Eesti Pank: Viiruse teise laine mõjusid on tööturult veel vara otsida

Eesti PankInimeste naasmise tõttu tööturule suurenes kolmandas kvartalis tööpuudus eelneva kvartali 7,1 protsendilt 7,7 protsendini. Samal ajal hõivatute arv suurenes võrreldes eelneva kvartaliga ning tõus ületas tavapärast suvist hõivekasvu.

Piirangute tühistamine tõi suvekuudel tööturule leevendust ja pidurdas hõive kahanemist. Seda näitab töölepingute arvu stabiliseerumine töötamise registris ja töötukassa andmed näitavad, et ka registreeritud töötute arv kahanes mõnevõrra. Oktoober ja novembri esimesed nädalad on tööturul möödunud kardetust paremini – töölepingute arv pole märkimisväärselt vähenema hakanud ja kuigi registreeritud töötute arv suureneb, ei ole koondamiste arv seni hüppeliselt tõusnud.

Kevadisele kriisile järgnenud tagasipõrget hakkab paraku pidurdama koroonaviiruse epideemia teine laine. Tervishoiusüsteemi võimekuse säilitamise nimel on nii Eestis kui ka meie peamiste kaubanduspartnerite juures kehtestamisel piiranguid, mis pidurdavad aasta viimases kvartalis majandusaktiivsust ja nõrgestavad ka tööturu olukorda. Samas võib loota, et positiivsed uudised testitava koroonavaktsiini tõhususe kohta ja peagi alata tõotav vaktsineerimine annavad ettevõtetele piisavalt usku, et nõudlus taastub peagi ning see motiveerib töökohti säilitama.

Statistikaamet: Kolmandas kvartalis lisandus ligi 5000 töötut

StatistikaametStatistikaameti andmete kohaselt oli kolmandas kvartalis tööjõus osalemise määr 71,8%, tööhõive määr 66,3% ja töötuse määr 7,7%. Töötuid oli 54 300, mis on 4900 võrra rohkem kui teises kvartalis.

Statistikaameti juhtivanalüütik Eveli Voolensi sõnul suurenes töötuse määr eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes 3,8 protsendipunkti. Suurem osa töötutest olid tööta olnud vähem kui pool aastat. „Nii täis- kui ka osaajaga tööd otsis 34 100 ja ainult täisajatööd 20 200 töötut. Pikaajaliste töötute arv kasvas, kokku oli neid 9400,“ lisab Voolens.

Hõivatuid oli kolmandas kvartalis 652 700, neist täisajaga töötas 574 100 ja osaajaga 78 600 inimest. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga langes tööhõive määr 2,7 protsendipunkti. Kõige enam oli tööga hõivatuid 25–49-aastaste seas. Kui osaajaga hõivatute arv püsis aastases võrdluses enam-vähem samal tasemel, siis täisajaga hõivatute arv vähenes 24 200 inimese võrra,“ kinnitab Voolens. Naiste tööhõive määr oli 62,5% ja meestel 70,3%.

Tegevusalade lõikes oli hõive suurim töötleva tööstuse tegevusalal, kuid võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see langenud. Samas on mõnedel tegevusaladel hõivatute arv suurenenud, kõige rohkem ehituses.

Mitteaktiivseid inimesi oli pisut rohkem kui eelmise aasta kolmandas kvartalis, kokku 277 200. Peamisteks mitteaktiivsuse põhjusteks olid pensioniiga, õpingud ning haigused või vigastused.

Tööturu värsket infot saab vaadata statistikaameti kodulehe rubriigis „Viiruse mõju Eestile“ asuvast tööturu kiirstatistika osast, mida uuendatakse töötamise registri andmete põhjal igal nädalal.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa). Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Tööjõus osalemise määr on tööjõu osatähtsus 15–74-aastaste hulgas. Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel, mida statistikaamet korraldab 1995. aastast. Igas kvartalis osaleb uuringus 5000 inimest. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja sotsiaalministeerium, kelle tellimuse alusel statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Hammerhead müüs 2 uut tüüpi ärikinnisvara arendusprojekti 21 miljoni euro eest

Hammerhead OÜEelmisel nädalal vahetas omanikku Hammerhead OÜ arendatud Priisle Äripark Lasnamäel ja K2 LoftOffice Mustamäel. Tegemist on uut tüüpi logistika- ja kaubanduskontseptsiooni hoonetega, tehingu kogumaksumus oli 21 miljonit eurot.  

“Oleme viimaste aastatega Eesti ärikinnisvara turul sisse töötanud uut tüüpi väikelogistika ja kaubandushoone kontseptsiooni, mida kutsume LoftOffice. Sellise äripinna järele on turul selge nõudlus, usume kontseptsiooni edusse ja jätkame selles valdkonnas arendustegevust. Välisinvestorite huvi Hammerheadi arendatud toodete vastu on meile suur tunnustus ja annab kinnitust selle valdkonna jätkusuutlikkuse kohta,” ütles Hammerhead OÜ nõukogu liige Allan Kool.

Veelgi märgilisemaks muutis tehingu asjaolu, et ärihoonete ostjate näol on tegemist esmakordselt Eesti ärikinnisvarasse sisenevate investoritega. „Uute välisinvestorite sisenemine Eesti ärikinnisvara maastikule ei ole viimastel aastatel just sage nähtus. Ärikinnisvaraturu likviidsuse huvides on seda täiendust väga vaja,“ märkis Kool.

Portfellitehingut, mille kogumaht oli 15 000 ruutmeetrit ja hind üle 21 miljoni euro, nõustas Restate Property Advisors OÜ.

Uudse ärikinnisvara kontseptsiooniga Priisle Äripark on loonud Lasnamäe idapiirile täiesti uue ärikeskkonna. Hetkel arendab Hammerhead samas piirkonnas kaubanduskeskust Prisma toidupoega, mis valmib 2021. aastal.

Raid & Ko: Üürnikud – aeg on sõlmida pikaajaline üürileping

Kevadel saabus koos koroonaga šokk korterite üüriturule. Turistide kadumine tõi üüripakkumisse majutuskorterid. See suurendas pakkumist ehk üürnike valikuvõimalust sedavõrd, et Tallinna korterite üürihinnad langesid 10-20%. Tundub, et sügis-talveks on üüriäris kõige hullem seljataha jäänud. See annab lootust, et kvartali-paari pärast on võimalik hakata kevadel kukkunud üürihindu endisele tasemele taastama.

Suvine koroona taandumine ja esmase suure ehmatuse möödaminek upitasid üürihindu põhjast pisut ülespoole, kuid mitte päris aasta alguse tasemele. Sõltuvalt piirkonnast, korteri seisukorrast ja eelnevast hinnast on üürihinnad sügisel aastatagusest 5-10% allpool. Üüriinvestorite jaoks tähendab see loodetust madalamat üüritootlust, mõnele üürileandjale isegi raskuseid korteriostuks võetud laenu tasumisel. Kõrget rahavoogu lootnud turistidele suunatud majutuskorterite omanikud võivad hoopis hädas olla.

Üüripakkumisi on jätkuvalt palju

Üüripakkumiste jätkuv paljusus annab võimaluse, et sobiliku üürikorteri leiab ka laste ja/või koduloomadega üürnik. Varasemalt on neil sihtrühmadel olnud keeruline üürikorterit leida. Endisaegselt rangelt pikki siduvaid üürilepinguid nõudnud üürileandjad lepivad lühemaajaliste või paindlikku lõpetamise võimalust lubavate kokkulepetega.

Vaatamata üürituru pakkumise mitte kõige positiivsemale hetkeseisule jääb silma, et hinnangud üüriturule ei ole viimase paari kuu jooksul halvenenud. Üüripakkumist on küll palju, kuid pakkumiste arv ei ole ei kuu ega kvartali taguse ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Üürnikud sebivad turul ringi. Nad valivad korterite vahel pikemalt ja langetavad üüriotsuseid pisut aeglasemalt. Mõistliku hinnaga korter leiab üürniku hiljemalt paari-kolme nädala jooksul.

Kõige hullem hakkab selja taha jääma

Üüripakkumiste arvu püsimine või isegi mõnes sektoris napp vähenemine näitavad, et kõige raskem aeg üürikorterite omanike jaoks võiks selles äris hakata vaikselt seljataha jääma. Koroona toodud raskused peletavad turult minema üürientusiaste, kes annavad üürile korterit või kahte. Professionaalid seevastu on ostupoolel ja tasapisi suurendavad üürikorterite portfelle.

COVID19 tekitatud raskuste möödanikuks jäämine annab kvartali-paari pärast üürileandjatele võimaluse hakata mõtlema üürihindade kergitamise peale, et loodetavasti aasta-pooleteisega jõuda üürihindade tasemele, kus olime enne koroonat.

Pikaajaline üürihinna kokkuleppimine annab võidu nii üürnikule kui üürileandjale

Üürikorteris pikemat peatumist plaanivate üürnike jaoks tähendab üürituru vaikne normaliseerumine, et täna on mõistlik proovida tänane mullusest madalam üürihind pikemaks perioodiks lukku lüüa. Ehk siis tasub sõlmida pikem üürileping, kus üürihind fikseeritud. Lootuses pikemalt ühte stabiilset üürniku hoida võtaksid enamus üürileandjaid sellise pakkumise  hea meelega vastu. Üürnikule tagaks pikem hinnakokkulepe mõistlikud üürikulud. Üürileandja võidab stabiilse rahavoo.

Üürileandjatel pole mõtet üürnike pikemaajalisi kokkuleppeid peljata. Muutunud turuolukord tähendab vähemalt mingi perioodi ulatuses paratamatusena vähemat üüritootlust. Väiksem üüritootlus äraproovitud kindlalt üürnikult on igal juhul parem, kui tühjana seisva korteri kulude omast taskust kandmine.

Swedbank: Unemployment rate increased in the third quarter in Estonia

SwedbankThe unemployment rate increased in the third quarter in Estonia and is expected to rise further during the winter months.

According to Statistics Estonia, employment fell by 3.6% in the third quarter, over the year, mostly in the services’ sector, and among the youth, aged 15-24. The unemployment rate grew to 7.7% (3.9% in Q3 2019). The number of the unemployed reached 54,000, which is around 5,000 persons more than in the second quarter of this year. Among the registered unemployed, 37% were unskilled or service workers. The unemployment rate is the highest in the north eastern region.

We expect the unemployment rate to grow moderately in winter, as the second wave of restrictions hit the already vulnerable sectors, especially tourism and entertainment. In general, we expect the restrictions to be more targeted this time and therefore less harmful to the economy than in spring as we are better prepared and know more about the virus.

Demand for labour was stable in the manufacturing industry and services but on a downward trend in the construction sector in October, according to a survey by the Estonian Institute of Economic Research. Demand for labour should start increasing again in the second half of next year, when economic activity increases again. In autumn 2021, additional short-term boost to the economy comes from those, who decide to spend their pension savings.

Merko Ehitus: Muudatus kontserni tütarettevõtte juhatuses

Merko EhitusAS Merko Ehitus kontserni kuuluva AS Merko Ehitus Eesti nõukogu otsustas pikendada ettevõtte juhatuse liikmete Jaan Mäe ja Veljo Viitmanni volitusi alates 1. jaanuarist 2021 järgmiseks kolmeks aastaks.  

Ettevõtte senise juhatuse liikme Alar Laguse teenistusleping lõpeb 31. detsembril 2020, misjärel jätkab ta Merkoga projektipõhist koostööd äriarenduse vallas. AS Merko Ehitus Eesti nõukogu tänab Alar Lagust pikaajalise panuse eest ettevõtte finantsvaldkonna arendamisel.

AS Merko Ehitus Eesti juhatus jätkab kolmeliikmelises koosseisus: Ivo Volkov (esimees), Jaan Mäe ja Veljo Viitmann.

Merko Ehitus: Change in the Management Board of a group’s subsidiary entity (

Merko EhitusThe Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti, part of AS Merko Ehitus group, decided to extend the powers of the Members of the Management Board, Mr. Jaan Mäe and Mr. Veljo Viitmann from 1 January 2021 for three years.

The contract of the current Member of the Management Board of the company, Mr. Alar Lagus will end on 31 December 2020, after which he will continue project-based cooperation with Merko in the field of business development. The Supervisory Board of AS Merko Ehitus Eesti is grateful to Alar Lagus’s long-term contribution in the development of the company´s financial management.

The Management Board of AS Merko Ehitus Eesti will continue in a three-member panel: Mr. Ivo Volkov (The Chairman), Mr. Jaan Mäe and Mr. Veljo Viitmann.

Nordecon: Ehituslepingu sõlmimine

NordeconNordecon AS ja Tallinna Linnavaraamet sõlmisid lepingu Tallinna Nõmme Gümnaasiumi spordihoone ehitamiseks. Nõmme Gümnaasiumi õppehoone kõrvale ehitatav A energiaklassiga spordihoone kerkib netopinnaga 1772 m2.

Selle keskosas saab olema avar fuajee, ühel pool fuajeed suurem maht pallimängude saalile ja teisel pool väiksema mahuga osa, kus paikenvad kolm lisasaali, riietus- ja pesemis- ning abiruumid. Teisel korrusel on õpetajate töö- ja nõupidamisruumid.

Tööde maksumus on 2,89 miljonit eurot, sh km. Hoone valmib 2021. aasta septembriks.

Nordeconi kontsern (www.nordecon.com) hõlmab ettevõtteid, mis on keskendunud hoonete ja rajatiste ehitamise projektijuhtimisele ja peatöövõtule. Geograafiliselt tegutsevad kontserni ettevõtted Eestis, Rootsis, Soomes ja Ukrainas. Kontserni emaettevõte Nordecon AS on registreeritud ja asub Tallinnas, Eestis. Kontserni 2019. aasta konsolideeritud müügitulu oli 234 miljonit eurot. Nordeconi kontsern annab hetkel tööd ligi 710 inimesele. Alates 18.05.2006 on emaettevõtte aktsiad noteeritud Nasdaq Tallinna Börsi põhinimekirjas.

EfTEN Real Estate Fund III AS aktsia puhasväärtus seisuga 31.10.2020

EfTEN Real Estate FundEfTEN Real Estate Fund III AS-i aktsia puhasväärtus (NAV) seisuga 31.10.2020 oli 16,53 eurot. EPRA aktsia puhasväärtus (raamatupidamislik puhasväärtus ilma edasilükkunud tulumaksukohustust ja intressiderivatiivide õiglast väärtust arvestamata) oli 31.10.2020 seisuga 17,62 eurot. Nii NAV kui ka EPRA NAV suurenesid oktoobri jooksul 0,9%.

EfTEN Real Estate Fund III AS teenis oktoobris müügitulu kokku 1 004 tuhat eurot (septembris 1 019 tuhat eurot) ning EBITDAd 816 tuhat eurot (septembris: 842  tuhat eurot). Fondi 2020. aasta oktoobri NOI oli 946 tuhat eurot (septembris 974 tuhat eurot), mis teeb aasta peale taandatuna kinnisvaraportfelli tegelikuks tootluseks 8,3%.

Selle aasta 10 kuu jooksul on fond teeninud 8,7 miljonit eurot müügitulu, mis on 12% rohkem kui eelmisel aastal. Fondi 10 kuu EBITDA on 6,96 miljonit eurot (14% rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil). Fondi müügitulu ja EBITDA on sellel aastal kasvanud peamiselt tänu 2020. aastal soetatud ja 2019. aastal valminud uutele kinnisvarainvesteeringutele (Hortes Tähesaju, Kekava logistikakeskus, airBaltic büroohoone ning Rutkausko logistikakeskus).

Selle aasta 10 kuu kokkuvõttes on EfTEN Real Estate Fund III AS seoses Covid-19 mõjuga kaotanud EBITDA-d ligikaudu 5%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Fondi klientide maksekäitumine on oktoobri lõpu seisuga hea – fondil on üle tähtaja debitoorseid võlgnevusi kogusummas 57 tuhat eurot (5,6% igakuisest müügitulust), millest alla 1 kuu vanad võlad moodustavad 62%. Üle 1 kuu vanad võlad on seotud Saules Miestase kaubanduskeskuse üürnike laekumata arvetega.

EfTEN Real Estate Fund III AS-i konsolideeritud varade maht oli 31.10.2020 seisuga 143,3 miljonit eurot (31.12.2019: 132,8 miljonit eurot) ning omakapital 69,8 miljonit eurot (31.12.2019: 71,17 miljonit eurot).

SEB majandusprognoos: vaktsiin päästab elusid, kuid ka majanduse

SEB PankKoroonavaktsiini valmimiseni ei lähe enam kaua
Majandusprognooside koostamine pole iial olnud nii raske kui 2020. aastal. Tavapäraste majandusnäitajate modelleerimise asemel, peavad ökonomistid suutma ette ennustada koroonaviiruse levikut ja ühiskonna ning valitsuste reaktsiooni sellele. Kahjuks ei ole sügis seda ülesannet lihtsamaks muutnud. Viimased kuud on nii Eestile kui valdavale osale maailmast olnud majanduslikus mõttes kõige edukamad alates koroonakriisi puhkemisest. Sellele vaatamata on vaade majanduse lähitulevikule muutunud negatiivsemaks. Põhjuseks loomulikult hüppeliselt suurenenud nakatumiste arv ja sellele järgnenud piirangutelaine Euroopas. Teisalt on eksperdid aina rohkem veendunud, et toimiva vaktsiini turule toomine ei võta enam kaua ja see võib juhtuda isegi veel lõppeval aastal. Laiemate massideni jõuab vaktsiin küll ilmselt alles 2021. aasta suvel, misjärel algab kiire majanduse taastumine.

Euroala majanduskasv taastub järgmisel aastal
Eesti majanduse tõrgeteta toimise eeldus on euroala majanduse püsimine tervise juures. Uus piirangutelaine on sellele küll tõsine hoop, ent selle mõju saab olema tagasihoidlikum kui kevadel. Kui teises kvartalis kukkus euroala sisemajanduse kogutoodang pea 12%, siis neljandas kvartalis piirdub langus 4%ga. Meie jaoks muudab olukorra paremini talutavaks ka see, et sarnaselt kevadele on majanduslangus märksa tagasihoidlikum neis riikides, kellega Eesti kaubavahetus on tihedam. Tervikuna langeb euroala majandus tänavu 7,6%, ent 2021. aastal majanduskasv taastub, jõudes aasta keskmisena 4% juurde. 2022. aastal kiireneb euroala majanduskasv koroonaviiruse kütkest pääsedes veelgi, jõudes 4,3%ni.

Tõeline majanduskrahh on jäänud Tallinna linnamüüride vahele
Eesti sisemajanduse kogutoodang kukub koroonaviirusest põhjustatud probleemide tõttu tänavu 3,8%, kuid võrreldes 2009. aasta majanduskrahhiga on siiani olnud tegemist pea nähtamatu kriisiga. Sellel on kaks põhjust. Kõigepealt on seekordne majanduslangus olnud väga ebavõrdne, lüües rängalt üksikuid tegevusalasid, ent jättes teised praktiliselt puutumata. Linnapildis on majanduslangus nähtav sisuliselt vaid Tallinna vanalinnas, ent väljaspool keskaegset linnamüüri on elu vähemalt suvest alates jätkunud üsna endist viisi. Teisalt on Eesti võimalused euroala liikmena lööki majandusele kompenseerida aegade kõige paremad. Tänu sellele on säilinud oodatust rohkem töökohtasid, mis koos piiratud reisimisvõimalustega on olnud suur tugi eratarbimisele. Järgnevatel kuudel olukord tööturul siiski halveneb, mistõttu tõuseb keskmine töötuse määr järgmisel aastal 8,5%ni, et sealt siis 2022. aastal taas alla 7% langeda.

Eesti majanduskasvu veab lähiaastail tarbimine
Eesti majanduskasv taastub 2021. aastal. SEB prognoosi kohaselt suureneb sisemajanduse kogutoodang 2021. aastal 3,3% ja 2022. aastal 3,5%. Võrreldes eelmise prognoosiga on need numbrid tagasihoidlikumad. Osaliselt põhjustab seda jätkuv koroonaviiruse negatiivne mõju 2021. alguses, kuid olulisel määral ka see, et Eesti majandus on 2020. aastal kannatanud vähem kui kardetud. Eesti majanduskasvu peamine vedaja saab järgmisel aastal olema majapidamiste tarbimine, millele annab ajutist hoogu teise pensionisamba vahendite osaline tarbimisse suunamine. Majanduskasvu jääb piirama teenuste ekspordi madalseis, kuid ka napid investeeringud.

Arco Vara: Lühiülevaade Eesti kinnisvaraturust: oktoober 2020

Arco VaraTänavu oktoobris tehti Eesti korteriturul kokku 2186 tehingut, mida oli 3,0% enam kui 2019. aasta oktoobris ning 0,8% võrra enam kui tänavu septembris. Harjumaal tehtud tehingud moodustasid sealjuures kõikidest tehingutest 55%, mille kõrval aasta tagasi samal perioodil oli vastav näitaja 54%.

Teisisõnu, tehtud tehingute struktuur ei ole asukohapõhiselt vaadatuna koroonapandeemia aegselt sügiskuude näitel oluliselt muutunud. Tehtud tehingute arvu hoidsid aga oktoobris ennekõike uute korterite tehingud Tartus ja Tallinnas, mis on laialdasel määral soodustanud ka Eesti kui terviku hinnataseme kasvu. Kui III kvartalis võis Eesti väiksemates piirkondades täheldada, et tehingute arv asus sarnaselt Eesti suurematele keskustele üsna kiirelt tõusma, siis erinevalt pealinnast tehti aga näiteks Viljandis, Rakveres kui ka Narvas seejärel oktoobris taaskordselt arvestataval määral vähem tehinguid kui 2019. aasta samal perioodil või ka 2020. aasta septembris. Viimane tendents on tõenäoliselt esile kerkinud asjaolust, et hulk tehinguid jäeti II kvartalis sõlmimata, mille järgselt tarbijate kindlustunde taastudes siiski kodu soetamine III kvartalis teostati, kuid kuna uusi potentsiaalseid ostjaid ei ole vahepeal märkimisväärselt lisandunud, on turuaktiivsus taas järsult vähenenud.

Kõikide Eestis tehtud korteritehingute osas kujunes oktoobris keskmiseks mediaanhinnaks 1491 €/m2, mida oli 8,0% enam kui 2019. aasta oktoobris ning 5,9% rohkem kui veel tänavu septembris. Tallinnas kasvas sealjuures mediaanhind aastases võrdluses 6,7% ning Tartus koguni 17% võrra. Uute korterite tehingud avaldasid tugevat mõju samaaegselt ka Pärnu linna turustatistikale, kus 1327 eurose ruutmeetrihinna juures kasvas hinnatase võrreldes 2019. aasta oktoobriga 14% võrra. Taolisi hinnakasvu näitajaid ei saa siiski Eesti suurematele linnadele kui tervikule üldistada, taolises hinnakasvus peegeldub ennekõike uute korterite pidevalt kasvav hinnatase, mis on tulenenud lisaks vahepealsest nõudluse suurenemisest ennekõike ehitushinna kasvust, mida on omakorda vedanud suures osas tööjõukulude kasv. Uute korteritega tehtud tehingute puhul tuleb aga jätkuvalt arvestada, et valdavas osas ei ole tegemist mitte tehingutega, mis on kokku lepitud 2020. aasta vältel, vaid seda suures osas just enne koroonapandeemiat 2019. aastal tehtud võlaõiguslike lepingutega. 2020. aasta kevadel ajutiselt tugevalt vähenenud uute korterite müük asub asjaõiguslepingutes avalduma aga tõenäoliselt alles 2021. aasta vältel.

 

Экономический прогноз SEB: вакцина спасет жизни — и экономику заодно

SEB PankЖдать появления вакцины от коронавируса осталось недолго
Никогда еще не было так сложно составлять экономические прогнозы, как в 2020 году. Вместо моделирования обычных экономических показателей экономисты должны суметь предсказать распространение коронавируса и реакцию общества и правительств. К сожалению, осень не упростила эту задачу. Последние месяцы как для Эстонии, так и для значительной части остального мира были наиболее успешными в экономическом плане с начала коронакризиса. Несмотря на это, экономический прогноз на ближайшее будущее изменился в негативную сторону. Причиной, конечно же, послужил резкий рост численности зараженных и последовавшая за этим волна ограничений в Европе. С другой стороны, эксперты все больше убеждены в том, что ждать появления действенной вакцины осталось недолго – это может произойти еще в этом году, хотя широким массам вакцина станет доступна лишь летом 2021 года, за чем должно последовать быстрое восстановление экономики.

Экономический рост еврозоны восстановится в следующем году
Условием беспрепятственного развития эстонской экономики будет «здоровье» экономики еврозоны. Новая волна ограничений, конечно, стала серьезным ударом по экономике, хотя ее влияние может оказаться слабее, чем весной. Если во втором квартале валовый внутренний продукт в еврозоне упал почти на 12 %, то в четвертом квартале его сокращение сведется к 4 %. Для нас ситуация будет более терпимой благодаря тому, что, как и весной, в странах, с которыми Эстония ведет наиболее плотный товарообмен, экономики наименее пострадали. В целом в этом году ожидается 7,6 %-ный спад экономики еврозоны претерпит спад на, но в 2021 году экономический рост восстановится и достигнет среднегодового показателя в 4 %. В 2022 экономический рост еврозоны, избавившись от ига коронавируса, еще ускорится и достигнет 4,3 %.

Фактический экономический спад ограничен стенами Старого Таллина
В силу проблем, вызванных коронавирусом, ВВП Эстонии сократится в нынешнем году на 3,8 %, хотя в сравнении с экономическим крахом 2009 года коронакризис проходит почти незаметно. Тому есть две причины. Прежде всего, экономический кризис этого года был очень неравномерным, жестко ударив по отдельным отраслям, но практически не затронув другие. В городском деловом ландшафте экономический кризис заметен, по сути, лишь в Старом городе Таллина, в то время как пределами средневековых стен жизнь — по крайней мере, начиная с лета — идет обычным ходом. С другой стороны, в составе ЕС возможности Эстонии компенсировать удар по экономике в этом году были как никогда хороши. Благодаря этому удалось сохранить больше рабочих мест, чем ожидалось, что вместе с ограничениями на поездки хорошо поддержало частное потребление. В следующие месяцы ситуация на рынке труда все же ухудшится, в связи с чем средний показатель безработицы в следующем году вырастет до 8,5 %, чтобы затем опуститься до 7 % лишь в 2022 году.

Потребление – потенциальный двигатель роста экономики Эстонии
Рост экономики Эстонии восстановится в 2021 году. Согласно прогнозу SEB, ВВП в 2021 году вырастет на 3,3 %, а в 2022 году – на 3,5 % . В сравнении с предыдущим прогнозом, рост довольно скромный. Отчасти это будет вызвано продолжающимся негативным влиянием коронавируса в начале 2021 года, но в значительной мере и тем, что экономика Эстонии в 2020 году пострадала меньше, чем можно было опасаться. Основным двигателем экономического роста в следующем году будет потребление домохозяйств, которому придаст дополнительный импульс частичное выведение средств из второй пенсионной ступени в потребление. Экономический рост будет ограничен из-за застоя экспорта услуг и нехватки инвестиций.

EfTEN Real Estate Fund III: Net asset value of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.10.2020

EfTEN Real Estate FundThe net asset value (NAV) of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.10.2020 was 16.53 euros. The net asset value of the EPRA share (net book value excluding deferred income tax liability and fair value of interest rate derivatives) as of 31.10.2020 was 17.62 euros. Both NAV and EPRA NAV increased 0.9% during October.

In October, EfTEN Real Estate Fund III AS earned a total sales revenue of 1,004 thousand euros (September: 1,019 thousand euros) and EBITDA of 816 thousand euros (September: 842 thousand euros). The fund’s NOI in October 2020 was 946 thousand euros (974 thousand euros in September), which results the property portfolio actual yield to be 8.3%.

During the 10 months of this year, the fund has earned 8.7 million euros in sales revenue, which is 12% more than last year. The fund’s 10-month EBITDA is 6.96 million euros (14% more than in the same period last year). The fund’s sales revenue and EBITDA have increased this year mainly due to new property investments acquired in 2020 and completed in 2019 (Hortes Tähesaju, Kekava logistics center, airBaltic office building and Rutkausko logistics center).

In the first 10 months of this year, EfTEN Real Estate Fund III AS has lost EBITDA of approximately 5% due to the impact of Covid-19, compared to the same period last year. The payment behavior of the fund’s clients is good as of the end of October – the fund has overdue receivables in the total amount of 57 thousand euros (5.6% of monthly sales revenue), of which debts less than 1 month old make up 62%. Debts older than 1 month are related to the unpaid invoices of the tenants of the Saules Miestas shopping center.

The volume of consolidated assets of EfTEN Real Estate Fund III AS as of 31.10.2020 was 143.3 million euros (31.12.2019: 132.8 million euros) and equity 69.8 million euros (31.12.2019: 71.17 million euros).

Pirita kutsub elanikke kaasa rääkima Miku tee piirkonna arendamisel

TallinnPiritalinnaosa valitsus ootab elanike ettepanekuid ja ideid Miku tee 8, 10 ja 11 kinnistute arendamise kohta. Ettepanekuid oodatakse 30. novembrini.

Pirita linnaosas Pärnamäel, teletorni ja botaanikaaia läheduses asuvad Miku tee 8, 10 ja 11 kinnistud on tootmismaa sihtotstarbega ja jäävad Pirita linnaosa üldplaneeringu järgi tootmishoonete alale ning Pirita jõeoru maastikukaitseala botaanikaaia piiranguvööndisse. „Praegu paiknevad seal omal ajal ehitatud kasvuhooned, mis kuulusid tootmiskoondisele Agro ja kus kasvatati lilli. Osas ajaloolistes kasvuhoonetes on viimased kümmekond aastat tegutsenud aiand ja aiandikauplus Võluaed. Samuti asuvad territooriumil katlamaja ja muud nõukaaegsed ehitised, mis on amortiseerunud,” ütles Pirita linnaosa vanem Tõnis Liinat. Suurem osa umbes kümnehektarilisest alast on praegu tühermaa.

Ootame ettepanekuid ja ideid
„Kutsume kõiki linnaosa elanikke saatma oma ideid ja ettepanekuid territooriumi tuleviku kohta. Leiame üheskoos Miku 8, 10, 11 kinnistutele ja selle lähiala tootmishoonete alale sobivad kasutused,” ärgitas linnaosavanem.

Ettepanekuid Miku tee piirkonna arendamise kohta ootab Pirita linnaosa valitsus kuni 30. novembrini e-aadressile pirita@tallinnlv.ee

Riigi Kinnisvara: Järgmisel sügisel valmiv Tabasalu haridushoonete kompleks sai pidulikult nurgakivi

Riigi Kinnisvara / RKASTäna asetasid Tabasalu haridushoonete kompleksile nurgakivi Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Mart Laidmets, Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin, Harku vallavanem Erik Sandla ning Astlanda Ehituse äridivisjoni direktor Tiit Kõnd. Uus Tabasalu haridushoonete kompleks on plaanis avada 2021. aasta sügisel.

Sündmusest võtsid osa samuti tulevase Tabasalu haridushoonete kompleksi koolijuhid. Tabasalu riigigümnaasiumi direktor Grete-Stina Haaristo ning Tabasalu Ühisgümnaasiumi direktor Martin Öövel.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsleri Mart Laidmetsa sõnul on rõõmustav, et kiiresti arenevasse piirkonda rajatakse uudne haridushoonete kompleks – valmivad riigigümnaasium, põhikoolihoone ja spordikeskus. „Kaasaegne arengukeskkond mängib laste õpimotivatsiooni ja koolirõõmu kujunemisel väga tähtsat rolli,“ tõdeb Laidmets ja lisab, et loodav Tabasalu riigigümnaasium võimaldab gümnasistidele pakkuda inspireerivat koolikeskkonda ja mitmekesistada õppimisvõimalusi.

Haridushoonete kompleks rajatakse Vahtra ja Nooruse tänavate vahelisele alale, olemasoleva Tabasalu Ühisgümnaasiumi ja spordikompleksi vahetusse lähedusse. Rajatav haridushoonete kompleks koosneb Tabasalu riigigümnaasiumi-, kuueklassilise põhikooli- ning spordihoonest. Paar aastat tagasi korraldatud arhitektuurivõistluse võitis ideekavand „Mets“, mille autoriteks on Andro Mänd ja Pelle-Sten Viiburg arhitektuuribüroodest Doomino Arhitektid ja Hoov AB.

„Riigi Kinnisvara on koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga rajanud ning avanud tänaseks 13 uut riigigümnaasiumit üle Eesti. Selle kogemuse ja saadud teadmised oleme toonud ka Tabasalu haridushoonete kompleksi loomisesse,“ ütles Riigi Kinnisvara juhatuse esimees Kati Kusmin. „Uued kaasaegsed, funktsionaalsed ning energiatõhusad õpikeskkonnad on tõesti midagi erilist ning meie siiras tänu kõigile koostööpartneritele, et oleme üheskoos selle tasemeni jõudnud,“ lisas Kusmin.

Tabasalu haridushoonete kompleksi eskiisid ning droonifotod arhitektide poolt https://photos.app.goo.gl/qK1vL4ZWSUetbxzt6.  

Ehitustööde kogumaksumus on 12,6 miljonit eurot, millest Tabasalu põhikooli ning spordihoone maksumus moodustab 7,3 miljonit eurot ja Tabasalu riigigümnaasiumi õppehoone 5,3 miljonit eurot. Summadele lisandub käibemaks. Riigigümnaasiumi hoone ehitusleping on sõlmitud Riigi Kinnisvara ning Astlanda Ehituse vahel, põhikooli ning spordihoone ehitusleping Harku vallavalitsuse ning Astlanda Ehituse vahel.

„Nurgakivi asetamise sümboolne žest annab meile märku, et projektist paberil on saanud reaalsus – vundament on paigas ja seinad kerkivad. Juba vähem kui aasta pärast avab Tabasalus uksed kaasaegne hariduskompleks,“ tundis heameelt Harku vallavanem Erik Sandla. „Ei saa märkimata jätta, et tegu on Harku valla ajaloo suurima haridusinvesteeringuga, millega luuakse meie lastele ja õpetajatele väga head tingimused nii õppimiseks kui ka õpetamiseks,“ lisas Sandla.

Tabasalu liginullenergia riigigümnaasiumi koolihoone on planeeritud kuni 360 õpilasele, põhikool kuni 550 õpilasele ning spordihoonesse kavandatakse täismõõtmetega spordisaal kuni 500 pealtvaatajale. Planeeritava riigigümnaasiumi netopind on ca 3500 m², põhikool ca 5700 m² ning spordihoone netopind ca 1400 m².

„Osaleda uute koolihoonete ehitajana meie koolivõrgu kvalitatiivselt uuele tasemele viimisel on Astlanda Ehituse jaoks austav ülesanne,“ tõdes Astlanda Ehituse äridivisjoni direktor Tiit Kõnd. „Ehitaja ees seisab keerukas ülesanne lühikese ajavahemiku jooksul rajada Tabasalu põhikooli ja riigigümnaasiumi kaasaegsed hooned. Usume, et meie tehtav töö täiendab Harku valda nauditava arhitektuuriga ja loob kohalikus haridus- ja spordielus palju uusi võimalusi,“ lisas Kõnd.

Viimati avati riigigümnaasiumi uksed Kohtla-Järvel, ehitusega on alustatud Tabasalus, Laagris, Saaremaal ja Paides. Hiljuti lõppenud Narva haridushoonete arhitektuurivõistlus oli ka viimane “Eesti elukestva õppe strateegia 2020” raames korraldatud riigigümnaasiumite võistlus.

Riigigümnaasiumid on pärjatud ka mitmete auhindadega. Selle aasta parimaks kooliks valiti Võru riigigümnaasium, eelmisel aastal Viljandi riigigümnaasium. Eelmise aasta tehasemaja konkursil pärjati parima avaliku hoone tiitliga Viimsi Gümnaasium. Konkursil “Aasta puitehitis 2018” võitis samuti Viimsi Gümnaasium rahva lemmiku ja Arcwoodi liimpuidu eriauhinna.

Riigigümnaasiumi rajamist toetatakse riigieelarvelistest vahenditest ning Euroopa Regionaalarengu Fondist.

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!