Riigi Kinnisvara: Riigi Kinnisvara stipendiumikonkursi „Tuleviku tipud“ võidutööd keskendusid keskkonnahoiule ja inimkeskse ruumi loomele

Riigi Kinnisvara / RKASTänavu esitati konkursile 30 lõputööd, mille seast žürii selgitas välja kuus parimat, kelle vahel läheb jagamisele 21 000 eurot. Stipendiumikonkurss „Tuleviku tipud“ innustab üliõpilasi looma kasutajasõbralikku ja säästvamat kinnisvarakeskkonda.

„Stipendiumikonkurss kujunes väga edukaks – osalejaid oli palju ning taotlused olid huvitavad ja asjakohased,“ rääkis Riigi Kinnisvara arhitekt ja stipendiumikonkursi žürii esimees Kalle Komissarov. „Lõputööde uurimisteemad katsid mitmeid kinnisvara valdkonna aspekte, sealhulgas said palju tähelepanu digitaliseerumine, keskkonnahoid, ruumi ja materjalide innovatsioon. Eriti rõõmustas doktoritööde silmapaistev kvaliteet. Riigi Kinnisvara jätkab ka edaspidi tuleviku tippspetsialistide järelkasvu toetamist ning meil on mitmeid ideid, kuidas omalt poolt aidata stipendiaate sisendi kogumisega ja seeläbi tõsta uurimistööde taset,“ lisas Komissarov.

Bakalaureuseõppes pälvis stipendiumi Tallinna Tehnikakõrgkooli tudeng Lucia Milius, kelle bakalaureusetöö uurib, kuidas saab kinnisvara haldaja ühtlustada tegeliku ja arvutatud energiatõhususe näitajaid.

Eesti Kunstiakadeemiast pälvisid stipendiumi magistrandid Pauliine Sild, kelle töö käsitleb aktiivsus- ja tähelepanuhäirega inimestele suunatud ruumiloomet ja interaktsioonidisaini, ja Karl Erik Miller magistritööga „Ruumiliste lahenduste leidmine tänavaruumi kitsaskohtadel”. Samuti valiti stipendiumi saajaks TalTechi magistrant Birgit Russka, kelle lõputöö teema on „Linnaplaneerimise ja arhitektuuri mõju kuumasaarte tekkimisele Tallinna linnas”.

Doktoriõppes pälvisid stipendiumid TalTechi tudengid Martin Talvik oma tööga „Integreeritud päikesepaneelidega krohvitud soojustussüsteemi soojus-ja niiskustehniline toimivus” ja Katriin Kristmann, kelle doktoritöö keskmes on potentsiaalselt maailma muutva tehnoloogiaga soodsate ja efektiivsete monoterakiht-päikesepaneelide uurimine kasutades FeS2 püriiti.

Žüriisse kuulusid Riigi Kinnisvara eksperdid arhitekt Kalle Komissarov, tehnosüsteemide projektidirektor Gert Rahn, kinnisvaraarenduse projektijuht Kristjan Kukk, ehitusvaldkonna kategooriajuht Mart Salusaar, haldusteenuste arendusjuht Merle Raie, digitaalehituse projektijuht Tõnis Alvet, töö- ja teenuskeskkonna disainer Regina Kaasik, hoonete keskkonnasäästlikkuse arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik ning energiateenuste kategooriajuht Taavi Janno.

Ühe stipendiumi suurus on bakalaureuseõppes 2000 eurot, magistriõppes 3000 eurot ja doktoriõppes 5000 eurot. Stipendium määratakse väljavalitud üliõpilasele ühekordselt ning makstakse välja ühes osas.

Riigi Kinnisvara AS on toetanud valdkondlikku teadus- ja arendustegevust 13 aasta jooksul enam kui 800 000 euro ulatuses, sealhulgas edukaid kinnisvara ja sellega otseselt seotud valdkondade tudengeid arendusstipendiumitega. Stipendiumile said kandideerida kõik bakalaureuse- või rakenduskõrgharidusõppe, inseneri- või magistriõppe ning doktoriõppe tudengid TalTechist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Tallinna Ülikoolist, Tartu Ülikoolist ja Eesti Maaülikoolist, kelle teadustöö suund oli seotud Riigi Kinnisvara tegevuseesmärkidega.

Tartu uhkeim ehituses olev kortermaja Fortuuna tn 27 tähistas sarikapidu

LVM KinnisvaraReedel, 24. novembril võeti sarikapeo käigus pärg maha tõenäoliselt kõige uhkemalt praegu Tartusse ehitatavalt elu- ja ärihoonelt Fortuuna tänav 27.

Tegu on järgmisel aastal valmiva 5,3 miljoni euro suuruse ehitusmaksumusega A-energiaklassiga äri- ja korterelamuga Fortuuna kvartalis. 1262 ruutmeetrise üldpinnaga hoone esimesel korrusel asuvad kolm 5 meetri kõrguste lagedega soliidset äripinda. Majas on kokku 18 korterit, millel on avarad terrassid ja rõdud vaadetega Emajõele. Hoone müügikorraldusega tegeleva LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on tegu tõenäoliselt parima hetkel Tartus ehitusel oleva preemium-elupindu pakkuva hoonega. “Esimese korruse korterite ostjad saavad oma privaatsed terrassid, kõrgema korruse penthouse’id aga otse liftist korterisse pääsu,” märkis ta.

Tulevikku silmas pidades on rajatud ka privaatsed parkimiskohad koos elektriautode laadimistaristuga, panipaigad ja tulevase ühistu jaoks oma päikesepark.

Fortuuna maja asukoht on ideaalne neile, kes armastavad elada linna südames, kuid hindavad ka vaikust. Tegemist on Tartu kõige kiiremini areneva kesklinna lähedase kvartaliga. Siit ei jää kaugele ei pargid, jõesadam, ostukeskused, meelelahutus, restoranid ega sportimisvõimalused. Hoone arendaja on 25 aastase kogemusega Apeki Investeeringud, ehitust teostab Fortuuna 27/29 OÜ.

Statistikaamet: Keskmine brutokuupalk oli kolmandas kvartalis 1812 eurot, mediaanpalk 1500 eurot

StatistikaametStatistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta kolmandas kvartalis 1812 eurot ehk 10,4% kõrgem kui eelmisel aastal samal ajal. Mediaanpalk oli kolmandas kvartalis 1500 eurot ehk 11,2% suurem võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga.

Statistikaameti analüütik Liina Kuusik selgitas, et tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk kolmandas kvartalis kõrgeim info ja side (3222 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2813 eurot) ning energeetika (2376 eurot) tegevusaladel. Madalaim keskmine palk oli aga majutuse ja toitlustuse (1197 eurot), muude teenindavate tegevuste* (1202 eurot) ja kinnisvaraalase tegevuse (1265 eurot) aladel. Enim kasvas keskmine brutokuupalk hariduse (18,2%) ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande (14,9%) tegevusaladel.

Kõrgeim brutokuupalk oli Harju (2040 eurot) ja Tartu maakonnas (1790 eurot), madalaim aga Valga (1336 eurot) ja Saare maakonnas (1393 eurot). Kõige rohkem tõusid palgad võrreldes aastataguse ajaga Ida-Viru (11,8%) ja Valga maakonnas (11,5%). Võrreldes eelmise aastaga jäi palgatõus kõige tagasihoidlikumaks Rapla (8,6%) ja Lääne maakonnas (8,6%).

Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli 2023. aasta kolmandas kvartalis 1500 eurot. Kõrgeim mediaanpalk oli info ja side (2728 eurot) ning finants- ja kindlustustegevuse (2353 eurot) tegevusaladel. Madalaim mediaanpalk oli kinnisvaraalase (893 eurot) ja muude teenindavate tegevuste (962 eurot) tegevusaladel.

Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse** kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.

* Muude teenindavate tegevuste alla kuuluvad organisatsioonide tegevus ning arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandus ja mitmesugused mujal liigitamata isikuteenused.

** Väljaarvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad

Eesti Pank: Keskmise palga ostujõud kasvas aastatagusega võrreldes 5%

Palgakasv pidurdus teist kvartalit järjest ja ulatus statistikaameti andmetel kolmandas kvartalis veidi üle 10%ni. Kuna tarbijahinnad kasvasid kolmandas kvartalis ligi 5%, suurenes keskmise palga ostujõud aastavõrdluses 5% võrra.

Võrreldes 2021. aastaga oli keskmise palga ostujõud endiselt 4,8% madalam ja ka ettevaates võib oodata, et selle taastumine jätkub. Samas on oluline, et see toimuks aegamööda, sest hoogne tööjõukulu kasv sunnib ettevõtteid oma toodangu hinda kergitama, mis tähendab omakorda, et hinnatõus taandub aeglasemalt.

Vaoshoitud palgakasv majanduslanguse ajal on oluline ka selleks, et säiliksid töökohad. Võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega, ongi seni olnud Eestis palkade paindlikkus suur. Kollektiivselt räägitakse palkade üle läbi peamiselt avalikus sektoris, tervishoius ja hariduses, erasektoris enamasti mitte. See tähendab, et kui tööturu seis halveneb ja töötus kasvab, siis palgakasv aeglustub. Samas suureneb järgmiselt aastal kõiki töötajaid hõlmav miinimumpalk, mis tõuseb 820 euroni ehk 13%. See sunnib ettevõtteid madalamaid palku kehvadest majandusoludest hoolimata keskmisest märksa kiiremini tõstma ning suurendab ohtu, et tööpuudus kasvab.

1Partner: uus hinnatõus kinnisvaraturul algab “mägedelt”

“Kui ma peaksin ennustama ühe märgi, mille järgi ära tunda kinnisvarahindade uue tõusu algus, siis see on just nii-öelda odavama otsa korterite hindade pöördumine tõusule,” soovitab 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter koduotsijatele.

“Kõik algab sellest, kui Mustamäe või Lasnamäe remonti vajavad 2-toalised korterid lähevad taas müügiks enam kui 100 000 euro eest. Sealt edasi tekib ahelreaktsioon, mis viib ka kallimate korterite hinnatõusuni,” räägib 1Partner Kinnisvara juht Martin Vahter, kelle sõnul on just vanemas majas asuv 2-toaline korter hea indikaator, kuna see on kõige kättesaadavam alternatiiv üürikorterile ja teisalt on ka sobilik toode üüriinvestoritele.

Vahteri sõnul on indikaatoreid, mida jälgida, veel mitmeid. “Kui näiteks Euribor peaks langema ja laenuraha hind odavamaks muutuma, siis on ostuhuvi tõus samuti prognoositav. Huvilised on olemas, aga paljud on oma ostuotsuseid veidi edasi lükanud ja püsivad ooterežiimil,” kommenteerib Vahter.

Tallinna korterite hinnad on Vahteri sõnul tipust ligikaudu 15% võrra allapoole tulnud ning viimased pool aastat samal tasemel olnud. Stabiilsed on olnud nii uute korterite “laojääk” kui ka tehingute arv. “Eelmise talve madalseisu järel veidi aktiivsemal tasemele turu stabiliseerumine on hea algus, kuid järgmist tõusulainet tuleb meil ikkagi veel mõnda aega oodata,” võtab ekspert teema kokku.

1Partner on Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Uus Maa: aasta alguses jõuab kinnisvarastatistikasse karm reaalsus

Eesti suurima kinnisvarabüroo Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul toimus vanemate korterite hinnalangus suuresti ära, kuid statistikasse jõuab see alles aasta esimeses kvartalis.

Risto Vähi kinnitusel on kinnisvarahinnad ja tehinguaktiivsus terve aasta juba langenud, kuid statistikast see oluliselt välja ei paistnud. „Tipuhindadega müüdud uusarendused said sel aastal valmis ning anti ostjatele üle, mis hoidis ka statistikat üleval. Osaliselt peegeldas statistika aastatagust minevikku. Kuna uute korterite tehingute arv on praeguseks võrreldes tipuga pea poole võrra langenud, siis jõuab tegelik reaalsus numbritesse uue aasta esimeses kvartalis,“ ütles Vähi.

„Paljude jaoks, kes seni küsisid hinnastatistikast lähtuvalt veel kõrgemat hinda, jõuab kohale ka tegelik reaalsus. Vanemate korterite tehinguhinnad on Tallinnas tipust paarkümmend protsenti alla tulnud, aga müügiportaalides küsitakse ikka tihti veel vanu hindasid. Kes praegu müüa tahab, sel tuleb ostjale rohkem vastu tulla,“ kommenteeris Vähi.

„Kui järelturu korterite müügitehingutes on langus üldiselt juba toimunud, siis uusarenduste osas olulist korrektsiooni endiselt pole. Selleks, et tehingud jälle liikuma hakkaks, peaks ilmselt ka uusrendusi 10%-20% soodsamalt pakkuma,“ lisas Uus Maa analüütik.

„Paistab, et majanduslanguse põhi jõuab kätte talvel. Nii maksutõusud kui töötuse kasv mõjutavad ka kinnisvarasektorit, aga 2007. aastaga võrreldavat äkilist langust oodata pole. Pigem on see kinnisvarahindade puhul suuremas osas juba toimunud. Halbade kodu- ja arenduslaenude protsent on madal ning kiirmüüke laiemalt oodata pole,“ ütles Vähi.

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp kavatseb teha tagatud võlakirjade 2020/2024 omanikele ettepaneku muuta võlakirjade tingimusi

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (edaspidi nimetatud kui Ettevõte) on emiteerinud 285 tagatud võlakirja ISINiga SE0012801172 koguväärtuses 28 500 000 eurot. Võlakirjade intressimäär on 8% ja lunastamistähtaeg 20. veebruar 2024. Võlakirjad on kaubeldavad Nasdaq Stockholm väärtpaberibörsil.

Seoses sooviga jätkata aktiivselt arendustegevust, annab Ettevõte teada, et valmistab praegu ette ja kavatseb lähiajal kooskõlas võlakirjatingimustega teha võlakirjaomanikele ettepaneku pikendada võlakirjade lunastamistähtaega 4 aastaks so kuni 20. veebruar 2028. Võlakirjade tähtaja pikendamisega seoses on plaanis suurendada intressimäära ja lunastada võlakirjad osaliselt, kuid mitte enam kui 30%. Vastavalt võlakirjatingimustes ettenähtud korrale kavatseb Ettevõte algatada kirjaliku menetluse esimesel võimalusel ning avaldab Ettevõte täpse ettepaneku võlakirjatingimuste muutmiseks eraldi börsiteatena, pärast mida saavad investorid võlakirjatingimuste muudatuse üle hääletada.

04/12/2023 toimub koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2023 IV kvartal”

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2023 IV kvartal” toimub 04/12/2023 Kinnisvarakoolis. Koolitusel annab kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark põhjaliku ja praktilise elamispindade turuülevaate ning toob välja olulised trendid ja prognoosid.

Koolitusele on oodatud:

  • kinnisvaramaaklerid, kes soovivad mõista turu olemust ja trende;
  • kinnisvaraanalüütikud, kes soovivad spetsialisti nägemust turu prognoosimise valdkonnast;
  • kinnisvarainvestorid, kes soovivad teha teadlikumaid investeerimisotsuseid;
  • kinnisvaraettevõtete juhid ja omanikud, et saada abi ettevõtte eesmärkide kujundamisel;
  • kinnisvaraarendajad, et hinnata turutrende ja nende muutusi;
  • eraisikud, kes soovivad kinnisvaravaldkonda paremini mõista.

Koolitus “Kinnisvaraturu ülevaade 2023 IV kvartal” toimub 04/12/2023 kell 13.00-16.15 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Pro Kapital: AS Pro Kapital Grupp intends to suggest to secured bonds 2020/2024 holders to change the terms and conditions of the bonds

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp (hereinafter referred to as the Company) has issued 285 secured bonds with ISIN SE0012801172 in the total value of 28 500 000 euros. The bonds bear 8% interest and their redemption date is 20 February 2024. The bonds are traded on Nasdaq Stockholm stock exchange.

In connection with the plan to continue development activities, the Company hereby informs bondholders that it is currently preparing and in the near future intends to present to the bondholders a proposal to extend the bond redemption term by 4 years e.g. until 20 February 2028. The intention is to increase interest rate and to redeem bonds partially (however, not more than 30%) in relation to the extension of the bonds. According to the procedure provided in the bond terms, the Company will initiate a Written Procedure as soon as possible and publish a detailed proposal for amending the bond terms as a separate stock exchange announcement, after which the bondholders will be able to vote on the amendments to the bond terms.

Merko: Merko Ehitus kontsernis ja Merko Ehitus Eestis vahetuvad juhatuse esimehed

Alates 1. jaanuarist 2024 asub Andres Trinki asemel Merko Ehitus kontserni juhatuse esimehe ametisse Merko Ehitus Eesti tänane juhatuse esimees Ivo Volkov. Kontserni juhatuse liikmetena jätkavad Tõnu Toomik ja Urmas Somelar. Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehena alustab 1. jaanuarist tänane juhatuse liige Jaan Mäe ning juhatuse liikmena jätkab Veljo Viitmann.

Alates 1. jaanuarist 2012 Merko Ehitus kontserni juhatuse esimehena töötanud Andres Trinki ametiaeg lõpeb 31. detsembril 2023. Tulenevalt perekondlikel põhjustel Berliini kolimisest ei pikenda Andres Trink enda juhatuse liikme lepingut. Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus teeb järgmisel aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku nimetada Andres Trink Merko Ehituse nõukogu liikmeks.

„Andres Trink juhtis ettevõtet 12 aastat ning selle ajaga on Merko turupositsioon tugevnenud ja väärtus kasvanud, oleme saanud omakapitalile eesmärgipärast tootlust. Kui Andrese liitudes kuulus Merko kümne tugevama Baltikumi ehitusettevõtte sekka, siis täna võime julgelt väita, et oleme piirkonna kolme parima seas nii ehitusettevõtete kui korteriarendajate arvestuses. Eelmisel aastal ulatus ostjatele üle antud korterite arv pea maagilise tuhandeni, tänase jahtuva korterituru mõju tasakaalustab tugev ehituslepingute portfell. Andrese liitumisel nõukoguga ei lähe tema kogemused ja teadmised ettevõtte jaoks kaduma. Aktsionäride nimel usun, et uue juhiga läheb Merkol sama hästi,“ ütles Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus.

„Ühelt poolt jääb kripeldama – kuigi oleme Merkos üht-teist saavutanud, siis palju on veel teha, kiiresti kohaneda ehitus- ja kinnisvaraturu muutuvate oludega. Teisalt sai mulle viimase poolaasta jooksul selgeks, et operatiivne juhtimine distantsilt ei ole pikemas perspektiivis parim lahendus. Meil on professionaalsed meeskonnad ja pean õigeks, et uus kontserni juht tuleb ettevõtte seest. Ivo on kontserni suurima tütarettevõtte juhina teinud head tööd ja mul on hea meel, et ta võttis selle ettepaneku vastu. Tänan kõiki kolleege hea koostöö eest ning loodan edaspidi panustada Merko tegevusse nõukogu liikmena,“ ütles Andres Trink.

„Ehituse ja kinnisvaraarenduse valdkonnas on heitlikud ajad. Merko on üle kolmekümne aasta saanud edukalt hakkama kõigis oludes tänu pühendunud ja professionaalsele meeskonnale. Tehtud on häid ja tulevikukindlaid otsuseid ning saavutatud tugev positsioon kõigil koduturgudel. Mul on suur au asuda kogu Merko meeskonna juhi kohale. Annan oma parima, et meie kindel kurss jätkuks ka edaspidi,“ sõnas Ivo Volkov.

2020. aasta algusest Merko Ehitus Eestit juhtinud Ivo Volkov on varasemalt töötanud rahvusvahelises autotööstusettevõttes PKC Group erinevatel ametikohtadel, sealhulgas Euroopa ja Lõuna-Ameerika tootmistegevuste asepresidendina, Lõuna-Ameerika regionaalse direktori ning PKC Eesti juhatuse esimehe ja juhatuse liikmena. Varasemalt on ta töötanud Cargotec Estonia juhatuse esimehena ning erinevatel juhtivatel positsioonidel Elcoteq kontsernis.

Merko Ehitus Eesti juhatuse esimehena alustab 1. jaanuarist tänane juhatuse liige Jaan Mäe, juhatuse liikmena jätkab Veljo Viitmann. Jaan Mäe on töötanud Merkos üle 25 aasta, neist viimased 12 aastat Merko Ehitus Eesti juhatuse liikmena.

„Tänan Merko Ehitus Eesti nõukogu usalduse eest! Mul on hea meel asuda juhtima ülimalt professionaalset, töökat ja koostööle orienteeritud meeskonda. Suurt rõõmu teeb see, et paljude merkolastega oleme teinud koostööd pikki aastaid, ent kollektiivi on lisandunud ka palju uusi ja ärksaid talente. Ühelt poolt stabiilsust hoidev, teisalt tulvil tegutsemistahet – just selline peabki üks tänapäevane ja arenemisvõimeline ettevõte olema!“ ütles Jaan Mäe.

Merko: Muudatused kontserni ja tütarettevõtte juhtimises

ASi Merko Ehitus nõukogu otsustas nimetada kolmeaastaseks perioodiks ettevõtte juhatuse liikmeks kontserni tütarettevõtte AS Merko Ehitus Eesti tänase juhatuse esimehe Ivo Volkovi, volituse tähtaja algusega 1. jaanuar 2024. ASi Merko Ehitus juhatus jätkab alates 1. jaanuarist 2024 kolmeliikmelisena: Ivo Volkov (esimees), Tõnu Toomik ja Urmas Somelar.

Alates 1. jaanuarist 2012 ASi Merko Ehitus kontserni juhatuse esimehena töötanud Andres Trinki ametiaeg lõpeb 31. detsembril 2023. Tulenevalt perekondlikel põhjustel Berliini kolimisest ei pikenda Andres Trink enda juhatuse liikme lepingut. ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus teeb järgmisel aktsionäride üldkoosolekul ettepaneku nimetada Andres Trink ASi Merko Ehitus nõukogu liikmeks.

„Andres Trink juhtis ettevõtet 12 aastat ning selle ajaga on Merko turupositsioon tugevnenud ja väärtus kasvanud, oleme saanud omakapitalile eesmärgipärast tootlust. Kui Andrese liitudes kuulus Merko kümne tugevama Baltikumi ehitusettevõtte sekka, siis täna võime julgelt väita, et oleme piirkonna kolme parima seas nii ehitusettevõtete kui korteriarendajate arvestuses. Eelmisel aastal ulatus ostjatele üle antud korterite arv pea maagilise tuhandeni, tänase jahtuva korterituru mõju tasakaalustab tugev ehituslepingute portfell. Andrese liitumisel nõukoguga ei lähe tema kogemused ja teadmised ettevõtte jaoks kaduma. Aktsionäride nimel usun, et uue juhiga läheb Merkol sama hästi,“ ütles ASi Merko Ehitus nõukogu esimees Toomas Annus.

31. detsembril 2023 lõpeb ka Andres Trinki ametiaeg ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu liikmena. AS Merko Ehitus otsustas nimetada ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu liikmeks kolmeaastaseks perioodiks Ivo Volkovi, volituse tähtaja algusega 1. jaanuar 2024. Sama otsusega pikendati senise nõukogu liikme Tõnu Toomiku volitusi kuni 31. detsembrini 2026. ASi Merko Ehitus Eesti nõukogu jätkab alates 1. jaanuarist 2024 neljaliikmelisena: Ivo Volkov, Tõnu Toomik, Martin Rebane ja Urmas Somelar. ASi Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab alates 1. jaanuarist 2024 kaheliikmelisena: juhatuse esimees Jaan Mäe ja juhatuse liige Veljo Viitmann.

CV – Ivo Volkov EST

CV – Jaan Mae EST

Domus Kinnisvara: Kas Pärnu korterid maksavad juba rohkem kui Tartu omad?

Domus KinnisvaraMaa-amet avaldas äsja traditsioonilise kinnisvaraturu ülevaate ja pidi juba pealkirjas tõdema, et oktoobrikuu kinnisvaraturul üllatas Pärnu korterituru aktiivsusega. Tõepoolest, 30 % tehingute arvu kasvu võrreldes möödunud aasta sama ajaga on muljetavaldav number. Aga samavõrd uljas on ka keskmise ruutmeetri hinna kasv, tõustes aastases võrdluses ligi 15 protsenti ja jõudes tasemini 2352 eurot. Number on seda märkimisväärsem, et ületab ka Tartu korterite keskmise ruutmeetri hinna, mis augustis oli Maa-ameti enda andmetel 2299 eurot. Kas tõesti maksavad korterid Pärnus rohkem kui Tartus, vaatamata sellele, et viimases on ligi kaks korda rohkem elanikke ja ka keskmine palk märgatavamalt kõrgem?

Tuleb kohe öelda, et kõik loogikad ja majandusteooriad kinnisvaraturult siiski kadunud ei ole, kuid oktoobri statistika toob taaskord eredalt esile anomaaliad, mis Eesti väiksevõitu kinnisvaraturul ikka juhtuvad. Kuna tehingute arvud on tagasihoidlikud, siis iga erisus võib mõjutada lõpptulemust märkimisväärselt ja Eestis on selleks reeglina uusarenduste tehingud. Ja mida väiksem on mahtudelt kinnisvaraturg, sest enam uusarenduste (plokktehingute) statistika seda mõjutab. Ja nii juhtus ka oktoobrikuises Pärnus, kus ühe kortermaja arendus jõudis oma loomulikku finaali, mille käigus lihtsalt vormistati ära suur hulk asjaõiguslikke tehinguid. Paarkümmend uusarenduse tehingut turul, kus tavaliselt toimub ca 70-75 korteritehingut, on igati tooniandev number, mis mõjutab kõiki keskmisi statistilisi näitajaid.

Pärnusse korteri ostu plaanivate inimeste rahustamiseks tuleb siiski öelda, et aasta keskmisena on Pärnu korterid Tartu omadest ca 300 eurot ruutmeetri kohta odavamad ja see vahe on suures pildis püsinud kõik viimased aastad. Tänu uusarenduste plokktehingutele on vahed olnud kohati suuremad ja kohati väiksemad stiilis kord Vestmann peal ja Piibeleht all, kuid valdavalt on vahe püsinud siiski selgelt Tartu kasuks, kuna Tartu kinnisvaraturu mahud on lihtsalt suuremad. 2023. aastal on Tartu korterite keskmine ruutmeetri hind olnud 2482 eurot ja Pärnus 2189 eurot ruutmeetri kohta.

Aga tõsiasi on, et Pärnu kinnisvaraturg on paaril viimasel aastal suutnud nii mõnelgi teisel kuul näidata samuti Tartuga võrreldavaid statistilisi numbreid. Juhus pole see põhjusel, et Pärnu uusarenduste turg on elujõuline olnud juba aastakümneid ja seetõttu võib ajaloost leida statistikat ka varasematelt kuudelt, kus uusarenduste osakaal on 46 protsenti kõigi korterite ostu-müügitehingutest, nagu juhtus möödunud kuul. Pärnu uusarendusi on iseloomustanud stabiilne nõudlus juba aastaid, kuna tänu suvituskorteritele on Pärnu olnud lemmiklaps nii investoritele kui ka teise kodu ostjatele nii Harjumaalt kui ka mujalt. Ja stabiilne nõudlus, millele saab otsa liita erihuvid ning kõrgendatud emotsioonid mere lõhna, pehme liiva ja atraktiivse ööeluga, toovad endaga kaasa ka hinnad, mis annavad kohati isegi Tallinna ja Tartu uusarenduste turule silmad ette. Tänu merele ja ka muidu strateegiliselt heale asukohale, mida tulevikus toetab lisaks ka veel Rail Baltic, Pärnu on ja jääb atraktiivseks kohaks kinnisvaraturu mõistes ja seega võime ka tulevikus olla üllatunud Pärnu turu hindade ning tehingute arvu üle.

KV.EE Indeks: Elamispindade pakkumishindade rindel muutuseta

Elamispindade müügipakkumiste hindade liikumisi peegeldav KV.EE indeks näitab 173,7 punkti ehk aastatagusest 1,2% vähem. Poole aasta tagusest on indeks kerkinud 0,7%. Võib öelda, et paariprotsendiline muutus ei ole oluline ja KV.EE Indeks on viimase aasta olnud pigem stabiilne. Elamispindade müügipakkumiste arvu kajastab objektides indeks on samuti aasta tagasi alanud tõusu lõpetanud ja püsib enam-vähem paigal.

Viimase poole aastaga on KV.EE Indeks näidanud tahtmist ülespoole minna. Majanduslanguse, suureneva tööpuuduse, sügaval põhjas oleva tarbijakindluse ja tipus püsiva intressimäära tingimustes on keeruline mõista, kuidas saab elamispindade hind kerkida.

Hinnatõusu taga on pigem tehnilised põhjused. Siiski võib siin-seal näha, et tehinguid tehakse varasemast marginaalselt kallimalt.

Üks tehniline hinnatõusu põhjus on hindade kergitamine selle nimel, et ostuhuvilisele oleks tema tehingusse meelitamiseks võimalik hinnasoodustust pakkuda. Või et oleks mingil hetkel võimalik olulisel määral allahindlust välja reklaamida.

Teine tehniline hinnatõusu põhjus on kallimate üle turu taseme hinnastatud pakkumiste müügis püsimine, mis kogu pakkumiste arvu keskmist hinda ülespoole ajab.

Tehniline KV.EE Indeksi kerkimise põhjus ei ole Tallinna-Harju kallimate korterite osakaalu suurenemine portaalis KV.EE. Aasta tagasi moodustasid Harjumaa korteripakkumised kogu Eesti pakkumisest ligikaudu 2/3. Sügiseks 2023. a on Harjumaa osakaal kinnisvaraportaalis KV.EE vähenenud 57-58% peale.

Ettepoole vaadates on keeruline ennustada, et KV.EE Indeks peaks kerkima, sest majanduse seis on nigel. Samas näitab praegune KV.EE Indeksi liikumise suund ülespoole, et hinnalanguse peale julgelt mängimine ei ole samuti õigustatud. Vastukäivast infost segaduses olles oleks järgmistelt kvartalitelt mõistlik oodata KV.EE Indeksi stabiilset ja ilma suuremate hüpeteta liikumise jätku.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

NORDIC REAL ESTATE FORUM 2024

Nordic Real Estate Forum 2024

Hea kinnisvarahuviline!

Käesolevaga on meil hea meel kutsuda Teid NORDIC REAL ESTATE FORUM 2024, mis toimub 27. märtsil 2024 Kultuurikatlas, Tallinnas. Tänavuse foorumi peateema on Real Estate REALITY – What’s Really Going on?

20 aastat järjest oleme korraldanud Baltimaade suurimat ja vanimat kinnisvarakonverentsi. Selle aja jooksul oleme võõrustanud enam kui 7000 osalejat ja 700 esinejat rohkem kui 15 riigist.

Nordic Real Estate Forum toob kokku sektorijuhid ja otsustajad Põhjamaadest, Baltimaadest ja mujalt Euroopast, et saada osa aruteludest kinnisvarasektori tuleviku üle.

NREF-i eesmärk on saada Põhja- ja Baltimaade juhtivaks kinnisvarafoorumiks.

Palun märgi foorumi kuupäev oma kalendrisse ning soovi korral registreeri ennast foorumile Early Bird soodustusega aadressil https://www.nordicreforum.com/

Soodushind kehtib kuni 1. detsembrini 2023!

Päev on täis palju põnevaid paneele ning inspireerivaid esinejaid! Uued teadmised ning kontaktid on garanteeritud! Õhtusel vastuvõtul saab klientide ja konkurentidega päeval omandatud teadmisi jagada!

NREF 2024 partnerid on: Swedbank, NEWSEC, East Capital, Colonna, Baltic Horizon Fund, Advokaadibüroo Glimstedt.

Küsimuste korral võtke meiega palun ühendust aadressil meelis.kopli@corpore.ee.

Kohtumiseni Nordic Real Estate Forum 2024!

Parimate koostöösoovidega,
Meelis Kopli
Tegevjuht
Corpore Konverentsid

Nordic Real Estate Forum 2024 korraldajate nimel:
Eesti Kinnisvarafirmade Liit, Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing, Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Corpore Konverentsid.

Merko: Changes in the management of Merko Ehitus group and its subsidiary

The Supervisory Board of AS Merko Ehitus decided to appoint current Chairman of the Management Board of group’s subsidiary AS Merko Ehitus Eesti Mr. Ivo Volkov as the Chairman of the Management Board of AS Merko Ehitus for the three-year period, starting from 1 January 2024. As of 1 January 2024, the Management Board of AS Merko Ehitus will continue with three members: Mr. Ivo Volkov (Chairman), Mr. Tõnu Toomik and Mr. Urmas Somelar.

The term of office of Mr. Andres Trink, who has been working as the Chairman of the Management Board of AS Merko Ehitus group since 1 January 2012, ends on 31 December 2023. Due to moving to Berlin for family reasons, Mr. Andres Trink will not extend his contract as a Member of the Board. Mr. Toomas Annus, Chairman of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus will propose to the next upcoming general meeting of shareholders to appoint Mr. Andres Trink as a Member of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus.

„Andres Trink led the company for 12 years, and during this time, Merko’s market position has strengthened, and its value has increased, we have received the targeted return on equity. At the time Andres joined Merko, the company was among the ten strongest construction companies in the Baltics, today we can boldly say that we are among the top three among both, construction companies and residential developers. Last year, the number of apartments handed over to homebuyers reached almost a magical thousand, current cooled-off apartment market is counterbalanced by our strong secured order-book of construction contracts. By Andres’s joining the Supervisory Board, his experience and knowledge will not get lost for the company. On behalf of the shareholders, I believe that Merko will do just as well with the new Chairman of the Management Board,” said Mr. Toomas Annus, Chairman of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus.

Mr. Andres Trink’s term as a Member of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti will also end on 31 December 2023. AS Merko Ehitus decided to appoint Mr. Ivo Volkov as a Member of the Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti for the three-year period, starting from 1 January 2024. With the same decision, the powers of the current council member Tõnu Toomik were extended until December 31, 2026. The Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti will continue with four members: Mr. Ivo Volkov (Chairman), Mr. Tõnu Toomik, Mr. Martin Rebane and Mr. Urmas Somelar. As of 1 January 2024, the Management Board of AS Merko Ehitus Eesti will continue with two members: Mr. Jaan Mäe (Chairman) and Mr. Veljo Viitmann.

CV – Ivo Volkov ENG

CV – Jaan Mae ENG

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

06.12.2023 Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused ning rakenduspraktika