Riigi Kinnisvara: Rahvusraamatukogu hoonet hakkab renoveerima Ehitus5ECO OÜ

Riigi Kinnisvara / RKASTäna, 10. jaanuaril, sõlmiti leping hoone renoveerimistöödeks Riigi ASi korraldatud hanke võitja Ehitus5ECO OÜ-ga. Renoveerimistöödega planeeritakse jõuda lõpule 2025. aasta kevadel ning ehitustööde maksumuseks on 59 miljonit eurot.

sõlmitud lepingu raames on kavas hoone täielikult renoveerida, sealhulgas uuendada hoone tehnosüsteemid, muuta ruumiplaneeringut ja mitmekesistada ruumide kasutusotstarvet. Samuti luuakse uued valguslahendused ning parandatakse kogu hoone energiatõhusust. Ehituslepingu maksumus on 59 miljonit eurot.

„Rahvusraamatukogu on märgiline hoone Tallinna ja kogu jaoks, mis vajab põhjalikku ja tänapäevast uuenduskuuri. Renoveerimistööde eesmärk on muuta hoone nutika ruumilahenduse ning tänapäevaste materjalide abil kaasaegseks ja mugavaks. Renoveeritud hoonesse kolib ka ja see omakorda annab võimaluse vabastada Tallinnas mitu hoonet. Nii muudame ruumikasutuse efektiivsemaks,“ sõnas Riigi juhatuse esimees Kati Kusmin. Ajas muutunud avalikke funktsioone arvestades tulevad rahvusraamatukokku näiteks rühma- ja õpitoad, arvutiklass, salvestusstuudio, kaks teatrisaali, kinosaal ja kõik muu tänapäevasele kultuurikeskusele sobilik.

„Eesti on seda väärt, et tal on nii sisult kui ruumilt maailma moodsaim rahvusraamatukogu ja mul on suur rõõm, et oleme kindlalt astumas sellele teele koos oma heade partneritega,“ rõõmustas peadirektor Janne Andresoo.

„Ehitus5ECO OÜ-l on au olla osaline nii väärika hoone renoveerimistöödel. Tegemist insener-tehniliselt keeruka ja rohkete väljakutsetega ehitustööga. Renoveerimistööd kestavad kolm aastat, millele järgneb hoone sisustamine. Ehitustööde käigus vahetatakse täielikult välja hoone kaheksanda korruse katusepüramiid, võimaldades sinna tehnoruumide asemel rajada täiendava saali. Rekonstrueeritakse hoone katused ja terrassid, rajatakse hoone peakorpuse alla kinosaal, tugevdatakse olemasolevaid konstruktsioone. Usume, et koostöös projekteerija, Riigi AS-i ja Rahvusraamatukogu esindajatega õnnestub hoone uuenduskuur hästi ning Eesti üks väärikamaid hooneid saab sisult uueks ja kaasaegseks, säilitades samal ajal oma ajaloolise ja väärika välimuse,“ ütles Ehitus5ECO OÜ juhatuse liige Andres Neemre.

on all olev hoone Tallinnas, Tõnismäel, mis valmis 1993. aastal Eesti postmodernismi esindusliku stiilinäitena. Hoone arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra. Renoveerimistööde aluseks oleva projekti on koostanud ettevõte Sirkel & Mall OÜ ning sisearhitektuurse lahenduse lõi VL sisearhitektuur OÜ meeskond. Hoone suletud netopind on 43 451 m2. Renoveeritud hoonesse kolivad lisaks Eesti Rahvusraamatukogule ka Rahvusarhiivi Tallinna üksus ja VAT teater 2025. aasta kevadel.

Tallinn tutvustab Vanasadama trammiliini projekteerimistingimusi

TallinnNeljapäeval, 13. jaanuaril kell 14 toimub veebi vahendusel ja Tallinna Kesklinna Valitsuse ruumides (Nunne 18) avalik arutelu, kus tutvustatakse Vanasadamat ja tulevast Rail Balticu Ülemiste reisiterminali ühendava trammiliini rajamise projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku tulemusi.

„Kavandatav trammitee kulgeb mööda Tartu maanteed ning Gonsiori ja Laikmaa tänava kaudu Hobujaama tänavale ja sealt edasi reisisadamasse. Osaliselt paikneb uus trammitee juba olemasolevas trammiliinikoridoris ning osaliselt uuel trassil avalikult kasutatavatel aladel,“ selgitas Tallinna keskkonna- ja kommunaalvaldkonna abilinnapea Vladimir Svet. „Trassikoridori valikul peeti silmas, et see võimaldaks maksimaalselt head ühenduskiirust ning avaldaks samas minimaalset negatiivset mõju muule liiklusele ja linnakeskkonnale. Kõige lühem ja ka sujuvam tee trammi viimisel sadamasse ongi Gonsiori tänava kaudu ning lisaks on sellel lahendusel veel mitmeid eeliseid – näiteks annab see võimaluse tulevikus trammiteede võrgustikku veelgi laiendada.“

„Trammiliini rajamise eesmärk on Kesklinna liikluskoormuse vähendamine ning sadama, raudtee ja lennuvälja arengu soodustamine keskkonnasäästlikkust järgides,“ lisas Kesklinna vanem Monika Haukanõmm. „Projekt lahendab terviklikult kogu projekteeritava tänavaruumi, sealhulgas nii kõnni-, ratta- ja sõiduteed, rattaparklad, valgustus, disain, haljastus, tehnovõrgud kui ka muu oluline.“

Vanasadama trammi trassikoridori lõik on kavandatud kulgema praeguses trammitaristus Rail Baltic Ülemiste reisijate terminali poolt Gonsiori tänavani, edasi mööda Gonsiori tänavat Laikmaa tänavani ning pärast Narva maantee ületamist Hobujaama tänavale. Seejärel suundub trammitee üle Ahtri tänava ning risti üle Laeva tänava Kuunari tänavale, mööda Kai tänavat A-terminalini, kust ta pöörab mööda Logi tänavat tagasi Rumbi tänavale ning jõuab piki Kursi tänavat Põhja puiesteele. Sealt liigub tramm Mere puiesteele ja jätkab teed olemasoleval trammiteel. Uue trammiliini kavandamisel ja ehitusprojekti koostamisel arvestatakse nii keskkonnakaitseliste, linnaruumiliste, liikluskorralduslike kui ka teiste tingimustega.

Projekteerimistingimuste eelnõu koostas Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, kaasates protsessi ka AS Tallinna Sadamat ning trammiliini trassile jäävate eraomandis olevate kinnistute omanikke. Selle avaliku väljapaneku korraldasid Tallinna Kesklinna Valitsus ja Põhja-Tallinna Valitsus ajavahemikul 24. maist 6. juunini 2021. Avaliku väljapaneku käigus oli võimalik arvamust avaldada kõigil, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt võib mõjutada. Arvamusi esitati 11 juhul.

Avaliku väljapaneku tulemusi tutvustav avalik arutelu 13. jaanuaril kell 14 toimub veebiplatvormi MS Teams vahendusel, osaleda soovijail palutakse eelnevalt registreeruda e-posti aadressil riina.parm@tallinnlv.ee. Kesklinna valitsuses (Nunne tn 18) koha peal osalemiseks registreerima ei pea, kuid kindlasti tuleb arvestada nakkusohutuse nõuetega – tulla kohale üksnes tervena, kanda maski ja olla valmis koroonatõendi näitamiseks.

Swedbank: Inflation super rapid in December in Estonia

  • SwedbankPrices increased by 12.2%, over the year, in December. Inflation reached 12% last time in the 1990s.
  • More than half of the price increase came from higher energy prices, mainly electricity.
  • The rise in consumer prices is expected to accelerate this year.

In December, prices rose by 12.2% year-on-year and 3.1% month-on-month. More than half of the 12% increase came from higher energy prices, mainly electricity.

Electricity and gas prices rose by more than 2 times. Energy prices in Europe will remain elevated at least until the end of the heating season. Gas futures show that gas prices will remain at the current extremely high levels throughout this year. Gas reserves in Europe are at very low levels. The prices of motor fuels at Estonian gas stations increased by more than a quarter in the last month of the previous year. Oil prices will remain high in the coming months as OPEC+ has not been able to increase its oil exports as much as agreed. The unrest in Kazakhstan is further straining the oil market.

More expensive energy will gradually lift the prices of different goods and services. Although the share of energy in production costs is generally small, strong demand and supply shortages allow prices to rise more than higher energy costs would otherwise require.

Food prices rose by 6.1% year-on-year in December. The rise in food prices may accelerate further in the coming months as input prices have risen sharply in the food industry.

Prices will grow more than incomes in the coming

The rapid rise in prices is reducing people’s real purchasing power. The net wage of Swedbank’s customers has increased by 5-6 percent year-on-year in recent months. Families’ assessment of their financial situation has deteriorated. At the same time, consumption continued to grow strongly in November-December.

Last year, prices rose by 4.7% and net wages by an average of 6 percent. This year, Swedbank forecasts a 5-6 percent increase in both prices and net wages. In addition to expensive energy, inflation is affected by rising food prices.

Swedbank: Tööstusettevõtete optimismi varjutab hulk tootmist piiravaid tegureid ja riske

SwedbankVaatamata tarnehäiretele, tööjõupuudusele, energiahindade tõusule ja pandeemiaga seotud piirangutele ja riskidele nii Eestis kui ka enamikel meie kaubanduspartneritel, suutsid tööstusettevõtted, sealhulgas töötleva tööstuse ettevõtted, eelmise aasta lõpus oma tugevat tootmismahu kasvu jätkata.

Novembris suurenes tööstussektori tootmismaht aastases võrdluses üle 6%, sealhulgas töötleva tööstuse tootmismaht 7% ja energiatootmises 19%. Mäetööstuses aga tootmismahu tugev langus jätkus, vähenedes aastaga ligi kolmandiku võrra. 11 kuu kokkuvõttes suurenesid eelmisel aastal tootmismahud töötlevas tööstuses 6% ja energiatootmises 15%, kuid vähenesid mäetööstuses 14%. Kuigi töötleva tööstuse ja energiatootmise eelmise aasta kasvude taga oli paljuski ka 2020. aasta tootmismahtude langus, mis viis võrdlusbaasi madalale, on nende majandusharude tootmismahud tõusnud tublisti kõrgemale ülemöödunud aasta alguse ehk pandeemia-eelsest tasemest.

Töötleva tööstuse tootmismahtude kasvu taga kõige enam puidutööstus

Novembris toetasid töötleva tööstuse tootmismahu kasvu kõige enam puidu- ja toiduainetööstus ning elektriseadmete, masinate ja seadmete tootmine, kuid kasvu pidurdas tugevasti elektroonikatööstuse tootmismahtude langus. 11 kuu kokkuvõttes mõjutasid töötleva tööstuse tervikpilti kõige enam tootmismahtude suurenemine puidutööstuses ning metalltoodete, mootorsõidukite ja haagiste tootmises, samal ajal aga tootmismahu vähenemine elektroonikatööstuses. Elektroonikatööstuse tootmismahud on teinud tugeva languse juba alates möödunud aasta juunist. Selle tegevusala tootmismahud on pikemas vaates olnud küll üsna volatiilsed, kuid on viimastel aastatel siiski allapoole liikunud.

Põlevkivi kaevandusmahud vähenevad, kuna seda kasutatakse elektri tootmiseks vähem

Energiatootmises toetavad kodumaise elektri tootmist kõrged elektri börsihinnad ja suurenenud nõudlus. Mäetööstuse tootmismahu languse taga on aga kogu möödunud aasta kestnud põlevkivi kaevandusmahtude tugev vähenemine. Samas on põlevkivi kaevandusmahud vähenenud järsult juba alates 2019. aasta algusest. Nii oli näiteks eelmise aasta novembris põlevkivi kaevandusmaht 5,4 korda väiksem, kui 2018. aasta lõpus. Põlevkivist elektri tootmise vähenemine on tegelikult pikemaajalisem trend, kuid viimasel kolmel aastal on see kukkumine eriti tugev olnud. Põlevkivi asemel kasutatakse energia tootmiseks rohkem nüüd teisi allikaid, peamiselt taastuvaid.

Tootjahindade väga tugeva kasvu toel on tööstussektori käibed teinud eriti kiire tõusu

Aastases võrdluses suurenes tööstussektori käive novembris 27%, sealhulgas töötlevas tööstuses 22% ja energeetikas lausa 87%. 11 kuu kokkuvõttes olid need kasvud aga vastavalt 18%, 16% ja energeetikas 62%. Töötleva tööstuse ekspordikäive suurenes novembris küll 20%, kuid samal ajal tõusid ka ekspordihinnad ligi 19%. Kuigi ettevõtete käibed on kiiresti kasvanud, tuleks arvestada, et kiiresti on kasvanud ka ostetud tootmissisendite hinnad. Nii on töötleva tööstuse impordihinnad kasvanud kiiremini kui tootja- ja ekspordihinnad, mis tähendab muuhulgas ka ettevõtetele kaubandustingimuste halvenemist.

Tööstusettevõtete optimismi varjutab hulk tootmist piiravaid tegureid ja riske

Kuigi paljud ettevõtted kurdavad tööjõupuuduse ja tarnehäirete üle – selliste ettevõtete osakaal on pikemas võrdluses väga kõrgele tõusnud – siis hinnangud tellimuste ning tootmismahtude ja ekspordi väljavaate kohta olid novembris veel väga positiivsed. Tööstusettevõtete kindlustunde paranemine jätkus novembris nii Eestis, Soomes kui ka Rootsis, samas kui Lätis ja Leedus on see juba mõnda aega halvenenud. Euroalal, kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist, jätkas ostujuhtide indeks detsembris küll langust – seda peamiselt teenuste sektori mõjul, kuid näitas siiski veel majandusaktiivsuse tõusu. Töötleva tööstuse ostujuhtide indeks liikus sügiskuudel veidi allapoole, kuid näitas ülejäänud majandusega võrreldes oluliselt tugevat seisu. Järgmisel aastal euroala, põhjamaade ja USA majanduskasvud küll aeglustuvad, kuid peaksid jätkuvalt pakkuma häid ekspordivõimalusi. Samas on tootmist piiravaid tegureid, mida ma juba eelpool mainisin, kogunenud väga palju.

SEB: Kas 2022. aasta defineerib hinnatõus?

SEB PankMida oodata 2022. aastalt?

Uus aasta on alanud vägeva hinnatõusuga, mis kandub üle paljudesse majanduselu valdkondadesse. See ei tähenda aga, et ettevõtted tänavu väiksema kasumi ja inimesed madalama heaoluga peaksid leppima.

Kas 2022. aasta defineerib hinnatõus?

Kätte on jõudnud 2022. aasta ja koos kõigi ülejäänud hiromantidega, proovivad ees ootavat ette ennustada ka majandusanalüütikud. Ja nagu alati, tuleb tõdeda, et pilt kristallkuulis on udune ning ennustuste tegemine seetõttu väga raske. Kui eelmisel aastal segas kuuli tööd koroonaviirus, siis tänavu on analüütikud kimpus millegagi, mis peaks majandusteadust õppinuile selgeks saama justkui juba esimesel kursusel – inflatsioon. Kahjuks on viimane kümnend näidanud, et õpikuteadmised ja päriselu ei kipu kokku langema. Aastaid arenenud maailma valitsenud väga aeglane hinnakasv tekitas lõpuks ka keskpankade leebe rahapoliitika kriitikute seas veendumuse, et kiire inflatsioon on jäänud kaugesse möödanikku. Usuti, et saabunud on „sekulaarne stagnatsioon“, kus hinnad tõusevadki äärmiselt aeglaselt. 2021. aasta ja eriti selle viimased kuud on meid taas veennud vastupidise võimalikkuses. Äsja avaldatud andmetel küündis Eesti inflatsioon detsembris üle 12% ja isegi euroala riikide keskmine tarbijahinnaindeksi kasv on jõudnud 5%ni. Selles valguses on muutunud ka keskpankade toon, kes inflatsiooni ajutisusest rääkimise asemel nüüd möönavad, et see võib ka pikemaks kestma jääda.

Praegustest suurtest numbritest hoolimata ei saa õnneks öelda, et inflatsioon jääb sama kiireks terve 2022. aasta vältel või ei eksisteeriks tarbija rahakoti jaoks sõbralikumaid stsenaariume. Kõigepealt tuleb aru saada, mis põhjustas 2021. aasta kiire inflatsiooni. Ennekõike on see olnud üllatavalt kõrge nõudlus, millele pakkujad pole suutnud koroona¬piirangute ja karantiininõuete tõttu vastu tulla. Energiahindade tõusu on võimendanud mitmete tegurite kokku langemine, alustades ilmast ja lõpetades poliitikaga. Nimelt on Eesti kõrgete energiahindade taga ennekõike just Euroopa ja Venemaa pingelised suhted, mis on rekordiliselt kõrgele tasemele viinud nii gaasi kui elektri hinna.

Kas täpselt samad mustrid korduvad aastala 2022? Vaevalt. Esmalt on ettevõtted teinud omad järeldused ja annavad endast maksimumi, et tarbijate soovidele järele jõuda. Teiseks ei saa olukorras, kus näiteks USA on teatanud üsna jõulisest kursimuutusest rahapoliitikas, eeldada, et tarbijate nõudlus tänavu sama hoogsalt kasvaks kui mullu. Kolmandaks, arvestades poliitilist olukorda, oleks muidugi naeruväärne hakata rääkima Venemaa ja Euroopa suhete soojenemisest, ent peamine stsenaarium on jätkuvalt Nord Stream 2 avamine 2022. aastal. See motiveeriks ka Venemaad Euroopa jaoks kraane rohkem avama, mõjutades seeläbi alanemise suunas nii toasooja kui elektri hinda.

Küll on praegune energiahindade buum kestnud liialt pikalt ja tekitanud ka teistes majandusharudes tunde, et hinnatõus on vältimatu. Lähiajal on oluliselt kallinemas nii toidukorvi, kui paljude teiste inimeste jaoks vajalike kaupade ja teenuste hind. Seetõttu on kindel, et tagasihoidlik ei saa tänavune inflatsioon olema. Samas on selge, et kaupmehed jälgivad hoolega ka tarbijate ostujõudu ja oma käibe arvelt hindu tõstma ei kiirustata.

Palgatõus lööb inflatsiooni

Eesti kontekstis on vähemalt sama huvitav kui inflatsioon see, mis hakkab toimuma inimeste palkadega. Võib julgelt öelda, et sisuliselt räägivad täna kõik argumendid rekordilise palgakasvu kasuks. Kõigepealt on Eesti tööturg jõudnud äärmisesse kitsikusse ja ilmselt löödi juba eelmise aasta viimases kvartalis vabade ametikohtade kriisieelne tipp. Turult ammendunud tööjõuressurss tähendab seda, et ettevõtted, kes soovivad uusi töötajaid värvata on sunnitud neid kõrgema palga eest konkurentide juurest üle ostma või välismaalt sisse tooma – ja nagu teada pole kumbki neist viisidest lihtne ega odav. Seejuures on värvata soovivaid tööandjaid täna rekordiliselt palju. Et reeglina leiavad palgavestlused aset aasta alguses, siis kahtlemata omab läbirääkimistele mõju ka tarbijahindadega toimuv. Kui elektriarve maksmine üle jõu käib, tekib inimesel paratamatult küsimus, kuidas oma sissetulekuid suurendada. Tööandjatel on omakorda raske palgasoovist keelduda, sest suure osa Eesti ettevõtete jaoks oli 2021. aasta vägagi edukas ja kasumlik. SEB prognoosi põhjal kasvab keskmine palk tänavu lausa 8,5%, ületades tublisti tarbijahinnaindeksi tõusu.

Ilus aasta sellegipoolest

Seetõttu võib loota, et 2022. aasta saab majanduslikus plaanis olema edukas. Vaatamata kiirele inflatsioonile on inimeste reaalsissetulek suurenemas, mis annab avaramad võimalused oma heaolu tõsta. Täiendavat hoogu tarbimisele annab jätkuvalt teise pensionisamba tühjendamine. Kui jaanuaris laekus sealt maksujärgselt ca 76 miljonit eurot, siis järgmises voorus mai alguses võib poodi ja kõrtsi jõudma juba 150 miljonit. Lisaks hoogsale sisetarbimisele püsib endiselt optimistlik ka eksportijate väljavaade. Kui Eesti majanduse taastumine on olnud üks Euroopa kiiremaid, siis paljudes teistes riikides on nõudlus alles kosumas kunagiste mahtude juurde, mis ka siinmail tööd annab.

Adaur Grupp: korteritehingute kvartalikokkuvõte 2021 IV kvartal

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Arco Vara lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: detsember 2021

Arco VaraDetsembris korteritehingute arv sügiseselt tasemelt veidi taandus

2021. aasta detsembris tehti Eestis kokku 2511 korteritehingut, mida oli 6,7% vähem kui novembris. Võrreldes 2020. aasta detsembriga tehti siiski 21% enam korteritehinguid, mille juures tegemist oli senise kasvutsükli vältel kõrgeima detsembrikuise tehingute arvuga. Turuaktiivsus taandus ligikaudu septembri tasemele, mida on mõjutanud peamiselt iga-aastased pühadega seotud hooajalised tegurid. Üldiselt on siiski täheldada, et detsembris on korteriturul tehingute arv eeskätt Tallinnas väga kõrge, kuid 2021. aastal ei suudetud eelnevate kuude kõrgtasemeid siiski enam ületada.

Korteriturul on pakkumine järjest enam piiratud, mida Tallinna näitel iseloomustab hästi olukord, kus näiteks kinnisvaraportaalis kv.ee on korterite müügipakkumiste arv langenud juba alla 2000 ühiku. Veel 2018. aastal oli samas portaalis aktiivselt keskmiselt 5000 korterit, kuid turuaktiivsus on samaaegselt suurenenud ligi 12% võrra. Pakkumise defitsiit oli 2021. aasta elamispindade turu üheks olulisemaks märksõnaks ning sarnane olukord jätkub ka veel 2022. aastal, mis ei võimalda küll turuaktiivsusel enam uusi tipptasemeid saavutada, kuid mis võimaldab tempokal hinnakasvul jätkuda üleriigiliselt.

Elamispinna kättesaadavus 2021. aastal selgelt halvenes ning seda laiapõhjaliselt erinevat tüüpi elukondliku kinnisvara lõikes ühiselt. Näitena saab siinjuures kasutada eeskätt näiteks tüüpkortereid, millede aritmeetiline keskmine hinnatase kasvas 2021. aastal nii Tallinnas kui Tartus 20% võrra, samaaegselt on Eestis aritmeetiline keskmine palgakasv olnud aga pelgalt 7%. Sügisesest perioodist vabanema asunud II pensionisamba rahal on elamispindade turule ostjaskonna ostujõu osas küll positiivne mõju, kuid laias laastus ei ole täna turul ostjateks isikud, kelle kontodele oleks suurtes summades pensioniraha laekunud.

Aktiivseimaks eluasemelaenu eagrupiks on jätkuvalt 28- kuni 32-aastased isikud, kelle mõju demograafiliste trendide tõttu korteriturul lähiaastatel aga leeveneb. Alates 2020. aastast on olnud seevastu demograafiliste trendide tõttu täheldada järjest kiiremini kasvavat üksikelamute ja nende püstitamiseks sobilike maade turgu, mille juures Eestis tervikuna kasvas eluhoonetega hoonestatud maade müügitehingute arv 26% ja hoonestamata elamumaade müük koguni 58% võrra. Mitmetes piirkondades võis 2021. aastal täheldada, et elamumaa kruntide hinnakasv oli tunduvalt kiirem kui korteriturul ning piiratud pakkumise tõttu näib, et hinnakasv püsib 2022. aastal vähemalt +10% tasemel elamispindade sektoris tervikuna.

Olukorras, kus majanduskasv jätkub, palgakasv kiireneb, tarbijahindade kasv on prognoositavalt käesoleval aastal ligi 7% tasemel, tööhõive kasvab, eluasemelaenude intressid on ajalooliselt madalaimal tasemel, Euroopa Keskpanga ekspansiivne rahapoliitika võib küll osaliselt tagasi tõmbuda kuid selle senine ulatus jääb veel kinnisvaraturule viitajaga mõju avaldama pikema perioodi vältel ning laenuraha kättesaadavus on Eestis tegutsevate krediidiasutuste vahel kasvanud konkurentsi tõttu üleriigiliselt väga hea, ei ole 2022. aastal justkui võimalik elamispindade turu osas negatiivselt meelestatud prognoose koostada. Piiratud pakkumise tõttu võib siiski turuaktiivsuse senine tugev kasv pöörduda pea üleriigiliselt languseks ning kui ajaloost paralleele tõmmata, siis üldistatult väites oleme me liikumas 2006. aasta sündmustest 2007. aasta sündmusteni, mida iseloomustas tehingute arvu vähenemine ja hinnakasvu samaaegne jätkumine.

Hinnakasvu osas on prognooside tegemine tänasel hetkel samuti keeruline, kuna üldplaanis on trend küll selgelt teada, et hinnad jätkavad liikumist ülespoole, kuid sealjuures ei ole aga võimalik hinnakasvu tempo osas üksmeelele konkreetselt jõuda. Võib eeldada, et 2022. aastal kasvavad korterite ja üksikelamute hinnad vähemalt samas tempos kui saab olema Eesti keskmise netopalga aastane nominaalkasv. 2021. aasta sündmusi arvestades ei saa muidugi välistada, et ka 2022. aasta võib tuua oodatust kiiremaid kasvunäitajaid. Pikemas perspektiivis oleks meile kõigile siiski oluliselt parem, kui senine kõrge turuaktiivsus alaneks ja hinnakasv pidurduks. Asjaolu, et tänane turuaktiivsus on üle pikaajalise trendijoone ning hinnatõus ei ole palgakasvu suhestatuna ajutiselt kooskõlas, võib pikaajalisel jätkumisel viia paraku olukorrani, kus elamispindade turg võib oodatust kauem püsida ka pikaajalisest trendist oluliselt allpool. 2022. aasta osas võib seega tarbijaskonnale südamele panna, et ostuotsuseid langetataks ratsionaalselt ning läbimõeldult, kuid kui inflatsioon on ligi 8% ning muid varaklasse eriti ei tunta ja kõikide varaklasside lõikes üldiselt võib hinnatasemeid ja riske pidada juba kõrgeks, võib üsna laialdast kinnisvarasse investeerimist täheldada tõenäoliselt ka veel 2022. aasta I pooles.

2021. aastal võis kinnisvarainvesteeringute osas täheldada eeskätt eraisikute osakaalu suurenemist, kes on järjest rohkem investeeringuid teinud üürikinnisvarasse. Kuna kinnisvaraturul avaldus 2021. aastal laiapõhjaline hinnatõus, võis puhtalt spekulatiivsete positsioonide suurenemist samuti täheldada. Korterelamute püstitamiseks sobilike maade osas võis märgata järsult kasvavaid hinnatasemeid, mille juures on üha enam soetatud ka kinnistuid, kus detailplaneering on menetlusjärgus või pole planeeringut veel isegi algatatud. Konkreetseid hinnakasvu numbreid on taoliste varade osas keeruline keskmiselt välja tuua, kuid üldplaanis on olnud täheldada enamike varade osas vähemalt 25%-list aastast hinnatõusu. Taoliste tehingute sagenemine viitab nii olemasoleva sobiliku pakkumise vähesusele, kinnisvaraarendajate laialdasele kapitaliseeritusele, suuremate riskide võtmisele kui ka asjaolule, et turule lisanduvate uute korterite osas on oodata järjest kõrgemaid hinnatasemeid.

Lisaks maa hinna kasvule asus 2021. aasta kevadest ehitushind järsult kasvama, mille osas ehitusmaterjalide hinnakasv küll 2022. aastal tõenäoliselt aeglustub, kuid tööjõupuuduse tõttu tööjõukulude kasv tõenäoliselt samaaegselt siiski kiireneb. Uute korterite pakkumine on Tallinnas ja selle läihiümbruses jätkuvalt vähene ning kuigi 2022. aasta toob üsna suures mahus uusi projekte turule, jääb ka veel tõenäoliselt 2022. aastat tervikuna iseloomustama pakkumismahu madalseis. 2021. aasta esimese kolme kvartali vältel väljastati Tallinnas ehituslube kokku 2318 korteri ehitamiseks, mille juures ehituslubade arv suurenes võrreldes aastatagusega ainuüksi 3,7% võrra. Kehtestatud detailplaneeringutega, kuid seni realiseerimata ehitusõigusega, kruntide hulk ei ole üldplaanis suurenenud ning isegi kui arendajad sooviksid täna olemasolevat pakkumist järsult suurendada, ei ole selleks otseselt piisavalt ressurssi. Võib aga eeldada, et mõningase viitajaga hakkavad erinevad ehitusprojektid taas valmima, mis viib pakkumismahu tempoka suurenemiseni tõenäoliselt alles olukorras, kus korterituru aktiivsus üheskoos hinnakasvuga on juba rahunenud.

2021. aasta IV kvartalist on üha enam olnud märgata, et 2022. ja 2023. aasta tõotavad tuua üsna laialdase ehitusaktiivsuse just Eesti väikelinnades, kus seni on uut kinnisvara senise kasvutsükli vältel rajatud üsna vähesel määral. Väikeasumites on arendustegevus iseenesest positiivne, kuna see võimaldab iganevat elamufondi vähemalt osaliselt uuendada, ilma et munitsipaalsektor peaks üldiselt sellesse mingisuguste dotatsioonidega sekkuma. Teisalt, väikelinnades kiputakse üldiselt pakkumist suurendama liialt optimistlikus ulatuses, mis viib müügiperioodide pikenemiseni ja seeläbi riskide kasvuni. Eriti aktiivselt kavandatakse hetkel uusi korterelamuid näiteks Viljandis ja Rakveres, kus on ka juba varasematel aastatel mõned uued hooned edukalt valminud. Ehitushindade eelarvestamine on aga tänases turusituatsioonis üsna keeruline, mistõttu osa arendusi on juba käiku lükatud, kuid müügipakkumisi ei ole veel turule lisatud, kuna arendajad ei suuda isegi omahinda prognoosida. Taoline olukord viitab arvestatavale tasakaalustamatusele, mida on lisaks korteriturule juba märgata ka üksikelamute arendusturul ning seda ka Tallinna ja Tartu lähiümbruses. Spekulatiivse pakkumise osakaal on suurenemas ning selle taustal on taas suurenema asunud ka varade finantseerimisega seotud riskid.

Elamispinna kättesaadavuse halvenemise, piiratud pakkumise, kiireneva palgakasvu ja üleüldiselt paraneva tööturu tingimustes võib aastateks 2022 – 2023 prognoosida eeskätt mõnevõrra madalamahinnaliste arendusprojektide kui ka üleüldiselt väikeasumite korteriturgudele üsna optimistlikku turusituatsiooni. Valg- ja vastulinnastumine on järsult kasvanud hindade tõttu järjest aktuaalsemad teemad, mida on seni nähtud eeskätt elamuturul. Paranev tööturg võimaldab taas järjest rohkematel inimestel laenu- ja ostuvõimeliseks saada, kuid neist arvestatav osa peab kasvanud hindade tõttu siirduma ääremaastunud või üldiselt madalama jätkusuutlikkusega keskustesse, kus kinnisvara on odavam. Lühiajaliselt on see selliste keskuste demograafilistele teguritele ja kohaliku omavalitsuse finantsvõimekusele jätkusuutlik, kuid pikemas perspektiivis tõenäoliselt Tallinna ja selle lähiümbruse nn eest ära kasvamine võrreldes ülejäänud Eestiga jätkub. Avaliku sektori poolt vaadatuna oleks tagumine aeg asuda suurendama laiapõhjaliselt taristuinvesteeringuid elektriraudtee ja neljarealiste maanteede osas, mis võimaldaksid Tallinna pidevat kasvamist tasandada ning seeläbi aeglustada ka Eesti erinevate piirkondade jätkuvat ääremaastumise protsessi.

2021. aasta detsembri andmed on toodud 06.01 seisuga, andmed võivad tagantjärele mõnevõrra muutuda.
Allikas: Maa-ameti tehingute andmebaas

Statistikaamet: Tarbijahinnaindeksi suurimaks mõjutajaks oli 2021. aastal kütuste hinnatõus

Statistikaamet / Statistics EstoniaStatistikaameti andmetel tõusis tarbijahinnaindeks 2021. aastal 2020. aasta keskmisega võrreldes 4,6%.

Tarbijahinnaindeksi suurimateks mõjutajateks olid statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanovi sõnul 2021. aastal eluaseme ja transpordiga seotud hinnatõusud, mis kokku andsid kogutõusust üle kahe kolmandiku. „Kodudesse jõudnud elekter kallines aastavõrdluses 44,5% ja gaas 27,5%. Bensiin oli 14,1%, diislikütus 12,8% ja sõiduvahendite ost 8,4% kallim. Toidukaupadest kallinesid enim kartul (23,5%) ja värske köögivili (12,7%),“ lausus Trasanov.

Tarbijahinnaindeks tõusis 2021. aasta detsembris 2020. aasta detsembriga võrreldes 12,2% ja võrreldes 2021. novembriga 3,1%. Kaubad kallinesid 7,9% ning teenused 20,7%.

Võrreldes 2020. aasta detsembriga mõjutasid tarbijahinnaindeksit põhiliselt elektri, soojusenergia ja kütte hinnatõusud, mis andsid kogutõusust poole. Kodudesse jõudnud elekter oli 120,0%, soojusenergia 40,1% ja gaas 122,5% kallim. Transpordiga seotud hinnamuutuste mõju kogutõusule oli ligi 20%. Bensiin oli 25,5% ja diislikütus 29,4% kallim, sõiduvahendid läksid 17% kallimaks. Toidukaupadest on enim kallinenud kartul (110,1%), värske kala (35,2%) ja värske köögivili (26,7%).

Novembriga võrreldes mõjutasid tarbijahinnaindeksit 2021. aasta detsembris peamiselt elektri, soojusenergia ja kütte hinnatõusud. Kodudesse jõudnud elekter kallines kuuga 54% ja soojusenergia 35,2%. Torugaasi 5,4% odavnemise tõi kaasa Vabariigi Valitsuse otsus kompenseerida võrguettevõtete kaudu kõigile tarbijatele 100% võrguteenuse tasust.

Tarbijahinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Eesti Pank: Rekordilised energiahinnad pärsivad ostujõudu

Eesti PankStatistikaameti andmetel kasvasid tarbijahinnad eelmise aasta detsembris aastatagusega võrreldes 12,2%. 2021. aasta keskmine hinnakasv ulatus 4,6%ni.

Detsembri hinnakasv oli viimase kahekümne aasta kiireim. Hinnakasv on olnud kiire nii kaupade kui ka teenuste segmendis. Pool kogu tarbijakorvi kallinemisest tulenes aga energiast – elekter ja gaas kallinesid detsembris aastaga rohkem kui 120% ja sellega seotud soojusenergia 40%. Samal ajal nafta hind maailmaturul mõnevõrra langes, sest koroonaviiruse olukord halvenes. Uue tegurina on viimastel kuudel hakanud tõusma ka toiduainete hinnad. Enim on kallinenud piima- ja kalatooted ning köögiviljad.

Kõrged energiahinnad ei võimalda lähiajal hinnakasvu alanemist. Energia kallinemine suurendab ettevõtete tootmiskulusid ja kandub järgmiste kuude jooksul üle ka teiste toodete-teenuste hindadesse. Majanduse jaoks on halb, kui ajutiselt kiire hinnakasvu tagajärjel suurenevad ka ettevõtete tööjõukulud, mis sunnib ettevõtteid omakorda hindasid korrigeerima ning tekkida võib hinna-palgakasvu spiraal. See kahjustaks majanduse konkurentsivõimet ja seaks ohtu töökohad.

Kiire hinnakasv pärsib inimeste ostujõudu. Kuigi tööjõupuuduse tõttu on palgakasv 7-8%ga küllaltki jõuline, jääb see ajutiselt hinnakasvule siiski alla ning inimeste reaalne ostujõud väheneb. Hinnasurvete nõrgenemist ja ostujõu taastumist võib oodata 2022. aasta teises pooles. Selle aasta keskmiseks inflatsiooniks prognoosib Eesti Pank 6,9 protsenti.

Uus Maa: Uus Maa avas kolm uut bürood

Uus MaaUus Maa Kinnisvarabüroo frantsiisivõrgustik täienes kolme uue büroo võrra, mis avati Tallinna kesklinnas, Rocca Al Mares ja Järvel.

Kõigi uute büroode juhtideks on kogenud Uus Maa maaklerid, kes oma senises töös on end tõestanud tugevate spetsialistidena ning saanud mitmesuguseid tunnustusi.

Rotermanni kvartalis, aadressil Roseni 12 avati Uus Maa Five Stars. “Olete alati meile külla oodatud kinnisvarateemadel vestlema,” sõnas büroo juhatuse liige Eleri Kerde. “Selleks oleme büroos loonud lounge osa, kus saame meeldivas miljöös välja selgitada Teie soovid ja vajadused. Kuigi kontor asub Tallinna südalinnas, on tööpõld meil üle Eesti. Meie portfellis on luksuslike eramuid, kauneid suvekodukinnistuid ja investreerimiskorterid. Pakume viie tärni teenust, aidates Teil valida uut kodu, müüa parima hinnaga korter või hoopis leida võimalus investeerida kinnisvarasse. Oleme pidevalt muutuvas maailmas innovaatilised ja leidlikud.”

Elena Tomson ja Maksim Morgunov asutasid Uus Maa Rocca Al Mare, mis asub Haabersti tuiksoonel asuvas Rocca Ärimajas aadressil Paldiski mnt 96.

“Frantsiisi teeninduspiirkonda kuuluvad peamiselt Haabersti ja Mustamäe linnaosad ning Harku vald, kuid valikust leiab ka mujal piirkondades asuvat kinnisvara,” selgitas büroo juhatuse liige Tomson. “Meie büroo õlgadel on 15 aastane kinnisvarakogemus, tänu millele on pakutav teenus professionaalne ja läbimõeldud.”

Nõmme ja kesklinna piiril, Väike-Järve büroomajas aadressil Pärnu mnt 186 avab esimese kvartali teises pooles uksed Uus Maa Elamus, mille asutajaks on Maia Karro.

“Nimi Uus Maa Elamus räägib iseenda eest: pakkuda kliendile tõelist elamust ja ainult positiivseid emotsioone,” tutvustas frantsiisi juhatuse liige Karro. “Lahendame kõik Teie kinnisvaraküsimused professionaalselt, kiirelt ning pakume terviklahendust (aitame müües leida kliendile ka uue kodu). Kuigi meie peamised tegevuspiirkonnad on Nõmme, Mustamäe ja Kristiine linnaosad, teenindame teid üle kogu Eesti.”

Uus Maa frantsiisivõrgustik jätkab laienemist, kuid keskendub edaspidi teistele Eesti linnadele. “Näeme vabariigis suur potentsiaali,” ütles Uus Maa Kinnisvarabüroo juhatuse liige Jaanus Laugus. “Eestis on linnu, kus avada esimene büroo ning ka selliseid kohti, kus olemasolevale kontorile lisaks avada veel mõni.”

Mustamäe korterite turu detailne ülevaade

Tõnu ToomparkMustamäe kinnisvaraturu detailne analüüs annab teadmise Mustamäe linnaosa elamispindade turu näitajatest ja näitajate ajalisest arengutest.

Ülevaate eesmärk on anda eelkõige arendajatele, investoritele ja/või finantseerijatele üksikasjalik vaade piirkonna nõudlusest, pakkumistest, konkurentsipositsioonist, tehingutest, hindadest ja muudest suundumustest.

Nii heidab piirkonna ülevaade pilgu järgmistele indikaatoritele:

  • korterituru tehingud ja hinnad;
  • korterite tehingute toalisus ja vanus;
  • uusarenduste pakkumine ja hinnad;
  • uusarenduste pakkumisse lisandumine (ehk uued müüki tulevad projektid);
  • uute korterite pakkumiste toalisus ja nende maksumus;
  • uute korterite pakkumiste jaotus hinna, suuruse, toalisuse lõikes.

Vastavalt tellija vajadusele on võimalik piirkonna ülevaatesse tuua täiendavaid näitajaid – näiteks võrdlust mõne teise piirkonnaga. Või võib ebaolulist kõrvale jätta.

Piirkonna ülevaate aluseks on statistilised andmed. Ülevaade sisaldab kommentaari ja kokkuvõtet olulisemate näitajate kohta.

Kui tekkis huvi, anna teada: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Piirkonna ülevaade: Mustamäe 05.2020

Veel on võimalik registreeruda koolitusele “Kinnisvara ABC”

Kinnisvara ABCKoolitus “Kinnisvara ABC” toimub 11-13/01/2022 Kinnisvarakoolis. Koolitusel antakse ülevaade kinnisvaraturust ja selle arengusuundadest, ehitamise ja planeerimise põhimõistetest, õigusaktidest ning kinnisvaramaakleri tööst.

Koolitusele on oodatud:

  • kõik, kes soovivad rohkem teada saada kinnisvarast ja oma vara paremini hallata;
  • kõik, kellel on soov oma tulevik siduda kinnisvaravaldkonnaga ning hakata maakleriks;
  • kõik maaklerid, kes tunnevad, et oleks vaja värskendada kinnisvara baasteadmisi;
  • kõik spetsialistid ja ametnikud, kelle igapäeva töö hõlmab kinnisvaravaldkonda;
  • kõik investorid, kes peavad vajalikuks õppida tundma kinnisvaraga seotud põhimõisteid ja õigusakte.

Lektorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark, ehitus- ja planeerimisvaldkonna spetsialist Marko Sula ja jurist Evi Hindpere.

Koolitus “Kinnisvara ABC” toimub 11-13/01/2022 kell 13.00-18.00 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad valivad, kas osalevad kontaktkoolitusel klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Valitsuse korraldusest lähtuvalt võime klassiruumi oodata inimesi, kes on valmis kandma kaitsemaski ja suudavad tõestada oma nakkusohustust. Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tulika 19, Tallinn, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Zoom’i keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Adaur Grupp: korteritehingute aastakokkuvõte 2021

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Arco Vara: Viis põhjust, miks kodu võib jääda ka aktiivsel kinnisvaraturul müümata

Arco VaraVõiks ju arvata, et ajal, kui laenuraha on kuum ja inimeste ostukindlus laes, läheb kõik müügiks. Tegelikult pole ka suure nõudluse ajal nõudlust kõige järele, sest ega ostja tingimused kodu ostmisel sootuks ära kao. Mis põhjusel võib siis kodu ka kuuma turu tingimustes müümata jääda?

Hind on liiga kõrge või teistest pikalt eest ära

Hindade kiire kasvu ajal proovib nii mõnigi klient oma varast saada palju rohkem kui teised sarnaste kodude eest samas piirkonnas. See võib ka õnnestuda, kui kasv kestab pikalt ja turg jõuab hinnale järele, aga aktiivsel turul ootab klient pigem kiiret müüki. Ostjad on küll motiveeritud ostma, aga laenuraha saamiseks tuleb tellida eksperthinnang turuväärtuse teadasaamiseks ja viimasest finantseerib pank 80-90%. Kui hind on turuhinnast palju ees, võib mõnigi huviline jääda ostuga jänni ja kodu jääb müümata.

Kehv või nõrk turundus

Hea asi vajab reklaami. Inimesed ostavad kodu ennekõike emotsioonidest lähtuvalt ja seetõttu on oluline tagada ka selle esitlemine parimal viisil, olgu aluseks siis suurepärased fotod või droonivideo. Selle kõige eeldus on korras kodu ja vastavus kliendi silmailu ootusele. Moodsas keeles nimetatakse seda stageing ehk kodu lavastamine – kodu ettevalmistamine müügiks, tuues välja selle parimad küljed võimalikult paljude klientide jaoks. Kinnisvaramaakler saab selleks palju ära teha, andes kliendile soovitusi kodu parimaks esitluseks.

Kodu esitlemine on raskendatud

Müügiinimesed teavad, et parim viis esitleda kinnisvara potentsiaalsele ostjale on teha seda ilma omaniku või kolmanda isiku kohaoluta. Ainult nii saab müügiinimene teha segamatult oma tööd, milleks ta on õppinud ja milleks teda on treenitud. Kui kohal on üürnik või omanik, võib see sundida müügiinimest liigselt õigeid sõnu otsima ja panna teda mittevajaliku surve alla. Sageli on ka olukordi, kus omanik võtab näiteks müügitöö üle ega lase seda professionaalil teha.

Siia alla käib ka ostjale kodu esitlemiseks sobiva aja leidmine. Usaldusliku suhte korral on kinnisvaramaakleril omaniku luba (loe: võti) minna kinnisvara esitlema osapooltele sobival ajal. Sobiva aja leidmine võib olla aga keeruline, kui osapooli on palju, nii võib müügiedu olla takistatud. Ka üürile antud kodu esitlus on sageli keeruline, sest üürnik ei ole kuigi motiveeritud oma kodu esitlema ja nii võib taas müük toppama jääda.

Kehv kommunikatsioon maakleri ja kinnisvaraomaniku vahel

Usaldusest sünnib küll koostöö, aga koostöö aluseks on võime suhelda viisil, mis vastab ootustele. Kinnisvaramaakler peab terava kõrvaga kuulama, milline suhtlusstiil müüjale sobib. Olgu selleks ostjatele esitlemine, müügimaterjalide kvaliteedi küsimused või läbirääkimisoskus. Samuti see, kui kaasas ja informeeritud soovib müüja müügiprotsessi käigus olla. Siin eksides võib jääda kodu nii mõnelegi huvilisele esitlemata või tekkida lausa pettumus, sest kinnisvaramaakler ja müüja rääkisid teineteisest mööda. Näiteks, mis jääb korterisse või mis tuleb kaasa, kes mille eest maksab.

Kinnisvara kvaliteet ja hind ei ole kooskõlas

Peamine põhjus, miks müük võib jääda toppama, on ostja hirm üle maksta. Kui kodu on väljast renoveerimata, aga seest korras, on see ostjale suur risk. Mis kasu on ilusast kodust, kui ühel hetkel võib katus hakata läbi laskma. Nii muutuvad ostjad sageli araks ja ostuhuvi võib osutuda leigeks. Vastupidine olukord – kodu on väljast korras ja seest korda tegemata – annab aga inimesele võimaluse luua kodu oma käe järgi.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 12-2021

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute kogupindala (m²) ja keskmine tehingus oleva korteri suurus (m²) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu, käibe ja pindala jagunemine, %

Keskmine tehingus oleva korteri suurus, m²

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

25.01.2022 Üürikoolitus