Statistikaameti andmetel peatus 2025. aasta juulis majutusettevõtetes ligikaudu 502 000 turisti, mida on 1% vähem kui eelmisel aastal samal ajal. Välisturiste oli 2% rohkem ja siseturiste 5% vähem kui mullu.
Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa.
2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide arv aga 14% võrra kasvanud.
Kõige enam turiste saabus tänavu juulis Eestisse Soomest – kokku 118 000 ning nad moodustasid üle 42% kõigist majutuskohtades peatunud välisturistidest. Läti turiste oli 24 000, Saksamaalt saabus 22 000, Leedust 12 000 ja Ameerika Ühendriikidest üle 10 000 turisti. „Aastases võrdluses vähenes Soome turistide arv (7%), kuid see-eest oli rohkem näiteks Lätist (10%), Saksamaalt (20%), Leedust (18%) ja Ameerika Ühendriikidest (35%) tulnud turiste,“ lausus analüütik.
Enim turiste peatus Harju maakonnas
Majutatud välisturistidest 86% olid juulis Eestis puhkusereisil ning 10% tööreisil. Välisturistidest eelistas 67% ööbida Harju maakonnas. Järgnesid Pärnu (13%), Tartu (7%) ja Saare maakond (5%) ning Ida-Viru, Lääne ja Lääne-Viru maakonnad, kus igaühes peatus 2% välisturistidest. Valga ja Viljandi maakonnas peatus kummaski 1% välisturistidest.
„Ka siseturistid ööbisid juulis majutuskohtades pigem puhkuse eesmärgil (80%). Kõige enam peatus siseturiste Harju maakonnas (22%). Järgnesid Pärnu (17%), Ida-Viru, Saare maakond (kummaski 10%) ja Tartu maakond (8%). Lääne, Lääne-Viru ning Valga maakonnas peatus kõigis 6% siseturistidest,“ ütles Laurmaa.
Turistid jäid majutusettevõtetesse kokku ligi 932 000 ööks, neist 531 000 olid välisturistide ja 401 000 siseturistide ööbimised.
Selle aasta juulis oli võimalik peatuda 1233 majutuskohas. Võrdluseks, et möödunud aasta juulis peatuti 1238 majutuskohas ja 2019. aasta juulis 1403 majutuskohas. Turistide kasutuses oli selle aasta juulikuus ligi 26 000 tuba ja 61 000 voodikoha, täidetud oli 59% tubadest. Ööpäev maksis majutusettevõttes keskmiselt 56 eurot inimese kohta. „See on 14% kallim kui 2024. aasta juulis ning 40% kallim kui 2019. aasta samas kuus,“ sõnas analüütik.

Majutustegevuse andmeid kogub ja analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.





Tallinna linn ja Nordlin Ehitus OÜ allkirjastasid täna lepingu, et alustada Kadrioru staadioni ulatuslikku renoveerimist. Tööde käigus uuendatakse muu hulgas nii staadioni peaareen, jalgpalli treeningareen kui ka staadioni tehniline taristu.

Augustis sõlmiti kodulaenulepinguid viiendiku võrra vähem kui rekordtulemuse teinud juulis, kuid keskmine laenusumma ületas 130 tuhande euro piiri ja uute laenutaotluste arv püsis kõrge, selgub Bigbanki kodulaenuportfelli analüüsist.
Mustamäe Keskuse kõrvale on kerkimas megakompleks, mis ühendab olemasoleva kaubanduskeskuse, kerkiva 24-korruselise elumaja, suure tervisemaja ja 550-kohalise parkimishoone ühtseks tervikuks. Scandium Kinnisvara AS poolt arendatav Tammsaare Tervisemaja sai möödunud nädalal allkirjad alla ehituslepingule. Ehitajaks on Eventus Ehitus, kes aastaid tagasi ehitas ka Mustamäe Keskuse enda. Kokku moodustavad hooned 55 000 ruutmeetril Tallinna ühe suurima megakeskuse.



Viimastel aastatel on Eesti kinnisvaraturul toimunud märgatav muutus ning aina rohkem peresid otsustab tiheda linnakeskkonna asemel kodu rajada rahulikumasse äärelinna. Luminori kodulaenude valdkonnajuht Helina Kikas selgitab, miks see trend süveneb ning mida peaks arvesse võtma, kui kaalutakse linna piiridest väljapoole kolimist.
Arco Vara AS kuulutab käesolevaga välja võlakirjade avaliku pakkumise. Pakkumine viiakse läbi Finantsinspektsiooni poolt 8. septembril 2025 kinnitatud prospekti alusel, mis on avalikustatud käesoleva teadaande kuupäeval Arco Vara ja Finantsinspektsiooni veebilehtedel. Tagamata ja allutamata võlakirju pakutakse avalikult ainult Eestis.


EfTEN Real Estate Fund AS teenis 2025. aasta augustis konsolideeritud üüritulu 2 704 tuhat eurot, mis on 15 tuhat eurot rohkem kui juulis. Üüritulu kasv oli peamiselt seotud üüriarvestuse algusega Ermi hooldekodu uuelt osalt. Fondi konsolideeritud puhasüüritulu (NOI) oli augustis 2 622 tuhat eurot, suurenedes võrreldes juuliga 18 tuhande euro võrra.
Kinnisvara väärtuse kujunemine on iga kinnisvaraga seotud inimesele oluline teema – olgu tegemist maakleri, arendaja, investori või lihtsalt huvilisega. Koolitus „















