Statistika: Eesti korteritehingute arv kasvas aastaga 3,3 protsenti

Tõnu Toompark2019. aastal tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 23 112 korteriomanditehingut. Aastataguse ajaga võrreldes kasvas tehingute arv 3,3%.

Tehingute arvu kasv tuli peaasjalikult väljaspoolt Tallinnat, kus tehingute arv 13 358 oli 5,3% eelmisest aastast kõrgemal.

Tallinna tehingute arv 9754 oli eelmisest aastast 54 tehingu võrra ehk 0,6% kõrgemal.

Tehingute arvu kasvu taga oli mitmeid tegureid. Peamine “süüdlane” on eelkõige tugev tööjõuturg, mis on andnud inimestele kindlust pikaajaliste kohustuste võtmisel ehk julgust eluasemetingimuste parandamisega tegeleda.

Suureks abiks elamispindade tehingute tegemisel on olnud sissetulekute ehk keskmise palga kasv. Lisatuge on pakkumas mõistlikud eluasemelaenude väljastamise tingimused.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Maa-amet: Üle poole Eestimaast taas kaetud värskete ortofotodega

Maa-ametMaa-amet avaldas oma 30. tegevusaasta künnisel uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast hõlmates suuremad asulad ja lõunapoolse osaOrtofotod on tehtud mulluste aeropiltide alusel ja neid saab vaadata Maa-ameti geoportaalis.

Maa-amet uuendas geoportaalis suuremate asulate ja Eesti lõunapoolse ala ortofotosid, mis on tehtud möödunud aasta kaardistuslendude materjali põhjal.

„Maa-amet tähistab tänavu oma 30. tegevusaasta täitumist. Tänu aastatega täiustunud tehnikale ja kogemustele on ortofotode kvaliteet pidevalt tõusnud,“ ütles Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. „Ka ortofotode kasutusvaldkond üha laieneb, neid ei kasutata ainult kaardistamise alusmaterjalina, vaid ka põllumajandustoetuste kontrollimisel, juriidilise tõendusmaterjalina ja planeeringute alusena, aga ka ettevõtlustegevuse kavandamisel ja mujalgi,“ lisas Tiits.

Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud jne.

Ortofotodega saab tutvuda Maa-ameti kaardirakenduses » või WMS-teenuses ». Need on saadaval ka avaandmetena.

  • 10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad: Tallinn ja suur osa Harjumaast (Keila, Saue, Harku, Keila-Joa, Klooga, Kiili, Vaida, Aruküla, Raasiku, Luige, Maardu, Viimsi, Lagedi, Loo, Jüri, Assaku, Kangru, Tabasalu jt), Tartu, Pärnu, Sillamäe, Kunda, Rakvere, Aseri, Haljala, Väike-Maarja, Jõgeva, Mustvee, Järva-Jaani, Tapa, Paide, Türi, Kuusalu, Kehra, Kohila, Rapla, Märjamaa, Haapsalu, Kärdla, Paldiski, Loksa.
  • 16-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad: Narva, Kohtla-Järve, Jõhvi, Püssi.
  • 20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab lõunapoolset osa Jõgevamaast, Tartumaad, Põlvamaad, Võrumaad, Valgamaad ja idapoolset osa Viljandimaast.
  • 25-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega suvine lend katab Saaremaad, suuremat osa Pärnumaast ja läänepoolset osa Viljandimaast.

Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.

2020 tähistab Maa-amet oma 30. tegevusaasta täitumist. Maa-amet on partner maatoimingute ja kaarditeenuste alal.

EfTEN Real Estate Fund III AS: Air Balticu peahoone ja Riia külje all Kekavas asuv tootmis- ja laohoone

EfTEN Real Estate Fund10. jaanuaril 2020. a sõlmis EfTEN Real Estate Fund III AS võlaõiguslikud ostulepingud Riia lennujaamas asuva Air Balticu peahoone ja Riia külje all Kekavas asuva tootmis- ja laohoone omandamiseks. Tehinguga ostab fond New Hanza Capital AS-lt, kahe alljärgneva ettevõtte, mis omavad fondi investeerimispõhimõtetele vastavat kinnisvara, 100%-lised osalused:

  1. NHC 1 SIA, mille osakapital on 500 000 eurot ja mis omab ärihoonet aadressil Tehnikas 3, Riia lennujaam, Marupes’i rajoon, Läti Vabariik. Ettevõttele kuuluv hoone paikneb Riia lennujaamale (VAS-le ‘Starptautiska Lidosta ‘Riga’) kuuluval maal, mille osas kehtib hoonestusõigus. Hoone on valminud 1977. aastal ning täielikult renoveeritud 2016. aastal. Hoone kogu pindala on  6 556,4 m² ja see on kuni 2026. aastani kestva katkestamatu üürilepingu alusel tervikuna Air Balticu kontserni kasutuses. Kinnistul on 77 parkimiskohta.
  2. NHC 3 SIA, mille osakapital on 700 000 eurot ja mis omab kinnistut aadressil Krustkalni, Kekava vald, Kekava rajoon, Läti Vabariik. Kinnistul paiknev tootmis- ja laohoone on valminud 2007. aastal. Hoone pindala on 14 129,9 m². Kinnistul on 123 parkimiskohta. Hoone on 99% osas välja üüritud.

Tehingute kogumaksumus on ligikaudu 15,8 miljonit eurot, millest 7,2 miljonit eurot finantseeritakse Swedbanki ja Luminori kaasabil. Arvestades EfTEN Real Estate Fund III AS-i suurt investeerimata kapitali mahtu, otsustas juhtkond kasutada tehingus kõrgemat omakapitalimäära kui seda tehtaks tavaolukorras. Kahe projekti võimendamata neto sisenemistootlus on kokku 7,5% aastas. Arvestades fikseeritud üüri indekseerimisi, tõuseb puhastootlus kolme aasta jooksul 8% võrreldes projektide soetusmaksumusega. Tehingud on kavas lõpule viia hiljemalt 28. veebruariks 2020, kui asjaõigusliku lepingu sõlmimise eeltingimused on täidetud.

NHC 1 SIA tehingu rahaline maht moodustab 5% fondi tänasest varade mahust ning NHC 3 SIA tehingu rahaline maht moodustab 7% fondi tänasest varade mahust ja omandamised ei ole käsitletavad olulise osaluse omandamistena Nasdaq Tallinna Börsi reglemendi tähenduses. Tehingud ei ole ka käsitletavad tehingutena seotud isikuga ning fondi nõukogu ja juhatuse liikmed ei ole tehingutest muul viisil isiklikult huvitatud.

EfTEN Real Estate Fund III AS: Aktsia puhasväärtus seisuga 31.12.2019

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS teenis detsembris 947 tuhat eurot müügitulu, mis on 21% rohkem kui kuu varem. Kõrgem üür oli seotud erakorraliselt kõrge käibeüüriga Saules Miestase kaubanduskeskuses Leedus.

Saules Miestase 2019. aasta tulemus on ületanud juhtkonna ootusi, mis on eriti rõõmustav, arvestades, et Saules Miestas on senini fondi suurim ning ka esimene investeering. Saules Miestase keskuses tegutsevate kaupluste ja teenindusfirmade kogukäive kasvas 2019. aastal 11,5% võrreldes aasta varasema perioodiga, jõudes 42,3 miljoni euroni.

Fondi EBITDA oli detsembris kokku 228 tuhat eurot (novembris: 648 tuhat eurot). EBITDA sisaldas detsembris üks kord aastas fondivalitsejale arvestatavat edukustasu summas 479 tuhat eurot, mis arvutatakse valitsemislepingu alusel kahe viimase aasta börsipäevade sulgemishindade vahelt, millest on elimineeritud minimaalne tootlikkus (10%) ning dividendide väljamaksete mõju. Fondivalitseja edukustasuks on 20% selliselt arvutatud viimaste börsipäevade hindade tõusult.

Fondi sõltumatu hindaja Colliers International viis detsembris läbi kaks korda aastas teostatava kinnisvarainvesteeringute hindamise, mille tulemusel tõusis fondi kinnisvaraportfelli väärtus 1,5% (1 642 tuhat eurot). Tänu kinnisvarainvesteeringute ümberhindluse kasumile oli tavapärasest kõrgem ka fondi puhaskasum, ulatudes 1 600 tuhande euroni (novembris oli fondi puhaskasum 512 tuhat eurot).

2019. aasta 12 kuu kokkuvõttes on EfTEN Real Estate Fund III auditeerimata andmetel teeninud 9,5 miljonit eurot (2018: 8,7 miljonit eurot) müügitulu ja 7 miljonit eurot (2018: 6,7 miljonit eurot) EBITDA-d.

Fondi puhaskasum on 2019. aasta 12 kuu kokkuvõttes 7,7 miljonit eurot (2018: 6,3 miljonit eurot). Kõrgem puhaskasum tulenes nii 2019. aastal lisandunud uutest investeeringutest (ABC Motors Autokeskus, esimene Evolutioni büroohoone täisaasta) kui ka suuremast kinnisvarainvesteeringute väärtuse kasvust, mis 2019. aastal oli kokku 3,1 miljonit eurot ja 2018. aastal 1,6 miljonit eurot.

Lähtudes fondi dividendipoliitikast, mis näeb ette, et vabast rahavoost tasutakse minimaalselt 80% aktsionäridele dividendideks, saaks fond maksta 2019. aasta kasumilt kokku netodividende 2,6 MEUR. Samas lubab kontserni kinnisvarainvesteeringutest teenitud vaba rahavoog maksta dividende rohkem, mistõttu teeb fondi juhatus 2020. aasta kevadel nõukogule ettepaneku maksta dividende kokku 3,4 miljonit eurot (82 senti aktsia kohta).

EfTEN Real Estate Fund III AS konsolideeritud varade maht oli 31.12.2019 seisuga 132,8 miljonit eurot (31.12.2018: 108,5 miljonit eurot) ning omakapital 71,2 miljonit eurot (31.12.2018: 50,5 miljonit eurot).

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 31.12.2019 oli 16,85 eurot ning EPRA NAV oli seisuga 31.12.2019 17,93 eurot. Nii NAV kui EPRA NAV kasvasid detsembris 2,3%.

Arco Vara: Ääremaastumise jätkumine asus 2019. aastal Eesti kinnisvaraturul taas selgelt väljenduma

Arco VaraElukondliku kinnisvaraturu osas 2019. aastal turuaktiivsuse edasine langus võrreldes 2018. aastaga küll peatus, kuid tegemist on tõenäoliselt ainuüksi ajutise stabiilsust iseloomustava perioodiga, mille järgselt üldine tehingute arvu alanemine nii korteri- kui ka elamuturul jätkub. 2019. aasta elukondlikku kinnisvaraturgu kirjeldas peamiselt valglinnastumine Tallinna lähiümbruses ning aktiivne korteriturult elamuturule siirdumine, mis on mõlemad kasvutsükli lõppfaasile omased tihti samaaegselt esinevad tegurid.

2019. aastal asus aga tehingute arvu ja hinnatasemete erinevus Eesti suuremate ja väiksemate keskuste vahel taas laienema, iseloomustades ennekõike korterituru piirkondlikku küllastumist ja Eesti demograafilist situatsiooni. Turu laiapõhjalisemat kasvu on tagasi hoidnud ennekõike majanduskriisi järgselt moodustunud erineva kiirusega ja arengupotentsiaaliga Eesti, kus turgu on vedanud põhiliselt suuremad keskused ning väiksemate piirkondade turuaktiivsus ja hinnakasv on jäädavalt maha jäänud.

Näitena võib käsitleda Põltsamaa ja Kunda linna, milles 2019. aastal korterite hinnad langesid vastavalt 1,6% ja 5,8% võrra. Väiksematest keskustest vahepeal väga kiire hinnakasvu läbinud Tapa linnas on samuti pidu lõppenud. 2019. aastal alanes Eesti suurimas sõjaväelinnakus korteriturul mediaanhind 5,2% võrra, kuid faktiliselt on tegemist pelgalt esialgse pinnavirvendusega, arvestades perioodil 2013 – 2019 aset leidnud 250%-list mediaanhinna kasvu. Mitmete elujõulisemate väikelinnade nagu näiteks Rakvere ja Viljandi puhul on elanike arvu langus viimastel aastatel veidi pidurdunud, kuid elanike lahkumine siiski endiselt jätkub. Väikelinnades kestis senine kasvutsükkel suhteliselt pikka aega, kuid 2017. aastal saavutati enamikes piirkondlikes keskustes turuaktiivsuse tipp, mille järgselt on tehingute arv kahel aastal jäänud madalamale.

Nii mõnegi üle 10 000 elanikuga väikelinna puhul siiski 2020. aastal vähemalt statistiliselt hinnakasv ajutiselt märgatavalt kiireneb, sest peatselt on valmimas hulgaliselt uusi kortereid, millest on suur osa broneeritud ja mille hinnatase on võrreldes piirkondlike tüüpkorteritega tunduvalt kõrgem. Korteriturul on jäänud tehingute arvu hoidma ennekõike Tallinn ja Tartu, kuid ka vastavates linnades on lähitulevikus edasine kasvuvõime 2019. aastast üsna marginaalne. Väiksemates Eesti keskustes võis väga tugevat turuaktiivsuse langust täheldada aga juba 2018. aastal koheselt aasta algusest.

Väikelinnades on endiselt iive kui ka rändesaldo negatiivne, Tallinnasse kolib rohkem inimesi kui sealt tagasi tuleb ning seda just nooremapoolsete elanike ehk kinnisvaraturu potentsiaalsete klientide osas. Lisaks on üha enam Eesti kinnisvaraturgu mõjutamas asjaolu, et laulva revolutsiooni perioodi sündimuse kõrgtaseme laine on vaikselt taandumas, mistõttu kasvupotentsiaal tehingute arvu suurenemiseks on väljaspool Tallinna ja selle lähipiirkondi perspektiivis järjest väiksem. 2020. alguse seisuga oli Ida-Virumaal elanikke ligi 4600 võrra vähem kui aasta varem, kuid sealjuures sageli unustatakse, et Ida-Virumaa on Harju- ja Tartumaa järgselt Eesti suurim korteriturg, Pärnu maakond jääb omakorda ligi 50% võrra madalama turuaktiivsusega üsna kaugele maha.

Kui juba Ida-Virumaa teemal jätkata, siis jääme huviga ootama Euroopa Liidu struktuurfondide rahade lõppedes uudset KredExi korterelamute rekonstrueerimise toetussüsteeme. Narvas on elektrijaama läheduse tõttu keskküte odavam kui mujal Eestis ning piirkondlikus elanikkonnas väga suure pensioniealiste elanike hulga tõttu tarbijate maksevõime madal, mistõttu rekonstrueerimistoetusi on kasutatud erinevalt ülejäänud maakondadest Ida-Virumaal väga vähesel määral. Ida-Virumaal on rekonstrueerimistoetuse kõlbulikke korterelamuid üle 2000, mis on oma projekteeritud eluiga ületamas või juba ületanud. Et lihtsalt mastaapi visualiseerida, paikneb kogu Lasnamäe linnaosas kokku ~ 800 korterelamut. Uusehitiste püstitamine piirdub Ida-Viru maakonnas kümne aasta vältel ainult mõne üksiku uue korterelamu ehitamisega Narva linnas või Narva-Jõesuus. Elamufondi vananemine ja sellega kaasnevad elukvaliteeti kui ka ohutust puudutavad probleemid jätkavad endistes liiduvabariikides suurenemist.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” soodushinnaga

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Telli käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “rclh44 ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 19.01.2020.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Baltic Horizon Fond avaldab osaku puhasväärtuse 2019. aasta detsembri seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta detsembri lõpu seisuga on 1.3470 eurot osaku kohta. Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on +0.97%.

Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja aasta lõpus toimunud varade hindamised ning muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. Kokkuvõte varade hindamiste kohta avaldatakse Fondi kodulehel hiljemalt 5. nädalal. Detailsemat teavet hindamiste tulemuste ja portfelli tootluse kohta esitatakse Fondi aastaaruandes. Fond teenis 2019. aasta detsembris auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 1,395 tuhat eurot.

LHV: Valge Maja büroohoone

LHV pensionifondid omandavad Tallinnas Tartu mnt 63 paikneva Valge Maja büroohoone. Tegemist on LHV neljanda kinnisvara otseinvesteeringuga.

“LHV pensionifondid on viimastel aastatel üha enam võtnud eeskuju globaalse haardega pensionifondidest, kes hajutavad riske märksa laiemalt kui see Baltikumis seni tavaks on olnud. Lisaks aktsiatele ja võlakirjadele oleme võtnud eesmärgiks investeerida ka alternatiivsetesse varaklassidesse nagu kinnisvara, laenud ja erakapital.  Kinnisvara puhul usume, et hinnatud asukohas ja tugeva üürnike struktuuriga objektid tagavad pikaaegse tootluse ka majandustsüklite üleselt,“ selgitas LHV investeerimisstrateegiat fondijuht Kristo Oidermaa.

„Peame Valge Maja büroohoone suurimaks väärtuseks selle asukohta Tallinna kesklinna ühe peamise tuiksoone, Tartu maantee, ääres. Samuti hindame kõrgelt hoone väga head nähtavust ning kerget ligipääsetavust. Usume piirkonna pikaaegsesse väärtuse tõusu, kuna lähiajal saavad uue ilme Sossimägi ja Keskturg, lisaks rajatakse lähedusse Hampton by Hilton hotell. Kuivõrd tegemist on endisest Marati tootmishoonest ümber ehitatud büroohoonega, siis eristuvad hoones paiknevad üüripinnad oma industriaalse stiili ja kõrgete lagede poolest,“ selgitas investeeringu tagamaid LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juht Rait Riim. „Tehingu kasuks räägivad ka pikaaegsed üürilepingud ning tugev üürnike struktuur. Meie plaan on hoonet järk-järgult parendada, hoidmaks seda atraktiivse ja konkurentsivõimelise ärikinnisvarana ka edaspidi,“ lisas Riim.

LHV pensionifondid on teinud nüüdseks neli kinnisvara otseinvesteeringut. Lisaks Valge Maja büroohoonele kuuluvad LHV pensionifondidele ka TalTechi teaduslinnakus paiknev Microsofti kontorihoone ja Põhja-Tallinna linnaosas asuvad Lumi Kodude 127 üürikorterit. Tallinnas Mustamäe teel ootavad ehitusluba veel 164 üürikorterit, mille valmimist prognoositakse 2021. aasta neljandas kvartalis. LHV pensionifondide kinnisvarainvesteeringute juhi Rait Riimi sõnul kavatseb LHV oma üürikinnisvaraportfelli veelgi kasvatada – lisaks Tallinnale otsitakse aktiivselt investeerimisvõimalusi ka Riia ja Vilniuse kinnisvaraturul.

Tartu mnt 63 asuvas 5-korruselises ärihoones on kokku 16 360 m2 suletud netopinda.  Hoone ehitati 1952. aastal Marati trikotaaživabrikuna, büroohooneks sai see renoveeritud 2010. aastal. Maja esimesel korrusel tegutsevad populaarne söögikoht Mack Bar-B-Que ning õmblustarvikute- ja kangapoed Karnaluks ja Abakhan Fabrics. Suurimateks büroopinna üürnikeks on infotehnoloogiaettevõtted Webhelp OÜ, Genius Sports Services OÜ ja Nets Estonia OÜ. Samuti on Valge Maja rentnikuks Tallink.

Vara müüjaks on Baltikumi ja Poola kinnisvaraturule keskendunud investeerimisettevõte Laurus S.a.r.l., mida juhib Northern Horizon Capital. Ostuhinda tehingu osapooled ei avalda.

LHV pensionifonde haldab AS LHV Varahaldus. LHV pensionifondidel on üle 176 000 kliendi. LHV pakub nii aktiivselt kui ka passiivselt juhitud II ja III samba pensionifonde, mille maht kokku on üle 1,3 miljardi euro.

Arco Vara: Eluasemelaenude kättesaadavus püsib hea ning laenuintressid jätkuvalt üsna madalal

Arco Vara2019. aasta vältel võis täheldada, et mitmetes Eesti väiksemates piirkondlikes keskustes kinnisvarade suhteliselt aeglase hinnakasvu tõttu kinnisvara kättesaadavus paranes, kuid Tallinnas veidi halvenes.

Järjest suuremaks hinnakasvu ja turuaktiivsust soodustavaks teguriks on kujunemas endiselt suhteliselt madalad eluasemelaenude intressid. 2019. aasta I pooles intressid veidi kasvasid, iseloomustades globaalselt kasvanud riske finantsturgudel ning pidurdades veidi elamispindade turu edasist kasvu lokaalsel tasandil. Valdavas osas tulenes intressikasv siiski tõenäoliselt asjaolust, et aasta jooksul väljastatud eluasemelaenude hulk väljaspool Tallinna ja Tartut veidi suurenes, kuid mujal Eestis on riskid suuremad ning seetõttu laenuraha veidi kallim. Aasta II pooles intressid sarnaselt varasematele aastatele veidi alanesid.

Taaskäivitatud rahatrüki tõttu on euribor langenud viimase aasta vältel ajalooliselt madalaimale tasemele, iseloomustades olukorda, kus kogu euroalal on meeletul hulgal vaba kapitali, millele ei ole võimalik atraktiivset rakendust leida. Euribori üle nulltaseme kasvamine on lähiaastatel vähetõenäoline, madalate intresside periood jätkub veel pikemat aega. Vaadates mitmeid Lääne-Euroopa riike, kus elamispindade turul on hinnakasv juba pikema aja vältel olnud protsentuaalselt kahekohaliste numbritega, on Eesti kinnisvaraturu arengud olnud veidi karmimate laenuturu tingimuste tõttu veel suhteliselt tasakaalukad. Arvestades, et keskpankade ekspansiivne rahapoliitika mõjutab ennekõike finants- ja kinnisvarade hindu, mitte niivõrd tarbijahindu, ei maksaks lähiajal kinnisvarade järsku odavnemist sarnase laenuturu tingimuste püsimise taustal oodata.

Ilma rahatrükita oleksime viimase kümne aasta vältel juba tõenäoliselt vähemalt ühel korral majanduskriisi sattunud, kuid negatiivsete intresside keskkond on seda sisuliselt globaalselt tagasi hoidnud. Kui 2008. aastal olid probleemiks erasektori liialt suured võlad, seda just kinnisvaraga tagatud laenude puhul, siis tänasel hetkel on probleemiks avaliku sektori järjest suurenevad võlad. Eesti võib küll uhke olla oma euroala madalaima riigivõlaga, kuid kui näiteks Itaalias või mõnes muus väga kõrge riigivõlaga liikmesriigis peaks pangandus tugevalt kannatada saama nagu varasemalt Kreekas, siis maksame nende võlgu meiegi, olenemata meie endi väga madalast riigivõlast.

Eluasemelaenude väljastamise osas ei tohiks lähitulevikus olulisi muutusi esineda, turul on konkurents erinevate krediidiandjate vahel taas veidi suurenema asunud, mis peaks intresside kasvu tagasi hoidma ja kodulaenude kättesaadavuse suhteliselt sarnasele tasemele jätma. Karmimad laenutingimused on aga viimasel paaril aastal väga tugevalt mõjutama asunud just äriotstarbeliste kinnisvarade turgu, kus on investeerimismahud vähenenud ning väga suur hulk tehingutest on ära jäämas, kuna pangad ei ole nõus kas üleüldse laenu andma või andma laenu sobilikel tingimustel. Finantskriisi järgsel perioodil on pihta saanud just väikelinnad, kus suuremaid äriotstarbelisi varasid müüakse juba aastaid ning kus krediidiasutused on selgelt väljendanud, et perspektiivis alaneva elanikkonnaga piirkondadesse pigem raha ei laenata. Ida-Virumaa äri- ja tootmisotstarbeliste varade turg on olukorras, kus potentsiaalne ostja oleks sageli Venemaalt, kuid Danske panga kui ka kunagise Krediidipanga sündmustega seoses jäävad hetkel enamik võimalikke suuremamahulisi tehinguid ära.

Seoses rahapesuskandaalidega ei maksaks karta, et Swedbank või SEB Eestist või Baltikumist lahkuma hakkaksid, Skandinaavia pankade jaoks on siinne laenuäri võrdlemisi kasumlik. Elukondliku kinnisvaraturu osas jääb vaid üle loota, et rahapesuskandaalidega seoses ei tule kaudselt kaasa korteri- või elamuturul tegutsevaid eraisikuid mõjutavaid regulatsioone, mis võivad tehingute tegemist olulisel määral takistama asuda. Hetkel on juba täheldada, et notaris raha päritoluga seotud ankeeti täitma asudes on mõni klient aruandmisest loobunud ning tehing ära jäänud, kuid see on tõenäoliselt pigem ajutine nähtus, sest inimeste jaoks on tegemist uudse korraldusega.

Nõuanded koduostjale: mis teemasid peab käsitlema kodu ostuläbirääkimistel?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Ostu-müügiläbirääkimised peaksid katma kõik teemad, mis on vajalikud tehingu sõlmimiseks. Sõltuvalt konkreetsest tehingust võib neid teemasid mõnel puhul olla rohkem või vähem.

Enamasti võiks puudutada järgmisi nüansse.

Tehinguobjekt

Müüja ja ostja peavad kokku leppima, mis on see kaup, mille üle nad läbi räägivad.

Võib juhtuda nii, et müüja on rääkinud kogu aeg korterist ja soovib keldris asuva eraldi korteriomandist parkimiskoha eest lisatasu küsida. Koduostja on aga kogu aeg aru saanud, et parkimiskoht ja korter on n-ö ühes komplektis ning mainitud hind hõlmab mõlemat.

Vallasasjad

Ostja ja müüja lepivad sageli kokku elamispinnaga kaasaminevate vallasasjade osas. Nendeks vallasasjadeks on enamasti mööbel. Ette aga võib tulla, et korteriga pakutakse kaasa autot või majaga näiteks aiapidamise riistu ja muruniitjat.

Siin tuleb konkreetselt kokku leppida, kas kõnealused vallasasjad kuuluvad tervikliku eluaseme hinna sisse? Või soovib müüja nende eest täiendavat tasu?

Valduse üleandmine

Ostja ja müüja peavad omavahel kokku leppima, millal annab müüja ostjale üle valduse. Kui müüdav eluase on tühi ja müüja seal ei ela, sõlmitakse üleandmise-vastuvõtu akt reeglina esimesel võimalusel notariaalse ostu-müügilepingu sõlmimise järel. Võib-olla koguni on korter vahetult enne notariaalse lepingu sõlmimist üle vaadatud ja võtmed vahetavad omanikku notariaalse lepingu allkirjastamisel notaribüroos.

Kui müüja kasutab elamispinda oma koduna, võtab tal väljakolimine aega. Sellisel puhul on tavaline, et müüja annab valduse üle kuu aja jooksul.

Loomulikult on võimalikud igasugused muud kokkulepped. Oluline on ainult, et nii müüja kui ostja saaksid sõlmitud kokkulepetest ühtemoodi aru. Kui lepitakse kokku, et valdus eüleandmine toimub tulevikus, on mõistlik kokku leppida sanktsioonid juhuks, kui müüja valdust kokkulepitud tähtajaks siiski üle ei anna.

Hind

Hind on sageli teema, mis soovitakse esimesena käsitluse alla võtta. Hind peaks endas kokku võtma kauba, tema kvaliteedi ja muud omadused. Seetõttu oleks loogiline siiski esmalt rääkida kaubast, selle ostu-müügitingimustest ja valduse üleandmisest. Alles nende detailde osas kokkuleppele jõudmise järel on võimalik rääkida kokkuvõtvalt hinnast ja maksetingimustest.

Hinnaläbirääkimiste juures saab pisut mängida tehingukulude jaotamisega, kuid sageli mõjutavad omandi üleandmisega seotud tehingukulud koguhinda suhteliselt vähe. Tüüpiliselt jagatakse ostu-müügiga seonduvad kulud ostja ja müüja vahel võrdselt, kuid alati on võimalik sõlmida erikokkuleppeid.

Muud kokkulepped

Kinnisvara ostu-müügiga võivad kaasas käia muud kokkulepped. Näiteks võib olla tegemist olukorraga, kus müüja müüb elamispinda, millel puudub kasutusluba. Sellisel juhul on kinnisvaraostja jaoks väga mõistlik notariaalses lepingus kokku leppida, et müüja hangib kasutusloa.

Sõltuvalt kinnisvaraostjast ja -müüjast võib iga tehinguga kaasas käia teemasid, milles on tarvis kokku leppida. Oluline on, et tehinguga seotud kokkulepped saaksid fikseeritud notariaalses ostu-müügilepingus. Vastasel korral võib selguda, et kokkulepe on tühine ehk teine pool ei pea seda täitma.

Kui läbirääkimised ja kinnisvaratehing toimuvad konstruktiivses positiivses vaimus, ei pruugi kokkulepete viimse detailini viimistletud vormistamine vajalik olla. Küll aga muutuvad kokkulepped ja pisiasjad oluliseks siis, kui meeleolu peaks pöörduma. Üldiselt on mõistlik teha piisavalt detailsed kokkulepped kirjalikus vormis ja ostumüügileping muidugi notariaalsena. Seejuures ei maksa kaotada tervet mõistust ja kainet meelt.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Käsiraamat “Nõuanded koduostjale” 25% soodsam

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduTelli käsiraamat “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “eqjkg8” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 12.01.2020.

Käsiraamat annab nõu kodu ostmise esimestest sammudest ehk ostuotsuse planeerimisest kuni finantseerimise ja tehingu vormistamiseni. Erilist tähelepanu ongi pööratud just ostutehingu finantseerimisele, sest just rahastamine paneb sageli paika võimaliku ostetava kodu suuruse, asukoha ja kvaliteedi. Käsiraamatu autor on Tõnu Toompark.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Uus Maa: Uusarendused ja inimeste kõrge kindlustunne

Uus MaaKuigi aasta lõppes Eesti kinnisvaraturul loiult, näitasid viimased 12 kuud tubli tõusu ja uusarenduste võidukäiku.

Detsember oli esialgsetel andmetel ühelt poolt teise poolaasta kõige loium (1758 korteri ostu-müügitehingut), teisalt aga kogu aasta kõige kõrgemate tehinguhindadega kuu (korterite mediaanhind 1563 €/m2).

Kinnisvaraturg 2019

Kogu 2019. aasta jätkas aga möödunud aastate arengut – korteritehingute arv suurenes pea 800 võrra, enam kui 23 000-ni, mis oli kümnendi kõrgeim näitaja. Enim panustasid tehingute arvu kasvu Harjumaa (+276 võrreldes mullusega), Ida-Virumaa (+172) ning Pärnumaa (+90). Positiivne oli ka Raplamaa suur tehingute arvu kasv (+68), mis viitab maakonna heale geograafilisele asendile Harjumaa suhtes, lastes sel osa saada kinnisvaraturu kiirest arengust.

Müüdud korterite ruutmeetri mediaanhind suurenes võrreldes möödunud aastaga 3,5%, viidates juba rahulikumale kinnisvaraturu arengule. Kõrgeim oli see Harjumaal (1793 €/m2), kus aastane hindade kasv oli ligi kaks korda kiirem Eesti keskmisest (6,5%). Tartumaal kasvasid hinnad 3,7% võrra 1374 €/m2-ni, 1000 €/m2 piiri ületas ka Pärnumaa, kus hinnad kasvasid 7,8%. Hinnakasvu panustasid kõik maakonnad, tõus oli kõige tagasihoidlikum aga Ida- ja Lääne-Virumaal, kus absoluutnäitajates suurenes mediaanhind mullusega võrreldes vähem kui 5 €/m2 võrra.

Tallinnas hinnad uutes kõrgustes

Esialgsetel andmetel sõlmiti Tallinnas detsembri jooksul 842 korteri ostu-müügitehingut, mida oli vähem kui oktoobris või novembris, ent 2018. aasta detsembriga võrreldes ligi 90 tehingu võrra rohkem. Müüdud korterite mediaanhind, mis ületas esmakordselt 2000 €/m2 piiri (täpsemalt 2131 €/m2), viitab traditsioonilisele uusarenduste suurele osakaalule aasta lõpus.

2019. aasta IV kvartal oli üldiselt aga bravuurikas, mis väljendus selles, et tehingute mediaanhind kasvas 2018. aasta sama ajaga võrreldes koguni 11,4%, mille taga oli hinnakasvu kiirenemine nii uusarendus- kui ka järelturul. 2019. aastal sõlmiti esialgsetel andmetel 9785 korteriomandi ostu-müügitehingut, mis jäi samasse auku nagu 2017. aasta 9760 ja 2018. aasta 9700 tehingut. Taoline paigalseis viitab sellele, et suurte laienemiste aeg on möödas, uusarenduste maht on jäänud pidama samale tasemele. Muide, järelturg on tehingute hulga mõttes püsinud paigal juba alates 2013. aastast.

Kuna majanduses prognoositakse rahulikumaid aegu ning uusarenduste maht jääb ka 2020. aastal üsna samaks, ei ole suuri muutusi oodata ka tänavusel aastal.

Tartus tagasihoidlikult

Mullune detsember oli esialgsetel andmetel aasta üks tagasihoidlikemaid kuid. Kokku sõlmiti 134 korteritehingut, mille mediaanhind oli aasta keskmisest tasemest veidi kõrgem – 1475 €/m2. Võrreldes 2018. aasta detsembriga toimus kerge tagasiminek tehingute arvu osas, ent nagu ikka tuleb üle korrata, et üks kuu on Eesti kinnisvaraturu kontekstis liiga lühike periood, et teha suuri järeldusi. Mediaanhind jäi 2018. aasta detsembriga võrreldes üsna samale tasemele.

2019 oli Tartus rahulikuma arengu aasta. Uusarenduste osakaal jäi küll 2018. aastaga võrreldes samale tasemele, ent järelturg muutus kergelt aktiivsemaks, sisendhindade kasv tõstis hinnataset 4% võrra, korteritehingute arv ületas esmakordselt pärast 2007. aastat 2000 piiri.

Pärnus tehingute hulk aastaga kasvas

Esialgsetel andmetel oli ka Pärnus detsember aasta kõige vaiksem kuu – sõlmiti 45 korteri ostu-müügitehingut, mida oli 11 võrra vähem kui jaanuaris, seni kõige vähemaktiivsemal kuul. 2018. aasta sama ajaga võrreldes detsembris müüdud korterite arv aga kasvas ning tehingute mediaanhinna näitaja, mis oli ülikõrge (1438 €/m2), viitab uusarenduste suurele osakaalule.

Uute korterite arv on Pärnus suurenenud alates 2017. aastast, mullu sõlmiti uutes majades üle 200 müügilepingu ehk enam kui 20% korteritehingute koguarvust.

Esialgsetel andmetel sõlmiti 2019. aastal 893 korteritehingut, mis oli kümnendi paremuselt teine näitaja, jäädes veidi enam kui 20 tehingu võrra alla 2017. aastale. Tehingute mediaanhind, mis 2019. aastal oli 1244 €/m2, viitab aga lisaks suuremale uusarenduste mahule ka üleüldisele hinnatõusule ning tarbijate paranenud kindlustundele. Võrreldes 2018. aastaga suurenes tehingute mediaanhind Pärnus koguni 8,3%.

Narva ootab paremaid aegu

Detsember oli Narvas esialgsetel andmetel möödunud aasta kõige loium kuu, sõlmiti vaid 49 ostu-müügitehingut.

2019. aasta oli tervikuna aga viimase kümnendi aktiivseim – sõlmiti 755 tehingut, mida oli 21 võrra enam kui 2017. aastal ning 46 võrra enam kui 2018. aastal.

Kerge pakkumishinna tõusu läbi on pandud piir ka hinnalangusele, ent sotsiaalmajanduslike näitajate poolest Eesti ühes kõige vaesemas omavalitsuses on kinnisvaraturul tegu „kaotatud kümnendiga“. Hinnatase jõudis tippu 2014. aastal, kui korterite mediaanhind oli 474 €/m2, pärast seda on hinnad aga igal aastal langenud, jõudes 2019. aastaks tasemele 391 €/m2. Tehingute arvu kasv on küll positiivne, ent vaja on ka hinnatõusu, mis peegeldaks positiivseid muutusi Narva turul.

Statistikaamet: Möödunud aasta novembris jätkus kaubavahetuse vähenemine

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete kohaselt vähenes 2019. aasta novembris nii kaupade eksport kui ka import võrreldes 2018. aasta sama kuuga 10%. Kaubavahetus vähenes enamikus kaubagruppides.

Novembris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 1,2 miljardi euro väärtuses ja imporditi 1,3 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 61 miljonit eurot, mis jäi võrreldes 2018. aasta novembriga ligikaudu samale tasemele. Kõige enam, ligi veerandi võrra, vähenes kaubavahetus Euroopa Liidu väliste riikidega.

Ekspordi peamised sihtriigid olid Soome, Rootsi ja Läti. Enim vähenes eksport USA-sse (62 miljonit eurot), Singapuri (37 miljonit eurot) ja Lätti (21 miljonit eurot). Eksport suurenes aga Hollandisse (32 miljonit eurot), kuhu veeti rohkem kütuseid.

Eestist veeti kõige enam välja elektriseadmeid, põllumajandussaadusi ja toidukaupu ning puitu ja puittooteid. Ekspordi vähenemist mõjutas aga elektriseadmete (63 miljonit eurot) ja mineraalsete toodete (56 miljonit eurot) väljaveo vähenemine. Kõige rohkem suurenes metalli ja metalltoodete väljavedu (12 miljonit eurot).

Eesti päritolu kaupade osatähtsus moodustas kogu kaupade ekspordist 74%. Novembriga 2018 võrreldes vähenes kodumaiste kaupade väljavedu 9% ja reeksport 13%. Peamiselt vähenes elektriseadmete (kommunikatsiooniseadmed), mineraalsete toodete (kütteõli) ning puidu ja puittoodete (paberipuit, okaspuidust hööveldatud saelauad) eksport.

Kogu kaupade impordist toodi kõige rohkem kaupu Soomest, Leedust ja Lätist. Kõige enam vähenes kaupade sissevedu Venemaalt (63 miljonit eurot), Hiinast ja Rootsist (mõlemast 23 miljonit eurot) ning Soomest (22 miljonit eurot). Enim suurenes import Indiast ja Leedust (mõlemast 13 miljonit eurot). Indiast toodi rohkem sisse õhusõidukite osasid ja Leedust mootorikütuseid.

Eestisse imporditi enim elektriseadmeid, transpordivahendeid ja mineraalseid tooteid ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu. Kõige rohkem vähenes mineraalsete toodete (60 miljonit eurot) ja elektriseadmete (46 miljonit eurot) sissevedu.

Eesti kaubavahetus kuu kaupa, 2018–2019
Kuu Eksport, miljonit eurot Import, miljonit eurot Bilanss, miljonit eurot
2018 2019 muutus, % 2018 2019 muutus, % 2018 2019
KOKKU 13 354 13 358 0 14 931 14 774 -1 -1 577 -1 415
Jaanuar 1 035 1 158 12 1 254 1 278 2 -219 -120
Veebruar 1 118 1 163 4 1 203 1 250 4 -85 -87
Märts 1 143 1 238 8 1 344 1 404 4 -201 -166
Aprill 1 195 1 239 4 1 342 1 389 4 -147 -150
Mai 1 238 1 334 8 1 407 1 434 2 -169 -100
Juuni 1 269 1 173 -8 1 404 1 282 -9 -135 -109
Juuli 1 193 1 174 -2 1 319 1 374 4 -126 -200
August 1 184 1 154 -3 1 345 1 247 -7 -162 -93
September 1 231 1 204 -2 1 315 1 359 3 -84 -155
Oktoober 1 361 1 277 -6 1 551 1 451 -6 -190 -174
November 1 388 1 244 -10 1 447 1 305 -10 -59 -61
Eesti peamised väliskaubanduspartnerid, november 2019
Sihtriik, riikide ühendus Eksport, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % Saatjariik, riikide ühendus Import, miljonit eurot Osa-tähtsus, % Muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 244 100 -10 KOKKU 1 305 100 -10
EL-28 881 71 -3 EL-28 1 069 82 -5
Euroala 19 riiki 615 49 -4 Euroala 19 riiki 786 60 -2
EL-i välised riigid 363 29 -24 EL-i välised riigid 237 18 -25
1. Soome 204 16 -3 1. Soome 167 13 -12
2. Rootsi 134 11 -9 2. Leedu 150 11 9
3. Läti 101 8 -17 3. Läti 139 11 4
4. Venemaa 76 6 -3 4. Saksamaa 129 10 -9
5. Saksamaa 74 6 -14 5. Rootsi 109 8 -17
6. Leedu 74 6 -7 6. Poola 89 7 5
7. Holland 67 5 91 7. Venemaa 72 6 -47
8. USA 52 4 -54 8. Holland 56 4 1
9. Taani 48 4 22 9. Hiina 37 3 -38
10. Norra 47 4 -7 10. Itaalia 36 3 -18
Eksport ja import kaubagruppide järgi, november 2019
Kaubajaotis (-grupp) kombineeritud nomenklatuuri (KN) järgi Eksport Import Bilanss, miljonit eurot
miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, % miljonit eurot osa-tähtsus, % muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, %
KOKKU 1 244 100 -10 1 305 100 -10 -61
Põllumajandussaadused ja toidukaubad (I–IV) 155 12 1 143 11 0 12
Mineraalsed tooted (V) 131 10 -30 149 11 -29 -19
Keemiatööstuse tooraine ja tooted (VI) 63 5 -11 114 9 -4 -50
Kummi- ja plasttooted (VII) 38 3 0 70 5 -7 -32
Puit ja puittooted (IX) 132 11 -7 46 4 -8 87
Paber ja pabertooted (X) 29 2 -15 27 2 9 3
Tekstiil ja tekstiiltooted (XI) 34 3 -3 55 4 -5 -21
Metall ja metalltooted (XV) 118 9 11 121 9 -11 -2
Mehaanilised masinad (84) 106 9 -9 127 10 -12 -21
Elektriseadmed (85) 157 13 -29 167 13 -22 -10
Transpordivahendid (XVII) 86 7 8 154 12 6 -69
Optika-, mõõte-, täppisinstrumendid (XVIII) 43 3 5 33 3 -9 11
Mitmesugused tööstustooted (XX) 108 9 -6 45 3 14 63
Muu 43 4 -6 55 4 1 -11

Statistika alus on küsimustikud „Intrastat“ ja „Eksport (kala ja vähilaadsete müük välisvetes ja välisriikide sadamates)“, mille esitamise tähtajad olid vastavalt 14. ja 15. detsembril 2019, ning maksu- ja tolliameti tollideklaratsiooni andmed, mis edastati statistikaametile 18. detsembril 2019. Statistikaamet avaldas väliskaubanduse kuu kokkuvõtte 12 tööpäevaga. Statistikatöö „Kaupade väliskaubandus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Statistikaamet: Majutusettevõtetes peatub aina rohkem turiste

Eesti StatistikaStatistikaameti andmete kohaselt peatus 2019. aasta novembris Eesti majutusettevõtetes 262 000 turisti, kes veetsid seal 479 000 ööd. Välisturiste oli neist 56% ja siseturiste 44%.

Novembris kasutas majutusettevõtete teenuseid 146 000 välisturisti. Võrreldes 2018. aastaga oli välisturiste 13% enam ja nad saabusid peamiselt Soomest (37%), Venemaalt (15%), Lätist (11%) ning Aasia riikidest (5%). Enamik välisturiste tuli Eestisse puhkama (65%), osa oli tööreisil (28%) ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel. Eestis veetsid välisturistid kokku 289 000 ööd, mida on 2018. aastaga võrreldes 12% rohkem. Enamik külastanuid eelistas jääda ööbima Harju (76%), Pärnu (8%) ja Tartu (6%) maakonda.

Novembris peatus majutusettevõtetes 116 000 siseturisti ehk 10% rohkem kui 2018. aasta samas kuus. Nende ööbimiste arv suurenes 2018. aasta novembriga võrreldes 11% ja nad veetsid Eesti majutusettevõtetes 190 000 ööd. Enamik siseturiste oli puhkusereisil (61%) ja üle veerandi tööreisil (26%). Peamiselt peatusid nad Harju (29%), Tartu (15%), Pärnu (15%) ja Ida-Viru (11%) maakonnas.

Külastajate käsutuses oli novembris 1001 majutusettevõtet, mille tubadest oli täidetud 45% ja voodikohtadest kolmandik. Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 39 eurot ehk kaks eurot rohkem kui 2018. aasta novembris. Harju maakonnas maksis ööpäev keskmiselt 46, Tartu maakonnas 38, Pärnu maakonnas 30 ja Ida-Viru maakonnas 32 eurot.

Majutamine piirkonniti, november 2019
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 001 219 55 110 310 307
Toad 20 838 9 167 1 262 1 508 4 806 4 095
Voodikohad 47 641 19 950 2 936 3 821 11 061 9 873
Tubade täitumus, % 45 59 53 22 34 33
Voodikohtade täitumus, % 33 44 42 17 27 24
Majutatud 261 857 143 803 21 665 11 228 42 722 42 439
Ööbimised 478 596 262 932 37 304 19 438 88 622 70 300
siseturistid 189 981 52 364 22 062 15 229 50 478 49 848
välisturistid 288 615 210 568 15 242 4 209 38 144 20 452
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 39 46 32 32 28 33

Statistika alus on küsimustik „Majutustegevus“, mille esitamise tähtaeg oli 10. detsembril 2019. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 18 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Ehitusettevõtjate kindlustunne on halvenenud ning ehitusaktiivsus alanemas

Arco VaraEhitussektoris on ehitusmahud asunud alanema, mida on juba pikemat aega prognoosinud ka Eestis tegutsevad suuremad ehitusettevõtted. Kui varasemalt pidi ehitustarindite tellimuste osas juba minema Lätti, siis hiljaaegu on asutud Eestis tegutsevates betoonitehastes juba nii mõnelgi pool töötajaid koondama, sest ettevaatavalt on tööd järjest vähem.

2019. aasta esimese kolme kvartali vältel on küll elamispindade osas ehituslubade väljastamine taas suurenenud, mis võiks justkui indikeerida ehitustegevuse intensiivistumist alates 2019. aasta IV kvartalist, kuid tõenäoliselt on vastav ajutine kasv tulenenud pigem käesolevast aastast jõustunud energiatõhususe direktiividest kõrvalehoidumisega seoses. Uute korterite osas vähenes kogu Eestis ehitustegevusega alustamine 2019. aasta I – III kvartali vältel võrreldes aastatagusega 14%, üksikelamute osas 2,3% ning ridaelamute puhul koguni 36%. Uute korterite laojääk vähenes 2019. aasta I poolaastal võrdlemisi tempokalt, stabiliseerudes II poolaastal, survestades alaneva ehitusaktiivsuse taustal nii uute kui ka järelturukorterite hinnakasvu püsimist ka 2020. aasta vältel.

2020. aastal ehitushindade edasine kasv tõenäoliselt aeglustub, mille juures perspektiivis jääb suurimaks hinnakasvu soodustavaks teguriks tööjõukulude kasv. Ehitusturul on juba täheldada üldist tööjõupuuduse leevenemist, mis peaks edasist palgakasvu aeglustama. Konjunktuuriinstituudi andmeil peab ehitustööde mahu suurenemist käesoleva kvartali vältel võimalikuks vaid 10% ettevõtteid, samaaegselt kui ehitussektoris tegevate ettevõtjate kindlustunne oli detsembris aasta madalaimal tasemel. Senise majanduskasvu taustal ei ole õnneks kujunenud sarnaselt möödunud buumi perioodile olukorda, kus ehitussektor tõmbab suure osa tööjõudu teistest sektoritest, mille järel ehitusmahtude langedes tööpuudus tugevalt kasvaks. 2020. aastale on prognoositud küll mõningast tööpuuduse suurenemist ja brutopalgakasvu aeglustumist, kuid arvestades tänast olukorda tööturul, siis tegemist on pigem suhteliselt tagasihoidlike muutustega. Senine kümne aasta keskmine 7,6%-line palgakasv aeglustub lähiaastail tõenäoliselt 5 – 6% tasemele, mille aegselt taandub ka üheskoos elamispindade hinnakasv.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC