Pro Kapital Grupp: Teade vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja pikendamisest

Pro KapitalAS Pro Kapital Grupp teatab, et on pikendanud 82 950 „Pro Kapital Grupp vahetusvõlakiri PKG7 25.05.2015“ vahetusvõlakirja (edaspidi nimetatud kui vahetusvõlakirjad PKG7) lunastustähtaega 2 aasta võrra. Uueks lunastustähtajaks on 25.05.2021 (edaspidi nimetatud kui lunastuspäev).

Kõik vahetusvõlakirjade PKG7 omanikud nõustusid AS Pro Kapital Grupp ettepanekuga pikendada vahetusvõlakirjade lunastustähtaega, mistõttu AS Pro Kapital Grupp ei lunasta hetkel ühtegi vahetusvõlakirja PKG7.

AS Pro Kapital Grupp on esitanud Nasdaq Väärtpaberite Keskdepositooriumile taotluse vahetusvõlakirjade PKG7 lunastustähtaja muutmiseks. Kokku pikendati vahetusvõlakirju PKG7 väljalaskehinnas 232 260 eurot.

Vahetusvõlakirjad kannavad intressi 7% kalendriaastas ja annavad vahetusvõlakirja omanikule õiguse vahetada ühe vahetusvõlakirja ühe AS Pro Kapital Grupp aktsia vastu. Iga vahetusvõlakirja väljalaskehind on 2,80 eurot vahetusvõlakirja kohta.

AS Pro Kapital Grupp aktsiate märkimiseks ja võlakirjade vahetamiseks nende vastu peab võlakirjaomanik esitama ettevõttele taotluse vähemalt 10 (kümme) tööpäeva enne vahetuspäeva. Vahetuspäevaks on ükskõik milline tööpäev (iga päev, mis ei ole (a) laupäev, (b) pühapäev, (c) Eesti rahvuspüha, (d) riigipüha või (e) muu päev, mil Eesti väärtpaberite keskregistri (EVK) pidaja ei registreeri EVK-s väärtpabereid) kuni võlakirja kehtivuse viimase päevani ehk lunastuspäevani.

Statistikaamet: Tootjahinnaindeks aprillis tõusis

Eesti StatistikaStatistikaameti andmetel oli tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus 2019. aasta aprillis võrreldes märtsiga 0,7% ja võrreldes eelmise aasta aprilliga 1,6%.

Tootjahinnaindeksit mõjutas aprillis võrreldes eelmise kuuga keskmisest enam hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, elektrienergiaga varustamises, kemikaalide ja keemiatoodete tootmises ning kütteõlide tootmises, samuti hinnalangus elektriseadmete tootmises ja mäetööstuses.

Eelmise aasta aprilliga võrreldes mõjutas indeksit keskmisest enam hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, toiduainete, kütteõlide ning puittoodete tootmises. Lisaks hinnalangus elektroonikaseadmete tootmises.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi muutus tegevusala järgi, aprill 2019
Tegevusala EMTAK 2008 järgi Märts 2019 – aprill 2019, % Aprill 2018 – aprill 2019, %
KOKKU 0,7 1,6
Töötlev tööstus 0,6 0,5
Mäetööstus -0,8 5,2
Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2,5 7,0
Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 0,0 0,0

Ekspordihinnaindeks tõusis aprillis võrreldes märtsiga 1,3% ja võrreldes 2018. aasta aprilliga 2,0%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam naftatoodete, elektrienergia ning elektroonikatoodete hind, samal ajal langes toormetsa, nahktoodete ja jalatsite ning metallide hind.

Impordihinnaindeks tõusis aprillis võrreldes märtsiga 0,5% ja võrreldes 2018. aasta aprilliga 1,5%.

Eelmise kuuga võrreldes tõusis keskmisest enam elektrienergia, naftatoodete ning keemiatoodete hind, samal ajal langes põllumajandussaaduste, puittoodete ning paberi ja pabertoodete hind.

Nordecon: Peetri spordi- ja vabaajakeskus saavutas maksimaalkõrguse

NordeconNordecon AS ja Peetri Keskuse arendaja Compakt kinnisvara pidasid Peetris spordi- ja vabaajakeskuse sarikapidu. Sarikapärja tõid alla Rae vallavanem Priit Põldmäe ja Compakt Kinnisvara juht Maik Teiv.

„Elanikke on Peetris ja siin lähedal tuhandeid: on loomulik, et ei inimesed ei pea oma vaba aega minema sisustama Tallinna – sõitma
perearsti või lihtsamate igapäevateenuste vajaduste rahuldamiseks pealinna. Erasektori ja valla koostöös saame me juba enne aasta lõppu uue kogukonnakeskuse, mis rahuldab kiiresti kasvava Peetri aleviku inimeste olulisemad vajadused,“ sõnas Rae abivallavanem Priit Põldmäe.

„Kohalikele inimestele on väga oluline, et ühte kohta oleks koondatud igapäevased teenused: saab lisaks kaupade ja teenuste soetamisele tegeleda nii spordi kui huvialadega. Kodulähedased võimalused aitavad hoida kokku aega ja kütust ning vähendada liikluskoormust,“ rääkis sarikapeol Compakt Kinnisvara juht Maik Teiv. „Kaubanduspindade rentnikke tahaksin tunnustada selle eest, et keegi neist ei võta Peetri keskust kui suvalist uut äripinda, vaid kõik mõeldakse läbi ja keskkond luuakse just Peetri kogukonna jaoks.“

„Kui linnalähedases asulas elab juba nii palju inimesi nagu siin, siis peab piirkond lisaks ilusatele elukohtadele pakkuma ka võimalusi kogukonnal koos käia nii vaba aja veetmiseks kui ka vajalike kaupade ja teenuste soetamiseks. Peetri keskus on nii mitmefunktsiooniline, et sellest saab kindlasti elav ja uuenduslik keskus kõikidele ümbruskonna inimestele,“ sõnas Nordecon ASi juhatuse esimees Gerd Müller.

Keskuses hakkavad tööle lisaks kaubandusele ka Rae valla noortekeskus, laulustuudio, lastestuudio, tennisekool, logopeed, perearst, hambaravi, apteek, ilusalong, spordisaal, äripinnad. Samuti hakkab keskuse kaupluses ja kohvikus puhast kodumaist toitu pakkuma COOPi Konsum ja kohvik.

Peetri Keskuse Peetri alevikus aadressil Küti tee 4 projekteeris Sirkel ja Mall, ehitab AS Nordecon, arendab Compakt Kinnisvara. Hoone saab olema kahekorruseline ning selle ehitusalune pind on 5495,5 m2. 10,2 meetri kõrguse hoone suletud netopinnaks on 8182,0 m2. Keskus avatakse 2019. aasta lõpus.

Lasnamäe piirile rajatakse Tallinna Linnateatri tootmiskompleks

TallinnSuur-Sõjamäe tn 44d kinnistule Tallinna Linnateatri tootmiskompleksi ehitamise hankele esitati tähtaegselt kaheksa pakkumust.

Parima pakkumuse tegija selgub pärast pakkumiste läbivaatamist ja kvalifitseerimist. Suur-Sõjamäe tn 44d kinnistu pindala on 4663 m2, kinnistule on planeeritud tootmiskompleks suletud netopinnaga 3463,7 m2.

„Suur-Sõjamäe tn 44d kinnistule tootmis- ja laokompleksi rajamine on oluliseks osaks Tallinna Linnateatri arendusprojektist,“ ütles abilinnapea Eha Võrk.

Praegu valmistatakse ja suures osas ka ladustatakse etendusteks vajalikke dekoratsioone Tallinna Linnateatri kompleksis vanalinna IX kvartalis. Kasutusel olevad tööruumid (puidutöökoda, metallitöökoda, värviruum, laoruumid jne) ei vasta tänapäevastele nõuetele.

„Uus lao- ja tootmiskompleks loob Tallinna Linnateatri repertuaari dekoratsioonide tootmiseks ja hoiustamiseks nüüdisaegsed tingimused,“ ütles Võrk.

Tootmis- ja laokompleksi rajatakse kostüümide, rekvisiidi-, dekoratsioonide, mööbli ja valmistoodangu ladu, metalli- ja puidutöökoda; dekoratsioonide monteerimise ruum; värviruum; butafoori töötuba; maalisaal; garaažid; pesuköök (kostüümide hooldamine); tehnilised ruumid; töötajate ruumid, koosolekuteruum ning olmeruumid.

Tallinna Linnavaraamet sõlmis 2018. aastal tootmiskompleksi projekteerimise töövõtulepingu Novarc Group AS-ga. Projekteerimistööd lõppesid veebruaris, ehitustööd algavad eeldatavasti juunis.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” nüüd soodushinnaga

Uus korteriomandi- ja korteriuhistuseadusTelli käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Elu korterelamus enne ja pärast uue seaduse kehtima hakkamistKinnisvarakooli e-poest soodushinnaga!

  • Kasuta Kinnisvarakooli e-poes raamatu tellimisel kupongi “l52u7c” ning saa käsiraamat 25% soodsamalt.
  • Pakkumine kehtib kuni 26.05.2019.

Käsiraamat “Uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus” selgitab, millised on korteriomaniku õigused ja kohustused ning kuidas toimub korteriühistu juhtimine alates 01.01.2018, kui võetakse vastu uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus. Käsiraamat on suunatud nii korteriomanikele kui ühistu juhtidele, et anda nii seaduseparagrahvidel kui praktilistel näidetel baseeruv teave ühistu elu korraldamisest. Käsiraamatu autor on Evi Hindpere.

Soodushinnaga käsiraamatu soetamiseks kliki siia.

Lisateave

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool OÜ

Merko Ehitus: Neringa hotelli rekonstrueerimistööd Vilniuses

MerkoAS Merko Ehitus kontserni kuuluv UAB Merko statyba ja UAB „Neringos viesbutis“ sõlmisid lisalepingu 18. augustil 2017 sõlmitud lepingule, Neringa hotelli rekonstrueerimis- ja renoveerimistööde teostamiseks aadressil Gedimino avenüü 23, Vilnius.

Lisalepingu maksumus on ligikaudu 5 miljonit eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitustööde valmimine on plaanitud 2020. aasta keskel.

Üüriäri saladused: Kas üüriinvesteering teha omavahendite või pangalaenu arvelt?

Käsiraamatu “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?” autor ja Kinnisvarakool OÜ üürikoolituse lektor Tõnu Toompark annab nõu üüriäri teemadel.

Kinnisvaraostu finantseerimise otsus sõltub paljus otseselt investori sisemisest taotlusest ja tema nägemusest üüriärist. Loomulikult mängib suurt rolli, kas üüriinvestoril on investeeringu tegemiseks olemas omakapital või mitte.

Ainult omavahendite arvelt tehtava üüriinvesteeringu tootlus ei ole väga kõrge. Kui investori eesmärk on säästmine ehk omakapitali väärtuse säilitamine, siis ei pruugi laenuraha leidmisega jändamine sugugi vajalik olla. Siis ehk piisabki vaba raha kinnisvarasse paigutamisest, et jooksvalt väikest üüriraha voogu nautida pelgamata, et ajutine vakantsuseperiood tekitab olukorra, kus pangalaenu tasumisega raskused tekkivad.

Kui investori eesmärk on maksimeerida kasumit ehk võtta riske ja teenida võimalikult palju tulu, on üsna tõenäoliselt mõistlik kasutada finantsvõimendust ehk kaasata laenukapitali. Kaasatav võõrkapital annab võimaluse võimendada omakapitali tootlust. Teisisõnu aitab laenuraha teenida omanikule täiendavat tulu, mis ainult omakapitali kasutades saamata jääks.

Piltlikult kirjeldades saab 50 000 euro omanik osta omavahenditest ainult ühe korteri. Kaasates koguinvesteeringust 50% ulatuses võõrkapitali ehk laenu saab juba osta kaks samaväärset korterit, mis mõlemad jooksvat üüritulu teenivad.

Lihtsustatuna: kui laenuraha eest tuleb aastas tasuda näiteks intressimäära 5% ehk 50 000-eurose laenu pealt 2500 eurot, on seda ületav üüritulu juba üüriinvestori kasum.

Loe rohkem praktilisi nõuandeid, kuidas eluruumide üüriäris edukas olla käsiraamatust “Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?“, mille autorid on kinnisvaraanalüütik Tõnu Toompark ja jurist Evi Hindpere või tule Kinnisvarakool OÜ koolitusele.

Korter üürile – närvesööv hobi või rikkuse allikas?

Baltic Horizon Fund: Väljamakse investoritele summas ligikaudu 2,45 miljonit eurot

Baltic Horizon FundNorthern Horizon Capital AS kui Baltic Horizon fondi (Fond) fondivalitseja võttis vastu otsuse teha osakuomanikele rahaline väljamakse ligikaudu 2.23% ulatuses Fondi 2019.a. esimese kvartali kaalutud keskmisest puhasväärtusest. Väljamakse suurus kokku on ligikaudu 2,45 miljonit eurot, mis ühe osaku kohta on 0,025 eurot. Väljamakse viimase 12 kuu jooksev tootlus on 7.7%, mis põhineb Tallinna börsil oleva osaku esimese kvartali viimase päeva sulgemishinnal.

Fond on viimase 12 kuu renditulust kokku teinud väljamakseid 8.59 miljoni euro eest (1.98 miljonit eurot II kvartalist, 2.04 miljonit eurot III kvartalist, 2.12 miljonit eurot IV kvartalist ja 2.45 miljonit eurot 2019.a. esimesest kvartalist).

Väljamaksed Fondi arvelt tehakse 07.06.2019.a. Väljamakseid on õigus saada osakuomanikel, kes on registrisse kantud kui osakuomanikud 05.06.2019.a. T2S arveldussüsteemi tööpäeva lõpu seisuga (Fikseerimispäev).

Baltic Horizon Fund: 2019. aasta I kvartali konsolideeritud auditeerimata majandustulemused

Baltic Horizon FundVara brutoväärtus (Gross Asset Value ehk GAV)
2019. aasta I kvartalis suurenes Fondi vara brutoväärtus 260,9 miljonilt eurolt (2018. aasta IV kvartali lõpu näitaja) 269,5 miljoni euroni. See on peamiselt seotud Duetto II büroohoone soetamisega veebruaris.

Vara puhasväärtus (Net Asset Value ehk NAV)
2019. aasta I kvartalis vähenes Fondi vara puhasväärtus 109,8 miljonilt eurolt (2018. aasta IV kvartali lõpu näitaja) 109,3 miljoni euroni. Fondi vara puhasväärtusele avaldasid positiivset mõju Fondi I kvartali majandustulemused, ent seda mõju vähendasid osakuomanikele tehtud rahaline väljamakse summas 2,1 miljonit eurot (0,027 eurot osaku kohta) ja negatiivne muutus rahavoo riskimaandamise reservis.

Puhas renditulu ja puhaskasum
Fondi 2019. aasta I kvartali puhaskasum oli 2 173 tuhat eurot (2018. aasta I kvartal: 1 684 tuhat eurot). Fond teenis 2019. aasta I kvartalis 3,9 miljonit eurot puhast renditulu (2018. aasta I kvartal: 3,4 miljonit eurot). Puhtale renditulule ja puhaskasumile avaldas positiivset mõju uute kinnisvarainvesteeringute omandamine 2018. aasta lõpus ja 2019. aasta alguses (LNK Centre ja Duetto II büroohooned).

Rahaline väljamakse (dividend)
17. mail 2019 kuulutas Fond 2019. aasta I kvartali tulemuste eest välja rahalise kvartaliväljamakse kogusummas 2,45 miljonit eurot ehk 0,025 eurot osaku kohta (IV kvartalis 2018 2,119 miljonit eurot või 0,027 eurot osaku kohta).

Kvartali peamised näitajad

Tuhandetes eurodes I kv 2019 I kv 2018 Muutus (%)
       
Puhas renditulu 3 916 3 409 14,9%
Ärikasum 3 213 2 775 15,8%
Finantstulud ja -kulud -897 -487 84,2%
Maksueelne kasum 2 316 2 288 1,2%
Perioodi puhaskasum 2 173 1 684 29,0%
Ringluses olevate osakute kaalutud keskmine arv 78 496 8311 78 154 221 0,4%
Kasum osaku kohta (eurodes) 0,03 0,02 50,0%
Tuhandetes eurodes 31.03.2019 31.12.2018 Muutus (%)
 
Kasutuses olevad kinnisvarainvesteeringud 263 566 245 160 7,5%
Vara brutoväärtus 269 488 260 878 3,3%
Intressikandvad laenukohustised 149 159 140 507 6,2%
Kohustised kokku 160 149 151 073 6,0%
Vara puhasväärtus 109 339 109 805 -0,4%
Ringluses olevate osakute arv 78 496 831 78 496 8311 0,0%
Vara puhasväärtus osaku kohta (eurodes) 1,3929 1,3988 -0,4%
Laenu tagatuse suhtarv 56,6% 57,3%  
Keskmine sisemine intressimäär 2,4% 2,4%  
  1. Esitatud osakute arv ei sisalda 255 969 osakut, mille Fond osakute tagasiostu programmi raames tagasi ostis ja 2019. aasta veebruaris tühistas.

Kinnisvarainvesteeringute tootlus 2019. aasta I kvartalis

2019. aasta I kvartalis oli Fondi kinnisvarainvesteeringute portfelli rendipindade tegelik keskmine täitumus 96,6% (2018. aasta IV kvartal: 98,2%). Kõiki rendigarantiisid arvesse võttes oli sisemine täitumuse määr 97,3% (2018. aasta IV kvartal: 98,6%). Kinnisvarainvesteeringute keskmine otsene tootlus oli 2019. aasta I kvartalis 6,7% (2018. aasta IV kvartal: 6,8%). Kinnisvarainvesteeringute portfelli esmane puhastootlus oli samal perioodil 6,3% (2018. aasta IV kvartal: 6,5%).

Ülevaade Fondi kinnisvarainvesteeringutest seisuga 31. märts 2019

Kinnisvarainvesteering Segment Turuväärtus1
Tuhandetes eurodes
Renditav netopind Otsene tootlus2 Esmane puhas-tootlus3 Täitumuse määr
I kv 2019
 
Vilnius, Leedu
Duetto I Büroo 16 320 8 498 7,9% 7,2% 100,0%4
Duetto II Büroo 18 338 8 636 7,1% 7,1% 100,0%4
Europa ostukeskus Kaubandus 41 139 16 856 6,9% 6,3% 96,3%
Domus Pro ostukeskus Kaubandus 17 465 11 247 7,4% 6,6% 98,3%
Domus Pro ärikeskus Büroo 7 461 4 831 8,6% 7,5% 100,0%
Meraki 1 670
Kinnisvarainvesteeringud kokku 102 393 50 068 7,3% 6,7% 98,2%
             
Riia, Läti            
Upmalas Biroji bürookompleks Büroo 25 734 10 458 7,0% 6,5% 100,0%
Vainodes I Büroo 21 243 8 052 6,8% 6,8% 100,0%
LNK Centre Büroo 17 450 7 453 6,1% 5,9% 100,0%
Sky supermarket Kaubandus 5 390 3 254 5,0% 4,6% 99,4%
Kinnisvarainvesteeringud kokku 69 817 29 217 6,5% 6,3% 99,9%
             
Tallinn, Eesti            
Postimaja ja CC Plaza Kaubandus 32 450 9 145 4,3% 4,6% 90,9%
Postimaja ja CC Plaza Vaba aeg 14 470 8 664 8,5% 7,0% 100,0%
G4S-i peahoone Büroo 17 240 9 179 7,3% 6,5% 90,2%
Lincona Büroo 17 176 10 871 8,5% 7,7% 100,0%
Pirita ostukeskus Kaubandus 10 020 5 508 4,6% 5,6% 89,2%
Kinnisvarainvesteeringud kokku 91 356 43 367 6,1% 6,0% 94,6%
Portfell kokku   263 566 122 652 6,7% 6,3% 97,3%
  1. Põhineb viimasel, seisuga 28. detsember 2018 teostatud hindamisel.
  2. Otsese tootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu soetusmaksumusega, millele on lisatud hilisemad kapitalikulud.
  3. Esmase puhastootluse leidmiseks jagatakse puhas äritulu kinnisvarainvesteeringu turuväärtusega.
  4. Sisemine täitumuse määr on rendigarantii tõttu 100%.

KONSOLIDEERITUD KASUMI- JA MUU KOONDKASUMI ARUANNE

Tuhandetes eurodes Lisa 01.01.2019-31.03.2019 01.01.2018-31.03.2018
   
Renditulu 4 151 3 606
Teenustasutulu 763 585
Renditegevuse kulud 6 -998 -782
Puhas renditulu 4 3 916 3 409
Halduskulud 7 -709 -640
Muu äritulu 6 6
Ärikasum 3 213 2 775
Finantstulud 2 2
Finantskulud 8 -899 -489
Finantstulud ja -kulud kokku -897 -487
Maksueelne kasum 2 316 2 288
Tulumaksukulu 4, 10 -143 -604
Perioodi kasum 4 2 173 1 684
       
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasum/-kahjum 14b -556 -315
Rahavoogude riskimaandamise puhaskasumi/-kahjumiga seotud tulumaks 14b, 10 36 45
Tulevikus kasumisse või kahjumisse ümberliigitatav tulumaksujärgne muu koondkasum/-kahjum   -520 -270
     
Perioodi tulumaksujärgne koondkasum kokku   1 653 1 414
       
Tava- ja lahustatud kasum osaku kohta (eurodes) 9  0.03 0.02


KONSOLIDEERITUD FINANTSSEISUNDI ARUANNE

Tuhandetes eurodes Lisa 31.03.2019 31.12.2018
       
Põhivara      
Kinnisvarainvesteeringud 4, 11 263 566 245 160
Tuletisinstrumendid 20 7 9
Muu põhivara 96 596
Põhivara kokku   263 669 245 765
Käibevara
Nõuded ostjate vastu ja muud nõuded 12 2 556 2 734
Ettemaksed 316 154
Raha ja raha ekvivalendid 13 2 947 12 225
Käibevara kokku 5 819 15 113
Varad kokku 4 269 488 260 878
Omakapital
Sissemakstud kapital 14a 93 338 93 673
Omaosakud 14a -335
Rahavoogude riskimaandamise reserv 14b -1 525 -1 005
Jaotamata kasum 17 526 17 472
Omakapital kokku 109 339 109 805
Pikaajalised kohustised
Intressikandvad laenukohustised 15 148 771 140 401
Edasilükkunud tulumaksukohustised 5 934 5 844
Tuletisinstrumendid 20 1 623 1 069
Muud pikaajalised kohustised 921 905
Pikaajalised kohustised kokku 157 249 148 219
Lühiajalised kohustised  
Intressikandvad laenukohustised 15 388 106
Võlad tarnijatele ja muud võlad 16 2 186 2 397
Tulumaksukohustis 3
Muud lühiajalised kohustised 323 351
Lühiajalised kohustised kokku   2 900 2 854
Kohustised kokku 4 160 149 151 073
Omakapital ja kohustised kokku 269 488 260 878

Nasdaq Tallinn: Täiendavate fondiosakute noteerimisest Balti fondinimekirjas

NasdaqVastavalt Nasdaq Tallinna börsi juhatuse 17. mai 2019. a otsusele noteeritakse ja võetakse Northern Horizon Capital AS’i valitsetava fondi Baltic Horizon Fund’i täiendavalt emiteeritud 627 974 osakut kauplemisele Börsi fondinimekirjas.

Baltic Horizon Fund’i ülalnimetatud osakute esimeseks kauplemispäevaks on kolmapäev, 20. mai 2019. a. Juhul, kui peaks ilmnema ettenägematuid takistavaid asjaolusid, siis sellele lähedane kuupäev. Seega kaubeldakse alates 20. maist või sellele lähedasest kuupäevast nimetuse NHCBHFFT all kokku 97 964 044 Baltic Horizon Fund’i  osakuga (ISIN: EE3500110244).

Arco Vara: Mõistlik hinnatase meelitab elanike pealinnast Pärnumaale naasema

Arco VaraPärnumaa valdades on tehtud sellel aastal kõige rohkem korterite ostu-müügitehinguid Tori ja Põhja-Pärnumaa vallas. Vastavalt 28 ja 29 tehingut. Sindi (8) ja Sauga (9) on selgelt need linnalähedased asumid, kuhu inimesed Tori valla piires oma kodu soetada soovivad. Ilmselgelt määrab nende valikute kasuks asukoht ja hea infrastruktuur.

Üllatava tulemuse on teinud Tootsi alev, kuhu nelja kuuga on juba soetatud 13 korterit. Kindlasti on määravaks asjaoluks hinnad, mis jäävad seal vahemikku 7000–10 000 eurot ning valdavalt on sealseteks koduostjateks vanemapoolsed inimesed, kuid on ka noori, kes selliseid valikuid teevad. Sellised ostuotsused on igati õiged, sest Tootsis on lisaks rahulikule keskkonnale olemas kõik see, mida on väärikaks eluks vaja – raamatukogu, kultuuri-ja spordikeskus, saun-ujula, perearstid, kauplus ja ka lasteaed-põhikool.

Huvitava hüppe on teinud nüüd Pärnu linna administratiivpiirkonda kuuluv Lavassaare alev, kus selle aasta nelja kuuga on juba teostatud 8 korteri ostu-müüki. Samas kui terve 2018 aasta jooksul müüdi ära seal kokku 9 korteriomandit. Kas selle põhjuseks võib olla haldusreform või seal toimetava tugeva kogukonna töö tagajärg, saab igaüks ise otsustada, kuid selle kauni väikealevi maine ja kuvand on igati heal tasemel ning meelitab ostjaid sinna oma kodu soetama. Kindlasti on määravaks asjaoluks ka hind, sest 3-toalise heas seisukorras perekorteri saab täna veel soetada 23 000–25 000 euroga.

Kui eelnevad on positiivsed näited, siis mõtlemapanev on Pärnu linnale nii lähedase asuva asumi nagu Uulu olematu korteriturg. Miks ei inspireeri inimesi Uulu, paneb õlgu kehitama. Samas on seal kõik olemas – kaunid metsad, meri, põhikool, lasteaed, kuid käesoleva aasta nelja kuu jooksul on vaid üks nö julge koduostja söandanud Uulu kasuks otsustada, kuigi häid pakkumisi seal jagub.

Väikeasumite ja -linnade nii korterite kui ka majade ostjate profiilid on erinevad. Õnneks on väikekohtadest inimeste väljavool peatunud ja pigem on hakanud pealinnast inimesi oma kodukanti tagasi tulema ning nad on valmis soetama omale keskmisest kallimaid ja kvaliteetsemaid varasid. Samas on  Skandinaaviamaades  töötavad inimesed hakanud omale ostma väikelinnadesse kortereid ja seda eelkõige välja üürimise eesmärgil. Jätkuvalt on kasvav trend, et eakamad müüvad oma ruumikad eramud ja kolivad kas väiksemasse linnalähedasse majakesse või soetavad omale heas seisukorras mugavustega korteri linnas. Nende klientide puhul tagab ostuotsuse arstiabi lähedus ja kaupluse olemasolu.

Majade soetamisel on huvitav tendents see, et paljud noored pered on vahele jätmas seda loomulikku jada – üürikorter – oma korter – oma maja, vaid ihalevad kohe seda oma kodumaja. Turul on ka järjest enam keskeas peresid, kellel on lapsed pesast välja lennanud ning enam ei pea lähtuma võsukeste liikumiste logistikast  ja seetõttu on nad nüüd valmis linnatolmu jalgadelt pühkima ning ostma linnalähedase vaiksemas piirkonnas asuva maja. Kõige populaarsemad kohad kuhu Pärnu linna järel omale maju soetatakse on Sindi linn ja Tammiste ning Eametsa küla.

Väikelinnade nagu seda on Lihula, Kilingi-Nõmme ja Sindi majade müügihinnad on püsinud stabiilsena. Samas on Pärnu linnas asuvate korterite hinnatõus andnud inimestele tõuke suunduda elamuturule. Kõike enam nõutakse kuni 140 m2 ja kuni 125 000 eurot maksvaid ökonoomseid eramuid Pärnu linnas või selle lähiümbruses. Paljud pered on võtnud suuna, et soetada omale lisaks linnas asuvale korterile ka talu maakonnas kus veeta oma nädalavahetusi ning puhkusi. Selliste valikute puhul peetakse oluliseks head juurdepääsu, interneti leviala ja piisavalt privaatsust. Kinnistu suurus ei mängi siin olulist rolli – kõige rohkem eelistatakse kuni 2 ha suurust maad ümber hoonete. Kõige minevamad on maamajad hinnaga kuni 40 000 eurot.

Üüriturul on suvepealinnale omane sesoonsus. Atraktiivsemates piirkondades sõlmitakse üürilepinguid vaid septembrist maini, et suveperioodil saada suvitajatele väljaüürimistest maksimaalne kasum.

Võõrtööjõu kasutamine erinevates Pärnumaa ettevõtetes ei ole üüriturule tooni andnud.  Omanikud ei ole altid oma varasid töölistele üürima. Siinkohal on suund pigem see, kus tööjõu rentimisega tegelevad firmad on endale ise soodsa hinnaga varasid soetanud välja üürimise eesmärgil.

Statistikaamet: Eesti leibkonna eluruumidega kaasnevad probleemid

Eesti Statistika„Õnnelik on see, kes on õnnelik oma kodus,“ on öelnud Lev Tolstoi. Kuidas tunneb eestimaalane end oma kodus ja mis talle kõige enam muret valmistab? Heidame pilgu sellele, milliseid probleeme Eesti leibkonnad seoses oma eluruumidega kõige enam tunnetavad.

Blogiloos räägime lähemalt hinnangutest, mida inimene ise oma eluruumi puhul probleemiks peab ja mis talle muret valmistab.

Kõige enam morjendab eestimaalasi eluruumi ümbritsev saaste ja sinna kostev müra. Mürana käsitletakse nii naabritelt kui ka väljast kostvat liigset müra näiteks liiklusest, äritegevusest või ümberkaudse tööstusega seoses. Saaste eluruumi ümbruses märgib saastatud õhku või muid keskkonnaprobleeme nagu suits, tolm, ebameeldiv lõhn ning saastatud vesi.

Viie aasta jooksul on õnneks näha olukorra paranemist. Kui 2013. aastal väitis iga neljas eestimaalane, et tema eluruumi kostab müra, siis 2018. aastal tunnetas müra iga viies eestimaalane. Samuti on viie aastaga vähenenud eluruumi ümbritseva saaste tajumine – 2013. aastal tegi ümbritsev saaste muret igale neljandale eestimaalasele, 2018. aastal aga pisut enam kui igale kuuendale.

2013. aastal tunnetas iga kaheksas eestimaalane, et tema eluruumi seinad, põrand või vundament on rõsked. Sama suur hulk inimesi leidis, et eluaseme läheduses on probleeme kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga. 2018. aastaks langes oma eluruumi seinte, põrandate või vundamendi rõskuse probleemi tundvate inimeste hulk 3,6 protsendipunkti võrra ehk seda tundis iga üheteistkümnes elanik. Eluruumi lähedal kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga probleeme tundvate inimeste hulk langes 2018. aastaks veelgi enam, 5,1 protsendipunkti võrra ehk see valmistas muret igale kolmeteistkümnendale inimesele meie hulgast.

Viie aasta jooksul on inimestele kõige vähem muret tekitanud läbilaskev katus ja ebapiisav valgus. Kõige enam vähenes nende inimeste hulk, kelle jaoks on muret valmistanud saaste eluruumi ümbruses.

probleemid aastate lõikes
Eesti erinevates piirkondades tunnetavad inimesed oma leibkonna eluruumiga seonduvaid probleeme mõnevõrra erinevalt.

Kirde-Eesti leibkonnad on kõige rohkem kimpus saaste ja müraga, seda muret rõhutab peaaegu iga kolmas inimene. Võrreldes muu Eestiga, on Kirde-Eestis elavatele leibkondadele suuremaks mureks ka probleemid kuritegevuse, vägivalla või vandalismiga eluaseme läheduses, mida tunnetab 13,8% leibkondadest.

Kõige vähem toovad eluruumidega seotud probleeme välja Lääne-Eesti leibkonnad. Kui võrrelda leibkondi Kirde- ja Lääne-Eestis, siis silmatorkav erinevus on nende leibkondade arvus, kes tunnevad muret kuritegevuse, vägivalla või vandalismi üle eluaseme läheduses. Kirde-Eestis on selliseid leibkondi neli korda enam kui Lääne-Eestis. Kõige vähem probleeme on Kirde-Eesti elanikel tilkuvate katustega: 1,8%-l leibkondadest laseb eluaseme katus läbi, mis on poole vähem kui Eestis keskmiselt.

Kui üldiselt on kõigis Eesti piirkondades kaks kõige teravamat probleemi eluruumi kostuv müra ja saaste eluruumi ümbruse, siis erandiks on siin Kesk-Eesti inimesed, kes toovad kõige sagedamini esile hoopis rõsked seinad, põranda või vundamendi.

probleemid piirkondadesRõõm on tõdeda, et võrreldes viie aasta taguse ajaga on eestimaalaste jaoks vähenenud nende leibkonna eluruumidega seotud probleemide arv üldiselt kui ka iga eespool välja toodud murekoha osas eraldi.

„Ela sa kükakil või käpakil, ela kui tahes kehvasti oma kodus — oma päävarju all ikka parem kui teiste kõrval,“ ütleb eesti vanasõna. Omaenese kodus on alati parem kui mujal ning õnneks on eestimaalaste endi hinnangud oma eluruumi tingimustest aja jooksul igast küljest paranenud.

Hinnangud põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast. 2018. aastal osales uuringus ligi 6100 leibkonda. Sotsiaaluuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid harmoneeritud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides nime EU-SILC all. Eestis on statistikatöö „Eesti sotsiaaluuring“ avaliku huvi peamine esindaja Sotsiaalministeerium.

UPC: Tallinna korteriturg aprill 2019

Nagu viimastel kuudel varemgi saab aprilli Tallinna korteritehingute kokkuUPC / Ühinenud Kinnisvarakonsultandidvõtet alustada sõnadega oli tavapäraselt rahulik kuu.

Müügitehinguid tehti ligi 800, täpsemalt 796, mida on 3,4% vähem kui märtsis (824) aga 15 võrra rohkem kui 2018 aasta aprillis. Uusi kortereid oli müügitehingutest 164, mis teeb osakaaluks 21%. Võrrelduna aasta lõpu ja jaanuariga on uute korterite osakaal kogu tehingute arvust langenud, kuid see sõltub suuresti korterite valmimise hooajalisusest.

Korteriomandite keskmine m2 müügihind oli aprillis 1877 EUR/m2 võrrelduna 1859 EUR/m2-ga märtsis (tõus 1%) ja 1800 EUR/m2-ga 2018 aasta aprillis (tõus 4,3%).

Korterite üüripakkumiste arv on viimastel kuudel üsna stabiilselt 2000 pakkumise ringis ja hinnatase samuti kõigub vahemikus 11,4…11,6 EUR/m2.

Baltic Horizon Fund: Osaku puhasväärtuse 2019. aasta aprilli seisuga

Baltic Horizon FundBaltic Horizon Fondi (Fond) osaku puhasväärtus (NAV) 2019. aasta aprilli lõpu seisuga on 1.3756 eurot osaku kohta.

Fondi osaku puhasväärtuse muutus võrreldes eelneva kuu lõpu seisuga on -1.24%. Fondi puhasväärtust mõjutas positiivselt renditegevusest teenitud rahavoog ja muutus rahavoogude riskimaandamisinstrumendi reservis. Fond teenis 2019. aasta aprillis auditeerimata konsolideeritud puhaskasumit 759 tuhat eurot. Võrreldes eelneva kuuga, osaku puhasväärtus langes peamiselt seoses kapitali kaasamisega, kus osakuid emiteeriti kaalutud keskmise turuhinnaga, mis arvutati eelneva 90 päeva jooksul.

EKFL: Kinnisvarafirmade Liit sai uue juhatuse esimehe.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit EKFL15.mail valis  Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) järgnevaks kaheks aastaks uue juhatuse esimehe, kelleks on Gert Jostov, AS Technopolis Ülemiste juhatuse esimees. Aseesimeheks valiti Mika Erik Sucksdorff, OÜ Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liige.

Lisaks Gert Jostovile ja Mika Sucksdorffile jätkavad juhatuses Kalev Roosiväli – Pindi Kinnisvara OÜ, Mart Saa – LAAM Kinnisvara OÜ juhatuse liige, Ardi Roosimaa – OÜ UMPA juhatuse liige, Tõnu Toompark – Adaur Grupp OÜ juhatuse liige ja Ingvar Allekand – OÜ Domus Kinnisvara Vahendus juhatuse liige.

Vastvalitud EKFLi juhatuse esimees Gert Jostov sõnas, et soovib oma ametiajal Eesti Kinnisvarafirmade Liidu kandepinda laiendada. „Tuues maaklerite kesksetele teemadele juurde rohkem ka arendajate ja teiste kinnisvarasektori osapoolte vaatenurki on võimalik üheskoos rohkemat saavutada,“ lisas Jostov.

Liidu tegevdirektorina jätkab Tõnis Rüütel.

Eesti Kinnisvarafirmade Liit (EKFL) on loodud 1994. aastal. EKFL on kinnisvara vahenduse, arenduse ja konsultatsioonidega tegelevate äriühingute ühendus

Kas soovid värsket kinnisvarainfot meilile?

Sisesta e-posti aadress ja ole kursis kinnisvaraturu liikumistega!

Kinnisvarakoolis järgmisena:

Kinnisvara ABC