Reedel kuulutatakse välja Rävala ja Estonia puiestee vahelise kvartali arhitektuurikonkursi võidutöö

Brave CapitalTallinna kesklinna, Rävala ja Estonia puiestee vahelisele alale planeeritakse 70 000-ruutmeetrist Rävala Galerii kaubandus- ja ärikompleksi, mille arhitektuurivõistluse võitja kuulutatakse välja reedel.

Rävala Galerii kerkib neljale kesklinna krundile, sealhulgas kunagise projekteerijate maja ja Meloni kaubamaja asemele. Kvartali arhitektuurikonkursi lõppvooru jõudsid kavandid arhitektuuribüroodelt Allianss Arhitektid, Arhitekt 11, KOKO arhitektid ja Martin Aunin.

Kvartali eestvedaja, Brave Capitali juhi Veljo Kuuse sõnul tuleb Rävala Galerii päris kesklinna südamesse ning avab praeguse suletud ja ajale jalgu jäänud linnaruumi elanikele. “Nii Estonia kui Rävala puiestee äärne piirkond ärkab sellega uuele elule ning muutub inimestele avatumaks ja sõbralikumaks. Autod paigutatakse maa-alusesse parklasse ning jalakäijatele tekib rohkem ruumi,” kommenteeris Kuusk arhitektuurikonkursi lähteülesannet.

“Kuigi võidutöö kuulutatakse välja sel nädalal, siis läheb mahuka projekti ehituse alguseni veel omajagu aega,” ütles Kuusk, kelle sõnul on järgmiseks sammuks detailplaneeringu kehtestamine Tallinna linna poolt.

Arhitektuurikonkursi žüriisse kuuluvad Tallinna Linnaplaneerimise Ameti juhataja Ignar Fjuk, Go Groupi juht Jüri Etverk, arhitektide
liidu esindajad Raivo Puusepp ja Karli Luik ning Brave Capitali juht
Veljo Kuusk.

Kvartali investorid on Brave Capital, Go Group ning Norber Grupp.

Kas tahad teada, mis toimub Tallinna uute korterite arendusturul?

Tõnu ToomparkKas tahad teada, mis toimub Tallinna uute korterite turul? Kui palju ühes või teises piirkonnas uusi kortereid müügiks pakutakse? Millised on hinnad? Kui paljude korteritega müügitehinguni jõutakse? Kas on projekte, mille müük ei edene? Kas on projekte, mis müüvad kiiresti?

Kui pead seda infot vajalikuks, saan sind aidata. Jälgin igakuiselt uute korterte turgu. Loen kokku korterhaaval pakkumise kõikide Tallinna ja Harjumaa projektide raames. See annab unikaalse pildi müügitempodest, samuti hindadest.

Lisaks kuivadele numbritele pakun uusarenduste infot graafikutena, mis annavad hea ülevaate pikema perioodi trendidest. Selle kõrvale suudan pakkuda statistika adekvaatset interpreteerimist ehk tekstilisi järeldusi ja prognoose.

Minu ainulaadne info on unikaalne materjal projektide või piirkondade võrdlusanalüüside tegemiseks, mis annavad võimaluse sihtida projekt edukalt ostjatele.

Saame kokku ja räägime, mis infot mul pakkuda on ja mida sul vaja on.

Kontakteeru ja lepime kokku: Tõnu Toompark, +372 525 9703, tonu@toompark.ee

Uus Maa: Uusarendused tõid rekordeid

Uus MaaEesti kinnisvaraturg oktoobris suures plaanis ei üllatanud. Oli rekordeid ja oli languseid. Üldiselt liigume stabiilselt ja suuri ohte terendamas pole.

Möödunud kuul tõdesid Eesti Kinnisvarafirmade Liidu sügiskonverentsi väisanud inimesed, et turuosaliste meeleolud on pigem positiivsed ning suuri süsteemseid ohte lähiaastate lõikes näha ei ole. Jälgides olulisi indikaatoreid laiemalt, võib see ju tõesti nii olla, ent me teame väga hästi ka seda, et suurte kriiside ennustamises on inimesed kaunis kehvad.

Tõsi, päris pilvitust taevast täna ei räägita, aeg-ajalt mainitakse meie rahvaarvu vananemist ja kahanemist, mis kinnisvaraturul võiks tulevikus resoneeruda tehingute arvu languseks. Demograafiast rääkides on hea meelde tuletada, et nende inimeste arv, kes täna peamiselt kinnisvaratehinguid sooritavad, ehk 25–39-aastased, pole viimase viie aasta lõikes suuresti muutunud. Aastal 2013 oli nende inimeste arv Eestis 278 914, eelmisel aastal aga 281 175.

Lähema viie aasta lõikes peaks aga vaatama homsete ostjate ehk 20–34-aastaste arvu muutusi. Sellised inimesi elas 2013. aastal 277 234, 2018. aastal aga 254 951 ehk üle 22 000 inimese vähem. Seega peaks nutikaid otsuseid tegevad kinnisvarategelased mõtlema juba praegu homsete trendide peale. Kas see peaks tähendama rohkem väikeseid üürikortereid ja vähem suuri perekortereid, näitab aeg.

Eesti lõikes üllatas Võru

Esialgsetel andmetel sõlmiti oktoobris üle kogu Eesti 1971 korteriomandi ostu-müügitehingut. Võrreldes aasta parimate kuudega, kui sõlmiti üle 2000 tehingu, jäi oktoober kindlalt alla, ent aasta kokkuvõttes on tegemist üsna keskmise tehingute arvuga. Nagu ikka, mõjutas tehinguaktiivsust kõige enam uusarendusturg (eriti osakaal Tallinnas) ning nii sündiski tänavuse aasta kõrgeim Eesti korteri ruutmeetri mediaanhind, 1450 EUR/m2.

Uusarenduste osas paistis tugevalt silma ka Võru, kuna statistikas kajastusid esimesed Tamula Kodude asjaõigustehingud. See tõstis Võru maakonna mediaanhinda tavapäraselt 350 EUR/m2 tasemelt 671 EUR/m2 peale.

Tallinnas kõigi aegade rekord

Juba varem oleme ülevaadetes maininud, et ehkki välistemperatuuri ja tehingute arvu vahel puudub statistiline seos, on turul olemas teine ühenduslüli, mis muudab tehingute arvu liikumise kergemini ennustatavaks.

Tegemist on seosega uusarenduste valmimistähtaja ja tehingute arvu vahel. Tallinnas on viimastel aastatel kujunenud välja kirjutamata reegel, et jõuludeks soovitakse uude korterisse kolida ning seetõttu on just aasta viimasest kvartalist kujunenud periood, mil pealinna kinnisvaraturul purustatakse rekordeid.

Esialgsetel andmetel löödi tänavuse aasta ühe kuu tehingute arvu parim tulemus üle just oktoobris, kui sõlmiti 910 tehingut. Võrreldes aasta paremuselt järgmise kuuga tähendab oktoobri näitaja kasvu 80 tehingu võrra. Tõusu panustasid eelkõige suuremad linnaosad, millest silmatorkavaim oli Mustamäe, sest neid kuid pole palju, kui Mustamäel sõlmitakse rohkem tehinguid kui Lasnamäel.

Sel aastal on varemgi tehingute mediaanhind ületanud 1900 EUR/m2 piiri, oktoobris, kui uusarenduste osakaal oli kõrgem, sündis ka kõigi aegade parim tulemus – 1969 EUR/m2. Nagu ka varem ennustatud, jääb tehingute arv, juhul kui suuremaid muutusi majanduses ei toimu, üsna stabiilseks. Uusarenduste pakkumishinna kiirenemine tähendab aga seda, et varsti peame harjuma ülevaadetega, kus kogu Tallinna korteritehinghute ruutmeetri mediaanhind algab numbriga kaks.

Tartu tõmbas hinge

Kuna Tartu uusarenduste sügavus ehk jaotus aasta peale on madalam kui Tallinnas, siis on tehinguline kõikumine kuude lõikes seda suurem. Pärast väga aktiivset augustit ja septembrit oli langus oktoobris üsna loogiline.

Kuu jooksul sõlmiti Tartus 155 korteritehingut, millest vähem on tänavu sõlmitud vaid jaanuaris ja veebruaris. Uusarenduste väikese osakaalu juures langes ka tehingute mediaanhind, mis oktoobris oli 1341 EUR/m2. See oli tänavuse aasta tagantpoolt teine tulemus.

Pärnus rahulikum hooaeg

Sarnaselt möödunud aastale kipuvad Pärnu kinnisvaraturule tekkima sesoonsuse ilmingud, mis on eriti silmatorkavad olukorras, kui mõnel kuul on uusarenduste turuosa väiksem. Oktoobris sõlmiti Pärnus 66 korteritehingut, viidates justkui sümboolselt sellele, et suvepealinna tiitel on tänavuseks aastaks ajalugu.

Turg oli aasta algusega kõrvutades veidi aktiivsem, ent võrreldes oktoobrile eelnenud kolme kuuga, mil juulist septembrini sõlmiti vastavalt 78, 78 ja 85 tehingut, nägime siiski kuni 21 tehingulist langust. Uusarenduste väikest mahtu peegeldab ka tehingute mediaanhind, mis oktoobris oli 1168 EUR/m2, jäädes tänavuse aasta lõikes tagumisse poolde.

Narvas vanaviisi

Narva turg oli oktoobris aasta üks aktiivsemaid ning ühtlasi selle aasta kolmas kuu, mil tehingute arv ületas 70 piiri. Samas, müüdud korterite mediaanhind liikus vastupidises suunas – 349 EUR/m2 oli tänavuse aasta tagantpoolt kolmas näitaja.

Linna probleemid võib tegelikult laiendada kogu Ida-Virumaa peale ning muutused saabuvad piirkonda ilmselt siis, kui piirkonda tekivad suured investeeringud ning paranevad inimeste väljavaated tuleviku osas. Seni tuleb Ida-Virumaal, kui praktiliselt ainsal maakonnal, kus kinnisvarahinnad pole viimastel aastatel kasvanud, silmitsi seista Eesti ühe kõrgeima tööpuuduse ja rahvaarvu vähenemisega.

Statistikaamet: Septembris peatus majutusettevõtetes mullusest rohkem turiste

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel peatus septembris Eesti majutusettevõtetes 295 000 turisti, kes veetsid seal rohkem kui 544 000 ööd. Välisturiste oli neist 64% ja siseturiste 36%.

Septembris kasutas majutusettevõtete teenuseid 190 000 välisturisti, kes veetsid seal 368 000 ööd. Eelmise aastaga võrreldes oli välisturiste rohkem 7% ja nende ööbimisi 5% enam. Välisturistidest 31% saabus Soomest, 9% Saksamaalt ja sama palju Venemaalt ning 7% Lätist. Eestisse tuli puhkama 67% välisturistidest, 26% oli tööreisil ja ülejäänud peatusid siin muul põhjusel. Enamasti eelistati Tallinna majutusettevõtteid: 73% ööbis Harju maakonnas. Pärnus ja Tartu maakonnas peatus vastavalt 9% ja 6% välisturistidest.

Majutusettevõtetes peatus 105 000 siseturisti ehk 7% rohkem kui eelmise aasta septembris. Nad veetsid seal 176 000 ööd ehk nende ööbimiste arv suurenes eelmise aasta septembriga võrreldes 6%. Puhkusereisil olid 60% ja tööreisil 28% siseturistidest. Neist kõigist 26% peatus Harju, 14% Tartu, 13% Pärnu ja 11% Ida-Viru maakonnas.

Külastajate käsutuses oli septembris 1177 majutusettevõtet 22 000 toa ja 53 000 voodikohaga. Tubadest oli täidetud 46% ja voodikohtadest 34%. Keskmiselt maksis ööpäev majutusettevõttes 40 eurot ehk sama palju kui eelmise aasta septembris. Harju maakonnas maksis ööpäev keskmiselt 47, Tartu maakonnas 39, Pärnu maakonnas 32 ja Ida-Viru maakonnas 31 eurot.

Majutamine piirkonniti, september 2019
Majutamine Kokku Põhja-Eesti Kirde-Eesti Kesk-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
Majutusettevõtted 1 177 240 58 123 409 347
Toad 22 427 9 409 1 377 1 732 5 538 4 371
Voodikohad 52 844 20 873 3 217 4 551 13 312 10 891
Tubade täitumus, % 46 61 47 22 36 35
Voodikohtade täitumus, % 34 48 36 18 27 24
Majutatud 295 464 165 222 20 069 14 274 50 101 45 798
Ööbimised 544 075 298 164 35 032 24 698 107 798 78 383
siseturistid 175 897 43 682 19 894 17 993 45 989 48 339
välisturistid 368 178 254 482 15 138 6 705 61 809 30 044
Ööpäeva keskmine maksumus, eurot 40 47 31 28 30 34

Statistika alus on küsimustik „Majutustegevus“, mille esitamise tähtaeg oli 10. oktoobril 2019. Statistikaamet avaldas majutustegevuse kuu kokkuvõtte 19 tööpäevaga. Statistikatöö „Majutustegevus“ avaliku huvi peamine esindaja on majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Adaur Grupp: korteritehingute kuukokkuvõte 10-2019

Adaur Grupp OÜKokkuvõttes on toodud Tallinna ja Eesti maakonnakeskuste korteriomanditehingute arv, keskmine hind, käive ja tehingute keskmine maksumus ning nende aastane muutus. Andmete allikas on maa-amet.

Andmed võivad statistika täpsustumisel vähesel määral muutuda.

Korteritehingute arv (tk) ja keskmine hind (€/m²) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Korteritehingute käive (€) ja keskmine maksumus (€) ning nende aastased muutused (%) maakondades ja Tallinnas linnaositi

Maakondade korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute arvu jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Maakondade korteritehingute käibe jagunemine (%)

Maakondade korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arv (tk) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute keskmine hind (€/m²) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute arvu jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute käive (€) ja aastane muutus (%)

Tallinna korteritehingute käibe jagunemine (%)

Tallinna korteritehingute keskmine maksumus (€) ja aastane muutus (%)

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Lasnamäele tuleb suur Tondiraba looduspark

TallinnTäna, 5. novembril tutvustas Lasnamäe linnaosa vanem Andres Vään linnaosakogule Lasnamäe 2020. aasta eelarve projekti. Järgmise aasta eelarve on keskendunud eeskätt heakorrale ja noorte tegevuse toetusele. Lisaks alustatakse oluliste linna investeeringutega, nagu näiteks Tallinna haigla, Tondiraba pargi, Sotsiaalkeskuse ning Rahu tee projekteerimisega.

Lasnamäe kogu eelarve maht on ligikaudu 7 miljonit eurot, mis on 500 tuhande võrra enam kui 2019. aastal.

Linnaosa vanem Andres Vään rõhutas, et 2020. aastal antakse stardipauk mitmetele olulistele Lasnamäe suurinvesteeringutele. „Tuleval aastal alustame Tondiraba pargi loomisega, mis kujuneb kõige mitmekülgsemaks ja huvitavamaks rohealaks linnaosas,“ rääkis Andres Vään. „Pargi kogu maksumus on üle nelja miljoni euro. Pargi projekteerimisega alustatakse 2020. aastal ja park peaks valmima 2022. aastaks. Täna aga alustame kogukonnaga ideede korjet, et kujundada ühiselt paik, kus oleks huvitav aega veeta nii lasnamäelastel kui ka meie külalistel,“ sõnas Andres Vään. „Juba käimasolevate arutelude tulemusel kavandatakse parki kogukonna loomaed, kõiki Eesti puid koondav dendropark ja vabaaja veetmiseks ka suur grilli ala,“ rääkis linnaosavanem esimestest ideedest.

Olulisematest investeeringuobjektidest tõi linnaosavanem esile veel Tallinna Haigla, Lasnamäe Sotsiaalkeskuse projekteerimise käivitamise ning Lasnamäe Põhikooli renoveerimise alustamise. 2020. aasta teede investeeringutest väärib märkimist Varraku silla rekonstrueerimine ja Hooldekodu tee kergliiklustee ehitus.

Eelarve lubab korrastada ka märkimisväärses mahus kvartalisiseseid teid, mille nimekiri on veel täpsustamisel.

Järgmisel aastal jätkatakse mänguväljakute uuendamisega. Suurimate mänguväljakute investeeringutena tõi linnaosa vanem esile Vormsi 5, Muhu 8 ja Punane 17.

Linnaosa jätkab panustamist noorte huvitegevusse ja lastekaitsealasesse ennetustöösse.

Eesti Pank: Majanduse jahenedes võib halveneda ettevõtete suutlikkus laene tasuda

Eesti PankKeskpanga värskelt valminud finantsstabiilsuse ülevaatest ilmneb, et finantssektori riskid on väikesed. Samas on suurenenud tõenäosus, et koos majanduse jahenemisega halveneb ettevõtete suutlikkus tasuda laenumakseid.

Eesti Panga presidendi Madis Mülleri sõnul on riskid Eesti finantssüsteemis kokkuvõttes pigem väikesed. „Eesti finantssektorist lõviosa moodustavad pangad ning need peavad olema tugevad, sest pangandus on majanduse vereringe. Eestis tegutsevatel pankadel on piisavalt kapitali ja nad on kasumlikud, mis annab kindlust, et ka raskuste korral saadakse hästi hakkama,“ ütles Müller.

Kokku näeb Eesti Pank nelja riski, mis võivad ohustada Eesti panganduse toimetulekut ning halvendada ettevõtete ja inimeste laenusaamise võimalusi. Kui võrrelda selle aasta kevadega, on veidi kasvanud risk, et lähiajal halveneb ettevõtete suutlikkus laene tagasi maksta.

Maailmamajanduse kasv on aeglustunud järsemalt, kui oodatud, mis võib jätta jälje ka Eesti ettevõtete ekspordituludele. „Eksportivatel ettevõtetel on oht jääda haamri ja alasi vahele: tulud võivad kahaneda, kuid tööjõukulud kasvavad endiselt kiiresti. Lisaks võivad eksportijate probleemid kiiresti üle kanduda siseturul tegutsevatele ettevõtetele. Samas on ettevõtete võlakoormus viimase 10 aastaga vähenenud ning seetõttu suudavad ettevõtted majanduslanguse korral paremini laenu teenindada kui 10 aastat tagasi,“ lausus Müller.

Teise riskina näeb keskpank liiga suures mahus kinnisvara arendamist. „Majanduse jahenedes võib selles sektoris tekkida probleeme. Eelmise kriisi ajal kasvas kinnisvarasektoris halbade laenude osakaal kaks korda nii suureks kui muudes sektorites. Riski mõju võimendab see, et kinnisvaralaenud moodustavad pankade laenuportfellist suure osa,“ märkis asepresident Maive Rute.

Kolmanda riskina näeb keskpank, et Rootsi pangagrupid võivad vähendada Eestis laenude andmist. Selle riski taga on tõsiasi, et Rootsis on inimeste võlakoormus väga suur ja kasvab jätkuvalt. Majandusraskuste tekkimisel võivad inimesed piirata tarbimist, mis võib kiirendada majanduse jahtumist Rootsis. Kuna Eestis tegutsevad pangad on emapankadega tihedalt seotud, võivad Rootsi majanduse mured tähendada Eesti jaoks seda, et siin muutuvad laenud kallimaks ja raskemini kättesaadavaks.

Neljanda riskina näeb keskpank seda, et kiire palgakasvuga harjunud inimesed võtavad endale üle jõu käivaid rahalisi kohustusi. Kiire laenukasv annab alust karta, et osa laenuvõtjaid ei arvesta piisavalt majanduse jahtumise riskiga ning võivad töö kaotuse korral laenude tagasimaksmisega hätta jääda.

Viimase riski maandamiseks on Eesti Pank kehtestanud pankadele eluasemelaenunõuded, mis aitavad kaitsta nii inimesi kui ka panku liiga riskantsete laenude eest. Eluasemelaenunõuetega on pandud paika, kui pikaks ajaks laenu saab, kui palju laenu tagatise suhtes saab ja kui suur võib olla laenumaksete suhe inimese sissetulekusse.

Kui laenukasv peaks majanduskasvu edestama, saab Eesti Pank vajadusel rakendada vastutsüklilise kapitalipuhvri nõuet, mis kohustab panku hoidma iga antud laenu kohta täiendavalt kapitali. Kuigi majapidamiste võla kasv on endiselt kiire, on ettevõtete laenamine seni olnud mõõdukas ning seetõttu jääb vastutsükliline kapitalipuhver praegu nulltasemele.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Majutusteenuse osutamise nõudeid

Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumMajandus- ja taristuminister Taavi Aas saatis kooskõlastusringile turismiseaduse ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega lihtsustatakse majutusteenuse osutamise nõudeid ning muudetakse külastajate registreerimine majutusettevõtetes digitaalseks.

Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul toovad nii trendid kui ülemaailmne konkurents ettevõtjatele kaasa vajaduse investeerida tootearendusse ja teenusepakkumisse, aga ka riigile vajaduse vastavateks muudatusteks õigusraamistikus. „Majutusteenuse osutamiseks kehtestatud nõuded peavad ajaga kaasas käima. Õiguslik raamistik peab ettevõtlust toetama ja nõudeid ja bürokraatiat tuleb vähendada seal, kus neid otseselt vaja pole või kus toimib hästi iseregulatsioon,“ lisas Aas.

Eelnõuga muutuvad majutusteenuse osutamise reeglid paindlikumaks, väheneb nõuete arv ja vastavalt ka kulud nõuete täitmiseks. Näiteks ei ole eelnõu kohaselt edaspidi toitlustuse pakkumine majutusettevõtetes kohustuslik, vaid ettevõtjale eristumise võimaluseks. Uueneb majutusteenuse mõiste, mille kohaselt loetakse majutusteenuseks ettevõtja poolt lühiajalist, st kuni 3 kuud kestvat majutamist majutusettevõttes. See aitab selgemini piiritleda majutusteenust eluruumi üürilepingutest. Samuti täpsustatakse majutusettevõtte liigitusi.

Teise olulise muudatusena hakatakse majutusteenuse kasutajaid majutusettevõttes registreerima digitaalselt. “Tänane külastajate paberil registreerimise kord ja andmete edastus muutub digitaalseks ja senine paberimajandus jääb ajalukku,” selgitas MKM siseturu asekantsler Kristi Talving. “Majutusteenuse kasutajate registreerimine muutub e-lahenduste abil kiiremaks ja mugavamaks ja tõuseb ka õiguskaitseasutuste suutlikkus kaitsta riigi sisejulgeolekut,” lisas Talving.

Majutusettevõtjatele luuakse võimalus suhelda riigiga ühe akna põhimõttel ja samu andmeid ei pea nt Statistikaametile enam eraldi esitama. Külastajate registreerimisandmed edastatakse Politsei- ja Piirivalveameti andmekogusse ning majutusteenuse osutajad ei pea enam külastajate andmeid PPA kontrollide tarbeks säilitama. Külastajate isikustamata andmed edastatakse EAS-ile ja Statistikaametile turismiseire tegemiseks ja turismiarenduse ja turundustegevuste analüüsimiseks. Külastajate digitaalseks registreerimiseks arendab EAS visitestonia.com turisminfosüsteemi raames välja vastava veebirakenduse, mis hõlbustab majutusasutustel kohustuse täitmist.

Eelnõu kohaselt ei ole majutusettevõtetele järkude (hotellide tärnid) andmiseks edaspidi vajalik taotleda ministri heakskiitu. Majutusasutuste tärne ei kaotata ära ning tärnide taotlemine jääb ka edaspidi majutusasutustele vabatahtlikuks. Majutusliidud saavad jätkata tärnide andmist ning kogu sektor saab kvaliteediarendusalaseks tegevuseks rohkem vabadust ja iseotsustusõigust.

Muudatused jõustuvad 1. mail 2021, välja arvatud e-registreerimisega seonduvad muudatused, mis jõustuvad 1. jaanuaril 2022. aastal.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 20/11/2019

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 20/11/2019 Tallinnas. Lektor on KÜ Arvepidamise OÜ juhatuse liige ja Tallinna Tehnikaülikooli lektor Pille Kaarlõp.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ on suunatud:

  • kõigile raamatupidajatele – nii neile, kes on seda tööd juba teinud kui ka neile, kes alles alustavad;
  • korteriühistu juhatuse liikmetele ja haldajatele, kes tegelevad igapäevaselt korteriühistu juhtimisega;
  • korteriühistu revisjonikomisjoni liikmetele, kelle ülesandeks on kontrollida korteriühistu raamatupidamist.

Koolitus „Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine“ annab Sulle:

  • teadmised raamatupidamise üldpõhimõtetest ja sellega kaasnevast seadusandlusest;
  • näidised korteriühistu kontoplaanist ja siseeeskirjadest;
  • seletab lahti korteriühistu arvestuspõhimõtted;
  • õpetab koostama majanduskava;
  • selgitab, kuidas koostada majandusaasta aruannet;
  • ülevaate muudatustest, mis kaasnevad uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse kehtima hakkamisega raamatupidajatele.

Koolitus “Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine” toimub 20/11/2019 kell 10.00-15.30 Tallinna kesklinnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Statistika: 2019 III kvartalis sai ehitusloa 2512 eluruumi

Tõnu Toompark2019 III kvartalis sai Eestis statistikaameti andmetel ehitusloa 2512 eluruumi. Aastaga suurenes ehitusloa saanud eluruumide arv 52%. Ehitusse lubatud eluruumide pindala oli 207 400 m² ehk aastatagusest 39% rohkem.

Eluruumide ehituslubade väljastamise taga on jätkuvalt aktiivne elamispindade ostu-müügiturg, kus on jätkuvalt suur osakaal uutel elusaemetel. Uute korterite nõudlust toetab tugev nõudlus, mis omakorda baseerub eelkõige kasvaval palgal ja kõrgel tööhõivel.

Mõnevõrra pärsib ostjate ostutahet asjaolu, et elamispindade hinnad on absoluutnumbrina kõigi aegade kõrgeimal tasemel. Sissetuleku suhtes on koduostjate ostujõud siiski viimastel aastatel olnud üsna stabiilne.

Kõigi graafikute vaatamiseks kliki siin: KINNISVARATURG GRAAFIKUTES!

Soovid nõustamist siin kommentaaris toodud või muudel kinnisvaravaldkonna teemadel? Kontakteeru palun +372 525 9703 või tonu@toompark.ee (Tõnu Toompark).

Tõnu Toompark on Adaur Grupp OÜ ja Kinnisvarakool OÜ juhatuse liige ning Eesti Kinnisvarafirmade Liidu (EKFL) ja Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige.

Adaur Grupp OÜ

Kinnisvarakool

Eesti Omanike Keskliit / EOKL

Eesti Kinnisvarafirmade Liit

Tallinlased tahavad rohelust kõikjal linnas

TallinnTallinlased soovivad tuleviku Tallinnalt kõige enam rohelust, keskkonnasäästlikkust, jalakäidavat ja jalgrattaga sõidetavat linna ning igapäevategevusi võimaldavaid naabruskondi. Sellised on pea 2000 vastajaga küsitluse tulemused Tallinna strateegiaüksuse küsitlusele, millele saab veel vastata 17. novembrini. Küsitluse tulemusi võetakse arvesse Tallinna strateegiat 2021+ kujundades.

Küsitlusest selgus, et hea linnaruum peab olema ligipääsetav, turvaline, vähema müra ja saastega, rohkema linnarohelusega, jalakäijate parkide, tänavate ja hoovidega. Vähem soovitakse näha linnaruumis autosid. Ligi pool osalejatest vastas küsimusele „Millisena soovid Sina näha Tallinna aastal 2035?“, et ootavad rohelist Tallinna, kus on palju loodust ja keskkonnasäästlikke lahendusi. Teine populaarne vastus oli ägedate naabruskondadega linn, mis oleks kättesaadav igale inimesele. Tähelepanu said ka digitaalse ja õppiva Tallinna visioon, kusjuures inimesed tõid välja,e t nende visioonide vahel ei ole vastuolu.

„Tallinlased soovivad elada rohelises ja keskkonda säästvas pealinnas. Samuti peavad nad oluliseks inimsõbralikku linnaruumi, kus igaüks leiab enesele meelepärase tegevuse – seegi kõlab kokku rohelise linna ideega,“ ütles Tallinna strateegiaüksuse juht Toomas Haidak. „Kutsun üles kõiki, kes veel pole küsimustikule vastanud, seda tegema ja kui võimalik, siis täitma selle lühikese ankeedi lõpuni, sest ainult üheskoos saame luua parima võimaliku Tallinna,“ lisas Haidak.

Tulemuste vahekokkuvõtte tegemisel selgus, et inimeste soovid on vastukäivad, kuid strateegia loomine on kompromiss, milles katsutakse kõigile parim lahendus välja töötada. Üheks põhiliseks teemaks kujunes autoga versus muud moodi liikumine – ometi pole vastuolu nende vahel ületamatu. Kui rohkem inimesi sõidab ratta või ühistranspordiga, jääb ka autoga sõiduks rohkem ruumi.

Üks vastanutest tõi välja argumente, miks Tallinn peab rohkem jalakäija-keskne olema: „Väga palun, et senine praktika planeerida kogu linna liikluskorraldust ei lähtuks ainult autoga sõitjatest. Rohkem laiemaid kõnniteid; eraldi rattateid ja linnaruumi, kus saab jalakäija liikuda ja lihtsalt viibida. Kõik ei pea autoga ukseni ligipääsetav olema. Tallinn ei ole üldse nii suur linn, et siin tingimata autoga igale poole peab minema. Kui aga kergliiklusteid ei ehitata ja laiendatakse ainult autoteid ning ühistranspordivõrk ei arene, siis ei jää elanikel midagi muud üle, kui autoga liigelda. See aga tähendab vähem tervislikku eluviisi ja haigemaid inimesi ning rohkem müra, saastet ning roheluse arvelt ehitatavaid parkimiskohti.“

Teine linlane seevastu soovis parandada tingimusi just autodega liiklejatele: „Tallinn, kus on piisavalt ruumi autodega sõitmiseks ja nende parkimiseks (ja seda tasuta – linn on nagunii ehitatud ja ka hoitakse korras maksumaksja rahade eest, diskrimineerida inimesi sissetuleku järgi, st, sundida auto kasutamisest loobuma väiksema sissetulekuga inimesi, on lubamatu). Kuni nn magalarajoonides ei ole lahendatud liiklemis- ja parkimisprobleemid, mitte lubada juurde ehitada hooneid, mis veelgi võtavad ära juba niigi kasinat pinda ning tekitavad juurde liikluskoormust.“

Tehti ka ettepanekuid muuta kiiruspiiranguid. Arvamused jagunesid pooleks: pooled olid piirkiiruse alandamise poolt ja pooled arvasid, et seda tuleb kas tõsta või jätta samaks.

Arco Vara: Viljandi linna korteriturul kujunes III kvartali mediaanhinnaks 777 €/m2

Arco Vara2019. aastal jätkub kinnisvaraturul tõenäoliselt ennekõike elukondliku turusektori edasine tagasihoidlik jahenemine, mida on kinnitanud ka senine esimese kolme kvartali vältel võrreldes 2018. aasta sama perioodiga suhteliselt sarnane eluasemetehingute arv.

Tehingute arvu alanemist on olnud märgata jätkuvalt peamiselt maakonna keskuses, aktiivsuse kasvu aga periooditi linnast väljas nii Mulgi, Viljandi kui ka Põhja-Sakala vallas. Maakonna kui terviku hinnakasvu kujundamisel on olulist rolli asunud mängima maakonnakeskuse lähi piirkonnad ja satelliitasumid, kuhu on ennekõike siirdunud madalama ostujõuga ostjaskond, kuid kus vähenevate pakkumiste ja nõudluse kasvu tõttu on siiski piirkonniti senine hinnakasv jäänud oodatust mõnevõrra tagasihoidlikumaks.

Tehingute arv taandus 2018. aastal 2013. aasta tasemele, mida võis vaikselt märgata ka juba 2018. aasta I pooles. Turuaktiivsuse alanemine on Viljandi linnas sarnaselt teistele Eesti väikelinnadele olnud oodatust tugevam, kuid samaaegselt hinnataseme mõningane kasv on endiselt säilinud. Kui 2017. aasta II pooles esines turuaktiivsuse keskmisest kiiremat kasvu, siis 2018. aastal edasine kasv järjepidevalt aeglustus. Varasemalt pidevalt kasvanud nõudluse taustal asusid tehinguaktiivsuse kasvu jätkumist takistama kehv pakkumise struktuur ning ennekõike kasvavad pakkumispõhised hinnad, nüüdseks on aga pakkumiste arvu edasine langus peatunud ning pakkumishindade kasv aeglustunud.

Periooditi on juba märgata pakkumiste arvu mõningast tõusu, kuid see on tulenenud suuresti ebaratsionaalsete hinnasoovidega pakkumistest, mis on pikendanud nende varade müügiperioodi, kuid on tõstmas üldist korterituru pakkumiste arvu. Turuosaliste ootused on ennekõike müüjate silmis veel endiselt aastas 2017. Üha enam on aga märgata, et kiire hinnakasvu perioodi lõppemisest arusaamine on jõudmas ka laiema tarbijaskonnani. Hinna ja tehingute arvu edasine kasv on 2019. aasta algusest asunud võrdlemisi järsult peatuma. Statistiline hinnakasv on jätkunud Eesti aktiivseimatele väikelinnadele omaselt suhteliselt mõõdukas tempos, mille juures on ühtlasi märgata keskmisest kallimate korterite likviidsuse kasvu ning ostjaskonna huvi Viljandi linna väheste uute korterite vastu.

2019. aasta III kvartalis tehti Viljandi maakonnas tervikuna kokku 127 korteritehingut. Tehingute arv kasvas ennekõike Viljandi linnas taandunud turuaktiivsuse tõttu võrreldes II kvartaliga pelgalt 1 tehingu võrra. Võrreldes aastataguse III kvartaliga tehti täpselt sama palju tehinguid, mida on toetanud asjaolu, et turuaktiivsus püsis mõningases kasvutrendis just Viljandist väljaspool. Viljandi linnas tehti seevastu kogu III kvartali jooksul 50 tehingut, mida oli 12 tk vähem kui II kvartalis ning 3 tehingut vähem kui veel aasta tagasi samal perioodil. Veel II kvartalis võis maakonnakeskuses täheldada tehingute arvu mõningast suurenemist teist kvartalit järjest, kuid kasv on olnud ainuüksi marginaalne ning pigem võib turuaktiivsuse taset pidada seni täpselt samasuguseks nagu veel aasta tagasi.

Väljaspool Viljandi linna on turuaktiivsus püsinud tunduvalt stabiilsem. 2019. aasta I kvartalis tehti Viljandist väljaspool täpselt sama palju tehinguid kui aasta tagasi. Aastataguse järjest kõrgema võrdlusbaasi tõttu võis aga tänavu II kvartalis märgata Viljandi linnast väljaspool koguni 18%-list turuaktiivsuse alanemist, mis aga pöördus III kvartalis taas kasvuks 4,1%-lise tehingute arvu suurenemise taustal. Sarnaselt mitmetele teistele Eesti maakonnakeskustele võttis ka Viljandis 2019. aasta I kvartalist turuaktiivsuse edasine kasv hoopis teistpidise suuna. Tehingute arvu samaaegset langust või kasvu järsku peatumist on viimaste kvartalite vältel olnud sarnaselt märgata näiteks Rakveres, Paides, Kuressaares kui ka teistes väikelinnades.

Osa ostjaskonnast on juba pikemat aega siirdunud valikuvõimaluste laiendamiseks väikelinnade lähi piirkondadesse, kus on aga samuti pakkumiste arv kiirelt alanema asunud, pakkumishinnad seejärel kasvanud ning 2019. aastast turuaktiivsus periooditi langemas. Juhul, kui pakkumiste arv jätkab maakonnakeskuses suurenemist, väheneb suhteliselt proportsionaalselt ostuhuvi samaaegselt maakonna väiksemates keskustes. Võrreldes viimaste kvartalitega on korteriturul hinnatase püsinud võrdlemisi stabiilne, kuid turuaktiivsus ei ole enam uusi tippe saavutamas. Analüüsides korterituru edasisi arengutrende, tuleb tõenäoliselt mõningase viitajaga valmistuda ka teatud segmentides mõningaseks hinnalanguseks, mida on juba mõnes teises Eesti väikelinnas täheldada.

Maakonnas tehtud korteritehingute aritmeetiliseks keskmiseks hinnatasemeks kujunes 2019. aasta III kvartalis 417 €/m2, mida oli 10% võrra vähem kui eelnevas kvartalis, kuid 3,2% võrra rohkem kui 2018. aasta III kvartalis. Mediaanhinnaks kujunes samaaegselt ainuüksi 303 €/m2, mida oli koguni 31% vähem kui veel II kvartalis, kuid samuti suhteliselt madala aastataguse võrdlusbaasi tõttu siiski 7,6% rohkem kui möödunud aasta III kvartalis. Võrreldes 2018. aasta varasemate kvartalitega soodustas aasta viimases kvartalis hinnakasvu ennekõike asjaolu, et Viljandi linnast väljaspool on tehingute arv asunud samuti kasvult pidurduma. 2019. aasta esimese kolme kvartali vältel on jätkunud suhteliselt sarnased turutrendid, mille juures on taaskordselt märgata turuaktiivsuse osas Viljandi linna mõju kasvu. Väiksemate keskuste osas on siiski samaaegselt märgata aastase hinnakasvu võrdlemisi järsku kiirenemist, seda nii Mulgi, Põhja-Sakala kui ka Viljandi valla korteriturul, kus kõigis piirkondades on tehingute arv veidi alanenud.

Viljandi linnas tehtud korteritehingute osas kujunes 2019. aasta III kvartalis aritmeetiliseks keskmiseks 768 €/m2, mida oli võrreldes II kvartaliga 4,8% rohkem ning ühtlasi 1,2% võrra enam kui aasta tagasi samas kvartalis. Mediaanhinnaks kujunes samaaegselt 777 €/m2, mida oli möödunud kvartalist 2,0% rohkem ning 7,2% rohkem kui eelmise aasta samal perioodil. Juba pikemat aega prognoositud statistiline hinnataseme langus jõudis I kvartalis lõpuks kohale, kuid tegemist oli seni veel siiski pelgalt ajutise fenomeniga. Alates 2019. aasta I kvartalist ei ole ei mediaanhind ega aritmeetiline keskmine hinnatase siiski marginaalse kasvutrendi taustal märgatavalt muutunud. Hinnakasv on peatunud ennekõike järelturul, üksikutes ehituslikult uuemates korterelamutes paiknevate ja keskmisest kvaliteetsema siseviimistlusega korteritega tehtud tehingud on veel näidanud mõningast hinnakasvu (kuni 5% aastas).

Viljandi linna ja Viljandi maakonna korterituru tehinguaktiivsus ja hinnadünaamika

* 2019. aasta on toodud III kvartali seisuga.

Telli värsked kinnisvarauudised enda meilile

Värsked kinnisvarauudisedAdaur.ee on portaal, kus ilmub kõige rohkem kinnisvarauudiseid päevas.

Kajastamist leiavad nii turuanalüüsid kui muud aktuaalsed teemad. Sõna saavad juristid, maaklerid, analüütikud, arendajad, hindajad…

Kui soovid uudiste kokkuvõtet oma meilile, pane meiliaadress kirja ja saadame Sulle värsked kinnisvarauudised iga päev meilile.


 

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine” 25% soodsam

Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel (Martina Proosa, Pille Pettai)Telli käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamiselKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “1133cu ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 10.11.2019.

Käsiraamat “Uus ehitusseadustik ja ehitamine. Praktilised näpunäited uue seaduse rakendamisel” annab hea ülevaate ehitusvaldkonda reguleerivatest õigusaktidest praktilisemas võtmes. Käsiraamatu autorid on Martina Proosa ja Pille Pettai.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Nõuanded koduostjale: kas eluasemelaenu intressimäära tasub fikseerida?

Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste koduKäsiraamatu “Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu” autor Tõnu Toompark annab nõu koduostmise teemadel.

Sageli kasutatakse eluasemelaenu baasintressimäärana kuue kuu euribori. See tähendab, et laenu lõplik intressimäär, mis koosneb fikseeritud riskimarginaali ja baasintressimäära summast, püsib muutumatuna kuus kuud ehk pool aastat. Olukorras, kus euribor on negatiivne, loetakse baasintressimäär võrdseks nulliga ehk eluasemelaenu intressimäär on võrdne riskimarginaaliga.

Positiivse euribori tingimustes korrigeeritakse summaarset intressimäära vastavalt hetke kuue kuu euriborile. Korrigeerimine toimub iga 6 kuu järel. Selline intressimäära muudatus toimub laenuvõtja jaoks automaatselt ja sellega ei kaasne laenulepingu muutmisi või uuesti allkirjastamisi.

Harvem kasutatakse baasintressimäärana näiteks ühe kuu euribori. See tähendab laenuvõtja jaoks seda, et intressimäär muutub iga kuu. Viimase kuue aasta jooksul on ühe kuu euribor olnud alati madalamal kui kuue kuu euribor. See tähendab, et laenuvõtja jaoks on ühe kuu euribori baasintressimääraga eluasemelaen odavam.

Igakuiselt või kuuekuise perioodi järel muutuva intressimäära kõrval on intressimäära võimalik fikseerida ka pikemaks perioodiks. Reeglina on Eesti pangad pakkunud võimalust eluasemelaenu intressimäära fikseerimiseks kolmeks või viieks aastaks. Näiteks USAs pakutakse eluasemelaenude intressimäära fikseerimist isegi näiteks 25 või 30 aastaks.

Laenuvõtja võib eluasemelaenu pikaajalist fikseerimist pidada enda jaoks justkui kindlustuseks, mille abil ta garanteerib, et laenumakse suurus kokkulepitud aja jooksul ei muutu. Praktilises elus tähendab eluasemelaenu intressimäära fikseerimine kindlustunnet, kuid selle kindlustunde eest tuleb reeglina maksta pisut kõrgemat intressimäära kui samal hetkel muutuva intressimäära puhul.

Samuti peab laenuvõtja teadma, et intressimäära fikseerimise puhul on ta andnud laenuandjale põhjendatud ootuse intressitulu teenimiseks. See tähendab, et fikseeritud intressimääraga laenulepingu ennetähtaegsel lõpetamisel tuleb laenuvõtjal laenuandjale kompenseerida viimase saamata jäänud intressitulu.

Seega ei ole eluasemelaenu intressimäära mõtet fikseerida olukorras, kus kodulaenu võtjal on plaan lähemal ajal eluaset vahetama hakata ehk eluasemelaen tuleb lõpetada. Kui aga inimene vajab enda jaoks suuremat kindlust laenukulude osas ja koduvahetust plaanis ei ole, võib intressimäära fikseerimise peale mõelda.


Kinnisvaraanalüütik Tõnu ToomparkLoe pikemalt nii eeltoodud kui muudest nõuannetest käsiraamatust „NÕUANDED KODUOSTJALE”, mille autor on kinnisvarakonsultant Tõnu Toompark. Käsiraamatu saad osta Kinnisvarakooli raamatupoest.


Nõuanded koduostjale. Praktilised nõuanded, kuidas leida unistuste kodu

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Korteriühistu raamatupidamine ja majandusaasta aruande koostamine