Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool: Kasutusluba ja selle taotlemine

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Statistikaamet: Eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal 5,2%

20.03.2026 Statistikaamet

Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks eelmisel aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 5,2%. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal suurem kui aasta varem.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta väga kiiret tõusu ka viimasel kolmel aastal jätkanud tõusmist, aga veidi tagasihoidlikumas tempos, jäädes vahemikku 5,2%–6,1%. „Möödunud aastal tõusid majade hinnad nelja kvartali keskmisena 5,9% ja korterite hinnad 5%. Tallinna korterid kallinesid aastaga 5%, Tallinnaga külgnevate piirkondade korterid koos Tartu ja Pärnuga 4,1% ning ülejäänud Eestis 6,9%,“ täiendas Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga suurem nii olemasolevate kui ka uute eluasemete puhul. „Eelmise aasta teises pooles osteti rohkem olemasolevat kinnisvara, seda nii võrdluses esimese poolaasta kui ka 2024. aasta teise poolaastaga. Võib öelda, et turg ei ole väga aktiivne, aga kinnisvara hinnad sellest hoolimata püsivad,“ kommenteeris Umbleja.

2025. aasta neljandas kvartalis tõusis eluaseme hinnaindeks võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga 5,5%. Korterite hinnad tõusid 7,2% ja majade hinnad 2,3%.

„Võrreldes eelneva kvartaliga langes indeks neljandas kvartalis teist kvartalit järjest, seekord 0,3%. Korterite hinnad on püsinud peaaegu muutumatuna juba kaks kvartalit, tõustes neljandas kvartalis 0,2%. Majade hinnad langesid aga teist kvartalit järjest, viimases kvartalis 1,4%,“ ütles Umbleja.

Tehingute rahaline maht oli 2025. aasta neljandas kvartalis väiksem nii kolmandast kvartalist kui ka 2024. aasta neljandast kvartalist. „Võrreldes eelmise aasta sama ajaga kasvas neljandas kvartalis olemasolevate korterite ja majade tehingute rahaline maht, uutel eluasemetel aga vähenes. Eelmise kvartaliga võrreldes oli aga vastupidi. Seega eelistati endiselt osta olemasolevaid kortereid ja maju, aga huvi on tõusnud ka uute korterite ja majade vastu, “ tõi Umbleja välja.

Eluaseme hinnaindeks näitab, kui palju on kodumajapidamiste poolt eluaseme soetamiseks tehtud tehingute puhul ruutmeetrihinnad ajas muutunud. Seda arvutatakse korterite ja majade kohta.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks tõusis 2025. aastal võrreldes 2024. aasta keskmisega 3,6%.

Võrreldes 2024. aasta neljanda kvartaliga tõusis indeks 2025. aasta neljandas kvartalis 3,8%, võrreldes kolmanda kvartaliga aga langes 1,2%.

Omaniku kasutuses oleva eluaseme hinnaindeks iseloomustab seda, kuidas on muutunud kodumajapidamiste jaoks uute eluasemete soetamise ning eluaseme ostja ja kasutajana tehtud muude kulutuste hinnad. Indeks koosneb neljast osast: eluaseme ost, muud eluaseme ostmisega seotud teenused, eluaseme kapitaalremont ja eluaseme kindlustus.

Eluaseme hinnaindeksi avaliku huvi peamine esindaja on rahandusministeerium, kelle tellimusel andmeid kogutakse ja analüüsitakse. Andmed aitavad saada ülevaate Eesti majanduse hetkeseisust.

Andmed on avaldatud 20.03.2026 seisuga. Näitajad võivad muutuda, kui andmeallikad tagantjärele täpsustuvad.

Pärnu: Pärnu linnavalitsus algatas multifunktsionaalse halli detailplaneeringu

20.03.2026 parnu.ee

Eelmisel aastal alustas Eesti olümpiakomitee (EOK) multifunktsionaalse halli arenduse ettevalmistusfaasi, mille eesmärk on selgitada välja Eestile sobiv ja majanduslikult põhjendatud lahendus rahvusvaheliste spordi- ja suursündmuste korraldamiseks.

16. märtsil 2026 algatas Pärnu linnavalitsus Pärnu linna multifunktsionaalse halli detailplaneeringu koostamise. Planeeringuala asub Rail Baltic Pärnu reisijate raudteejaama lähipiirkonnas ning külgneb Pärnu jõega. Ala suurus on kokku 76 957 m².

Planeeringu koostamise vajadus tuleneb soovist kavandada alale Pärnu linna multifunktsionaalse (multi-) halli hoonestus ning selle toimimiseks vajalik taristu. Detailplaneeringu eesmärgiks on piirkonnale tervikliku planeeringulahenduse koostamine.

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri ABC koolitus

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 30.03-02.04.2026

20.03.2026 Margot Toompark

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub Kinnisvarakoolis 30.03-02.04.2026. Koolitusel annavad tervikliku ja praktilise ülevaate kinnisvaravaldkonnast Evi Hindpere, Tõnu Toompark, Kristjan Lood ja Kaido Kaljuste.

Nelja õppepäeva jooksul käsitletakse kinnisvara juriidikat, turu toimimist ja arengusuundi, finantseerimist, hindamist, ehitus- ja planeerimisküsimusi ning kinnisvara müüki ja turundust. Koolitusel osalejad saavad selge arusaama kinnisvaratehingute protsessist ning praktilised teadmised, mida saab kohe rakendada.

Koolitus „Kinnisvaramaakleri ABC“ toimub 30.03–02.04.2026 hübriidõppe vormis – koolitusel osalejad saavad valida, kas nad osalevad kontaktõppes klassiruumis või eelistavad osaleda koolitusel veebi teel.

Kinnisvarakooli koolitusklass asub Tallinnas, Tulika 19, Flora Maja B-korpuse 1. korrusel.

Kõik, kes eelistavad koolitusel osaleda veebi teel, saavad enne koolituse algust personaalse veebilingi Microsoft Teamsi keskkonda.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Ehitamise dokumenteerimine – kohustuslikud nõuded ja praktika

Volta SKAI OÜ launches pre-sales for its second high-rise tower

20.03.2026 Adaur.ee

Volta SKAI OÜ (registration code 16359341, address Maakri tn 19/1, 10145, Tallinn, Estonia; Volta SKAI) will commence pre-sales of apartments and commercial premises in the second tower of the Volta SKAI high-rise development, located at Krulli 10, Tallinn, on 23 March 2026.

“The construction and sales of Volta SKAI’s first tower are progressing as planned. Demand for Volta SKAI apartments and bonds has demonstrated the confidence of both homebuyers and investors, as well as strong market demand. The launch of pre-sales for the second high-rise tower will not affect the construction schedule, project progress, costs or forecasts for Volta SKAI’s first tower. We anticipate a similar sales pace for the second tower as has been achieved with the first,” said Roul Tutt, Member of the Board of Volta SKAI.

The Volta SKAI development comprises two 12-storey towers that will become a new landmark in North Tallinn, offering panoramic views of Tallinn Bay and the Old Town.

KV.EE: Elamispindade pakkumiste arv pöördus hooajaliste tegurite tõttu tõusule

19.03.2026 Tõnu Toompark

Eesti elamispindade keskmist pakkumishinda peegeldav KV.EE indeks näitab 193,1 punkti, mida on 6,5% rohkem kui aasta tagasi. Viimase 6 kuuga on KV.EE indeks kerkinud 5,6% ehk poole aastaga on aastasest tõusust tehtud enamus. Elamispindade müügipakkumiste arvu kajastav KV.EE objektide arvu indeks on 68,4 punktil ehk aastatagusest 6,9% allpool. Poole aastaga on pakkumisi jäänud vähemaks 12,1%.

Elamispindade müügipakkumiste hind portaalis KV.EE on kerkinud ja jäänud kõrgele tasemele. Hinnatõusu taga ei ole samaväärse kinnisvara pakkumise kallinemine, vaid asjaolu, et pakkumises on rohkem kalleid ja väga kalleid kesklinna uusarenduste kortereid. Suurem kallite korterite proportsioon portaalis KV.EE ajabki keskmist hinda üles.

Elamispindade müügipakkumiste arv on viimase kuu-kahega asunud vaikselt kerkima. Pakkumise suurenemise tagamaa on eelkõige hooajalised põhjused. Iga kevad, kui päike pilve tagant jälle piiluma hakkab, tulevad inimesed uute pakkumistega kinnisvaraturule. See on portaali KV.EE pakkumiste arvu tagasihoidlikul määral kasvatanud.

Lähitulevikult ootame KV.EE hinnaindeksi püsimist praeguse taseme lähedal. Täiendavaks tõusuks põhjust ei ole, languseks ammugi mitte. Pakkumiste arvu osas portaalis KV.EE ootame hooajalistest teguritest tulenevat mõningad aeglast tõusu.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu juhtimine - seadusandlus ja raamatupidamine

Kinnisvarajurist Evi Hindpere: Otsuste vastuvõtmine korteriomanike koosolekul

19.03.2026 Evi Hindpere

Kui koosolek on kokku kutsutud kooskõlas õigusaktide ja põhikirjaga ning kohal on nõutav arv korteriomanikke, võib alustada koosoleku läbiviimisega.

Oluline on meeles pidada, et otsuseid saab vastu võtta ainult nende küsimuste kohta, mis on eelnevalt märgitud koosoleku päevakorras. Päevakorda ennast koosolekul hääletusele ei panda, kuna selle koostamine on juhatuse ülesanne. Samas on korteriomanikel õigus nõuda enne koosolekut täiendavate punktide lisamist päevakorda.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata olukordadele, kus päevakorras on näiteks majandusaasta aruande kinnitamine, majanduskava kehtestamine või põhikirja muutmine. Kui vastavaid dokumente ei ole korteriomanikele enne koosolekut tutvumiseks edastatud või ei ole selgitatud, kus nendega tutvuda saab, ei tohi neid küsimusi koosolekul hääletamisele panna. Neid võib küll arutada, kuid otsuste tegemiseks tuleb kokku kutsuda uus koosolek.

Hääletamisel kehtib üldreegel, et iga korteriomand annab ühe hääle. Põhikirjaga võib ette näha ka teistsuguse korra, näiteks korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust või häälte arvestamise vastavalt kaasomandi osa suurusele. Muud lahendused ei ole lubatud.

Tavapäraste valitsemisküsimuste otsustamiseks piisab koosolekul osalejate häälteenamusest. Põhikirja muutmiseks on vaja üle 2/3 koosolekul osalejate poolthäältest. Suuremate otsuste, näiteks renoveerimise või laenu võtmise puhul, on vajalik kvalifitseeritud häälteenamus ehk üle poole kõigist häältest nende korteriomanike poolt, kellele kuulub üle poole kaasomandi osadest.

Kui päevakorras on märgitud „jooksvad küsimused“ või „muud küsimused“, saab nende raames teemasid üksnes arutada, kuid otsuseid vastu võtta ei saa.

Koosolek tuleb alati protokollida ning protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija.

Evi Hindpere – kinnisvarajurist
info@kinnisvarajurist.ee
www.kinnisvarajurist.ee

Lisateave ja kontakt

Lepi kokku aeg konsultatsiooniks.

Evi Hindpere
Kinnisvarajurist
www.kinnisvarakool.ee/kinnisvarajurist

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaraarenduse praktikum – ideest teostuseni

Invego 9,5% võlakirjade märkimisaeg lõpeb reedel

19.03.2026 Adaur.ee

Kinnisvaraarendaja Invego Group OÜ kontserni tasandi 9,5% intressimääraga võlakirjade märkimisperiood lõpeb reedel, 20. märtsil kell 15:30.

Pakkumise maht on kuni 4000 võlakirja nimiväärtusega 1000 eurot, ülemärkimise korral on ettevõttel õigus suurendada pakkumist kuni 8000 võlakirjani. Võlakirjade tähtaeg on neli aastat, fikseeritud intressimäär 9,5% aastas ning intressi makstakse kord kvartalis. Võlakirjad on kavas viia kauplemisele Nasdaq Baltic First North võlakirjanimekirja.

“Kontserni võlakirjade emiteerimine toetab kogu meie strateegilise rahvusvahelise arendusportfelli stabiilset kasvu. Käesoleva aasta kahe esimese kuuga oleme alustanud Eestis Verve ning Lätis Tornakalna Terases ja Nordale elurajoonide rajamist. Kokku on Invegol täna aktiivses arenduses ja avalikus müügis 13 erinevat elurajooni kolmes riigis,” kommenteerib Invego juht Kristjan-Thor Vähi. Invego müüs eelmisel aastal 183 uut kodu kokku 48 miljoni euro väärtuses. Lisaks edule elukondliku kinnisvara valdkonnas on Invegol arendustena viimase aasta jooksul valminud Tallinna kaasaegseim ärikvartal Krulli Park ning uus ärihoone Telliskivi asumis.

Baltimaade jae- ja institutsionaalsetel investoritel on võimalik märkimiskorraldusi esitada kõigis Balti riikide investeerimisteenuseid pakkuvates pankades. Märkimiseks on vaja aktiivset väärtpaberikontot ja minimaalne märkimissumma on 1000 eurot. Kuna pangad võivad lõpetada internetipangas märkimiskorralduste vastuvõtmise varasemal kellaajal, on soovitatav oma elektrooniline korraldus esitada hiljemalt 20. märtsi lõunaks. Pakkumise tulemused avalikustatakse 23. märtsil ning võlakirjade esimene kauplemispäev on kavandatud 30. märtsil või sellele lähedasel kuupäeval.

Pakkumise täpsemad tingimused on kättesaadavad ettevõtte kodulehel aadressil: https://invego.ee/investor/volakiri2026/

Invego grupp on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Enam kui 10-aastase tegevusajalooga Invego gruppi kuulub üle 60 ettevõtte Eestis, Lätis ja Portugalis ning kokku on töös täna 30 erinevat arendusprojekti. Invego grupp on välja arendanud üle 150 000 m² elukondlikku, kokku 1500 kodu ning 50 000 m² ärikinnisvara. Lisaks on töös veel üle 500 000 m² arendusmahte nii elu- kui ärikinnisvara valdkonnas.

Invego on Tallinnas ja selle lähiümbruses viimastel aastatel rajanud uued kodud enam kui tuhandele perele. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla, Keila Pargikodude ja Verve elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Nordale, Tornakalna Terases ja Vitolu Parks ning koos arenduspartner Reterraga elurajoone Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences Riia vahetus läheduses on Invego arendamas mahukat elurajooni Marupes Sirds ja vaid ridamajadest koosnevat Vide Adaži elamupiirkonda. Lõuna-Portugalis on hetkel arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvaramaakleri persoonibränd ja digitaalne turundus

Swedbank: Kodulaen 30 aastat tagasi: ulmeline intress ja laen vaid kümneks aastaks

18.03.2026 Anne Pärgma

Kolm aastakümmet tagasi ehk 1996. aasta märtsis hakkasid Eesti pangad esimest korda pakkuma pikaajalisi kodulaene. Seejuures tähendas pikaajalisus vaid kümmet aastat ning laenuintressid olid kõrged – ulatudes üle 12%.

Avalike arhiiviallikate põhjal saab üsna selge pildi, millised olid esimeste pikemaajaliste kodulaenude tingimused pärast taasiseseisvumist. Kuigi tollase kodulaenu sihtrühm oli tänasest märksa kitsam, pani see samm aluse praegusele kodulaenuturule.

Esimese kodulaenu tingimused

Kuigi erinevaid laene kinnisvara soetamiseks pakuti ka varem, siis pikemaajalise eluasemelaenuga tulid 1996. aasta kevadel esimestena välja Hoiupank ja Hansapank – pangad, mille baasil kujunes hilisem Swedbanki tegevus Eestis.

Esimeste kodulaenude laenuperiood oli 5–10 aastat ning sissemakse pidi olema vähemalt 40% kinnisvara väärtusest. Laen ei olnud seotud ainult ostetava koduga – sageli sooviti lisatagatist, milleks võisid olla garantiikirjad, muu kinnisvara või isegi väärtpaberid.

Intressimäärad olid praegustega võrreldes väga kõrged, ulatudes 12–13 protsendini. Kui tänapäeval on kodulaenud seotud euriboriga, siis sel ajal seoti need Saksa marga intressi ehk LIBORiga.

Kuigi laenumaksed olid tingimuste tõttu suured, kallines elu tervikuna hoogsalt, mistõttu laenu tegelik väärtus vähenes ajas kiiresti. Koos kinnisvara hinnatõusuga osutus kodu ostmine paljudel juhtudel eriti heaks tehinguks.

Esimene kodulaen ei olnud aga sugugi massitoode. See oli mõeldud pigem inimestele, kelle sissetulek oli keskmisest mitu korda kõrgem. Sellegipoolest oli inimestel laenu vastu huvi ja üks eespool nimetatud pankadest teatas juba paar kuud pärast laenutootega turule tulekut, et sõlmitud on ligi sada kodulaenulepingut.

Ruutmeeter ja palk: ootamatu võrdlus

Sageli arvatakse, et 1990. aastatel oli kinnisvara praegusega võrreldes väga odav. Kui võrrelda kinnisvarahindu tänases kontekstis, siis see tõesti paistab nii. Kui aga analüüsida hindu palkade suhtes, ei ole pilt sugugi nii ühene.

1996. aastal sai Tallinna kesklinnas keskmise palga eest osta umbes 0,4 ruutmeetrit elamispinda, Mustamäel kaks korda rohkem ehk 0,8 ruutmeetrit ning Tartus ja Pärnus umbes 1,3 ruutmeetrit. Praeguse keskmise palga eest saab Tallinna kesklinnas osta umbes 0,46 ruutmeetrit ning Mustamäel 0,67 ruutmeetrit. Tartus ja Pärnus jääb see keskmiselt 0,7 ruutmeetri juurde.

Seega on Tallinnas kinnisvara ja palkade suhe viimase 30 aasta jooksul püsinud üsna sarnases suurusjärgus. Tartus ja Pärnus on aga keskmise palga eest võimalik osta ligikaudu poole võrra vähem elamispinda kui kolm kümnendit tagasi.

Tänase kodulaenu kuumakse 1996. aasta tingimustel

Swedbankis on kodulaenuklientide keskmine laenusumma praegu ligikaudu 140 000 eurot. Praeguste intressimäärade ja 30-aastase laenuperioodi juures kujuneb sellise kodulaenu igakuiseks makseks üle 600 euro.

Kui väga lihtsustatult panna sama laenusumma 1996. aasta tingimustesse, kus intress oli umbes 12% ja laenuperiood 10 aastat, kujuneks sel juhul igakuiseks laenumakseks rohkem kui 2000 eurot.

Seejuures olid laenu saamise tingimused toona oluliselt rangemad, sest inimese sissetulek pidi olema keskmisest oluliselt suurem. Üksiku taotleja palk pidi olema ligi kaks tollast keskmist palka. Võrdluseks võib tuua, et praegu on minimaalne nõutav sissetulek umbes 1000 eurot kuus, mis on veidi üle poole keskmisest netopalgast.

Väheste privileegist kujunes tänane normaalsus

Kuigi kinnisvarahinnad on ajaga palju muutunud, on näiteks Tallinnas ruutmeetrihinna ja palkade suhe püsinud üsna sarnases suurusjärgus. Märksa suurem muutus on toimunud aga kodulaenu tingimustes ja selle kättesaadavuses.

1996. aastal olid laenutingimused oluliselt rangemad ning kuumaksed suured, mistõttu oli kodulaen kättesaadav pigem jõukamatele inimestele. Praeguseks on laenutingimused muutunud paindlikumaks, tagasimaksmise periood pikemaks ja intressid madalamaks, mistõttu on kodu ostmine muutunud võimalikuks märksa laiemale ringile, sh noortele. Seda ilmestab ka fakt, et Swedbankis on umbes veerand kodulaenuklientidest alla 30-aastased. Kolme kümnendi jooksul ei ole kodu ostmine muutunud tingimata odavamaks, kuid see on muutunud paljudele inimestele kättesaadavamaks. Määravam on sissetuleku stabiilsus ja läbimõeldud plaan. Kodu ostmine ei ole enam üksikute privileeg, vaid võimalus paljudele.

Tallinn: Linnamuuseumi Avatud Kogude hoone arhitektuurikonkursi võitis Kavakava OÜ

18.03.2026 Tallinn.ee

Tallinna linna korraldatud Avatud Kogude hoone arhitektuurivõistluse võitis arhitektuuribüroo Kavakava OÜ kavandiga „Sissevaade“, mille autorid on Siiri Vallner, Indrek Peil ja Ko Ai.

„Tallinna Avatud Kogude kontseptsioon on sündinud soovist tuua pealinna ajalugu keldritest inimestele lähemale. See on visioon kaasaegsest mäluasutusest, mis koondaks seitsmel eri aadressil asuvad ja täna peidus olevad varad ühte ruumilisse tervikusse,“ sõnas kultuuri- ja spordivaldkonna abilinnapea Monika Haukanõmm. „Praegu on Tallinna Linnamuuseumi kogudest eksponeeritud vaid kolm protsenti. Avahoidla võimaldab eksponeerida kuni 60% muuseumi varast ning tutvustada seejuures nii hoiustamistingimusi kui ka konserveerimise ja restaureerimise protsesse.“

Haukanõmm lisas, et Tallinna teeb maailmalinnaks see, kui väärtustame oma juuri ja identiteeti – seda, mis teeb meid ainulaadseks nii iseendale kui ka külalistele. „Meie eesmärk on, et 2027. aastal teeme Linnamuuseumi 90. juubeli puhul kingituse nii muuseumile kui ka kogu linnale, alustades Avatud Kogude hoone projekteerimist.“

Linnavara valdkonna abilinnapea Tiit Teriku sõnul on tegu olulise ja mahuka investeeringuga, mis eeldab linnaeelarves vahendite planeerimist. „Avatud Kogude hoone on Tallinna eelarvestrateegiasse kavandatud märgilise tähtsusega investeering, mis aitab muuta linna kultuuripärandi senisest nähtavamaks ja loob selle säilitamiseks paremad tingimused. Arhitektuurivõistluse tulemus annab meile tugeva lähtekoha, et liikuda lähiaastatel edasi järgmiste sammudega,” rääkis Terik.

Arhitektuurivõistluse eesmärk oli leida nii linnaehituslikult kui ka funktsionaalselt sobivaim lahendus Kultuurikilomeetri äärde plaanitavale enam kui 12 000 m2 suurusele muuseumikompleksile, mis saaks tulevikus koduks Linnamuuseumi museaalidele, Fotomuuseumile ja Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseumile.

„Avatud Kogude hoone avab inimestele Tallinna pärandi ning muudab muuseumid hoidlatest elavaks loovuse, innovatsiooni ja dialoogi paigaks, kus sünnivad uued näituse-, haridus- ja koostöövormid,” kommenteeris Tallinna Linnamuuseumi direktor ja arhitektuurivõistluse žürii esimees Heli Nurger.

Teise koha pälvis ideekavand „Kogu kvartal“, mille esitas konkursile OÜ Raev (autor Mihkel Raev) ning kolmanda koha Processoffice UAB kavandiga „Museoteek“ (autorid Vytautas Biekša, Valdas Razma, Rūta Aleksejienė ja Kipras Mockevičius).

Ergutuspreemiad anti Arpana Architects OÜ kavandile „Laegas” (autorid Elina Liiva, Anna Riin Velner Nunes, Mari-Liis Vunder, Marc Fischer, Karl Pops ja Sten Vendik) ning Lunden Architecture Company / Arhitekt 11 OÜ kavandile „Laegas” (autorid Maija Parviainen, Ron Aasholm ja Eero Lundén).

Arhitektuurivõistluse algatas Tallinna linnavaraamet eelmise aasta septembris. Ideekonkursi preemiafond oli kokku 87 000 eurot. Riigihankele „Avatud Kogude hoone ideekonkurss“ esitati 26 ideekavandit, mis kõik kvalifitseerusid hindamisele.

Žürii esimees oli Tallinna Linnamuuseumi direktor Heli Nurger ning liikmed Tallinna kultuuri- ja spordiameti juhataja Hillar Sein, Tallinna linnavaraameti ehitus- ja hankeosakonna projektijuht Martin Siimer, Tallinna linnaplaneerimise ameti detailplaneeringute teenistuse planeeringute osakonna juhataja Kristjan Männigo ning Arhitektide Liidu esindajad arhitekt-eksperdid Tiit Trummal ja Toomas Adrikorn ning volitatud arhitekt Sille Pihlak.

Kinnisvarakool & koolitus: Varjatud puudused – kinnisvaramaakleri ja müüja vastutus kinnisvaratehingutes

Luminor: majanduskasvu varjutab ebakindlus, kasvutempo määravad tarbijate otsused ja hinnasurve

18.03.2026 Adaur.ee

Eesti majandus on küll tagasihoidlikule kasvule pöördunud, kuid taastumine püsib habras ning kasvutempo sõltub mitmest ebakindlast tegurist, selgub Luminori värskest majandusprognoosist. Käesolevaks aastaks prognoosib pank jätkuvalt umbes 2% majanduskasvu, ent seda väljavaadet varjutavad nii geopoliitilised pinged, energiahindade võimalik tõus kui ka sisemised tegurid – sealhulgas kaitsekulutuste suurus, Eesti majanduspoliitika ebamäärasus ja tarbijate ettevaatlikkus.

„Kuigi majandus näitas eelmisel aastal kasvumärke, ei saa me sellegipoolest veel rääkida selgest kasvutsükli algusest. Kasvu on vedanud üksikud sektorid ja laiapõhjalist paranemist majanduses kahjuks jätkuvalt ei ole,“ ütles Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

Uusküla sõnul näitab majanduse üldist haprust ka see, et 2025. aasta lõpus pöördus SKP kvartalivõrdluses taas kergesse langusesse.

Kas pered suunavad lisaraha majandusse?

Üheks oluliseks määravaks teguriks majanduse elavnemise vaatest kujunevad Lenno Uusküla sõnul tänavu majapidamiste otsused. Tänu aasta alguse maksumuudatustele jääb umbes pooltele töötajatest igakuiselt varasemast enam kui 90 eurot rohkem kätte ja see võiks tähendada kokku kuni 500 miljoni euro lisandumist majandusse.

„Põhiküsimus on aga, kas see raha kulutatakse või säästetakse. Kui tuleviku suhtes on palju küsimärke, ei ole ootamatu, et inimesed on suuremate otsuste osas kõhklevad ja lükkavad neid pigem edasi,“ märkis Luminori peaökonomist.

Jätkuv ebamäärasus mõjutab otseselt ka ettevõtteid. Investeeringud kinnisvarasse on küll kasvanud, kuid teisalt masinatesse ja seadmetesse märgatavalt vähenenud, mis piirab majanduse tootlikkuse kasvu ja pikemat potentsiaali.

Eesti majanduskasv on viimastel aastatel jäänud märkimisväärselt alla lõunanaabritele, kuid sellest hoolimata on Lenno Uusküla sõnul meie tööturg püsinud stabiilsena ning eelmise aasta lõpus tööpuudus ka taas langes. Samas ei ole see kaasa toonud olulist paranemist inimeste reaalses toimetulekus, sest hõive ja reaalpalk on langenud.

„Viimase viie aasta jooksul on meie palgad kasvanud ligi 50 protsenti, kuid ka hinnad sisuliselt sama palju. See tähendab, et inimeste ostujõud on kasvanud vaid marginaalselt,“ selgitas Uusküla.

Hinnasurve pole kadunud

Aastaid kõrge püsinud inflatsioon on küll aeglustunud, ent hinnasurve püsib. Kui suur osa näiteks eelmise aasta hinnatõusust tulenes uutest maksudest ja maksumäärade muutustest, siis edaspidi mõjutavad hindu enam teenuste kallinemine, palgakasv ja praegusel hetkel Lähis-Idas toimuv.

„Selle aasta kolmeprotsendise inflatsiooni eeldus on see, et nafta hind normaliseerub taas varasema keskmise juurde pärast maksimaalselt paari kuud kestvat hinna kerkimist,“ rääkis Luminori peaökonomist. „Samas on aasta alguskuud juba näidanud kiiret hinnakasvu ning kui geopoliitilised pinged kestavad kauem, võib kaasnev energiahindade tõus inflatsiooni uuesti kiirendada.“

Kinnisvara ostujõud on hinnaindeksi järgi koroonaeelse ajaga võrreldes vähenenud veidi enam kui 15%. Samas konkreetsete korterite hinnamuutusi arvestades on langus olnud väiksem, kuna ostetakse rohkem linnades asuvat ja kallimat kinnisvara.

„Mõnevõrra kammitseb kinnisvaraturgu euribori märksa kõrgem tase kui koroona eel ja ajal ning kinnisvara hinna kasvu väiksem ootus järgnevate aastate jooksul,“ rääkis Uusküla. „Samas on intressimäärad tiputasemetelt alla tulnud ja stabiliseerunud, mis andis mullu laenukasvule hoogu ning mõningast elavnemist võib kinnisvaraturul jätkuvalt prognoosida. Eesti majanduse jaoks oleks tervislik, kui kinnisvara hinnad kasvaksid vähem kui palgad.“

Eesti enda valikud määravad edasise

Lenno Uusküla toob ühtlasi välja, et Eesti majanduse edasine käekäik ei sõltu ainult välistest teguritest, mida otsustajad on avalikus ruumis aastaid armastanud kasutada kehva majandusseisu põhjendamiseks.

„Viimased aastad kasvõi naabrite suunas vaadates näitavad, et majanduse areng sõltub suuresti ka meie enda valikutest. Seetõttu on ka Eesti tuleviku kasvu seisukohalt võtmetähtsusega suuna seadmine ja investeeringute kasv,“ rõhutas Uusküla. „Majandus ei ole seisakus, kuid ta ei liigu ka kindlalt edasi. Meie järgmistest sammudest sõltub, kas suudame ebakindlust vähendada ja potentsiaali paremini ära kasutada.“

Swedbank: Euroopa Keskpangal on veel vara intressimäärasid muuta

18.03.2026 Tõnu Mertsina

Sel nädalal teevad mitmed keskpangad üle maailma oma rahapoliitikat puudutavad otsused, mille mõju ulatub kokku ligi kahe kolmandikuni maailmamajandusest. Teiste hulgas koguneb ka Euroopa Keskpanga nõukogu, et otsustada, kuidas käituda muutunud geopoliitilises olukorras ja mida teha kõrgemale tõusnud energiahindade juures intressimääradega.

Toormeturud peavad nafta pakkumisšokki ajutiseks

Paraku sõltub keskpanga otsus suuresti sellest, kui kaua kestab sõda Lähis-Idas, kui kaua hoiab Iraan Hormuzi väina kinni ja kui kaua energiahinnad seetõttu kõrgel püsivad. Mida kauemaks need kõrgeks jäävad, seda suuremat kahju see majandusele teeb.

Kuigi naftahinnad on kiiresti tõusnud, peavad toormeturud nafta pakkumisšokki siiski ajutiseks ja usuvad, et sõda ei kesta kaua ja nafta pakkumine taastub. Samas on sõja kestvust praegu veel keeruline hinnata, kuna Washingtonil ja Teheranil paistab selle lõpust olema erinev arusaam.

Nii ongi Euroopa Keskpangal veel liiga vara intressimäärasid muutma hakata. Seda enam, et inflatsiooni kiirendada võivate energiahindade langetamine ei ole nende kontrolli all. Samas on kaalul keskpanga usaldusväärsus ja võimekus inflatsiooni juhtida.

Finantsturgude arvates on keskpangal peagi tarvis intressimäärasid tõsta

Ökonomistidel, finantsturgudel ja keskpankuritel endil on ootuspäraselt erinev arvamus keskpanga intressimäärade väljavaate kohta. Kui Euroopa Keskpank tõenäoliselt jälgib lähiajal olukorda ja on valmis vajadusel tegutsema ning paljud ökonomistid sel aastal veel intressimäärade tõstmist ei oota, siis finantsturgude arvates võidakse raha hinda tänavu kergitada isegi 1-2 korral, kokku 0,5 protsendipunkti. See näitab, et finantsturud on toormeturgudest naftahinna ja inflatsiooni osas pessimistlikumad.

Küll on aga Bloombergi viimases küsitluses osalenud ökonomistidest 60% arvamusel, et risk inflatsiooni kiirenemiseks on suurenenud ja 80% vastanutest arvas, et Euroopa Keskpanga järgmine intressimäärade otsus tehakse nende tõstmiseks (varem arvas nii 59%).

Kuue kuu euribor on viimase pooleteise nädalaga kiiresti ülespoole liikunud, mis näitabki, et finantsturud arvestavad lähikuudel inflatsiooni kiirenemise ja keskpanga intressimäärade võimaliku tõusuga. Kui pool aastat tagasi oodati kolme kuu euribori jõudmist tänavu detsembriks 2 protsendini, siis nüüd (18. märtsil) juba 2,5 protsendini. Kuue kuu euribori korral võib see aga tähendada ligi 2,7 protsenti, ehk umbes 0,7 protsendipunkti võrra kallimat rahahinda võrreldes möödunud aasta keskpaigaga, mil see turuintressimäär madalaim oli. Kindlasti tuleks aga arvestada, et tegemist on vaid praeguste teadmiste järgi kujundatud turuootustega, mis sõja väljavaate selginedes muutuvad.

Eesti majapidamiste ostujõud ei lange

Vaatamata turuintressimäärade tõusule, on Eestis nõudlus eluasemelaenude järgi kasvanud. Oodatust kiirem inflatsioon võib küll pidurdada Eesti majapidamiste ostujõu paranemist, kuid tõenäoliselt ei vähenda seda. Maksuküüru kaotamisega peaks majapidamiste kaalutud netopalk suurenema tänavu nominaalselt ligi 10%, mis praeguste kõrgemate energiahindade juures tagab ikkagi netopalga korraliku reaalkasvu ja ostujõu paranemise. Praeguste kütusehindade juures peaks keskmise netopalgaga saama tänavu osta kuus ligikaudu sama palju autobensiini, nagu möödunud aastal – vahed on üsna väikesed.

Eestis mõjutavad kõrgemad energiahinnad majapidamiste kõrval rohkem transpordisektorit ning põllu- ja metsamajandust. Töötlevas tööstuses aga enim paberi- ja keemiatööstust ning tööstuslike õlide ja ehitusmaterjalide tootmist. Veel veebruaris olid maailmaturu toidutoormehinnad allpool möödunud aasta suvesse jäänud tipust. Samas, kui energiahinnad püsivad kaua kõrgel, kanduvad suuremad kulud põllumajanduses, transpordis ja toiduainetööstuses rohkem ka toiduainete hindadesse.

Tallinn: Linn algatas detailplaneeringu Eesti Kunstiakadeemia loomemaja rajamiseks

18.03.2026 Tallinn.ee

Tallinna linnaplaneerimise amet algatas detailplaneeringu, mille eesmärk on luua võimalus Eesti Kunstiakadeemia loomemaja rajamiseks Põhja puiestee ja Kotzebue tänava nurgale ning kujundada piirkonnast kaasaegne ja mitmekesine linnaruum.

3,1 hektari suurune planeeringuala hõlmab kinnistuid aadressidel Põhja pst 11 ja Kotzebue 2. Planeeringuga luuakse Põhja pst 11 kinnistule võimalus rajada äripindadega korterelamu ning Kotzebue 2 kinnistule kuni viiekorruseline haridus- ja teadushoone – Eesti Kunstiakadeemia loomemaja.

„Eesti Kunstiakadeemia loomemaja on oluline täiendus Põhja Tallinna linnaruumile. See toob piirkonda rohkem loovust ja avalikke tegevusi, mis seob omavahel paremini kunstiakadeemia, ümbritseva elukeskkonna ja avaliku ruumi ning loob Kalamajja uusi võimalusi õppimiseks, tegutsemiseks ja kogukondlikuks koostööks,“ ütles linnaplaneerimise abilinnapea Tiit Terik.

Planeeringus täpsustatakse hoonestuse paiknemine, kõrgus ja mahud, samuti avaliku ruumi, haljastuse ning liikumisvõimaluste lahendused. Kotzebue 2 kinnistule rajatava kunstiakadeemia loomemaja arhitektuurse ja linnaruumilise lahenduse leidmiseks korraldatakse arhitektuurivõistlus.

Põhja pst 11 krundi maakasutuse juhtotstarve muudetakse elamumaast elamu ja ärimaaks. Kotzebue tn 2 krundi sihtotstarve vastab vastu võetud Põhja-Tallinna üldplaneeringule ning on määratud ühiskondlikele ehitistele. Mõlemale krundile lubatakse kuni viiekorruselised hooned, mille kavandamisel tuleb arvestada ka konsoolsete osadega ning avada vaated Eesti Kunstiakadeemia peahoonele.

Eesti Kunstiakadeemia soovib Kalamajja rajada professionaalse kunstivaldkonna loomekeskuse, mis pakub linlastele ja külastajatele loovtegevusi ning toetab Tallinna arengustrateegias kirjeldatud kunsti- ja disainivaldkonna arengut. Kalamaja loome- ja tegevuskeskus saab olema Tallinna kultuurielu oluline täiendus, pakkudes uusi võimalusi loovtegevuseks, hariduseks ja kogukondlikuks koostööks.

Planeeringu koostamisel pööratakse tähelepanu turvalistele ja toimivatele liikumisvõimalustele. Põhja puiesteele kavandatakse jalgtee laiendus, mis lähtuks kõrvalkinnistute hoonestusjoonest. Juurdepääsud Põhja puiesteelt ja Kotzebue tänavalt lahendatakse nii, et vältida autode ootejärjekordi ja liiklustakistusi. Parkimine ja teeninduskorraldus lahendatakse krundi piires.

Detailplaneeringu täpne lahendus selgub selle koostamise käigus. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP047850.

Põhja-Tallinna valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu pärast arhitektuurivõistluse läbiviimist.

Kinnisvarakool & koolitus: planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudtaused

Invego Group OÜ võlakirjade tingimuslik kauplemisele võtmine Nasdaq Balti First North võlakirjade nimekirjas

18.03.2026 Adaur.ee

Nasdaq Tallinna börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon otsustas 18. märtsil 2026. a. rahuldada Invego Group OÜ taotluse ning võtta tema poolt kuni 8000 emiteeritavat võlakirja kauplemisele Nasdaq Tallinn AS-i poolt korraldatavas mitmepoolses kauplemissüsteemis First North järgmiste tingimuste täitmisel:

Pakkumine on toimunud vastavalt Teabedokumendis toodud tingimustel ja pakkumistulemused on avalikustatud;
Pakkumise õnnestumise korral on võlakirjad kantud investorite väärtpaberikontodele Eesti Väärtpaberite Registris;
Emitent on pärast ülalnimetatud tingimuste täitmist esitanud Börsile tingimuste täitmise aruande.

Loetud tingimuste täitmisel teavitab Börs Invego Group OÜ võlakirjade esimesest kauplemispäevast eraldi.

Invego Group OÜ nõustaja on advokaadibüroo TEGOS AS.

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Swedbank: Swedbank toetab uue Maxima kaupluse rajamist Pärnus

18.03.2026 Volli Soasepp

Pärnu kaubandusmaastik saab juba lähikuudel täiendust – Tallinna maantee äärde kerkiv uus Maxima XX kauplus on jõudnud ehitusetappi, kus põhirõhk on sisetöödel. Kaasaegne, ligi 2100-ruutmeetrise müügisaaliga kauplus avab uksed suvehooajaks ning loob piirkonda ka kuni 40 uut töökohta.

Tänaseks on uue kaupluse majakarp täielikult valmis ning fookus on suunatud sisetöödele. Projekti elluviimiseks on Swedbank alustanud värsket koostööd Maximaga, finantseerides ehitust 3,5 miljoni euroga.

Investeering, mis toetab piirkonna arengut

Swedbanki kaubandussektori juhi Maie Savtšenko sõnul sünnivad tugevad äriprojektid seal, kus kohtuvad nõudlus, toimiv taristu ja ettevõtlik kogukond.

„Inimesed ja ettevõtted liiguvad sinna, kus on kvaliteetne elukeskkond ja head võimalused ettevõtluse arenguks. Kui piirkonnas on toimiv logistika, piisav nõudlus ja toetav kogukond, tekib ettevõtjal motivatsioon investeerida ning pangal võimalus selliseid algatusi toetada,“ ütles Savtšenko.

Savtšenko sõnul on selliste projektide mõju laiem kui üksnes uus kaubanduspind. „Meil on rõõm teha koostööd tugeva partneriga ning anda oma panus uue kaupluse rajamisse Pärnus. Need investeeringud loovad uusi töökohti, elavdavad kohalikku majandust ja aitavad kaasa kogukonna arengule.“

Koostöö, mis annab kindluse

Maxima Eesti kinnisvaraosakonna juhi Toomas Veskimäe sõnul on suuremahulise arenduse juures oluline tugev finantspartner.

„Sellise mastaabiga arenduse puhul on kriitiline tegutseda koos usaldusväärse finantspartneriga, kes mõistab jaekaubanduse strateegilist väärtust. Swedbanki tugi on andnud meile kindlustunde viia projekt ellu kõrgeimaid standardeid järgides ning panustada pikaajaliselt Pärnu majanduskeskkonna arengusse,“ sõnas Veskimäe.

Kaasaegne ostukeskkond ja uued võimalused

Valmiv Maxima XX kujuneb multifunktsionaalseks ostukeskkonnaks, kus lisaks toidukauplusele leiavad koha ka apteek, lemmikloomapood ning mitmed teised teenusepakkujad.

Ehitustööd kulgevad plaanipäraselt – hoone karkass on valmis ning hetkel tegeletakse tehnovõrkude ja siseviimistlusega. Peagi alustatakse ka välitöödega, sealhulgas uue Lubja tänava lõigu rajamisega, mis parandab ligipääsu keskusele.

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinn pakub korteriühistutele toetuseid hoonete ja hoovide korda tegemiseks

18.03.2026 Tallinn.ee

Tallinn jätkab ka sel aastal korteriühistute toetamist, et parandada elamute energiatõhusust, suurendada turvalisust ja korrastada hoovialasid. Toetusi saab taotleda aastaringselt kuni meetmete eelarves jätkub vahendeid.

„Korterelamute uuendamine ja hoovide korrastamine on oluline nii energiasäästu, turvalisuse tagamise kui ka elukvaliteedi seisukohalt. Toetuste abiga saavad linlased parandada oma elutingimusi ja investeerida kodude kaasajastamisse,“ lausus Tallinna abilinnapea Kristjan Järvan.

„Hooned korda“ toetused keskenduvad eelkõige korterelamute energiatõhususe parandamisele ja küttesüsteemide töökindluse suurendamisele. Ühistud saavad toetust näiteks kaugküttega liitumiseks, heitevabale kütteviisile üleminekuks, soojussõlme uuendamiseks ning kortermaja tervikliku rekonstrueerimise projekteerimiseks. Samuti saab toetust liftide rajamiseks vähemalt neljakorruselistes elamutes, mis parandab hoonete ligipääsetavust.

„Hoovid korda“ meetmete eesmärk on muuta kortermajade õuealad turvalisemaks ja rohelisemaks. Toetust saab kasutada rattamajade ja -parklate rajamiseks, turvakaamerate paigaldamiseks ning haljastus- ja maastikuarhitektuurilisteks lahendusteks. Toetuse abil saab rajada vett läbilaskva katendiga teid ja platse, paigaldada jäätmemaju või süvamahuteid, lammutada amortiseerunud abihooneid ning ehitada avalikult ligipääsetavaid mänguväljakuid.

Enamiku toetuste puhul saab taotluse esitada pärast tööde valmimist ja vajalike lubade saamist. Korteriühistu omaosalus on vähemalt 50 protsenti. Liftide rajamise toetuse puhul saab taotluse esitada juba pärast eelprojekti valmimist ja ehitusteatise esitamist, kuid enne ehitustööde algust.

Taotlusi saab esitada Tallinna projekti- ja tegevustoetuste infosüsteemi iseteenindus-keskkonnas aastaringselt kuni meetmete eelarve lõppemiseni.

Lisainfo Tallinna korteriühistute toetuste kohta on leitav veebilehelt https://www.tallinn.ee/et/korteriuhistu.