Adaur.ee: kinnisvaraturu uudised, analüüsid ja ülevaated

Kinnisvarakool: Kinnisvaraturu ülevaade - Tõnu Toompark

Kinnisvarakool: Planeerimis-ehitusvaldkonna spetsialisti täiendõppeprogramm

Kinnisvarakool & koolitus: kinnisvara müügikoolitus

Kinnisvarakool: Kinnisvaramaakleri stardiprogramm

Kaamos Ehitus rajab Multimek Balticule 2-miljonilise uue tootmis- ja büroohoone

12.09.2025 Adaur.ee

Multimek Baltic OÜ ja Kaamos Ehitus sõlmisid ehituslepingu uue tootmis- ja büroohoone rajamiseks Kehrasse, aadressil Anija mnt 17. Kaasaegne 1800 m² suurune hoone kerkib olemasoleva tootmishoone kõrvale. Ehitus algab 2026. aasta jaanuaris ning valmib sama aasta lõpus. Projekti kogumaksumus koos projekteerimistöödega on 2,1 miljonit eurot.

Multimeki Eesti tehase juhi Rinno Saviiri sõnul on investeering oluline samm ettevõtte arengus. „Lisanduv tootmishoone võimaldab suurendada tootmisvõimsust ja täiendada meie teenuseportfelli. Samuti loome töötajatele kaasaegsemad töötingimused ja tõstame tehase keskkonnatõhusust. Uue hoone valmimine toob Kehrasse ka uusi töökohti ning tugevdab ettevõtte rolli piirkonna majanduses,” ütles Saviir.

Kaamos Ehituse juhatuse liige Keit Paal rõhutas, et projekt on hea näide tellija ja ehitaja edukast koostööst. „Ettevalmistav töö on olnud põhjalik ja lahendused on leitud tihedas koostöös kliendiga. Meil on hea meel rajada tootmis- ja büroohoone, mis vastab Multimeki ootustele ja aitab ettevõttel oma positsiooni turul tugevdada,” ütles Paal.

Multimek Baltic OÜ kuulub pika ajalooga Soome pereettevõttele Multimek Oy, mis tegutseb metalli- ja masinaehituse sektoris juba aastakümneid. Ettevõtte põhitegevuseks on metalltoodete valmistamine ja mehaaniline töötlemine vastavalt kliendi joonistele, pakkudes alates lõikamisest ja keevitamisest kuni keerukamate masinatööstuse komponentide tootmiseni. Multimeki kohaliku tehase toodang läheb peamiselt Soome tehastesse, kus komplekteeritakse tööstuseadmeid erinevatele tööstusharudele.

Eestis alustas Multimek tegevust 2012. aastal Kehras, kus kohalik tootmisüksus valmistab detaile ja konstruktsioone, mis liiguvad edasi Soome tehastele lõppkooste tegemiseks. Multimek Baltic on viimastel aastatel stabiilselt kasvanud ja investeerinud seadmeparki, et pakkuda klientidele paindlikke ja kvaliteetseid lahendusi.

Multimek kontsernis töötab kokku ligi 200 inimest, neist mitukümmend Eestis. Uue hoone valmimine loob võimalused nii tootmismahtude kasvatamiseks kui ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks, toetades samas Kehrat kui tööstuslinnana arenevat keskust.

Kaamos Ehitus on Eesti juhtiv ehitusettevõte, mis on osa Kaamos Groupist. Ettevõtte põhitegevuseks on kaasaegsete äri-, elu- ja tootmishooneprojektide arendamine ja ehitamine. Aastate jooksul on Kaamos Ehitus panustanud paljude oluliste äri- ja tööstusarenduste valmimisse üle Eesti, olles usaldusväärne partner nii kohalikele kui rahvusvahelistele ettevõtetele.

Kinnisvarakool & koolitus: Kinnisvara hindamise ABC

Kuidas vältida probleeme ehituslepingutega? Tule koolitusele

12.09.2025 Margot Toompark

29.10.2025 toimub Kinnisvarakoolis koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid”. Koolitajaks on ehitus- ja planeerimisvaldkonna jurist Martina Proosa.

Koolitusel käsitletakse:

ehituslepingu poolte kohustusi ja tüüplepinguid,
lepingu muutmise võimalusi ja levinumaid vaidluskohti,
lepingu lõpetamise aluseid koos kohtupraktikaga.

Oodatud on ehitusettevõtete juhid ja juristid, projektijuhid, objektijuhid, omanikujärelevalve spetsialistid, peatöövõtjad ja alltöövõtjad.

Koolitus “Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine – praktikas esinevad probleemid” toimub 29.10.2025 kell 10.00-15.15 Microsoft Teamsi veebikeskkonnas.

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Invego sai valmis 17 miljonit maksva Keila Pargikodude elurajooni esimese etapi

11.09.2025 Adaur.ee

Invego rajatavas 17 miljonit eurot maksva minevas Keila Pargikodude elurajoonis valmis esimene etapp 40 koduga, kõik looduslikus männipargis asuvad korterid on tänu suurtele akendele ja rõdudele-terrassidele valgusküllased.

Invego juhi Kristjan-Thor Vähi sõnul on kodud valmis sissekolimiseks ja uued koduomanikud saavad juba lähipäevil võtmed kätte. “Koduostjate vaatest on oluline, et õnnestunud planeeringuga korteri kõrval oleks ka kogu kodu ümbritsev elukeskkond terviklikult lahendatud. Apex arhitektuuribüroo on teinud suurepärast tööd ja ma võin julgelt öelda, et tegemist on Keila kõige ilusama elurajooniga,” rõhutab Vähi lisades, et kõikides kodudes on oma avar rõdu või terrass, mis on mõeldud justkui laiendusena elutoale. Just nii on igal elanikul lopsakate mändide vahel vaated rohelusele ja samas ka piisavalt privaatsust.

Vähi hinnangul eelistavad Keilat täna lisaks kohalikele ka tallinlased, kes soovivad elada rahulikumas elutempos, kuid samas omada võimalust jõuda poole tunniga Tallinna kesklinna. “Keila on viimastel aastatel märgatavalt arenenud, järjepanu on lisandunud hulgaliselt teenuseid ja vaba aja veetmise võimalusi, rääkimata lasteaedadest ja koolidest,” sõnab Invego juht ning toob näiteks peagi avatava kaasaegse keskuse koos kino, spordiklubi ja suure lastealaga, aga ka arhitektuuripreemia pälvinud laululava, pargikompleksi ning hulgaliselt viise sportimiseks alustades ujulast ja lõpetades suusaradadega.

Keila Pargikodude elurajoon hakkab koosnema kuuest A-energiaklassiga kortermajast, kuhu tuleb kokku 120 ühe- kuni viietoalist rõdude ja terrassidega korterit, aga ka läbimõeldud puhkealad ning reakratsiooniala kus on mõeldud erinevas vanustes lastele. Samuti saavad kõik koduostjad Invego poolt kaasa viieaastase ehitusgarantii, et värske omanik ei peaks oma investeeringu pärast muretsema ning saab end uues kodus mugavalt sisse seada. Pargikodud asuvad kõrghaljastusega alal vaid mõne sammu kaugusel Keila terviseradadest, veekeskusest ja Keila koolist.

Invego on kolmes riigis tegutsev uue põlvkonna kinnisvaraarendaja, mis on spetsialiseerunud tuleviku linnaruumi loovate tervikliku kontseptsiooniga mahukate elurajoonide ja ärikvartalite rajamisele. Invego grupi ettevõtetel Eestis, Lätis ja Portugalis täna töös ligi 30 erinevat arendusprojekti. Invego on välja arendanud 150,000 m2 sh 1300 kodu ja enam 50 000 m2 äripindu ning töös on veel 450 000m2 elukondlikku ja ärikinnisvara.

Tallinnas ja selle lähiümbruses kinnisvara arendavatest ettevõtetest on Invego müüdud uute kodude arvu poolest viimase viie aasta arvestuses teisel kohal 900 koduga. Senisteks mahukamateks arendusteks on juba valminud Vana-Peetri, Tiskreoja ja Tabasalu Kodu ning praegu töös olevad Luccaranna, Uus-Järveküla ja Keila Pargikodude elurajoonid.

Läti pealinnas arendab Invego elurajoone Vitolu Parks ja Mārupes Sirds, koos arenduspartner Reterraga Parka Kvartals, Skanstes Rezidences ja Miera Rezidences ning Riia vahetus läheduses ridamaju Vide Adaži arenduses.

Lõuna-Portugalis on arenduses 65 hektaril laiuv Silves Hills 154 villaga, mis on sobilikud nii aastaringseks elamiseks kui hooajaliseks kasutamiseks.

Kinnisvarakool & koolitus: korteriühistu revisionikomisjoni töö korraldamine

Tallinn: Kopli liinide lääneossa tuleb rannapromenaad ja uus elurajoon

11.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus esitas linnavolikogule vastuvõtmiseks Kopli liinide läänepoolse osa detailplaneeringu.

Linnaplaneerimise abilinnapea Madle Lippus kommenteeris ajaloolise töölisasumi tulevikku: „Planeeringulahendus peegeldab ajaloolist hoonestustruktuuri ja tänavatevõrku. Paremini säilinud majad on plaanis rekonstrueerida, uued elamud on kavandatud lähtudes endisest hoonestuse paiknemisest, nii et üleminek väärtusliku hoonestusstruktuuriga aladele ning säilitatavatele hoonetele oleks sujuv. Kuid planeeringu kõige olulisem muudatus on uus Tallinna avalikult kasutatav rannapromenaadi lõik, kus on tegevusruumide ja pargi kõrval ka mänguväljakud ning spordirajatised.”

Planeering hõlmab ligi 13 hektari suurust maa-ala, kuhu kavandatakse uus elamupiirkond koos avaliku ruumi lahendustega. Kavas on rajada või rekonstrueerida 33 korterelamut, valdavalt 3-4 korruselised, kuid üks kortermaja ka 9-korruseline. Lisaks on planeeritud lasteaed, ärihooned ja kohvik, samuti rannapromenaad, haljasalad ja uued tänavarajatised. Planeeringu käigus määratakse ka haljastuse, parkimise, juurdepääsuteede ja tehnovõrkudega varustamise põhimõtted.

Ruumilise arengu eesmärk on luua selgepiiriline kvartaalne hoonestus, mis ühendab elamud piirkonda teenindavate funktsioonidega – näiteks lasteaia ja kohalike teenuste asutustega. Samuti on lähtutud olemasolevast teedevõrgust, tagatud arhitektuurne sobivus ümbritsevate väärtuslike aladega ning kavandatud avalikult kasutatav rannapromenaad, rannapark ja mitmed mängu- ning spordiväljakud. Planeering arvestab ka jalakäijate liikumissuundadega Kase ja Süsta pargi ning ühistranspordipeatuste poole.

Detailplaneeringu on koostanud K-Projekt AS. Detailplaneeringu materjalidega saab tutvuda Tallinna planeeringute registris https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/DP042000.

Pärast detailplaneeringu vastuvõtmist linnavolikogu poolt korraldavad Tallinna linnaplaneerimise amet ja Põhja-Tallinna valitsus avaliku väljapaneku ja arutelu.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium: Eesti turism liigub kasvusuunas, kuid tihe konkurents pärsib majutusturu kasumlikkuse kiiret taastumist

11.09.2025 Adaur.ee

MKM-i turisminõuniku Aleksandr Michelsoni sõnul on Eesti turismisektoris on näha selget kasvutrendi, mida toetavad välismaalaste kulutuste ja ööbimiste suurenemine ning majutus- ja toitlustusettevõtete käibe kasv. Siiski aeglustab siseturismi vähenemine ja Tallinna majutusturu tihe konkurents taastumist ning mõjutab kasumlikkust.

Majutus- ja toitlustusettevõtete käibe kasvu toetab välismaalaste kulutuste ja välisturistide ööbimiste suurenemine. Kuid siseturismi langus piirab üldist kasvu lühiajaliselt. Pikaajaline kasv sõltub välisturistide arvu ja kulutuste kasvust.

2025. aasta esimesel poolaastal kulutasid välismaalased Eestis 751 miljonit eurot, mis on 68 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal, ületades hinnatõusu ligikaudu kahekordselt. Turism moodustas 12% teenuste ekspordist.

Eesti Panga andmetel suurenesid 2025. aasta esimesel poolaastal nii ühepäeva- kui mitmepäevakülastused 5%, mitmepäevakülastuste ööde arv kasvas 2%. Suurim kasv tuli näiteks Lõuna-Koreast, Belgiast ja Rootsist.

Kasvu 2025. aasta esimesel poolaastal kinnitavad ka Statistikaameti andmed. Statistikaameti majutusstatistika erineb Eesti Panga näitajatest selle poolest, et Eesti Panga mitmepäevakülastuste hulgas on ka inimesed, kes ööbivad mujal kui tasulistes vähemalt viie voodikohaga majutuskohtades st väiksemates külaliskorterites ja puhkemajades, aga ka nt sugulaste ja sõprade juures.

Statistikaameti andmete järgi veetsid välisturistid 2025. aasta esimesel poolaastal sellistes majutusasutustes 1,6 miljonit ööd, mis on 4% enam aastases võrdluses. Kuigi siseturistid veetsid 3% vähem öid, kasvas kõigi turistide ööbimiste koguarv 2025. aasta esimesel poolaastal võrreldes 2024. aasta sama perioodiga 1%. Sarnane trend jätkus ka selle aasta juulis. Statistikaameti värskete andmete alusel veetsid siseturistid 7% vähem öid majutusasutustes üle Eesti kui mullu samal perioodil ning välisturistide ööbimiste arv praktiliselt ei kasvanud (+0,1%).

Puhkuse- ja lühiajalise majutuse segment, kuhu kuuluvad ka hostelid ja puhkekülad, on olnud kasumlik aastatel 2010–2023, samas hotellide puhul on just suuremad hotellid sageli kahjumlikud, kuna turu nõudlus pole täielikult taastunud ja konkurents on tihe. Statistikaameti lühiajastatistika trendide alusel pidi majutussektori kasumlikkus 2025. aasta esimese poolaastal veidi paranema, kuid ei ole veel jõudnud pandeemiaeelsele tasemele.

Tallinna majutusturule lisandub aastatel 2024–2026 ligi 950 uut tuba, mis suurendab konkurentsi veelgi ja surub voodikohtade täitumust alla. Samal ajal on tehtud suuremaid investeeringuid, mis näitab usku turu pikaajalistesse väljavaadetesse.

Kasvanud on ka tööjõu ja teised kulud, kuid voodikohtade täitumus pole täielikult taastunud, siit tulebki kasumilikkuse aeglane kasv.

Samas on toitlustusettevõtete käive on kasvanud, kuid kasumlikkus on 2025. aasta esimesel poolaastal Statistikaameti lühiajastatistika trendide alusel mõnevõrra vähenenud, eriti väiksemates ettevõtetes, kuna sisendhinnad ja konkurents suruvad marginaale alla.

Swedbank: Euroopa Keskpank ei muuda ka sel korral oma intressimäärasid

11.09.2025 Tõnu Mertsina

Euroopa Keskpank jätab üldise konsensuse kohaselt ka täna oma intressimäärad muutmata ja teatab tõenäoliselt, et edasised otsused sõltuvad sellest, kuidas euroala majandusel läheb. Keskpanga nõukogu liikmed on viimastel nädalatel andnud mõista, et senised keskpanga intressikärped on olnud piisavad, et tagada euroala inflatsiooni püsimine eesmärgiks seatud 2% juures. Keskpank on intressimäärasid langetanud alates möödunud aasta juunist kaheksal korral kokku 2 protsendipunkti ehk 200 baaspunkti ulatuses.

Euroala inflatsioon on kontrolli all

Teenuste hinnakasv on aeglustumas, mitteenergia tööstuskaupade hinnakasv on tagasihoidlik ja energiahinnad suures plaanis langevad. Samas on aastases võrdluses kiirenenud töötlemata toiduainete hinnakasv. Kuna toiduainetel on euroala tarbimiskorvis suur osakaal (14%), on neil ka suurem mõju koguinflatsioonile. Toiduainete hinnakasvu on kiirendanud kõrgemad maailmaturuhinnad, mille taga on näha ka ekstreemsema ilmastiku mõju. Alusinflatsioon, millest on energia ja toit välja arvatud ning mis peegeldab kodumaiseid hinnasurveid paremini, on püsinud viimastel kuudel stabiilsena.

Seega ei ole keskpangal intressimäärade langetamisega kiiret ja selle nõukogu ootab selgemaid signaale, kuidas USA tollitariifidega seotud kaubanduspinged euroala majandusele mõjuvad. Juba eelmisel, juulikuisel nõukogu kohtumisel, kus otsustati jätta intressimäärad 2% juures muutmata, ütles Christine Lagarde, et keskpank on oma rahapoliitikas sisenenud ooterežiimi.

Euroopa Keskpank ootab hinnakasvu aeglustumise jätkumist, sealjuures võivad tugevnev euro, odavam energia, teenuste hinnakasvu aeglustumine ja Aasia riikidest tuleva kaubanduse võimalik suurem ümbersuunamine Euroopasse inflatsiooni isegi oodatust enam pidurdada.

Euroopa majandus on näidanud vastupidavust

Euroala majandus on siiani püsinud vastupidavana. Tänavuse aasta esimesel poolel kasvas see aastases võrdluses 1,5%, mis on viimase kümne aasta keskmine tempo. Samas peaks USA kõrgemate tollimaksude mõju alles hakkama ilmnema. Kuigi tollide mõju tuleb euroala majandusele tõenäoliselt mõõdukas, tuleks arvestada negatiivsete riskidega. Ehk siis – USA kaubanduspoliitika kahjulik mõju euroala majandusele võib tulla ka oodatust tugevam.

Kuigi kaubanduspoliitikaga seotud tajutavad riskid on pärast USA-Euroopa Liidu leppe sõlmimist mõnevõrra leevenenud, peetakse seda euroala majandusele jätkuvalt kõige suuremaks ohuks. Inflatsiooni suhtutakse euroalal aga üha rahulikumalt. Näiteks võrreldes USA kaubanduspoliitikaga, geopoliitiliste pingete ja sõjaga Ukrainas, segadustega tarneahelates ja populismiga Euroopas, pidasid ökonomistid hiljutises Bloombergi läbiviidud uuringus inflatsiooniga seotud riske kõige väiksemateks.

Keskpank peaks oma intressimäärasid siiski sel aastal veel langetama
Turud ootavad sel aastal vaid kuni 10 baaspunktist ja järgmise aasta suveks kuni 20 baaspunktist intresside kärbet. Meie hinnangul on aga riskid euroalal oodatust aeglasema inflatsiooni ja majanduskasvu suhtes võrdlemisi suured, mistõttu peaks keskpank langetama oma intressimäärasid pärast tänast kohtumist käesoleval aastal veel 25 baaspunkti ja tegema seda tõenäoliselt ka järgmise aasta alguses.

Viimastel nädalatel on 6-kuu euribor küll veidi tõusnud, kuid see muutus on olnud tagasihoidlik. Kuna keskpank võib oma intressimäära veel veidi langetada, toob see tõenäoliselt pisut allapoole ka euribori. Näiteks 3-kuu euribori futuur langeb järgmise aasta suveks ligi 10 baaspunkti ehk siis veidi alla 2%.

Intressimäärade langus on hoogustanud laenunõudlust

Madalamad intressimäärad on juba oluliselt suurendanud laenunõudlust. Eestis on ettevõtete uued laenud selle aasta esimese seitsme kuuga kasvanud aastases võrdluses 39% ja majapidamiste eluasemelaenud 35%. Selline jõuline laenumahu kasv kajastub üha enam investeeringutes, mis omakorda lükkab tagant majanduskasvu. Madalamate intressimäärade tõttu on vähenenud sel aastal ka majapidamiste tähtajalised hoiused. Juuliks olid need võrreldes selle aasta jaanuarikuusse jäänud tipuga võrreldes kukkunud 262 miljoni euro võrra. Sellest osa säästetakse, kuid osa suunatakse ka tarbimisse ja investeeritakse. Kokkuvõttes võib ka sellel olla täiendav positiivne mõju majandusele.

Tark ostukoht uusarenduste turul – Kalamaja viimane autovaba kvartal

11.09.2025 Adaur.ee

Avatud uste nädal 12.–18. september 2025 –42 000 € terrassiga korteritele

Kotzebue Park on “päris” Kalamaja viimane terviklikult arendatud autovaba kvartal, mis loob harukordse väärtuse nii koduostjale kui ka investorile.

Vaatame olukorda turul. Tallinna korteriturg on 2025. aastal taas aktiivne. Juulis tehti 793 tehingut – aasta seni parim tulemus ja 15% rohkem kui mullu. Euribor liigub allapoole, keskmine palk kasvab ja ostjad tegutsevad otsustavamalt. Kui järelturul on aktiivsus väga kõrge, siis uusarendustes avaneb veel lisavõimalusi – projektid pakuvad lühiajalisi soodustusi, mida tulevikus võib ette tulla märksa harvemini.

Kotzebue Park paistab siin eriti silma. See on hea ostukoht turul, mis on väärtuslik ka täishinnaga, kuid praegu veelgi atraktiivsem tänu lühiajalistele pakkumistele.

Mida pakub Kotzebue Parki avatud uste nädal?

42 000 € hinnavõit terrassikorteritel – märkimisväärne rahaline võit esimese korruse kodudele.
Paindlik planeering – 3-toaline lahendus 2-toalise hinnaga loob lisaväärtust nii perele kui investorile.
Tulevikku vaatav lahendus – A-energiaklass, vesipõrandaküte ja nutikodu süsteemid hoiavad kulud madalad ning tagavad mugava elukeskkonna.
Valmis kodud – turvaline sisenemispunkt, kus saab kohe alustada kas elamise, väljaüürimise või investeeringu hoidmisega.

Kotzebue Park on Kalamaja süda – arendus, mis toob linnaellu roheluse, privaatsuse ja läbimõeldud mugavused. Kvartal on loodud erinevatele elanikele: peredele, lastega kodu otsijatele, aktiivsetele linlastele, vanematele inimestele ja lemmikloomasõpradele.

Igapäevaelu teeb mugavaks maa-alune parkla ning soojendatud ruumid lastekärudele, hobivahenditele ja kaherattalistele. Sisehoovis ootavad rahulikud puhkealad, ümbruskond lisab väärtust: Balti jaama turg, Telliskivi loomelinnak, Kalarand, Noblessner ja Vanalinn on vaid lühikese jalutuskäigu kaugusel.

Kotzebue Park on valmis ja ootab huvilisi arendust oma silmaga üle vaatama.

Avatud uste nädal 12.–18. september 2025 –42 000 € terrassiga korteritele

Broneeri külastus: kotzebuepark.ee/kliendipaev

Kinnisvarakool & koolitus: Eluruumi üürimise praktikum: lepingu sõlmimine ja aktuaalsed probleemid

KV.EE: Maade müügipakkumiste arv suurenes aastaga 7 protsenti

11.09.2025 Tõnu Toompark

Kinnisvaraportaalis KV.EE oli 08.2025 aktiivses müügipakkumises keskmiselt 3652 maatükki üle Eesti. Maade müügipakkumiste eest küsiti keskmiselt 33,1 €/m². Maade müügipakkumine suurenes aastaga 7% ja nende eest küsitav hind vähenes 1% võrra.

Ei ole üllatus, et maade müügipakkumiste suurim maht on Harju maakonnas. Kinnisvaraportaali KV.EE vahendusel oli Harjumaal 08.2025 pakkumisel keskmiselt 1361 maatükki keskmise hinnaga 59 €/m². Harjumaa maade müügipakkumiste arv kasvas aastaga 1% ja küsitav hind vähenes 5%.

Tallinnas asub enamasti pisut üle 10% kogu Harju maakonna maade müügipakkumisest. Tallinnas jäi maade müügipakkumist kinnisvaraportaalis KV.EE 08.2025 12% võrra vähemaks. Ostjat otsiti kuu keskmisena 145 maatükile. Tallinna maade keskmine hind oli 283 €/m², mis ületab Harjumaa keskmist ligikaudu viis korda.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

	Maa / müük: kuulutuste arv (tk) ja selle muutus (%)			Maa / müük: kuulutuste hind (€/m²) ja selle muutus (%)
	08.2024	08.2025	Muutus, %	08.2024	08.2025	Muutus, %
Eesti	3 423	3 652	7%	33,3	33,1	-1%
Harjumaa	1 341	1 361	1%	62,3	59,1	-5%
Hiiumaa	70	56	-20%	5,3	6,2	17%
Ida-Virumaa	152	162	7%	14,9	17,5	17%
Jõgevamaa	66	70	6%	4,5	8,2	82%
Järvamaa	74	82	11%	5,4	5,9	9%
Läänemaa	157	201	28%	11,1	8,0	-28%
Lääne-Virumaa	133	128	-4%	10,8	8,8	-19%
Põlvamaa	57	81	42%	5,3	3,5	-34%
Pärnumaa	399	467	17%	22,2	30,3	36%
Raplamaa	124	154	24%	16,9	17,6	4%
Saaremaa	243	231	-5%	5,6	4,8	-14%
Tartumaa	356	398	12%	29,5	32,7	11%
Valgamaa	74	64	-14%	7,1	9,1	28%
Viljandimaa	61	68	11%	10,1	11,5	14%
Võrumaa	116	129	11%	6,0	5,4	-10%

Tallinn	165	145	-12%	257,4	282,5	10%
Narva	21	22	5%	26,8	37,0	38%
Rakvere	17	12	-29%	56,1	42,7	-24%
Pärnu	203	242	19%	37,0	47,9	29%
Tartu	66	64	-3%	98,8	106,5	8%
Andmete allikas: portaal KV.EE

Ehituse algus Liveni Iseära ja Peakorteri projektides

11.09.2025 Adaur.ee

Iseära projekti arendav Liven AS-i („Liven“) tütarettevõte Liven Kodu 16 OÜ sõlmis järgmiste ridamajade ehituse peatöövõtulepingu Tesron Ehitus OÜ-ga, kes on ka projekti varasemate ridamajade ehituse peatöövõtja. 2026. aasta sügisel valmib Lutsu tn 5 ja Koha tn 5-8, Harkujärve küla, 30 uut kodu. Ehitustööde maht on ligi 6 miljon eurot, millele lisandub käibemaks. Ehitatavast 30 kodust on tänaseks broneeritud ja müüdud 16 ehk 53%.

Iseära projekti varasemates etappides on juba valminud või valmimas kokku 107 kodu ridamajades ja 36 kodu kortermajades. Järgnevatel aastatel on kavas rajada täiendavalt kokku üle 200 uue kodu. Iseära projekti arhitekt on ARS Projekt OÜ ning rohkem infot projekti kohta leiab kodulehelt iseara.liven.ee.

Septembris algas ka ehitus Liveni ja Oma Grupp OÜ 50/50 ühisettevõtte EK 6 OÜ poolt arendatavas Peakorteri projektis. Põhja-Tallinnas, Kalamaja ja Kopli vahel asuvas Karjamaa asumis, aadressidel Erika tn 6a ja 6b, valmivad 2027. aasta aluses 67 uut kodu. Kahe kuuekorruselise uue eluhoone ning üheksakorruselise rekonstrueeritava veetorni ehituse peatöövõtja on Oma Ehitaja AS.

Ehitustööde hinnanguline maht on ligi 13 miljon eurot, millele lisandu käibemaks. Ehitatavast 67 kodust on tänaseks broneeritud ja müüdud 18 ehk 27%. Ehitatavate Peakorteri kodude arhitekt on PIN Arhitektid OÜ ning rohkem infot projekti kohta leiab kodulehelt peakorter.liven.ee.

Kinnisvarakool: ChatGTP ja tehisintellekti koolitus kinnisvaramaakleritele

KV.EE: Üüripakkumiste arv hooajaliselt suureneb, kuid pikem trend on vähenemise suunas

11.09.2025 Tarvo Teslon

Augustis kerkis kinnisvaraportaalis KV.EE pakkumisel olevate Tallinna üürikorterite keskmine hind tasemele 14,6 €/m². 2025. aasta sügise hakul on üüripakkumiste arv hooajaliste tegurite tõttu jälle suurenemas ja kiiret üürihindade tõusu ette näha ei ole, analüüsis Tallinna üürikorterite turu arenguid kinnisvaraportaali KV.EE juhataja Tarvo Teslon.

08.2025 Tallinna üüripakkumiste keskmine pakkumiste hind portaalis KV.EE on samal tasemel, kus oli kolme aasta tagune hinnatipp, mil Ukraina sõjapõgenike laine tõi endaga kaasa väga kiire üürihindade tõusu.

„Kolme aasta tagune üürihindade ralli oli tingitud nõudluse äkilisest suurenemisest ja pakkumise puudujäägist. Siis aga hakkasid turule tulema 2020.-2022. a üüriinvesteeringuks ostetud korterid, mis uputasid turu pakkumistega üle. Seetõttu on Tallinna üürihinnad liikunud küll pisut üles-alla, kuid siiski endiselt kahe-kolme aasta tagusel tasemel,“ kirjeldas Tarvo Teslon turuolukorda.

Paigal püsiv üürihind kerkinud korterite ostu-müügihindade kõrval tähendab vähenenud rahavoolist üüritootlust. Üürileandjatele on tuska teinud ka laenukulusid kasvatanud kerkinud Euribor, mis küll tänaseks on tipust allapoole tulnud. Lisaks on üüripakkumiste arv portaalis KV.EE suur, mis tähendab üürileandjale pikemat vakantsuseperioodi üürnike vahetumisel.

„Madal rahavooline üüritootlus tähendab endiste aegadega võrreldes oluliselt kehvemat üüriinvesteeringu tasuvust. Suur pakkumine on üürihinnad all hoidnud ja nii mõnigi 2021.-2022. a tipust liiga suure laenuga üürile andmiseks ostetud korter teenib omanikule sootuks kahjumit. Need tegurid on uute üüriinvesteeringute tegemist 2024.-2025. a vähendanud oluliselt,“ järeldas Tarvo Teslon.

Uute üüriinvesteeringute vähenemine ja mõnede üüriinvestorite poolt nende üürile antud korterite müügiturule suunamine võiksid vähendada üüripakkumist.

„Üüripakkumiste arvu trend kinnisvaraportaalis KV.EE on allapoole. Sügiseselt küll tulevad suveks majutusäris olnud korterid pikaajalise üüri turule tagasi ja ajutiselt üüripakkumine suureneb. Siiski on üürileandjate vahel vähem konkurentsi kui aasta-kaks-kolm tagasi. See tähendab, et üüripakkumiste hinna trend võiks jätkata aeglast ülespoole liikumist, kuid seda mitte liiga tempokalt,“ prognoosis Tarvo Teslon.

Vaata lähemalt, mis toimub kinnisvaraturul portaalist KV.EE.

Tarvo Teslon
Kinnisvaraportaal KV.EE

Kinnisvarakool & koolitus: Ehituslepingute sõlmimine, muutmine ja lõpetamine

Keila saab uues Vesiveski kaubanduskeskuses uue, 3 korda suurema Rimi supermarketi

11.09.2025 Adaur.ee

Rimi avab Keilas uue Vesiveski kaubanduskeskuse, kus 1400 ruutmeetril asub tegutsema ka Rimi supermarket. Keila väravas asuv kaasaegne keskus pakub mugavat ligipääsu ja ostuvõimalust nii kohalikele elanikele kui ka läbisõitjatele.

“Keila ja selle lähipiirkonna elanikele on Rimi tuttav ammusest ajast, kui alustas tegevust Mini Rimi. Nüüd lisandub Keilasse Veskiveski keskuses kolm korda suuremal pinnal tegutsev Rimi kauplus,” lausus Rimi Eesti juht Kirstel Mets. “Uus supermarket rajati kogukonna soovidest lähtuvalt ning selle laiendatud valikust leiab kõik vajaliku nii igapäevaseks kui ka nädala ostukorvi. Tõenäoliselt leiab sealt oma lemmiktoote iga erineva eelistuse, maitse või soovidega poodleja.“

Tallinna mnt 18 asuvas Vesiveski kaubanduskeskuses paiknev uus Rimi pakub piirkonna inimestele senisest suuremat ja mitmekesisemat supermarketi valikut – sealhulgas valmistoidu- ja salatibufeed, värsket pitsat, Talu Toidab kohalike väiketootjate tooteid, e-poe tellimuste väljastust ning mugavat ostukeskkonda üheksa iseteeninduskassaga.

Keilas Pae tänaval tegutsev mini Rimi jätkab samuti tarbijate teenindamist ja pakub ka edaspidi head kodulähedast ostukohta Keila elanikele.

„Rimi arvestab iga laienemise või renoveerimise plaanides alati reaalselt võimaliku tarbijate hulga ja turuosaga,“ tõdes Kristel Mets. „Keila linn ja selle ümbrus on kiiresti arenev piirkond ja Harjumaa lääneosa oluline ettevõtluspiirkond ning just selles piirkonnas on elanikud väljendanud soovi külastada Rimi laia kaubavalikuga supermarketit. Vesiveski keskus kui “Keila värav” pakub mugavat ligipääsu ja ostuvõimalust kõikidele huvilistele.“

18. septembril uksed avavas Veskiveski Keskuses on ligi 3000 ruutmeetrit üüripinda, millest 1400 ruutmeetrit hõlmab uus Rimi. Lisaks Rimile avavad keskuses uksed ka spordiklubi Fitness 24/7, Benu apteek, Aasia toidukoht Lucky Lotus, GIGI Second Hand ning Merelahe Tervisekeskus. Veel on ka uutel tulijatel võimalus keskuse rentnikuks saada, näiteks on keskuses ideaalne pind looduskauni vaatega kohviku jaoks.

Keskusel on üle 90 parkimiskoha, millest 40 asub maa-aluses parklas. Ühtlasi on see esimene Keila avalik maa-alune parkla. Parklas on kaks kahekohalist elektriautode laadimisjaama, mille hulgas ka ülikiirlaadija. Moodsas keskuses on kasutatud päikesepaneele, energiasäästlikku valgustust ja külmutustehnikat, et vähendada energiakulu ja ülalpidamiskulusid. Projekti maksumus on ligi kaheksa miljonit eurot. Keskuse ehitas Fund Ehitus. Hoone arhitektuurilahenduse lõi BOA OÜ.

Kinnisvarakool: Korteriühistu juhtimise õiguslikud alused

Alusta kinnisvarakarjääri – liitu stardiprogrammiga

11.09.2025 Margot Toompark

Kas oled mõelnud kinnisvaramaakleri karjäärile või soovid täiendada oma seniseid teadmisi? Kinnisvarakooli Alustava kinnisvaramaakleri stardiprogramm annab Sulle vajalikud teadmised ja oskused, et astuda edukalt kinnisvaravaldkonda või viia oma senine töö uuele tasemele.

Programm sobib Sulle, kui:

plaanid alustada maakleritööd;
soovid omandada põhjalikke teadmisi juriidikast ja kinnisvaraturust;
soovid täiendada oma teadmisi hindamise, ehituse, planeerimise ja maksustamise valdkonnas;
soovid pakkuda klientidele professionaalset teenust;
valmistud maakleri kutseeksamiks.

Stardiprogramm koosneb praktilistest koolitustest, kus käsitletakse nii kinnisvara hindamist, turundust, müügitehnikaid kui ka kliendisuhtlust. Osalejatele pakutakse lisaks väärtuslikke õppematerjale ning programmil on koostöölepped Eesti juhtivate kinnisvarabüroodega – seega on edukatel lõpetajatel eelis tööle kandideerimisel.

Koolituste ajakava 2025 sügisel:

16.09 – Kinnisvaraturu ülevaade 2025 III kvartal
18.09 – Üürikoolitus
24.09 – Kinnisvara hindamise ABC
30.09 – Kinnisvaraturundus
22.10 – Kinnisvara müügikoolitus
27.10–04.11 – Kinnisvara täiendkoolitus
10.–13.11 – Kinnisvaramaakleri ABC

Koolitused toimuvad hübriidõppes – saad valida kontaktõppe Tallinna Tulika 19 koolitusklassis või osaleda mugavalt MS Teamsi vahendusel.

Kui soovid alustada või täiendada oma kinnisvarakarjääri, on nüüd õige aeg liituda!

Lisateave ja registreerumine

Registreeru koolitusele: +372 525 6655, kool@kinnisvarakool.ee või kodulehel.

Margot Toompark
Kinnisvarakool OÜ
Koolituste müük ja korraldus
+372 525 6655
kool@kinnisvarakool.ee
www.kinnisvarakool.ee

Kinnisvarakool & koolitus: Coachiv suhtlemine kinnisvara müügis – kuidas viia vestlus eduka tehinguni

Start of construction on Liven’s Iseära and Peakorter projects

11.09.2025 Adaur.ee

Liven Kodu 16 OÜ, a subsidiary of Liven AS (“Liven”) which is developing the Iseära project, signed a general contractor agreement with Tesron Ehitus OÜ, which is also the general contractor for the previous terraced houses in the project, for the construction of the next terraced houses. In the autumn of 2026, 30 new homes will be completed at Lutsu 5 and Koha 5-8, Harkujärve village. The volume of the construction works is nearly EUR 6 million, plus VAT. Of the 30 homes to be built, 16, or 53%, have been booked and sold to date.

In the earlier phases of the Iseära project, a total of 107 homes in terraced houses and 36 homes in apartment buildings have already been completed or are nearing completion. In the coming years, there are plans to build more than 200 additional new homes. The architect of the Iseära project is ARS Projekt OÜ and more information about the project can be found on the website iseara.liven.ee.

In September, construction also began on the Peakorter project, developed by EK 6 OÜ, a 50/50 joint venture between Liven and Oma Grupp OÜ. 67 new homes will be completed at the beginning of 2027 at Erika 6a and 6b, in the Karjamaa neighbourhood, located between Kalamaja and Kopli in North Tallinn. The general contractor for the construction of the two new six-storey residential buildings and the nine-storey renovated water tower is Oma Ehitaja AS.

The estimated volume of the construction works is nearly EUR 13 million, plus VAT. Of the 67 homes to be built, 18, or 27%, have been booked and sold to date. The architect of the Peakorter homes under construction is PIN Arhitektid OÜ and more information about the project can be found on the website peakorter.liven.ee.

Kinnisvarakool & koolitus: ehitise dokumenteerimise vajalikkus

1Partner: suvekodu ostmisega on nutikas tegeleda just talvekuudel

10.09.2025 Adaur.ee

Maakodude ja suvilate turg on tugevalt hooajaline ning suurem huvi tärkab alati kevadel ja suvel, kuigi tegelikult on ostuks parim aeg hoopis talv, mil avalduvad selgemalt ka suvel märkamatuks jäävad kitsaskohad, kommenteerib 1Partner Kinnisvara konsultant ja maakler Olmer Õigus.

Kogenud maakleri sõnul kehtib maakodude puhul lihtne reegel: osta talvel, müü suvel. Ostjale annab külm aeg tegeliku ülevaate kinnistust, müüjale aga toob kevad ja suvi rohkem huvilisi ja parema hinna. “Talvel saab ausa pildi soojapidavusest ja küttekuludest, niiskuse ja hallituse esinemisest, aga ka sellest, kui mugav või keeruline on kinnistule ligi pääseda,” selgitab Õigus. Ta lisab, et väljaspool tipphooaega saab ka realistlikuma pildi krundi privaatsusest ja piirkonna infrastruktuurist.

Ligi 25 aasta pikkuse tööstaažiga maakler märgib, et maakodude puhul korduvad ikka samad mured – juriidilised vaidlused, keskkonnamõjud, kogukonna roll. Laialt levinud juriidiline probleem on näiteks juurdepääsutee. “Kui servituut on sõlmimata ja tee läheb läbi naabri maa, võib uus omanik sattuda sõltuvusse naabri heatahtlikkusest. Äärmuslik lahendus on sundvalduse seadmine, aga see on pikk ja keeruline protsess,” toob ta välja.

Ümbritseva keskkonna puhul rõhutab Õigus põllumajanduse mõju. Kui läheduses on põllud, tuleb arvestada pestitsiidide kasutamisega. “See võib mõjutada põhjavee kvaliteeti, aia saaki ja mesilasperesid. Olen ise näinud olukorda, kus maakoju mesila rajamise plaanid nurjusid, sest kõrvalpõllul kasutati regulaarselt taimekaitsevahendeid,” kirjeldab ta. Lisaks määrab maakodu väärtust ka kogukond. “Aktiivsed naabrid, kes hoiavad teed korras, korraldavad külapäevi ja lahendavad probleeme ühiselt, loovad märkimisväärse lisaväärtuse. Seda kinnistusregistris ei näe, kuid elukvaliteeti mõjutab see otsustavalt,” räägib Õigus.

Kui perel ei ole enam võimalik maakodu kasutada, tasub müük usaldada kogenud maakleri kätte. Professionaal hindab objekti väärtust turuolukorra, mitte emotsioonide põhjal, nõustab, kuidas kinnistu ostjatele atraktiivsemaks muuta, ning aitab korda ajada dokumentatsiooni ja juriidika. Samas hoiatab Õigus, et maakler peab alati jääma vaid vahendajaks. “On olnud olukordi, kus maakler pakub kinnistu kiirelt ise ära osta. Esmapilgul võib see tunduda mugav, kuid enamasti tähendab see müüjale madalamat hinda ja hiljem piinlikku olukorda, kui sama kinnistu uuesti kõrgema hinnaga turule ilmub. Seega tuleb maakler hoolikalt valida ja vältida neid, kes end huvide konflikti seavad,” rõhutab ta.

1Partner on enam kui 20-aastase kogemusega Baltimaade juhtiv kinnisvaragrupp, mille esindused asuvad Tallinnas, Tartus, Riias ja Vilniuses. 1Partner grupp pakub kinnisvara vahenduse, hindamise, ehituse, arenduse, halduse ja investeeringute juhtimise teenust. 1Partner kinnisvaragrupp on maailma suurima kommertskinnisvara nõustamisettevõtte JLL (Jones Lang LaSalle) ametlik koostööpartner Baltikumis.

Kinnisvarakool: Üüriinvesteeringute finantsanalüüs - Tõnu Toompark

Tallinn: Tallinn kavandab Astangule 158-hektarise kaitseala

10.09.2025 Tallinn.ee

Tallinna linnavalitsus saatis volikogule otsuse eelnõu Astangu-Mäeküla kohaliku kaitseala moodustamiseks. Haabersti linnaossa kavandatav kohalik kaitseala hakkab hõlmama ligi 158 hektarit.

Kaitseala eesmärk on tagada piirkonnale omaste väärtuslike looduskoosluste, pärandmaastike ja -kultuuriobjektide pikaajaline säilimine, toetada rohevõrgustiku ökoloogilist toimimist ning kindlustada ala jätkusuutlik kasutamine erinevate loodushüvede pakkujana.

„Mitmekesine linnaloodus on erakordne väärtus, mida peame hoidma nii tänastele linlastele kui ka järeltulevatele põlvedele. Astangu-Mäeküla kaitseala moodustamisega hoiame alles ühe Tallinna liigirikkama ja omanäolisema paiga,” ütles linnapea Jevgeni Ossinovski.

„Astangu-Mäeküla kaitseala loomine on oluline samm Tallinna rohevõrgustiku tugevdamisel ning aitab kujundada Tallinnast keskkonnateadliku ja jätkusuutliku linna, kus inimtegevus jätab ruumi loodusele,” lisas Ossinovski.

Haabersti linnaosa vanema asetäitja Rain Veetõusme sõnul on kaitseala loomine erakordselt hea uudis. „Haabersti kasvab väga kiiresti. Iga aasta lisandub linnaossa üle tuhande elaniku ning umbes 500 uut eluaset. Astangu-Mäeküla ja peagi ka Kakumäe kaitseala annavad meile võimaluse selle ülikiire kasvu juures säilitada looduskeskkonda nii taimede-loomade kui linnaosa elanike jaoks,“ selgitas Veetõusme.

Astangu-Mäeküla ala eristub erakordse liigirikkuse poolest – siin leidub Tallinna parimaid elupaiku nahkhiirtele, kahepaiksetele, roomajatele, kimalastele, liblikatele, haudelindudele, suur- ja väikeulukitele, samuti haruldasi taimeliike, samblikke ja samblaid. Selline mitmekesisus on selge märk ala heast ökoloogilisest seisundist.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalamet keskkonnahoiu osakonna juhataja Meelis Uustali sõnul kuulub umbes kolmveerand kavandatava kaitseala territooriumist praegu eraomanikele, ülejäänu riigile ja linnale. „Kaitseala piirid on seatud lähtudes kinnistutel asuvatest loodusväärtustest. Seal, kus see on looduskaitseliselt võimalik, oleme püüdnud leida tasakaalu loodusväärtuste säilitamise ja maaomanike huvide vahel,“ selgitas ta.

„Kui kaitseala kaitse-eeskirjast tulenevad kitsendused ei võimalda kinnistut enam senisel otstarbel kasutada, võivad maaomanik ja linn kokku leppida, et linn omandab kinnisasja või selle osa õiglase tasu eest. Omandamine toimub seaduses sätestatud korras,“ selgitas Uustal.

Loodaval kaitsealal võivad inimesed viibida, nautida loodushüvesid, korjata marju ja seeni, teha tervisesporti ning korraldada väiksemaid üritusi. Liikumispiiranguid kaitsealal ei ole. Samuti on kaitsealal lubatud majandustegevus, arvestades kaitse-eeskirjas sätestatud kitsendusi. Olulisemateks keeldudeks on maaparandussüsteemide rajamise ja uuendusraie (lageraie ja turberaie) keeld.

Astangu-Mäeküla on Tallinna jaoks unikaalne roheline tuumala, mis pakub nii ökoloogilisi, kultuurilisi kui ka puhkeväärtusi. See on oluline osa kogu linna läbivast Putukaväila rohekoridorist.