the building is finished. Therefore, statistics currently reflect the market situation well before the second quarter. One of the consequences of the post-pandemic economic recovery are rising construction costs, which are already pushing up prices of newly built apartments, reducing affordability. The rapid increase in prices for newly built apartments is likely to appear in statistics in the coming quarters and pose upwards pressure on the average price level.

Low interest rates are expected to support housing affordability in the Baltics in the near future. Apartment price growth is expected to outpace wage growth, reducing affordability in Tallinn and Vilnius. It is uncertain whether Riga will continue seeing wage growth exceed apartment price growth, given the rising pressures on construction costs and the likelihood that headline wage growth figures are inflated by Covid-19-related structural changes.

Read full analysis here

Baltic Horizon: Baltic Horizon Fund publishes its NAV for August 2021

Baltic Horizon FundThe net asset value (NAV) of Baltic Horizon Fund (the Fund) unit at end of August 2021 amounted to EUR 1.0466 per unit. Compared to the previous month, NAV per unit increased by +0.65%. The total net asset value of the Fund rose to EUR 125.2 million over the month. The NAV was affected positively by the operating performance of properties. EPRA NRV as of 31 August 2021 was EUR 1.1206 per unit, corresponding to an increase of +0.62% over the last month.

Unaudited consolidated net rental income for August 2021 amounted to EUR 1.5 million, compared to the previous month (EUR 1.6 million in July 2021). The change in net rental income was mainly impacted by temporary discounts granted to shopping centre tenants during first half of 2021. The Fund recognized an unaudited consolidated net profit of EUR 0.8 million in August 2021. The Portfolio occupancy rate as of 31 August 2021 stood strong at 93.1%. Overall rent collection remained commendable with 90.6% of invoiced rent collected to date for the 2021 financial year.

At the end of August 2021, the Fund’s consolidated cash and cash equivalents amounted to EUR 14.6 million (31 December 2020: EUR 13.3 million) which demonstrates sufficient liquidity and financial flexibility. The Fund is planning to invest outstanding cash to (re)development projects during the remaining year. Trade receivables were EUR 2.2 million at the end of August 2021. The Fund continues to generate strong positive cash flow from operations despite market uncertainty associated with COVID-19.

As of 31 August 2021, the total consolidated assets of the Fund stood at EUR 347.1 million (31 December 2020: EUR 355.6 million). The Fund has invested an additional EUR 0.4 million into ongoing constructions of Meraki office buildings during August 2021.

Bisly: Nutikas hoone 2022 – müüdid ja tegelikkus

BislyTark hooneautomaatika ei ole enam tulevikuunistus ega sõimusõna, vaid on saanud elementaarseks osaks uute kortermajade funktsioonide seas. Intelligentses hoones töötavad küte, ventilatsioon ja valgustus vajaduspõhiselt ning nutikodu lahendus aitab säästa energiat ning annab suure panuse hoonete energiatõhusaks muutmisele.

Nutikodu süsteemide kohta liigub hulgaliselt müüte, kuid millised neist on põhjendatud ja millel tõepõhja all ei ole? Järgnevalt selgitame tagamaid.

Müüt: Nutikodu on kallis preemiumtoode

Reaalsus: Varem vajas nutikodu süsteemide paigaldus kallist riistvara, spetsiifilisi programmeerimisoskusi ning tehnikul kulus iga korteri eraldi seadistamiseks rohkelt töötunde. Paigaldus oli ajakulukas ja spetsialistide töötunnid kallid.

Tänu tehnoloogia ja interneti arengule ning lihtsale scan-to-connect paigaldusviisile saab Bisly nutikodu paigaldamisega hakkama ka hooneautomaatika eriväljaõppeta elektrik ning paigaldusprotsess on muutunud pea neli-viis korda kiiremaks.

Sealt tulenev paigalduskulude vähenemine on alandanud lahenduse hinda ning Bisly uudne lähenemine on muutnud targa hoone funktsioonid kättesaadavaks kõigile. Nutikodu lahenduse kulu võib olla isegi nii madal kui 500 eurot korteri kohta.

Müüt: Nutikodu paigaldamine on ajakulukas ja pikendab kinnisvara üleandmise aega

Reaalsus: Kuna nutikodu seadmed paigaldatakse ehituse lõpp-faasis, reeglina samal ajal kui valgustus, võib see mõjutada korterite üleandmise aega. Seetõttu on oluline, et nutikodu seadmete paigaldus oleks kiire ja sujuv. Tänu Bisly unikaalsele lahendusele paigaldatakse hoones töötavate erinevate seadmete (küte, ventilatsioon, valgustus jt) külge targad sensorid ja kontrollerid ning need ühendatakse Bisly süsteemiga paigaldusega samal ajal.

Sel hetkel kui korterid on valmis elanikule üleandmiseks, on ka Bisly nutikodu funktsioonid kasutusvalmis. Bisly nutikodu lahendus on valmis juba enne kui valmib hoone ümber haljastus. Ühtses süsteemis üksteisega arvestavad seadmed muudavad hoone energiatõhusaks, tervislikumaks ja mugavamaks.

Müüt: Nutikodu juhtimiseks on vaja kümneid erinevaid äppe

Reaalsus: Tänu telekommunikatsiooni ja interneti kiirele arengule ja kättesaadavusele kasvab nutikate seadmete hulk meie ümber kiirelt. Iga seadme juhtimine eraldi äpist ei loo aga vajalikku energiasäästu ega ole ka lõpp-kasutajale mugav. Ühes süsteemis, vajaduspõhiselt ja üksteisega arvestavad seadmed aitavad muuta hooned energiaefektiivseks ja luua tervislikke töö- ja elukeskkondi.

Kogu Bisly süsteem töötab ühel platvormil ja on mugavalt kasutatav ühest äpist.

Müüt: Kui oled nutikodu lahenduse valinud, peadki seda kasutama jääma

Reaalsus: Nutikodu lahenduse jaoks on vaja hoones teha ehituse käigus spetsiaalne kaabeldus. Arvatakse, et iga nutikodu süsteem vajab unikaalset kaabeldust ja seda saab kasutada vaid ühe lahenduse jaoks. Tegelikult on kaabeldus universaalne ja kasutada saab seda ka teiste nutikodu süsteemide paigalduseks. Investeerima peab vaid uutesse nutikodu seadmetesse ja tarvikutesse.

Bisly poole on pöördunud mitmed korteriühistud, kes on olemasoleva nutikodu lahenduse soovinud asendada Bisly süsteemidega.

Bisly hooneautomaatikaga on energia säästmine lihtne ja kõigile kättesaadav. Telli kohe Bisly personaalne DEMO!

EKFL: Kutse konverentsile “Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)”

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank kutsuvad Sind 21. oktoobril Park Inn by Radisson Meriton Hotel Tallinn konverentsikeskuses (Paldiski mnt 4) toimuvale konverentsile.

„Mis saab edasi? (olukord kinnisvaraturul)“

  • Kinnisvaraturg makropildis
    Kristo Aab, LHV Panga majandusanalüütik
  • Kinnisvarasektorist vaates Tallinn 2035
    Oliver Alver, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja asetäitja
  • Ärikinnisvara sektori arengud Balti riikides
    Deniss Kairans, Colliers International partner
  • Rahamaailmast ja reaalmaailmast
    Urmas Sõõrumaa, Elu kunstnik
  • Digilahenduste areng kinnisvaraturul
    Ardi Roosimaa, Restate Property Advisors nõukogu liige
    Diskussioonipaneelis osalevad: Ivo Jaanisoo, Siim Täkker, Madis Avi
  • Kinnisvarafondidest, sh Eften Balti turul
    Viljar Arakas, Eften Capital AS tegevjuht
  • Hullud ajad ehitussektoris arendaja pilgu läbi
    Andres Aavik, Liven AS nõukogu esimees
    Diskussioonipaneelis osalevad: Madis Mägi, Taimo Murer, Ivo Volkov
  • Arengud elukondlikul kinnisvaraturul. Kas teise pensionisamba avanemise mõjud on ülehinnatud?
    Igor Habal, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa analüütik

Päeva juhivad Gert Jostov ja Tõnis Rüütel.

Konverentsile registreerimine hiljemalt 17. oktoobriks või kuni kohti jätkub aadressil ekfl@ekfl.ee, telefonil 6 411 516.

Konverentsi kava ja täpsema info leiate SIIT.

Kohtumiseni konverentsil!

Eesti Kinnisvarafirmade Liit ja LHV Pank

Arco Vara: 13 küsimust, mida enne kodu ostmist alati küsida

Arco VaraKinnisvara ostes tahate olla täiesti kindel, et see on „see õige“. Aga kui valikuid on palju, siis kuidas leida nende seast üles see ideaalne? Õige kodu leidmine hõlmab põhjalikku uurimistööd, seega on oluline, et korterit vaatama minnes küsiksite omanikult või maaklerilt just õigeid küsimusi.

1. Kas korteril on varjatud puudusi?

Hoolimata sellest, kui tähelepanelik te kinnisvara ülevaatamisel olete, tuleks uurida omanikult varjatud puuduste kohta, et vältida hilisemaid vaidlusi selle üle, kes mille eest vastutab. Seaduse tähenduses on varjatud puudus lepingutingimustele mittevastavus, mis on esemel lepingu sõlmimise hetkel, millest müüja ostjat ei teavitanud ja mida ostja ei saanud ka ise lepingut sõlmides esemel märgata.

2. Millised on naabrid? Püsielanikud või üürnikud?

Ümbruskonna tõelise tunde tajumine võib enne sissekolimist olla keeruline, kuid seda aspekti ei tohiks tähelepanuta jätta. Küsige müüjalt, millised on naabrid: lärmakad või vaiksed, perekonnad või üksi elavad inimesed? On see lemmikloomasõbralik koht või on lemmikloomi vähe? Kas olemasolevad naabrid on sõbralikud või hoiavad pigem omaette?

3. Mis hinna sees on?

Tihtipeale arvatakse, et kinnisvaraga tuleb kaasa kõik, mis kuulutuses olevatel piltidel paistab. Tegelikult võib korteris olla esemeid, mis müügihinnas ei sisaldu. Seega tasub alati uurida, mis hinnas sisaldub ja millistel tingimustel kogu sisustus korterisse jääb või ära viiakse.

4. Miks omanik müüb ja kui kaua ta seal elas?

Mõistmine, miks müüja kolib – olgu see siis suurema kinnisvara ostmine, töökohaga seotud elumuutused või mõne suurema elusündmuse tagajärjel –, võib aidata mõista, kui motiveeritud on ta läbirääkimisteks. Motiveeritud müüja, kes peab kiiresti kolima või kelle kodu on juba mõnda aega turul olnud, on avatud läbirääkimisteks suurema tõenäosusega kui keegi, kes ei kiirusta kolimisega. See küsimus on oluline ka mõistmaks, ega korteril pole varjatud puudusi. Kui omanikud kolivad pärast ostmist lühikese aja pärast välja, on oluline välja selgitada, miks. Kas neil on lärmakad naabrid? Tänavamüra on liiga suur? Liiga suured kommunaalkulud?

5. Kui suured on kommunaalkulud?

Enne kodu ostmist ärge unustage küsida vee-, kütte-, remondifondi-, prügiveo-, haldus-, kindlustus- ja elektrikulu kohta. Veendumaks, et korter tõesti sobib teie eelarvega, on oluline mõista, kui palju tuleb iga kuu kommunaalteenuste eest tasuda.

6. Millal maja renoveeriti?

Et mõista, millised võiksid olla tulevikus korteri omamisega kaasnevad kulud, peab uurima, millal on renoveeritud maja fassaad, trepikojad, vundament, katus, torustik, elektrijuhtmestik jne. Kui renoveerimistöid on tehtud alles hiljuti, siis tasub välja selgitada, kas selleks on võetud pangalaenu või tehtud töid jooksvalt remondifondi arvelt.

7. Millal ja milliseid renoveerimistöid on tehtud korteris?

Kui te ei kavatse kinnisvara ülevaatamisel kasutada ehitusspetsialisti abi, siis tehke kindlaks, ega korteris pole tehtud seadustamata ümberehitustöid.

8. Kui vana on katus?

Olgem ausad: katus on vajalik ja selle vahetamine kulukas. Kui maja katusekate on oma eluea lõpus ja peate selle vahetama vahetult pärast sissekolimist, võite maksta ostuhinnale lisaks tuhandeid eurosid. Katuse seisukorda tuleks uurida eriti siis, kui kolite korterelamu viimasele korrusele. Teisisõnu, kui kuulutuses ei ole märgitud katuse seisukorda või katusekatte vanust, uurige seda kindlasti.

9. Kui vanad on seadmed, juhtmed ja torustik?

Ka oluliste süsteemide ja seadmete – kliimaseadme, ahju, boileri, pesumasina, kuivati, pliidi, torustiku ja elektrijuhtmete – eeldatava eluea mõistmine aitab teil ette näha remondi- või asenduskulu. Kui need esemed on juba eluea lõpus või selle lähedal, võib teil olla võimalus hinna üle läbi rääkida.

10. Kuidas ühistu toimib?

Isegi kui müüja ütleb, et ühistu toimib hästi, siis tasub küsida ühistu esimehe numbrit ja uurida temalt, kuidas majas asjaajamised laabuvad. Veel parem, kui teil oleks võimalik enne kodu ostmist osaleda ühel ühistu koosolekul – see annab ülevaate, kas majaelanikud on võimelised saavutama läbirääkimistes üksmeelt ja millised on ühistu tulevikuplaanid.

11. Kuidas on olukord parkimisega?

Kas korteri juurde kuulub erikasutusõigusega kindel parkimiskoht? Kus on majale lähimad tasuta parkimiskohad külaliste jaoks? Kui korteri juurde kuulub üks parkimiskoht, kuid teie peres on rohkem autosid, siis tasub uurida, kas müüjal/maakleril on infot selle kohta, et mõni majaelanik on huvitatud enda parkimiskohta müüma.

12. Millisest suunast päike tõuseb ja kuhu loojub?

Vastus sellele küsimusele annab teile mõista, kui valgusküllane on korter päevasel ajal. Kui maakler ei oska sellele küsimusele vastata, siis on heaks nipiks võtta telefonis lahti kompass.

13. Kui kaua on kinnisvara müügis olnud?

Mida kauem on korter turul olnud, seda motiveeritum on müüja tehingut sõlmima. See võib olla jällegi teie võimalus tehingu tingimusi enda kasuks läbi rääkida.

Kui te pole kunagi varem kinnisvara ostnud, võib müüjalt või kinnisvaramaaklerilt küsimuste küsimine tunduda hirmutav. Kuid kuna kinnisvara ostmine on tõenäoliselt teie elu üks suurimaid rahalisi väljaminekuid, siis ei tohiks olla liiga tagasihoidlik. Õigete küsimuste esitamine enne kinnisvara ostmist võib ära hoida palju ebamugavusi ja säästa palju raha.

Domus Kinnisvara: Mis teeb üürileandjast hea üürileandja?

Domus KinnisvaraKui tavaliselt arutatakse, millistele tingimustele peaks vastama hea üürnik, siis seekord võtaks pihtide vahele hoopis üürileandja. Millised omadused on üürileandja puhul kõige olulisemad ja mis vähendavad üürileandja usaldusväärsust? Millised probleemid võivad üürnikul tekkida seoses üürileandjaga ning mis tegurid mängivad rolli, et tagada üürileandja ja üürniku vahel probleemidevaba suhe?

Üürilepingut sõlmides tuleb üürilevõtjal kindlasti üürileping korralikult läbi lugeda ja süveneda selle sisusse. Olen näinud, kuidas üürileandja on üürilepingut enda nägemuse järgi mugandanud, ja üürileping on selgelt üürileandja poole kaldu. Sellisel juhul tuleks olla eriti tähelepanelik, kuna see viitab sellele, et üürileandjal on juba eelnevalt plaanis hakata rakendama sanktsioone. Tihtipeale tuleks enne ikkagi üle vaadata, kas need sanktsioonid on seaduslikud või mitte. Lisaks peaks kõik kahe osapoole vahelised kokkulepped olema ikka võrdsete sanktsioonidena ja õiguseid peab olema ka üürilevõtjal. Kui üürileandja poolt koostatud leping jätab üürilevõtjale väga vähe õigusi ja sinna on juba sisse kirjutatud üürileandjale tulevikus võimaldatavad sankstioonid, mis erinevad väga tavapärastest üürilepingutest, tuleks üürnikul mõelda sellele, et üürileandja ka suure tõenäosusega neid tulevikus rakendada plaanib.

Kas see lööb üürilevõtjal n-ö punase tulukese põlema ja oleks mõistlik selle üürileandjaga lepingulisse suhtesse astuda või mitte, peab otsustama üürilevõtja. Kahjuks olen ma liiga tihti näinud, kuidas üürilevõtjad on põhimõtteliselt kõigega nõus, peaasi, et saaks üüripinna.

Üürileandja peab oskama suhtuda oma kinnisvarasse ilma liigsete emotsioonideta. Isegi kui enne oli üüripind üürileandja kodu, on pärast üürilepingut see koduks üürilevõtjale. Ta peab aru saama, et ka üüriline üürib pinda enda koduks ning aegajalt on kodus ka lubatud mõningad kõvema häälega muusika kuulamised või sünnipäevad ning ei ole okei, kui pinna reaalne omanik käib enne ette teatamata või isegi ette teatades ilma põhjusta “kinnisvara kontrollimas”. Ma ei räägi siin naabrite rahu rikkumisest, vaid üüripinna kasutamist võrdsetel alustel naabritega, kes on näiteks ise oma kodu omanikud.

Üürikodude puhul eeldavad ja ootavad üürileandjad, et nende üürnikud suhtuvad kasutatavasse varasse nagu enda omasse ning mõistavad, et kokkulepped, mis sõlmitud üürilepingus, on täitmiseks. Samuti ootavad ja eeldavad üürilevõtjad, et nende üürileandjad suhtuvad neisse kui võrdsetesse ning kogu üürisuhe on siiski emotsioonivaba ja põhineb kokkulepetel ja nende täitmisel. Kui need reeglid on osapoolte poolt tõsiselt võetud ja täidetud peaks ka üürisuhe pikemaajaliselt toimima.

Luminori majandusprognoos: majanduse kiire kasv jätkub ka järgmisel aastal

Luminor BankMajandus on pärast koroonapandeemiast tingitud piiranguid elavnenud oodatust kiiremini ning SKT tempokas kasv jätkub ka järgmisel aastal, ütles Luminori peaökonomist Tõnu Palm panga sügisese majandusprognoosi tutvustamisel. Peaökonomisti hinnangul kasvab majandus tänavu 9,2% ja järgmisel aastal 4,7%.

Palmi sõnul saabus majanduse jõuline elavnemine oodatust varem ning eriti positiivne on seejuures asjaolu, et teises kvartalis muutus senine tempokas kasv esmakordselt ka majandusharude lõikes laiapõhjaliseks. Kui mullu algas globaalse kaubanduse ja tarbimise toel jaemüügi, kaubaekspordi ja seda teenindava tööstuse taastumine, siis kevadine majanduste taasavamine koroonapiirangutest tähendas ühtlasi teenuste sektori ja energiaharude lisapanust.

„Majanduste taasavamine koroonapiirangutest on aidanud teenuste sektoril jõuda tööstusele järele. Tellimused ületavad kohati nüüd juba pakkumist ja tööturg näitab selgeid paranemise märke,“ ütles Luminori peaökonomist, lisades, et seejuures osutavad positiivsele kasvuväljavaatele paljuski sarnased muutused mitme mõjuka väliskaubanduspartneri majanduses, mis on viinud euroala majanduskindlustunde rekordilisele tasemele.

Palmi sõnul pole Eesti SKT rekordiline kasvuhüpe 2021. aastal seega põhjustatud vaid madalast koroona-aasta võrdlusbaasist. Tööjõuturgu ja hinnakasvu toetav tempokas kogunõudluse kasv jätkub Eestis ka järgmisel aastal. „Majanduse jõulisele kasvuhüppele järgneb tempokas, kuid mõnevõrra mõõdukam kasv, seejuures era- ja riigiinvesteeringute toel on võimalus majanduse kiiret kasvutempot hoida kauem,“ kinnitas peaökonomist.

Paratamatult kaasneb Eesti erakordselt kiire majanduskasvuga hinnasurve. Palmi sõnul on praegune hinnakasvu järsk kiirenemine globaalses majanduses paljuski märk sellest, et pakkumine ei ole koroona põhjustatud tõrgete toel esialgu veel nõudlusele järele jõudnud. Kui see juhtub, annab ka liigne hinnasurve, mida olulisel määral täna mõjutavad maailmaturu energia ning toorainehinnad, järele.

Palm nentis, et Eesti on taasiseseisvuse kolmekümne aastaga jõudnud tagasi maailma edukate ja kõrge heaoluga riikide klubisse. Nüüd saab järgmiste aastakümnete väljakutseks Eesti jaoks rohepööre ja kliimaneutraalsem majandus, mis tähendab ka mitmete kaalukate strateegiliste otsuste langetamist. „Kui soovime kiiret majanduskasvu ja samaaegselt rohepööret, siis tuleb investeerida majanduse ressursitõhususse, et iga loodava SKT ühiku kohta väheneks keskkonnajalajälg,“ ütles Palm.

Võimalik, et koroonajärgses üha digitaalsemas tehnoloogiakeskses maailmas avarduvad tulevikus veelgi (piiriülese) kaugtöö võimalused, mistõttu on koroonajärgses normaalsuses töökohad üha vähem seotud elamiskohaga. Kroonijuveeliks kujuneb seega riikide pakutav elukeskkond ja siin on Eestil täna oma selged eelised näiteks puhta õhu, avara linnaruumi ja mitmekesise looduse näol.

Palmi sõnul on rohepööre hea võimalus investeerida elukeskkonda. „Elukeskkonna parendamine sõltub investeeringutest taristusse, majanduskasvu lahutamisest ressursikasutusest ning nihkest teadmistepõhise tehnoloogiamajanduse suunas, mis väärtustab looduse bioloogilist mitmekesisust,“ lisas ta.

Peaökonomist selgitas, et kliima- ja keskkonnaküsimused pole enam kaugeltki üksikute riikide või majandusharude väljakutse. Keskkonda saastavamat tegevust piiravad üha rohkem ka ettevõtluse enda kehtestatud normid. Rohebrändi väärtus on kasvanud investorite silmis ja rohepesu ärahoidmisel on tulevikus abiks kasvav keskkonnateadlikkus koos tegevuste läbipaistvuse kasvuga.

Seetõttu on Palmi sõnul aeg uuendada riiklikke arengukavasid sel kombel, mis tagab ELi kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamise samm-sammult ja võrreldes teiste põhjamaadega mitte vähem ambitsioonikalt, sest rohepöördest on kindlasti rohkem võita kui kaotada.

Nordecon: Tehing Nordecon AS aktsiatega

NordeconToomas Luman omab otse ja läbi tema poolt kontrollitavate äriühingute kokku 70% Nordic Contractors AS aktsiatest. Nordic Contractors AS, millele kuulub 54,31% Nordecon AS-i aktsiatest, võõrandab 14.09.2021 Nasdaq Tallinna börsi vahendusel turuhinnaga 650 000 talle kuuluvat Nordecon AS-i aktsiat Toomas Lumanile. Tehingu tulemusena omandab Toomas Luman 2,01% Nordecon AS aktsiatest.

Võõrandamise tulemusel ei toimu olulise osaluse muutust.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2020. aasta konsolideeritud müügitulu oli 296 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 680 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

28.09.2021 Kinnisvaraõiguse ABC