Eesti suurima kinnisvarabüroo juhatuse liikme ning hindamisvaldkonna juhi Argo Pillessoni sõnul on parema laenukeskkonna ning elavneva majanduse mõjul 2026. aastal oodata nii tehingute arvu kui hindade kasvu. Kiiremat hinnatõusu prognoositakse vanematele korteritele.
Argo Pillessoni kinnitusel on elukondlike kinnisvaratehingute maht lõppeval aastal selgelt kasvanud ning jõudnud pikaajalise keskmise tasemele. „Segaste aegade ning kõrge laenuintressi tõttu on inimesed olnud pikalt äraootaval seisukohal – kaaluti ja planeeriti ja nüüd tehakse otsused ära. Buumist rääkida ei saa, aga optimismi on tunda ja turule võib järgmiseks aastaks tõusu prognoosida,“ rääkis Pillesson.
„Peamine kinnisvaraturu mootor ongi paranenud finantseerimiskeskkond. Turg on praeguse tasemega harjunud. Igakuised laenumaksed on keskmise laenu puhul tipuga võrreldes sadakond eurot langenud ning palgad on inflatsioonile järgi jõudmas – inimestel hakkab veidi hingamisruumi tekkima. Järgmisest aastast kaob ka maksuküür, mis jätab inimestele rohkem raha kätte. Palju räägitud tarbijate kindlustunde indikaator on viimastel kuudel võtnud suuna üles ning majandusprognooside kohaselt oleme uue lauge tõusutsükli alguses,“ ütles Pillesson.
„Kinnisvara ostujõu poolest oleme peale vahepealset langust jõudnud eelmise buumi eelsele tasemele, mis tähendab, et ühe mediaanpalga eest saab 0,65 ruutmeetrit Tallinna korterit. Laenu taskukohasuse indeks on samuti euribori languse ja jätkuva mediaanpalga tõusu taustal liikumas ajaloolise keskmise lähedale. Praegu on see aeg, millele hiljem tagantjärele vaadatakse kui soodsale hetkele kinnisvara soetamiseks,“ rääkis Pillesson.
„Statistika näitab, et lõppeval aastal on korteritehingute arv nii Tallinnas kui ka üle Eesti teinud korraliku hüppe ning oleme jõudmas viimase kümne aasta keskmise lähedale. Eestlased on kinnisvarausku, näen soodsamaks muutuvas majanduskeskkonnas ka siin mõningast kasvuruumi järgmiseks aastaks. Viimasel kahel aastal ei ole kinnisvarahinnad tõusnud, kuid tehinguaktiivsuse kasvu ja jätkuvalt kõrge inflatsiooni tuules ei jää 2026. aastal nägemata ka hinnatõus, mida võib prognoosida korterituru lõikes 5% lähedale,“ nentis Pillesson.
„2026. aastal on hinnakasvu vedajaks järelturg. Mitmed märgid viitavad, et järelturu korterite segmendis võib järgmisel aastal näha üle 5% ulatuvat hinnatõusu. Uute korterite müük on praegu veel mõnede eranditega madalseisus ning selles osas on muutust oodata siis, kui vanema kinnisvara hinnad jõuavad uutele lähemale. Praegu on see erinevus kohati isegi 40%. Selleks, et uus kinnisvara oleks atraktiivne, peaks vahe vanematega olema pigem 25-30 protsendi juures. Seega just vanemate korterite puhul on kasvupotentsiaali kõvasti,“ sõnas Pillesson.
Uus Maa juhatuse liikme sõnul sõltub valmisolevate uusarenduste müük konkreetsest objektist. “Jõukad ostjad on turul olemas, aga neil on ka spetsiifilisemad nõudmised. Hetkel on uusarenduste valik suur, mis tähendab, et edukaks müügiks peab pakutav toode positiivselt eristuma. Heaks näiteks on Mustamäe Manhattan kõrghoone projekt. Eelmüük läheb edukalt, kuna see on üks esimesi omalaadseid, kus kõrgete vaadetega eluhoone ehitatakse kaubandus-ja vabaajakeskusega kokku,” lisas Pillesson.
Kolmandas kvartalis väljastati Lätis üle kahe korra rohkem kodulaene kui samal perioodil kaks aastat tagasi, kuid sealne keskmine laenusumma 63 tuhat eurot jääb kahekordselt alla Eesti 126 tuhandele, selgub Bigbanki Balti riikide kodulaenuportfellide võrdlusest.
Statistikaameti esialgsel hinnangul alanes nii kohalike elanike kui turistide kulutusi hõlmav harmoneeritud tarbijahinnaindeks novembris eelmise kuuga võrreldes 0,5% võrra.
Novembris tehti Tallinnas 862 kinnisvara ostu-müügitehingut, korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis 3078 euroni, kommenteerib 1Partner Kinnisvara analüütik Elia Vääri.
Eesti majanduse maht on selle aasta jooksul aeglaselt, kuid stabiilselt kasvanud. Teenuste eksport üllatas positiivselt. Sissetulekute ostujõu langus ja ebakindlus pärsivad esialgu eratarbimist. Ettevõtjate ja tarbijate kindlustunne on suvest alates siiski kosunud.
Statistikaameti esialgsel hinnangul langes turistide kulutusi arvesse võttev tarbijahindade harmoneeritud indeks novembris võrreldes oktoobriga 0,5%. Eelmise aasta novembriga võrreldes tõusis indeks 4,7%. Tegu on kiirhinnanguga, mis novembri hindade kohta laekuvatel andmetel täpsustub.
Riigi Kinnisvara kuulutas välja arhitektuurivõistluse Kuressaare Ametikooli uue õpilaskodu rajamiseks. Ülesanne hõlmab nii hoone kui ka kogu koolihoovi terviklahendust. Võistlustööde esitamise tähtaeg on 18.02.2026 kl 13.00.
Millerhawki gruppi kuuluv elukondliku kinnisvara arendaja AvalonEstates müüs neli korterelamu arendamiseks mõeldud kinnistut Tiskreõue nimelises arenduses Harku vallas. Üle ühe hektari suurusele alale on kavandatud nelja kortermajaga elamuarendus. Kinnistute ostjaks on investeerimisettevõte Ragoza OÜ ning edasiseks projekti eestvedajaks on pikaajalise elukondliku kinnisvara arendamise kogemusega Eco Advice Kinnisvara.
Sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas kolmandas kvartalis aasta arvestuses 0,9% ja teise kvartaliga võrreldes 0,4%. Ehkki tööstustoodangu ja jaemüügi maht kasvavad aeglasemalt kui eelmises kvartalis, on ettevõtete üldine hinnang majanduse seisule paranenud. Ettevõtete hinnangul on nõudluse puudus endiselt suurem kui minevikus keskmiselt, kuid nende hinnang on vähem negatiivne kui varasemates kvartalites. See on kooskõlas majanduse olukorra üldise paranemisega.
