Nordecon: 2020. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordecon2020. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud poolaastaaruanne (auditeerimata)

Nordeconi kontserni 2020. aasta I poolaasta äritegevuse tulemusi iseloomustab aastataguse perioodiga võrreldes oluline müügitulu kasv, bruto- ja ärikasumi marginaali paranemine ning Ukraina grivna langustest põhjustatud valuutakursi kahjud. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud teostamata tööde portfell, millele juulis lisandus märkimisväärses mahus uusi sõlmitud lepinguid. Samas on oluliselt langenud uute eratellimuste maht, mis on otseselt seotud ülemaailmse COVID-19 kriisi mõju ja majanduskeskkonna järsu halvenemisega. Ühelt poolt on suurenenud ehitustööde tellijate poolne hinnasurve peatöövõtuettevõtetele, teisalt ei ole aga sisendhindade oodatud langust siiski toimunud. Tekkinud olukord on pannud kasumimarginaali tugeva surve alla.

Konsolideeritud finantsseisundi aruanne

EUR ‘000 30.06.2020 31.12.2019
VARA
Käibevara
Raha ja raha ekvivalendid 9 421 7 032
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 53 272 37 563
Ettemaksed 3 987 1 813
Varud 22 856 21 142
Käibevara kokku 89 536 67 550
 
Põhivara
 
Kapitaliosaluse meetodil kajastatud investeeringud 1 316 2 369
Pikaajalised finantsinvesteeringud 26 26
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 8 575 8 435
Kinnisvarainvesteeringud 6 301 5 530
Materiaalne põhivara 18 401 19 002
Immateriaalne põhivara 14 815 14 736
Põhivara kokku 49 434 50 098
VARA KOKKU 138 970 117 648
KOHUSTUSED
Lühiajalised kohustused
Laenukohustused 17 215 11 058
Võlad hankijatele 51 339 40 730
Muud võlad 10 492 7 954
Ettemaksed 9 824 6 391
Eraldised 628 716
Lühiajalised kohustused kokku 89 498 66 849
 
Pikaajalised kohustused
 
Laenukohustused 8 776 16 326
Võlad hankijatele 2 889 98
Muud võlad 177 177
Eraldised 1 731 1 425
Pikaajalised kohustused kokku 13 573 18 026
KOHUSTUSED KOKKU 103 071 84 875
OMAKAPITAL
Aktsiakapital 14 379 14 379
Omaaktsiad -660 -660
Ülekurss 635 635
Kohustuslik reservkapital 2 554 2 554
Realiseerumata kursivahed 1 984 1 169
Jaotamata kasum 13 723 12 383
Emaettevõtte aktsionäridele kuuluv omakapital 32 615 30 460
Mittekontrolliv osalus 3 284 2 313
OMAKAPITAL KOKKU 35 899 32 773
KOHUSTUSED JA OMAKAPITAL KOKKU 138 970 117 648

Konsolideeritud koondkasumiaruanne

EUR´000 6k 2020 II kv 2020 6k 2019 II kv 2019 2019
Müügitulu 136 798 81 874 100 441 65 917 234 071
Müüdud toodangu kulu 130 791 77 055 97 147 62 669 222 302
Brutokasum 6 007 4 819 3 294 3 248 11 769
     
Turunduskulud -202 -74 -498 -152 -784
Üldhalduskulud -3 860 -2 061 -3 048 -1 555 -6 837
Muud äritulud 178 29 67 11 315
Muud ärikulud -110 -57 -20 -7 -193
Ärikasum (kahjum) 2 013 2 656 -205 1 545 4 270
     
Finantstulud 249 193 495 224 1 277
Finantskulud -1 241 338 -663 -299 -1 219
Finantstulud ja –kulud kokku -992 531 -168 -75 58
       
Kapitaliosaluse meetodil arvestatud kasum/kahjum  479  510  252  302  585
     
Maksustamiseelne kasum (kahjum) 1 500 3 697 -121 1 772 4 913
Tulumaks -81 -81 -453 -453 -764
Puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
 
Muu koondkasum (kahjum):
Tulevikus ümber klassifitseeritavad kirjed puhaskasumisse või -kahjumisse
         
Realiseerumata kursivahed 815 -434 -262 -218 -823
Kokku muu koondkasum (kahjum) 815 434 262 218 -823
KOKKU KOONDKASUM (KAHJUM) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
     
 Puhaskasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa -156 2 513 -793 1 169 3 378
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku puhaskasum (kahjum) 1 419 3 616 -574 1 319 4 149
Koondkasum (kahjum):          
– emaettevõtte aktsionäridele kuuluv osa 659 2 079 -1 055 951 2 555
– mittekontrollivale osalusele kuuluv osa 1 575 1 103 219 150 771
Kokku koondkasum (kahjum) 2 234 3 182 -836 1 101 3 326
     
Aruandeperioodi puhaskasum aktsia kohta emaettevõtte aktsionäridele:          
Tavapuhaskasum aktsia kohta eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11
Lahustatud puhaskasum aktsia kohta eurodes -0,01 0,08 -0,03 0,04 0,11

Konsolideeritud rahavoogude aruanne

EUR´000 6k 2020 6k 2019
Rahavood äritegevusest    
Laekumised ostjatelt 154 207 108 300
Maksed hankijatele -132 626 -93 163
Makstud käibemaks -6 055 -2 104
Maksed töötajatele ja töötajate eest -13 658 -11 385
Makstud tulumaks -81 -146
Netorahavoog äritegevusest 1 787 1 502
Rahavood investeerimistegevusest    
Materiaalse põhivara soetamine -102 -165
Materiaalse põhivara müük 165 99
Tütarettevõtte soetus -2 0
Tütarettevõtte soetusega saadud raha 3 605 0
Antud laenud -14 -14
Antud laenude laekumised 21 6
Saadud dividendid 251 244
Saadud intressid 5 5
Netorahavoog investeerimistegevusest 3 929 175
Rahavood finantseerimistegevusest    
Saadud laenud 1 228 3 328
Saadud laenude tagasimaksed -2 077 -2 265
Rendimaksed -1 487 -1 574
Makstud intressid -508 -481
Makstud dividendid -472 -2 129
Netorahavoog finantseerimistegevusest -3 316 -3 121
Rahavoog kokku 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi algul 7 032 7 678
Valuutakursimuutused -11 -14
Raha jäägi muutus 2 400 -1 444
Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpul 9 421 6 220

Finantstulemuste kokkuvõte

Kontserni kasum

Nordeconi kontserni brutokasum 2020. aasta I poolaastal oli 6 007 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 3 294  tuhat eurot). Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga paranes brutokasumlikkus tuntavalt, moodustades I poolaastal 4,4% (I poolaasta 2019: 3,3%) ning II kvartalis 5,9% (II kvartal 2019: 4,9%). Mõlemad ärisegmendid, nii hooned kui rajatised, olid I poolaastal ja II kvartalis kasumlikud. Hoonete segmendi kasumlikkus, mis moodustas I poolaastal 5,0% ning II kvartalis 5,5%, vähenes mõnevõrra võrreldes 2019. aasta sama perioodiga (I poolaasta 2019 5,5% ja II kvartal 6,1%). Kasumlikkuse vähenemise peamiseks põhjuseks oli Rootsis lõpetatud kahjumlik elamuehituse projekt. Rajatiste segmendi kasumlikkust suudeti aga tuntavalt parandada, mida toetas varasem teedeehituse hooaja algus ning tugev tööde portfell.  Asfaltbetooni tootmismaht on II kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvanud, andes katet püsikuludele, millest suurema osa moodustavad asfaltbetooni tootmiseks ja  paigalduseks vajaliku tehnika kulud. Rajatiste segmendi kasumlikkus oli I poolaastal 3,4% ja II kvartalis 8,7%, 2019 sama periood vastavalt -1,4% ja 3,5%.
Kontserni üldhalduskulud moodustasid 2020. aasta I poolaastal 3 860 tuhat eurot. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on üldkulud suurenenud ligikaudu 27% (I poolaasta 2019: 3 048 tuhat eurot). Suurenemise põhjuseks on kasvanud tööjõukulud ja  kulum. Lisaks mõjutab üldkulude kasvu Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni tütarettevõtteks. 12 kuu libisev üldhalduskulude osakaal müügitulust on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenenud, moodustades 2,8% (I poolaasta 2019: 2,9%).
Kontserni ärikasumiks kujunes 2020. aasta I poolaastal 2 013 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 205 tuhat eurot). Kulumiga korrigeeritud rahavooline ärikasum (EBITDA) moodustas 3 694 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 1 281 tuhat eurot).
Finantstulusid ja – kulusid mõjutasid aruandeperioodil jätkuvalt valuutakursi muutused Kontserni välisturgudel. Ukraina grivna nõrgenes aruandeperioodil euro suhtes 11,8% ning Kontsern kajastas Ukrainas asuvatele tütarettevõtetele eurodes antud laenude ümberhindamisest valuutakursi kahjumit aruandeperioodil summas 704 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kasum 377 tuhat eurot). Rootsi krooni kurss ei ole 2020. aasta I poolaastal euro suhtes oluliselt muutunud. Finantstuludes on Rootsi krooni kursikasumit kajastatud summas 132 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 206 tuhat eurot), mis tekkis Rootsis asuvale tütarettevõttele eurodes antud laenu ümberhindamisest. Arvestustehniliselt tähendas valuutakursside muutus teisalt omakapitali koosseisus kajastatud realiseerumata kursivahede reservi positiivset muutumist 815 tuhande euro võrra (I poolaasta 2019: -262 tuhat eurot).
Kontserni puhaskasumiks kujunes 1 419 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 574 tuhat eurot), millest Kontserni emaettevõtte Nordecon AS aktsionäridele osa moodustas -156 tuhat eurot (I poolaasta 2019: kahjum 793 tuhat eurot).

Kontserni rahavood

2020. aasta I poolaasta äritegevuse netorahavoog moodustas 1 787 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 1 502 tuhat eurot). Äritegevuse rahavoo peamiseks mõjutajaks on tellijate ja hankijate maksetähtaegade erinevused. Oluliselt mõjutab rahavoogusid jätkuvalt ka ettemaksete puudumine nii riigi- kui ka eratellijate lepingutes, kus samaaegselt tuleb ise tasuda ettemakseid allhankijatele, materjalide soetamisel, jne. Rahavoogu vähendavad ka ehitusperioodil väljastatud arvetest kinnipeetud summad, mis vabastatakse tellijate poolt alles ehitusperioodi lõpus. Kinnipeetud summad on vahemikus 5-10% lepingu mahust.
Investeerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli 3 929 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 175 tuhat eurot). Enim mõjutab rahavoogu Embach Ehitus OÜ muutumine Kontserni sidusettevõttest tütarettevõtteks, mille mõju oli 3 605 tuhat eurot. Rahavoogu mõjutasid lisaks veel materiaalse põhivara investeeringud summas 102 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 165 tuhat eurot) materiaalse põhivara müük summas 165 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 99 tuhat eurot) ning saadud dividendid, mis moodustasid 251 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 244 tuhat eurot).
Finantseerimistegevuse rahavoog 2020. aasta I poolaastal oli -3 316 tuhat eurot (I poolaasta 2019: -3 121 tuhat eurot). Finantseerimistegevuse rahavoogu mõjutavad enim laenu- ja rendimaksed ning tasutud dividendid. Saadud laenud moodustasid kokku 1 228  tuhat eurot, mis koosneb arvelduskrediidi ning arenduslaenude kasutamisest (I poolaasta 2019: 3 328 tuhat eurot). Saadud laenude tagasimakseid oli kokku 2 077  tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 265 tuhat eurot). Tegemist on pikaajaliste investeerimis- ja arenduslaenude graafikujärgsete tagasimaksetega. Rendimaksed moodustasid 1 487 tuhat eurot (I poolaastal 2019: 1 574 tuhat eurot). Dividende maksti 2020. aasta I poolaastal 472 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 2 129 tuhat eurot).
Seisuga 30.06.2020 moodustasid Kontserni raha ja raha ekvivalendid 9 421 tuhat eurot (30.06.2019: 6 220 tuhat eurot). Kontserni juhtkond on kommenteerinud likviidsusriske tegevusaruande peatükis „Peamiste riskide kirjeldus“.

Olulisemad suhtarvud ja näitajad

Suhtarv / näitaja 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Müügitulu, tuhat eurot 136 798 100 441 105 658 234 071
Müügitulu muutus 36% -5% 2% 4,7%
Puhaskasum (-kahjum), tuhat eurot 1 419 -574 -524 4 149
Puhaskasum (-kahjum) emaettevõtte aktsionäridele, tuhat eurot -156 -793 -532 3 378
Kaalutud keskmine aktsiate arv, tk 31 528 585 31 528 585 30 986 585 31 528 585
Puhaskasum (-kahjum) aktsia kohta (EPS), eurot 0,00 -0,03 -0,02 0,11
Üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 3,0% 3,2% 2,9%
Libisev üldhalduskulude määr müügitulust 2,8% 2,9% 3,1% 2,9%
EBITDA, tuhat eurot 3 694 1 281 606 7 311
EBITDA määr müügitulust 2,7% 1,3% 0,6% 3,1%
Brutokasumi määr müügitulust 4,4% 3,3% 3,0% 5,0%
Ärikasumi määr müügitulust 1,5% -0,2% -0,4% 1,8%
Ärikasumi määr ilma varamüügi kasumita 1,5% -0,3% -0,4% 1,7%
Puhaskasumi määr müügitulust 1,0% -0,6% -0,5% 1,8%
Investeeritud kapitali tootlus 3,3% 0,6% 0,5% 10,0%
Omakapitali tootlus 4,1% -1,8% -1,6% 12,5%
Omakapitali osakaal 25,8% 25,5% 25,4% 27,9%
Vara tootlus 1,1% -0,5% -0,4% 3,7%
Finantsvõimendus 26,8% 36,7% 35,2% 33,8%
Lühiajaliste kohustuste kattekordaja 1,00 0,93 0,98 1,01
  30.06.2020 30.06.2019 30.06.2018 31.12.2019
Ehituslepingute teostamata tööd, tuhat eurot 187 018 179 691 131 552 227 545

Majandustegevus geograafiliste turgude lõikes

Kontserni välisturgude osakaal on jätkuvalt suurenenud. 2020. aasta I poolaastal moodustas väljaspool Eestit teenitud müügitulu ligikaudu 12% kogu müügitulust. Samal perioodil aasta tagasi oli välisturgude osakaal müügitulust 9%.

  6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Eesti 88% 91% 93% 89%
Rootsi 6% 2% 2% 5%
Soome 5% 4% 1% 4%
Ukraina 1% 3% 4% 2%

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on oluliselt suurenenud Rootsi turu osakaal müügitulus. Töös oli kolm hoonete ehituse valdkonna peatöövõtulepingut ning üks betoonitööde alltöövõtuleping. Müügitulu osakaal Soomes koosneb betoonitööde töövõtust hoonete segmendis ning on jäänud samale tasemele võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Ukraina müügitulu ja osakaal Kontserni mahtudest on vähenenud.
Müügitulu hajutamine erinevate geograafiliste segmentide vahel on olnud Kontserni juhtkonna poolt valitud strateegia, mille abil hajutada riske, mis tulenevad liigsest kontsentreeritusest ühele turule. Samas on majandusolud ka osadel valitud välisturgudel ebastabiilsed ning mõjutavad tuntavalt Kontserni jooksvaid tulemusi. Välisturgude osakaalu kasvatamine on Kontserni üks strateegilisi lähtekohti. Kontserni nägemust edasisest äritegevusest välisturgudel on selgitatud tegevusaruande peatükis „Väljavaated Kontserni tegutsemisturgudele“.

2020. aasta I poolaasta majandustegevus tegevusvaldkondade lõikes

Segmentide müügitulu

Kontserni 2020. aasta I poolaasta müügitulu oli 136 798 tuhat eurot. Võrreldes eelmise perioodiga, mil vastav näitaja oli 100 441 tuhat eurot, suurenes müügitulu ligikaudu 36%. Müügitulu kasv võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on, tulenevalt teostamata tööde portfelli mahust 2019. aasta lõpul,  igati ootuspärane ning kasv tugineb hoonete segmendi kasvule, mis moodustas 48%. Rajatiste segmendi maht jäi võrreldavale tasemele 2019. aasta I poolaastaga.
Üldist ehitusturgu mõjutanud rajatiste valdkonna ehituse väike maht avaldas mõju ka Kontserni müügitulu jaotusele. 2020. aasta I poolaastal oli müügitulu hoonete ja rajatiste segmendis vastavalt 112 607 ja 24 106 tuhat eurot. Aasta tagasi olid vastavad näitajad 76 065 ja 24 213 tuhat eurot.

Tegevussegmendid 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Hooned 81% 74% 76% 70%
Rajatised 19% 26% 24% 30%

Segmendisisene müügitulu

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on suurenenud kõikide hoonete segmendi alamsegmentide mahud. Valdava osa müügitulust annavad ühiskondlike- ja ärihoonete ning korterelamute alamsegmentide mahud, jätkuvalt on aga tagasihoidlik tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht.
Suurima käibega on hoonete segmendis ühiskondlike hoonete alamsegment, kus on võrreldes 2019. aasta 6 kuuga toimunud ka suurim müügitulu kasv, suurenedes üle kahe korra.  Suuremad objektid olid:  Sisekaitseakadeemia ja Tartu Ülikooli Narva õppekeskus, Tapa kaitseväelinnaku hoidlakompleks, Tallinna lähistel Järveküla aleviku põhikool – Kindluse Kool ning Tartu Annelinna Gümnaasium.
Ärihoonete alamsegmendi aruandeperioodil  töös olnud suuremad objektid asuvad Tallinnas: Vanasadamas D-terminali hoone rekonstrueerimine- ja laiendus, Admiraliteedi basseini kõrval oleva Porto Franco kinnisvaraarenduse I etapi ehitus ja II etapi betoneerimistööd ning Rotermann City seitsmekorruselise ärihoone ja aadressil Sepapaja 1 parkimismaja ehitus.
Oluline osa Kontserni poolt Eestis ehitatavatest korterelamutest asub Tallinnas. Neist suuremahulisemad olid aruandeperioodil Kalaranna Kvartali kahe esimese etapi projekteerimine ja ehitamine ning Tallinna läänepiirile rajatava Tiskreoja elurajooni projekteerimine ja ehitamine. Jätkuvalt annab olulise panuse alamsegmendi müügitulusse korterelamute ehitus Rootsis.
Kontsern jätkab omaarenduste ehitust (kajastub korterelamute segmendis) nii Tallinnas kui ka Tartus. Aruandeperioodil lõpetati Tallinnas, aadressil Võidujooksu 8c, 24 korteriga 5-korruselise korterelamu ehitus (www.voidujooksu.ee).  2020. aasta I poolaasta omaarenduste müügitulu moodustas kokku 2 354 tuhat eurot (I poolaasta 2019: 3 792 tuhat eurot). Arendades jätkuvalt oma kinnisvara jälgib Kontsern tähelepanelikult võimalikke riske elamuarenduse turul.
Tööstus- ja laohoonete alamsegmendi maht ning ka osakaal on suurenenud võrreldes 2019. aasta I poolaastaga. Samas on töös olevate objektide maksumused vähenenud, moodustades keskmiselt 2 mln. eurot.  Teostamata tööde portfelli alusel võib eeldada, et ka käesoleval aastal jääb alamsegmendi maht tagasihoidlikuks.

Müügitulu jaotus hoonete segmendis 6k 2020 6k 2019 6k 2018 2019
Ühiskondlikud hooned 34% 24% 26% 29%
Ärihooned 30% 35% 36% 36%
Korterelamud 27% 33% 23% 27%
Tööstus- ja laohooned 9% 8% 15% 8%

Rajatiste segmendis on ülekaalus jätkuvalt teedeehituse- ja hoolduse alamsegment. Olulise osa käibest moodustab 2019. aastal sõlmitud ehituslepingute täitmine: Tallinn-Pärnu-Ikla maanteel asuva Kernu ümbersõidu ning Kernu tankla ja Haiba liiklussõlmede, Võru-Räpina maanteel asuva Vinso-Kirmsi teelõigu rekonstrueerimine ja Kaitseväe keskpolügooni põhja- ja lõunaosa teede ehitus. Kontsern jätkas teehooldelepingute teostamist Järva ja Hiiu maakonnas ning Harju maakonnas Kose hooldepiirkonnas.
Muude rajatiste alamsegmendi mahtu mõjutab eelkõige Põhja-Rootsi Sundsvalli lähedusse rajatava Nysäter tuulepargi  73 tuulegeneraatori vundamendi ehitamine.
Jätkus Sillamäele 640 meetri pikkuse rannapromenaadi ehitus, mis moodustab olulise osa insenerehituse alamsegmendi mahust.

Merko: Teise kvartali puhaskasum kasvas 6,2 miljoni euroni

Merko EhitusMerko Ehituse 2020. aasta teise kvartali müügitulu oli 74 miljonit ja puhaskasum 6,2 miljonit eurot, 6 kuu müügitulu 130 miljonit ja puhaskasum 8,2 miljonit eurot. Esimesel poolaastal müüs Merko kokku 369 korterit, kinnisvaraarenduse 6 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui neli korda ning moodustas 40% kontserni müügitulust. 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi ehituslepinguid 175 miljoni euro väärtuses, mida on ligikaudu kaks korda enam kui aasta tagasi.

 „Korterite müük ületas teises kvartalis meie kevadisi ootusi, mis muutusid pandeemiast tingitud piirangute tõttu järsult negatiivseks. Samas ei mõjutanud piirangud olulisel määral enne pandeemiat eellepingutega müüdud korterite üleandmist teises kvartalis. Enim kortereid müüsime Vilniuses ning hetkel toimib korteriturg kõigis Balti riikide pealinnades mõõdukalt, aktiivsus ei ole küll kriisieelsel tasemel, aga on hinnatase jäänud püsima,“ ütles ASi Merko Ehitus juhatuse esimees Andres Trink. „Kinnisvaraarenduse müügitulu suurenemine mõjutas positiivselt ka teise kvartali puhaskasumi kasvu. Korterite müük võib aga kvartalite lõikes oluliselt varieeruda, sõltudes arendusprojektide valmimise ja kasutuslubade saamise ajast.“

„Kontserni ehituslepingute maht on aastatagusega võrreldes kasvanud 38% ja 6 kuuga sõlmisime uusi ehituslepinguid 175 miljoni euro väärtuses ehk ligikaudu kaks korda enam kui aasta varem. Tulenevalt majanduse halvenenud väljavaadetest on suur osa eratellimustest edasi lükatud ning uute lepingute seas on ülekaalus riigihanked,“ kommenteeris Andres Trink ehitusteenuste valdkonna tulemusi.

„Vaatamata teise kvartali positiivsetele tulemustele näeme, et pandeemiast tingitud mõjud hakkavad järk-järgult üha tugevamini jõudma ka ehitus- ja kinnisvarasektorisse, mistõttu teise poolaasta ja 2021. aasta turuarengute väljavaated on liikumas pigem negatiivses suunas. Kontserni ettevõtted on viinud ellu kulude kokkuhoiu meetmeid, et tagada efektiivne ja paindlik tegutsemine kriisi ajal ja kriisi järel.  Turgu tervikuna on toetanud ka pankade senine reageerimine nii maksepuhkuste võimaldamise kui laiemalt finantseerimise kättesaadavuse osas,“ lisas Andres Trink.

Merko Ehitus kontsern müüs 6 kuuga 369 korterit ja 4 äripinda (2019 6 kuud: 100 korterit ja 6 äripinda). Kinnisvaraarenduse valdkonna 2020. aasta 6 kuu müügitulu kasvas eelmise aasta sama perioodiga võrreldes enam kui neli korda, moodustades 40,1% kontserni kogutuludest (2019. aasta 6 kuud: 7,9%). Suuremate projektidena võib välja tuua Uus-Veerenni, Lahekalda ja Pikaliiva elukeskkonnad Tallinnas, Gaiļezersi ja Viesturdārzsi arendusprojektid Riias ning Vilneles slenise ja Rinktinės Urbani arendusprojektid Vilniuses. Kevadel peatas kontsern pandeemiast tingitud riskidest tulenevalt uute arendusprojektide ehitustööde käivitamise kolmeks kuuks, perioodi lõppedes alustati Tallinnas asuva Uus-Veerenni arendusprojekti kolmanda etapi ehituse ja müügiga.

Merko Ehituse 2020. aasta teise kvartali müügitulu oli 73,9 miljonit eurot (II kv 2019: 77,4 mln eurot), kulumieelne kasum (EBITDA) 7,7 miljonit eurot (II kv 2019: 5,3 mln eurot) ning puhaskasum 6,2 miljonit eurot (II kv 2019: 1,7 mln eurot). 2020. aasta 6 kuuga sõlmisid kontserni ettevõtted uusi lepinguid kogumahus 175,1 miljonit eurot ning teises kvartalis 87,8 miljonit eurot (II kvartal 2019: 53,8 mln eurot).

30.juuni 2020 seisuga oli kontserni teostamata tööde jääk 236,7 mln eurot (30. juuni 2019: 172,1 mln eurot). Teises kvartalis olid suuremad töös olevad objektid Eestis Tallinna Muusika- ja Balletikool, Tallinna Arte Gümnaasum, Tallinna Sadama D-terminali parkimismaja, kõrgepinge kaabelliinid Tallinnas, Türi Põhikool, Aaspere-Haljala teelõigu ümberehitus, Kohila vallas ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustike ning Harjumaal andmekeskuse ehitus. Lätis olid suuremad töös olevad objektid Pinki koolihoone ja ühiselamu, Lidli logistikakeskus ning Riia Tehnikaülikooli ehitusteaduskonnahoone rekonstrueerimine. Leedus oli töös Neringa hotelli ning Kaunase rajooni politseijaoskonna peakontori hoone ehitamine.

Statistikaamet: Siseturism puhus majutusettevõtetele taas elu sisse

StatistikaametStatistikaameti andmetel peatus juunis Eesti majutusettevõtetes 121 000 sise- ja 42 000 välisturisti, kes veetsid seal 301 000 ööd. Möödunud aastaga võrreldes oli külastajaid küll 60% vähem, aga võrdluses eelnevate kuudega turistide arv kasvas.

Statistikaameti analüütiku Helga Laurmaa sõnul hakkas majutusettevõtetes peatunud turistide arv juunis tasapisi suurenema. „Võrreldes viimaste kuudega on kiiremini taastumas siseturism, ent piiride avamine mitmete riikidega kasvatas ka välisturistide arvu. Väliskülastajaid peatus majutusasutustes 42 000, mis on siiski 84% vähem kui eelmise aasta juunis,“ täpsustas Laurmaa.

Majutusettevõtetes peatus enim lähiriikidest tulnud välisturiste, neist 48% saabus Soomest, 25% Lätist ja 9% Leedust. Kolmveerand välisturistidest olid Eestis puhkusereisil, 19% tööreisil ja ülejäänutel oli reisiks mõni muu põhjus. Eestis veedeti kokku 83 000 ööd, mis on 83% vähem kui eelmise aasta juunis. Välisturistidest 54% ööbis Harju, 22% Pärnu ning 7% nii Tartu kui ka Saare maakonnas.

Majutusettevõtetes peatunud 121 000 siseturisti veetsid seal 218 000 ööd. Siseturiste oli eelmise aasta juuniga võrreldes viiendiku võrra vähem, nende ööbimiste arv vähenes 17%. Siseturistidest 74% märkis oma reisi eesmärgiks puhkuse ja 13% töö. Kõige rohkem ehk 23% siseturiste peatus Pärnu maakonnas, 15% Harju, 14% Ida-Viru ja 9% Tartu maakonnas.

Külastajatel oli juunis võimalik peatuda 1198 majutusettevõttes, kus ööpäev maksis keskmiselt 30 eurot. Eelmise aasta juuniga võrreldes oli ööbimise hind oluliselt odavam. Tartu maakonnas maksis majutuse ööpäev keskmiselt 40 eurot, Harju maakonnas 35, Pärnu maakonnas 31 ja Ida-Viru maakonnas 29 eurot.Siseturism puhus majutusettevõtetele taas elu sisse

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.

Käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” 25% soodsam

Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedTelli käsiraamat “Planeerimisseadus ja selle rakendamine. Nõuanded ja praktilised näitedKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

    • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “4imy93” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
    • Pakkumine kehtib kuni 09.08.2020.

01.07.2015 hakkas Eestis kehtima uus planeerimisseadus. Käsiraamatu “Planeerimisseadus ja selle rakendamine” eesmärk on seletada lahti uue seaduse regulatsioon, lisaks tutvustada ruumilist planeerimist laiemalt ja selgitada uut planeerimisseadust ning selle seoseid teiste seadustega. Käsiraamatu autor on Martina Proosa.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Eesti Pank: Valikutest ettevõtetele kriisiabi pakkumisel

Eesti PankValitsuse aktiivsus aitamaks Eesti ettevõtetel koroonakriisi tingimustes ellu jääda ja võimalikult palju töökohti säilitada on kindlasti põhjendatud. Samuti pole põhjust seada küsimuse alla eesmärki toetada täiendavalt teatud strateegilisi majandusharusid. Eesti Panga üks läbivaid soovitusi majandusele riigipoolse toe pakkumisel on puudutanud abi võimalikult täpset sihtimist. Samast üldisest soovitusest lähtudes oleme oma kommentaarides ka viidanud mõnele põhimõttele, mida võiks ettevõtetele tuge pakkudes silmas pidada. Selgitan neid allpool põhjalikumalt.

Esiteks tasub ettevõtetele rahalist tuge pakkuda pigem KredExi käenduse kaudu kui riigi raha ettevõtetele otse laenates. Käendusi kasutades tuleb riigi rahakotist sama tulemuse saavutamiseks vähem raha välja anda. Samuti säilib pankade kaudu käendatud laenude korral projektide hindamisel kasulik erasektori vaade. Jättes osa riskidest pankadele, on ka nemad rahaliselt huvitatud sellest, et maksumaksja raha ei kuluks ära ettevõtetele, mis pole tegelikult elujõulised. Maaelu Edendamise Sihtasutuse või ka KredExi otselaenude korral on riskid palju suuremad, turutunnetus kehvem ning maksumaksja raha kulub lõpuks tõenäoliselt rohkem. Võib ka tekkida olukordi, kus panga poolt juba enne kriisi finantseeritud ja hiljem lootusetuks muutunud projekte rahastatakse riiklikult uuesti. Sellega sisuliselt päästetaks maksumaksja raha abil pankade jaoks juba hapuks läinud projekte ehk makstakse asjatult kinni pankade kahjumeid.

Teiseks tuleb ettevõtete riiklikust toetamisest rääkides nentida, et riigi laiapõhjaline abi ettevõtetele kas töötasuhüvitise kujul või mõnel muul moel ei saa kesta liiga kaua. Kui riigi toel hoitakse liiga pikalt alles töökohti, millel siiski ei ole tulevikus perspektiivi, töötab see majanduse taastumisele vastu. Parem on lasta majandusel kiiresti kohanduda ja aidata inimesi uue töö leidmisel.

Kolmas põhimõte on aga tähtis just strateegiliste ettevõtete toetamisest rääkides. Väga lihtne on sattuda olukorda, kus riik abistab mitte niivõrd strateegilist majandusharu, vaid lihtsalt mõne ettevõtte omanikke. Peaks olema selge, et see ei ole maksumaksja raha mõistlik kasutamine. Kuidas aga aru saada, millisel hetkel muutub strateegilise majandusharu toetamine valitud äride omanike toetamiseks? Kõigepealt võiks küsida, kas ohtu on sattunud riigile tähtis majandusvaldkond või vaid mõne selles tegutseva ettevõtte kasumlikkus. Kui riigilt abi taotlevat ettevõtet on nõus rahastama ka erainvestorid või pangad, siis on see ettevõte tõenäoliselt äriliselt elujõuline ning suudab ka riigi abita oma tegevust jätkata. Kui riik pakub sellises olukorras erarahastajatest soodsamatel tingimustel laenu, siis ei toetata mitte niivõrd strateegilist majandustegevust (see jätkuks niikuinii), vaid eelkõige ettevõtte omanikke. Soodsam laen tähendab ju väiksemaid intressikulusid ja seega äri paremat kasumlikkust ettevõtte omanike jaoks. Samuti on tõenäoline, et erarahastajatest paremaid tingimusi pakkudes hinnastab riik riske valesti ehk riskib maksumaksja rahaga saamata vastu riskiga võrdelist tulu. Muud finantseerijad võivad küsida riski kompenseerimiseks tunduvalt kõrgemat intressi või lausa osalust ettevõttes. Kui riik seda ei nõua, siis aitab riiklik sooduslaen vaid säilitada ettevõtte seniste omanike vara. Seetõttu võiks riik eelistada koos erainvestoritega investeerimist, mitte nendega konkureerimist. Nii on võimalik lahendada olukordi, kus pangad või erainvestorid ei julge mõnda muidu elujõulist ettevõtet kriisi ajal liigkõrgete riskide tõttu ise finantseerida. Mõistlikel tingimustel kaasinvestoritega ühiselt panustades on riigil võimalik ka vältida strateegiliste ettevõtete sobimatute välismaiste partnerite poolt ülevõtmist.

Üks näide hästi struktureeritud kriisiaegsest riiklikust finantseeringust on Saksamaa valitsuse laen Lufthansale. Riik oli valmis strateegiliselt olulist lennufirmat toetama, kuid seadis ka tingimused, mis olid võetud riske arvestades maksumaksja vaatenurgast tasakaalus. Seega pidid Lufthansa senised aktsionärid paljude muude tingimuste seas loovutama riigile ka 20% osaluse ettevõttes ja nõustuma piirangutega tulevastele dividendimaksetele.

Kindlasti on keeruline hinnata, milline ettevõte või majandusharu on üldse piisavalt strateegiline, et suuremamahulist riigiabi õigustada. See küsimus kerkis ka avalikkuses, kui valitsus otsustas toetada Porto Franco kinnisvaraarendust Tallinna sadamapiirkonnas. Siin tasub jällegi mõelda, mis oleks võinud juhtuda, kui valitsus poleks seda ettevõtet toetanud. Väga võimalik, et arendusprojekti valmimine oleks sel juhul viibinud. Kas see oleks olnud riigi jaoks probleem? Kinnisvaraarenduse edasi lükkumisest tulenevate probleemide tõsidust saab hinnata selle järgi, kui teravaks pidada Tallinna kesklinnas uue ärikinnisvara ja korterite puudust. Kõige mustema stsenaariumi korral oleks arendust vedav ettevõte võinud ka läbi kukkuda ja pankrotistuda. Arendaja pankrot poleks aga riikliku tähtsusega probleem, sest piisavalt hea asukohaga projekti ostaks sel juhul üles järgmine investor, kes selle eeldatavasti ka lõpuni ehitaks. Raha küll kaotaksid projekti senised omanikud ja võibolla ka pangad, kuid selles poleks riigi seisukohast vaadates midagi traagilist. Kokkuvõttes on küsimus taas kord selles, kas suudeti tuvastada piisavalt strateegiline majandusvaldkond ja kas toetati riiklikult vajalikku ettevõtmist või üksnes konkreetset ettevõtjat.

Kohalikele ehitusettevõtetele töö pakkumine võib riiklike tugimeetmete üle otsustamisel samuti oluline argument olla. Siiski on tõenäoliselt parem kasutada traditsioonilisi riiklikke tellimusi, mitte aga maksumaksja abil valmis ehitada mõne eraettevõtja omandusse jäävaid projekte.

Kokkuvõttes on dilemmasid ettevõtetele kriisi ajal riikliku toe pakkumisel kindlasti mitmeid. On tõesti keeruline hinnata, kui kaua ja milliste kriteeriumide järgi on mõistlik ettevõtetele kriisist taastumiseks laiapõhjalist tuge pakkuda. Samuti ei ole üheselt selge, millised suurettevõtted vajavad põhjendatult eraldi käsitlemist ja milliseid majandusharusid pidada strateegiliselt tähtsateks. Küll aga on selge, et eriti suurettevõtteid toetades tuleb pakutava abi tingimused väga hästi läbi mõelda. Vastasel juhul ei toeta riik mitte strateegilist majandusharu vaid üksnes valitud ettevõtete omanikke. See poleks ei majanduse taastumise seisukohast vajalik ega ka maksumaksja vaatenurgast tänuväärne teguviis.

Täiendav väljakutse valitsuse jaoks saab olema leida võimalusi targalt panustada kriisist väljumisel just tuleviku trendidele, vaadates kaugemale väga vahetutest muredest. Kui juba plaanida valitsuse poolt täiendavat panust majanduse elavdamisse, siis seda tehes tasub ühtlasi rõhku panna näiteks majanduse digitaliseerimise kiirendamisele, kliimaeesmärkide saavutamisele ja teistele sarnastele Eesti pikaajalist konkurentsivõimet toetavatele suundumustele.

Elamispindade ülevaade sügis 2020: mis toimub elamispindade turul?

Tõnu ToomparkSuur kevadine elamispindade turuülevaade vaatab, milline on koroona-kriis lähem ja kaugem mõju elamispindade turule? Mis saab tehingute arvust? Kuidas liiguvad hinnad? Kas arendustegevus jätkub? Kui jah, siis millises mahus? Milline on turu liikumiste ajaline perspektiiv?

Turuülevaade võtab aluseks kõige värskema saadaoleva info ja statistika. Paralleele on tõmmatud 2008.-2009. a kriisiga ja selle ulatusega. See võimaldab anda hinnangu koroona mõjude ulatusele ja sügavusele.

Arvestades, et uusarenduse pakkumine on märgatav ja mõjutab oluliselt hinnatrende, on oluline rõhk uusarenduse pakkumise ja müügi analüüsil.

Turuülevaade teeb prognoosid aastases perspektiivis.

Ülevaate esitluseks kontakteeru: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee.

Alternatiivina on võimalus osaleda 20.05.2020 Kinnisvarakooli veebiseminaril Kinnisvaraturu ülevaade 2020II kvartal. Lähem info ja registreerumine Kinnisvarakooli kodulehel.

Tallinna elamispindade turu trendid kevad 2020

KV.EE: Maade müügipakkumiste keskmine pakkumishind on 44 €/m²

Kinnisvaraportaal KV.EEJuulis 2020 pakuti portaali KV.EE vahendusel Eestis müügiks 1499 maatükki. Maade keskmine pakkumishind oli 44 €/m². Aastataguse ajaga võrreldes on vähemaks jäänud nii maade müügipakkumisi kui langenud on nende keskmine hind.

Suurim osa maade müügipakkumisest ehk 705 pakkumist asuvad Harju maakonnas. Harju maade müügipakkumiste keskmine hind on maakondadest kõrgeim. Harjumaa maade eest küsivad müüjad 64 €/m². Harjumaa hulka kuuluiva Tallinna linna 144 maamüügipakkumise keskmine hind on veelgi kõrgem – 168 €/m².

Maade müügipakkumiste keskmine hind on eelmise aastaga võrreldes langenud enamus maakondades. Hinnamuutused on valdavalt kahekohalised ehk üsna märgatavad. Raske on hinnata, kas tegemist on koroona-viiruse kiire mõjuga? Või on tegemist maade kui vähelikviidse kauba puhul üsna tavapärase suure hinnakõikumisega.

Kuivõrd koroona mõjul on majandus langemas ja tööpuudus suurenemas, siis kindlasti väheneb kinnisvaraturul tehingute arv. See võiks maade tehinguid ja hindu oluliselt mõjutada. Nii tasub maa ostuhuvilistel pakkumistel silm peal hoida.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Maade müügipakkumiste keskmine arv ja selle muutus, tk Maade müügipakkumiste keskmine hind ja selle muutus, €/m²
Maakond 07/2019 07/2020 Muutus, % 07/2019 07/2020 Muutus, %
Eesti 1 989 1 499 -25% 55 44 -21%
Harjumaa 1 047 705 -33% 80 64 -20%
Ida-Virumaa 81 44 -46% 32 31 -3%
Läänemaa 102 56 -45% 12 16 33%
Lääne-Virumaa 28 37 32% 18 24 37%
Pärnumaa 327 296 -9% 28 24 -13%
Raplamaa 22 18 -18% 16 20 25%
Saaremaa 38 30 -21% 28 45 57%
Tartumaa 270 226 -16% 36 31 -14%
Valgamaa 13 17 31% 10 NA
Viljandimaa 29 37 28% 24 25 3%
Võrumaa 16 14 -13% 22 22 1%
 
Narva 26 20 -23% 24 24 -1%
Pärnu 81 68 -16% 72 62 -14%
Tallinn 307 144 -53% 183 168 -8%
Tartu 70 45 -36% 79 65 -18%
Andmete allikas: portaal KV.EE

2020-08-05-maade-muugipakkumiste-keskmine-hind-portaalis-kv.ee

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 07-2020

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu ja käibe jagunemine, %

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Korteritehingute arvu ja käibe jagunemine, %

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Обзор рынка Июнь 2020

Uus MaaНесмотря на то что государственные праздники в июне выпали на рабочие дни, а Эстонию охватила волна тепла, число сделок с недвижимостью в июне продолжало расти. По данным земельного департамента, по сравнению с маем было заключено на 11 % больше сделок с квартирами. Таким образом, число сделок в последние месяцы было следующим: 1180 в апреле, 1345 в мае и 1493 в июне. До уровня июня прошлого года не хватило 16 % и до среднего уровня последних 12 месяцев не хватило 24 %.

Увеличение числа сделок в основном связано с ослаблением ограничений и оптимизмом в отношении будущего, и, хоть мы все еще говорим об осени как о решающем периоде, на сделки решаются и сегодня, хотя на фоне хороших новостей следует отметить, что прекращение прямых государственных субсидий может увеличить безработицу. Особый интерес был проявлен к загородным домам и коттеджам: если о полном восстановлении рынка квартир пока говорить невозможно, в июне было заключено более 400 сделок с домами и дачами, что на 50 больше, чем за аналогичный период прошлого года, а в разрезе последних 12 месяцев этот показатель уступает только июлю прошлого года. Удивителен также тот факт, что в Харьюмаа число сделок сократилось более чем на 20, а в остальной части Эстонии в основном увеличилось. Рост числа сделок с квартирами также широкомасштабен: оно сократилось только в четырех уездах, в то время как в Харьюмаа число сделок увеличилось более чем на 50, в Тартумаа почти на 30, а в Ида-Вирумаа и Йыгевамаа почти на 20.

Хотя цены на наиболее ликвидные квартиры вторичного рынка стандартных квартир советского времени в Таллинне снизились примерно на 3 %, пока мы не можем говорить о широком снижении цен. На рынке все еще продолжается «холодная война»: определенная часть покупателей хочет увидеть более значительное падение цен, в то время как продавцы все еще убеждены, что найти покупателей по самой высокой цене можно, и не склонны выводить с рынка свои товары. Однако мы, вероятно, увидим некоторое снижение цен, но с ростом спроса продавцы получили больше времени для своих аргументов. В июне медианная цена сделок составила 1400 евро/м2, что практически является показателем прошлого года. Средняя цена сделок в Харьюмаа составила 2018 евро/м2, в Тартумаа — 1405 евро/м2 и в Пярнумаа — 1045 евро/м2.

Число сделок в июне (синим цветом) и изменение числа сделок по сравнению с маем (красным цветом)
Число сделок в июне (синим цветом) и изменение числа сделок по сравнению с маем (красным цветом)

Таллинн

В июне в Таллинне было заключено 630 сделок, что на 100 сделок больше, чем в мае. Поскольку доля новостроек по-прежнему высока (39 % в мае и 45 % в июне), медианная цена сделки остается очень высокой (2095 евро/м2 в мае, 2085 евро/м2 в июне), но вторичный рынок также поднялся: если в мае на вторичном рынке было заключено всего на 7 сделок больше, чем в апреле (317 → 324), то в июне было заключено 346 сделок, что примерно на 90 меньше, чем за аналогичный период прошлого года. Высокие продажи новостроек в основном связаны с заключенными ранее соглашениями, поскольку реальные продажи новостроек все еще идут медленно: например, во II квартале было заключено на 50 % меньше долговых сделок, чем в I квартале. Однако вместо того, чтобы снижать цены на жилье, покупатели обычно получают скидки на дополнительные удобства, такие как парковочное место, кладовая или кухонная мебель. Количество предложений аренды по-прежнему велико, хотя июнь показал, что падение цен в значительной степени замедлилось, и по мере приближения пикового сезона (июль–август) уровень цен более качественных помещений может даже увеличиться.

Тарту

Наблюдается аналогичная Таллинну тенденция, где доля новостроек высока из-за высокого спроса в предыдущие периоды, и начал восстанавливаться вторичный рынок. В Тарту было заключено 137 сделок, что стало лучшим результатом после начала эпидемии короны, однако 20 % от докризисного объема все-таки потеряно. По сравнению с 64 майскими сделками, на вторичном рынке было заключено 83 сделки, что всего на 12 меньше, чем за аналогичный период прошлого года. В то же время с новостройками было заключено 54 сделки, что также стало лучшим результатом этого года. Несмотря на 39%-ную долю новостроек, профиль проданных новых квартир был несколько скромнее, в результате чего медианная цена сделки составила 1470 евро/м2. В других отношениях рынок Тарту также движется вслед за Таллинном — количество предложений аренды по-прежнему очень велико, цены на рынке сбыта не высечены на камне, но пока мы не можем говорить о широком падении.

Пярну

Рынок в Пярну также упал примерно на одну пятую. В июне в летней столице было заключено 60 сделок, как примерно и в мае, сделок с новостройками было немного меньше, а на вторичном рынке было заключено на 1 сделку больше. Медианная цена сделок в июне составила 1314 евро/м2, что было меньше, чем в предыдущем году и в предыдущем месяце.

Нарва

Как и в других городах, количество сделок в Нарве за первые шесть месяцев этого года по сравнению с прошлым годом сократилось на 16 %, несмотря на то что в Нарве нет новостроек. В июне в Нарве было заключено 45 сделок, что на семь больше, чем в мае, оставаясь на уровне апрельских показателей. По сравнению с прошлым годом количество сделок сократилось на 10. Однако медианная цена снова — впервые за два года — превысила 400 евро/м2, а по сравнению с прошлым годом медианная цена в Нарве в этом году увеличилась на 7 % (376 → 403 евро/м2).

Uus Maa: Estonian Real Estate Market review, June 2020Estonian Real Estate Market review, June 2020

Uus MaaRegardless of the fact that there were holidays in the middle of a business week and in spite of the heat wave across Estonia, the number of real estate transactions continued to increase in June. According to the Land Board, 11% more apartment transactions were concluded in comparison to May. Thus, the number of transactions in the last months was as follows: 1,180 in April, 1,345 in May and 1,493 in June. The result was 16% lower than the level of last June and 24% lower than the average of the 12 months preceding the crisis.

The increase in the number of transactions is mostly due to lifting of restrictions and optimism about the future, and even though there are still discussions about autumn as the crucial period, people have the courage to go through with transactions also today. However, aside from the good news, it must be admitted that as the direct aid from the state will end, unemployment may keep increasing.

There is especially great interest in country houses and summer houses: if it is still early to talk about the full recovery of the apartment market, over 400 transactions with houses and summer houses were concluded in June, which was 50 more than during the same period last year, losing only to last June in the context of the past 12 months.

It is also interesting to observe that the number of transactions in Harju County dropped by over 20, whereas it mainly increased in the rest of Estonia. The increase in the number of apartment transactions was also extensive, dropping in only four counties, whereas in Harju County the number of transactions increased by over 50, in Tartu County by nearly 30 and in Ida-Viru County and Jõgeva County by nearly 20.

Even though based on the example of the typical Soviet apartments in Tallinn, the prices of more liquid apartments in the secondary market have dropped by about 3%, we can still not speak about extensive dropping of prices. The cold war still continues in the market – a certain part of the potential buyers wish to see a bigger price drop, whereas the sellers are still convinced that it is possible to find buyers at peak prices, and they are not willing to remove their goods from the market.

We will probably still see some price drop but with the increased demand, the sellers have gained some additional time for their arguments. In June, the median price of transactions was 1,400 €/m2, which was basically the same as a year ago. In Harju County, the median price of transactions was even 2,018 €/m2, it was 1,405 €/m2 in Tartu County and 1,045 €/m2 in Pärnu County.

The number of transactions in June and the change in the number of transactions in comparison to May (in red)
The number of transactions in June and the change in the number of transactions in comparison to May (in red)

Apartment market in Tallinn

There were 630 transactions in Tallinn in June, i.e. 100 transactions more than in May. As the share of new developments was still large (39% in May, even 45% in June), the median price of transactions remained very high (2,095 €/m2 in May, 2,085 €/m2 in June), but also the secondary market recovered – if in May only 7 transactions more were concluded in comparison to April (317→324), in June the number of transactions was already 346, which was about 90 less than during the same period last year.

The large sales results of new developments were mainly based on previously concluded contracts, as the actual sales of new developments are still slow, e.g. in the 2nd quarter, 50% fewer transactions were concluded under law of obligations contracts in comparison to the 1st quarter. Still, instead of discounts for residential premises, buyers do receive discounts for annexes to the residential premises, i.e. parking places, storage spaces or kitchen furniture.

The number of lease offers is still large, even though June showed that the price drop has largely slowed down and as the peak season (July-August) approaches, the price level for the best premises may even increase.

Apartment market in Tallinn
Apartment market in Tallinn

Apartment market in Tartu

Similar tendency as in Tallinn where the share of new developments is high thanks to the larger demand of past periods, and the secondary market started to recover. 137 transactions were concluded in Tartu, which was the best result after the outbreak of the corona epidemic; 20% of the pre-crisis volume has still been lost. In the secondary market, 83 transactions were concluded in June in comparison to 64 transactions in May.

During the same period, 54 transactions were concluded with new developments, which was also the best result of this year. Regardless of the 39% share of new developments, the profile of the sold new developments was a little more modest, causing the median price of transactions to drop to 1,470 €/m2. The market of Tartu follows the one of Tallinn also in other aspects – the number of lease offers is still very high; the prices are not made of stone in the sales market but there are no signs of any extensive price drop.

Apartment market in Tartu
Apartment market in Tartu

Apartment market in Pärnu

The market has dropped about twenty percent also in Pärnu. In June, 60 transactions were concluded in the summer capital, which was rather at the level of May. The number of transactions with new developments was a little lower, whereas 1 transaction more was concluded in the secondary market. The median price of transactions in June was 1,314 €/m2 and thus lower than the figures of both last year and last month.

Apartment market in Pärnu
Apartment market in Pärnu

Apartment market in Narva

Similarly to the other cities, the number of transactions in Narva in the first six months of this year has decreased by 16% in comparison to last year, regardless of the fact that Narva completely lacks new developments. 45 transactions were concluded in Narva in June, which was seven more than in May, returning to the figures of April.

In comparison to the same period last year, however, the number of transactions dropped by 10. However, for the first time in several years, the median price of transactions crossed the line of 400 €/m2 again, and in comparison to the same period last year the median price in Narva has increased this year by 7% (376→403 €/m2).

Apartment market in Narva
Apartment market in Narva

Statistika: eluruumide ehituslubade arv suurenes, ehitusloa saanud eluruumide pindala vähenes

Tõnu Toompark2020 II kvartalis väljastati Eestis ehitusluba 1869 eluruumile. Ehitusloa saanud eluruumide pindala oli 163 000 m². See teeb keskmise ehitusloa saanud eluruumi pindalaks 87 m².

Ehitusloa saanud eluruumide arv ületas napi 2% võrra aastatagust. Ehitusloa saanud eluruumide pindala aga jäi eelmisele aastale 7% alla.

II kvartali väljastatud ehitusload toetuvad valdavalt aasta esimese kvartali jooksul ja veel varasemalt tehtud tegevustele. Nii ei ole koroona mõju veel 2020 II kvartali näitajate juures liiga tugev.

Arvata võib, et teadmatust ja ebakindlust külvanud koroona pani mitmeidki inimesi üle vaatama otsuseid ehitada või mitte ehitada. Nii võib prognoosida, et eelolevate kvartalite jooksul näeme ehituslubade üsnagi kõrgel püsinud numbri teatavat rahunemist.

 

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Uus Maa: Eesti kinnisvaraturg juunis 2020

Uus MaaHoolimata pühade sattumisest arginädalale ning Eestit tabanud kuumalainest, jätkus juunis kinnisvaratehingute arvu kasv. Maa-ameti andmete põhjal sõlmiti võrreldes maiga 11% enam korteritehinguid. Tehingute arv on viimastel kuudel olnud seega järgmine: aprillis 1180, mais 1345 ja juunis 1493. Eelmise aasta juuni tasemest jäi puudu 16% ning kriisieelsete 12 kuu keskmisest 24%.

Eesti kinnisvaraturg juunis - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Eesti kinnisvaraturg juunis – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Tehingute arvu kasvu taga on valdavalt piirangute leevenemine ja optimism tuleviku suhtes ning kuigi endiselt räägitakse sügisest kui otsustavast perioodist, julgetakse ka täna tehinguid teha, ehkki heade uudiste kõrval peab möönma, et riigipoolsete otsetoetuste lõppemine võib tööpuudust veel edaspidigi kasvatada.

Eriti suurt huvi on näidatud maamajade ja suvilate vastu: kui korterituru täielikust taastumisest ei saa veel rääkida, siis juunis sõlmiti majade ja suvilatega üle 400 tehingu, mida oli 50 võrra enam kui möödunud aasta samal ajal, jäädes viimase 12 kuu kontekstis alla vaid eelmise aasta juulile. Ilmekas on siinjuures veel tõik, et Harjumaal langes tehingute arv enam kui 20 võrra, samas kui ülejäänud Eestis see valdavalt suurenes.

Korteritehingute kasv oli laiapõjaline

Korteritehingute kasv oli samuti laiapõhjaline, langedes vaid neljas maakonnas, samas kui Harjumaal kasvas tehingute arv enam kui 50 võrra, Tartumaal ligi 30 võrra ning Ida-Virumaal ja Jõgevamaal ligi 20 võrra.

Ehkki Tallinna nõukogudeaegsete tüüpkorterite näitel on likviidsemate järelturu korterite hinnad umbes 3% võrra allapoole liikunud, ei saa me veel siiski laiapõhjalisest hinnalangusest rääkida. Turul käib endiselt külm sõda – teatud osa ostjaskonnast soovib näha suuremat hinnalangetust, samas kui müüjad on endiselt veendumusel, et tipphinnaga on võimalik ka praegu ostjaid leida ning ei kipu oma kaupa turult ära võtma.

Tõenäoliselt näeme me siiski mingit hinnalangust, ent kasvanud nõudluse juures, on müüjad oma argumentidele saanud hingetõmbeaega juurde. Juunis oli tehingute mediaanhind 1400 €/m2, mis oli sisuliselt sama, mis aasta tagasi. Harjumaal oli tehingute mediaanhind koguni 2018 €/m2, Tartumaal 1405 €/m2 ja Pärnumaal 1045 €/m2.

Juuni tehingute arv (sinise kirjaga) ja tehingute arvu muutus võrreldes maiga (punase kirjaga)
Juuni tehingute arv (sinise kirjaga) ja tehingute arvu muutus võrreldes maiga (punase kirjaga)

Kinnisvaraturg Tallinnas

Tallinnas sõlmiti juunis 630 tehingut ehk 100 tehingut enam kui mais. Kuna uusarenduste osakaal oli endiselt suur (mais 39%, juunis koguni 45%), siis püsis tehingute mediaanhind endiselt väga kõrgena (mais 2095 €/m2, juunis 2085 €/m2), ent kosus ka järelturg – kui mais sõlmiti järelturul vaid 7 tehingut rohkem kui aprillis (317→324), siis juunis sõlmiti juba 346 tehingut, mida oli umbes 90 võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal.

Uusarenduste suure müügi taga on valdavalt varem sõlmitud lepingud, kuna uusarenduste reaalmüük on endiselt aeglane, näiteks II kvartalis sõlmiti 50% vähem võlaõiguslikke tehinguid kui I kvartalis. Siiski saavad ostjad eluruumide hinnalanguse asemel enamasti allahindlusi eluruumi lisade pealt nagu parkimiskoht, panipaik või köögimööbel.

Üüripakkumiste hulk on endiselt suur, ehkki juuni näitas, et hinnalangus on suuremas osas pidurdunud ning kõrghooaja lähenedes (juuli-august) võib hinnatase paremate pindade puhul isegi suureneda.

Tallinna korteriturg juunis - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Tallinna korteriturg juunis – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Kinnisvaraturg Tartus

Sarnast tendentsi nagu Tallinnas, kus uusarenduste osakaal on tänu varasemate perioodide suurele nõudluse kõrge ning taastuma hakkas järelturg. Tartus sõlmiti 137 tehingut, mis oli parim tulemus pärast koroonaepideemia puhkemist, kriisieelsest mahust on kaotatud siiski 20%.

Järelturul sõlmiti mais 64 tehingu asemel 83 tehingut, mida oli vaid 12 võrra vähem kui eelmise aasta samal ajal. Uusarendustes sõlmiti samal ajal 54 tehingut, mis oli ka tänavuse aasta parim tulemus. Hoolimata uusarenduste 39%-st osakaalust, oli müüdud uusarenduste profiil veidi tagasihoidlikum, mistõttu langes tehingute mediaanhind 1470 €/m2-ni.

Ka muus osas liigub Tartu turg Tallinna kiiluvees – üüripakkumiste arv on endiselt väga kõrge, müügiturul pole hinnad küll kivist, ent laiapõhjalisest langusest ei saa veel rääkida.

Tartu korteriturg juunis - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Tartu korteriturg juunis – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Kinnisvaraturg Pärnus

Umbes viiendiku võrra on turg langenud ka Pärnus. Juunis sõlmiti suvepealinnas 60 tehingut, mis jäi üsna mai tasemele, veidi vähem oli uusarendustehinguid, samas kui järelturul sõlmiti 1 tehing rohkem. Tehingute mediaanhind oli juunis 1314 €/m2 jäädes nii eelmise aasta kui eelmise kuu näitajatele alla.

Pärnu korteriturg - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Pärnu korteriturg juunis – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Kinnisvaraturg Narvas

Sarnaselt teistele linnadele on ka Narvas tehingute arv tänavuse aasta esimese kuue kuuga vähenenud mullusega võrreldes 16% võrra, seda hoolimata sellest, et Narvas puuduvad täiel määral uusarendused. Juunis sõlmiti Narvas 45 tehingut, mida oli seitsme võrra rohkem kui mais, jõudes tagasi aprilli näitajate juurde. Võrreldes mullusega langes aga tehingute arv 10 võrra.

Tehingute mediaanhind ulatus aga üle paari aasta taas üle 400 €/m2 ning võrreldes mullusega on Narvas mediaanhind tänavu suurenenud 7% (376→403 €/m2).

Narva kinnisvaraturg - Uus Maa Kinnisvarabüroo
Narva korteriturg juunis – Uus Maa Kinnisvarabüroo

Pindi Kinnisvara: Millise Tallinna linnaosa tehingute arv jätkab langemist?

Pindi KinnisvaraKoroonakriis tõmbas kevadel korteriturul tugevalt hoogu maha, kuid soojade ilmade tulekutega hakkas ka turg taas kosuma, paraku aga mitte igal pool.

„Ehkki tehingute arv pole päris võrreldav varasemaga, on taastumine olnud siiski märgatav. Uusarenduste puhul sõltub tehinguaktiivsus eelkõige hoone valmimisest ehk sellest, millal juba varem sõlmitud võlaõiguslikud lepingud asjaõiguslikeks vormistatakse. Et turuolukorrast täpsemat aimu saada ja mitte lasta peibutada ennast uusarenduste tehingute arvust, lõime Tallinna esimese poolaasta ainult pruugitud korterite tehingud linnaosade kaupa lahku. Selgub, et vaid ühe linnaosa tehingud ei näita üldse taastumise märki,“ rääkis Sooman.

„See, et Põhja-Tallinnas olid korterid tugevalt ülehinnatud, on aastaid turuosalistes segadust tekitanud. Paraku muutuvad ostjad keerulistel aegadel väga kiirelt väga ratsionaalseks ja allolev tabel illustreerib selgelt, kuidas Põhja-Tallinnas on pruugitud korterite tehingute arv langenud aasta algusest ligi kolm korda,“ sõnas Sooman.

„Väga heaks uudiseks on aga Lasnamäe tehingute arvu kasv, sest see linnaosa on oma suuruse ja suhtelise ühenäolisuse tõttu tegelikult terve Eesti kinnisvaraturu lakmuspaberiks – kui Lasnamäel tehingud ära kaovad ja hinnad langema hakkavad, on aeg turult jooksu panna. Hetkel me selleks põhjust küll ei näe,“ ütles ta.

Sooman lisas, et statistiliselt on tugevas languses küll ka Nõmme linnaosa, kuid seal tehaksegi ajalooliselt vähe korteritehinguid, kuna enamus korteritest paiknevad Männiku asumis, kus on ka pakkumisi väga vähe.

Pruugitud korterite tehingute arv Tallinnas linnaosade kaupa

Allikas: Maa-amet, Pindi Kinnisvara

  Haabersti Kesklinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn
jaanuar 41 98 25 130 84 30 7 127
veebruar 52 97 46 103 79 26 15 125
märts 50 80 38 131 87 12 14 84
aprill 40 51 19 74 54 19 6 59
mai 28 58 18 76 49 18 12 60
juuni 38 66 28 98 67 11 6 45

https://www.pindi.ee/2020/07/31/millise-tallinna-linnaosa-tehingute-arv-jatkab-langemist/

Swedbank: Tööstussektori langus on taandumas

SwedbankTööstussektori tootmismahud vähenesid juunis 6 protsenti. Meie peamises kaupu eksportivas majandusharus, töötlevas tööstuses, samuti 6 protsenti. Üllatava hüppe, 8 protsenti, tegi energiatootmine, kus suurenesid nii elektri- kui ka soojuse tootmine. Viimati kasvas elektritoodang möödunud aasta jaanuaris.

Elektritoodangu kasvu taga baasefekt

Paljuski on juunis elektritoodangu suurenemise taga baasefekt – möödunud aasta juunis kukkus elektritoodang järsult veel sügavamasse langusesse. Kuigi äriklientide elektritarbimise vähenemine on tasapisi taandumas, siis on taandumas ka koduklientide, kriisi põhjas ja liikumispiirangute ajal olnud, tavapärasest suurem elektritarbimine. Tulemuseks on aastases võrdluses väiksem üldine elektritarbimine.

Juunis suurenes ligi 40% töötleva tööstuse tootmismaht

Kui aprillis ja mais suurenesid tootmismahud vaid kolmes töötleva tööstuse tegevusalas 23-st, siis juunis oli selliseid tegevusalasid juba üheksa. Need üheksa tegevusala moodustasid ligi 40% töötleva tööstuse kogu tootmismahust. Tootmismahtude kasvu vedasid peamiselt toiduainete, keemia-, elektroonika- ja mööblitööstus.

Vaatamata hinnalangusele oli juunis töötleva tööstuse käibelanguse taandumine aga eriti märkimisväärne. Kui mais vähenes töötleva tööstuse käive rahalises väärtuses ja aastases võrdluses 22 protsenti, siis juunis taandus see langus vaid ühe protsendini. Sellise tugeva languse taandumise taga oli baasefekt, kuna eelmise aasta juunis vähenes töötleva tööstuse käive järsult.

Ekspordilangus on taandumas

Juunis taandus ka töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe langus – ekspordikäive jäi siis ligikaudu samale tasemele nagu möödunud aasta juunis. Kuigi ka siin oli tegemist ajutise baasefektiga, on ilma seda efekti arvestamata ekspordilangus tublisti vähenenud.

Tööstussektori kindlustunne on paranemas

Tööstuse tootmismahtude languse taandumisest andis märku sektori kindlustustunde paranemine juunis, kusjuures juulis kindlustunde tõus jätkus. Paranemas on selle sektori tootmis- ja ekspordimahtude väljavaade.

Kui juunis oli tööstussektori ekspordikasvu väljavaade veel väga madalal tasemel, siis juulis tegi see näitaja järsu hüppe üles. Samuti on muutunud positiivsemaks ettevõtete hinnang oma eksporditellimuste kohta. Sellest võib järeldada, et juulis tööstussektori tootmismahtude paranemine jätkus.

Tasapisi on paranemas ka välisnõudlus

Euroala – kuhu läheb ligi pool Eesti kaupade ekspordist – ostujuhtide indeks on paranenud. Juulis näitab see nii teenuste sektori kui ka töötleva tööstuse kasvu. Töötleva tööstuse ostujuhtide indeks näitab selle majandusharu kasvu ka USA-s. See tähendab välisnõudluse paranemist.

Kuigi tööstuse kindlustunne on paranenud nii EL-s tervikuna, kui ka meie suuremate kaubanduspartnerite juures, siis ei ole näitaja veel koroonakriisi eelse tasemeni jõudnud.

Eesti majandus on kriisi põhjast tasapisi taastumas

Juuni kohta avaldatud statistika näitas, et Eesti majandus on kriisi põhjast tasapisi taastumas. Tööstussektori tootmismahtude languse taandumise kõrval suurenes jaekaubanduse müügimaht juunis 7%. Kuigi tööstussektoris ja jaekaubanduses loodud lisandväärtus moodustavad ligi viiendiku Eesti SKP-st, siis mõjutab elanike tarbimine jaekaubanduses ligi veerandit SKP-st.

Pindi Kinnisvara: Mis juhtub, kui laenuintressid tõusevad

Pindi KinnisvaraEluasemelaenude puhul on intresside osatähtsust võimatu alahinnata, sest just intressitase määrab, milliseks kujuneb lõplikult igakuine tagasimakse.

Eluasemelaenude intress koosneb kahest komponendid – Euribor ja pangamarginaal. Esimene neist on igapäevaselt muutuv Euroopa suuremate pankade omavaheliste arvelduste intressimäär, teine aga konkreetse laenuandja nn kasum raha välja laenamiselt.

Kõige levinum, 6 kuu Euribor on hetkel suurusjärgus -0,4%, aga tavatarbija jaoks tähendab see nulli. Juunis Eesti pankade poolt väljastatud eluasemelaenude keskmine marginaal oli 2,6% aastas. Kui marginaal jääb tavapäraselt terveks laenulepingu perioodiks samaks, siis Euribori kõikumised peavad aga laenajad tavaliselt kinni maksma (on ka erandeid). Tasub meeles pidada, et Euribor pole alati negatiivne olnud ning vastutustundlik laenaja mõtleb läbi ka stsenaariumid, kui Euribor järsult tõusma peaks hakkama.

„Nii 2000. kui 2008. aastal ületas Euribor lausa 5% künnise, nii et selliste arengutega tuleb igaks juhuks arvestada,“ ütles Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman. „Koostasime seetõttu tabeli, kuhu on toodud praeguse keskmise marginaaliga (2,6%) kaks kõige tavapärasemat eluasemelaenulepingu pikkust koos kolme Euribori määraga, milleks on 0%, 2,5% ja 5%, laenusummaks võtsime 100 000 eurot. Kui summa kahaneb 2 korda, siis kahaneb ka kuumakse täpselt kaks korda ning vastupidi,“ selgitas Sooman. „Nagu näha, siis ainuüksi Euribori tõus 5 protsendile mõjutaks laenu tagasimakse suurust sõltuvalt välja toodud lepinguperioodidest 52-76 protsendi võrra ja selleks peaks iga laenuvõtja valmis olema,“ lisas Sooman.

100 000 eurose eluasemelaenu tagasimaksed sõltuvalt Euribori muutusest

Euribor Marginaal Lepingu pikkus Kuumakse €
0% 2,60% 20 aastat 534,79
0% 2,60% 30 aastat 400,34
2,50% 2,60% 20 aastat 665,49
2,50% 2,60% 30 aastat 542,95
5% 2,60% 20 aastat 811,72
5% 2,60% 30 aastat 706,07

Allikas: Eesti Pank, Swedbanki laenukalkulaator, Pindi Kinnisvara

https://www.pindi.ee/2020/07/31/puust-ette-ja-punaseks-mis-juhtub-kui-laenuintressid-tousevad/

 

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!